Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 02014R0680-20161201

Consolidated text: Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 680/2014, 16. aprill 2014 , millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (EMPs kohaldatav tekst)

Access initial legal act
(

Legal status of the document No longer in force

)

Access latest version (01/06/2020)

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2014/680/2016-12-01

2014R0680 — ET — 01.12.2016 — 006.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 680/2014,

16. aprill 2014,

millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 191 28.6.2014, lk 1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/79, 18. detsember 2014,

  L 14

1

21.1.2015

►M2

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/227, 9. jaanuar 2015,

  L 48

1

20.2.2015

►M3

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1278, 9. juuli 2015,

  L 205

1

31.7.2015

►M4

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/313, 1. märts 2016,

  L 60

5

5.3.2016

►M5

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/322, 10. veebruar 2016,

  L 64

1

10.3.2016

►M6

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/428, 23. märts 2016,

  L 83

1

31.3.2016

►M7

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/1702, 18. august 2016,

  L 263

1

29.9.2016


Parandatud:

 C1

Parandus, ELT L 210, 7.8.2015, lk  38 (2015/1278)

►C2

Parandus, ELT L 095, 9.4.2016, lk  17 (2016/322)



▼B

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 680/2014,

16. aprill 2014,

millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013

(EMPs kohaldatav tekst)



1. PEATÜKK

REGULEERIMISESE JA REGULEERIMISALA

Artikkel 1

Reguleerimisese ja reguleerimisala

Käesoleva määrusega sätestatakse ühtsed nõuded seoses järelevalvelise aruandlusega pädevatele asutustele järgmistes valdkondades:

a) omavahendite nõuded ja finantsteave vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 99;

b) kinnisvaraga tagatud laenudest saadud kahjud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 101 lõike 4 punktile a;

c) riskide kontsentreerumised ja muud suurimad riskide kontsentreerumised vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 394 lõikele 1;

d) finantsvõimenduse määr vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 430;

e) likviidsuskatte nõuded ja stabiilse netorahastamise nõuded vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 415;

▼M1

f) vara koormatised vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 100;

▼M4

g) likviidsuse täiendavad seireparameetrid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 415 lõike 3 punktile b.

▼B



2. PEATÜKK

ARUANDEKUUPÄEVAD JA ARUANNETE ESITAMISE KUUPÄEVAD NING ARUANDLUSKÜNNISED

Artikkel 2

Aruandekuupäevad

1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad pädevatele asutustele teabe järgmiste aruandekuupäevade seisuga:

a) igakuine aruandlus — iga kuu viimase kuupäeva seisuga;

b) kvartali aruandlus — 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga;

c) poolaasta aruandlus — 30. juuni ja 31. detsembri seisuga;

d) aasta aruandlus — 31. detsembri seisuga.

2.  III lisas ja IV lisas sätestatud vormide kohaselt ning V lisas esitatud juhiseid järgides esitatav teave, mis käsitleb teatavat perioodi, kajastatakse kumulatiivselt alates majandusaasta esimesest päevast kuni aruandekuupäevani.

3.  Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on siseriiklike seaduste kohaselt lubatud esitada oma finantsteavet kalendriaastast erineva majandusaasta lõpu seisuga, võib aruandekuupäevi sellele vastavalt muuta, nii et finantsteabe aruanne esitatakse vastavalt iga kolme, kuue või kaheteistkümne kuu möödudes krediidiasutuse või investeerimisühingu majandusaasta lõpust.

Artikkel 3

Aruannete esitamise kuupäevad

1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe pädevatele asutustele järgmiste aruande esitamise kuupäevade tööpäeva lõpuks:

a) igakuine aruandlus — 15. kuupäev pärast aruandekuupäeva;

b) kvartali aruandlus — 12. mai, 11. august, 11. november ja 11. veebruar;

c) poolaasta aruandlus — 11. august ja 11. veebruar;

d) aasta aruandlus — 11. veebruar.

2.  Juhul kui aruande esitamise kuupäev on selle pädeva asutuse liikmesriigis, kellele aruanne tuleb esitada, riigipüha või laupäev või pühapäev, tuleb andmed esitada järgmisel tööpäeval.

3.  Juhul kui krediidiasutus või investeerimisühing esitab oma finantsteavet muudetud aruandekuupäevade seisuga, lähtuvalt oma majandusaasta lõpust, nagu sätestatud artikli 2 lõikes 3, võib ka aruande esitamise kuupäevi sellele vastavalt muuta, nii et muudetud aruandekuupäeva ja aruande esitamise kuupäeva vahele jääb sama arv päevi.

4.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad esitada auditeerimata arvandmeid. Juhul kui auditeeritud arvandmed erinevad juba esitatud auditeerimata arvandmetest, tuleb ilma põhjendamatute viivitusteta esitada parandatud auditeeritud arvandmed. Auditeerimata arvandmed on arvandmed, mille kohta ei ole saadud välise audiitori arvamust, samal ajal kui auditeeritud arvandmed on arvandmed, mis on auditeeritud välise audiitori poolt, kes on andnud oma auditiarvamuse.

5.  Muud juba esitatud aruannetes tehtud parandused tuleb samuti esitada pädevatele asutustele ilma põhjendamatute viivitusteta.

Artikkel 4

Aruandluskünnised — sisenemis- ja väljumiskriteeriumid

1.  Krediidiasutus või investeerimisühing hakkab teavet esitama lähtuvalt aruandluskünnistest alates järgmisest aruandekuupäevast pärast seda, kui ta on künnise ületanud kahel järjestikusel aruandekuupäeval.

2.  Kahel esimesel aruandekuupäeval, mil krediidiasutus või investeerimisühing peab käesoleva määruse nõudeid täitma, esitab krediidiasutus või investeerimisühing teabe lähtuvalt neist künnistest juhul, kui ta vastavaid künniseid nendelsamadel aruandekuupäevadel ületab.

3.  Krediidiasutus või investeerimisühing võib aruandluskünnistega seotud teabe esitamise katkestada alates järgmisest aruandekuupäevast pärast seda, kui tema andmed on jäänud kolmel järjestikusel aruandekuupäeval alla vastavate aruandluskünniste.



3. PEATÜKK

OMAVAHENDITE, OMAVAHENDITE NÕUETE JA FINANTSTEABE ARUANNETE ESITAMISE VORMING JA SAGEDUS



1. JAGU

Omavahendite ja omavahendite nõuete aruannete esitamise vorming ja sagedus

Artikkel 5

Omavahendite ja omavahendite nõuete aruannete esitamise vorming ja sagedus juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing esitab aruandeid individuaalselt, välja arvatud investeerimisühingute puhul, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikleid 95 ja 96

Omavahendite ja omavahendite nõuete teabe esitamisel individuaalselt vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 99 esitab krediidiasutus või investeerimisühing kogu punktides a ja b loetletud teabe.

a) Krediidiasutus või investeerimisühing esitab kord kvartalis järgmise teabe:

1) teave omavahendite ja omavahendite nõuete kohta, nagu on kindlaks määratud I lisa vormides 1 kuni 5, vastavalt II lisa II osa punktis 1 sätestatud juhistele;

2) teave krediidiriski positsioonide ja vastaspoolte krediidiriski positsioonide kohta, mida käsitletakse standardmeetodi kohaselt, nagu on kindlaks määratud I lisa vormis 7, vastavalt II lisa II osa punktis 3.2 sätestatud juhistele;

3) teave krediidiriski positsioonide ja vastaspoolte krediidiriski positsioonide kohta, mida käsitletakse sisereitingute meetodi kohaselt, nagu on kindlaks määratud I lisa vormis 8, vastavalt II lisa II osa punktis 3.3 sätestatud juhistele;

4) teave riskipositsioonide geograafilise jaotuse kohta riikide lõikes, nagu on kindlaks määratud I lisa vormis 9, vastavalt II lisa II osa punktis 3.4 sätestatud juhistele, kui kõigis „välisriikides” olevate riigiväliste esmaste riskipositsioonide summad kõigis riskipositsioonide klassides, nagu kajastatud I lisa vormi 4 real 850, on vähemalt sama suured või suuremad kui 10 % riigisiseste ja riigiväliste esmaste riskipositsioonide kogusummast, mis on kajastatud I lisa vormi 4 real 860. Siinjuures käsitatakse riskipositsiooni riigisisesena, kui tegu on riskipositsiooniga asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühinguga samas liikmesriigis asuva vastaspoole suhtes. Kohaldatakse artiklis 4 sätestatud sisenemis- ja väljumiskriteeriume;

5) teave omakapitali investeeringute kohta, mida käsitletakse sisereitingute meetodi kohaselt, nagu on kindlaks määratud I lisa vormis 10, vastavalt II lisa II osa punktis 3.5 sätestatud juhistele;

6) teave arveldusriski kohta, nagu on kindlaks määratud I lisa vormis 11, vastavalt II lisa II osa punktis 3.6 sätestatud juhistele;

7) teave väärtpaberistamise positsioonide kohta, mida käsitletakse standardmeetodi kohaselt, nagu on kindlaks määratud I lisa vormis 12, vastavalt II lisa II osa punktis 3.7 sätestatud juhistele;

8) teave väärtpaberistamise positsioonide kohta, mida käsitletakse sisereitingute meetodi kohaselt, nagu on kindlaks määratud I lisa vormis 13, vastavalt II lisa II osa punktis 3.8 sätestatud juhistele;

9) teave omakapitali nõuete ja operatsiooniriskiga seotud kahjude kohta, nagu on kindlaks määratud I lisa vormis 16, vastavalt II lisa II osa punktis 4.1 sätestatud juhistele;

10) teave tururiskiga seotud omavahendite nõuete kohta, nagu on kindlaks määratud I lisa vormides 18 kuni 24, vastavalt II lisa II osa punktides 5.1 kuni 5.7 sätestatud juhistele;

11) teave krediidiväärtuse korrigeerimise riskiga seotud omakapitali nõuete kohta, nagu on kindlaks määratud I lisa vormis 25, vastavalt II lisa II osa punktis 5.8 sätestatud juhistele;

b) Krediidiasutus või investeerimisühing esitab kord poolaastas järgmise teabe:

▼M2

1) teave kõigi väärtpaberistamise positsioonide kohta, nagu on kindlaks määratud I lisa vormis 14, vastavalt II lisa II osa punktis 3.9 sätestatud juhistele.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud vabastatakse selliste väärtpaberistamist käsitlevate andmete esitamisest, kui nad kuuluvad konsolideerimisgruppi samas riigis, kus nende suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid.

▼B

2) teave operatsiooniriskiga seotud oluliste kahjude kohta järgmisel viisil:

a) krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad operatsiooniriskiga seotud omakapitali nõudeid kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 III osa III jaotise 3. või 4. peatükiga, esitavad selle teabe nii, nagu on kindlaks määratud I lisa vormis 17, vastavalt II lisa II osa punktis 4.2 sätestatud juhistele;

b) krediidiasutused või investeerimisühingud, kes arvutavad operatsiooniriskiga seotud omakapitali nõudeid kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 III osa III jaotise 3. peatükiga ja kelle individuaalse bilansimahu suhe kõigi samas riigis asuvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute individuaalsete bilansimahtude summasse on väiksem kui 1 %, võivad seda teavet esitada ainult nii, nagu on kindlaks määratud I lisa vormis 17, vastavalt II lisa II osa punktis 124 sätestatud juhistele. Bilansimaht arvestatakse aruandekuupäevale eelnevale aastale eelneva aasta lõpu arvandmete järgi. Kohaldatakse artiklis 4 sätestatud sisenemis- ja väljumiskriteeriume;

c) krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad operatsiooniriskiga seotud omakapitali nõudeid kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 III osa III jaotise 2. peatükiga, on I lisa vormis 17 ja II lisa II osa punktis 4.2 sätestatud teabe esitamisest täielikult vabastatud.

Artikkel 6

Omavahendite ja omavahendite nõuete aruannete esitamise vorming ja sagedus nende esitamise korral konsolideeritult, välja arvatud konsolideerimisgruppide puhul, mis koosnevad ainult investeerimisühingutest, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikleid 95 ja 96

Omavahendite ja omavahendite nõuete teabe esitamisel konsolideeritult, vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 99, esitab liikmesriigis asuv krediidiasutus või investeerimisühing

a) artiklis 5 sätestatud teabe samas artiklis sätestatud sagedusega, kuid konsolideeritult;

b) I lisa vormis 6 kindlaks määratud teabe, vastavalt II lisa II osa punktis 2 sätestatud juhistele, konsolideerimise alla kuuluvate üksuste kohta üks kord poolaastas.

Artikkel 7

Omavahendite ja omavahendite nõuete aruannete individuaalse esitamise vorming ja sagedus investeerimisühingute puhul, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikleid 95 ja 96

1.  Omavahendite ja omavahendite nõuete teabe esitamisel individuaalselt vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 99 esitab investeerimisühing, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 95, I lisa vormides 1–5 kindlaks määratud teabe, vastavalt II lisa II osa punktis 1 sätestatud juhistele, üks kord kvartalis.

2.  Omavahendite ja omavahendite nõuete teabe esitamisel individuaalselt vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 99 esitab investeerimisühing, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 96, käesoleva määruse artikli 5 punktis a ja punkti b alapunktis 1 kindlaks määratud teabe samades alapunktides sätestatud sagedusega.

Artikkel 8

Omavahendite ja omavahendite nõuete aruannete konsolideeritult esitamise vorming ja sagedus konsolideerimisgruppide puhul, mis koosnevad ainult investeerimisühingutest, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikleid 95 ja 96

1.  Omavahendite ja omavahendite nõuete teabe esitamisel konsolideeritult, vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 99, esitab investeerimisühing, mis kuulub konsolideerimisgruppi, mis koosneb ainult investeerimisühingutest, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 95, konsolideeritult järgmise teabe:

a) teave omavahendite ja omavahendite nõuete kohta, nagu on kindlaks määratud I lisa vormides 1–5, vastavalt II lisa II osa punktis 1 sätestatud juhistele, üks kord kvartalis;

b) teave omavahendite ja omavahendite nõuete kohta, mida kohaldatakse konsolideerimise alla kuuluvate üksuste suhtes, nagu on kindlaks määratud I lisa vormis 6, vastavalt II lisa II osa punktis 2 sätestatud juhistele, üks kord poolaastas.

2.  Omavahendite ja omavahendite nõuete teabe esitamisel konsolideeritult, vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 99, esitavad investeerimisühingud, mis kuuluvad konsolideerimisgruppi, mis koosneb investeerimisühingutest, mille suhtes kohaldatakse nii artiklit 95 kui ka 96, ning konsolideerimisgrupid, mis koosnevad ainult investeerimisühingutest, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 96, konsolideeritult järgmise teabe:

a) artikli 5 punktis a ja punkti b alapunktis 1 sätestatud teave samades alapunktides sätestatud sagedusega;

b) I lisa vormis 6 kindlaks määratud teave konsolideerimise alla kuuluvate üksuste kohta, vastavalt II lisa II osa punktis 2 sätestatud juhistele, üks kord poolaastas.



2. JAGU

Finantsteabe aruannete konsolideeritult esitamise vorming ja sagedus

Artikkel 9

Finantsteabe aruannete esitamise vorming ja sagedus krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1606/2002 artiklit 4, ja muude krediidiasutuste puhul, kes rakendavad määrust (EÜ) nr 1606/2002 konsolideeritult

1.  Konsolideeritud finantsteabe aruande esitamisel vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 99 lõikele 2 esitavad liikmesriigis asuvad krediidiasutused ja investeerimisühingud III lisas kindlaks määratud teabe konsolideeritult vastavalt V lisas sätestatud juhistele ja VIII lisas kindlaks määratud teabe konsolideeritult vastavalt IX lisas sätestatud juhistele.

2.  Lõikes 1 osutatud teave esitatakse järgmiselt:

a) III lisa 1. osas kindlaks määratud teave üks kord kvartalis;

b) III lisa 3. osas kindlaks määratud teave üks kord poolaastas;

c) III lisa 4. osas kindlaks määratud teave üks kord aastas;

d) III lisa 2. osa vormis 20 kindlaks määratud teave üks kord kvartalis, artikli 5 punkti a alapunktis 4 sätestatud viisil. Kohaldatakse artiklis 4 osutatud sisenemis- ja väljumiskriteeriume;

e) III lisa 2. osa vormis 21 kindlaks määratud teave, kui kasutusrendil oleva materiaalse vara väärtus on võrdne või suurem kui 10 % materiaalse vara koguväärtusest, nagu kajastatud III lisa 1. osa vormis 1.1, üks kord kvartalis. Kohaldatakse artiklis 4 osutatud sisenemis- ja väljumiskriteeriume;

f) III lisa 2. osa vormis 22 kindlaks määratud teave, kui teenus- ja vahendustasude netotulu on võrdne või suurem kui 10 % teenus- ja vahendustasude netotulu ning netointressitulu summast, nagu kajastatud III lisa 1. osa vormis 2, üks kord kvartalis. Kohaldatakse artiklis 4 osutatud sisenemis- ja väljumiskriteeriume;

g) VIII lisas kindlaks määratud teave riskipositsioonide puhul, mille väärtus on 300 miljonit eurot või rohkem, kuid vähem kui 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsepteeritud kapitalist, üks kord kvartalis.

Artikkel 10

Finantsteabe aruannete esitamise vorming ja sagedus krediidiasutuste puhul, kes rakendavad määrust (EÜ) nr 1606/2002 konsolideeritult, lähtuvalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 99 lõikest 3

Kui pädev asutus on laiendanud finantsteabe aruande konsolideeritult esitamise nõuet liikmesriigis asuvatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 99 lõikega 3, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud finantsteabe vastavalt artiklile 9.

Artikkel 11

Finantsteabe aruannete esitamise vorming ja sagedus krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes rakendavad konsolideeritult direktiivi 86/635/EMÜ kohaselt välja töötatud siseriiklikku raamatupidamisraamistikku

1.  Kui pädev asutus on laiendanud finantsteabe aruande konsolideeritult esitamise nõuet liikmesriigis asuvatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 99 lõikega 6, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud IV lisas kindlaks määratud teabe konsolideeritult vastavalt V lisas sätestatud juhistele ja VIII lisas kindlaks määratud teabe konsolideeritult vastavalt IX lisas sätestatud juhistele.

2.  Lõikes 1 osutatud teave esitatakse järgmiselt:

a) IV lisa 1. osas kindlaks määratud teave üks kord kvartalis;

b) IV lisa 3. osas kindlaks määratud teave üks kord poolaastas;

c) IV lisa 4. osas kindlaks määratud teave üks kord aastas;

d) IV lisa 2. osa vormis 20 kindlaks määratud teave üks kord kvartalis, artikli 5 punkti a alapunktis 4 sätestatud viisil. Kohaldatakse artiklis 4 osutatud sisenemis- ja väljumiskriteeriume;

e) IV lisa 2. osa vormis 21 kindlaks määratud teave, kui kasutusrendil oleva materiaalse vara väärtus on võrdne või suurem kui 10 % materiaalse vara koguväärtusest, nagu kajastatud IV lisa 1. osa vormis 1.1, üks kord kvartalis. Kohaldatakse artiklis 4 osutatud sisenemis- ja väljumiskriteeriume;

f) IV lisa 2. osa vormis 22 kindlaks määratud teave, kui teenus- ja vahendustasude netotulu on võrdne või suurem kui 10 % teenus- ja vahendustasude netotulu ning netointressitulu summast, nagu kajastatud IV lisa 1. osa vormis 2, üks kord kvartalis. Kohaldatakse artiklis 4 osutatud sisenemis- ja väljumiskriteeriume;

g) VIII lisas kindlaks määratud teave riskipositsioonide puhul, mille väärtus on 300 miljonit eurot või rohkem, kuid vähem kui 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsepteeritud kapitalist, üks kord kvartalis.



4. PEATÜKK

ARUANNETE ESITAMISE VORMING JA SAGEDUS SPETSIIFILISTE ARUANDEKOHUSTUSTE PUHUL SEOSES KINNISVARAGA TAGATUD LAENUDEST SAADUD KAHJUDEGA VASTAVALT MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 ARTIKLILE 101

Artikkel 12

1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad VI lisas kindlaks määratud teabe vastavalt VII lisas sätestatud juhistele konsolideeritult üks kord poolaastas.

2.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad VI lisas kindlaks määratud teabe vastavalt VII lisas sätestatud juhistele individuaalselt üks kord poolaastas.

3.  Filiaalid, mis asuvad mõnes teises liikmesriigis, esitavad samuti vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele VI lisas kindlaks määratud teabe selle filiaali kohta vastavalt VII lisas sätestatud juhistele üks kord poolaastas.



5. PEATÜKK

RISKIPOSITSIOONIDE KONTSENTREERUMISTE ARUANNETE INDIVIDUAALSELT JA KONSOLIDEERITULT ESITAMISE VORMING JA SAGEDUS

Artikkel 13

1.  Teabe esitamisel riskide kontsentreerumiste kohta klientide või omavahel seotud klientide rühmade suhtes vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 394 lõikele 1 individuaalselt või konsolideeritult esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud VIII lisas kindlaks määratud teabe, vastavalt IX lisas sätestatud juhistele, üks kord kvartalis.

2.  Teabe esitamisel 20 suurima riskipositsiooni kohta klientide või omavahel seotud klientide rühmade suhtes vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 394 lõike 1 viimasele lausele konsolideeritult esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 III osa 2. jaotise 3. peatükki, VIII lisas kindlaks määratud teabe, vastavalt IX lisas sätestatud juhistele, üks kord kvartalis.

3.  Teabe esitamisel kümne suurima riskipositsiooni kohta krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes ja kümne suurima riskipositsiooni kohta reguleerimata finantssektori ettevõtjate suhtes vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 394 lõikele 2 konsolideeritult esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud VIII lisas kindlaks määratud teabe, vastavalt IX lisas sätestatud juhistele, üks kord kvartalis.



6. PEATÜKK

FINANTSVÕIMENDUSE MÄÄRA ARUANNETE INDIVIDUAALSELT JA KONSOLIDEERITULT ESITAMISE VORMING JA SAGEDUS

Artikkel 14

1.  Teabe esitamisel finantsvõimenduse määra kohta vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 430 lõikele 1 individuaalselt või konsolideeritult esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud X lisas kindlaks määratud teabe, vastavalt XI lisas sätestatud juhistele, üks kord kvartalis.

▼M6

2.  Andmete aruandlus põhineb meetodil, mille kohaselt kasutatakse finantsvõimenduse määra arvutamiseks finantsvõimenduse määra kvartali lõpu seisuga.

3.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud on kohustatud esitama XI lisa II osa punktis 14 osutatud teabe järgmisel aruandeperioodil, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a) XI lisa II osa punktis 7 osutatud tuletisinstrumentide osakaal ületab 1,5 %;

b) XI lisa II osa punktis 7 osutatud tuletisinstrumentide osakaal ületab 2,0 %.

Kohaldatakse artiklis 4 sätestatud sisenemiskriteeriume, välja arvatud käesoleva lõike esimese lõigu punkti b, kui krediidiasutus või investeerimisühing hakkab teavet esitama alates järgmisest aruandekuupäevast pärast seda, kui ta on ühel aruandekuupäeval ületanud asjakohast kohaldatavat künnist.

4.  Krediidiasutus või investeerimisühing, kelle tuletisinstrumentide tinglik koguväärtus, nagu on määratletud XI lisa II osa punktis 9, ületab 10 miljardit eurot, esitab XI lisa II osa punktis 14 osutatud teabe – olenemata sellest, kas tema tuletisinstrumentide osakaal vastab lõikes 3 kirjeldatud tingimustele.

Artiklis 4 sätestatud sisenemiskriteeriume ei kohaldata. Krediidiasutus või investeerimisühing hakkab teavet esitama alates järgmisest aruandekuupäevast pärast seda, kui ta on ühel aruandekuupäeval ületanud asjakohast kohaldatavat künnist.

5.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud on kohustatud esitama XI lisa II osa punktis 15 sätestatud teabe järgmisel aruandeperioodil, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a) XI lisa II osa punktis 10 sätestatud krediidituletisinstrumentide maht on suurem kui 300 miljonit eurot;

b) XI lisa II osa punktis 10 sätestatud krediidituletisinstrumentide maht on suurem kui 500 miljonit eurot.

Kohaldatakse artiklis 4 sätestatud sisenemiskriteeriume, välja arvatud punkti b, kui krediidiasutus või investeerimisühing hakkab teavet esitama alates järgmisest aruandekuupäevast pärast seda, kui ta on ühel aruandekuupäeval ületanud asjakohast kohaldatavat künnist.

▼M6 —————

▼B



7. PEATÜKK

LIKVIIDSUSE JA STABIILSE RAHASTAMISE ARUANNETE INDIVIDUAALSELT JA KONSOLIDEERITULT ESITAMISE VORMING JA SAGEDUS

▼C2

Artikkel 15

Likviidsuskatte nõude aruannete esitamise vorming ja sagedus

1.  Teabe esitamisel likviidsuskatte nõude kohta vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 415 individuaalselt või konsolideeritult teevad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmist:

a) krediidiasutused esitavad XXIV lisas kindlaks määratud teabe vastavalt XXV lisas sätestatud juhistele üks kord kuus;

b) kõik muud asutused peale punktis a täpsustatud asutuste esitavad XII lisas kindlaks määratud teabe vastavalt XIII lisas sätestatud juhistele üks kord kuus.

2.  XII ja XXIV lisas sätestatud teabes võetakse arvesse aruandekuupäeva seisuga esitatud teavet ning teavet krediidiasutuse või investeerimisühingu rahavoogude kohta järgneva 30 kalendripäeva vältel.

▼B

Artikkel 16

Stabiilse rahastamise aruannete esitamise vorming ja sagedus

Teabe esitamisel stabiilse rahastamise kohta vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 415 individuaalselt või konsolideeritult esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud XII lisas kindlaks määratud teabe, vastavalt XIII lisas sätestatud juhistele, üks kord kvartalis.

▼M1



7a PEATÜKK

VARA KOORMATISTE ARUANNETE INDIVIDUAALSELT JA KONSOLIDEERITULT ESITAMISE VORMING JA SAGEDUS

Artikkel 16a

Vara koormatiste aruannete individuaalselt ja konsolideeritult esitamise vorming ja sagedus

1.  Teabe esitamisel vara koormatiste kohta vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 100 individuaalselt või konsolideeritult esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud käesoleva määruse XVI lisas kindlaks määratud teabe vastavalt käesoleva määruse XVII lisas sätestatud juhistele.

2.  Lõikes 1 osutatud teave esitatakse järgmiselt:

(a) XVI lisa A, B ja D osadega ette nähtud teave esitatakse kord kvartalis;

(b) XVI lisa C osaga ette nähtud teave esitatakse kord aastas;

(c) XVI lisa E osaga ette nähtud teave esitatakse kord poolaastas.

3.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei pea esitama XVI lisa B, C ja E osadega ette nähtud teavet, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

(a) krediidiasutuse või investeerimisühingu koguvarade maht, mis on arvutatud vastavalt XVII lisa punkti 1.6 alapunktile 10, on alla 30 miljardi euro;

(b) krediidiasutuse või investeerimisühingu vara koormatise tase, mis on arvutatud vastavalt XVII lisa punkti 1.6 alapunktile 9, on alla 15 %.

4.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad esitama XVI lisa D osaga ette nähtud teabe ainult siis, kui nad emiteerivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ ( 1 ) artikli 52 lõike 4 esimeses lõigus osutatud pandikirju.

▼M4



7b PEATÜKK

LIKVIIDSUSE TÄIENDAVAID SEIREPARAMEETREID KÄSITLEVATE ARUANNETE INDIVIDUAALSELT JA KONSOLIDEERITULT ESITAMISE VORMING JA SAGEDUS

Artikkel 16b

1.  Teabe esitamisel likviidsuse täiendavate seireparameetrite kohta vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 415 lõike 3 punktile b individuaalselt või konsolideeritult esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud üks kord kuus järgmise teabe:

a) XVIII lisas kindlaks määratud teave vastavalt XIX lisas sätestatud juhistele;

b) XX lisas kindlaks määratud teave vastavalt XXI lisas sätestatud juhistele.

2.  Erandina lõikest 1 võib krediidiasutus või investeerimisühing esitada teabe likviidsuse täiendavate seireparameetrite kohta korra kvartalis, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a) krediidiasutuse või investeerimisühingu konsolideerimisgruppi ei kuulu tütarettevõtjaid ega emaettevõtjaid, kes asuvad muus kui krediidiasutuse või investeerimisühingu pädeva asutuse jurisdiktsioonis;

b) krediidiasutuse või investeerimisühingu individuaalse bilansimahu ja kõigi asjaomases liikmesriigis tegutsevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute individuaalsete bilansimahtude summa suhtarv jääb kahel järjestikusel aruandlusele eelneval aastal alla 1 %;

c) krediidiasutuse või investeerimisühingu koguvarad, arvutatuna nõukogu direktiivi 86/635/EMÜ ( 2 ) kohaselt, on väiksemad kui 30 miljardit eurot.

Punkti b kohaldamisel põhinevad suhtarvu arvutamiseks kasutatavad bilansimahud aruandekuupäevale eelnevale aastale eelneva aasta lõpu auditeeritud arvandmetel.

3.  Lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustuste kohaldamisel tuleb teave likviidsuse täiendavate seireparameetrite kohta esimest korda esitada 2016. aasta aprillis.

▼B



8. PEATÜKK

IT-LAHENDUSED ANDMETE ESITAMISEKS KREDIIDIASUTUSTE JA INVESTEERIMISÜHINGUTE POOLT PÄDEVATELE ASUTUSTELE

Artikkel 17

▼M1

1.  Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad käesolevas määruses osutatud teabe pädevate asutuste poolt kindlaks määratud andmevahetusvormingutes ja esitusviisidel, järgides XIV lisas osutatud ühtses andmepunktide mudelis sisalduvat andmepunkti määratlusi ja XV lisas osutatud valideerimiseeskirju ning järgmist:

(a) teavet, mida ei ole nõutud või mis ei ole asjakohane, ei lisata esitatavatele andmetele;

(b) arvulised väärtused esitatakse faktidena vastavalt järgmisele:

(i) „rahalist” andmetüüpi andmepunktid esitatakse minimaalselt täpsusega tuhat ühikut;

(ii) „protsendilist” andmetüüpi andmepunktid väljendatakse ühiku kohta minimaalselt täpsusega neli kohta pärast koma;

(iii) „täisarvulist” andmetüüpi andmepunktid esitatakse ilma kümnendkohtadeta, täisühiku täpsusega.

▼B

2.  Krediidiasutuste ja investeerimisühingute esitatavad andmed peavad olema seostatud järgmiste andmetega:

a) aruandekuupäev ja aruandeperiood;

b) aruandevaluuta;

c) raamatupidamisstandard;

d) aruannet esitava krediidiasutuse või investeerimisühingu identifitseerimisnumber;

e) rakendatud tasand: individuaalne või konsolideeritud.



9. PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 18

Üleminekuperiood

Üks kord kvartalis esitamisele kuuluvate selliste andmete puhul, mille aruandekuupäevaks on 31. märts 2014, on esitamise kuupäev hiljemalt 30. juuni 2014.

Erinevalt artikli 3 lõike 1 punktis a sätestatust on ajavahemikul 31. märtsist 2014 kuni 30. aprillini 2014 igakuiste aruannete esitamise kuupäev 30. juuni 2014.

Erinevalt artikli 3 lõike 1 punktis a sätestatust on ajavahemikul 31. maist 2014 kuni 31. detsembrini 2014 igakuiste aruannete esitamise kuupäev 30. kuupäev pärast aruandekuupäeva.

▼M1

Seoses artikli 16a kohaselt esitatava teabega on esimene aruandekuupäev 31. detsember 2014.

▼M2

Ilma et see piiraks artikli 2 kohaldamist, on III lisa vormide 18 ja 19 esitamise esimene kuupäev 31. detsember 2014. III lisa vormide 6, 9.1, 20.4, 20.5, ja 20.7 read ja veerud, mis kajastavad makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudeid ja viivisnõudeid, tuleb täita aruande esitamise kuupäevaks, 31. detsembriks 2014.

▼M4

Erandina artikli 3 lõike 1 punktist a on alates 2016. aasta aprillist kuni 2016. aasta oktoobrini kaasa arvatud likviidsuse täiendavate seireparameetrite kuuaruannete esitamise tähtpäev 30. kuupäev pärast aruandekuupäeva.

▼M5

Erinevalt artikli 3 lõike 1 punktis a sätestatust on ajavahemikul 10. septembrist 2016 kuni 10. märtsini 2017 krediidiasutuste igakuiste likviidsuskatte nõude aruannete esitamise kuupäev kolmekümnes kalendripäev pärast aruandekuupäeva.

▼B

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Artikleid 9, 10 ja 11 kohaldatakse alates 1. juulist 2014.

Artiklit 15 kohaldatakse alates 1. märtsist 2014.

▼M1

Artiklit 16a kohaldatakse alates 1. detsembrist 2014.

▼B

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

▼M2



I LISA

OMAVAHENDITE JA OMAVAHENDITE NÕUETE ARUANDLUS



COREP VORMID

Vormi number

Vormi kood

Vormi / vormide rühma nimi

Lühend

 

 

KAPITALI ADEKVAATSUS

CA

1

C 01.00

OMAVAHENDID

CA1

▼M7

2

C 02.00

OMAVAHENDITE NÕUDED

CA2

▼M2

3

C 03.00

OMAVAHENDITE SUHTARVUD

CA3

▼M7

4

C 04.00

MEMOKIRJED

CA4

▼M2

 

 

ÜLEMINEKUSÄTTED

CA5

5.1

C 05.01

ÜLEMINEKUSÄTTED

CA5.1

5.2

C 05.02

INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI

CA5.2

 

 

KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME

GS

6.1

C 06.01

KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA – KOKKU

GS Total

6.2

C 06.02

KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA

GS

 

 

KREDIIDIRISK

CR

▼M7

7

C 07.00

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE STANDARDMEETODI KOHASELT

CR SA

▼M2

 

 

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT

CR IRB

8.1

C 08.01

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT

CR IRB 1

8.2

C 08.02

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT (Jaotus võlgniku reitinguklasside või kogumite lõikes)

CR IRB 2

 

 

GEOGRAAFILINE JAOTUS

CR GB

▼M7

9.1

C 09.01

Tabel 9.1 – Riskipositsioonide geograafiline jaotus võlgniku asukoha lõikes (standardmeetodikohased riskipositsioonid)

CR GB 1

9.2

C 09.02

Tabel 9.2 – Riskipositsioonide geograafiline jaotus võlgniku asukoha lõikes (sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid)

CR GB 2

▼M7

9.4

C 09.04

Tabel 9.4 – Riikide vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamisel ja krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määra arvutamisel asjakohaste krediidiriski positsioonide jaotus

CCB

▼M2

 

 

KREDIIDIRISK: OMAKAPITALI INVESTEERINGUD – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED

CR EQU IRB

10.1

C 10.01

KREDIIDIRISK: OMAKAPITALI INVESTEERINGUD – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED

CR EQU IRB 1

10.2

C 10.02

KREDIIDIRISK: OMAKAPITALI INVESTEERINGUD – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED. RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEVA MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE LÕIKES

CR EQU IRB 2

11

C 11.00

ARVELDUS/ÜLEKANDERISK

CR SETT

12

C 12.00

KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMINE – STANDARDMEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED

CR SEC SA

13

C 13.00

KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMINE – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED

CR SEC IRB

14

C 14.00

ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA

CR SEC Details

 

 

OPERATSIOONIRISK

OPR

16

C 16.00

OPERATSIOONIRISK

OPR

17

C 17.00

OPERATSIOONIRISK: KAHJUD JA HÜVITUSED ÄRILIINIDE JA JUHTUMILIIKIDE LÕIKES EELMISEL AASTAL

OPR Details

 

 

TURURISK

MKR

▼M7

18

C 18.00

TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE KAUBELDAVATE VÕLAINSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK

MKR SA TDI

▼M2

19

C 19.00

TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE VÄÄRTPABERISTAMISTE SPETSIIFILINE RISK

MKR SA SEC

20

C 20.00

TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI SPETSIIFILINE RISK

MKR SA CTP

▼M7

21

C 21.00

TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE OMAKAPITALI INSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK

MKR SA EQU

▼M2

22

C 22.00

TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE VALUUTARISK

MKR SA FX

23

C 23.00

TURURISK: STANDARDMEETODITE KOHASED KAUBAPOSITSIOONID

MKR SA COM

24

C 24.00

TURURISKI SISEMUDELI MEETODID

MKR IM

25

C 25.00

KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK

CVA

▼M3



C 01.00 – OMAVAHENDID (CA1)

Rida

ID

Kirje

Summa

010

1

OMAVAHENDID

 

015

1.1

ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

 

020

1.1.1

ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID

 

030

1.1.1.1

Esimese taseme põhiomavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

 

040

1.1.1.1.1

Sissemakstud kapitaliinstrumendid

 

045

1.1.1.1.1*

millest: ametiasutuste poolt hädaolukorras märgitud kapitaliinstrumendid

 

050

1.1.1.1.2*

Memokirje: Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

 

060

1.1.1.1.3

Ülekurss

 

070

1.1.1.1.4

(-) Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid

 

080

1.1.1.1.4.1

(-) Otsesed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

090

1.1.1.1.4.2

(-) Kaudsed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

091

1.1.1.1.4.3

(-) Sünteetilised osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

092

1.1.1.1.5

(-) Tegelikud või tingimuslikud kohustused osta enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente

 

130

1.1.1.2

Jaotamata kasum

 

140

1.1.1.2.1

Eelmiste aastate jaotamata kasum

 

150

1.1.1.2.2

Aktsepteeritav kasum või kahjum

 

160

1.1.1.2.2.1

Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum

 

170

1.1.1.2.2.2

(-) Mitteaktsepteeritav osa vahekasumist või aastakasumist

 

180

1.1.1.3

Muu akumuleeritud koondkasum

 

200

1.1.1.4

Muud reservid

 

210

1.1.1.5

Üldine pangandusreserv

 

220

1.1.1.6

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes

 

230

1.1.1.7

Vähemusosalused, mis arvatakse esimese taseme põhiomavahendite hulka

 

240

1.1.1.8

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses täiendavate vähemusosalustega

 

250

1.1.1.9

Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine seoses usaldatavusfiltritega

 

260

1.1.1.9.1

(-) Väärtpaberistatud varadest tulenev omakapitali suurenemine

 

270

1.1.1.9.2

Rahavoogude riskimaandamise reserv

 

280

1.1.1.9.3

Õiglases väärtuses hinnatavate kohustustega seotud kumulatiivne kasu või kahju, mis tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriski muutusest

 

285

1.1.1.9.4

Õiglase väärtuse muutustest tulenev kasu või kahju, mis on tingitud tuletisinstrumentidest tulenevate kohustustega seonduvast krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriskist

 

290

1.1.1.9.5

(-) Usaldusväärse hindamise nõuetest tulenev väärtuse korrigeerimine

 

300

1.1.1.10

(-) Firmaväärtus

 

310

1.1.1.10.1

(-) Immateriaalse varana kajastatav firmaväärtus

 

320

1.1.1.10.2

(-) Firmaväärtus, mida võetakse arvesse oluliste investeeringute hindamisel

 

330

1.1.1.10.3

Firmaväärtusega seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused

 

340

1.1.1.11

(-) Muu immateriaalne vara

 

350

1.1.1.11.1

(-) Muu immateriaalne vara enne edasilükkunud tulumaksu kohustuste mahaarvamist

 

360

1.1.1.11.2

Muu immateriaalse varaga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused

 

370

1.1.1.12

(-) Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest, pärast seotud tulumaksu kohustuste mahaarvamist

 

380

1.1.1.13

(-) Sisereitingute meetodil põhinev krediidiriskiga korrigeerimiste puudujääk võrreldes oodatava kahjuga

 

390

1.1.1.14

(-) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara

 

400

1.1.1.14.1

(-) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara

 

410

1.1.1.14.2

Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varaga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused

 

420

1.1.1.14.3

Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara, mida krediidiasutus või investeerimisühing saab piiramatult kasutada

 

430

1.1.1.15

(-) Vastastikune ristosalus esimese taseme põhiomavahendites

 

440

1.1.1.16

(-) Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid

 

450

1.1.1.17

(-) Väljaspool finantssektorit olev oluline osalus, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %

 

460

1.1.1.18

(-) Väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %

 

470

1.1.1.19

(-) Reguleerimata väärtpaberiülekanded, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %

 

471

1.1.1.20

(-) Positsioonid, mis kuuluvad kogumisse, mille riskikaalu krediidiasutus või investeerimisühing ei saa sisereitingute meetodi kohaselt määrata ja mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %

 

472

1.1.1.21

(-) Sisemudelitel põhineva meetodi kohased omakapitali investeeringud, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %

 

480

1.1.1.22

(-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

490

1.1.1.23

(-) Mahaarvatav tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest

 

500

1.1.1.24

(-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

510

1.1.1.25

(-) Summa, mis ületab 17,65 % künnist

 

520

1.1.1.26

Muud üleminekusätetest tulenevad esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimised

 

524

1.1.1.27

(-) Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine esimese taseme põhiomavahenditest

 

529

1.1.1.28

Esimese taseme põhiomavahendite elemendid või mahaarvamised – muud

 

530

1.1.2

TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

 

540

1.1.2.1

Täiendavate esimese taseme omavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

 

550

1.1.2.1.1

Sissemakstud kapitaliinstrumendid

 

560

1.1.2.1.2*

Memokirje: Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

 

570

1.1.2.1.3

Ülekurss

 

580

1.1.2.1.4

(-) Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

 

590

1.1.2.1.4.1

(-) Otsesed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

620

1.1.2.1.4.2

(-) Kaudsed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

621

1.1.2.1.4.3

(-) Sünteetilised osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

622

1.1.2.1.5

(-) Tegelikud või tingimuslikud kohustused osta enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente

 

660

1.1.2.2

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes

 

670

1.1.2.3

Tütarettevõtja emiteeritud instrumendid, mis arvatakse täiendavate esimese taseme omavahendite hulka

 

680

1.1.2.4

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses tütarettevõtja emiteeritud instrumentide täiendava arvamisega täiendavate esimese taseme omavahendite hulka

 

690

1.1.2.5

(-) Vastastikune ristosalus täiendavates esimese taseme omavahendites

 

700

1.1.2.6

(-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

710

1.1.2.7

(-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

720

1.1.2.8

(-) Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid

 

730

1.1.2.9

Muud üleminekusätetest tulenevad täiendavate esimese taseme omavahendite korrigeerimised

 

740

1.1.2.10

Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid (arvatakse maha esimese taseme põhiomavahenditest)

 

744

1.1.2.11

(-) Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine täiendavatest esimese taseme omavahenditest

 

748

1.1.2.12

Täiendavate esimese taseme omavahendite elemendid või mahaarvamised – muud

 

750

1.2

TEISE TASEME OMAVAHENDID

 

760

1.2.1

Teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud

 

770

1.2.1.1

Sissemakstud kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud

 

780

1.2.1.2*

Memokirje: Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud

 

790

1.2.1.3

Ülekurss

 

800

1.2.1.4

(-) Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

 

810

1.2.1.4.1

(-) Otsesed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

840

1.2.1.4.2

(-) Kaudsed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

841

1.2.1.4.3

(-) Sünteetilised osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

842

1.2.1.5

(-) Tegelikud või tingimuslikud kohustused osta enda teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente

 

880

1.2.2

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja allutatud laenude suhtes

 

890

1.2.3

Tütarettevõtja emiteeritud instrumendid, mis arvatakse teise taseme omavahendite hulka

 

900

1.2.4

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses tütarettevõtja emiteeritud instrumentide täiendava arvamisega teise taseme omavahendite hulka

 

910

1.2.5

Sisereitingute meetodi põhine eraldiste ülejääk võrreldes aktsepteeritava oodatava kahjuga

 

920

1.2.6

Standardmeetodi põhine üldine krediidiriskiga korrigeerimine

 

930

1.2.7

(-) Vastastikune ristosalus teise taseme omavahendites

 

940

1.2.8

(-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

950

1.2.9

(-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

960

1.2.10

Muud üleminekusätetest tulenevad teise taseme omavahendite korrigeerimised

 

970

1.2.11

Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid (arvatakse maha täiendavatest esimese taseme omavahenditest)

 

974

1.2.12

(-) Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine teise taseme omavahenditest

 

978

1.2.13

Teise taseme omavahendite elemendid või mahaarvamised – muud

 

▼M7



C 02.00 – OMAVAHENDITE NÕUDED (CA2)

Rida

Kirje

Nimetus

Summa

010

1

KOGURISKIPOSITSIOON

 

020

1*

millest: kapitalinõuete määruse artikli 95 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingud

 

030

1**

millest: kapitalinõuete määruse artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 97 osutatud investeerimisühingud

 

040

1.1

RISKIGA KAALUTUD VARA KREDIIDIRISKI, VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI JA LAHJENDUSRISKI NING REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETE PUHUL

 

050

1.1.1

Standardmeetod

 

060

1.1.1.1

Standardmeetodikohased riskipositsiooni klassid, välja arvatud väärtpaberistamise positsioonid

 

070

1.1.1.1.01

Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu

 

080

1.1.1.1.02

Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu

 

090

1.1.1.1.03

Nõuded avaliku sektori asutuste vastu

 

100

1.1.1.1.04

Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu

 

110

1.1.1.1.05

Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu

 

120

1.1.1.1.06

Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

 

130

1.1.1.1.07

Nõuded äriühingute vastu

 

140

1.1.1.1.08

Jaenõuded

 

150

1.1.1.1.09

Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

 

160

1.1.1.1.10

Makseviivituses olevad riskipositsioonid

 

170

1.1.1.1.11

Eriti suure riskiga seotud kirjed

 

180

1.1.1.1.12

Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid

 

190

1.1.1.1.13

Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu

 

200

1.1.1.1.14

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid

 

210

1.1.1.1.15

Omakapitali investeeringud

 

211

1.1.1.1.16

Muud kirjed

 

220

1.1.1.2

Standardmeetodikohased väärtpaberistamise positsioonid

 

230

1.1.1.2*

millest: edasiväärtpaberistamine

 

240

1.1.2

Sisereitingute meetod

 

250

1.1.2.1

Sisereitingute meetodid, kui ei kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid

 

260

1.1.2.1.01

Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu

 

270

1.1.2.1.02

Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

 

280

1.1.2.1.03

Nõuded äriühingute vastu – VKEd

 

290

1.1.2.1.04

Nõuded äriühingute vastu – eriotstarbelised nõuded

 

300

1.1.2.1.05

Nõuded äriühingute vastu – muud

 

310

1.1.2.2

Sisereitingute meetodid, kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid

 

320

1.1.2.2.01

Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu

 

330

1.1.2.2.02

Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

 

340

1.1.2.2.03

Nõuded äriühingute vastu – VKEd

 

350

1.1.2.2.04

Nõuded äriühingute vastu – eriotstarbelised nõuded

 

360

1.1.2.2.05

Nõuded äriühingute vastu – muud

 

370

1.1.2.2.06

Jaenõuded – tagatud VKEde kinnisvaraga

 

380

1.1.2.2.07

Jaenõuded – tagatud muu kinnisvara kui VKEde kinnisvaraga

 

390

1.1.2.2.08

Jaenõuded – kvalifitseeruvad uuenevad jaenõuded

 

400

1.1.2.2.09

Jaenõuded – muud nõuded VKEde vastu

 

410

1.1.2.2.10

Jaenõuded – muud nõuded, mis ei ole VKEde vastu

 

420

1.1.2.3

Sisereitingute meetodi kohesed omakapitali investeeringud

 

430

1.1.2.4

Sisereitingute meetodi kohased väärtpaberistamise positsioonid

 

440

1.1.2.4*

millest: edasiväärtpaberistamine

 

450

1.1.2.5

Muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga

 

460

1.1.3

Riskipositsioon keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavate osamaksude puhul

 

490

1.2

KOGURISKIPOSITSIOON ARVELDUS-/ÜLEKANDERISKI PUHUL

 

500

1.2.1

Kauplemisportfelliväline arveldus-/ülekanderisk

 

510

1.2.2

Kauplemisportfelli arveldus-/ülekanderisk

 

520

1.3

KOGURISKIPOSITSIOON POSITSIOONIRISKI, VALUUTARISKI JA KAUBARISKI PUHUL

 

530

1.3.1

Standardmeetodil põhinev koguriskipositsioon positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul

 

540

1.3.1.1

Kaubeldavad võlainstrumendid

 

550

1.3.1.2

Omakapitali instrumendid

 

555

1.3.1.3

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate positsioonide positsioonirisk, mille suhtes kohaldatakse erimeetodit

 

556

1.3.1.3*

Memokirje: üksnes kaubeldavatesse võlainstrumentidesse investeerinud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

 

557

1.3.1.3**

Memokirje: üksnes omakapitaliinstrumentidesse või kombineeritud instrumentidesse investeerinud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

 

560

1.3.1.4

Valuuta

 

570

1.3.1.5

Kaubad

 

580

1.3.2

Sisemudelitel põhinev koguriskipositsioon positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul

 

590

1.4

KOGURISKIPOSITSIOON OPERATSIOONIRISKI PUHUL

 

600

1.4.1

Baasmeetodil põhinev operatsioonirisk

 

610

1.4.2

Standardmeetodil / alternatiivsel standardmeetodil põhinev operatsioonirisk

 

620

1.4.3

Täiustatud mõõtmismudelil põhinevatel meetoditel põhinev operatsioonirisk

 

630

1.5

PÜSIVATEST ÜLDKULUDEST TULENEV TÄIENDAV RISKIPOSITSIOON

 

640

1.6

KOGURISKIPOSITSIOON KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE PUHUL

 

650

1.6.1

Täiustatud meetod

 

660

1.6.2

Standardmeetod

 

670

1.6.3

Esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt

 

680

1.7

KOGURISKIPOSITSIOON, MIS ON SEOTUD RISKIDE KONTSENTREERUMISEGA KAUPLEMISPORTFELLIS

 

690

1.8

MUUD RISKIPOSITSIOONID

 

710

1.8.2

millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded artikli 458 põhjal

 

720

1.8.2*

millest: riskide kontsentreerumisega seotud nõuded

 

730

1.8.2**

millest: tulenevalt riskikaalude korrigeerimisest elamu- ja ärikinnisvarasektori mullide mõjuga toimetulekuks

 

740

1.8.2***

millest: tulenevalt finantssektorisisestest nõuetest

 

750

1.8.3

millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded artikli 459 põhjal

 

760

1.8.4

millest: kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav riskipositsioon.

 

▼M2



C 03.00 – OMAVAHENDITE SUHTARVUD JA OMAVAHENDITE TASEMED (CA3)

Rida

ID

Kirje

Summa

010

1

Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv

 

020

2

Esimese taseme põhiomavahendite ülejääk (+) / puudujääk (-)

 

030

3

Esimese taseme omavahendite suhtarv

 

040

4

Esimese taseme omavahendite ülejääk (+) / puudujääk (-)

 

050

5

Koguomavahendite suhtarv

 

060

6

Koguomavahendite ülejääk (+) / puudujääk (-)

 

Memokirjed: II samba kohastest korrigeerimistest tulenevad omavahendite suhtarvud

070

7

II samba kohaseid korrigeerimisi hõlmav esimese taseme põhiomavahendite suhtarv

 

080

8

II samba kohastest korrigeerimistest tulenev esimese taseme põhiomavahendite sihtsuhtarv

 

090

9

II samba kohaseid korrigeerimisi hõlmav esimese taseme omavahendite suhtarv

 

100

10

II samba kohastest korrigeerimistest tulenev esimese taseme omavahendite sihtsuhtarv

 

110

11

II samba kohaseid korrigeerimisi hõlmav koguomavahendite suhtarv

 

120

12

II samba kohastest korrigeerimistest tulenev koguomavahendite sihtsuhtarv

 

▼M7



C 04.00 – MEMOKIRJED (CA4)

Rida

ID

Kirje

Veerg

Edasilükkunud tulumaksu vara ja kohustused

010

010

1

Edasilükkunud tulumaksu vara kokku

 

020

1.1

Edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel

 

030

1.2

Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest

 

040

1.3

Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest

 

050

2

Edasilükkunud tulumaksu kohustused kokku

 

060

2.1

Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis ei ole mahaarvatavad tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast

 

070

2.2

Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis kuuluvad mahaarvamisele tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast

 

080

2.2.1

Mahaarvatavad edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis on seotud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis ei tulene ajutistest erinevustest

 

090

2.2.2

Mahaarvatavad edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis on seotud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tuleneb ajutistest erinevustest

 

Krediidiriskiga korrigeerimised ja oodatav kahju

100

3

Sisereitingute meetodil põhinev krediidiriskiga korrigeerimiste, täiendavate väärtuse korrigeerimiste ja muude omavahendite vähendamiste ülejääk (+) või puudujääk (–) võrreldes makseviivituses mitteolevate riskipositsioonide oodatava kahjuga

 

110

3.1

Selliste krediidiriskiga korrigeerimiste, täiendavate väärtuse korrigeerimiste ja muude omavahendite vähendamiste kogusumma, mida võib võtta arvesse oodatava kahju arvutamisel

 

120

3.1.1

Üldised krediidiriskiga korrigeerimised

 

130

3.1.2

Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised

 

131

3.1.3

Täiendavad väärtuse korrigeerimised ja muud omavahendite vähendamised

 

140

3.2

Aktsepteeritav oodatav kahju kokku

 

145

4

Sisereitingute meetodil põhinev spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste ülejääk (+) või puudujääk (–) võrreldes makseviivituses olevate riskipositsioonide oodatava kahjuga

 

150

4.1

Sarnaselt käsitletavad spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ja positsioonid

 

155

4.2

Aktsepteeritav oodatav kahju kokku

 

160

5

Riskiga kaalutud vara, mille alusel arvutatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülejäägi ülempiir

 

170

6

Teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad brutoeraldised kokku

 

180

7

Riskiga kaalutud vara, mille alusel arvutatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülempiir

 

Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamise künnised

190

8

Selline künnis, kuni milleni ei arvata maha osalusi finantssektori ettevõtjates, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

200

9

Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste 10 % künnis

 

210

10

Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste 17,65 % künnis

 

225

11.1

Aktsepteeritud kapital väljaspool finantssektorit olevate oluliste osaluste puhul

 

226

11.2

Aktsepteeritud kapital riskide kontsentreerumise puhul

 

Investeeringud selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

230

12

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

 

240

12.1

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

250

12.1.1

Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

260

12.1.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

270

12.2

Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

280

12.2.1

Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

290

12.2.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

291

12.3

Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

292

12.3.1

Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

293

12.3.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

300

13

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

 

310

13.1

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

320

13.1.1

Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

330

13.1.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

340

13.2

Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

350

13.2.1

Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

360

13.2.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

361

13.3

Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

362

13.3.1

Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

363

13.3.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

370

14

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

 

380

14.1

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

390

14.1.1

Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

400

14.1.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

410

14.2

Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

420

14.2.1

Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

430

14.2.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

431

14.3

Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

432

14.3.1

Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

433

14.3.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

Investeeringud selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

440

15

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

 

450

15.1

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

460

15.1.1

Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

470

15.1.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

480

15.2

Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

490

15.2.1

Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

500

15.2.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

501

15.3

Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

502

15.3.1

Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

503

15.3.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

510

16

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

 

520

16.1

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

530

16.1.1

Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

540

16.1.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

550

16.2

Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

560

16.2.1

Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

570

16.2.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

571

16.3

Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

572

16.3.1

Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

573

16.3.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

580

17

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

 

590

17.1

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

600

17.1.1

Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

610

17.1.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

620

17.2

Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

630

17.2.1

Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

640

17.2.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

641

17.3

Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

642

17.3.1

Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

643

17.3.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

Selliste osaluste koguriskipositsioon, mida ei ole maha arvatud vastavast omavahendite kategooriast:

650

18

Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahenditest

 

660

19

Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu täiendavatest esimese taseme omavahenditest

 

670

20

Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu teise taseme omavahenditest

 

Ajutine loobumine omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

680

21

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

 

690

22

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

 

700

23

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

 

710

24

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

 

720

25

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

 

730

26

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

 

Kapitalipuhvrid

740

27

Kombineeritud puhvri nõue

 

750

 

Kapitali säilitamise puhver

 

760

 

Liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskidega ja süsteemsete riskidega seotud säilitamise puhver

 

770

 

Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine vastutsükliline kapitalipuhver

 

780

 

Süsteemse riski puhver

 

790

 

Süsteemselt olulise ettevõtja puhver

 

800

 

Globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhver

 

810

 

Muu süsteemselt olulise ettevõtja puhver

 

II samba kohased nõuded

820

28

II samba kohaste korrigeerimistega seotud omavahendite nõuded

 

Täiendav teave investeerimisühingute puhul

830

29

Algkapital

 

840

30

Püsivatel üldkuludel põhinevad omavahendid

 

Täiendav teave seoses aruandluskünnise arvutamisega

850

31

Riigivälised esmased riskipositsioonid

 

860

32

Esmane koguriskipositsioon

 

Basel I alampiir

870

 

Omavahendite kogusumma korrigeerimised

 

880

 

Täielikult korrigeeritud omavahendid Basel I alampiiri puhul

 

890

 

Omavahendite nõuded Basel I alampiiri puhul

 

900

 

Omavahendite nõuded Basel I alampiiri puhul – standardmeetodi alternatiiv

 

910

 

Koguomavahendite puudujääk seoses minimaalsete omavahendite nõuetega Basel I alampiiri puhul

 

▼M2



C 05.01 - ÜLEMINEKUSÄTTED (CA5.1)

 

Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine

Täiendavate esimese taseme omavahendite korrigeerimine

Teise taseme omavahendite korrigeerimine

Riskiga kaalutud vara korrigeerimine

Memokirjed

Ettenähtud osa

Aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata

Kood

ID

Kirje

010

020

030

040

050

060

010

1

KORRIGEERIMISED KOKKU

 

 

 

 

 

 

020

1.1

INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID

link: {CA1;r220}

link: {CA1;r660}

link: {CA1;r880}

 

 

 

030

1.1.1

Instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid: instrumendid, mis on riigiabi

 

 

 

 

 

 

040

1.1.1.1

Instrumendid, mis kvalifitseerusid vastavalt direktiivile 2006/48/EÜ omavahenditena

 

 

 

 

 

 

050

1.1.1.2

Instrumendid, mille on emiteerinud krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on asutatud sellises liikmesriigis, kus rakendatakse majanduse kohandamise programmi

 

 

 

 

 

 

060

1.1.2

Instrumendid, mis ei ole riigiabi

link: {CA5.2;r010;c060}

link: {CA5.2;r020;c060}

link: {CA5.2;r090;c060}

 

 

 

070

1.2

VÄHEMUSOSALUSED JA SAMAVÄÄRSED OMAVAHENDID

link: {CA1;r240}

link: {CA1;r680}

link: {CA1;r900}

 

 

 

080

1.2.1

Kapitaliinstrumendid ja kirjed, mis ei kvalifitseeru vähemusosalusena

 

 

 

 

 

 

090

1.2.2

Üleminekusätetest tulenev vähemusosaluste arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites

 

 

 

 

 

 

091

1.2.3

Üleminekusätetest tulenev kvalifitseeruvate täiendavate esimese taseme omavahendite arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites

 

 

 

 

 

 

092

1.2.4

Üleminekusätetest tulenev kvalifitseeruvate teise taseme omavahendite arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites

 

 

 

 

 

 

100

1.3

MUUD ÜLEMINEKUSÄTETEST TULENEVAD KORRIGEERIMISED

link: {CA1;r520}

link: {CA1;r730}

link: {CA1;r960}

 

 

 

110

1.3.1

Realiseerimata kasum ja kahjum

 

 

 

 

 

 

120

1.3.1.1

Realiseerimata kasum

 

 

 

 

 

 

130

1.3.1.2

Realiseerimata kahjum

 

 

 

 

 

 

133

1.3.1.3.

Realiseerimata kasum keskvalitsuste vastu olevatest nõuetest, mis kuuluvad liidu poolt heaks kiidetud IAS 39 kategooriasse „müügivalmis”

 

 

 

 

 

 

136

1.3.1.4.

Realiseerimata kahjum keskvalitsuste vastu olevatest nõuetest, mis kuuluvad liidu poolt heaks kiidetud IAS 39 kategooriasse „müügivalmis”

 

 

 

 

 

 

138

1.3.1.5.

Õiglase väärtuse muutustest tulenev kasum ja kahjum, mis on tingitud tuletisinstrumentidest tulenevate kohustustega seonduvast krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriskist

 

 

 

 

 

 

140

1.3.2

Mahaarvamised

 

 

 

 

 

 

150

1.3.2.1

Jooksva majandusaasta kahjum

 

 

 

 

 

 

160

1.3.2.2

Immateriaalne vara

 

 

 

 

 

 

170

1.3.2.3

Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest

 

 

 

 

 

 

180

1.3.2.4

Sisereitingute meetodil põhinev eraldiste puudujääk võrreldes oodatava kahjuga

 

 

 

 

 

 

190

1.3.2.5

Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara

 

 

 

 

 

 

194

1.3.2.5*

millest: IAS 19 muudatuste arvestamine – positiivse märgiga kirje

 

 

 

 

 

 

198

1.3.2.5**

millest: IAS 19 muudatuste arvestamine – negatiivse märgiga kirje

 

 

 

 

 

 

200

1.3.2.6

Enda omavahenditesse kuuluvad instrumendid

 

 

 

 

 

 

210

1.3.2.6.1

Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid

 

 

 

 

 

 

211

1.3.2.6.1**

millest: otsesed osalused

 

 

 

 

 

 

212

1.3.2.6.1*

millest: kaudsed osalused

 

 

 

 

 

 

220

1.3.2.6.2

Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

 

 

 

 

 

 

221

1.3.2.6.2**

millest: otsesed osalused

 

 

 

 

 

 

222

1.3.2.6.2*

millest: kaudsed osalused

 

 

 

 

 

 

230

1.3.2.6.3

Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

 

 

 

 

 

 

231

1.3.2.6.3*

millest: otsesed osalused

 

 

 

 

 

 

232

1.3.2.6.3**

millest: kaudsed osalused

 

 

 

 

 

 

240

1.3.2.7

Vastastikune ristosalus

 

 

 

 

 

 

250

1.3.2.7.1

Vastastikune ristosalus esimese taseme põhiomavahendites

 

 

 

 

 

 

260

1.3.2.7.1.1

Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

 

 

 

 

 

270

1.3.2.7.1.2

Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

 

 

 

 

 

280

1.3.2.7.2

Vastastikune ristosalus täiendavates esimese taseme omavahendites

 

 

 

 

 

 

290

1.3.2.7.2.1

Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

 

 

 

 

 

300

1.3.2.7.2.2

Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

 

 

 

 

 

310

1.3.2.7.3

Vastastikune ristosalus teise taseme omavahendites

 

 

 

 

 

 

320

1.3.2.7.3.1

Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

 

 

 

 

 

330

1.3.2.7.3.2

Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

 

 

 

 

 

340

1.3.2.8

Selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

 

 

 

 

 

350

1.3.2.8.1

Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

 

 

 

 

 

360

1.3.2.8.2

Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

 

 

 

 

 

370

1.3.2.8.3

Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

 

 

 

 

 

380

1.3.2.9

Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest, ja selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

 

 

 

 

 

390

1.3.2.10

Selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

 

 

 

 

 

400

1.3.2.10.1

Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

 

 

 

 

 

410

1.3.2.10.2

Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

 

 

 

 

 

420

1.3.2.10.3

Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

 

 

 

 

 

425

1.3.2.11

Erand kindlustusandjates omatava omakapitaliosaluse mahaarvamisest esimese taseme põhiomavahendite kirjetest

 

 

 

 

 

 

430

1.3.3

Täiendavad filtrid ja mahaarvamised

 

 

 

 

 

 



C 05.02 – INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI (CA5.2)

CA 5.2 Instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid: instrumendid, mis ei ole riigiabi

Instrumentide väärtus koos seotud ülekursiga

Piirmäära arvutamise alus

Ettenähtud osa

Piirmäär

(-) Summa, mis ületab varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamise piirmäära

Varasemalt kehtinud nõuete ajutisest kohaldamisest tulenev kogusumma

Kood

ID

Kirje

010

020

030

040

050

060

010

1.

Instrumendid, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punkti a kohaselt

 

 

 

 

 

link: {CA5.1;r060;c010)

020

2.

Instrumendid, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punkti ca ning artikli 154 lõigete 8 ja 9 kohaselt ning mille suhtes kohaldatakse artikli 489 kohast piirangut

 

 

 

 

 

link: {CA5.1;r060;c020)

030

2.1

Tagasiostu võimaluse ja ajenditeta instrumendid kokku

 

 

 

 

 

 

040

2.2.

Tagasiostu võimaluse ja ajenditega instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

 

 

 

 

 

 

050

2.2.1

Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva täidavad kapitalinõuete määruse artikli 49 tingimusi

 

 

 

 

 

 

060

2.2.2

Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 49 tingimusi

 

 

 

 

 

 

070

2.2.3

Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada hiljemalt 20. juulil 2011 ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 49 tingimusi

 

 

 

 

 

 

080

2.3

Osa, mis ületab selliste esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

 

 

 

 

 

 

090

3

Kirjed, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktide e, f, g või h kohaselt ja mille suhtes kohaldatakse artikli 490 kohast piirangut

 

 

 

 

 

link: {CA5.1;r060;c030)

100

3.1

Tagasiostu ajendavate tingimusteta kirjed kokku

 

 

 

 

 

 

110

3.2

Tagasiostu ajendavate tingimustega kirjed, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

 

 

 

 

 

 

120

3.2.1

Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva täidavad kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi

 

 

 

 

 

 

130

3.2.2

Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi

 

 

 

 

 

 

140

3.2.3

Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada hiljemalt 20. juulil 2011 ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi

 

 

 

 

 

 

150

3.3

Osa, mis ületab selliste täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

 

 

 

 

 

 



C 06.01 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA – KOKKU (GS TOTAL)

 

TEAVE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES

KAPITALIPUHVRID

KOGURISKIPOSITSIOON

 

KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA

 

KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID

 

KOMBINEERITUD PUHVRI NÕUDED

 

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS/ÜLEKANDERISK

POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK

OPERATSIOONIRISK

MUUD RISKIPOSITSIOONID

KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

 

KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TEISE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

MEMOKIRJE: FIRMAVÄÄRTUS (-) / (+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS

MILLEST: ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID

MILLEST: TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

MILLEST: OSA KONSOLIDEERITUD TULEMUSES

MILLEST: (-) FIRMAVÄÄRTUS / (+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS

KAPITALI SÄILITAMISE PUHVER

KREDIIDIASUTUSE- VÕI INVESTEERIMISÜHINGUPÕHINE VASTUTSÜKLILINE KAPITALIPUHVER

LIIKMESRIIGI TASANDIL KINDLAKS TEHTUD MAKROTASANDI USALDATAVUSRISKIDEGA JA SÜSTEEMSETE RISKIDEGA SEOTUD SÄILITAMISE PUHVER

SÜSTEEMSE RISKI PUHVER

SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER

GLOBAALSE SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER

MUU SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER

VÄHEMUSOSALUSED, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME PÕHIMOMAVAHENDITE HULKA

KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TÄIENDAVATE ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

250

260

270

280

290

300

310

320

330

340

350

360

370

380

390

400

410

420

430

440

450

460

470

480

010

KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

▼M3



C 06.02 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS)

KONSOLIDEERIMISE ALLA KUULUVAD ÜKSUSED

TEAVE ÜKSUSTE KOHTA, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUDEID

NIMI

KOOD

LEI KOOD

KREDIIDIASUTUS VÕI INVESTEERIMISÜHING VÕI SAMAVÄÄRNE ÜKSUS

(JAH/EI)

ANDMETE ULATUS: INDIVIDUAALSELT TÄIELIKULT KONSOLIDEERITUD (SF) VÕI INDIVIDUAALSELT OSALISELT KONSOLIDEERITUD (SP)

RIIGIKOOD

OSALUSE MÄÄR (%)

KOGURISKIPOSITSIOON

 

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS/ÜLEKANDERISK

POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK

OPERATSIOONIRISK

MUUD RISKIPOSITSIOONID

010

020

025

030

040

050

060

070

080

090

100

110

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



TEAVE ÜKSUSTE KOHTA, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUDEID

OMAVAHENDID

 

 

ESIMESE TASEME OMAVAHENDID KOKKU

 

 

TEISE TASEME OMAVAHENDID

 

ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID

 

TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

 

MILLEST: KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID

SEOTUD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM JA ÜLEKURSS

MILLEST: KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

SEOTUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM JA ÜLEKURSS

MILLEST: VÄHEMUSOSALUSED

SEOTUD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM, ÜLEKURSS JA MUUD RESERVID

MILLEST: KVALIFITSEERUVAD TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

MILLEST: KVALIFITSEERUVAD TEISE TASEME OMAVAHENDID

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



TEAVE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES

KOGURISKIPOSITSIOON

 

KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA

 

KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID

 

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS/ÜLEKANDERISK

POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK

OPERATSIOONIRISK

MUUD RISKIPOSITSIOONID

KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

 

KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TEISE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

MEMOKIRJE: FIRMAVÄÄRTUS (-) /(+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS

MILLEST: ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID

VÄHEMUSOSALUSED, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME PÕHIMOMAVAHENDITE HULKA

KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TÄIENDAVATE ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

250

260

270

280

290

300

310

320

330

340

350

360

370

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



TEAVE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES

KAPITALIPUHVRID

 

KOMBINEERITUD PUHVRI NÕUDED

 

MILLEST: TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

MILLEST: OSA KONSOLIDEERITUD TULEMUSES

MILLEST: (-) FIRMAVÄÄRTUS/(+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS

KAPITALI SÄILITAMISE PUHVER

KREDIIDIASUTUSE- VÕI INVESTEERIMISÜHINGUPÕHINE VASTUTSÜKLILINE KAPITALIPUHVER

LIIKMESRIIGI TASANDIL KINDLAKS TEHTUD MAKROTASANDI USALDATAVUSRISKIDEGA JA SÜSTEEMISETE RISKIDEGA SEOTUD SÄILITAMISE PUHVER

SÜSTEEMSE RISKI PUHVER

SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER

GLOBAALSE SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER

MUU SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER

380

390

400

410

420

430

440

450

460

470

480

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

▼M7



C 07.00 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE STANDARDMEETODI KOHASELT (CR SA)

Standardmeetodikohane riskipositsiooni klass

 

 

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

(–) ESMASE RISKIPOSITSIOONIGA SEOTUD VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

RISKIPOSITSIOON, MILLEST ON MAHA ARVATUD VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

NETO RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI: OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE. FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETOD

RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (E*)

BILANSIVÄLISTE KIRJETE RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUSE JAOTUS ÜMBERHINDLUSTEGURITE LÕIKES

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

 

RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

 

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE: KORRIGEERITUD VÄÄRTUSED (Ga)

OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

RISKIPOSITSIOONI VOLATIILSUSEGA KORRIGEERIMINE

(–) FINANTSTAGATIS: KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (Cvam)

0 %

20 %

50 %

100 %

MILLEST: MIS TULENEB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKIST

MILLEST: KREDIIDIKVALITEETI HINDAVA MÄÄRATUD ASUTUSE ANTUD KREDIIDIKVALITEEDI HINNANGUGA

MILLEST: KESKVALITSUSEST TULETATUD KREDIIDIKVALITEEDI HINNANGUGA

(–) GARANTIID

(–) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

(–) FINANTSTAGATIS: LIHTMEETOD

(–) MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

(–) KOGUVÄLJAVOOL

KOGUSISSEVOOL (+)

 

(–) MILLEST: VOLATIILSUSEGA JA LÕPPTÄHTAJAGA KORRIGEERIMINE

010

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

215

220

230

240

010

KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

 

 

015

millest: makseviivituses olevad riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

millest: VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

millest: riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

millest: kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid – elamukinnisvara

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

millest: riskipositsioonid, mille suhtes alaliselt osaliselt kasutatakse standardmeetodit

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

millest: riskipositsioonid, mille suhtes kasutatakse standardmeetodit ja mille puhul on järelevalveasutuselt eelnevalt saadud luba sisereitingute meetodi rakendamiseks järkjärgulise üleminekuga

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES

070

Bilansilised krediidiriskiga riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Bilansivälised krediidiriskiga riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid/tehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevad riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES:

140

0 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

2 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

4 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

10 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

20 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

35 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

200

50 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

70 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

220

75 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

230

100 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

240

150 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

250

250 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

260

370 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

270

1250 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

280

Muud riskikaalud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

MEMOKIRJED

290

Ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

300

Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 100 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

310

Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

320

Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 150 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

▼M3



C 08.01 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT (CR IRB 1)

Sisereitingute meetodi kohane riskipositsiooni klass:

Makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnangud:

 

SISEREITINGUTE SÜSTEEM

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

 

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

(-) MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE VÕI KOGUMITELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS

(%)

 

MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

(-) GARANTIID

(-) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

(-) KOGUVÄLJAVOOL

KOGUSISSEVOOL (+)

MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

010

KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

015

millest: riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES

020

Bilansilised krediidiriskiga kirjed

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Bilansivälised krediidiriskiga kirjed

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid/tehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevad riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDESSE VÕI KOGUMITESSE MÄÄRATUD RISKIPOSITSIOONID: KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

ERIOTSTARBELISTELE NÕUETELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE KRITEERIUMID: KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ERIOTSTARBELISTELE NÕUETELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE KRITEERIUMIDE ALUSEL KÄSITLETAVA KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES:

090

RISKIKAAL: 0 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

50 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

70 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

millest: 1. kategoorias

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

90 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

115 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

250 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

ALTERNATIIVNE KÄSITLUS: TAGATUD KINNISVARAGA

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID ALTERNATIIVSE KÄSITLUSE KOHASELT VÕI RISKIKAALU 100 %, NING MUUD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

LAHJENDUSRISK: OSTETUD NÕUDED KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



 

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

 

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIDA VÕETAKSE ARVESSE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA HINNANGUTES, VÄLJA ARVATUD TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUS

MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL:

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED

MILLEST: MIS TULENEB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKIST

MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

GARANTIID

KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL:

MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

AKTSEPTEERITUD FINANTSTAGATIS

MUU AKTSEPTEERITUD TAGATIS

KINNISVARA

MUU FÜÜSILINE TAGATIS

NÕUDED

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

010

KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

015

millest: riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES

020

Bilansilised krediidiriskiga kirjed

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Bilansivälised krediidiriskiga kirjed

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid/tehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevad riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDESSE VÕI KOGUMITESSE MÄÄRATUD RISKIPOSITSIOONID: KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

ERIOTSTARBELISTELE NÕUETELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE KRITEERIUMID: KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ERIOTSTARBELISTELE NÕUETELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE KRITEERIUMIDE ALUSEL KÄSITLETAVA KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES:

090

RISKIKAAL: 0 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

50 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

70 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

millest: 1. kategoorias

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

90 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

115 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

250 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

ALTERNATIIVNE KÄSITLUS: TAGATUD KINNISVARAGA

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID ALTERNATIIVSE KÄSITLUSE KOHASELT VÕI RISKIKAALU 100 %, NING MUUD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

LAHJENDUSRISK: OSTETUD NÕUDED KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



 

KOHALDATAKSE TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUST

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE PUHUL

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE LÕPPTÄHTAEG (PÄEVADES)

RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

MEMOKIRJED:

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

OODATAV KAHJU

(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

VÕLGNIKE ARV

 

MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

220

230

240

250

255

260

270

280

290

300

010

KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

 

 

 

 

015

millest: riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES

020

Bilansilised krediidiriskiga kirjed

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Bilansivälised krediidiriskiga kirjed

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid/tehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevad riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDESSE VÕI KOGUMITESSE MÄÄRATUD RISKIPOSITSIOONID: KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

ERIOTSTARBELISTELE NÕUETELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE KRITEERIUMID: KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ERIOTSTARBELISTELE NÕUETELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE KRITEERIUMIDE ALUSEL KÄSITLETAVA KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES:

090

RISKIKAAL: 0 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

50 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

70 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

millest: 1. kategoorias

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

90 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

115 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

250 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

ALTERNATIIVNE KÄSITLUS: TAGATUD KINNISVARAGA

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID ALTERNATIIVSE KÄSITLUSE KOHASELT VÕI RISKIKAALU 100 %, NING MUUD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

LAHJENDUSRISK: OSTETUD NÕUDED KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

▼M2



C 08.02 - KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT: JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE VÕI KOGUMITE LÕIKES (CR IRB 2)

Sisereitingute meetodi kohane riskipositsiooni klass:

Makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnangud:

VÕLGNIKU REITINGUKLASS (REA TUNNUS)

SISEREITINGUTE SÜSTEEM

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

 

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

 

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIDA VÕETAKSE ARVESSE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA HINNANGUTES, VÄLJA ARVATUD TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUS

KOHALDATAKSE TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUST

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE PUHUL

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE LÕPPTÄHTAEG (PÄEVADES)

RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

MEMOKIRJED:

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

(-) MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL:

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

OODATAV KAHJU

(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

VÕLGNIKE ARV

VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE VÕI KOGUMITELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)

 

MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

(-) GARANTIID

(-) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

(-) KOGUVÄLJAVOOL

KOGUSISSEVOOL (+)

MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED

MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED

MILLEST: MIS TULENEB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKIST

MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

GARANTIID

KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL:

MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

AKTSEPTEERITUD FINANTSTAGATIS

MUU AKTSEPTEERITUD TAGATIS

 

MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

KINNISVARA

MUU FÜÜSILINE TAGATIS

NÕUDED

005

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

250

255

260

270

280

290

300

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

▼M7



C 09.01 – RISKIPOSITSIOONIDE GEOGRAAFILINE JAOTUS VÕLGNIKU ASUKOHA LÕIKES: STANDARDMEETODIKOHASED RISKIPOSITSIOONID (CR GB 1)

Riik:

 

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

Makseviivituses olevad riskipositsioonid

Perioodi jooksul täheldatud uued makseviivitused

Üldised krediidiriskiga korrigeerimised

Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised

millest: mahakandmine

Krediidiriskiga korrigeerimised / mahakandmised täheldatud uute makseviivituste puhul

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

010

020

040

050

055

060

070

075

080

090

010

Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Nõuded avaliku sektori asutuste vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Nõuded äriühingute vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

075

millest: VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Jaenõuded

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

085

millest: VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

095

millest: VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Makseviivituses olevad riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Eriti suure riskiga seotud kirjed

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Omakapitali investeeringud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

Muud kirjed

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

Koguriskipositsioon

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



C 09.02 – RISKIPOSITSIOONIDE GEOGRAAFILINE JAOTUS VÕLGNIKU ASUKOHA LÕIKES: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED RISKIPOSITSIOONID (CR GB 2)

Riik:

 

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

millest: makseviivituses olevad riskipositsioonid

Perioodi jooksul täheldatud uued makseviivitused

Üldised krediidiriskiga korrigeerimised

Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised

millest: mahakandmine

Krediidiriskiga korrigeerimised / mahakandmised täheldatud uute makseviivituste puhul

VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE VÕI KOGUMITELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

millest: makseviivituses olevad riskipositsioonid

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

millest: makseviivituses olevad riskipositsioonid

RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

OODATAV KAHJU

010

030

040

050

055

060

070

080

090

100

105

110

120

125

130

010

Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Nõuded äriühingute vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

millest: eriotstarbelised nõuded

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

millest: VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Jaenõuded

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Tagatud kinnisvaraga

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

muud kui VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Kvalifitseeruvad uuenevad jaenõuded

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Muud jaenõuded

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

muud kui VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Omakapitali investeeringud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Koguriskipositsioon

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

▼M7 —————

▼M7



C 09.04 – RIIKIDE VASTUTSÜKLILISE KAPITALIPUHVRI ARVUTAMISEL JA KREDIIDIASUTUSE- VÕI INVESTEERIMISÜHINGUPÕHISE VASTUTSÜKLILISE KAPITALIPUHVRI MÄÄRA ARVUTAMISEL ASJAKOHASTE KREDIIDIRISKI POSITSIOONIDE JAOTUS (CCB)

Riik:

 

Summa

Protsent

Kvalitatiivne teave

010

020

030

Asjakohased krediidiriski positsioonid – krediidirisk

 

 

 

010

Riskipositsiooni väärtus standardmeetodi kohaselt

 

 

 

020

Riskipositsiooni väärtus sisereitingute meetodi kohaselt

 

 

 

Asjakohased krediidiriski positsioonid – tururisk

 

 

 

030

Kauplemisportfelli kuuluvate pikkade ja lühikeste riskipositsioonide summa standardmeetodite puhul

 

 

 

040

Kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide väärtus sisemudelite puhul

 

 

 

Asjakohased krediidiriski positsioonid – väärtpaberistamine

 

 

 

050

Kauplemisportfelliväliste väärtpaberistamise positsioonide riskipositsiooni väärtus standardmeetodi kohaselt

 

 

 

060

Kauplemisportfelliväliste väärtpaberistamise positsioonide riskipositsiooni väärtus sisereitingute meetodi kohaselt

 

 

 

Omavahendite nõuded ja kaalud

 

 

 

070

Omavahendite nõuded kokku vastutsüklilise kapitalipuhvri puhul

 

 

 

080

Asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded – krediidirisk

 

 

 

090

Asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded – tururisk

 

 

 

100

Asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded – kauplemisportfellivälised väärtpaberistamise positsioonid

 

 

 

110

Omavahendite nõuete kaalud

 

 

 

Vastutsüklilise kapitalipuhvri määrad

 

 

 

120

Määratud asutuse kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri määr

 

 

 

130

Krediidiasutuse või investeerimisühingu riigi suhtes kohaldatav vastutsüklilise kapitalipuhvri määr

 

 

 

140

Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määr

 

 

 

2 % künnise kasutamine

 

 

 

150

2 % künnise kasutamine üldise krediidiriskipositsiooni puhul

 

 

 

160

2 % künnise kasutamine kauplemisportfelli kuuluva riskipositsiooni puhul

 

 

 

▼M2



C 10.01 – KREDIIDIRISK: OMAKAPITALI INVESTEERINGUD – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR EQU IRB 1)

 

SISEREITINGUTE SÜSTEEM

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

RISKIGA KAALUTUD VARA

MEMOKIRJE:

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

OODATAV KAHJU

VÕLGNIKU REITINGUKLASSILE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)

(-) GARANTIID

(-) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

(-) KOGUVÄLJAVOOL

010

020

030

040

050

060

070

080

090

010

SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAKAPITALI INVESTEERINGUTE RISKIPOSITSIOONID KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

 

020

RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEV MEETOD: KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

LIHTSUSTATUD RISKIKAALU MEETOD: KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

LIHTSUSTATUD RISKIKAALU MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES

070

RISKIKAAL: 190 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

290 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

370 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

SISEMUDELITEL PÕHINEV MEETOD

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

OMAKAPITALI INVESTEERINGUD, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

 

 

 

 

 

 

 

 

 



C 10.02 – KREDIIDIRISK: OMAKAPITALI INVESTEERINGUD – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED. RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEVA MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE LÕIKES (CR EQU IRB 2)

VÕLGNIKU REITINGUKLASS (REA TUNNUS)

SISEREITINGUTE SÜSTEEM

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR

(%)

RISKIGA KAALUTUD VARA

MEMOKIRJE:

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

OODATAV KAHJU

VÕLGNIKU REITINGUKLASSILE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS

(%)

(-) GARANTIID

(-) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

(-) KOGUVÄLJAVOOL

005

010

020

030

040

050

060

070

080

090

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



C 11.00 – ARVELDUS/ÜLEKANDERISK (CR SETT)

 

ARVELDAMATA TEHINGUD ARVELDUSHINNAS

ARVELDAMATA TEHINGUTEST TULENEVA HINNAVAHE RISKIPOSITSIOON

OMAVAHENDITE NÕUDED

ARVELDUSRISKI KOGURISKIPOSITSIOON

010

020

030

040

010

Kauplemisportfellivälised arveldamata tehingud kokku

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

020

Kuni 4 päeva arveldamata tehingud (tegur 0 %)

 

 

 

 

030

5 kuni 15 päeva arveldamata tehingud (tegur 8 %)

 

 

 

 

040

16 kuni 30 päeva arveldamata tehingud (tegur 50 %)

 

 

 

 

050

31 kuni 45 päeva arveldamata tehingud (tegur 75 %)

 

 

 

 

060

46 päeva või rohkem arveldamata tehingud (tegur 100 %)

 

 

 

 

070

Kauplemisportfelli arveldamata tehingud kokku

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

080

Kuni 4 päeva arveldamata tehingud (tegur 0 %)

 

 

 

 

090

5 kuni 15 päeva arveldamata tehingud (tegur 8 %)

 

 

 

 

100

16 kuni 30 päeva arveldamata tehingud (tegur 50 %)

 

 

 

 

110

31 kuni 45 päeva arveldamata tehingud (tegur 75 %)

 

 

 

 

120

46 päeva või rohkem arveldamata tehingud (tegur 100 %)

 

 

 

 



C 12.00 – KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMINE – STANDARDMEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR SEC SA)

 

ALGATATUD VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID KOKKU

SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED: VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KREDIIDIRISKI KAITSE

VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID

(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

RISKIPOSITSIOON, MILLEST ON MAHA ARVATUD VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

NETO RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

(-) KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI: OTSESE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (Cvam) FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETODI ALUSEL

RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (E*)

BILANSIVÄLISTE KIRJETE RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUSE (E*) JAOTUS ÜMBERHINDLUSTEGURITE LÕIKES

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

 

SELLISE RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSE JAOTUS, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

SELLISE RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSE JAOTUS, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

RISKIGA KAALUTUD VARA

HOOLSUSKOHUSTUSTE SÄTETE RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE)

LÕPPTÄHTAEGADE MITTEVASTAVUSEST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE

RISKIGA KAALUTUD KOGUVARA

MEMOKIRJE:

RISKIGA KAALUTUD VARA, MIS VASTAB VÄLJAVOOLULE STANDARDMEETODI KOHASEST VÄÄRTPABERISTAMISEST MUUDESSE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSE

(-) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE (Cva)

(-) KOGUVÄLJAVOOL

KREDIIDIRISKI KAITSE SÄILITATUD VÕI TAGASI OSTETUD TINGLIK VÄÄRTUS

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

(-) KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE: KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (Ga)

(-) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

0 %

> 0 % ja <= 20 %

> 20 % ja <= 50 %

> 50 % ja <= 100 %

(-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD

KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

REITINGU SAANUD POSITSIOONID

(KREDIIDIKVALITEEDI ASTE)

1 250 %

ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE

SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD

(-) KAUDSE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (G*)

(-) KOGUVÄLJAVOOL

KOGUSISSEVOOL

ASTE 1

ASTE 2

ASTE 3

ASTE 4

KÕIK MUUD ASTMED

REITINGUTA

 

MILLEST: VARAGA TAGATUD KOMMERTSVÄÄRTPABERITE TEISE JÄRJEKOHA KAHJU

MILLEST: KESKMINE RISKIKAAL (%)

 

KESKMINE RISKIKAAL (%)

 

MILLEST: SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED

ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

250

260

270

280

290

300

310

320

330

340

350

360

370

380

390

010

KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

 

020

MILLEST: EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

 

030

VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA: KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

BILANSILISED KIRJED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

VÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

VÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

ENNETÄHTAEGNE AMORTISEERIMINE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

INVESTOR: KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

BILANSILISED KIRJED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

VÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

VÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

SPONSOR: KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

BILANSILISED KIRJED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

200

VÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

220

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

230

VÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

240

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

AVATUD POSITSIOONIDE JAOTUS VÄÄRTPABERISTAMISE ALGUSES KOHALDATAVATE KREDIIDIKVALITEEDI ASTMETE LÕIKES:

250

ASTE 1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

260

ASTE 2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

270

ASTE 3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

280

ASTE 4

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

290

KÕIK MUUD ASTMED JA REITINGUTA POSITSIOONID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



C 13.00 – KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMINE – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR SEC IRB)

 

ALGATATUD VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID KOKKU

SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED: VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KREDIIDIRISKI KAITSE

VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

(-) KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI: OTSESE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (Cvam) FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETODI ALUSEL

RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (E*)

BILANSIVÄLISTE KIRJETE RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUSE (E*) JAOTUS KREDIIDIRISKI ÜMBERHINDLUSTEGURITE LÕIKES

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

 

SELLISE RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSE JAOTUS, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISTEST JA ERALDISTEST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA VÄHENDAMINE

RISKIGA KAALUTUD VARA

HOOLSUSKOHUSTUSTE SÄTETE RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE)

LÕPPTÄHTAEGADE MITTEVASTAVUSEST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE

RISKIGA KAALUTUD KOGUVARA

MEMOKIRJE: RISKIGA KAALUTUD VARA, MIS VASTAB VÄLJAVOOLULE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASEST VÄÄRTPABERISTAMISEST MUUDESSE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSE

(-) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE (Cva)

(-) KOGUVÄLJAVOOL

KREDIIDIRISKI KAITSE SÄILITATUD VÕI TAGASI OSTETUD TINGLIK VÄÄRTUS

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

(-) KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE: KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (Ga)

(-) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

0 %

> 0 % ja <=20 %

> 20 % ja <= 50 %

> 50 % ja <= 100 %

(-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD

KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

VÄLISREITINGU MEETOD (KREDIIDIKVALITEEDI ASTMED)

1 250 %

REGULATIIVNE MEETOD

ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE

SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD

(-) KAUDSE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (G*)

(-) KOGUVÄLJAVOOL

KOGUSISSEVOOL

ASTE 1 & LÜHIAJALINE ASTE 1

ASTE 2

ASTE 3

ASTE 4 & LÜHIAJALINE ASTE 2

ASTE 5

ASTE 6

ASTE 7 & LÜHIAJALINE ASTE 3

ASTE 8

ASTE 9

ASTE 10

ASTE 11

KÕIK MUUD ASTMED

REITINGUTA

 

KESKMINE RISKIKAAL (%)

 

KESKMINE RISKIKAAL (%)

 

KESKMINE RISKIKAAL (%)

 

MILLEST: SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED

ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

250

260

270

280

290

300

310

320

330

340

350

360

370

380

390

400

410

420

430

440

450

460

010

KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

 

020

MILLEST: EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

 

030

VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA: KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

BILANSILISED KIRJED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

VÄÄRTPABERISTAMISED

A

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

B

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

C

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

D

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

E

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

VÄÄRTPABERISTAMISED

A

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

B

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

C

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

D

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

E

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

ENNETÄHTAEGNE AMORTISEERIMINE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

INVESTOR: KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

BILANSILISED KIRJED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

VÄÄRTPABERISTAMISED

A

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

200

B

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

C

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

220

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

D

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

230

E

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

240

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

250

VÄÄRTPABERISTAMISED

A

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

260

B

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

270

C

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

280

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

D

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

290

E

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

300

SPONSOR: KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

310

BILANSILISED KIRJED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

320

VÄÄRTPABERISTAMISED

A

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

330

B

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

340

C

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

350

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

D

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

360

E

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

370

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

380

VÄÄRTPABERISTAMISED

A

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

390

B

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

400

C

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

410

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

D

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

420

E

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

AVATUD POSITSIOONIDE JAOTUS VÄÄRTPABERISTAMISE ALGUSES KOHALDATAVATE KREDIIDIKVALITEEDI ASTMETE LÕIKES:

430

ASTE 1 & LÜHIAJALINE ASTE 1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

440

ASTE 2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

450

ASTE 3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

460

ASTE 4 & LÜHIAJALINE ASTE 2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

470

ASTE 5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

480

ASTE 6

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

490

ASTE 7 & LÜHIAJALINE ASTE 3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

500

ASTE 8

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

510

ASTE 9

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

520

ASTE 10

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

530

ASTE 11

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

540

KÕIK MUUD ASTMED JA REITINGUTA POSITSIOONID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



C 14.00 – ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA (SEC Details)

REA NUMBER

SISEKOOD

VÄÄRTPABERISTAMISE TUNNUS

VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA TUNNUS

VÄÄRTPABERISTAMISE LIIK;

(TRADITSIOONILINE/SÜNTEETILINE)

RAAMATUPIDAMISKÄSITLUS: Kas väärtpaberistatud riskipositsioone kajastatakse bilansis või need arvatakse bilansist välja?

MAKSEVÕIMEKÄSITLUS: Väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid?

VÄÄRTPABERISTAMINE VÕI EDASIVÄÄRTPABERISTAMINE?

SÄILITAMINE

KREDIIDIASUTUSE VÕI INVESTEERIMISÜHINGU ROLL:

(VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA / SPONSOR / ALGNE LAENUANDJA / INVESTOR)

VARAGA TAGATUD KOMMERTSVÄÄRTPABERITE PROGRAMMIGA MITTE HÕLMATUD

VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONID

VÄÄRTPABERISTAMISE STRUKTUUR

VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID

(-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

RISKIGA KAALUTUD KOGUVARA

VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID – KAUPLEMISPORTFELL

KOHALDATAV SÄILITAMISE LIIK

SÄILITAMISE % ARUANDEKUUPÄEVA SEISUGA

SÄILITAMISNÕUDE JÄRGIMINE?

VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAMISE KUUPÄEV (kk/aaaa)

VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KOGUSUMMA VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAMISE KUUPÄEVA SEISUGA

KOGUSUMMA

KREDIIDIASUTUSE VÕI INVESTEERIMISÜHINGU OSA (%)

LIIK

KOHALDATAV MEETOD (STANDARDMEETOD, SISEREITINGUTE MEETOD, KOMBINEERITUD MEETOD)

RISKIPOSITSIOONIDE ARV

RIIK

NÕUETE SUURUSTEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

OMAVAHENDITE NÕUDED ENNE VÄÄRTPABERISTAMIST (%)

BILANSILISED KIRJED

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

LÕPPTÄHTAEG

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

MEMOKIRJED: BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

ENNETÄHTAEGNE AMORTISEERIMINE

KORRELATSIOONIL PÕHINEV KAUPLEMISPORTFELL VÕI MITTE KORRELATSIOONIL PÕHINEV KAUPLEMISPORTFELL?

NETOPOSITSIOONID

STANDARDMEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU

KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA

MEZZANINE

ESIMESE JÄRJEKOHA KAHJU

KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA

MEZZANINE

ESIMESE JÄRJEKOHA KAHJU

VARASEIM PROGNOOSITAV LÕPETAMISE KUUPÄEV

LEPINGUKOHANE LÕPPTÄHTAEG

BILANSILISED KIRJED

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

OTSESED FINANTSGARANTIID

INTRESSIMÄÄRA VAHETUSTEHINGUD / VALUUTA VAHETUSTEHINGUD

AKTSEPTEERITUD LIKVIIDUSE TAGAMISE TEHINGUD

MUUD (sealhulgas mitteaktsepteeritud likviidsuse tagamise tehingud)

KOHALDATAV ÜMBERHINDLUSTEGUR

KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA

MEZZANINE

ESIMESE JÄRJEKOHA KAHJU

KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA

MEZZANINE

ESIMESE JÄRJEKOHA KAHJU

ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

PIKAD

LÜHIKESED

SPETSIIFILINE RISK

005

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

250

260

270

280

290

300

310

320

330

340

350

360

370

380

390

400

410

420

430

440

450

460

470

480

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



C 16.00 – OPERATSIOONIRISK (OPR)

PANGANDUSTEGEVUS

ASJAOMANE NÄITAJA

LAENUD JA ETTEMAKSED (TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVA MEETODI KOHALDAMISE KORRAL)

OMAVAHENDITE NÕUDED

Koguriskipositsioon operatsiooniriski puhul

VAJADUSE KORRAL KAJASTATAVAD TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVA MEETODI MEMOKIRJED

AASTA-3

AASTA-2

EELMINE AASTA

AASTA-3

AASTA-2

EELMINE AASTA

MILLEST: TULENEVALT JAOTUSMEHHANISMIST

OMAVAHENDITE NÕUDED ENNE OOTATAVA KAHJU MÄÄRAST, HAJUTAMISEST JA RISKIMAANDAMISE TEHNIKATEST TULENEVAT VÄHENDAMIST

(-) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT ÄRITAVADES ARVESSE VÕETUD OODATAVA KAHJU MÄÄRAST

(-) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT HAJUTAMISEST

(-) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT RISKIMAANDAMISE TEHNIKATEST (KINDLUSTUS JA MUUD RISKI ÜLEKANDMISE MEHHANISMID)

010

020

030

040

050

060

070

070

080

090

100

110

120

010

1.  PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE BAASMEETODIT

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA2 seotud lahter

 

 

 

 

 

020

2.  PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE STANDARDMEETODIT VÕI ALTERNATIIVSET STANDARDMEETODIT

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA2 seotud lahter

 

 

 

 

 

 

KOHALDATAKSE STANDARDMEETODIT:

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

FINANTSNÕUSTAMINE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

KAUPLEMINE JA MÜÜK

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

JAEKLIENDIMAAKLERLUS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

ÄRIPANGANDUS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

JAEPANGANDUS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

MAKSED JA ARVELDUSED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

HOIDMISTEENUSED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

VARAHALDUS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOHALDATAKSE ALTERNATIIVSET STANDARDMEETODIT:

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

ÄRIPANGANDUS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

JAEPANGANDUS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

3.  PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVAT MEETODIT

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA2 seotud lahter

 

 

 

 

 

▼M3



C 17.00 – OPERATSIOONIRISK: KAHJUD JA HÜVITUSED ÄRILIINIDE JA JUHTUMILIIKIDE LÕIKES EELMISEL AASTAL (OPR Details)

KAHJUDE MÄÄRAMINE ÄRILIINIDESSE

JUHTUMILIIGID

JUHTUMILIIGID KOKKU

MEMOKIRJE: ANDMETE KOGUMISEL KOHALDATAV MIINIMUMMÄÄR

SISEPETTUS

VÄLISPETTUS

TÖÖHÕIVETAVAD JA TÖÖOHUTUS

KLIENDID, TOOTED JA ÄRITAVAD

VARALINE KAHJU

MAJANDUSTEGEVUSE HÄIRE JA SÜSTEEMIRIKKED

TEHINGU TÄITMINE, ÜLEKANDED JA PROTSESSIJUHTIMINE

MADALIAM

KÕRGEIM

Rida

 

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

010

FINANTSNÕUSTAMINE

Juhtumite arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Suurim ühekordne kahju

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Viie suurima kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Hüvitatud kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

KAUPLEMINE JA MÜÜK

Juhtumite arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Suurim ühekordne kahju

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Viie suurima kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Hüvitatud kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

JAEKLIENDIMAAKLERLUS

Juhtumite arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

220

Kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

230

Suurim ühekordne kahju

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

240

Viie suurima kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

250

Hüvitatud kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

310

ÄRIPANGANDUS

Juhtumite arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

320

Kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

330

Suurim ühekordne kahju

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

340

Viie suurima kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

350

Hüvitatud kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

410

JAEPANGANDUS

Juhtumite arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

420

Kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

430

Suurim ühekordne kahju

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

440

Viie suurima kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

450

Hüvitatud kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

510

MAKSED JA ARVELDUSED

Juhtumite arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

520

Kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

530

Suurim ühekordne kahju

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

540

Viie suurima kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

550

Hüvitatud kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

610

HOIDMISTEENUSED

Juhtumite arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

620

Kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

630

Suurim ühekordne kahju

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

640

Viie suurima kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

650

Hüvitatud kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

710

VARAHALDUS

Juhtumite arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

720

Kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

730

Suurim ühekordne kahju

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

740

Viie suurima kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

750

Hüvitatud kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

810

ETTEVÕTTEÜLENE

Juhtumite arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

820

Kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

830

Suurim ühekordne kahju

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

840

Viie suurima kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

850

Hüvitatud kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

910

ÄRILIINID KOKKU

Juhtumite arv. Millest:

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

911

≥ 10 000 ja < 20 000

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

912

≥ 20 000 ja < 100 000

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

913

≥ 100 000 ja < 1 000 000

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

914

≥ 1 000 000

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

920

Kahju kogusumma. Millest:

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

921

≥ 10 000 ja < 20 000

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

922

≥ 20 000 ja < 100 000

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

923

≥ 100 000 ja < 1 000 000

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

924

≥ 1 000 000

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

930

Suurim ühekordne kahju

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

940

Viie suurima kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

950

Hüvitatud kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

▼M7



C 18.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE KAUBELDAVATE VÕLAINSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA TDI)

Valuuta:

 

POSITSIOONID

OMAVAHENDITE NÕUDED

KOGURISKIPOSITSIOON

KÕIK POSITSIOONID

NETOPOSITSIOONID

POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET

PIKAD

LÜHIKESED

PIKAD

LÜHIKESED

010

020

030

040

050

060

070

010

KAUPLEMISPORFELLI KUULUVAD KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA2 seotud lahter

011

Üldrisk

 

 

 

 

 

 

 

012

Tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

013

Muud varad ja kohustused

 

 

 

 

 

 

 

020

Lõpptähtajal põhinev meetod

 

 

 

 

 

 

 

030

Tsoon 1

 

 

 

 

 

 

 

040

0 ≤ 1 kuu

 

 

 

 

 

 

 

050

> 1 ≤ 3 kuud

 

 

 

 

 

 

 

060

> 3 ≤ 6 kuud

 

 

 

 

 

 

 

070

> 6 ≤ 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

080

Tsoon 2

 

 

 

 

 

 

 

090

> 1 ≤ 2 (1,9 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

 

 

 

 

 

 

 

100

> 2 ≤ 3 (> 1,9 ≤ 2,8 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

 

 

 

 

 

 

 

110

> 3 ≤ 4 (> 2,8 ≤ 3,6 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

 

 

 

 

 

 

 

120

Tsoon 3

 

 

 

 

 

 

 

130

> 4 ≤ 5 (> 3,6 ≤ 4,3 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

 

 

 

 

 

 

 

140

> 5 ≤ 7 (> 4,3 ≤ 5,7 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

 

 

 

 

 

 

 

150

> 7 ≤ 10 (> 5,7 ≤ 7,3 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

 

 

 

 

 

 

 

160

> 10 ≤ 15 (> 7,3 ≤ 9,3 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

 

 

 

 

 

 

 

170

> 15 ≤ 20 (> 9,3 ≤ 10,6 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

 

 

 

 

 

 

 

180

> 20 (> 10,6 ≤ 12,0 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

 

 

 

 

 

 

 

190

(> 12,0 ≤ 20,0 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

 

 

 

 

 

 

 

200

(> 20 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

 

 

 

 

 

 

 

210

Kestusel põhinev meetod

 

 

 

 

 

 

 

220

Tsoon 1

 

 

 

 

 

 

 

230

Tsoon 2

 

 

 

 

 

 

 

240

Tsoon 3

 

 

 

 

 

 

 

250

Spetsiifiline risk

 

 

 

 

 

 

 

251

Omavahendite nõue muude kui väärtpaberistamise võlainstrumentide puhul

 

 

 

 

 

 

 

260

Tabeli 1 esimese kategooria alla kuuluvad võlainstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

270

Tabeli 1 teise kategooria alla kuuluvad võlainstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

280

Järelejäänud kehtivusajaga ≤ 6 kuud

 

 

 

 

 

 

 

290

Järelejäänud kehtivusajaga > 6 kuud ja ≤ 24 kuud

 

 

 

 

 

 

 

300

Järelejäänud kehtivusajaga > 24 kuud

 

 

 

 

 

 

 

310

Tabeli 1 kolmanda kategooria alla kuuluvad võlainstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

320

Tabeli 1 neljanda kategooria alla kuuluvad võlainstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

321

Reitingu saanud n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

325

Omavahendite nõue väärtpaberistamise instrumentide puhul

 

 

 

 

 

 

 

330

Omavahendite nõue korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli puhul

 

 

 

 

 

 

 

350

Täiendavad nõuded optsioonide puhul (muud riskid kui deltarisk)

 

 

 

 

 

 

 

360

Lihtsustatud meetod

 

 

 

 

 

 

 

370

Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded gammariski puhul

 

 

 

 

 

 

 

380

Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded vegariski puhul

 

 

 

 

 

 

 

390

Stsenaariumi maatriksmeetod

 

 

 

 

 

 

 

▼M2



C 19.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE VÄÄRTPABERISTAMISTE SPETSIIFILINE RISK (MKR SA SEC)

 

KÕIK POSITSIOONID

(-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD POSITSIOONID

NETOPOSITSIOONID

NETOPOSITSIOONIDE (PIKAD) JAOTUS STANDARDMEETODI JA SISEREITINGUTE MEETODI KOHASTE RISKIKAALUDE LÕIKES

NETOPOSITSIOONIDE (LÜHIKESED) JAOTUS STANDARDMEETODI JA SISEREITINGUTE MEETODI KOHASTE RISKIKAALUDE LÕIKES

HOOLSUSKOHUSTUSTE SÄTETE RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE)

ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU

RISKIKAALUD < 1 250 %

1 250 %

REGULATIIVNE MEETOD

ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE

SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD

RISKIKAALUD < 1 250 %

1 250 %

REGULATIIVNE MEETOD

ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE

SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD

PIKAD

LÜHIKESED

(-) PIKAD

(-) LÜHIKESED

PIKAD

LÜHIKESED

7–10 %

12–18 %

20–35 %

40–75 %

100 %

150 %

200 %

225 %

250 %

300 %

350 %

425 %

500 %

650 %

750 %

850 %

REITINGUGA

REITINGUTA

 

KESKMINE RISKIKAAL (%)

 

KESKMINE RISKIKAAL (%)

7–10 %

12–18 %

20–35 %

40–75 %

100 %

150 %

200 %

225 %

250 %

300 %

350 %

425 %

500 %

650 %

750 %

850 %

REITINGUGA

REITINGUTA

 

KESKMINE RISKIKAAL (%)

 

KESKMINE RISKIKAAL (%)

KAALUTUD PIKAD NETOPOSITSIOONID

KAALUTUD LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID

KAALUTUD PIKAD NETOPOSITSIOONID

KAALUTUD LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID

KAALUTUD PIKKADE JA LÜHIKESTE NETOPOSITSIOONIDE SUMMA

KAALUTUD PIKAD NETOPOSITSIOONID

KAALUTUD LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID

KAALUTUD PIKKADE JA LÜHIKESTE NETOPOSITSIOONIDE SUMMA

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

250

260

270

280

290

300

310

320

330

340

350

360

370

380

390

400

410

420

430

440

450

460

470

480

490

500

510

520

530

540

550

560

570

580

590

600

610

010

KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lahter seotud: MKR SA TDI {325:060}

020

millest: EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA: KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

VÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

INVESTOR: KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

VÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

SPONSOR: KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

VÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KAALUTUD PIKKADE JA LÜHIKESTE NETOPOSITSIOONIDE KOGUSUMMA JAOTUS ALUSVARA LIIKIDE LÕIKES:

120

1.  Elamukinnisvarale seatud hüpoteegid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

2.  Ärikinnisvarale seatud hüpoteegid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

3.  Krediitkaardinõuded

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

4.  Liising

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

5.  Äriühingutele või VKEdele antud laenud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

6.  Tarbimislaenud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

7.  Nõuded klientide vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

8.  Muud varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

200

9.  Pandikirjad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

10.  Muud kohustused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



C 20.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI SPETSIIFILINE RISK (MKR SA CTP)

 

KÕIK POSITSIOONID

(-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD POSITSIOONID

NETOPOSITSIOONID

NETOPOSITSIOONI (PIKK) JAOTUS STANDARDMEETODI JA SISEREITINGUTE MEETODI KOHASTE RISKIKAALUDE LÕIKES

NETOPOSITSIOONI (LÜHIKE) JAOTUS STANDARDMEETODI JA SISEREITINGUTE MEETODI KOHASTE RISKIKAALUDE LÕIKES

ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU

RISKIKAALUD < 1 250 %

1 250 %

REGULATIIVNE MEETOD

ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE

SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD

RISKIKAALUD < 1 250 %

1 250 %

REGULATIIVNE MEETOD

ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE

SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD

PIKAD

LÜHIKESED

(-) PIKAD

(-) LÜHIKESED

PIKAD

LÜHIKESED

7 – 10 %

12 – 18 %

20 – 35 %

40 – 75 %

100 %

250 %

350 %

425 %

650 %

Muud

REITINGUGA

REITINGUTA

 

KESKMINE RISKIKAAL (%)

 

KESKMINE RISKIKAAL (%)

7–10 %

12–18 %

20–35 %

40–75 %

100 %

250 %

350 %

425 %

650 %

Muud

REITINGUGA

REITINGUTA

 

KESKMINE RISKIKAAL (%)

 

KESKMINE RISKIKAAL (%)

KAALUTUD PIKAD NETOPOSITSIOONID

KAALUTUD LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID

KAALUTUD PIKAD NETOPOSITSIOONID

KAALUTUD LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

250

260

270

280

290

300

310

320

330

340

350

360

370

380

390

400

410

420

430

440

450

010

KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lahter seotud: MKR SA TDI {330:060}

 

VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID:

020

VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA: KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

VÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

MUUD KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI POSITSIOONID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

INVESTOR: KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

VÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

MUUD KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI POSITSIOONID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

SPONSOR: KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

VÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

MUUD KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI POSITSIOONID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

N-ARVU JÄRJEKOHAGA MAKSEVIIVITUSE JUHU TAGAMISE KREDIIDITULETISINSTRUMENDID:

110

N-ARVU JÄRJEKOHAGA MAKSEVIIVITUSE JUHU TAGAMISE KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

MUUD KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI POSITSIOONID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

▼M7



C 21.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE OMAKAPITALI INSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA EQU)

Riigisisene turg:

 

POSITSIOONID

OMAVAHENDITE NÕUDED

KOGURISKIPOSITSIOON

KÕIK POSITSIOONID

NETOPOSITSIOONID

POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET

PIKAD

LÜHIKESED

PIKAD

LÜHIKESED

010

020

030

040

050

060

070

010

KAUPLEMISPORTFELLI KUULUVAD OMAKAPITALI INSTRUMENDID

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

020

Üldrisk

 

 

 

 

 

 

 

021

Tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

022

Muud varad ja kohustused

 

 

 

 

 

 

 

030

Börsil kaubeldavad aktsiaindeksifutuurid, mis on hästi hajutatud ja mille suhtes kohaldatakse erimeetodit

 

 

 

 

 

 

 

040

Muud omavahendite instrumendid, kui börsil kaubeldavad aktsiaindeksifutuurid, mis on hästi hajutatud

 

 

 

 

 

 

 

050

Spetsiifiline risk

 

 

 

 

 

 

 

090

Täiendavad nõuded optsioonide puhul (muud riskid kui deltarisk)

 

 

 

 

 

 

 

100

Lihtsustatud meetod

 

 

 

 

 

 

 

110

Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded gammariski puhul

 

 

 

 

 

 

 

120

Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded vegariski puhul

 

 

 

 

 

 

 

130

Stsenaariumi maatriksmeetod

 

 

 

 

 

 

 

▼M3



C 22.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE VALUUTARISK (MKR SA FX)

 

KÕIK POSITSIOONID

NETOPOSITSIOONID

POSITIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET

(sealhulgas selliste tasakaalustamata valuutapositsioonide ümberjaotamine, mille suhtes kohaldatakse tasakaalustatud positsioonide erikäsitlust)

OMAVAHENDITE NÕUDED

KOGURISKIPOSITSIOON

PIKAD

LÜHIKESED

PIKAD

LÜHIKESED

PIKAD

LÜHIKESED

TASAKAALUSTATUD

020

030

040

050

060

070

080

090

100

010

MUUS KUI ARUANDLUSVALUUTAS OLEVAD POSITSIOONID KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

020

Tugeva korrelatsiooniga valuutad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Kõik muud valuutad (sealhulgas ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, keda käsitatakse eri valuutadena)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Kuld

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Täiendavad nõuded optsioonide puhul (muud riskid kui deltarisk)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Lihtsustatud meetod

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded gammariski puhul

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded vegariski puhul

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Stsenaariumi maatriksmeetod

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOGUPOSITSIOONIDE (SEALHULGAS ARUANDLUSVALUUTA) JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES

100

Muud varad ja kohustused, mis ei ole bilansivälised kirjed ega tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Bilansivälised kirjed

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Memokirjed: VALUUTAPOSITSIOONID

130

Euro

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Lek

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Argentina peeso

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

Austraalia dollar

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

Brasiilia real

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

Bulgaaria lev

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

Kanada dollar

 

 

 

 

 

 

 

 

 

200

Tšehhi kroon

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

Taani kroon

 

 

 

 

 

 

 

 

 

220

Egiptuse nael

 

 

 

 

 

 

 

 

 

230

Naelsterling

 

 

 

 

 

 

 

 

 

240

Forint

 

 

 

 

 

 

 

 

 

250

Jeen

 

 

 

 

 

 

 

 

 

270

Leedu litt

 

 

 

 

 

 

 

 

 

280

Dinaar

 

 

 

 

 

 

 

 

 

290

Mehhiko peeso

 

 

 

 

 

 

 

 

 

300

Zlott

 

 

 

 

 

 

 

 

 

310

Rumeenia leu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

320

Vene rubla

 

 

 

 

 

 

 

 

 

330

Serbia dinaar

 

 

 

 

 

 

 

 

 

340

Rootsi kroon

 

 

 

 

 

 

 

 

 

350

Šveitsi frank

 

 

 

 

 

 

 

 

 

360

Türgi liir

 

 

 

 

 

 

 

 

 

370

Grivna

 

 

 

 

 

 

 

 

 

380

USA dollar

 

 

 

 

 

 

 

 

 

390

Islandi kroon

 

 

 

 

 

 

 

 

 

400

Norra kroon

 

 

 

 

 

 

 

 

 

410

Hongkongi dollar

 

 

 

 

 

 

 

 

 

420

Uus Taiwani dollar

 

 

 

 

 

 

 

 

 

430

Uus-Meremaa dollar

 

 

 

 

 

 

 

 

 

440

Singapuri dollar

 

 

 

 

 

 

 

 

 

450

Vonn

 

 

 

 

 

 

 

 

 

460

Renminbi-jüaan

 

 

 

 

 

 

 

 

 

470

Muud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

480

Horvaatia kuna

 

 

 

 

 

 

 

 

 

▼M2



C 23.00 – TURURISK: STANDARDMEETODITE KOHASED KAUBAPOSITSIOONID (MKR SA COM)

 

KÕIK POSITSIOONID

NETOPOSITSIOONID

POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET

OMAVAHENDITE NÕUDED

KOGURISKIPOSITSIOON

PIKAD

LÜHIKESED

PIKAD

LÜHIKESED

010

020

030

040

050

060

070

010

KAUBAPOSITSIOONID KOKKU

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

020

Väärismetallid (välja arvatud kuld)

 

 

 

 

 

 

 

030

Mitteväärismetallid

 

 

 

 

 

 

 

040

Põllumajanduskaubad

 

 

 

 

 

 

 

050

Muud

 

 

 

 

 

 

 

060

Millest energiatooted (nafta, gaas)

 

 

 

 

 

 

 

070

Lõpptähtajal põhinev meetod

 

 

 

 

 

 

 

080

Laiendatud lõpptähtajal põhinev meetod

 

 

 

 

 

 

 

090

Lihtsustatud meetod: Kõik positsioonid

 

 

 

 

 

 

 

100

Täiendavad nõuded optsioonide puhul (muud riskid kui deltarisk)

 

 

 

 

 

 

 

110

Lihtsustatud meetod

 

 

 

 

 

 

 

120

Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded gammariski puhul

 

 

 

 

 

 

 

130

Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded vegariski puhul

 

 

 

 

 

 

 

140

Stsenaariumi maatriksmeetod

 

 

 

 

 

 

 



C 24.00 – TURURISKI SISEMUDELI MEETODID (MKR IM)

 

VaR RISKIVÄÄRTUS

STRESSIOLUKORRA VaR RISKIVÄÄRTUS

TÄIENDAVA MAKSEVIIVITUSE NING REITINGUTE MUUTUMISE RISKI OMAVAHENDITE NÕUE

KÕIGI HINNARISKIDE OMAVAHENDITE NÕUE KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI PUHUL

OMAVAHENDITE NÕUDED

KOGURISKIPOSITSIOON

Ületamiste arv eelneva 250 tööpäeva jooksul

VaR riskiväärtuse korrutustegur (mc)

Stressiolukorra VaR riskiväärtuse (SVaR) korrutustegur (ms)

EELDATAV OMAVAHENDITE NÕUDE ALAMPIIR KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI PUHUL – KAALUTUD PIKAD NETOPOSITSIOONID PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

EELDATAV OMAVAHENDITE NÕUDE ALAMPIIR KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI PUHUL – KAALUTUD LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

KORRUTUSTEGUR (mc) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (VaRavg)

VaR MEETODIGA SAADUD EELMISE PÄEVA RISKIHINNANGU VÄÄRTUS (VaRt-1)

KORRUTUSTEGUR (mc) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD STRESSIOLUKORRA RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (SVaRavg)

VIIMANE KÄTTESAADAV (SVaRt-1)

12 NÄDALA KESKMINE VÄÄRTUS

VIIMANE VÄÄRTUS

ALAMPIIR

12 NÄDALA KESKMINE VÄÄRTUS

VIIMANE VÄÄRTUS

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

010

KOGUPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

 

 

 

 

 

 

Memokirjed: TURURISKI JAOTUS

020

Kaubeldavad võlainstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Kaubeldavad võlainstrumendid – üldrisk

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Kaubeldavad võlainstrumendid – spetsiifiline risk

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Omakapitali instrumendid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Omakapitali instrumendid – üldrisk

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Omakapitali instrumendid – spetsiifiline risk

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Valuutarisk

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Kaubarisk

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Üldriski kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Spetsiifilise riski kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



C 25.00 - KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK (CVA)

 

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

VaR RISKIVÄÄRTUS

STRESSIOLUKORRA VaR RISKIVÄÄRTUS

OMAVAHENDITE NÕUDED

KOGURISKIPOSITSIOON

MEMOKIRJED

KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISKI MAANDUSE TINGLIK VÄÄRTUS

 

millest: börsivälised tuletisinstrumendid

millest: väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud

KORRUTUSTEGUR (mc) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (VaRavg)

VaR MEETODIGA SAADUD EELMISE PÄEVA RISKIHINNANGU VÄÄRTUS (VaRt-1)

KORRUTUSTEGUR (mc) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD STRESSIOLUKORRA RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (SVaRavg)

VIIMANE KÄTTESAADAV (SVaRt-1)

Vastaspoolte arv

millest: krediidiriski marginaali kindlaksmääramiseks kasutati asendajat

KANTUD KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK

ÜHE ALUSVARAGA KREDIIDIRISKI VAHETUSTEHINGUD

INDEKSIPÕHISED KREDIIDIRISKI VAHETUSTEHINGUD

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

010

Krediidiväärtuse korrigeerimise risk kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

link: {CA2;r640;c010)

 

 

 

 

 

020

Täiustatud meetodi kohaselt

 

 

 

 

 

 

 

 

link: {CA2;r650;c010)

 

 

 

 

 

030

Standardmeetodi kohaselt

 

 

 

 

 

 

 

 

link: {CA2;r660;c010)

 

 

 

 

 

040

Esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt

 

 

 

 

 

 

 

 

link: {CA2;r670;c010)

 

 

 

 

 

▼M7



II LISA

OMAVAHENDITE JA OMAVAHENDITE NÕUETE ARUANDLUS

Sisukord

I OSA: ÜLDISED JUHISED

1.

STRUKTUUR JA PÕHIMÕTTED

1.1.

STRUKTUUR

1.2.

NUMMERDAMISE PÕHIMÕTTED

1.3.

MÄRGI PÕHIMÕTTED

II OSA: VORMIDE TÄITMISE JUHISED

1.

KAPITALI ADEKVAATSUSE ÜLEVAADE (CA)

1.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

1.2.

C 01.00 – OMAVAHENDID (CA1)

1.2.1.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

1.3.

C 02.00 – OMAVAHENDITE NÕUDED (CA2)

1.3.1.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

1.4.

C 03.00 – OMAVAHENDITE SUHTARVUD JA OMAVAHENDITE TASEMED (CA3)

1.4.1.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

1.5.

C 04.00 – MEMOKIRJED (CA4)

1.5.1.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

1.6.

ÜLEMINEKUSÄTTED JA INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI (CA5)

1.6.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

1.6.2.

C 05.01 – ÜLEMINEKUSÄTTED (CA5.1)

1.6.2.1.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

1.6.3.

C 05.02 – INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI (CA5.2)

1.6.3.1.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

2.

KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS)

2.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

2.2.

ÜKSIKASJALIK TEAVE KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME KOHTA

2.3.

TEAVE ÜKSIKUTE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES

2.4.

C 06.01 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA – KOKKU (GS TOTAL)

2.5.

C 06.02 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS)

3.

KREDIIDIRISKI VORMID

3.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

3.1.1.

SELLISTE KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KAJASTAMINE, MILLEL ON ASENDUSMÕJU

3.1.2.

VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI KAJASTAMINE

3.2.

C 07.00 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: STANDARDMEETODIKOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR SA)

3.2.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

3.2.2.

VORMI CR SA ULATUS

3.2.3.

RISKIPOSITSIOONIDE MÄÄRAMINE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSE STANDARDMEETODI KOHASELT

3.2.4.

SELGITUSED KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE ARTIKLIS 112 OSUTATUD TEATAVATE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDE ULATUSE KOHTA

3.2.4.1.

RISKIPOSITSIOONI KLASS „NÕUDED KREDIIDIASUTUSTE JA INVESTEERIMISÜHINGUTE VASTU”

3.2.4.2.

RISKIPOSITSIOONI KLASS „PANDIKIRJADEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID”

3.2.4.3.

RISKIPOSITSIOONI KLASS „ÜHISEKS INVESTEERIMISEKS LOODUD ETTEVÕTJA AKTSIATEST JA OSAKUTEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID”

3.2.5.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

3.3.

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR IRB)

3.3.1.

VORMI CR IRB ULATUS

3.3.2.

VORMI CR IRB JAOTUS

3.3.3.

C 08.01 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT (CR IRB 1)

3.3.3.1.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

3.3.4.

C 08.02 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT (JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE VÕI KOGUMITE LÕIKES (VORM CR IRB 2)

3.4.

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: TEAVE GEOGRAAFILISE JAOTUSE KOHTA

3.4.1.

C 09.01 – RISKIPOSITSIOONIDE GEOGRAAFILINE JAOTUS VÕLGNIKU ASUKOHA LÕIKES: STANDARDMEETODIKOHASED RISKIPOSITSIOONID (CR GB 1)

3.4.1.1.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

3.4.2.

C 09.02 – RISKIPOSITSIOONIDE GEOGRAAFILINE JAOTUS VÕLGNIKU ASUKOHA LÕIKES: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED RISKIPOSITSIOONID (CR GB 2)

3.4.2.1.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

3.4.3.

C 09.04 – RIIKIDE VASTUTSÜKLILISE KAPITALIPUHVRI ARVUTAMISEL JA KREDIIDIASUTUSE- VÕI INVESTEERIMISÜHINGUPÕHISE VASTUTSÜKLILISE KAPITALIPUHVRI MÄÄRA ARVUTAMISEL ASJAKOHASTE KREDIIDIRISKI POSITSIOONIDE JAOTUS (CCB)

3.4.3.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

3.4.3.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

3.5.

C 10.01 JA C 10.02 – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT KÄSITLETAVAD OMAKAPITALI INVESTEERINGUD (VORMID CR EQU IRB 1 JA CR EQU IRB 2)

3.5.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

3.5.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA (KEHTIVAD NII VORMI CR EQU IRB 1 KUI KA VORMI CR EQU IRB 2 KOHTA)

3.6.

C 11.00 – ARVELDUS-/ÜLEKANDERISK (CR SETT)

3.6.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

3.6.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

3.7.

C 12.00 – KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMINE – STANDARDMEETODIKOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR SEC SA)

3.7.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

3.7.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

3.8.

C 13.00 – KREDIIDIRISK – VÄÄRTPABERISTAMINE: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR SEC IRB)

3.8.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

3.8.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

3.9.

C 14.00 – ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA (SEC DETAILS)

3.9.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

3.9.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

4.

OPERATSIOONIRISKI VORMID

4.1.

C 16.00 – OPERATSIOONIRISK (OPR)

4.1.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

4.1.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

4.2.

C 17.00 – OPERATSIOONIRISK: KAHJUD JA HÜVITUSED ÄRILIINIDE JA JUHTUMILIIKIDE LÕIKES EELMISEL AASTAL (OPR DETAILS)

4.2.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

4.2.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

5.

TURURISKI VORMID

5.1.

C 18.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE KAUBELDAVATE VÕLAINSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA TDI)

5.1.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

5.1.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

5.2.

C 19.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE VÄÄRTPABERISTAMISTE SPETSIIFILINE RISK (MKR SA SEC) 183

5.2.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

5.2.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

5.3.

C 20.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE KORRELATSIOONIL PÕHINEVASSE KAUPLEMISPORTFELLI MÄÄRATUD POSITSIOONIDE SPETSIIFILINE RISK (MKR SA CTP)

5.3.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

5.3.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

5.4.

C 21.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE OMAKAPITALI INSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA EQU)

5.4.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

5.4.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

5.5.

C 22.00 – TURURISK: STANDARDMEETODITEKOHANE VALUUTARISK (MKR SA FX)

5.5.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

5.5.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

5.6.

C 23.00 – TURURISK: STANDARDMEETODITE KOHASED KAUBAPOSITSIOONID (MKR SA COM)

5.6.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

5.6.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

5.7.

C 24.00 – TURURISK: SISEMUDELI MEETOD (MKR IM)

5.7.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

5.7.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

5.8.

C 25.00 – KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK (CVA)

5.8.1.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

I OSA:    ÜLDISED JUHISED

1.   STRUKTUUR JA PÕHIMÕTTED

1.1.   STRUKTUUR

1. Raamistik koosneb kokku viiest vormide kogumist:

a) kapitali adekvaatsus, regulatiivse kapitali ülevaade, koguriskipositsioon;

b) konsolideerimisgrupi maksevõime, ülevaade sellest, kuidas aruandva üksuse konsolideerimise alla kuuluvad üksikud üksused täidavad maksevõimenõudeid;

c) krediidirisk (sealhulgas vastaspoole risk, lahjendusrisk ja arveldusrisk);

d) tururisk (sealhulgas kauplemisportfelli positsioonirisk, valuutarisk, kaubarisk ja krediidiväärtuse korrigeerimise risk);

e) operatsioonirisk.

2. Iga vormi puhul on esitatud viited õigussätetele. Üksikasjalikum teave iga vormide kogumi esitamise üldpõhimõtete kohta, juhised konkreetsete kirjete kohta ja valideerimiseeskirjad esitatakse rakendusliku tehnilise standardi käesolevas osas.

3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad ainult need vormid, mis on asjakohased omavahendite nõuete kindlaksmääramiseks kasutatava lähenemisviisi seisukohast.

1.2.   NUMMERDAMISE PÕHIMÕTTED

4. Vormide veergudele, ridadele ja lahtritele viitamisel on käesolevas dokumendis aluseks võetud järgmises tabelis kirjeldatud nummerdamise põhimõtted. Need numbrilised koodid on valideerimise eeskirjades laialdaselt kasutusel.

5. Juhistes kasutatakse järgmisel kujul olevat üldist märget: {vorm;rida;veerg}.

6. Kui ühe vormi sees tehtavate valideerimiste korral kasutatakse ainult selles vormis sisalduvaid andmepunkte, siis vormile märkes ei viidata: {rida;veerg}.

7. Ainult ühte veergu sisaldavate vormide puhul viidatakse ainult ridadele: {vorm;rida}.

8. Tärni kasutatakse selle tähistamiseks, et valideerimisele kuulub eelnevalt kindlaks määratud rida või veerg.

1.3.   MÄRGI PÕHIMÕTTED

9. Mis tahes summa, mis suurendab omavahendeid või kapitalinõudeid, kajastatakse aruandes positiivse arvuna. Seevastu iga summa, mis vähendab omavahendite või kapitalinõuete kogusummat, kajastatakse aruandes negatiivse arvuna. Kui kirje nimetuse ees on miinusmärk (–), ei esitata kõnealuse kirje puhul positiivset arvu.

II OSA:    VORMIDE TÄITMISE JUHISED

1.   KAPITALI ADEKVAATSUSE ÜLEVAADE (CA)

1.1.   ÜLDISED MÄRKUSED

10. CA vormid sisaldavad teavet I samba lugejate (omavahendid, esimese taseme omavahendid, esimese taseme põhiomavahendid), nimetajate (omavahendite nõuded) ja üleminekusätete kohta ning koosnevad viiest vormist:

a) Vormis CA1 esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud omavahendite summa, mis on liigendatud kirjeteks, millest kõnealune summa koosneb. Omavahendite summa sisaldab üleminekusätete kogumõju omavahendite liikide lõikes.

b) Vormis CA2 esitatakse kokkuvõtlikult koguriskipositsioon, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 (kapitalinõuete määrus) artikli 92 lõikes 3.

c) Vormis CA3 esitatakse suhtarvud, mille puhul on kapitalinõuete määrusega ette nähtud miinimumtase, ja mõned muud nendega seotud andmed.

d) Vormis CA4 esitatakse memokirjed, mida on vaja vormi CA1 kirjete arvutamiseks, samuti teave seoses kapitalinõuete direktiivi kohaste kapitalipuhvritega.

e) Vormis CA5 esitatakse andmed, mida on vaja omavahendeid käsitlevate üleminekusätete mõju arvutamiseks. Pärast üleminekusätete kehtivusaja lõppu vorm CA5 kaotatakse.

11. Vorme kohaldatakse kõigi aruandvate üksuste suhtes, olenemata kohaldatavatest raamatupidamistavadest, kuigi mõned lugeja kirjed on asjakohased vaid IASi/IFRSi laadi hindamiseeskirju kohaldatavate üksuste puhul. Üldiselt on nimetajas esitatav teave seotud vastavates vormides koguriskipositsiooni arvutamiseks esitatud lõpptulemusega.

12. Omavahendite kogusumma koosneb eri liiki omavahenditest: esimese taseme omavahendid, mis on esimese taseme põhiomavahendite ja täiendavate esimese taseme omavahendite summa, ning teise taseme omavahendid.

13. Üleminekusätteid käsitletakse CA vormides järgmiselt:

a) Vormis CA1 esitatavates kirjetes üleminekusätetest tulenevaid korrigeerimisi üldiselt arvesse ei võeta. See tähendab, et vormi CA1 kirjete andmed arvutatakse vastavalt lõppsätetele (st nagu üleminekusätteid ei kohaldataks), välja arvatud kirjed, mis kokkuvõtlikult kajastavad üleminekusätete mõju. Iga omavahendite liigi (st esimese taseme põhiomavahendid, täiendavad esimese taseme omavahendid ja teise taseme omavahendid) puhul on kolm eri kirjet, milles kajastatakse kõiki üleminekusätetest tulenevaid korrigeerimisi.

b) Üleminekusätted võivad mõjutada ka täiendavate esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite puudujääki (s.o täiendavate esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab vastavalt täiendavaid esimese taseme omavahendeid või teise taseme omavahendeid, nagu sätestatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktis j ja artikli 56 punktis e) ning seega võivad kõnealuseid puudujääke sisaldavad kirjed kaudselt kajastada üleminekusätete mõju.

c) Vormi CA5 kasutatakse üksnes üleminekusätete mõju kajastamiseks.

14. II samba nõudeid võib ELis kohaldada erinevalt (IV kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2 tuleb üle võtta riikide õigusaktidesse). Kapitalinõuete määruse kohases maksevõime aruandluses võetakse arvesse ainult II samba nõudeid maksevõime suhtarvu või sihtsuhtarvu kohta. Üksikasjalike aruannete esitamine II samba nõuete kohta ei ole kapitalinõuete määruse artikliga 99 ette nähtud.

a) Vormides CA1, CA2 või CA5 esitatakse andmed ainult I samba küsimuste kohta.

b) Vormis CA3 kajastatakse II samba täiendavate nõuete kogumõju maksevõime suhtarvule. Ühes osas kajastatakse summade mõju suhtarvudele, samas kui teises osas kajastatakse suhtarvu ennast. Mõlemad suhtarvude osad ei ole täiendavalt seotud vormidega CA1, CA2 või CA5.

c) Vorm CA4 sisaldab ühte lahtrit seoses II samba kohaste täiendavate omavahendite nõuetega. See lahter ei ole valideerimiseeskirjade kaudu seotud CA3 vormi omavahendite suhtarvudega ja kajastab kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõiget 2, milles on selgesõnaliselt märgitud, et täiendavaid omavahendite nõudeid võib käsitada ühe võimalusena II samba otsuste puhul.

1.2.   C 01.00 – OMAVAHENDID (CA1)

1.2.1.   Juhised konkreetsete kirjete kohta



Rida

Viited õigussätetele ja juhised

010

1.  Omavahendid

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 118 ja artikkel 72Krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid võrduvad krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese ja teise taseme omavahendite summaga.

015

1.1  Esimese taseme omavahendid

Kapitalinõuete määruse artikkel 25.Esimese taseme omavahendid võrduvad esimese taseme põhiomavahendite ja täiendavate esimese taseme omavahendite summaga.

020

1.1.1  Esimese taseme põhiomavahendid

Kapitalinõuete määruse artikkel 50.

030

1.1.1.1  Esimese taseme põhiomavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 26 lõike 1 punktid a ja b, artiklid 27–30, artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42

040

1.1.1.1.1  Sissemakstud kapitaliinstrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 26 lõike 1 punkt a ning artiklid 27–31See hõlmab vastastikuste seltside, ühistute või samalaadsete krediidiasutuste ja investeerimisühingute kapitaliinstrumente (kapitalinõuete määruse artiklid 27–29).Arvesse ei võeta instrumentidega seotud ülekurssi.Arvesse võetakse ametiasutuste poolt hädaolukorras märgitud kapitaliinstrumente, kui täidetud on kõik kapitalinõuete määruse artiklis 31 sätestatud tingimused.

045

1.1.1.1.1*  millest: ametiasutuste poolt hädaolukorras märgitavad kapitaliinstrumendid

Kapitalinõuete määruse artikkel 31Ametiasutuste poolt hädaolukorras märgitud kapitaliinstrumendid arvatakse esimese taseme põhiomavahendite hulka, kui täidetud on kõik kapitalinõuete määruse artiklis 31 sätestatud tingimused.

050

1.1.1.1.2*  Memokirje: mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 28 lõike 1 punktid b, l ja m.Kõnealustes punktides sätestatud tingimused kajastavad eri kapitaliolukordi, mis on pöörduvad, ja seega võib selles kirjes kajastatav summa olla aktsepteeritav järgmistel aruandeperioodidel.Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi.

060

1.1.1.1.3  Ülekurss

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 124 ja artikli 26 lõike 1 punkt bÜlekurss on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas.Selle kirje puhul kajastatav summa on kirjega „Sissemakstud kapitaliinstrumendid” seotud osa.

070

1.1.1.1.4  (–) Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi osalused enda esimese taseme põhiomavahendites aruandekuupäeva seisuga. Kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 42 sätestatud erandeid.Osalusi aktsiates, mis kuuluvad kirje „Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid” alla, ei kajastata sellel real.Kajastatav summa hõlmab oma aktsiatega seotud ülekurssi.Kirjed 1.1.1.1.4–1.1.1.1.4.3 ei hõlma tegelikke või tingimuslikke kohustusi osta enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente. Tegelikke või tingimuslikke kohustusi osta enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente kajastatakse eraldi kirje 1.1.1.1.5 all.

080

1.1.1.1.4.1  (–) Otsesed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42Konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute osalused kirje 1.1.1.1 kohastes esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides.Kajastatav summa hõlmab pika netopositsiooni alusel arvutatud osalusi kauplemisportfellis, nagu on ette nähtud kapitalinõuete määruse artikli 42 punktiga a.

090

1.1.1.1.4.2  (–) Kaudsed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114, artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42

091

1.1.1.1.4.3  (–) Sünteetilised osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126, artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42

092

1.1.1.1.5  (–) Tegelikud või tingimuslikud kohustused osta enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile f arvatakse maha „enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille ostmiseks on krediidiasutusel või investeerimisühingul olemasoleva lepingujärgse kohustuse alusel tegelik või tingimuslik kohustus”.

130

1.1.1.2  Jaotamata kasum

Kapitalinõuete määruse artikli 26 lõike 1 punkt c ja artikli 26 lõige 2Jaotamata kasum hõlmab eelmiste aastate jaotamata kasumit koos aruandeperioodi aktsepteeritava vahekasumi või aastakasumiga.

140

1.1.1.2.1  Eelmiste aastate jaotamata kasum

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 123 ja artikli 26 lõike 1 punkt cKapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 123 on jaotamata kasum määratletud kui „eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum kohaldatava raamatupidamistava tähenduses”.

150

1.1.1.2.2  Aktsepteeritav kasum või kahjum

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 121, artikli 26 lõige 2 ja artikli 36 lõike 1 punkt aKapitalinõuete määruse artikli 26 lõikega 2 lubatakse pädevate asutuste eelneval nõusolekul võtta jaotamata kasumina arvesse aruandeperioodi vahekasumit või aastakasumit, kui täidetud on teatavad tingimused.Teiselt poolt arvatakse vastavalt kapitalimääruse artikli 36 lõike 1 punktile a esimese taseme põhiomavahenditest maha kahjum.

160

1.1.1.2.2.1  Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum

Kapitalinõuete määruse artikli 26 lõige 2 ja artikli 36 lõike 1 punkt a.Kajastatav summa on raamatupidamise kasumiaruandes kajastatav kasum või kahjum.

170

1.1.1.2.2.2  (–) Mitteaktsepteeritav osa vahekasumist või aastakasumist

Kapitalinõuete määruse artikli 26 punkt 2Sellel real ei kajastata mingit arvu, kui aruandeperioodil on krediidiasutus või investeerimisühing kajastanud kahjumit. See tuleneb sellest, et kahjum arvatakse esimese taseme põhiomavahenditest täielikult maha.Kui krediidiasutus või investeerimisühing kajastab kasumit, kajastatakse osa, mis ei ole aktsepteeritav vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 26 lõikele 2 (st auditeerimata kasum ning prognoositavad väljamaksed või dividendid).Oluline on, et kasumi puhul arvatakse maha vähemalt vahedividendid.

180

1.1.1.3  Muu akumuleeritud koondkasum

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 100 ja artikli 26 lõike 1 punkt dAsjaomane summa kajastatakse pärast arvutamise ajal prognoositavate maksude mahaarvamist ja enne usaldatavusfiltrite kohaldamist. Kajastatav summa määratakse kindlaks vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 artikli 13 lõikele 4.

200

1.1.1.4  Muud reservid

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 117 ja artikli 26 lõike 1 punkt eKapitalinõuete määruses on muud reservid määratletud kui „kohaldatavas raamatupidamistavas määratletud reservid, mis tuleb kõnealuse standardi kohaselt avalikustada, välja arvatud mis tahes summad, mida on juba kajastatud muus akumuleeritud koondkasumis või jaotamata kasumis”.Asjaomane summa kajastatakse pärast arvutamise ajal prognoositavate maksude mahaarvamist.

210

1.1.1.5  Üldine pangandusreserv

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 112 ja artikli 26 lõike 1 punkt fDirektiivi 86/635/EMÜ artiklis 38 on üldine pangandusreserv (direktiivi 86/635/EMÜ kohaselt „üldise pangandusriski fond”) määratletud kui „summad, mida krediidiasutus otsustab reserveerida sellise riski katmiseks, kui teatav pangandusega seotud risk selle tingib”.Asjaomane summa kajastatakse pärast arvutamise ajal prognoositavate maksude mahaarvamist.

220

1.1.1.6  Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes

Kapitalinõuete määruse artikli 483 lõiked 1–3 ja artiklid 484–487Selliste kapitaliinstrumentide summa, mida vastavalt üleminekusätetele käsitatakse varasemalt kehtinud nõuete kohaselt esimese taseme põhiomavahenditena. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5.

230

1.1.1.7  Vähemusosalused, mis arvatakse esimese taseme põhiomavahendite hulka

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 120 ja artikkel 84Tütarettevõtjate kõigi selliste vähemusosaluste summa, mis arvatakse konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka.

240

1.1.1.8  Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses täiendavate vähemusosalustega

Kapitalinõuete määruse artiklid 479 ja 480Üleminekusätetest tulenev vähemusosaluste korrigeerimine. See kirje saadakse otse vormist CA5.

250

1.1.1.9  Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine seoses usaldatavusfiltritega

Kapitalinõuete määruse artiklid 32–35

260

1.1.1.9.1  (–) Väärtpaberistatud varadest tulenev omakapitali suurenemine

Kapitalinõuete määruse artikli 32 punkt 1Kajastatav summa on väärtpaberistatud varadest tulenev krediidiasutuse või investeerimisühingu omakapitali suurenemine vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale.See kirje hõlmab näiteks võimendusest saadavat tulu, millest tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu müügitulu või väärtpaberistamise tehingu algataja puhastulu, mis tekib väärtpaberistatud varadest tulevikus saadava tulu kapitaliseerimisest ja parandab väärtpaberistamise positsioonide krediidikvaliteeti.

270

1.1.1.9.2  Rahavoogude riskimaandamise reserv

Kapitalinõuete määruse artikli 33 lõike 1 punkt aKajastatav summa võib olla positiivne või negatiivne. See on positiivne, kui rahavoogude riskimaandamisest saadakse kahju (st kui see vähendab raamatupidamises kajastatavaid omavahendeid), ja vastupidi. Seega on märk vastupidine raamatupidamisaruannetes kasutatavale märgile.Asjaomane summa kajastatakse pärast arvutamise ajal prognoositavate maksude mahaarvamist.

280

1.1.1.9.3  Õiglases väärtuses hinnatavate kohustustega seotud kumulatiivne kasu või kahju, mis tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriski muutusest

Kapitalinõuete määruse artikli 33 lõike 1 punkt bKajastatav summa võib olla positiivne või negatiivne. See on positiivne, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriski muutusest saadakse kahju (st kui see vähendab raamatupidamises kajastatavaid omavahendeid), ja vastupidi. Seega on märk vastupidine raamatupidamisaruannetes kasutatavale märgile.Auditeerimata kasumit selles kirjes arvesse ei võeta.

285

1.1.1.9.4  Õiglase väärtuse muutustest tulenev kasu või kahju, mis on tingitud tuletisinstrumentidest tulenevate kohustustega seonduvast krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriskist

Kapitalinõuete määruse artikli 33 lõike 1 punkt c ja artikli 33 lõige 2Kajastatav summa võib olla positiivne või negatiivne. See on positiivne, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriski muutusest saadakse kahju, ja vastupidi. Seega on märk vastupidine raamatupidamisaruannetes kasutatavale märgile.Auditeerimata kasumit selles kirjes arvesse ei võeta.

290

1.1.1.9.5  (–) Usaldusväärse hindamise nõuetest tulenev väärtuse korrigeerimine

Kapitalinõuete määruse artiklid 34 ja 105Kauplemisportfelli või kauplemisportfelliväliste riskipositsioonide õiglase väärtuse korrigeerimine tulenevalt kapitalinõuete määruse artikli 105 kohastest usaldusväärse hindamise rangematest nõuetest.

300

1.1.1.10  (–) Firmaväärtus

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 113, artikli 36 lõike 1 punkt b ja artikkel 37

310

1.1.1.10.1  (–) Immateriaalse varana kajastatav firmaväärtus

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 113 ja artikli 36 lõike 1 punkt bFirmaväärtus on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas.Selle kirje all kajastatav summa on sama kui bilansis kajastatav summa.

320

1.1.1.10.2  (–) Firmaväärtus, mida võetakse arvesse oluliste investeeringute hindamisel

Kapitalinõuete määruse artikli 37 punkt b ja artikkel 43

330

1.1.1.10.3  Firmaväärtusega seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused

Kapitalinõuete määruse artikli 37 punkt aEdasilükkunud tulumaksu kohustuste summa, mille saab kustutada, kui firmaväärtus väheneb või selle raamatupidamisarvestuses kajastamine asjaomase raamatupidamistava alusel lõpetatakse.

340

1.1.1.11  (–) Muu immateriaalne vara

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 115, artikli 36 lõike 1 punkt b ja artikli 37 punkt aMuu immateriaalne vara on kohaldatava raamatupidamistava alusel kajastatav immateriaalne vara, millest on maha arvatud firmaväärtus vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale.

350

1.1.1.11.1  (–) Muu immateriaalne vara enne edasilükkunud tulumaksu kohustuste mahaarvamist

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 115 ja artikli 36 lõike 1 punkt bMuu immateriaalne vara on kohaldatava raamatupidamistava alusel kajastatav immateriaalne vara, millest on maha arvatud firmaväärtus vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale.Kajastatav summa vastab bilansis kajastatavale muu immateriaalse vara kui firmaväärtuse summale.

360

1.1.1.11.2  Muu immateriaalse varaga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused

Kapitalinõuete määruse artikli 37 punkt aEdasilükkunud tulumaksu kohustuste summa, mille saab kustutada, kui muu immateriaalne vara kui firmaväärtus on vähenenud või selle raamatupidamisarvestuses kajastamine asjaomase raamatupidamistava alusel lõpetatakse.

370

1.1.1.12  (–) Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest, pärast seotud tulumaksu kohustuste mahaarvamist

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt c ja artikkel 38

380

1.1.1.13  (–) Sisereitingute meetodil põhinev krediidiriskiga korrigeerimiste puudujääk võrreldes oodatava kahjuga

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt d ning artiklid 40, 158 ja 159Kajastatavat summat ei vähendata tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara taseme suurenemise või muu täiendava maksumõju võrra, mis võib aset leida, kui eraldised tõuseksid oodatava kahjuga samale tasemele (kapitalinõuete määruse artikkel 40).

390

1.1.1.14  (–) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 109, artikli 36 lõike 1 punkt e ja artikkel 41

400

1.1.1.14.1  (–) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 109 ja artikli 36 lõike 1 punkt eKindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara on määratletud kui „kindalaksmääratud pensionifondi või -skeemi vara, mis on arvutatud pärast sama fondi või skeemi kohustuste mahaarvamist”.Kajastatav summa vastab bilansis kajastatavale summale (kui kajastatakse eraldi).

410

1.1.1.14.2  Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varaga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktid 108 ja 109 ning artikli 41 lõike 1 punkt aEdasilükkunud tulumaksu kohustuste summa, mille saab kustutada, kui kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara on vähenenud või selle raamatupidamisarvestuses kajastamine asjaomase raamatupidamistava alusel lõpetatakse.

420

1.1.1.14.3  Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara, mida krediidiasutus või investeerimisühing saab piiramatult kasutada

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 109 ja artikli 41 lõike 1 punkt bSelle kirje all kajastatakse mis tahes summat ainult juhul, kui pädev asutus on andnud eelneva nõusoleku vähendada kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara summat, mis kuulub mahaarvamisele.Sellel real kajastatavatele varadele määratakse krediidiriski nõuete kohaldamisel riskikaal.

430

1.1.1.15  (–) Vastastikune ristosalus esimese taseme põhiomavahendites

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 122, artikli 36 lõike 1 punkt g ja artikkel 44Osalus finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui esineb vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid.Kajastatav summa arvutatakse pika kogupositsiooni alusel ja see hõlmab kindlustuse esimese taseme omavahendite kirjeid.

440

1.1.1.16  (–) Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt jKajastatav summa võetakse otse vormi CA1 kirjest „Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid”. See summa arvatakse maha esimese taseme põhiomavahenditest.

450

1.1.1.17  (–) Väljaspool finantssektorit olev oluline osalus, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250  %

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 36, artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt i ning artiklid 89–91Oluline osalus on määratletud kui „otsene või kaudne osalus ettevõtjas, mis moodustab vähemalt 10 % selle ettevõtja kapitalist või hääleõigustest või mis võimaldab avaldada olulist mõju tema juhtimisele”.Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunktile i võib selle alternatiivina arvata maha esimese taseme põhiomavahenditest (kasutades seda kirjet) või kohaldada riskikaalu 1 250  %.

460

1.1.1.18  (–) Väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250  %

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt ii, artikli 243 lõike 1 punkt b, artikli 244 lõike 1 punkt b, artikkel 258 ja artikli 266 lõige 3Väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250  %, kuid mille võib alternatiivina maha arvata esimese taseme põhiomavahenditest (kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt ii). Viimati märgitud juhul tuleb neid kajastada selle kirje all.

470

1.1.1.19  (–) Reguleerimata väärtpaberiülekanded, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250  %

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt iii ja artikli 379 lõige 3Reguleerimata väärtpaberiülekannete suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250  % alates viiendast päevast pärast teist lepingulist makse või ülekande poolt kuni tehingu lõppemiseni vastavalt arveldusriski puhul kohaldatavatele omavahendite nõuetele. Alternatiivina võib need maha arvata esimese taseme põhiomavahenditest (kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt iii). Viimati märgitud juhul tuleb neid kajastada selle kirje all.

471

1.1.1.20  (–) Positsioonid, mis kuuluvad kogumisse, mille riskikaalu krediidiasutus või investeerimisühing ei saa sisereitingute meetodi kohaselt määrata ja mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250  %

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt iv ja artikli 153 lõige 8Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunktile iv võib need alternatiivina arvata maha esimese taseme põhiomavahenditest (kasutades seda kirjet) või kohaldada riskikaalu 1 250  %.

472

1.1.1.21  (–) Sisemudelitel põhineva meetodi kohased omakapitali investeeringud, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250  %

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt v ja artikli 155 lõige 4Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunktile v võib need alternatiivina arvata maha esimese taseme põhiomavahenditest (kasutades seda kirjet) või kohaldada riskikaalu 1 250  %.

480

1.1.1.22  (–) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 36 lõike 1 punkt h, artiklid 43–46, artikli 49 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 79Esimese taseme põhiomavahenditest mahaarvamisele kuuluv osa krediidiasutuse või investeerimisühingu osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut.Vt alternatiivid mahaarvamisele, kui kohaldatakse konsolideerimist (artikli 49 lõiked 2 ja 3).

490

1.1.1.23  (–) Mahaarvatav tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt c, artikkel 38 ja artikli 48 lõike 1 punkt aKapitalinõuete määruse artikli 48 lõike 1 punktis a sätestatud 10 % künnise kohaldamise järel mahaarvamisele kuuluv osa tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast, mis tuleneb ajutistest erinevustest (millest on maha arvatud see osa seotud edasilükkunud tulumaksu kohustustest, mis on vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 38 lõike 5 punktile b jaotatud edasilükkunud tulumaksu varale, mis tuleneb ajutistest erinevustest).

500

1.1.1.24  (–) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 27; artikli 36 lõike 1 punkt i; artiklid 43, 45 ja 47; artikli 48 lõike 1 punkt b; artikli 49 lõiked 1–3 ja artikkel 79Kapitalinõuete määruse artikli 48 lõike 1 punktis b sätestatud 10 % künnise kohaldamise järel mahaarvamisele kuuluv osa krediidiasutuse või investeerimisühingu osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering.Vt alternatiivid mahaarvamisele, kui kohaldatakse konsolideerimist (artikli 49 lõiked 1, 2 ja 3).

510

1.1.1.25  (–) Summa, mis ületab 17,65 % künnist

Kapitalinõuete määruse artikli 48 punkt 1Kapitalinõuete määruse artikli 48 lõikes 1 sätestatud 17,65 % künnise kohaldamise järel mahaarvamisele kuuluv osa tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast, mis tuleneb ajutistest erinevustest, ning krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesest ja kaudsest osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering.

520

1.1.1.26  Muud üleminekusätetest tulenevad esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimised

Kapitalinõuete määruse artiklid 469–472, 478 ja 481.Üleminekusätetest tulenev mahaarvamiste korrigeerimine. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5.

524

1.1.1.27  (–) Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine esimese taseme põhiomavahenditest

Kapitalinõuete määruse artikkel 3

529

1.1.1.28  Esimese taseme põhiomavahendite elemendid või mahaarvamised – muud

Selle rea eesmärk on võimaldada paindlikkust ainult aruandluse eesmärgil. Seda rida kasutatakse vaid neil harvadel juhtudel, mil ei ole tehtud lõppotsust teatava omavahendite kirje/mahaarvamise kajastamise kohta kehtivas vormis CA1. Seega kasutatakse seda rida ainult juhul, kui esimese taseme põhiomavahendite elemendi mahaarvamisele vastavat esimese taseme põhiomavahendite elementi ei saa kajastada ühes ridadest 020–524.Seda lahtrit ei kasutata selliste omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamiseks, mida kapitalinõuete määruse kohaselt ei kasutata maksevõime suhtarvude arvutamiseks (nt selliste siseriiklike omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamine, mis ei kuulu kapitalinõuete määruse reguleerimisalasse).

530

1.1.2  TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

Kapitalinõuete määruse artikkel 61.

540

1.1.2.1  Täiendavate esimese taseme omavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 51 punkt a, artiklid 52–54, artikli 56 punkt a ja artikkel 57

550

1.1.2.1.1  Sissemakstud kapitaliinstrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 51 punkt a ning artiklid 52–54Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi.

560

1.1.2.1.2  (*) Memokirje: mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 52 lõike 1 punktid c, e ja fKõnealustes punktides sätestatud tingimused kajastavad eri kapitaliolukordi, mis on pöörduvad, ja seega võib selles kirjes kajastatav summa olla aktsepteeritav järgmistel aruandeperioodidel.Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi.

570

1.1.2.1.3  Ülekurss

Kapitalinõuete määruse artikli 51 punkt bÜlekurss on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas.Selle kirje puhul kajastatav summa on kirjega „Sissemakstud kapitaliinstrumendid” seotud osa.

580

1.1.2.1.4  (–) Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 52 lõike 1 punkt b, artikli 56 punkt a ja artikkel 57Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi osalused enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides aruandekuupäeva seisuga. Kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 57 sätestatud erandeid.Osalusi aktsiates, mis kuuluvad kirje „Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid” alla, ei kajastata sellel real.Kajastatav summa hõlmab oma aktsiatega seotud ülekurssi.Kirjed 1.1.2.1.4–1.1.2.1.4.3 ei hõlma tegelikke või tingimuslikke kohustusi osta enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente. Tegelikke või tingimuslikke kohustusi osta enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente kajastatakse eraldi kirje 1.1.2.1.5 all.

590

1.1.2.1.4.1  (–) Otsesed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114, artikli 52 lõike 1 punkt b, artikli 56 punkt a ja artikkel 57Konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute osalused kirje 1.1.2.1.1 kohastes täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides.

620

1.1.2.1.4.2  (–) Kaudsed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

Kapitalinõuete määruse artikli 52 lõike 1 punkti b alapunkt ii, artikli 56 punkt a ja artikkel 57

621

1.1.2.1.4.3  (–) Sünteetilised osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126, artikli 52 lõike 1 punkt b, artikli 56 punkt a ja artikkel 57

622

1.1.2.1.5  (–) Tegelikud või tingimuslikud kohustused osta enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente

Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt a ja artikkel 57Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile a tuleb maha arvata „enda need täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille krediidiasutus või investeerimisühing võiks olla olemasolevate lepingujärgsete kohustuste alusel kohustatud ostma”.

660

1.1.2.2  Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes

Kapitalinõuete määruse artikli 483 lõiked 4 ja 5, artiklid 484–487, 489 ja 491Selliste kapitaliinstrumentide summa, mida vastavalt üleminekusätetele käsitatakse varasemalt kehtinud nõuete kohaselt täiendavate esimese taseme omavahenditena. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5.

670

1.1.2.3  Tütarettevõtja emiteeritud instrumendid, mis arvatakse täiendavate esimese taseme omavahendite hulka

Kapitalinõuete määruse artiklid 83, 85 ja 86Tütarettevõtjate kõigi selliste kvalifitseeruvate esimese taseme omavahendite summa, mis arvatakse konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahendite hulka.Hõlmab eriotstarbelise ettevõtja emiteeritud kvalifitseeruvaid täiendavaid esimese taseme omavahendeid (kapitalinõuete määruse artikkel 83).

680

1.1.2.4  Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses tütarettevõtja emiteeritud instrumentide täiendava arvamisega täiendavate esimese taseme omavahendite hulka

Kapitalinõuete määruse artikkel 480.Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses kvalifitseeruvate esimese taseme omavahenditega, mis arvatakse konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahendite hulka. See kirje saadakse otse vormist CA5.

690

1.1.2.5  (–) Vastastikune ristosalus täiendavates esimese taseme omavahendites

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 122, artikli 56 punkt b ja artikkel 58Osalus finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui esineb vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid.Kajastatav summa arvutatakse pika kogupositsiooni alusel ja see hõlmab kindlustuse täiendavate esimese taseme omavahendite kirjeid.

700

1.1.2.6  (–) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 56 punkt c ning artiklid 59, 60 ja 79Täiendavatest esimese taseme omavahenditest mahaarvamisele kuuluv osa krediidiasutuse või investeerimisühingu osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut.

710

1.1.2.7  (–) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 56 punkt d ning artiklid 59 ja 79Krediidiasutuse või investeerimisühingu osalus selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, arvatakse täielikult maha.

720

1.1.2.8  (–) Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid

Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt eKajastatav summa võetakse otse vormi CA1 kirjest „Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid (arvatakse maha täiendavatest esimese taseme omavahenditest)”.

730

1.1.2.9  Muud üleminekusätetest tulenevad täiendavate esimese taseme omavahendite korrigeerimised

Kapitalinõuete määruse artiklid 474, 475, 478 ja 481Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5.

740

1.1.2.10  Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid (arvatakse maha esimese taseme põhiomavahenditest)

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt jTäiendavad esimese taseme omavahendid ei saa olla negatiivsed, kuid on võimalik, et täiendavatest esimese taseme omavahenditest tehtavad mahaarvamised on suuremad kui täiendavad esimese taseme omavahendid pluss seotud ülekurss. Sel juhul peavad täiendavad esimese taseme omavahendid võrduma nulliga ning mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid, tuleb maha arvata esimese taseme põhiomavahenditest.Selle kirjega tagatakse, et kirjete 1.1.2.1– 1.1.2.12 summa ei ole kunagi väiksem nullist. Kui selle kirje puhul kajastatakse positiivset arvu, kajastatakse kirje 1.1.1.16 puhul sama arvu vastupidise märgiga.

744

1.1.2.11  (–) Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine täiendavatest esimese taseme omavahenditest

Kapitalinõuete määruse artikkel 3

748

1.1.2.12  Täiendavate esimese taseme omavahendite elemendid või mahaarvamised – muud

Selle rea eesmärk on võimaldada paindlikkust ainult aruandluse eesmärgil. Seda rida kasutatakse vaid neil harvadel juhtudel, mil ei ole tehtud lõppotsust teatava omavahendite kirje/mahaarvamise kajastamise kohta kehtivas vormis CA1. Seega kasutatakse seda rida ainult juhul, kui täiendavate esimese taseme omavahendite elemendi mahaarvamisele vastavat täiendavate esimese taseme omavahendite elementi ei saa kajastada ühes ridadest 530–744.Seda lahtrit ei kasutata selliste omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamiseks, mida kapitalinõuete määruse kohaselt ei kasutata maksevõime suhtarvude arvutamiseks (nt selliste siseriiklike omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamine, mis ei kuulu kapitalinõuete määruse reguleerimisalasse).

750

1.2  TEISE TASEME OMAVAHENDID

Kapitalinõuete määruse artikkel 71.

760

1.2.1  Teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud

Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt a, artiklid 63–65, artikli 66 punkt a ja artikkel 67

770

1.2.1.1  Sissemakstud kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud

Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt a ning artiklid 63 ja 65Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi.

780

1.2.1.2  (*) Memokirje: mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud

Kapitalinõuete määruse artikli 63 punktid c, e ja f ning artikkel 64Kõnealustes punktides sätestatud tingimused kajastavad eri kapitaliolukordi, mis on pöörduvad, ja seega võib selles kirjes kajastatav summa olla aktsepteeritav järgmistel aruandeperioodidel.Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi.

790

1.2.1.3  Ülekurss

Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt b ja artikkel 65Ülekurss on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas.Selle kirje puhul kajastatav summa on kirjega „Sissemakstud kapitaliinstrumendid” seotud osa.

800

1.2.1.4  (–) Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 63 punkti b alapunkt i, artikli 66 punkt a ja artikkel 67Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi osalused enda teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides aruandekuupäeva seisuga. Kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 67 sätestatud erandeid.Osalusi aktsiates, mis kuuluvad kirje „Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid” alla, ei kajastata sellel real.Kajastatav summa hõlmab oma aktsiatega seotud ülekurssi.Kirjed 1.2.1.4–1.2.1.4.3 ei hõlma tegelikke või tingimuslikke kohustusi osta enda teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente. Tegelikke või tingimuslikke kohustusi osta enda teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente kajastatakse eraldi kirje 1.2.1.5 all.

810

1.2.1.4.1  (–) Otsesed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

Kapitalinõuete määruse artikli 63 punkt b, artikli 66 punkt a ja artikkel 67Konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute osalused kirje 1.2.1.1 kohastes teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides.

840

1.2.1.4.2  (–) Kaudsed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114, artikli 63 punkt b, artikli 66 punkt a ja artikkel 67

841

1.2.1.4.3  (–) Sünteetilised osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126, artikli 63 punkt b, artikli 66 punkt a ja artikkel 67

842

1.2.1.5  (–) Tegelikud või tingimuslikud kohustused osta enda teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente

Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt a ja artikkel 67Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile a tuleb maha arvata „enda need teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille krediidiasutus või investeerimisühing võiks olla olemasolevate lepingujärgsete kohustuste alusel kohustatud ostma”.

880

1.2.2  Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja allutatud laenude suhtes

Kapitalinõuete määruse artikli 483 lõiked 6 ja 7, artiklid 484, 486, 488, 490 ja 491Selliste kapitaliinstrumentide summa, mida vastavalt üleminekusätetele käsitatakse varasemalt kehtinud nõuete kohaselt teise taseme omavahenditena. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5.

890

1.2.3  Tütarettevõtja emiteeritud instrumendid, mis arvatakse teise taseme omavahendite hulka

Kapitalinõuete määruse artiklid 83, 87 ja 88Tütarettevõtjate kõigi selliste kvalifitseeruvate omavahendite summa, mis arvatakse konsolideeritud teise taseme omavahendite hulka.Hõlmab eriotstarbelise ettevõtja emiteeritud kvalifitseeruvaid teise taseme omavahendeid (kapitalinõuete määruse artikkel 83).

900

1.2.4  Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses tütarettevõtja emiteeritud instrumentide täiendava arvamisega teise taseme omavahendite hulka

Kapitalinõuete määruse artikkel 480.Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses kvalifitseeruvate omavahenditega, mis arvatakse konsolideeritud teise taseme omavahendite hulka. See kirje saadakse otse vormist CA5.

910

1.2.5  Sisereitingute meetodi põhine eraldiste ülejääk võrreldes aktsepteeritava oodatava kahjuga

Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt dKrediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud vara sisereitingute meetodil, sisaldab see kirje positiivseid summasid, mis tulenevad eraldiste ja oodatava kahju võrdlemisest ning mida aktsepteeritakse teise taseme omavahenditena.

920

1.2.6  Standardmeetodi põhine üldine krediidiriskiga korrigeerimine

Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt cKrediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud vara standardmeetodil, sisaldab see kirje üldisi krediidiriskiga korrigeerimisi, mida aktsepteeritakse teise taseme omavahenditena.

930

1.2.7  (–) Vastastikune ristosalus teise taseme omavahendites

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 122, artikli 66 punkt b ja artikkel 68Osalus finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui esineb vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid.Kajastatav summa arvutatakse pika kogupositsiooni alusel ja see hõlmab kindlustuse teise ja kolmanda taseme omavahendite kirjeid.

940

1.2.8  (–) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 66 punkt c ning artiklid 68–70 ja 79Teise taseme omavahenditest mahaarvamisele kuuluv osa krediidiasutuse või investeerimisühingu osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, mis tuleb maha arvata.

950

1.2.9  (–) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 66 punkt d ning artiklid 68, 69 ja 79Krediidiasutuse või investeerimisühingu osalus selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, arvatakse täielikult maha.

960

1.2.10  Muud üleminekusätetest tulenevad teise taseme omavahendite korrigeerimised

Kapitalinõuete määruse artiklid 476–478 ja artikkel 481.Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5.

970

1.2.11  Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid (arvatakse maha täiendavatest esimese taseme omavahenditest)

Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt eTeise taseme omavahendid ei saa olla negatiivsed, kuid on võimalik, et teise taseme omavahenditest tehtavad mahaarvamised on suuremad kui teise taseme omavahendid pluss seotud ülekurss. Sel juhul peavad teise taseme omavahendid võrduma nulliga ning mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid, tuleb maha arvata täiendavatest esimese taseme omavahenditest.Selle kirjega tagatakse, et kirjete 1.2.1–1.2.13 summa ei ole kunagi väiksem nullist. Kui selle kirje puhul kajastatakse positiivset arvu, kajastatakse kirje 1.1.2.8 puhul sama arv vastupidise märgiga.

974

1.2.12  (–) Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine teise taseme omavahenditest

Kapitalinõuete määruse artikkel 3

978

1.2.13  Teise taseme omavahendite elemendid või mahaarvamised – muud

Selle rea eesmärk on võimaldada paindlikkust ainult aruandluse eesmärgil. Seda rida kasutatakse vaid neil harvadel juhtudel, mil ei ole tehtud lõppotsust teatava omavahendite kirje/mahaarvamise kajastamise kohta kehtivas vormis CA1. Seega kasutatakse seda rida ainult juhul, kui teise taseme omavahendite elemendi mahaarvamisele vastavat teise taseme omavahendite elementi ei saa kajastada ühes ridadest 750–974.Seda lahtrit ei kasutata selliste omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamiseks, mida kapitalinõuete määruse kohaselt ei kasutata maksevõime suhtarvude arvutamiseks (nt selliste siseriiklike omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamine, mis ei kuulu kapitalinõuete määruse reguleerimisalasse).

1.3.   C 02.00 – OMAVAHENDITE NÕUDED (CA2)

1.3.1.   Juhised konkreetsete kirjete kohta



Rida

Viited õigussätetele ja juhised

010

1.  KOGURISKIPOSITSIOON

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõige 3 ning artiklid 95, 96 ja 98

020

1*  millest: kapitalinõuete määruse artikli 95 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingud

Kapitalinõuete määruse artikli 95 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingute puhul.

030

1**  millest: kapitalinõuete määruse artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 97 osutatud investeerimisühingud

Kapitalinõuete määruse artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 97 osutatud investeerimisühingute puhul.

040

1.1  RISKIGA KAALUTUD VARA KREDIIDIRISKI, VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI JA LAHJENDUSRISKI NING REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETE PUHUL

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punktid a ja f

050

1.1.1  Standardmeetod

Vormid CR SA ja SEC SA koguriskipositsiooni tasemel.

060

1.1.1.1  Standardmeetodikohased riskipositsiooni klassid, välja arvatud väärtpaberistamise positsioonid

Vorm CR SA koguriskipositsiooni tasemel. Kapitalinõuete määruse artiklis 112 osutatud standardmeetodikohased riskipositsiooni klassid, välja arvatud väärtpaberistamise positsioonid.

070

1.1.1.1.01  Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu

Vt vorm CR SA.

080

1.1.1.1.02  Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu

Vt vorm CR SA.

090

1.1.1.1.03  Nõuded avaliku sektori asutuste vastu

Vt vorm CR SA.

100

1.1.1.1.04  Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu

Vt vorm CR SA.

110

1.1.1.1.05  Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu

Vt vorm CR SA.

120

1.1.1.1.06  Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

Vt vorm CR SA.

130

1.1.1.1.07  Nõuded äriühingute vastu

Vt vorm CR SA.

140

1.1.1.1.08  Jaenõuded

Vt vorm CR SA.

150

1.1.1.1.09  Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

Vt vorm CR SA.

160

1.1.1.1.10  Makseviivituses olevad riskipositsioonid

Vt vorm CR SA.

170

1.1.1.1.11  Eriti suure riskiga seotud kirjed

Vt vorm CR SA.

180

1.1.1.1.12  Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid

Vt vorm CR SA.

190

1.1.1.1.13  Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu

Vt vorm CR SA.

200

1.1.1.1.14  Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid

Vt vorm CR SA.

210

1.1.1.1.15  Omakapitali investeeringud

Vt vorm CR SA.

211

1.1.1.1.16  Muud kirjed

Vt vorm CR SA.

220

1.1.1.2  Standardmeetodikohased väärtpaberistamise positsioonid

Vorm CR SEC SA kõigi väärtpaberistamise liikide tasemel.

230

1.1.1.2.*  millest: edasiväärtpaberistamine

Vorm CR SEC SA kõigi väärtpaberistamise liikide tasemel.

240

1.1.2  Sisereitingute meetod

250

1.1.2.1  Sisereitingute meetodid, kui ei kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid

Vorm CR IRB koguriskipositsiooni tasemel (kui ei kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid).

260

1.1.2.1.01  Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu

Vt vorm CR IRB.

270

1.1.2.1.02  Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

Vt vorm CR IRB.

280

1.1.2.1.03  Nõuded äriühingute vastu – VKEd

Vt vorm CR IRB.

290

1.1.2.1.04  Nõuded äriühingute vastu – eriotstarbelised nõuded

Vt vorm CR IRB.

300

1.1.2.1.05  Nõuded äriühingute vastu – muud

Vt vorm CR IRB.

310

1.1.2.2  Sisereitingute meetodid, kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid

Vorm CR IRB koguriskipositsiooni tasemel (kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid).

320

1.1.2.2.01  Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu

Vt vorm CR IRB.

330

1.1.2.2.02  Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

Vt vorm CR IRB.

340

1.1.2.2.03  Nõuded äriühingute vastu – VKEd

Vt vorm CR IRB.

350

1.1.2.2.04  Nõuded äriühingute vastu – eriotstarbelised nõuded

Vt vorm CR IRB.

360

1.1.2.2.05  Nõuded äriühingute vastu – muud

Vt vorm CR IRB.

370

1.1.2.2.06  Jaenõuded – tagatud VKEde kinnisvaraga

Vt vorm CR IRB.

380

1.1.2.2.07  Jaenõuded – tagatud muu kinnisvara kui VKEde kinnisvaraga

Vt vorm CR IRB.

390

1.1.2.2.08  Jaenõuded – kvalifitseeruvad uuenevad jaenõuded

Vt vorm CR IRB.

400

1.1.2.2. 09  Jaenõuded – muud nõuded VKEde vastu

Vt vorm CR IRB.

410

1.1.2.2.10  Jaenõuded – muud nõuded, mis ei ole VKEde vastu

Vt vorm CR IRB.

420

1.1.2.3  Sisereitingute meetodi kohesed omakapitali investeeringud

Vt vorm CR EQU IRB.

430

1.1.2.4  Sisereitingute meetodi kohased väärtpaberistamise positsioonid

Vorm CR SEC IRB kõigi väärtpaberistamise liikide tasemel.

440

1.1.2.4*  millest: edasiväärtpaberistamine

Vorm CR SEC IRB kõigi väärtpaberistamise liikide tasemel.

450

1.1.2.5  Muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga

Kajastatav summa on riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 156.

460

1.1.3  Riskipositsioon keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavate osamaksude puhul

Kapitalinõuete määruse artiklid 307–309

490

1.2  KOGURISKIPOSITSIOON ARVELDUS/ÜLEKANDERISKI PUHUL

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti c alapunkt ii ja artikli 92 lõike 4 punkt b

500

1.2.1  Kauplemisportfelliväline arveldus-/ülekanderisk

Vt vorm CR SETT.

510

1.2.2  Kauplemisportfelli arveldus-/ülekanderisk

Vt vorm CR SETT.

520

1.3  KOGURISKIPOSITSIOON POSITSIOONIRISKI, VALUUTARISKI JA KAUBARISKI PUHUL

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti b alapunkt i ja punkti c alapunktid i ja iii ning artikli 92 lõike 4 punkt b

530

1.3.1  Standardmeetodil põhinev koguriskipositsioon positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul

540

1.3.1.1  Kaubeldavad võlainstrumendid

Vorm MKR SA TDI kõigi valuutade tasemel.

550

1.3.1.2  Omakapitali instrumendid

Vorm MKR SA EQU kõigi riigisiseste turgude tasemel.

555

1.3.1.3  Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate positsioonide positsioonirisk, mille suhtes kohaldatakse erimeetodit

Kapitalinõuete määruse artikli 348 lõige 1, artikli 350 lõike 3 punkt c ja artikli 364 lõike 2 punkt aKoguriskipositsioon ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate positsioonide puhul, kui omavahendite nõuded arvutatakse kapitalinõuete määruse artikli 348 lõike 1 kohaselt kas otsekohe või kapitalinõuete määruse artikli 350 lõike 3 punktis c määratletud piirmäära tõttu. Kapitalinõuete määruses ei ole kõnealuseid positsioone otseselt määratud intressipositsiooni riski ega aktsiapositsiooni riski alla.Kapitalinõuete määruse artikli 348 lõike 1 esimese lause kohase erimeetodi kohaldamisel on kajastatav summa 32 % asjaomasest ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas olevast netopositsioonist, korrutatuna 12,5ga.Kapitalinõuete määruse artikli 348 lõike 1 teise lause kohase erimeetodi kohaldamisel kajastatakse kas summat, mis vastab 32 %-le asjaomasest ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas olevast netopositsioonist, korrutatuna 12,5ga, või summat, mis vastab 40 %-le kõnealusest netopositsioonist, millest on lahutatud kõnealuse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas oleva positsiooniga seotud valuutariskist tulenevate omavahendite nõuded, korrutatuna 12,5ga, olenevalt sellest, kumb neist summadest on väiksem.

556

1.3.1.3.*  Memokirje: üksnes kaubeldavatesse võlainstrumentidesse investeerinud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

Koguriskipositsioon ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate positsioonide puhul, kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja on investeerinud üksnes intressipositsiooni riskiga instrumentidesse.

557

1.3.1.3.**  Üksnes omakapitaliinstrumentidesse või kombineeritud instrumentidesse investeerinud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

Koguriskipositsioon ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate positsioonide puhul, kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja on investeerinud üksnes aktsiapositsiooni riskiga instrumentidesse või kombineeritud instrumentidesse või kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate osad ei ole teada.

560

1.3.1.4  Valuuta

Vt vorm MKR SA FX.

570

1.3.1.5  Kaubad

Vt vorm MKR SA COM.

580

1.3.2  Sisemudelitel põhinev koguriskipositsioon positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul

Vt vorm MKR IM.

590

1.4  KOGURISKIPOSITSIOON OPERATSIOONIRISKI PUHUL

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkt e ja artikli 92 lõike 4 punkt bKapitalinõuete määruse artikli 95 lõikes 2, artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingute puhul on see element võrdne nulliga.

600

1.4.1  Baasmeetodil põhinev operatsioonirisk

Vt vorm OPR.

610

1.4.2  Standardmeetodil/alternatiivsel standardmeetodil põhinev operatsioonirisk

Vt vorm OPR.

620

1.4.3  Täiustatud mõõtmismudelil põhinevatel meetoditel põhinev operatsioonirisk

Vt vorm OPR.

630

1.5  PÜSIVATEST ÜLDKULUDEST TULENEV TÄIENDAV RISKIPOSITSIOON

Kapitalinõuete määruse artikli 95 lõige 2, artikli 96 lõige 2, artikkel 97 ja artikli 98 lõike 1 punkt aKohaldatakse ainult kapitalinõuete määruse artikli 95 lõikes 2, artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingute suhtes. Vt ka kapitalinõuete määruse artikkel 97.Kapitalinõuete määruse artiklis 96 osutatud investeerimisühingud kajastavad artiklis 97 osutatud summat, mida on korrutatud 12,5ga.Kapitalinõuete määruse artiklis 95 osutatud investeerimisühingud kajastavad järgmiselt.

— Kui kapitalinõuete määruse artikli 95 lõike 2 punktis a osutatud summa on suurem kui kapitalinõuete määruse artikli 95 lõike 2 punktis b osutatud summa, on kajastatav summa võrdne nulliga.

— Kui kapitalinõuete määruse artikli 95 lõike 2 punktis b osutatud summa on suurem kui kapitalinõuete määruse artikli 95 lõike 2 punktis a osutatud summa, on kajastatav summa võrdne esimesena nimetatud summast lahutatud viimati nimetatud summaga.

640

1.6  KOGURISKIPOSITSIOON KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE PUHUL

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkt d. Vt vorm CVA.

650

1.6.1  Täiustatud meetod

Omavahendite nõuded krediidiväärtuse korrigeerimise riski puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 383. Vt vorm CVA.

660

1.6.2  Standardmeetod

Omavahendite nõuded krediidiväärtuse korrigeerimise riski puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 384. Vt vorm CVA.

670

1.6.3.  Esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt

Omavahendite nõuded krediidiväärtuse korrigeerimise riski puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 385. Vt vorm CVA.

680

1.7  KOGURISKIPOSITSIOON, MIS ON SEOTUD RISKIDE KONTSENTREERUMISEGA KAUPLEMISPORTFELLIS

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti b alapunkt ii ja artiklid 395–401

690

1.8  MUUD RISKIPOSITSIOONID

Kapitalinõuete määruse artiklid 3, 458 ja 459 ning riskipositsioonid, mida ei saa kajastada kirjete 1.1–1.7 all.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad summasid, mida on vaja järgneva järgimiseks.

— Rangemad usaldatavusnõuded, mille on kehtestanud komisjon vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 458 ja 459.

— Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav riskipositsioon.

Käesolev kirje ei ole seotud üksikasju sisaldava (Details) vormiga.

710

1.8.2  millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded artikli 458 põhjal

Kapitalinõuete määruse artikkel 458.

720

1.8.2*  millest: riskide kontsentreerumisega seotud nõuded

Kapitalinõuete määruse artikkel 458

730

1.8.2**  millest: tulenevalt riskikaalude korrigeerimisest elamu- ja ärikinnisvarasektori mullide mõjuga toimetulekuks

Kapitalinõuete määruse artikkel 458

740

1.8.2***  millest: tulenevalt finantssektorisisestest nõuetest

Kapitalinõuete määruse artikkel 458

750

1.8.3  millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded artikli 459 põhjal

Kapitalinõuete määruse artikkel 459

760

1.8.4  millest: kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav riskipositsioon.

Kapitalinõuete määruse artikkel 3Kajastatav täiendav riskipositsioon hõlmab ainult täiendavaid summasid (nt kui riskipositsioonil 100 on riskikaal 20 % ning krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab kapitalinõuete määruse artikli 3 põhjal riskikaalu 50 %, on kajastatav summa 30).

1.4.   C 03.00 – OMAVAHENDITE SUHTARVUD JA OMAVAHENDITE TASEMED (CA3)

1.4.1.   Juhised konkreetsete kirjete kohta



Rida

010

1  Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punkt aEsimese taseme põhiomavahendite suhtarv on krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendid, väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist.

020

2  Esimese taseme põhiomavahendite ülejääk (+)/puudujääk (–)

Selle kirje all kajastatakse absoluutarvuna esimese taseme põhiomavahendite ülejääki või puudujääki seoses kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1 punktis a sätestatud nõudega (4,5 %), st võtmata arvesse kapitalipuhvreid ja suhtarvu käsitlevaid üleminekusätteid.

030

3  Esimese taseme omavahendite suhtarv

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punkt bEsimese taseme omavahendite suhtarv on krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme omavahendid, väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist.

040

4  Esimese taseme omavahendite ülejääk (+)/puudujääk (–)

Selle kirje all kajastatakse absoluutarvuna esimese taseme omavahendite ülejääki või puudujääki seoses kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1 punktis b sätestatud nõudega (6 %), st võtmata arvesse kapitalipuhvreid ja suhtarvu käsitlevaid üleminekusätteid.

050

5  Koguomavahendite suhtarv

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punkt cKoguomavahendite suhtarv on krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid, väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist.

060

6  Koguomavahendite ülejääk (+)/puudujääk (–)

Selle kirje all kajastatakse absoluutarvuna omavahendite ülejääki või puudujääki seoses kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1 punktis c sätestatud nõudega (8 %), st võtmata arvesse kapitalipuhvreid ja suhtarvu käsitlevaid üleminekusätteid.

070

II samba kohaseid korrigeerimisi hõlmav esimese taseme põhiomavahendite suhtarvKapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punkt a ja kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2See lahter täidetakse ainult juhul, kui pädeva asutuse otsus mõjutab esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu.

080

II samba kohastest korrigeerimistest tulenev esimese taseme põhiomavahendite sihtsuhtarvKapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2See lahter täidetakse ainult juhul, kui pädev asutus otsustab, et krediidiasutus või investeerimisühing peab järgima kõrgemat esimese taseme põhiomavahendite sihtsuhtarvu.

090

II samba kohaseid korrigeerimisi hõlmav esimese taseme omavahendite suhtarvKapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punkt b ja kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2See lahter täidetakse ainult juhul, kui pädeva asutuse otsus mõjutab esimese taseme omavahendite suhtarvu.

100

II samba kohastest korrigeerimistest tulenev esimese taseme omavahendite sihtsuhtarvKapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2See lahter täidetakse ainult juhul, kui pädev asutus otsustab, et krediidiasutus või investeerimisühing peab järgima kõrgemat esimese taseme omavahendite sihtsuhtarvu.

110

II samba kohaseid korrigeerimisi hõlmav koguomavahendite suhtarvKapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punkt c ja kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2See lahter täidetakse ainult juhul, kui pädeva asutuse otsus mõjutab koguomavahendite suhtarvu.

120

II samba kohastest korrigeerimistest tulenev koguomavahendite sihtsuhtarvKapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2See lahter täidetakse ainult juhul, kui pädev asutus otsustab, et krediidiasutus või investeerimisühing peab järgima kõrgemat koguomavahendite sihtsuhtarvu.

1.5.   C 04.00 – MEMOKIRJED (CA4)

1.5.1.   Juhised konkreetsete kirjete kohta



Rida

010

1.  Edasilükkunud tulumaksu vara kokku

Selle kirje all kajastatav summa võrdub kõige hilisemas kontrollitud/auditeeritud raamatupidamisarvestuse bilansis kajastatava summaga.

020

1.1  Edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel

Kapitalinõuete määruse artikkel 39Edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel ja mille suhtes kohaldatakse seega riskikaalu.

030

1.2  Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt c ja artikkel 38Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest ja mille suhtes seega ei kohaldata mingit künnist (st arvatakse täielikult maha esimese taseme põhiomavahenditest).

040

1.3  Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt c, artikkel 38 ja artikli 48 lõike 1 punkt aTulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest ja mille mahaarvamisel esimese taseme põhiomavahenditest kohaldatakse seega kapitalinõuete määruse artikli 48 kohaseid künniseid 10 % ja 17,65 %.

050

2  Edasilükkunud tulumaksu kohustused kokku

Selle kirje all kajastatav summa võrdub kõige hilisemas kontrollitud/auditeeritud raamatupidamisarvestuse bilansis kajastatava summaga.

060

2.1  Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis ei ole mahaarvatavad tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast

Kapitalinõuete määruse artikli 38 lõiked 3 ja 4Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mille puhul ei ole täidetud kapitalinõuete määruse artikli 38 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimused. Seega hõlmab see kirje edasilükkunud tulumaksu kohustusi, mille võrra vähendatakse mahaarvamisele kuuluvat firmaväärtust, muud immateriaalset vara või kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara, mida kajastatakse vastavalt vormi CA1 kirjete 1.1.1.10.3, 1.1.1.11.2 ja 1.1.1.14.2 all.

070

2.2  Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis kuuluvad mahaarvamisele tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast

Kapitalinõuete määruse artikkel 38

080

2.2.1  Mahaarvatavad edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis on seotud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis ei tulene ajutistest erinevustest

Kapitalinõuete määruse artikli 38 lõiked 3, 4 ja 5Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mille võrra võib vähendada tulevasel kasumlikkusel põhinevat edasilükkunud tulumaksu vara vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 38 lõigetele 3 ja 4 ning mis ei ole vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 38 lõikele 5 eraldatud tulevasel kasumlikkusel põhinevale edasilükkunud tulumaksu varale, mis tuleneb ajutistest erinevustest.

090

2.2.2  Mahaarvatavad edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis on seotud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tuleneb ajutistest erinevustest

Kapitalinõuete määruse artikli 38 lõiked 3, 4 ja 5Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mille võrra võib vähendada tulevasel kasumlikkusel põhinevat edasilükkunud tulumaksu vara vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 38 lõigetele 3 ja 4 ning mis on vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 38 lõikele 5 eraldatud tulevasel kasumlikkusel põhinevale edasilükkunud tulumaksu varale, mis tuleneb ajutistest erinevustest.

100

3.  Sisereitingute meetodil põhinev krediidiriskiga korrigeerimiste, täiendavate väärtuse korrigeerimiste ja muude omavahendite vähendamiste ülejääk (+) või puudujääk (–) võrreldes makseviivituses mitteolevate riskipositsioonide oodatava kahjuga

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt d, artikli 62 punkt d ning artiklid 158 ja 159Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.

110

3.1  Selliste krediidiriskiga korrigeerimiste, täiendavate väärtuse korrigeerimiste ja muude omavahendite vähendamiste kogusumma, mida võib võtta arvesse oodatava kahju arvutamisel

Kapitalinõuete määruse artikkel 159Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.

120

3.1.1  Üldised krediidiriskiga korrigeerimised

Kapitalinõuete määruse artikkel 159Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.

130

3.1.2  Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised

Kapitalinõuete määruse artikkel 159Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.

131

3.1.3  Täiendavad väärtuse korrigeerimised ja muud omavahendite vähendamised

Kapitalinõuete määruse artiklid 34, 110 ja 159Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.

140

3.2  Aktsepteeritav oodatav kahju kokku

Kapitalinõuete määruse artikli 158 lõiked 5, 6 ja 10 ning artikkel 159Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud. Kajastatakse ainult makseviivituses mitteolevate riskipositsioonidega seotud oodatavat kahju.

145

4  Sisereitingute meetodil põhinev spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste ülejääk (+) või puudujääk (–) võrreldes makseviivituses olevate riskipositsioonide oodatava kahjuga

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt d, artikli 62 punkt d ning artiklid 158 ja 159Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.

150

4.1  Sarnaselt käsitletavad spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ja positsioonid

Kapitalinõuete määruse artikkel 159Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.

155

4.2  Aktsepteeritav oodatav kahju kokku

Kapitalinõuete määruse artikli 158 lõiked 5, 6 ja 10 ning artikkel 159Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud. Kajastatakse ainult makseviivituses olevate riskipositsioonidega seotud oodatavat kahju.

160

5  Riskiga kaalutud vara, mille alusel arvutatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülejäägi ülempiir

Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt dSisereitingute meetodit kasutavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul kohaldatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 62 punktile d teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülejäägi (võrreldes oodatava kahjuga) suhtes ülempiiri 0,6 % riskiga kaalutud varast, mis on arvutatud sisereitingute meetodil.Selle kirje all kajastatav summa on riskiga kaalutud vara (st mitte korrutatud 0,6 %ga), mis on ülempiiri arvutamise aluseks.

170

6  Teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad brutoeraldised kokku

Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt cSee kirje hõlmab teise taseme omavahenditena aktsepteeritavaid üldiseid krediidiriskiga korrigeerimisi enne ülempiiri kohaldamist.Kajastatakse brutosummana enne maksumõju mahaarvamist.

180

7  Riskiga kaalutud vara, mille alusel arvutatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülempiir

Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt cVastavalt kapitalinõuete määruse artikli 62 punktile c kohaldatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate krediidiriskiga korrigeerimiste suhtes ülempiiri 1,25 % riskiga kaalutud varast,Selle kirje all kajastatav summa on riskiga kaalutud vara (st mitte korrutatud 1,25 %ga), mis on ülempiiri arvutamise aluseks.

190

8  Selline künnis, kuni milleni ei arvata maha osalusi finantssektori ettevõtjates, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 46 lõike 1 punkt aSelle kirje all kajastatakse künnist, kuni milleni ei arvata maha osalusi finantssektori ettevõtjates, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut. Summa saamiseks liidetakse kokku kõik künnise aluseks olevad kirjed ja korrutatakse saadud summa 10 %ga.

200

9  Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste 10 % künnis

Kapitalinõuete määruse artikli 48 lõike 1 punktid a ja bSelle kirje all kajastatakse 10 % künnist osaluste puhul finantssektori ettevõtjates, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, ja tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara puhul, mis tuleneb ajutistest erinevustest.Summa saamiseks liidetakse kokku kõik künnise aluseks olevad kirjed ja korrutatakse saadud summa 10 %ga.

210

10  Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste 17,65 % künnis

Kapitalinõuete määruse artikli 48 punkt 1Selle kirje all kajastatakse 10 % künnise kohaldamise järel kohaldatavat 17,65 % künnist osaluste puhul finantssektori ettevõtjates, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, ja tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara puhul, mis tuleneb ajutistest erinevustest.Künnis arvutatakse nii, et kahe kirje aktsepteeritud summa ei ületa 15 % esimese taseme põhiomavahenditest, mis on arvutatud pärast kõiki mahaarvamisi ja mille puhul ei ole arvesse võetud üleminekusätetest tulenevaid korrigeerimisi.

225

11.1  Aktsepteeritud kapital väljaspool finantssektorit olevate oluliste osaluste puhul

Artikli 4 lõike 1 punkti 71 alapunkt a

226

11.2  Aktsepteeritud kapital riskide kontsentreerumise puhul

Artikli 4 lõike 1 punkti 71 alapunkt b

230

12  Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

Kapitalinõuete määruse artiklid 44–46 ja 49.

240

12.1  Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artiklid 44, 45, 46 ja 49

250

12.1.1  Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artiklid 44, 46 ja 49Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, välja arvatud:

a)  väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem;

b)  summad, mis on seotud investeeringutega, mille suhtes kohaldatakse artikli 49 kohast mis tahes alternatiivi; ning

c)  osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile g.

260

12.1.2  (–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikkel 45Kapitalinõuete määruse artikliga 45 on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

270

12.2  Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 44 ja 45

280

12.2.1  Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 44 ja 45Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile g.

290

12.2.2  (–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 45Kapitalinõuete määruse artikli 45 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

291

12.3.1  Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 44 ja 45

292

12.3.2  Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 44 ja 45

293

12.3.3  (–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 45

300

13  Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

Kapitalinõuete määruse artiklid 58–60

310

13.1  Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artiklid 58 ja 59 ning artikli 60 lõige 2

320

13.1.1  Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikkel 58 ja artikli 60 lõige 2Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, välja arvatud:

a)  väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem; ning

b)  osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile b.

330

13.1.2  (–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikkel 59Kapitalinõuete määruse artikli 59 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

340

13.2  Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 58 ja 59

350

13.2.1  Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 58 ja 59Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile b.

360

13.2.2  (–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 59Kapitalinõuete määruse artikli 56 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

361

13.3  Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 58 ja 59

362

13.3.1  Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 58 ja 59

363

13.3.2  (–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 59

370

14.  Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

Kapitalinõuete määruse artiklid 68–70

380

14.1  Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artiklid 68 ja 69 ning artikli 70 lõige 2

390

14.1.1  Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikkel 68 ja artikli 70 lõige 2Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, välja arvatud:

a)  väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem; ning

b)  osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile b.

400

14.1.2  (–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikkel 69Kapitalinõuete määruse artikli 69 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

410

14.2  Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 68 ja 69

420

14.2.1  Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 68 ja 69Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile b.

430

14.2.2  (–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 69Kapitalinõuete määruse artikli 69 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

431

14.3  Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 68 ja 69

432

14.3.1  Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 68 ja 69

433

14.3.2  (–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 69

440

15  Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

Kapitalinõuete määruse artiklid 44, 45, 47 ja 49

450

15.1  Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artiklid 44, 45, 47 ja 49

460

15.1.1  Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artiklid 44, 45, 47 ja 49Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, välja arvatud:

a)  väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem;

b)  summad, mis on seotud investeeringutega, mille suhtes kohaldatakse artikli 49 kohast mis tahes alternatiivi; ning

c)  osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile g.

470

15.1.2  (–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikkel 45Kapitalinõuete määruse artikli 45 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

480

15.2  Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 44 ja 45

490

15.2.1  Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 44 ja 45Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile g.

500

15.2.2  (–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 45Kapitalinõuete määruse artikli 45 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

501

15.3  Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 44 ja 45

502

15.3.1  Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 44 ja 45

503

15.3.2  (–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 45

510

16  Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

Kapitalinõuete määruse artiklid 58 ja 59

520

16.1  Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artiklid 58 ja 59

530

16.1.1  Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikkel 58Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, välja arvatud:

a)  väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem (artikli 56 punkt d); ning

b)  osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile b.

540

16.1.2  (–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikkel 59Kapitalinõuete määruse artikli 59 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

550

16.2  Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 58 ja 59

560

16.2.1  Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 58 ja 59Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile b.

570

16.2.2  (–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 59Kapitalinõuete määruse artikli 59 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

571

16.3  Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 58 ja 59

572

16.3.1  Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 58 ja 59

573

16.3.2  (–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 59

580

17  Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

Kapitalinõuete määruse artiklid 68 ja 69

590

17.1  Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artiklid 68 ja 69

600

17.1.1  Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikkel 68Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, välja arvatud:

a)  väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem (artikli 66 punkt d); ning

b)  osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile b.

610

17.1.2  (–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikkel 69Kapitalinõuete määruse artikli 69 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

620

17.2  Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 68 ja 69

630

17.2.1  Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 68 ja 69Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile b.

640

17.2.2  (–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 69Kapitalinõuete määruse artikli 69 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

641

17.3  Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 68 ja 69

642

17.3.1  Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 68 ja 69

643

17.3.2  (–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 69

650

18  Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahenditest

Kapitalinõuete määruse artikli 46 lõige 4, artikli 48 lõige 4 ja artikli 49 lõige 4

660

19  Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu täiendavatest esimese taseme omavahenditest

Kapitalinõuete määruse artikli 60 lõige 4

670

20  Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu teise taseme omavahenditest

Kapitalinõuete määruse artikli 70 lõige 4

680

21  Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

Kapitalinõuete määruse artikkel 79Pädev asutus võib ajutiselt loobuda esimese taseme põhiomavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa.Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 12,1 all.

690

22  Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

Kapitalinõuete määruse artikkel 79Pädev asutus võib ajutiselt loobuda esimese taseme põhiomavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa.Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 15,1 all.

700

23  Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

Kapitalinõuete määruse artikkel 79Pädev asutus võib ajutiselt loobuda täiendavatest esimese taseme omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa.Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 13,1 all.

710

24  Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

Kapitalinõuete määruse artikkel 79Pädev asutus võib ajutiselt loobuda täiendavatest esimese taseme omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa.Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 16,1 all.

720

25  Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

Kapitalinõuete määruse artikkel 79Pädev asutus võib ajutiselt loobuda teise taseme omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa.Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 14,1 all.

730

26  Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

Kapitalinõuete määruse artikkel 79Pädev asutus võib ajutiselt loobuda teise taseme omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa.Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 17,1 all.

740

27  Kombineeritud puhvri nõue

Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 6

750

Kapitali säilitamise puhverKapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 1 ja artikkel 129Vastavalt artikli 129 lõikele 1 on kapitali säilitamise puhver esimese taseme põhiomavahendite täiendav summa. Tulenevalt asjaolust, et kapitali säilitamise puhvri määr 2,5 % on stabiilne, kajastatakse seda summat selles lahtris.

760

Liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskidega ja süsteemsete riskidega seotud säilitamise puhverKapitalinõuete määruse artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkt ivSelles lahtris kajastatakse liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskidega ja süsteemsete riskidega seotud säilitamise puhvri summat, mida võib vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 458 nõuda lisaks kapitali säilitamise puhvrile.

770

Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine vastutsükliline kapitalipuhverKapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 2 ning artiklid 130 ja 135–140

780

Süsteemse riski puhverKapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 5 ning artiklid 133 ja 134

790

Süsteemselt olulise ettevõtja puhverKapitalinõuete direktiivi artikkel 131Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad süsteemselt olulise ettevõtja sellise puhvri summat, mida kohaldatakse konsolideeritud alusel.

800

Globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhverKapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 3 ja artikkel 131

810

Muu süsteemselt olulise ettevõtja puhverKapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 4 ja artikkel 131

820

28  II samba kohaste korrigeerimistega seotud omavahendite nõuded

Kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2Kui pädev asutus otsustab, et krediidiasutus või investeerimisühing peab tulenevalt II sambast arvutama täiendavad omavahendite nõuded, kajastatakse kõnealuseid täiendavaid omavahendite nõudeid selles lahtris.

830

29  Algkapital

Kapitalinõuete direktiivi artikkel 12 ja artiklid 28–31 ning kapitalinõuete määruse artikkel 93

840

30  Püsivatel üldkuludel põhinevad omavahendid

Kapitalinõuete määruse artikli 96 lõike 2 punkt b, artikkel 97 ja artikli 98 lõike 1 punkt a

850

31  Riigivälised esmased riskipositsioonid

Teave, mida on vaja vormiga CR GB seotud aruandluskohustuse tekkimise künnise arvutamiseks vastavalt rakenduslike tehniliste standardite artikli 5 punkti a alapunktile 4. Künnis arvutatakse esmase riskipositsiooni alusel enne ümberhindlusteguri kohaldamist.Riskipositsioone peetakse riigisiseseks, kui need on vastaspoolte suhtes, kes asuvad liikmesriigis, kus asub krediidiasutus või investeerimisühing.

860

32  Esmane koguriskipositsioon

Teave, mida on vaja vormiga CR GB seotud aruandluskohustuse tekkimise künnise arvutamiseks vastavalt rakenduslike tehniliste standardite artikli 5 punkti a alapunktile 4. Künnis arvutatakse esmase riskipositsiooni alusel enne ümberhindlusteguri kohaldamist.Riskipositsioone peetakse riigisiseseks, kui need on vastaspoolte suhtes, kes asuvad liikmesriigis, kus asub krediidiasutus või investeerimisühing.

870

Omavahendite kogusumma korrigeerimisedKapitalinõuete määruse artikli 500 lõige 4Sellel väljal tuleb kajastada väljal 880 kajastatud summa ja kapitalinõuete määruse kohaste koguomavahendite vahe.Kui kohaldatakse standardmeetodi alternatiivi (kapitalinõuete määruse artikli 500 lõige 2), jäetakse see rida tühjaks.

880

Täielikult korrigeeritud omavahendid Basel I alampiiri puhulKapitalinõuete määruse artikli 500 lõige 4Sellel väljal tuleb kajastada kapitalinõuete määruse kohased koguomavahendid, mida on korrigeeritud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 500 lõikele 4 (st täielikult korrigeeritud, et võtta arvesse direktiivile 93/6/EMÜ ja direktiivile 2000/12/EÜ (nii nagu need kehtisid enne 1. jaanuari 2007) ning kapitalinõuete määrusele vastava omavahendite arvutamise erinevusi, mis tulenevad oodatava ja ettenägematu kahju erinevast käsitlusviisist vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatükile).Kui kohaldatakse standardmeetodi alternatiivi (kapitalinõuete määruse artikli 500 lõige 2), jäetakse see rida tühjaks.

890

Omavahendite nõuded Basel I alampiiri puhulKapitalinõuete määruse artikli 500 lõike1 punkt bSellel väljal tuleb kajastada kapitalinõuete määruse artikli 500 lõike 1 punktis b nõutud omavahendite summa (st 80 % omavahendite miinimumsummast, mida krediidiasutus või investeerimisühing peaks omama tulenevalt direktiivi 93/6/EMÜ artiklist 4 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivist 2000/12/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta, lähtuvalt sellest, kuidas need direktiivid enne 2007. aasta jaanuari kehtisid).

900

Omavahendite nõuded Basel I alampiiri puhul – standardmeetodi alternatiivKapitalinõuete määruse artikli 500 lõiked 2 ja 3Sellel väljal tuleb kajastada kapitalinõuete määruse artikli 500 lõikes 2 nõutud omavahendite summa (80 % omavahendite summast, mida krediidiasutus või investeerimisühing peaks omama tulenevalt artiklist 92, arvutades riskiga kaalutud vara vastavalt III osa II jaotise 2. peatükile või III osa III jaotise 2. või 3. peatükile, mitte vastavalt III osa II jaotise 3. peatükile või III osa III jaotise 4. peatükile).

910

Koguomavahendite puudujääk seoses omavahendite nõuetega Basel I alampiiri või standardmeetodi alternatiivi puhulKapitalinõuete määruse artikli 500 lõike 1 punkt b ja lõige 2Sellel real kajastatakse järgmine:— kui kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 500 lõike 1 punkti b ja rida 880 < rida 890:rea 890 ja rea 880 vahe— kui kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 500 lõiget 2 ja vormi C 01.00 rida 010 < vormi C 04.00 rida 900: vormi C 04.00 rea 900 ja vormi C 01.00 rea 010 vahe

1.6.   ÜLEMINEKUSÄTTED ja INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI (CA5)

1.6.1.   Üldised märkused

15. Vormis CA5 esitatakse kokkuvõtlikult arvutused omavahendite elementide ja mahaarvamiste kohta, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklite 465–491 kohaseid üleminekusätteid.

16. Vormi CA5 ülesehitus on järgmine:

a. Vormis 5.1 esitatakse kokkuvõtlikult kogu korrigeerimine, mida tuleb teha omavahendite eri komponentides (esitatakse vormis CA1 vastavalt lõppsätetele) tulenevalt üleminekusätete kohaldamisest. Kõnealuse tabeli elemendid esitatakse vormi CA1 omavahendite eri komponentide „korrigeerimisena”, et kajastada omavahendite komponentides üleminekusätete mõju.

b. Vormis 5.2 esitatakse täiendavad üksikasjad selliste kapitaliinstrumentide arvutamise kohta, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid ja mis ei ole riigiabi.

17. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad esimeses neljas veerus esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite korrigeerimised, samuti riskiga kaalutud varade summa. Samuti peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama ettenähtud osa veerus 050 ja aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata veerus 060.

18. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad vormi CA5 elemendid ainult ajavahemikul, mil kohaldatakse üleminekusätteid vastavalt kapitalinõuete määruse X osale.

19. Mõned üleminekusätted näevad ette mahaarvamist esimese taseme omavahenditest. Kui mahaarvamise või mahaarvamiste jääksumma arvatakse maha esimese taseme omavahenditest ning täiendavaid esimese taseme omavahendeid ei ole selle summa katmiseks piisavalt, arvatakse ülejääk maha esimese taseme põhiomavahenditest.

1.6.2.   C 05.01 – ÜLEMINEKUSÄTTED (CA5.1)

20. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad tabelis 5.1 teavet seoses kapitalinõuete määruse artiklite 465–491 kohaste üleminekusätete kohaldamisega omavahendite komponentide suhtes, võrreldes kapitalinõuete määruse II osa II jaotise kohaste lõppsätete kohaldamisega.

21. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad ridades 020–060 teavet seoses üleminekusätetega, mis käsitlevad kapitaliinstrumente, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid. Vormi CA 5.1 rea 060 veergudes 010–030 kajastatavad andmed saab vormi CA 5.2 vastavatest jagudest.

22. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad ridades 070–092 teavet seoses üleminekusätetega, mis käsitlevad vähemusosalusi ning tütarettevõtjate emiteeritud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente (vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 479 ja 480).

23. Alates reast 100 esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud teabe seoses üleminekusätetega, mis käsitlevad realiseerimata kasumit ja kahjumit, mahaarvamisi ning täiendavaid filtreid ja mahaarvamisi.

24. Võib olla juhtusid, kus üleminekusätetest tulenevad mahaarvamised esimese taseme põhiomavahenditest, täiendavatest esimese taseme omavahenditest või teise taseme omavahenditest ületavad krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendeid, täiendavaid esimese taseme omavahendeid või teise taseme omavahendeid. Kui see mõju tuleneb üleminekusätetest, tuleb seda kajastada vormi CA1 vastavates lahtrites. Seega ei hõlma vormi CA5 veergudes kajastatavad korrigeerimised ebapiisava kapitali korral mingit ülekanduvat mõju.

1.6.2.1.   Juhised konkreetsete kirjete kohta



Veerg

010

Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine

020

Täiendavate esimese taseme omavahendite korrigeerimine

030

Teise taseme omavahendite korrigeerimine

040

Riskiga kaalutud vara korrigeerimineVeerus 040 kajastatakse asjaomast jääki, st enne kapitalinõuete määruse III osa 2. või 3. peatüki sätete kohaldamist.Kui veerud 010–030 on otseselt seotud vormiga CA1, siis riskiga kaalutud vara korrigeerimine ei ole otseselt seotud krediidiriski käsitlevate asjakohaste vormidega. Kui tulenevalt üleminekusätetest on riskiga kaalutud varas tehtud korrigeerimisi, võetakse neid otseselt arvesse vormides CR SA, CR IRB või CR EQU IRB. Lisaks kajastatakse nende mõju vormi CA5.1 veerus 040. Seega on need summad ainult memokirjed.

050

Ettenähtud osa

060

Aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmataVeerus 060 kajastatakse iga instrumendi summat enne üleminekusätete kohaldamist, st korrigeerimiste arvutamise aluseks olevat asjakohast summat.



Rida

010

1.  Korrigeerimised kokku

Sellel real kajastatakse üleminekusätetest tulenevate eri liiki kapitali korrigeerimiste kogumõju ning kõnealustest korrigeerimistest tulenevat riskiga kaalutud vara.

020

1.1  Instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

Kapitalinõuete määruse artiklid 483–491Sellel real kajastatakse eri liiki omavahenditesse kuuluvate selliste instrumentide kogumõju, mille suhtes tulenevalt üleminekusätetest ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid.

030

1.1.1  Instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid: instrumendid, mis on riigiabi

Kapitalinõuete määruse artikkel 483

040

1.1.1.1  Instrumendid, mis kvalifitseerusid vastavalt direktiivile 2006/48/EÜ omavahenditena

Kapitalinõuete määruse artikli 483 lõiked 1, 2, 4 ja 6.

050

1.1.1.2  Instrumendid, mille on emiteerinud krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on asutatud sellises liikmesriigis, kus rakendatakse majanduse kohandamise programmi

Kapitalinõuete määruse artikli 483 lõiked 1, 3, 5, 7 ja 8.

060

1.1.2  Instrumendid, mis ei ole riigiabi

Kajastatav summa saadakse tabeli CA5.2 veerust 060.

070

1.2  Vähemusosalused ja samaväärsed omavahendid

Kapitalinõuete määruse artiklid 479 ja 480Sellel real kajastatakse üleminekusätete mõju vähemusosalustele, mida aktsepteeritakse esimese taseme põhiomavahenditena, kvalifitseeruvatele esimese taseme omavahenditesse kuuluvatele instrumentidele, mida aktsepteeritakse konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahenditena, ja kvalifitseeruvatele omavahenditele, mida aktsepteeritakse konsolideeritud teise taseme omaahenditena.

080

1.2.1  Kapitaliinstrumendid ja kirjed, mis ei kvalifitseeru vähemusosalusena

Kapitalinõuete määruse artikkel 479Selle rea veerus 060 kajastatav summa on summa, mis varasemalt kehtinud sätete kohaselt kvalifitseerub konsolideeritud reservidena.

090

1.2.2  Üleminekusätetest tulenev vähemusosaluste arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites

Kapitalinõuete määruse artiklid 84 ja 480Selle rea veerus 060 kajastav summa on aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata.

091

1.2.3  Üleminekusätetest tulenev kvalifitseeruvate täiendavate esimese taseme omavahendite arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites

Kapitalinõuete määruse artiklid 85 ja 480Selle rea veerus 060 kajastav summa on aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata.

092

1.2.4  Üleminekusätetest tulenev kvalifitseeruvate teise taseme omavahendite arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites

Kapitalinõuete määruse artiklid 87 ja 480Selle rea veerus 060 kajastav summa on aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata.

100

1.3  Muud üleminekusätetest tulenevad korrigeerimised

Kapitalinõuete määruse artiklid 467–478 ja artikkel 481.Sellel real kajastatakse üleminekusätetest tulenevate korrigeerimiste kogumõju eri liiki omavahenditest tehtavatele mahaarvamistele, realiseerimata kasumile ja kahjumile ning täiendavatele filtritele ja mahaarvamistele ning kõnealustest korrigeerimistest tulenevat riskiga kaalutud vara.

110

1.3.1  Realiseerimata kasum ja kahjum

Kapitalinõuete määruse artiklid 467 ja 468Sellel real kajastatakse üleminekusätete kogumõju õiglases väärtuses mõõdetud realiseerimata kasumile ja kahjumile.

120

1.3.1.1  Realiseerimata kasum

Kapitalinõuete määruse artikli 468 lõige 1

130

1.3.1.2  Realiseerimata kahjum

Kapitalinõuete määruse artikli 467 lõige 1

133

1.3.1.3  Realiseerimata kasum keskvalitsuste vastu olevatest nõuetest, mis kuuluvad liidu poolt heaks kiidetud IAS 39 kategooriasse „müügivalmis”

Kapitalinõuete määruse artikkel 468

136

1.3.1.4  Realiseerimata kahjum keskvalitsuste vastu olevatest nõuetest, mis kuuluvad liidu poolt heaks kiidetud IAS 39 kategooriasse „müügivalmis”

Kapitalinõuete määruse artikkel 467

138

1.3.1.5  Õiglase väärtuse muutustest tulenev kasum ja kahjum, mis on tingitud tuletisinstrumentidest tulenevate kohustustega seonduvast krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriskist

Kapitalinõuete määruse artikkel 468

140

1.3.2  Mahaarvamised

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõige 1 ning artiklid 469–478Sellel real kajastatakse üleminekusätetest tulenevat kogumõju mahaarvamistele.

150

1.3.2.1.  Jooksva majandusaasta kahjum

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt a, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 3 ja artikkel 478Selle rea veerus 060 kajastatav summa on esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile a.Kui ettevõtjad peavad maha arvama ainult olulise kahju:

— kui aruandeperioodi netovahekahjumi kogusumma oli oluline, arvatakse kogu jääk maha esimese taseme omavahenditest või

— kui aruandeperioodi netovahekahjumi kogusumma ei olnud oluline, ei arvata jääki maha.

160

1.3.2.2.  Immateriaalne vara

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt b, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 4 ja artikkel 478Mahaarvamisele kuuluva immateriaalse vara kindlaksmääramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kapitalinõuete määruse artikli 37 sätteid.Selle rea veerus 060 kajastatav summa on esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile b.

170

1.3.2.3.  Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt c, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 5 ja artikkel 478Eespool märgitud mahaarvamisele kuuluva edasilükkunud tulumaksu vara kindlaksmääramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kapitalinõuete määruse artikli 38 sätteid, mis käsitlevad edasilükkunud tulumaksu vara vähendamist edasilükkunud tulumaksu kohustuste võrra.Selle rea veerus 060 kajastatav summa: kogusumma vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 469 lõike 1 punktile c.

180

1.3.2.4.  Sisereitingute meetodil põhinev eraldiste puudujääk võrreldes oodatava kahjuga

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt d, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 6 ja artikkel 478Eespool märgitud mahaarvamisele kuuluva sisereitingute meetodil põhineva eraldiste puudujäägi võrreldes oodatava kahjuga kindlaksmääramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kapitalinõuete määruse artikli 40 sätteid.Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile d.

190

1.3.2.5.  Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara

Kapitalinõuete määruse artikli 33 lõike 1 punkt e, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 7 ning artiklid 473 ja 478Eespool märgitud mahaarvamisele kuuluva kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara kindlaksmääramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kapitalinõuete määruse artikli 41 sätteid.Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile e.

194

1.3.2.5.*  millest: IAS 19 muudatuste arvestamine – positiivse märgiga kirje

Kapitalinõuete määruse artikkel 473

198

1.3.2.5.* *  millest: IAS 19 muudatuste arvestamine – negatiivse märgiga kirje

Kapitalinõuete määruse artikkel 473

200

1.3.2.6.  Enda omavahenditesse kuuluvad instrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt f, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 8 ja artikkel 478Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile f.

210

1.3.2.6.1  Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt f, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 8 ja artikkel 478Eespool märgitud mahaarvamisele kuuluvate enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide kindlaksmääramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kapitalinõuete määruse artikli 42 sätteid.Võttes arvesse, et jäägi käsitlemine erineb sõltuvalt instrumendi laadist, jaotavad krediidiasutused ja investeerimisühingud enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevad osalused otsesteks ja kaudseteks osalusteks.Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile f.

211

1.3.2.6.1**  millest: otsesed osalused

Kapitalinõuete määruse artikli 469 lõike 1 punkt b, artikli 472 lõike 8 punkt aSelle rea veerus 060 kajastatav summa: otseste osaluste kogusumma, sealhulgas instrumendid, mida krediidiasutus või investeerimisühing võib olla olemasoleva või tingimusliku lepingulise kohustuse alusel kohustatud ostma.

212

1.3.2.6.1*  millest: kaudsed osalused

Kapitalinõuete määruse artikli 469 lõike 1 punkt b, artikli 472 lõike 8 punkt bSelle rea veerus 060 kajastatav summa: kaudsete osaluste kogusumma, sealhulgas instrumendid, mida krediidiasutus või investeerimisühing võib olla olemasoleva või tingimusliku lepingulise kohustuse alusel kohustatud ostma.

220

1.3.2.6.2  Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt a, artikkel 474, artikli 475 lõige 2 ja artikkel 478Eespool märgitud mahaarvamisele kuuluvate osaluste kindlaksmääramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kapitalinõuete määruse artikli 57 sätteid.Võttes arvesse, et jäägi käsitlemine erineb sõltuvalt instrumendi laadist (kapitalinõuete määruse artikli 475 lõige 2), jaotavad krediidiasutused ja investeerimisühingud enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevad osalused otsesteks ja kaudseteks osalusteks.Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile a.

221

1.3.2.6.2**  millest: otsesed osalused

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: otseste osaluste kogusumma, sealhulgas instrumendid, mida krediidiasutus või investeerimisühing võib olla olemasoleva või tingimusliku lepingulise kohustuse alusel kohustatud ostma (kapitalinõuete määruse artikli 474 punkt b ja artikli 475 lõike 2 punkt a).

222

1.3.2.6.2*  millest: kaudsed osalused

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: kaudsete osaluste kogusumma, sealhulgas instrumendid, mida krediidiasutus või investeerimisühing võib olla olemasoleva või tingimusliku lepingulise kohustuse alusel kohustatud ostma (kapitalinõuete määruse artikli 474 punkt b ja artikli 475 lõike 2 punkt b).

230

1.3.2.6.3  Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt a, artikkel 476, artikli 477 lõige 2 ja artikkel 478Mahaarvamisele kuuluvate osaluste kindlaksmääramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kapitalinõuete määruse artikli 67 sätteid.Võttes arvesse, et jäägi käsitlemine erineb sõltuvalt instrumendi laadist (kapitalinõuete määruse artikli 477 lõige 2), jaotavad krediidiasutused ja investeerimisühingud enda teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevad osalused otsesteks ja kaudseteks osalusteks.Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile a.

231

millest: otsesed osalusedSelle rea veerus 060 kajastatav summa: otseste osaluste kogusumma, sealhulgas instrumendid, mida krediidiasutus või investeerimisühing võib olla olemasoleva või tingimusliku lepingulise kohustuse alusel kohustatud ostma (kapitalinõuete määruse artikli 476 punkt b ja artikli 477 lõike 2 punkt a).

232

millest: kaudsed osalusedSelle rea veerus 060 kajastatav summa: kaudsete osaluste kogusumma, sealhulgas instrumendid, mida krediidiasutus või investeerimisühing võib olla olemasoleva või tingimusliku lepingulise kohustuse alusel kohustatud ostma (kapitalinõuete määruse artikli 476 punkt b ja artikli 477 lõike 2 punkt b).

240

1.3.2.7.  Vastastikune ristosalus

Võttes arvesse, et jäägi käsitlemine erineb sõltuvalt sellest, kas finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevad osalused on olulised või mitte (kapitalinõuete määruse artikli 472 lõige 9, artikli 475 lõige 3 ja artikli 477 lõige 3), jaotavad krediidiasutused ja investeerimisühingud vastastikused ristosalused oluliste investeeringute ja mitteoluliste investeeringute lõikes.

250

1.3.2.7.1  Vastastikune ristosalus esimese taseme põhiomavahendites

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt g, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 9 ja artikkel 478Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile g.

260

1.3.2.7.1.1  Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt g, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõike 9 punkt a ja artikkel 478Selle rea veerus 060 kajastatav summa: jääk vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 469 lõike 1 punktile b.

270

1.3.2.7.1.2  Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt g, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõike 9 punkt b ja artikkel 478Selle rea veerus 060 kajastatav summa: jääk vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 469 lõike 1 punktile b.

280

1.3.2.7.2  Vastastikune ristosalus täiendavates esimese taseme omavahendites

Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt b, artikkel 474, artikli 475 lõige 3 ja artikkel 478Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile b.

290

1.3.2.7.2.1  Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt b, artikkel 474, artikli 475 lõike 3 punkt a ja artikkel 478Selle rea veerus 060 kajastatav summa: jääk vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 475 lõikele 3.

300

1.3.2.7.2.2  Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt b, artikkel 474, artikli 475 lõike 3 punkt b ja artikkel 478Selle rea veerus 060 kajastatav summa: jääk vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 475 lõikele 3.

310

1.3.2.7.3  Vastastikune ristosalus teise taseme omavahendites

Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt b, artikkel 476, artikli 477 lõige 3 ja artikkel 478Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile b.

320

1.3.2.7.3.1  Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt b, artikkel 476, artikli 477 lõike 3 punkt a ja artikkel 478Selle rea veerus 060 kajastatav summa: jääk vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 477 lõikele 3.

330

1.3.2.7.3.2  Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt b, artikkel 476, artikli 477 lõike 3 punkt b ja artikkel 478Selle rea veerus 060 kajastatav summa: jääk vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 477 lõikele 3.

340

1.3.2.8.  Selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

350

1.3.2.8.1  Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt h, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 10 ja artikkel 478Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile h.

360

1.3.2.8.2  Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt c, artikkel 474, artikli 475 lõige 4 ja artikkel 478Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile c.

370

1.3.2.8.3  Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt c, artikkel 476, artikli 477 lõige 4 ja artikkel 478Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile c.

380

1.3.2.9  Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest, ja selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 470 lõiked 2 ja 3Selle rea veerus 060 kajastatav summa: kapitalinõuete määruse artikli 470 lõige 1

390

1.3.2.10  Selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

400

1.3.2.10.1  Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt i, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 11 ja artikkel 478Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile i.

410

1.3.2.10.2  Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt d, artikkel 474, artikli 475 lõige 4 ja artikkel 478Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile d.

420

1.3.2.10.2  Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt d, artikkel 476, artikli 477 lõige 4 ja artikkel 478Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile d.

425

1.3.2.11  Erand kindlustusandjates omatava omakapitaliosaluse mahaarvamisest esimese taseme põhiomavahendite kirjetest

Kapitalinõuete määruse artikkel 471

430

1.3.3  Täiendavad filtrid ja mahaarvamised

Kapitalinõuete määruse artikkel 481Sellel real kajastatakse üleminekusätetest tulenevat kogumõju täiendavatele filtritele ja mahaarvamistele.Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 481 kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kirje 1.3.3 all teavet seoses filtrite ja mahaarvamistega, mis on ette nähtud direktiivi 2006/48/EÜ artiklite 57 ja 66 ning direktiivi 2006/49/EÜ artiklite 13 ja 16 siseriiklike ülevõtmismeetmetega ja mis ei ole ette nähtud II osaga.

1.6.3.   C 05.02 – INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI (CA5.2)

25. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe seoses üleminekusätetega, mis käsitlevad instrumente, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid ja mis ei ole riigiabi (kapitalinõuete määruse artiklid 484–491).

1.6.3.1.   Juhised konkreetsete kirjete kohta



Veerg

010

Instrumentide väärtus koos seotud ülekursigaKapitalinõuete määruse artikli 484 lõiked 3–5Igasse vastavasse ritta sobivad instrumendid koos seotud ülekursiga.

020

Piirmäära arvutamise alus

Kapitalinõuete määruse artikli 486 lõiked 2–4

030

Ettenähtud osa

Kapitalinõuete määruse artikli 486 lõige 5

040

Piirmäär

Kapitalinõuete määruse artikli 486 lõiked 2–5

050

(–) Summa, mis ületab varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamise piirmäära

Kapitalinõuete määruse artikli 486 lõiked 2–5

060

Varasemalt kehtinud nõuete ajutisest kohaldamisest tulenev kogusumma

Kajastatav summa on võrdne vormi CA5.1 rea 060 vastavates veergudes kajastatud summadega.



Rida

010

1.  Instrumendid, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punkti a kohaselt

Kapitalinõuete määruse artikli 484 punkt 3Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.

020

2.  Instrumendid, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punkti ca ning artikli 154 lõigete 8 ja 9 kohaselt ning mille suhtes kohaldatakse artikli 489 kohast piirangut

Kapitalinõuete määruse artikli 484 punkt 4

030

2.1  Tagasiostu võimaluse ja ajenditeta instrumendid kokku

Kapitalinõuete määruse artikkel 489Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.

040

2.2  Tagasiostu võimaluse ja ajenditega instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

Kapitalinõuete määruse artikkel 489

050

2.2.1  Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva täidavad kapitalinõuete määruse artikli 49 tingimusi

Kapitalinõuete määruse artikli 489 lõige 3 ja artikli 491 punkt aKajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.

060

2.2.2  Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 49 tingimusi

Kapitalinõuete määruse artikli 489 lõige 5 ja artikli 491 punkt aKajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.

070

2.2.3  Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada hiljemalt 20. juulil 2011 ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 49 tingimusi

Kapitalinõuete määruse artikli 489 lõige 6 ja artikli 491 punkt cKajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.

080

2.3  Osa, mis ületab selliste esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

Kapitalinõuete määruse artikli 487 punkt 1Osa, mis ületab selliste esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid, võib käsitada instrumentidena, mis varasemalt kehtinud nõuete kohaselt kuuluvad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse.

090

3.  Kirjed, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktide e, f, g või h kohaselt ja mille suhtes kohaldatakse artikli 490 kohast piirangut

Kapitalinõuete määruse artikli 484 punkt 5

100

3.1  Tagasiostu ajendavate tingimusteta kirjed kokku

Kapitalinõuete määruse artikkel 490

110

3.2  Tagasiostu ajendavate tingimustega kirjed, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

Kapitalinõuete määruse artikkel 490

120

3.2.1  Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva täidavad kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi

Kapitalinõuete määruse artikli 490 lõige 3 ja artikli 491 punkt aKajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.

130

3.2.2  Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi

Kapitalinõuete määruse artikli 490 lõige 5 ja artikli 491 punkt aKajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.

140

3.2.3  Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada hiljemalt 20. juulil 2011 ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi

Kapitalinõuete määruse artikli 490 lõige 6 ja artikli 491 punkt cKajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.

150

3.3  Osa, mis ületab selliste täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

Kapitalinõuete määruse artikli 487 punkt 2Osa, mis ületab selliste täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid, võib käsitada instrumentidena, mis varasemalt kehtinud nõuete kohaselt kuuluvad teise taseme omavahenditesse.

2.   KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS)

2.1.   ÜLDISED MÄRKUSED

26. Vormid C 06.01 ja C 06.02 esitatakse juhul, kui omavahendite nõuded arvutatakse konsolideeritud alusel. Käesolev vorm koosneb neljast osast, millega kogutakse erinevat teavet kõigi üksikute üksuste (sealhulgas aruandev krediidiasutus või investeerimisühing) kohta, kes kuuluvad konsolideerimise alla:

a) konsolideerimise alla kuuluvad üksused;

b) üksikasjalik teave konsolideerimisgrupi maksevõime kohta;

c) teave üksikute üksuste osa kohta konsolideerimisgrupi maksevõimes;

d) teave kapitalipuhvrite kohta.

27. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 7 kohast erandit, esitavad teabe ainult veergudes 010–060 ja 250–400.

2.2.   ÜKSIKASJALIK TEAVE KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME KOHTA

28. Käesoleva vormi teise osa (üksikasjalik teave konsolideerimisgrupi maksevõime kohta, veerud 070–210) eesmärk on koguda teavet krediidiasutuste ja muude reguleeritud finantseerimisasutuste kohta, kelle suhtes tegelikult kohaldatakse asjakohaseid maksevõimenõudeid individuaalselt. Selles esitatakse aruandega hõlmatud iga üksuse omavahendite nõuded iga riskikategooria puhul ja omavahendid maksevõime tagamiseks.

29. Osaluste proportsionaalse konsolideerimise korral kajastavad omavahendite nõuetega ja omavahenditega seotud andmed vastavaid proportsionaalseid summasid.

2.3.   TEAVE ÜKSIKUTE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES

30. Käesoleva vormi kolmanda osa (teave kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise alla kuuluvate kõigi üksuste (sealhulgas üksused, kelle suhtes individuaalselt ei kohaldata asjakohaseid maksevõimenõudeid) osa kohta konsolideerimisgrupi maksevõimes, veerud 250–400) eesmärk on teha kindlaks, millised konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused tekitavad riski ja kaasavad omavahendeid turult, tuginedes olemasolevatele või kergesti ümbertöödeldavatele andmetele, ilma et oleks vaja arvutada omavahendite suhtarvu individuaalsel või allkonsolideeritud alusel. Üksuste tasemel on riski ja omavahendite andmed osa konsolideerimisgrupi andmetest, mitte maksevõime suhtarvu elemendid individuaalsel alusel, ning seega ei tuleks neid omavahel võrrelda.

31. Kolmandas osas võetakse arvesse ka konsolideeritud omavahenditena aktsepteeritud vähemusosalusi, kvalifitseeruvaid täiendavaid esimese taseme omavahendeid ja kvalifitseeruvaid teise taseme omavahendeid.

32. Kuna vormi kolmandas osas osutatakse „osadele”, erinevad selles kajastatavad andmed asjakohastel juhtudel andmetest, mida kajastatakse veergudes, mis osutavad üksikasjalikule teabele konsolideerimisgrupi maksevõime kohta.

33. Põhimõtteliselt jäetakse ühtsel viisil välja sama konsolideerimisgrupi sisesed ristpositsioonid, et hõlmata konsolideerimisgrupi konsolideeritud vormis CA kajastatavad summad, lisades summad, mis on kajastatud iga üksuse kohta „konsolideerimisgrupi maksevõime” vormis. Kui 1 % künnist ei ületata, ei ole otsest seost vormiga CA.

34. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks kõige asjakohasema üksuste vahel jaotamise meetodi, et võtta arvesse võimalikku tururiski ja operatsiooniriski diversifitseerimise mõju.

35. On võimalik, et üks konsolideerimisgrupp kuulub teise konsolideerimisgruppi. See tähendab, et allkonsolideerimisgrupi üksusi kajastatakse eraldi üksuste lõikes kogu konsolideerimisgruppi käsitlevas vormis GS, isegi kui allkonsolideerimisgrupi enda suhtes kohaldatakse aruandlusnõudeid. Kui allkonsolideerimisgrupi suhtes kohaldatakse aruandlusnõudeid, esitatakse andmed eraldi üksuste lõikes samuti vormis GS, kuigi kõnealused andmed on esitatud kõrgema konsolideerimisgrupi vormis GS.

36. Krediidiasutus või investeerimisühing esitab andmed üksuse osa kohta, kui tema osa koguriskipositsioonis on üle 1 % konsolideerimisgrupi koguriskipositsioonist või kui tema osa koguomavahendites on üle 1 % konsolideerimisgrupi koguomavahenditest. Kõnealust künnist ei kohaldata tütarettevõtjate või allkonsolideerimisgruppide suhtes, kelle omavahendeid (omavahenditena aktsepteeritud vähemusosalused või täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid) võetakse arvesse konsolideerimisgrupi omavahendites.

2.4.   C 06.01 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA – kokku (GS Total)



Veerg

Juhised

250–400

KONSOLIDEERIMISE ALLA KUULUVAD ÜKSUSEDVt vormis C 06.02 antud juhised.

410–480

KAPITALIPUHVRIDVt vormis C 06.02 antud juhised.



Rida

Juhised

010

KOKKUKajastatakse kõigis vormi C 06.02 ridades esitatud väärtuste summat.

2.5.   C 06.02 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS)



Veerg

Juhised

010–060

KONSOLIDEERIMISE ALLA KUULUVAD ÜKSUSEDKäesoleva vormi eesmärk on koguda teavet individuaalselt kõigi üksuste kohta, kes kuuluvad konsolideerimise alla vastavalt kapitalinõuete määruse I osa II jaotise 2. peatükile.

010

NIMIKonsolideerimise alla kuuluva üksuse nimi.

020

KOODSee kood on rea tunnus ja see peab tabeli iga rea puhul olema kordumatu.Konsolideerimise alla kuuluvale üksusele määratud kood.Koodi tegelik ülesehitus sõltub siseriiklikust aruandlussüsteemist.

025

LEI KOODLEI kood ehk juriidilise isiku ülemaailmne tunnus on viitekood, mille on ette pannud finantsstabiilsuse nõukogu ja heaks kiitnud G20 ning mille eesmärk on tagada finantstehingute poolte kordumatu ülemaailmne identifitseerimine.Kuni ülemaailmse LEI-süsteemi täieliku toimimiseni määrab regulatiivse järelevalve komitee (Regulatory Oversight Committee – ROC, mille kohta üksikasjalik teave on kättesaadav veebisaidil www.leiroc.org) poolt kinnitatud kohalik tegevusüksus vastaspooltele ajutised pre-LEI koodid.Kui asjaomase vastaspoole puhul on juriidilise isiku ülemaailmne tunnus (LEI kood) olemas, kasutatakse seda kõnealuse vastaspoole identifitseerimiseks.

030

KREDIIDIASUTUS VÕI INVESTEERIMISÜHING VÕI SAMAVÄÄRNE ÜKSUS (JAH/EI)„JAH” märgitakse juhul, kui üksuse suhtes kohaldatakse kapitalinõuete direktiivi kohaseid omavahendite nõudeid või sätteid, mis on vähemalt samaväärsed Baseli sätetega.Muul juhul märgitakse „EI”.Vähemusosalused:Kapitalinõuete määruse artikli 81 lõike 1 punkti a alapunkt ii ja artikli 82 lõike 1 punkti a alapunkt iiTütarettevõtjate emiteeritud vähemusosaluste ning täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul käsitatakse tütarettevõtjatena, kelle instrumendid on aktsepteeritavad, krediidiasutusi või investeerimisühinguid või ettevõtjaid, kelle suhtes kohaldatakse kehtivate siseriiklike õigusaktide kohaselt kapitalinõuete määruse nõudeid.

040

ANDMETE ULATUS: individuaalselt täielikult konsolideeritud (SF) VÕI individuaalselt osaliselt konsolideeritud (SP)„SF” märgitakse täielikult konsolideeritud üksikute tütarettevõtjate puhul.„SP” märgitakse osaliselt konsolideeritud üksikute tütarettevõtjate puhul.

050

RIIGIKOODKrediidiasutused ja investeerimisühingud märgivad kahetähelise riigikoodi vastavalt standardile ISO 3166-2.

060

OSALUSE MÄÄR (%)See protsendimäär osutab emaettevõtja tegelikule osalusele tütarettevõtjate kapitalis. Otsese tütarettevõtja täieliku konsolideerimise korral on tegelik osalus näiteks 70 %. Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 16 tuleb tütarettevõtja tütarettevõtjas oleva osaluse kajastamiseks asjaomaste tütarettevõtjate osalused korrutada.

070–240

TEAVE ÜKSUSTE KOHTA, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUDEIDSelles üksikasjalikku teavet käsitlevas jaos (st veerud 070–240) kogutakse teavet ainult nende üksuste ja allkonsolideerimisgruppide kohta, kes kuuluvad konsolideerimise alla (kapitalinõuete määruse I osa II jaotise 2. peatükk) ja kelle suhtes seega tegelikult kohaldatakse kapitalinõuete määruse kohaseid omavahendite nõudeid või sätteid, mis on vähemalt samaväärsed Baseli sätetega (st kelle puhul on veerus 030 märgitud „JAH”).Teave esitatakse kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate üksikute krediidiasutuste ja investeerimisühingute kohta, kelle suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid, olenemata nende asukohast.Selles osas esitatakse teave vastavalt krediidiasutuse või investeerimisühingu asukohariigis kohaldatavatele maksevõime eeskirjadele (seepärast ei ole käesoleva vormi puhul vaja teha topeltarvutusi individuaalsel alusel vastavalt eeskirjadele, mida kohaldatakse emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes). Kui riigisiseselt kohaldatavad maksevõime eeskirjad erinevad kapitalinõuete määruse kohastest eeskirjadest ning võrreldavat jaotust ei ole, esitatakse teave juhul, kui andmed on piisavalt üksikasjalikult kättesaadavad. Seepärast on see osa faktiline vorm, milles esitatakse kokkuvõtlikult konsolideerimisgruppi kuuluvate üksikute krediidiasutuste või investeerimisühingute tehtud arvutused, pidades silmas, et mõnede suhtes kõnealustest krediidiasutustest või investeerimisühingutest võidakse kohaldada erinevaid maksevõime eeskirju.Investeerimisühingute püsivate üldkulude kajastamineInvesteerimisühingud võtavad kapitalinõuete määruse artiklite 95, 96, 97 ja 98 kohasel omavahendite suhtarvu arvutamisel arvesse püsivate üldkuludega seotud omavahendite nõudeid.Koguriskipositsiooni osa, mis on seotud püsivate üldkuludega, kajastatakse käesoleva vormi 2. osa veerus 100.

070

KOGURISKIPOSITSIOONMärgitakse veergude 080–110 summa.

080

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS-/ÜLEKANDERISKSelles veerus kajastatav summa vastab riskiga kaalutud vara, mis on võrdne või samaväärne riskiga kaalutud varaga, mida peab kajastama vormi CA2 real 040 „RISKIGA KAALUTUD VARA KREDIIDIRISKI, VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI JA LAHJENDUSRISKI NING REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETE PUHUL”, ja omavahendite nõuete, mis on võrdsed või samaväärsed omavahendite nõuetega, mida peab kajastama vormi CA2 real 490 „KOGURISKIPOSITSIOON ARVELDUS-/ÜLEKANDERISKI PUHUL”, summale.

090

POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISKSelles veerus kajastatav summa vastab omavahendite nõuetele, mis on võrdsed või samaväärsed omavahendite nõuetega, mida peab kajastama vormi CA2 real 520 „KOGURISKIPOSITSIOON POSITSIOONIRISKI, VALUUTARISKI JA KAUBARISKI PUHUL”.

100

OPERATSIOONIRISKSelles veerus kajastatav summa vastab riskiga kaalutud varale, mis on võrdne või samaväärne riskiga kaalutud varaga, mida peab kajastama vormi CA2 real 590 „KOGURISKIPOSITSIOON OPERATSIOONIRISKI PUHUL”.Selles veerus võetakse arvesse püsivaid üldkulusid, sealhulgas vormi CA2 rida 630 „PÜSIVATEST ÜLDKULUDEST TULENEV TÄIENDAV RISKIPOSITSIOON”.

110

MUUD RISKIPOSITSIOONIDSelles veerus kajastatav summa vastab riskipositsioonidele, mida ei ole eespool eraldi loetletud. See on vormi CA2 ridade 640, 680 ja 690 summa.

120–240

ÜKSIKASJALIK TEAVE KONSOLIDEERIMISGRUPI OMAVAHENDITE KOHTA MAKSEVÕIME TAGAMISEKSJärgmistes veergudes esitatakse teave vastavalt üksuse või allkonsolideerimisgrupi asukohariigis kohaldatavatele maksevõime eeskirjadele.

120

OMAVAHENDIDSelles veerus kajastatav summa vastab omavahenditele, mis on võrdsed või samaväärsed omavahenditega, mida peab kajastama vormi CA1 real 010 „OMAVAHENDID”.

130

MILLEST: KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDIDKapitalinõuete määruse artikkel 82Selles veerus esitatakse andmed ainult individuaalselt kajastatavate täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud.Eespool määratletud tütarettevõtjate puhul käsitatakse olulise osalusena instrumente (koos seotud jaotamata kasumi, ülekursi ja muude reservidega), mida omavad muud isikud kui kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad.Kajastatavas summas võetakse arvesse mis tahes üleminekusätete mõju. See on aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga.

140

SEOTUD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM, ÜLEKURSS JA MUUD RESERVIDKapitalinõuete määruse artikli 87 lõike 1 punkt b

150

ESIMESE TASEME OMAVAHENDID KOKKUKapitalinõuete määruse artikkel 25

160

MILLEST: KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDIDKapitalinõuete määruse artikkel 82Selles veerus esitatakse andmed ainult individuaalselt kajastatavate täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud.Eespool määratletud tütarettevõtjate puhul käsitatakse olulise osalusena instrumente (koos seotud jaotamata kasumi ja ülekursiga), mida omavad muud isikud kui kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad.Kajastatavas summas võetakse arvesse mis tahes üleminekusätete mõju. See on aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga.

170

SEOTUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM JA ÜLEKURSSKapitalinõuete määruse artikli 85 lõike 1 punkt b

180

ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDIDKapitalinõuete määruse artikkel 50

190

MILLEST: VÄHEMUSOSALUSEDKapitalinõuete määruse artikkel 81Selles veerus esitatakse andmed ainult täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud, välja arvatud kapitalinõuete määruse artikli 84 lõikes 3 osutatud tütarettevõtjad. Iga tütarettevõtjat käsitletakse kõigi kapitalinõuete määruse artikli 84 kohaste arvutuste tegemisel allkonsolideeritud alusel vastavalt artikli 84 lõikele 2, kui see on asjakohane, ja vastasel korral individuaalsel alusel.Kapitalinõuete määruse kohaldamisel ja käesoleva vormi raames käsitatakse eespool määratletud tütarettevõtjate puhul vähemusosalusena esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente (koos seotud jaotamata kasumi ja ülekursiga), mida omavad muud isikud kui kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad.Kajastatavas summas võetakse arvesse mis tahes üleminekusätete mõju. See on aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga.

200

SEOTUD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM, ÜLEKURSS JA MUUD RESERVIDKapitalinõuete määruse artikli 84 lõike 1 punkt b

210

TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDIDKapitalinõuete määruse artikkel 61

220

MILLEST: KVALIFITSEERUVAD TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDIDKapitalinõuete määruse artiklid 82 ja 83Selles veerus esitatakse andmed ainult individuaalselt kajastatavate täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud, välja arvatud kapitalinõuete määruse artikli 85 lõikes 2 osutatud tütarettevõtjad. Iga tütarettevõtjat käsitletakse kõigi kapitalinõuete määruse artikli 85 kohaste arvutuste tegemisel allkonsolideeritud alusel vastavalt artikli 85 lõikele 2, kui see on asjakohane, ja vastasel korral individuaalsel alusel.Kapitalinõuete määruse kohaldamisel ja käesoleva vormi raames käsitatakse eespool määratletud tütarettevõtjate puhul vähemusosalusena täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente (koos seotud jaotamata kasumi ja ülekursiga), mida omavad muud isikud kui kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad.Kajastatavas summas võetakse arvesse mis tahes üleminekusätete mõju. See on aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga.

230

TEISE TASEME OMAVAHENDIDKapitalinõuete määruse artikkel 71

240

MILLEST: KVALIFITSEERUVAD TEISE TASEME OMAVAHENDIDKapitalinõuete määruse artiklid 82 ja 83Selles veerus esitatakse andmed ainult individuaalselt kajastatavate täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud, välja arvatud kapitalinõuete määruse artikli 87 artiklis 2 osutatud tütarettevõtjad. Iga tütarettevõtjat käsitletakse kõigi kapitalinõuete määruse artikli 87 kohaste arvutuste tegemisel allkonsolideeritud alusel vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 87 lõikele 2, kui see on asjakohane, ja vastasel korral individuaalsel alusel.Kapitalinõuete määruse kohaldamisel ja käesoleva vormi raames käsitatakse eespool määratletud tütarettevõtjate puhul vähemusosalusena teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente (koos seotud jaotamata kasumi ja ülekursiga), mida omavad muud isikud kui kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad.Kajastatavas summas võetakse arvesse mis tahes üleminekusätete mõju, st see peab olema aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga.

250–400

TEAVE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES

250–290

OSA RISKISJärgmistes veergudes esitatakse teave vastavalt aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatavatele maksevõime eeskirjadele.

250

KOGURISKIPOSITSIOONMärgitakse veergude 260–290 summa.

260

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS-/ÜLEKANDERISKKajastatav summa on riskiga kaalutud vara krediidiriski puhul ja arveldus-/ülekanderiski omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määrusele, välja arvatud mis tahes summa, mis on seotud muude selliste üksustega tehtud tehingutega, keda võetakse arvesse konsolideerimisgrupi konsolideeritud maksevõime suhtarvu arvutamisel.

270

POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISKRiskipositsioon tururiski puhul arvutatakse iga üksuse tasemel vastavalt kapitalinõuete määrusele. Üksused kajastavad oma osa konsolideerimisgrupi koguriskipositsioonis positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul. Selles veerus kajastatav kogusumma vastab konsolideeritud aruande real 520 „KOGURISKIPOSITSIOON POSITSIOONIRISKI, VALUUTARISKI JA KAUBARISKI PUHUL” kajastatud summale.

280

OPERATSIOONIRISKTäiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohaldamisel võetakse kajastatava operatsiooniriski riskipositsiooni puhul arvesse diversifitseerimise mõju.Selles veerus võetakse arvesse püsivaid üldkulusid.

290

MUUD RISKIPOSITSIOONIDSelles veerus kajastatav summa vastab riskipositsioonidele, mida ei ole eespool eraldi loetletud.

300–400

OSA OMAVAHENDITESSelles vormi osas ei pea krediidiasutused ja investeerimisühingud täielikult arvutama koguomavahendite suhtarvu iga üksuse tasandil.Veergudes 300–350 kajastatakse andmeid nende konsolideeritud üksuste puhul, kellel on osa omavahendites vähemusosaluse kaudu, samas kui veergudes 360–400 kajastatakse andmeid kõigi muude konsolideeritud üksuste puhul, kellel on osa konsolideeritud omavahendites.Aruandava üksuse alla kuuluvatest muudest üksustest üksusele tulenevaid omavahendeid arvesse ei võeta. Selles veerus kajastatakse ainult netoosa konsolideerimisgrupi omavahendites, st peamiselt kolmandatelt isikutelt kaasatud omavahendeid ja akumuleeritud reserve.Järgmistes veergudes esitatakse teave vastavalt aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatavatele maksevõime eeskirjadele.

300–350

KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKAKirje „KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA” all kajastatakse kapitalinõuete määruse II osa II jaotise kohaldamisest tulenevat summat, välja arvatud konsolideerimisgrupi muudest üksustest tulenevad mis tahes omavahendid.

300

KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKAKapitalinõuete määruse artikkel 87

310

KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKAKapitalinõuete määruse artikkel 85

320

VÄHEMUSOSALUSED, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDITE HULKAKapitalinõuete määruse artikkel 84Kajastatav summa on tütarettevõtja vähemusosalus, mis on vastavalt kapitalinõuete määrusele arvatud konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka.

330

KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TÄIENDAVATE ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKAKapitalinõuete määruse artikkel 86Kajastatav summa on tütarettevõtja kvalifitseeruvad esimese taseme omavahendid, mis on vastavalt kapitalinõuete määrusele arvatud konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahendite hulka.

340

KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TEISE TASEME OMAVAHENDITE HULKAKapitalinõuete määruse artikkel 89Kajastatav summa on tütarettevõtja kvalifitseeruvad omavahendid, mis on vastavalt kapitalinõuete määrusele arvatud konsolideeritud teise taseme omavahendite hulka.

350

MEMOKIRJE: FIRMAVÄÄRTUS (–)/(+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS

360–400

KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDIDKapitalinõuete määruse artikkel 18Kirje „KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID” all kajastatav summa tuleneb bilansist, välja arvatud konsolideerimisgrupi muust üksusest tulenevad mis tahes omavahendid.

360

KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID

370

MILLEST: ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID

380

MILLEST: TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

390

MILLEST: OSA KONSOLIDEERITUD TULEMUSESKajastatakse iga üksuse osa konsolideeritud tulemuses (kasum või kahjum (–)). See hõlmab vähemusosalusele omistatavaid tulemusi.

400

MILLEST: (–) FIRMAVÄÄRTUS/(+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUSSiin kajastatakse aruandva üksuse firmaväärtust või negatiivset firmaväärtust seoses tütarettevõtjaga.

410–480

KAPITALIPUHVRIDKapitalipuhvrite kajastamisel vormis GS järgitakse vormi CA4 üldist struktuuri, kasutades samu aruandluspõhimõtteid. Kapitalipuhvrite kajastamisel vormis GS kajastatakse asjakohaseid summasid pärast kapitalipuhvri nõuete arvutamist, st sõltuvalt sellest, kas nõuded arvutatakse konsolideeritud, allkonsolideeritud või individuaalsel tasandil.

410

KOMBINEERITUD PUHVRI NÕUDEDKapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 6

420

KAPITALI SÄILITAMISE PUHVERKapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 1 ja artikkel 129Vastavalt artikli 129 lõikele 1 on kapitali säilitamise puhver esimese taseme põhiomavahendite täiendav summa. Tulenevalt asjaolust, et kapitali säilitamise puhvri määr 2,5 % on stabiilne, kajastatakse seda summat selles lahtris.

430

KREDIIDIASUTUSE- VÕI INVESTEERIMISÜHINGUPÕHINE VASTUTSÜKLILINE KAPITALIPUHVERKapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 2, artikkel 130 ja artiklid 135–140Selles lahtris kajastatakse vastutsüklilise puhvri konkreetset summat.

440

LIIKMESRIIGI TASANDIL KINDLAKS TEHTUD MAKROTASANDI USALDATAVUSRISKIDEGA JA SÜSTEEMSETE RISKIDEGA SEOTUD SÄILITAMISE PUHVERKapitalinõuete määruse artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkt ivSelles lahtris kajastatakse liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskidega ja süsteemsete riskidega seotud säilitamise puhvri summat, mida võib vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 458 nõuda lisaks kapitali säilitamise puhvrile.

450

SÜSTEEMSE RISKI PUHVERKapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 5 ning artiklid 133 ja 134Selles lahtris kajastatakse süsteemse riski puhvri summat.

460

SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVERKapitalinõuete direktiivi artikkel 131Selles lahtris kajastatakse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri summat.

470

GLOBAALSE SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVERKapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 3 ja artikkel 131Selles lahtris kajastatakse globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri summat.

480

MUU SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVERKapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 4 ja artikkel 131Selles lahtris kajastatakse muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvri summat.

3.   KREDIIDIRISKI VORMID

3.1.   ÜLDISED MÄRKUSED

37. Krediidiriski käsitlemisel standardmeetodi ja sisereitingute meetodi kohaselt kasutatakse erinevaid vorme. Kui ületatakse artikli 5 punkti a alapunktis 4 sätestatud asjakohaseid künniseid, esitatakse lisaks eraldi vormid krediidiriskiga positsioonide geograafilise jaotuse kohta.

3.1.1.   Selliste krediidiriski maandamise tehnikate kajastamine, millel on asendusmõju

38. Kapitalinõuete määruse artiklis 235 on kirjeldatud sellise riskipositsiooni arvutamise korda, mis on täielikult kaitstud kaudse krediidiriski kaitsega.

39. Kapitalinõuete määruse artiklis 236 on kirjeldatud sellise riskipositsiooni arvutamise korda, mis on täielikult kaitstud kaudse krediidiriski kaitsega täieliku krediidiriski kaitse/osalise krediidiriski kaitse korral – sama nõudeõiguse järgu puhul.

40. Kapitalinõuete määruse artiklitega 196, 197 ja 200 reguleeritakse otsest krediidiriski kaitset.

41. Võlgnike (vahetud vastaspooled) ja krediidiriski kaitse andjate vastu olevaid selliseid nõudeid, mis on määratud samasse riskipositsiooni klassi, kajastatakse nii sissevooluna samasse riskipositsiooni klassi kui ka väljavooluna sellest.

42. Riskipositsiooni liik ei muutu kaudsest krediidiriski kaitse tõttu.

43. Kui riskipositsioon on kaitstud kaudse krediidiriski kaitsega, kajastatakse tagatud osa väljavooluna nt võlgniku riskipositsiooni klassis ja sissevooluna krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassis. Samas riskipositsiooni liik riskipositsiooni klassi muutuse tõttu ei muutu.

44. COREPi aruandlusraamistiku kohane asendusmõju kajastab riskiga kaalumise käsitlust, mida tegelikult kohaldatakse riskipositsiooni tagatud osa suhtes. Seega on riskipositsiooni tagatud osa vastavalt standardmeetodile riskiga kaalutud ja seda kajastatakse vormis CR SA.

3.1.2.   Vastaspoole krediidiriski kajastamine

45. Vastaspoole krediidiriski positsioonidest tulenevaid riskipositsioone kajastatakse vormis CR SA või CR IRB, olenemata sellest, kas need on kauplemisportfelli välised või kauplemisportfelli kuuluvad positsioonid.

3.2.   C 07.00 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: STANDARDMEETODIKOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR SA)

3.2.1.   Üldised märkused

46. Vormis CR SA esitatakse asjakohane teave, mis käsitleb krediidiriski omavahendite nõuete arvutamist standardmeetodi kohaselt. Eelkõige esitatakse üksikasjalik teave järgmise kohta:

a) riskipositsiooni väärtuste jaotus erinevate riskipositsiooni liikide, riskikaalude ja riskpositsiooni klasside lõikes;

b) krediidiriski maandamiseks kasutatavate krediidiriski maandamise tehnikate summa ja liik.

3.2.2.   Vormi CR SA ulatus

47. Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 112 määratakse standardmeetodi kohaselt arvutatav iga riskipositsioon ühte 16st riskipositsiooni klassist, et arvutada omavahendite nõuded.

48. Vormis CR SA esitatakse teave riskipositsiooni klasside kohta kokku ja iga riskipositsiooni kohta eraldi, nagu on kindlaks määratud standardmeetodi puhul. Koondandmed ja teave iga riskipositsiooni klassi kohta kajastatakse eri mõõtmes.

49. Vormis CR SA ei kajastata järgmisi positsioone:

a) riskipositsioonid, mis on vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 112 punktile m määratud riskipositsiooni klassi „väärtpaberistamise positsioonide kirjed”, mida kajastatakse vormides CR SEC;

b) omavahenditest maha arvatud riskipositsioonid.

50. Vorm CR SA hõlmab järgmisi omavahendite nõudeid:

a) kauplemisportfelliväline krediidirisk vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatükile (standardmeetod), sealhulgas kauplemisportfelliväline vastaspoole krediidirisk vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükile (vastaspoole krediidirisk);

b) kauplemisportfelli vastaspoole krediidirisk vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükile (vastaspoole krediidirisk);

c) reguleerimata väärtpaberiülekannetest tulenev arveldusrisk kogu äritegevuse puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 379.

51. Käesolevas vormis kajastatakse kõiki riskipositsioone, mille puhul arvutatakse omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatükile koostoimes kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. ja 6. peatükiga. Kapitalinõuete määruse artikli 94 lõiget 1 kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad käesolevas vormis kajastama ka oma kauplemisportfelli kuuluvaid positsioone, kui nad kohaldavad kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatükki kõnealuste positsioonide omavahendite nõuete arvutamiseks (kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. ja 6. peatükk ning V jaotis). Seepärast ei esitata selles vormis mitte ainult üksikasjalikku teavet riskipositsiooni liigi kohta (nt bilansilised/bilansivälised kirjed), vaid ka teavet riskikaalude jaotuse kohta vastavas riskipositsiooni klassis.

52. Lisaks hõlmab vorm CR SA memokirjeid (read 290–320), et koguda täiendavat teavet kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide kohta ja makseviivituses olevate riskipositsioonide kohta.

53. Kõnealuseid memokirjeid kajastatakse ainult järgmiste riskipositsiooni klasside puhul:

a) nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt a);

b) nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt b);

c) nõuded avaliku sektori asutuste vastu (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt c);

d) nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt f);

e) nõuded äriühingute vastu (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt g);

f) jaenõuded (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt h).

54. Memokirjete kajastamine ei mõjuta vormis CR SA kajastatavat riskiga kaalutud vara arvutamist ei kapitalinõuete määruse artikli 112 punktide a–c ja f–h ega ka kapitalinõuete määruse artikli 112 punktide i ja j kohaste riskipositsiooni klasside puhul.

55. Memokirjed annavad täiendavat teavet riskipositsiooni klasside „makseviivituses olevad riskipositsioonid” ja „kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid” võlgnike struktuuri kohta. Nendes ridades kajastatakse riskipositsioone, mille puhul võlgnikke oleks juhul, kui neid riskipositsioone ei oleks määratud riskipositsiooni klassidesse „makseviivituses olevad riskipositsioonid” või „kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid”, kajastatud vormis CR SA riskipositsiooni klassides „nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu”, „nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu”, „nõuded avaliku sektori asutuste vastu”, „nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu”, „nõuded äriühingute vastu” ja „jaenõuded”. Kajastatud andmed on samad, mida kasutatakse riskiga kaalutud vara arvutamiseks riskipositsiooni klassis „makseviivituses olevad riskipositsioonid” või „kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid”.

56. Nt kui riskipositsioon arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 127 ja selle väärtust korrigeeritakse vähem kui 20 %, kajastatakse seda teavet vormi CR SA real 320 kogusummana ja riskipositsiooni klassis „makseviivituses olevad riskipositsioonid”. Kui kõnealune riskipositsioon oli enne makseviivituse teket nõue krediidiasutuse või investeerimisühingu vastu, kajastatakse seda teavet ka real 320 riskipositsiooni klassis „nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu”.

3.2.3.   Riskipositsioonide määramine riskipositsiooni klassidesse standardmeetodi kohaselt

57. Selleks et tagada riskipositsioonide järjepidev liigitamine erinevatesse riskipositsiooni klassidesse, mis on kindlaks määratud kapitalinõuete määruse artiklis 112, kohaldatakse järgmist järkjärgulist lähenemisviisi.

a) Esimese sammuna liigitatakse esmane riskipositsioon enne ümberhindlustegurite kohaldamist vastavasse kapitalinõuete määruse artikli 112 kohasesse (esmasesse) riskipositsiooni klassi, ilma et see piiraks erikäsitlust (riskikaalud), mida kohaldatakse riskipositsiooni klassi määratud iga konkreetse riskipositsiooni suhtes.

b) Teise sammuna võidakse riskipositsioonid ümber jaotada muudesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt selliste krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju (nt garantiid, krediidituletisinstrumendid, finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetod), sissevoolu ja väljavoolu kaudu.

58. Esmase riskipositsiooni liigitamisel enne ümberhindlustegurite kohaldamist erinevatesse riskipositsiooni klassidesse (esimene samm) kohaldatakse järgmisi kriteeriume, ilma et see piiraks hilisemat ümberjaotamist tulenevalt selliste krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, ega käsitlust (riskikaalud), mida kohaldatakse riskipositsiooni klassi määratud iga konkreetse riskipositsiooni suhtes.

59. Esimese sammuna esmase riskipositsiooni liigitamisel enne ümberhindlusteguri kohaldamist ei võeta arvesse riskipositsiooniga seotud krediidiriski maandamise tehnikaid (neid võetakse otseselt arvesse teises etapis), välja arvatud juhul, kui krediidiriski kaitse mõju on riskipositsiooni klassi määratluse loomulik osa, nagu see on kapitalinõuete määruse artikli 112 punktis i sätestatud riskipositsiooni klassi (kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid) puhul.

60. Kapitalinõuete määruse artiklis 112 ei ole sätestatud kriteeriume riskipositsiooni klasside osadeks lahutamiseks. See võib tähendada, et konkreetse riskipositsiooni võib liigitada eri riskipositsiooni klassidesse, kui liigitamiseks ei ole ette nähtud prioriseerimist tagavaid hindamiskriteeriume. Kõige ilmekam näide on valikuvõimalus riskipositsiooni klassi „nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu” (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt n) ja riskipositsiooni klassi „nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu” (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt f) või „nõuded äriühingute vastu” (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt g) vahel. Antud juhul on selge, et kapitalinõuete määrusega on ette nähtud kaudne prioriseerimine, kuna esimesena tuleb hinnata, kas teatavat riskipositsiooni saab määrata riskipositsiooni klassi „nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu”, ning alles seejärel teha sama riskipositsiooni klasside „nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu” ja „nõuded äriühingute vastu” puhul. Vastasel korral on selge, et kapitalinõuete määruse artikli 112 punktis n osutatud riskipositsiooni klassi ei määrataks kunagi ühtegi riskipositsiooni. Esitatud näide on üks kõige ilmekamaid, kuid mitte ainus. Tuleb märkida, et standardmeetodi kohaldamisel riskipositsiooni klasside kindlaksmääramiseks kasutatavad kriteeriumid on erinevad (liigitamine krediidiasutuste või investeerimisühingute lõikes, riskipositsiooni tähtaeg, tähtpäeva ületamine jne), mistõttu on põhjendatud eraldamata klasside kohaldamine.

61. Ühtse ja võrreldava aruandluse tagamiseks tuleb kindlaks määrata prioriseerimist tagavad hindamiskriteeriumid, mida kohaldatakse esmase riskipositsiooni määramisel enne ümberhindlusteguri kohaldamist riskipositsiooni klassi, ilma et see piiraks erikäsitlust (riskikaalud), mida kohaldatakse riskipositsiooni klassi määratud iga konkreetse riskipositsiooni suhtes. Allpool otsustamisskeemi raames esitatud prioriseerimiskriteeriumid põhinevad selliste tingimuste hindamisel, mis on sõnaselgelt sätestatud kapitalinõuete määruses riskipositsiooni määramiseks teatavasse riskipositsiooni klassi, ning aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu või järelevalveasutuse mis tahes otsusel teatavate riskipositsiooni klasside kohaldatavuse kohta. Seega oleksid aruandluse eesmärgil kohaldatava riskipositsiooni määramise protsessi tulemused kooskõlas kapitalinõuete määruse sätetega. See ei takista krediidiasutustel ja investeerimisühingutel muude sisemiste määramisprotseduuride kohaldamist, mis võivad samuti olla kooskõlas kõigi asjaomaste kapitalinõuete määruse sätetega ja nende tõlgendustega, mille on välja andnud asjakohased foorumid.

62. Riskipositsiooni klassi käsitatakse otsustamisskeemi hindamisjärjestuses teiste klasside suhtes prioriteetsena (st esimesena tuleb hinnata, kas riskipositsiooni saaks määrata sellesse riskipositsiooni klassi, ilma et see mõjutaks hindamise tulemust), kui vastasel korral ei määrataks sellesse riskipositsiooni klassi ühtegi riskipositsiooni. See oleks nii, kui prioriseerimiskriteeriumide puudumisel oleks üks riskipositsiooni klass teiste klasside alajaotis. Seega kasutatakse järgnevalt esitatud otsustamisskeemis kujutatud kriteeriume astmelise protsessi raames.

63. Eelnevat arvesse võttes toimub allpool esitatud otsustamisskeemis hindamine järgmises järjestuses:

1. väärtpaberistamise positsioonid;

2. eriti suure riskiga seotud kirjed;

3. omakapitali investeeringud;

4. makseviivituses olevad riskipositsioonid;

5. ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid/pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid (eraldatud riskipositsiooni klassid);

6. kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid;

7. muud kirjed;

8. nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu;

9. kõik muud riskipositsiooni klassid (eraldatud riskipositsiooni klassid), mis hõlmavad nõudeid keskvalitsuste või keskpankade vastu; nõudeid piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu; nõudeid avaliku sektori asutuste vastu; nõudeid mitmepoolsete arengupankade vastu; nõudeid rahvusvaheliste organisatsioonide vastu; nõudeid krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu; nõudeid äriühingute vastu ja jaenõudeid.

64. Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevate riskipositsioonide puhul ja kapitalinõuete määruse artikli 132 lõigete 3–5 kohase aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi kohaldamisel võetakse arvesse üksikuid aluspositsioone ja liigitatakse need vastavasse riskikaalu ritta vastavalt nende käsitlemisele, kuid kõik üksikud riskipositsioonid liigitatakse riskipositsiooni klassi „ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid”.

65. Kapitalinõuete määruse artikli 134 lõike 6 kohased n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid, mis on saanud reitingu, liigitatakse otse väärtpaberistamise positsioonide alla. Kui need ei ole saanud reitingut, kajastatakse neid riskipositsiooni klassis „muud kirjed”. Sel juhul kajastatakse lepingu nimiväärtust esmase riskipositsioonina enne ümberhindlustegurite kohaldamist real „muud riskikaalud” (kasutatav riskikaal on kapitalinõuete määruse artikli 134 lõikes 6 osutatud summa).

66. Teise sammuna seoses selliste krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisega, millel on asendusmõju, jaotatakse riskipositsioonid ümber krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi.



OTSUSTAMISSKEEM SELLE KOHTA, KUIDAS MÄÄRATA ESMASED RISKIPOSITSIOONID ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST VASTAVALT KAPITALINÕUETE MÄÄRUSELE STANDARDMEETODIKOHASTESSE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSE

Esmane riskipositsioon enne ümberhindlustegurite kohaldamist

 

 

Kas selle saab määrata artikli 112 punktis m osutatud riskipositsiooni klassi?

JAHimage

Väärtpaberistamise positsioonid

EIimage

 

 

Kas selle saab määrata artikli 112 punktis k osutatud riskipositsiooni klassi?

JAHimage

Eriti suure riskiga seotud kirjed (vt ka artikkel 128)

EIimage

 

 

Kas selle saab määrata artikli 112 punktis p osutatud riskipositsiooni klassi?

JAHimage

Omakapitali investeeringud (vt ka artikkel 133)

EIimage

 

 

Kas selle saab määrata artikli 112 punktis j osutatud riskipositsiooni klassi?

JAHimage

Makseviivituses olevad riskipositsioonid

EIimage

 

 

Kas selle saab määrata artikli 112 punktides l ja o osutatud riskipositsiooni klassidesse?

JAHimage

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid.

Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid (vt ka artikkel 129).

Need kaks riskipositsiooni klassi on omavahel eraldatud (vt eespool esitatud märkusi aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi kohta). Seepärast on võimalik määrata riskipositsioon konkreetselt ühte neist.

EIimage

 

 

Kas selle saab määrata artikli 112 punktis i osutatud riskipositsiooni klassi?

JAHimage

Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid (vt ka artikkel 124)

EIimage

 

 

Kas selle saab määrata artikli 112 punktis q osutatud riskipositsiooni klassi?

JAHimage

Muud kirjed

EIimage

 

 

Kas selle saab määrata artikli 112 punktis n osutatud riskipositsiooni klassi?

JAHimage

Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu

EIimage

 

 

Allpool esitatud riskipositsiooni klassid on omavahel eraldatud. Seepärast on võimalik määrata riskipositsioon konkreetselt ühte neist.

Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu

Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu

Nõuded avaliku sektori asutuste vastu

Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu

Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu

Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

Nõuded äriühingute vastu

Jaenõuded

3.2.4.   Selgitused kapitalinõuete määruse artiklis 112 osutatud teatavate riskipositsiooni klasside ulatuse kohta

3.2.4.1.   Riskipositsiooni klass „nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu”

67. Grupisiseseid riskipositsioone kajastatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 113 lõigetele 6 ja 7 järgmiselt.

68. Kapitalinõuete määruse artikli 113 lõikes 7 sätestatud nõudeid täitvaid riskipositsioone kajastatakse vastavates riskipositsiooni klassides, kus neid oleks kajastatud juhul, kui need ei oleks grupisisesed riskipositsioonid.

69. Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 113 lõigetele 6 ja 7 „võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud pädevate asutuste eelneval nõusolekul otsustada loobuda käesoleva artikli lõike 1 kohaste nõudmiste kohaldamisest nõuete suhtes, mis neil on vastaspoole vastu, kes on asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja, tütarettevõtja, emaettevõtja tütarettevõtja või asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühinguga direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 kohases seoses olev ettevõtja”. See tähendab, et grupisisesed vastaspooled ei ole tingimata krediidiasutused või investeerimisühingud, vaid ka ettevõtjad, kes määratakse muusse riskipositsiooni klassi, nt krediidiasutuse või investeerimisühingu abiettevõtjad või ettevõtjad direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses. Seepärast kajastatakse grupisisesed riskipositsioonid vastavas riskipositsiooni klassis.

3.2.4.2.   Riskipositsiooni klass „pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid”

70. Standardmeetodikohased riskipositsioonid määratakse riskipositsiooni klassi „pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid” järgmiselt.

71. Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 määratletud võlakirjad, mille puhul on täidetud kapitalinõuete määruse artikli 129 lõigete 1 ja 2 nõuded, liigitatakse riskipositsiooni klassi „pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid”. Kõnealuste nõuete täitmist tuleb igal juhul kontrollida. Sellest hoolimata määratakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 määratletud võlakirjad, mis on emiteeritud enne 31. detsembrit 2007, samuti riskipositsiooni klassi „pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid” tulenevalt kapitalinõuete määruse artikli 129 lõikest 6.

3.2.4.3.   Riskipositsiooni klass „ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid”

72. Kui kasutatakse kapitalinõuete määruse artikli 132 lõikega 5 ette nähtud võimalust, kajastatakse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevaid riskipositsioone nagu bilansikirjeid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 111 lõike 1 esimesele lausele.

3.2.5.   Juhised konkreetsete kirjete kohta



Veerg

010

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMISTRiskipositsiooni väärtus kapitalinõuete määruse artikli 111 kohaselt, ilma väärtuse korrigeerimisi ja eraldisi, ümberhindlustegureid ja krediidiriski maandamise tehnikate mõju arvesse võtmata, võttes arvesse järgmisi kapitalinõuete määruse artikli 111 lõikest 2 tulenevaid elemente.Tuletisinstrumentide, repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute puhul, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki sätteid või kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti f, vastab esmane riskipositsioon vastaspoole krediidiriski riskipositsiooni väärtusele, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükis sätestatud meetoditele.Liisingu riskipositsiooni väärtuse suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 134 lõiget 7.Kapitalinõuete määruse artikli 219 kohase bilansilise tasaarvestuse korral kajastatakse riskipositsiooni väärtust vastavalt saadud rahalisele tagatisele.Tasaarvestuse raamlepingute puhul, mis hõlmavad repotehinguid ja/või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehinguid ja/või muid kapitaliturupõhiseid tehinguid, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki sätteid, võetakse veerus 010 arvesse kapitalinõuete määruse artikli 220 lõike 4 kohastest tasaarvestuse raamlepingutest tuleneva otsese krediidiriski kaitse mõju. Seepärast kajastatakse tasaarvestuse raamlepingute puhul, mis hõlmavad repotehinguid, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki sätteid, kapitalinõuete määruse artiklite 220 ja 221 kohaselt arvutatud E*-d vormi CR SA veerus 010.

030

(–) Esmase riskipositsiooniga seotud väärtuse korrigeerimised ja eraldisedKapitalinõuete määruse artiklid 24 ja 111Krediidikahjude katteks tehtavad väärtuse korrigeerimised ja eraldised vastavalt aruandava üksuse suhtes kohaldatavatele raamatupidamistavadele.

040

Riskipositsioon, millest on maha arvatud väärtuse korrigeerimised ja eraldisedVeergude 010 ja 030 summa.

050–100

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJUKapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 57 määratletud krediidiriski maandamise tehnikad, millega riskipositsiooni või riskipositsioonide krediidiriski vähendatakse riskipositsioonide asendamise teel, nagu on kindlaks määratud allpool esitatud kirjes „krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest tulenev riskipositsiooni asendamine”.Kui riskipositsiooni väärtust mõjutab tagatis (nt kui seda kasutatakse krediidiriski maandamise tehnikate puhul, millel on riskipositsioonile asendusmõju), seatakse sellele ülempiir, mis võrdub riskipositsiooni väärtusega.Siin kajastatakse järgmiseid kirjeid:
— tagatis, mis on arvesse võetud vastavalt finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodile;
— aktsepteeritav kaudne krediidiriski kaitse. Vt ka punktis 4.1.1 esitatud juhiseid.

050–060

Kaudne krediidiriski kaitse: korrigeeritud väärtused (Ga)Kapitalinõuete määruse artikkel 235Kapitalinõuete määruse artikli 239 lõikes 3 on määratletud kaudse krediidiriski kaitse korrigeeritud väärtus Ga.

050

Garantiid — Kapitalinõuete määruse artikkel 203
— Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 59 määratletud kaudne krediidiriski kaitse, mis ei ole krediidituletisinstrumentide vormis.

060

KrediidituletisinstrumendidKapitalinõuete määruse artikkel 204

070–080

Otsene krediidiriski kaitseNendes veergudes osutatakse otsesele krediidiriski kaitsele vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 58 ning artiklitele 196, 197 ja 200. Summades ei võeta arvesse tasaarvestuse raamlepinguid (juba võetud arvesse esmases riskipositsioonis enne ümberhindlustegurite kohaldamist).Krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju ja bilansilise tasaarvestuse positsioone, mis tulenevad aktsepteeritud bilansilistest tasaarvestuslepingutest vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 218 ja 219, käsitatakse rahalise tagatisena.

070

Finantstagatis: lihtmeetodKapitalinõuete määruse artikli 222 lõiked 1–2

080

Muu otsene krediidiriski kaitseKapitalinõuete määruse artikkel 232

090–100

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINEKapitalinõuete määruse artikli 222 lõige 3, artikli 235 lõiked 1–2 ja artikkel 236Väljavool vastab enne ümberhindlustegurite kohaldamist esmase riskipositsiooni kaetud osale, mis arvatakse maha võlgniku riskipositsiooni klassist ja seejärel määratakse krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi. Seda summat käsitatakse sissevooluna krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi.Samuti kajastatakse samade riskipositsiooni klasside sisest sissevoolu ja väljavoolu.Võetakse arvesse riskipositsioone, mis tulenevad võimalikust sisse- ja väljavoolust muudest vormidest ja muudesse vormidesse.

110

NETO RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMISTRiskipositsiooni summa, millest on maha arvatud väärtuse korrigeerimised, võttes arvesse väljavoolu ja sissevoolu seoses krediidiriski maandamise tehnikatega, millel on riskipositsioonile asendusmõju.

120–140

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI. OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE, FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETODKapitalinõuete määruse artiklid 223, 224, 225, 226, 227 ja 228. See hõlmab ka krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju (kapitalinõuete määruse artikkel 218).Krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju ja bilansilise tasaarvestuse positsioone, mis tulenevad aktsepteeritud bilansilistest tasaarvestuslepingutest vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 218 ja 219, käsitatakse rahalise tagatisena.Tagatuse mõju, mis tuleneb finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodist, mida kohaldatakse riskipositsiooni suhtes, mis on tagatud aktsepteeritud rahalise tagatisega, arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 223, 224, 225, 226, 227 ja 228.

120

Riskipositsiooni volatiilsusega korrigeerimineKapitalinõuete määruse artikli 223 lõiked 2–3Kajastatava summa puhul kajastatakse volatiilsusega korrigeerimise mõju riskipositsioonile (EVA-E) = E*He.

130

(–) Finantstagatise korrigeeritud väärtus (Cvam)Kapitalinõuete määruse artikli 239 lõige 2Kauplemisportfelli tehingute puhul hõlmab see rahalist tagatist ja kaupasid, mida aktsepteeritakse kauplemisportfelli riskipositsioonina vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 299 lõike 2 punktidele c–f.Kajastatav summa vastab järgmisele: Cvam = C*(1-Hc-Hfx)*(t-t*)/(T-t*). Tähised C, Hc, Hfx, t, T ja t* on määratletud kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatüki 4. ja 5. jaos.

140

(–) millest: volatiilsusega ja lõpptähtajaga korrigeerimineKapitalinõuete määruse artikli 223 lõige 1 ja artikli 239 lõige 2Kajastatav summa on volatiilsusega ja lõpptähtajaga korrigeerimiste ühismõju (Cvam-C) = C*[(1-Hc-Hfx)*(t-t*)/(T-t*)-1], kus volatiilsusega korrigeerimiste mõju on (Cva-C) = C*[(1-Hc-Hfx)-1] ja lõpptähtajaga korrigeerimiste mõju on (Cvam-Cva) = C*(1-Hc-Hfx)*[(t-t*)/(T-t*)-1].

150

Riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtus (E*)Kapitalinõuete määruse artikli 220 lõige 4, artikli 223 lõiked 2–5 ja artikli 228 lõige 1

160–190

Bilansiväliste kirjete riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtuse jaotus ümberhindlustegurite lõikesKapitalinõuete määruse artikli 111 lõige 1 ja artikli 4 lõike 1 punkt 56. Vt ka kapitalinõuete määruse artikli 222 lõige 3 ja artikli 228 lõige 1.Kajastatakse riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtust enne ümberhindlusteguri kohaldamist.

200

Riskipositsiooni väärtusKapitalinõuete määruse artikkel 111 ja III osa II jaotise 4. peatüki 4. jaguSelline riskipositsiooni väärtus, pärast korrigeerimiste, kõigi krediidiriski maandavate tegurite ja ümberhindlustegurite arvessevõtmist, millele määratakse riskikaal vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 113 ja III osa II jaotise 2 peatüki 2. jaole.

210

millest: mis tuleneb vastaspoole krediidiriskistTuletisinstrumentide, repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute puhul, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki sätteid, arvutatakse selles kirjes kajastatav vastaspoole krediidiriski riskipositsiooni väärtus vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki 2., 3., 4. ja 5. jaos sätestatud meetoditele.

215

Riskiga kaalutud vara enne VKE toetuskoefitsiendi kohaldamistKapitalinõuete määruse artikli 113 lõiked 1–5, võtmata arvesse VKE toetuskoefitsienti vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 501.

220

Riskiga kaalutud vara pärast VKE toetuskoefitsiendi kohaldamistKapitalinõuete määruse artikli 113 lõiked 1–5, võttes arvesse VKE toetuskoefitsienti vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 500.

230

millest: krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnanguga

240

millest: keskvalitsusest tuletatud krediidikvaliteedi hinnanguga



Rida

Juhised

010

Koguriskipositsioon

015

millest: makseviivituses olevad riskipositsioonidKapitalinõuete määruse artikkel 127Sellel real esitatakse andmed ainult riskipositsiooni klasside „Eriti suure riskiga seotud kirjed” ja „Omakapitali investeeringud” puhul.Kui riskipositsioon sisaldub kapitalinõuete määruse artikli 128 lõikes 2 esitatud loetelus või vastab kapitalinõuete määruse artikli 128 lõikes 3 või artiklis 133 sätestatud kriteeriumidele, määratakse see riskipositsiooni klassi „Eriti suure riskiga seotud kirjed” või „Omakapitali investeeringud”. Sellest tulenevalt ei tohiks muud jaotust esineda, isegi kui riskipositsioon on makseviivituses vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 127.

020

millest: VKEdSellel real kajastatakse kõiki nõudeid VKEde vastu.

030

millest: nõuded, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsientiSellel real kajastatakse ainult selliseid nõudeid, mis vastavad kapitalinõuete määruse artiklis 501 sätestatud nõuetele.

040

millest: kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid – elamukinnisvaraKapitalinõuete määruse artikkel 125Kajastatud ainult riskipositsiooni klassis „kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid”.

050

millest: riskipositsioonid, mille suhtes alaliselt osaliselt kasutatakse standardmeetoditKapitalinõuete määruse artikli 150 lõike 1 kohaselt käsitletavad riskipositsioonid.

060

millest: riskipositsioonid, mille suhtes kasutatakse standardmeetodit ja mille puhul on järelevalveasutuselt eelnevalt saadud luba sisereitingute meetodi rakendamiseks järkjärgulise üleminekugaKapitalinõuete määruse artikli 148 lõike 1 kohaselt käsitletavad riskipositsioonid.

070–130

KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKESAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfellivälised positsioonid jaotatakse vastavalt allpool esitatud kriteeriumidele bilansilisteks krediidiriskiga riskipositsioonideks, bilansivälisteks krediidiriskiga riskipositsioonideks ja vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonideks.Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfelli kuuluvad vastaspoole krediidiriski positsioonid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punktile f ja artikli 299 lõikele 2 määratakse vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonideks. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kohaldavad kapitalinõuete määruse artikli 94 lõiget 1, jaotavad samuti oma kauplemisportfelli positsioonid vastavalt allpool esitatud kriteeriumidele bilansilisteks krediidiriskiga riskipositsioonideks, bilansivälisteks krediidiriskiga riskipositsioonideks ja vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonideks.

070

Bilansilised krediidiriskiga riskipositsioonidKapitalinõuete määruse artiklis 24 osutatud varad, mida ei võeta arvesse üheski muus kategoorias.Riskipositsioone, mis on bilansilised kirjed ja mida kajastatakse väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutena, tuletisinstrumentidena ja pika arveldustähtajaga tehingutena või lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevate riskipositsioonidena, kajastatakse ridades 090, 110 ja 130 ning seega ei kajastata neid sellel real.Kapitalinõuete määruse artikli 379 lõike 1 kohased reguleerimata väärtpaberiülekanded (kui neid ei ole maha arvatud) ei ole bilansilised kirjed, kuid sellest hoolimata kajastatakse neid sellel real.Riskipositsioone, mis tulenevad osamaksudest kesksele vastaspoolele vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 90, ja keskse vastaspoole tagatisfondiga seotud riskipositsioone vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 89 võetakse arvesse, kui neid ei kajastata real 030.

080

Bilansivälised krediidiriskiga riskipositsioonidBilansivälised riskipositsioonid hõlmavad kapitalinõuete määruse I lisas loetletud kirjeid.Riskipositsioone, mis on bilansivälised kirjed ja mida kajastatakse väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutena, tuletisinstrumentidena ja pika arveldustähtajaga tehingutena või lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevate riskipositsioonidena, kajastatakse ridades 040 ja 060 ning seega ei kajastata neid sellel real.Riskipositsioone, mis tulenevad osamaksudest kesksele vastaspoolele vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 90, ja keskse vastaspoole tagatisfondiga seotud riskipositsioone vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 89 võetakse arvesse, kui neid käsitatakse bilansiväliste kirjetena.

090–130

Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid/tehingud

090

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingudVäärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud hõlmavad Baseli komitee dokumendi „Basel II kohaldamine kauplemistegevuse suhtes ja topeltmakseviivituse mõju käsitlemine” punktis 17 esitatud määratluse kohaselt järgmist: i) kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 82 määratletud repolepingud ja pöördrepolepingud, samuti väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud; ii) kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 3 määratletud võimenduslaenu tehingud.

100

millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kauduKapitalinõuete määruse artikkel 306 nõuetele vastavate kesksete vastaspoolte puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 88 koostoimes artikli 301 lõikega 2.Kauplemisriski positsioonid keskse vastaspoole suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 91.

110

Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingudTuletisinstrumendid hõlmavad kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepinguid.Pika arveldustähtajaga tehingud on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 2.Tuletisinstrumente ja pika arveldustähtajaga tehinguid, mis on hõlmatud toodetevaheliste tasaarvestuskokkulepetega ja mida seega kajastatakse real 130, ei kajastata sellel real.

120

millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kauduKapitalinõuete määruse artikkel 306 nõuetele vastavate kesksete vastaspoolte puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 88 koostoimes artikli 301 lõikega 2.Kauplemisriski positsioonid keskse vastaspoole suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 91.

130

Lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevad riskipositsioonidSellel real kajastatakse lepingujärgsetest toodetevaheliste tasaarvestuse kokkulepetest tulenevaid riskipositsioone (mis on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 11) mida ei saa määrata kirjete „tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud” või „väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud” alla.

140–280

RISKIPOSITSIOONIDE JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES

140

0  %

150

2 %Kapitalinõuete määruse artikli 306 lõige 1

160

4 %Kapitalinõuete määruse artikli 305 lõige 3

170

10  %

180

20  %

190

35  %

200

50  %

210

70 %Kapitalinõuete määruse artikli 232 lõike 3 punkt c

220

75  %

230

100  %

240

150  %

250

250 %Kapitalinõuete määruse artikli 133 lõige 2

260

370 %Kapitalinõuete määruse artikkel 471

270

1 250  %

Kapitalinõuete määruse artikli 133 lõige 2

280

Muud riskikaaludSeda rida ei kasutata riskipositsiooni klasside „nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu”, „nõuded äriühingute vastu”, „nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu” ja „jaenõuded” puhul.Kasutatakse selliste riskipositsioonide kajastamiseks, mille suhtes ei kohaldata vormis loetletud riskikaalusid.Kapitalinõuete määruse artikli 113 lõiked 1–5Standardmeetodi kohaselt käsitletavaid reitinguta n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente (kapitalinõuete määruse artikli 134 lõige 6) kajastatakse sellel real riskipositsiooni klassis „muud kirjed”.Vt ka kapitalinõuete määruse artikli 124 lõige 2 ja artikli 152 lõike 2 punkt b

290–320

MemokirjedVt ka selgitusi memokirjete eesmärgi kohta vormi CR SA üldjaos.

290

Ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonidKapitalinõuete määruse artikli 112 punkt iSee on ainult memokirje. Sõltumata ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsiooni arvutamisest vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 124 ja 126, riskipositsioonid jaotatakse ja neid kajastatakse sellel real vastavalt kriteeriumile, kas riskipositsioonid on tagatud ärikinnisvaraga.

300

Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 100 %Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt jRiskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” kuuluvad riskipositsioonid, mis arvatakse sellesse riskipositsiooni klassi, kui need ei oleks makseviivituses.

310

Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonidKapitalinõuete määruse artikli 112 punkt iSee on ainult memokirje. Sõltumata elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsiooni arvutamisest vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 124 ja 125, riskipositsioonid jaotatakse ja neid kajastatakse sellel real vastavalt kriteeriumile, kas riskipositsioonid on tagatud kinnisvaraga.

320

Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 150 %Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt jRiskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” kuuluvad riskipositsioonid, mis arvatakse sellesse riskipositsiooni klassi, kui need ei oleks makseviivituses.

3.3.   KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR IRB)

3.3.1.   Vormi CR IRB ulatus

73. Vorm CR IRB hõlmab järgmisi omavahendite nõudeid:

i. kauplemisportfelliväline krediidirisk, sealhulgas:

— kauplemisportfelliväline vastaspoole krediidirisk;

— ostetud nõuete lahjendusrisk;

ii. kauplemisportfelli kuuluv vastaspoole krediidirisk;

iii. kogu äritegevusest tulenevad reguleerimata väärtpaberiülekanded.

74. Selles vormis kajastatakse riskipositsioone, mille puhul arvutatakse riskiga kaalutud vara vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatüki artiklitele 151–157 (sisereitingute meetod).

75. Vormis CR IRB ei kajastata järgmisi andmeid:

i. omakapitali investeeringud, mida kajastatakse vormis CR EQU IRB;

ii. väärtpaberistamise positsioonid, mida kajastatakse vormides CR SEC SA, CR SEC IRB ja/või CR SEC Details;

iii. „muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga” vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktile g. Kõnealuse riskipositsiooni klassi puhul määratakse alati riskikaal 100 %, välja arvatud raha, raha ekvivalendid ja liisitud vara lõppväärtuse riskipositsioonid, vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 156. Riskiga kaalutud vara kajastatakse selle riskipositsiooni klassi puhul otse vormis CA;

iv. krediidiväärtuse korrigeerimise risk, mida kajastatakse vormis CVA Risk.

Vormis CR IRB ei ole ette nähtud sisereitingute meetodi kohaselt käsitletavate riskipositsioonide geograafilist jaotust vastaspoole asukoha lõikes. Seda jaotust kajastatakse vormis CR GB.

76. Selleks et täpsustada, kas krediidiasutus või investeerimisühing kasutab makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid, esitatakse iga kajastatava riskipositsiooni klassi kohta järgmine teave:

„EI”

=

kui kasutatakse järelevalvelisi makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite hinnanguid (sisereitingute põhimeetod);

„JAH”

=

kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid (täiustatud sisereitingute meetod);

Igal juhul tuleb jaenõuete portfellide puhul märkida „JAH”.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab riskiga kaalutud vara arvutamiseks ühe osa puhul oma sisereitingute meetodi kohaselt käsitletavatest riskipositsioonidest makseviivitusest tingitud kahjumäärade sisehinnanguid ning teise osa puhul järelevalvelisi makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnanguid, esitatakse sisereitingute põhimeetodi kohaste positsioonide kohta üks vorm CR IRB Total ja täiustatud sisereitingute meetodi kohaste positsioonide kohta veel teinegi vorm CR IRB Total.

3.3.2.   Vormi CR IRB jaotus

77. Vorm CR IRB koosneb kahest vormist. Vormis CR IRB 1 esitatakse üldine ülevaade sisereitingute meetodi kohaselt käsitletavatest riskipositsioonidest ning koguriskipositsiooni arvutamiseks kasutatavatest erinevatest meetoditest, samuti kogureisipositsiooni jaotus riskipositsiooni liikide lõikes. Vormis CR IRB 2 esitatakse võlgniku reitinguklassidesse või kogumitesse määratud riskipositsioonide jaotus. Vormid CR IRB 1 ja CR IRB 2 esitatakse eraldi järgmiste riskipositsiooni klasside ja alamklasside puhul:

1) Koguriskipositsioon

(Vorm Total tuleb esitada eraldi sisereitingute põhimeetodi ja täiustatud sisereitingute meetodi puhul.)

2) Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu

(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt a)

3) Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt b)

4.1) Nõuded äriühingute vastu – VKEd

(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt c)

4.2) Nõuded äriühingute vastu – eriotstarbelised nõuded

(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõige 8)

4.3) Nõuded äriühingute vastu – muud

(Kõik artikli 147 lõike 2 punkti c kohased nõuded äriühingute vastu, mida ei kajastata punktide 4.1 ja 4.2 all).

5.1) Jaenõuded – tagatud VKEde kinnisvaraga

(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased ja artikli 154 lõikega 3 kooskõlas olevad nõuded, mis on tagatud kinnisvaraga).

5.2) Jaenõuded – tagatud muu kinnisvara kui VKEde kinnisvaraga

(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased nõuded, mis on tagatud kinnisvaraga ja mida ei kajastata punkti 5.1 all).

5.3) Jaenõuded – kvalifitseeruvad uuenevad jaenõuded

(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt d koostoimes artikli 154 lõikega 4).

5.4) Jaenõuded – muud nõuded VKEde vastu

(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased nõuded, mida ei kajastata punktide 5.1 ja 5.3 all).

5.5) Jaenõuded – muud nõuded, mis ei ole VKEde vastu

(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased nõuded, mida ei kajastata punktide 5.2 ja 5.3 all).

3.3.3.   C 08.01 – Krediidirisk, vastaspoole krediidirisk ja reguleerimata väärtpaberiülekanded: omavahendite nõuete arvutamine sisereitingute meetodi kohaselt (CR IRB 1)

3.3.3.1.   Juhised konkreetsete kirjete kohta



Veerg

Juhised

010

SISEREITINGUTE SÜSTEEM/VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE VÕI KOGUMITELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)Võlgniku reitinguklassidele või kogumitele määratud makseviivituse tõenäosusi kajastatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 180 sätetele. Iga üksiku reitinguklassi või kogumi puhul kajastatakse konkreetsele võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosust. Võlgniku reitinguklasside või kogumite agregeerimisele vastavate andmete (nt koguriskipositsioon) puhul esitatakse agregeeritud võlgniku reitinguklassidele või kogumitele määratud makseviivituse tõenäosuste riskipositsioonidega kaalutud keskmine. Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivituse tõenäosuse arvutamisel kasutatakse riskipositsiooni väärtust (veerg 110).Iga üksiku reitinguklassi või kogumi puhul kajastatakse konkreetsele võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosust. Kõik kajastatavad riskiparameetrid tuletatakse riskiparameetritest, mida kasutatakse vastava pädeva asutuse poolt heaks kiidetud sisereitingute süsteemi puhul.Ei ole kavandatud ega soovitav näha ette järelevalvelist põhiskaalat. Kui aruandev krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab ainulaadset reitingusüsteemi või saab kajastada andmeid vastavalt sisemisele põhiskaalale, kasutatakse kõnealust skaalat.Vastasel korral erinevad reitingusüsteemid ühendatakse ja järjestatakse vastavalt järgmistele kriteeriumidele. Erinevate reitingusüsteemide võlgnike reitinguklassid koondatakse ja järjestatakse igale võlgniku reitinguklassile määratud madalaimast makseviivituse tõenäosusest kõrgeima makseviivituse tõenäosuseni. Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab paljusid reitinguklasse või kogumeid, võib ta pädeva asutuse nõusolekul kajastada väiksemat arvu reitinguklasse või kogumeid.Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad eelnevalt ühendust pädevate asutustega, kui nad soovivad kajastada võrreldes sisemiste reitinguklassidega erineval arvul reitinguklasse.Riskipositsiooni kaalutud keskmise makseviivituse tõenäosuse arvutamisel kasutatakse veerus 010 kajastatavat riskipositsiooni väärtust. Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivituse tõenäosuse arvutamisel (nt koguriskipositsiooni puhul) võetakse arvesse kõiki riskipositsioone, sealhulgas makseviivituses olevaid riskipositsioone. Makseviivituses olevate riskipositsioonidena käsitatakse riskipositsioone, mis on määratud viimas(t)esse reitinguklassi(desse), mille makseviivituse tõenäosus on 100 %.

020

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMISTKrediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad riskipositsiooni väärtust enne väärtuse korrigeerimiste, eraldiste, krediidiriski maandamise tehnikatest tuleneva mõju ja ümberhindlustegurite arvesse võtmist.Esmase riskipositsiooni väärtust kajastatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 24 ning artikli 166 lõigetele 1, 2 ja 4–7.Kapitalinõuete määruse artikli 166 lõikest 3 tulenev mõju (laenude ja hoiuste bilansilise tasaarvestuse mõju) kajastatakse eraldi otsese krediidiriski kaitsena ning seega ei vähenda see esmast riskipositsiooni.

030

MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTUEsmase riskipositsiooni jaotus enne ümberhindlusteguri kohaldamist kõigi riskipositsioonide puhul, mis on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 142 lõigetes 4 ja 5 ning mille suhtes kohaldatakse vastavalt artikli 153 lõikele 2 suuremat korrelatsioonikordajat.

040–080

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJUKapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 57 määratletud krediidiriski maandamise tehnikad, millega riskipositsiooni või riskipositsioonide krediidiriski vähendatakse riskipositsioonide asendamise teel, nagu on kindlaks määratud allpool esitatud kirjes „KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE”.

040–050

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSEKaudne krediidiriski kaitse: määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 59.Kui riskipositsiooni väärtust mõjutab tagatis (nt kui seda kasutatakse krediidiriski maandamise tehnikate puhul, millel on riskipositsioonile asendusmõju), seatakse sellele ülempiir, mis võrdub riskipositsiooni väärtusega.

040

GARANTIIDKui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kajastatakse korrigeeritud väärust (Ga), mis on määratletud kapitalinõuete määruse artiklis 236.Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral (kapitalinõuete määruse artikkel 183, välja arvatud lõige 3) kajastatakse sisemudelis kasutatavat asjakohast väärtust.Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära ei korrigeerita, kajastatakse garantiisid veerus 040. Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära korrigeeritakse, kajastatakse garantii summat veerus 150.Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, kajastatakse kaudse krediidiriski kaitse väärtust veerus 220.

050

KREDIIDITULETISINSTRUMENDIDKui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kajastatakse korrigeeritud väärust (Ga), mis on määratletud kapitalinõuete määruse artiklis 216.Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral (kapitalinõuete määruse artikkel 183) kajastatakse sisemudelis kasutatavat asjakohast väärtust.Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära korrigeeritakse, kajastatakse krediidituletisinstrumentide summat veerus 160.Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, kajastatakse kaudse krediidiriski kaitse väärtust veerus 220.

060

MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSEKui riskipositsiooni väärtust mõjutab tagatis (nt kui seda kasutatakse selliste krediidiriski maandamise tehnikate puhul, millel on riskipositsioonile asendusmõju), seatakse sellele ülempiir, mis võrdub riskipositsiooni väärtusega.Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklit 232.Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral kajastatakse krediidiriski maandavad tegurid, mis vastavad kapitalinõuete määruse artiklis 212 sätestatud kriteeriumidele. Kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemudelis kasutatav asjakohane väärtus.Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära ei korrigeerita, kajastatakse asjaomast summat veerus 060. Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära korrigeeritakse, kajastatakse asjaomast summat veerus 170.

070–080

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINEVäljavool vastab enne ümberhindlustegurite kohaldamist esmase riskipositsiooni kaetud osale, mis arvatakse maha võlgniku riskipositsiooni klassist ja vajaduse korral võlgniku reitinguklassist või kogumist ning seejärel määratakse krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral võlgniku reitinguklassi või kogumisse. Seda summat käsitatakse sissevooluna krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral võlgniku reitinguklassi või kogumisse.Samuti võetakse arvesse samade riskipositsiooni klasside ning vajaduse korral võlgniku reitinguklasside või kogumite sisest sissevoolu ja väljavoolu.Võetakse arvesse riskipositsioone, mis tulenevad võimalikust sisse- ja väljavoolust muudest vormidest ja muudesse vormidesse.

090

RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMISTVastavasse võlgniku reitinguklassi või kogumisse ja riskipositsiooni klassi määratud riskipositsioon pärast sellise sissevoolu ja väljavoolu arvessevõtmist, mis tuleneb krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju.

100, 120

millest: bilansivälised kirjedVt vormi CR SA juhised.

110

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSKajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 166 ja artikli 230 lõike 1 teise lause kohast väärtust.I lisas määratletud instrumentide puhul kohaldatakse ümberhindlustegureid (kapitalinõuete määruse artikli 166 lõiked 8–10) sõltumata krediidiasutuse või investeerimisühingu valitud meetodist.Ridade 040–060 puhul (väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud, tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud ning lepingujärgsetes toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevad riskipositsioonid), mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükki, on riskipositsiooni väärtus sama kui vastaspoole krediidiriski väärtus, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki 3., 4., 5., 6. ja 7. jaos sätestatud meetoditele. Neid väärtusi kajastatakse selles veerus ja mitte veerus 130 „millest: mis tuleneb vastaspoole krediidiriskist”.

130

millest: mis tuleneb vastaspoole krediidiriskistVt vormi CR SA juhised.

140

MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTURiskipositsiooni väärtuse jaotus kõigi riskipositsioonide puhul, mis on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 142 lõigetes 4 ja 5 ning mille suhtes kohaldatakse vastavalt artikli 153 lõikele 2 suuremat korrelatsioonikordajat.

150–210

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIDA VÕETAKSE ARVESSE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA HINNANGUTES, VÄLJA ARVATUD TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUSNendes veergudes ei võeta arvesse krediidiriski maandamise tehnikaid, mis tulenevalt nende asendusmõju kohaldamisest mõjutavad makseviivitusest tingitud kahjumäära.Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata: kapitalinõuete määruse artikli 228 lõige 2, artikli 230 lõiked 1 ja 2 ning artikkel 231Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral:
— kaudse krediidiriski kaitse korral keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete, krediidisasutuste ja investeerimisühingute vastu olevate nõuete ning äriühingute vastu olevate nõuete puhul: kapitalinõuete määruse artikli 161 lõige 3. Jaenõuete puhul kapitalinõuete määruse artikli 164 lõige 2;
— otsese krediidiriski kaitse korral tagatis, mida võetakse arvesse makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 181 lõike 1 punktidele e ja f.

150

GARANTIIDVt juhised veerus 040.

160

KREDIIDITULETISINSTRUMENDIDVt juhised veerus 050.

170

MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL: MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSEKrediidiasutuse või investeerimisühingu sisemudelis kasutatav asjakohane väärtus.Krediidiriski maandavad tegurid, mis vastavad kapitalinõuete määruse artiklis 212 sätestatud kriteeriumidele.

180

AKTSEPTEERITUD FINANTSTAGATISKauplemisportfelli tehingute puhul hõlmab see finantsinstrumente ja kaupasid, mida aktsepteeritakse kauplemisportfelli riskipositsioonina vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 299 lõike 2 punktidele c–f. Krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju ning kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatüki 4. jao kohaseid bilansilise tasaarvestuse kokkuleppeid käsitatakse rahalise tagatisena.Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata: väärtused vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 193 lõigetele 1–4 ja artikli 194 lõikele 1. Kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 223 lõike 2 kohast korrigeeritud väärtust (Cvam).Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral: finantstagatis, mida võetakse arvesse makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 181 lõike 1 punktidele e ja f. Kajastatav summa on tagatise hinnanguline turuväärtus.

190–210

MUU AKTSEPTEERITUD TAGATISKui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata: kapitalinõuete määruse artikli 199 lõiked 1–8 ja artikkel 229.Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral: muu tagatis, mida võetakse arvesse makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 181 lõike 1 punktidele e ja f.

190

KINNISVARAKui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 199 lõigete 2–4 kohaseid väärtuseid. Samuti võetakse arvesse kinnisvara liisingut (vt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõige 7). Vt ka kapitalinõuete määruse artikkel 229.Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral on kajastatav summa hinnanguline turuväärtus.

200

MUU FÜÜSILINE TAGATISKui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 199 lõigete 6–8 kohaseid väärtuseid. Samuti võetakse arvesse muu vara kui kinnisvara liisingut (vt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõige 7). Vt ka kapitalinõuete määruse artikli 229 lõige 3.Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral on kajastatav summa tagatise hinnanguline turuväärtus.

210

NÕUDEDKui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 5 ja artikli 229 lõike 2 kohaseid väärtuseid.Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral on kajastatav summa tagatise hinnanguline turuväärtus.

220

KOHALDATAKSE TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUST: KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE Garantiid ja krediidituletisinstrumendid, millega kaetakse riskipositsioone, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 202 ja artikli 217 lõikele 1. Vt ka veerud 040 „Garantiid” ja 050 „Krediidituletisinstrumendid”.

230

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)Arvesse võetakse krediidiriski maandamise tehnikate kogu mõju makseviivitusest tingitud kahjumääradele, nagu on kindlaks määratud kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. ja 4. peatükis. Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, vastab kajastatav makseviivitusest tingitud kahjumäär ühele kapitalinõuete määruse artikli 161 lõike 4 kohaselt valitud kahjumäärale.Makseviivituses olevate riskipositsioonide puhul võetakse arvesse kapitalinõuete määruse artikli 181 lõike 1 punkti h sätteid.Riskipositsioonidega kaalutud keskmiste näitajate arvutamisel kasutatakse riskipositsiooni väärtust (veerg 110).Võetakse arvesse kogu mõju (kajastamisel võetakse arvesse hüpoteekide alampiiri).Krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes kasutavad sisereitingute meetodit, kuid ei kasuta makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid, kajastatakse finantstagatise riski maandavat mõju riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtuses E* ja seejärel tegelikus makseviivitusest tingitud kahjumääras LGD* vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 228 lõikele 2.Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär, mis on seotud iga „võlgniku reitinguklassi või kogumi” makseviivituse tõenäosusega, tuleneb kõnealusesse makseviivituse tõenäosuse klassi või kogumisse kuuluvatele riskipositsioonidele määratud usaldatavusnõuete kohaste makseviivitusest tingitud kahjumäärade keskmisest, mida on kaalutud vastava (veerus 110 esitatud) riskipositsiooni väärtusega.Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral võetakse arvesse kapitalinõuete määruse artiklit 175 ning artikli 181 lõikeid 1 ja 2.Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, vastab kajastatav makseviivitusest tingitud kahjumäär ühele kapitalinõuete määruse artikli 161 lõike 4 kohaselt valitud kahjumäärale.Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivitusest tingitud kahjumäära arvutamine põhineb riskiparameetritel, mida tegelikult kasutatakse vastava pädeva asutuse poolt heaks kiidetud sisereitingute süsteemis.Andmeid ei esitata artikli 153 lõikes 5 osutatud eriotstarbeliste nõuete kohta.Nõudeid suurte reguleeritud finantssektori ettevõtjate ja reguleerimata finantsettevõtjate vastu ning vastavaid makseviivitusest tingitud kahjumäärasid ei võeta arvesse veeru 230 andmete arvutamisel; neid võetakse arvesse ainult veeru 240 andmete arvutamisel.

240

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE PUHULRiskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär kõigi riskipositsioonide puhul, mis on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 142 lõigetes 4 ja 5 ning mille suhtes kohaldatakse vastavalt artikli 153 lõikele 2 suuremat korrelatsioonikordajat.

250

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE LÕPPTÄHTAEG (PÄEVADES)Kajastatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 162. Riskipositsioonidega kaalutud keskmiste näitajate arvutamisel kasutatakse riskipositsiooni väärtust (veerg 110). Keskmist lõpptähtaega kajastatakse päevades.Neid andmeid ei esitata riskipositsiooni väärtuste kohta, mille puhul ei võeta lõpptähtaega riskiga kaalutud vara arvutamisel arvesse. See tähendab, et seda veergu ei täideta riskipositsiooni klassi „jaenõuded” puhul.

255

RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMISTKeskvalitsuste ja keskpankade, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning äriühingute vastu olevate nõuete puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 153 lõiked 1 ja 3. Jaenõuete puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 154 lõige 1.Arvesse ei võeta kapitalinõuete määruse artikli 501 kohast VKE toetuskoefitsienti.

260

RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMISTKeskvalitsuste ja keskpankade, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning äriühingute vastu olevate nõuete puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 153 lõiked 1 ja 3. Jaenõuete puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 154 lõige 1.Arvesse võetakse kapitalinõuete määruse artikli 501 kohast VKE toetuskoefitsienti.

270

MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTURiskiga kaalutud vara jaotus pärast VKE toetuskoefitsiendi kohaldamist kõigi riskipositsioonide puhul, mis on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 142 lõigetes 4 ja 5 ning mille suhtes kohaldatakse vastavalt artikli 153 lõikele 2 suuremat korrelatsioonikordajat.

280

OODATAV KAHJUOodatava kahju määr on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 5 punktis 3 ja selle arvutamine on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklis 158. Kajastatav oodatav kahju põhineb riskiparameetritel, mida tegelikult kasutatakse vastava pädeva asutuse poolt heaks kiidetud sisereitingute süsteemis.

290

(–) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISEDKajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 159 kohaseid väärtuse korrigeerimisi ning spetsiifilisi ja üldisi eraldisi. Üldiseid eraldisi kajastatakse selliselt, et summa määratakse proportsionaalselt vastavalt erinevate võlgniku reitinguklasside oodatava kahju määrale.

300

VÕLGNIKE ARVKapitalinõuete määruse artikli 172 lõiked 1 ja 2Kõigi riskipositsiooni klasside puhul, välja arvatud jaenõuded, kajastab krediidiasutus või investeerimisühing selliste juriidiliste isikute/võlgnike arvu, kellele on eraldi määratud reiting, olenemata erinevate antud laenude või asjakohaste nõuete arvust.Riskipositsiooni klassis „jaenõuded” kajastab krediidiasutus või investeerimisühing selliste riskipositsioonide arvu, mis on eraldi määratud teatavasse reitinguklassi või kogumisse. Kapitalinõuete määruse artikli 172 lõike 2 kohaldamise korral võib võlgnik kuuluda mitmesse reitinguklassi.Kuna selles veerus käsitletakse reitingusüsteemide struktuuri elementi, on see seotud selliste esmaste riskipositsioonidega enne ümberhindlusteguri kohaldamist, mis on määratud igasse võlgnikku reitinguklassi või kogumisse, võtmata arvesse krediidiriski maandamise tehnikate mõju (eelkõige ümberjaotamise mõju).



Rida

Juhised

010

KOGURISKIPOSITSIOON

015

millest: nõuded, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti

Sellel real kajastatakse ainult selliseid nõudeid, mis vastavad kapitalinõuete määruse artiklis 501 sätestatud nõuetele.

020–060

KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES

020

Bilansilised krediidiriskiga kirjedKapitalinõuete määruse artiklis 24 osutatud varad, mida ei võeta arvesse üheski muus kategoorias.Riskipositsioone, mis on bilansilised kirjed ja mida kajastatakse väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutena, tuletisinstrumentidena ja pika arveldustähtajaga tehingutena või lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevate riskipositsioonidena, kajastatakse ridadel 040–060 ning seega ei kajastata neid sellel real.Kapitalinõuete määruse artikli 379 lõike 1 kohased reguleerimata väärtpaberiülekanded (kui neid ei ole maha arvatud) ei ole bilansilised kirjed, kuid sellest hoolimata kajastatakse neid sellel real.Riskipositsioone, mis tulenevad osamaksudest kesksele vastaspoolele vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 91, ja keskse vastaspoole tagatisfondiga seotud riskipositsioone vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 89 võetakse arvesse, kui neid ei kajastata real 030.

030

Bilansivälised krediidiriskiga kirjedBilansivälised riskipositsioonid hõlmavad kapitalinõuete määruse I lisas loetletud kirjeid.Riskipositsioone, mis on bilansivälised kirjed ja mida kajastatakse väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutena, tuletisinstrumentidena ja pika arveldustähtajaga tehingutena või lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevate riskipositsioonidena, kajastatakse ridadel 040–060 ning seega ei kajastata neid sellel real.Riskipositsioone, mis tulenevad osamaksudest kesksele vastaspoolele vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 91, ja keskse vastaspoole tagatisfondiga seotud riskipositsioone vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 89 võetakse arvesse, kui neid käsitatakse bilansiväliste kirjetena.

040–060

Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid/tehingud

040

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingudVäärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud hõlmavad Baseli komitee dokumendi „Basel II kohaldamine kauplemistegevuse suhtes ja topeltmakseviivituse mõju käsitlemine” punktis 17 esitatud määratluse kohaselt järgmist: i) kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 82 määratletud repolepingud ja pöördrepolepingud, samuti väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud ja ii) kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 3 määratletud võimenduslaenu tehingud.Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid, mis on hõlmatud toodetevaheliste tasaarvestuskokkulepetega ja mida seega kajastatakse real 060, ei kajastata sellel real.

050

Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingudTuletisinstrumendid hõlmavad kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepinguid. Tuletisinstrumente ja pika arveldustähtajaga tehinguid, mis on hõlmatud toodetevaheliste tasaarvestuskokkulepetega ja mida seega kajastatakse real 060, ei kajastata sellel real.

060

Lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevad riskipositsioonidVt vormi CR SA juhised.

070

VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDESSE VÕI KOGUMITESSE MÄÄRATUD RISKIPOSITSIOONID: KOKKUÄriühingute, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 142 lõike 1 punkt 6 ja artikli 170 lõike 1 punkt c.Jaenõuete puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 170 lõike 3 punkt b. Ostetud nõuetest tulenevate riskipositsioonide puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 166 lõige 6.Ostetud nõuete lahjendusriski riskipositsioone ei kajastata võlgniku reitinguklassides või kogumites, vaid real 180.Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab paljusid reitinguklasse või kogumeid, võib ta pädeva asutuse nõusolekul kajastada väiksemat arvu reitinguklasse või kogumeid.Põhiskaalat ei kasutata. Selle asemel määravad kasutatava skaala krediidiasutused ja investeerimisühingud ise.

080

ERIOTSTARBELISTELE NÕUETELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE KRITEERIUMID: KOKKUKapitalinõuete määruse artikli 153 lõige 5 Kohaldatakse ainult äriühingute, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul.

090–150

ERIOTSTARBELISTELE NÕUETELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE KRITEERIUMIDE ALUSEL KÄSITLETAVA KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES

120

millest: 1. kategooriasKapitalinõuete määruse artikli 153 lõike 5 tabel 1.

160

ALTERNATIIVNE KÄSITLUS: TAGATUD KINNISVARAGAKapitalinõuete määruse artikli 193 lõiked 1 ja 2, artikli 194 lõiked 1–7 ja artikli 230 lõige 3

170

REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID ALTERNATIIVSE KÄSITLUSE KOHASELT VÕI RISKIKAALU 100 %, NING MUUD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSIDReguleerimata väärtpaberiülekannetest tulenevad riskipositsioonid, mille puhul kasutatakse kapitalinõuete määruse artikli 379 lõike 2 esimese lõigu viimases lauses osutatud alternatiivset käsitlust või mille suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 379 lõike 2 viimasele lõigule kohaldatakse riskikaalu 100 %. Sellel real kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 153 lõike 8 kohaseid reitinguta n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente ning mis tahes muid riskipositsioone, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid ja mida ei kajastata ühelgi muul real.

180

LAHJENDUSRISK: OSTETUD NÕUDED KOKKULahjendusrisk on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 53. Riskikaalu arvutamine lahjendusriski puhul on sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 157 lõikes 1.Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 166 lõikele 6 on ostetud nõuete riskipositsiooni väärtus võrdne tagasimaksmata nõuetega, millest on maha arvatud riskiga kaalutud vara lahjendusriski puhul enne krediidiriski maandamist.

3.3.4.   C 08.02 – Krediidirisk, vastaspoole krediidirisk ja reguleerimata väärtpaberiülekanded: omavahendite nõuete arvutamine sisereitingute meetodi kohaselt (jaotus võlgniku reitinguklasside või kogumite lõikes (vorm CR IRB 2)



Veerg

Juhised

005

Võlgniku reitinguklass (rea tunnus)See on rea tunnus ja see peab tabeli konkreetse lehe iga rea puhul olema kordumatu. See on numbrilises järjestuses 1, 2, 3 jne.

010–300

Juhised iga asjaomase veeru kohta on samad, mis tabeli CR IRB 1 vastavate nummerdatud veergude kohta.



Rida

Juhised

010–001 – 010–NNN

Nendes ridades kajastatavad väärtused tuleb järjestada väiksemast suuremani vastavalt võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosusele. Makseviivituses olevate võlgnike makseviivituse tõenäosus on 100 %. Riskipositsioone, mille suhtes kohaldatakse alternatiivset käsitlust kinnisvara tagatise puhul (võimalik ainult juhul, kui ei kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid), ei määrata vastavalt võlgniku makseviivituse tõenäosusele ega kajastata käesolevas vormis.

3.4.   KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: TEAVE GEOGRAAFILISE JAOTUSE KOHTA

78. Käesoleva määruse artikli 5 punkti a alapunktis 4 sätestatud künnist ületavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe koduriigi ja mis tahes välisriigi kohta. Kõnealust künnist kohaldatakse ainult tabelite 1 ja 2 suhtes. Rahvusüleste organisatsioonide vastu olevad nõuded määratakse geograafilise piirkonna „Muud riigid” alla.

79. Mõiste „võlgniku asukoht” osutab riigile, kus võlgnik on asutatud. Seda kontseptsiooni saab kohaldada lõppriski ja vahetu võlgniku alusel. Seega saab krediidiriski maandamise tehnikatega muuta riskipositsiooni jaotust riikide lõikes. Rahvusüleste organisatsioonide vastu olevaid nõudeid ei määrata krediidiasutuse või investeerimisühingu asukohariigi alla, vaid geograafilise piirkonna „Muud riigid” alla, olenemata riskipositsiooni klassist, kuhu rahvusüleste organisatsioonide vastu olevad nõuded on määratud.

80. Kirjet „esmane riskipositsioon enne ümberhindlustegurite kohaldamist” käsitlevate andmete kajastamisel võetakse aluseks vahetu võlgniku asukohariik. Kirjeid „riskipositsiooni väärtus” ja „riskiga kaalutud vara” käsitlevate andmete kajastamisel võetakse aluseks lõpliku võlgniku asukohariik.

3.4.1.   C 09.01 – Riskipositsioonide geograafiline jaotus võlgniku asukoha lõikes: standardmeetodikohased riskipositsioonid (CR GB 1)

3.4.1.1.   Juhised konkreetsete kirjete kohta



Veerg

010

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMISTMääratletud vormi CR SA veerus 010.

020

Makseviivituses olevad riskipositsioonidEsmane riskipositsioon enne ümberhindlustegurite kohaldamist nende riskipositsioonide puhul, mis on liigitatud kirje „makseviivituses olevad riskipositsioonid” alla.See memokirje annab täiendavat teavet riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” võlgnike struktuuri kohta. Kajastatakse riskipositsioone, mille puhul võlgnikke oleks kajastatud juhul, kui kõnealused riskipositsioonid ei oleks määratud riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid”.Kõnealune teave on memokirje ja seega ei mõjuta see riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” riskiga kaalutud vara arvutamist vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 112 punktile j.

040

Perioodi jooksul täheldatud uued makseviivitusedEsmaseid riskipositsioone, mis on kantud üle riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” kolme kuu jooksul pärast viimast aruandekuupäeva, kajastatakse vastavalt riskipositsiooni klassile, millesse võlgnik algselt kuulus.

050

Üldised krediidiriskiga korrigeerimisedKrediidiriskiga korrigeerimised vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 110.

055

Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimisedKrediidiriskiga korrigeerimised vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 110.

060

MahakandmisedMahakandmised hõlmavad nii langenud väärtusega finantsvara bilansilise väärtuse (IFRSi kohaselt „(jääk)maksumus”) vähendamist, mida kajastatakse otse kasumis või kahjumis [IFRS 7 paragrahvi B5 punkti d alapunkt i], kui ka langenud väärtusega finantsvara bilansilise väärtuse allahindluse kontole kantud summade vähendamist [IFRS 7 paragrahvi B5 punkti d alapunkt ii].

070

Krediidiriskiga korrigeerimised/mahakandmised täheldatud uute makseviivituste puhulKrediidiriskiga korrigeerimiste ja mahakandmiste summa nende riskipositsioonide puhul, mis on määratud riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” kolme kuu jooksul pärast viimast andmete esitamist.

075

Riskipositsiooni väärtusMääratletud vormi CR SA veerus 200.

080

RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMISTMääratletud vormi CR SA veerus 215.

090

RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMISTMääratletud vormi CR SA veerus 220.



Rida

010

Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastuKapitalinõuete määruse artikli 112 punkt a

020

Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastuKapitalinõuete määruse artikli 112 punkt b

030

Nõuded avaliku sektori asutuste vastuKapitalinõuete määruse artikli 112 punkt c

040

Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastuKapitalinõuete määruse artikli 112 punkt d

050

Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastuKapitalinõuete määruse artikli 112 punkt e

060

Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastuKapitalinõuete määruse artikli 112 punkt f

070

Nõuded äriühingute vastuKapitalinõuete määruse artikli 112 punkt g

075

millest: VKEdMääratletud vormi CR SA real 020.

080

JaenõudedKapitalinõuete määruse artikli 112 punkt h

085

millest: VKEdMääratletud vormi CR SA real 020.

090

Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonidKapitalinõuete määruse artikli 112 punkt i

095

millest: VKEdMääratletud vormi CR SA real 020.

100

Makseviivituses olevad riskipositsioonidKapitalinõuete määruse artikli 112 punkt j

110

Eriti suure riskiga seotud kirjedKapitalinõuete määruse artikli 112 punkt k

120

Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonidKapitalinõuete määruse artikli 112 punkt l

130

Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastuKapitalinõuete määruse artikli 112 punkt n

140

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonidKapitalinõuete määruse artikli 112 punkt o

150

Omakapitali investeeringudKapitalinõuete määruse artikli 112 punkt p

160

Muud kirjedKapitalinõuete määruse artikli 112 punkt q

170

Koguriskipositsioon

3.4.2.   C 09.02 – Riskipositsioonide geograafiline jaotus võlgniku asukoha lõikes: sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid (CR GB 2)

3.4.2.1.   Juhised konkreetsete kirjete kohta



Veerg

010

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMISTMääratletud vormi CR IRB veerus 020.

030

millest: makseviivituses olevad riskipositsioonidEsmane riskipositsioon nende riskipositsioonide puhul, mis on liigitatud kirje „makseviivituses olevad riskipositsioonid” alla vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178.

040

Perioodi jooksul täheldatud uued makseviivitusedEsmaseid riskipositsioone, mis on kantud üle riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” kolme kuu jooksul pärast viimast aruandekuupäeva, kajastatakse vastavalt riskipositsiooni klassile, millesse võlgnik algselt kuulus.

050

Üldised krediidiriskiga korrigeerimisedKrediidiriskiga korrigeerimised vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 110.

055

Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimisedKrediidiriskiga korrigeerimised vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 110.

060

MahakandmisedMahakandmised hõlmavad nii langenud väärtusega finantsvara bilansilise väärtuse (IFRSi kohaselt „(jääk)maksumus”) vähendamist, mida kajastatakse otse kasumis või kahjumis [IFRS 7 paragrahvi B5 punkti d alapunkt i], kui ka langenud väärtusega finantsvara bilansilise väärtuse allahindluse kontole kantud summade vähendamist [IFRS 7 paragrahvi B5 punkti d alapunkt ii].

070

Krediidiriskiga korrigeerimised/mahakandmised täheldatud uute makseviivituste puhulKrediidiriskiga korrigeerimiste ja mahakandmiste summa nende riskipositsioonide puhul, mis on määratud riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” kolme kuu jooksul pärast viimast andmete esitamist.

080

SISEREITINGUTE SÜSTEEM/VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE VÕI KOGUMITELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)Määratletud vormi CR IRB veerus 010.

090

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)Määratletud vormi CR IRB veerus 230. Kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 181 lõike 1 punkti h sätteid.Andmeid ei esitata artikli 153 lõikes 5 osutatud eriotstarbeliste nõuete kohta.

100

millest: makseviivituses olevad riskipositsioonidRiskipositsiooniga kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär nende riskipositsioonide puhul, mis on liigitatud riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178.

105

Riskipositsiooni väärtusMääratletud vormi CR IRB veerus 110.

110

RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMISTMääratletud vormi CR IRB veerus 255.

120

millest: makseviivituses olevad riskipositsioonidRiskiga kaalutud vara nende riskipositsioonide puhul, mis on liigitatud riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178.

125

RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMISTMääratletud vormi CR IRB veerus 260.

130

OODATAV KAHJUMääratletud vormi CR IRB veerus 280.



Rida

010

Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt a)

020

Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt b)

030

Nõuded äriühingute vastu(Nõuded mis tahes äriühingute vastu vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktile c)

040

millest: eriotstarbelised nõuded(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 8 punkt a)Andmeid ei esitata artikli 153 lõikes 5 osutatud eriotstarbeliste nõuete kohta.

050

millest: VKEd(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt c)

060

JaenõudedMis tahes jaenõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktile d.

070

Jaenõuded – tagatud kinnisvaragaKapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased nõuded, mis on tagatud kinnisvaraga.

080

VKEdKapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased ja artikli 153 lõikega 3 kooskõlas olevad jaenõuded, mis on tagatud kinnisvaraga.

090

muud kui VKEdKapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased jaenõuded, mis on tagatud kinnisvaraga.

100

Jaenõuded – kvalifitseeruvad uuenevad jaenõuded(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt d koostoimes artikli 154 lõikega 4).

110

Muud jaenõudedMuud kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased jaenõuded, mida ei kajastata ridades 070–100.

120

VKEdMuud kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt d kohased ja artikli 153 lõikega 3 kooskõlas olevad jaenõuded.

130

muud kui VKEdMuud kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased jaenõuded.

140

Omakapitali investeeringudKapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti e kohased omakapitali investeeringud.

150

Koguriskipositsioon

3.4.3.   C 09.04 – Riikide vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamisel ja krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määra arvutamisel asjakohaste krediidiriski positsioonide jaotus (CCB)

3.4.3.1.   Üldised märkused

81. Seda tabelit kasutatakse selleks, et saada rohkem teavet krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri elementide kohta. Nõutav teave kajastab selliste krediidiriski positsioonide, väärtpaberistamise positsioonide ja kauplemisportfelli riskipositsioonide kapitalinõuete määruse III osa II ja IV jaotise kohaselt kindlaks määratud omavahendite nõudeid ja geograafilist asukohta, mis on olulised krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamise jaoks vastavalt kapitalinõuete direktiivi artiklile 140 (asjakohased krediidiriski positsioonid).

82. Vormis C 09.04 esitatakse koondteave kõigi selliste jurisdiktsioonide kõigi asjakohaste krediidiriski positsioonide kohta, kus need positsioonid asuvad, ja eraldi teave iga jurisdiktsiooni kohta, kus asjakohased krediidiriski positsioonid asuvad. Koondandmed ja teave iga jurisdiktsiooni kohta kajastatakse eri mõõtmes.

83. Käesoleva määruse artikli 5 punkti a alapunktis 4 sätestatud künnis ei ole oluline kõnealuse jaotuse kajastamisel.

84. Geograafilise asukoha kindlaksmääramiseks jaotatakse riskipositsioonid vahetu võlgniku alusel, nagu on nähtud ette komisjoni 4. juuni 2014. aasta delegeeritud määruses (EL) nr 1152/2014 regulatiivsete tehniliste standardite kohta, mis käsitlevad asjakohaste krediidiriski positsioonide geograafilise asukoha kindlakstegemist krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määrade arvutamiseks. Seepärast ei muuda krediidiriski maandamise tehnikate kasutamine riskipositsioonide jaotust geograafilise asukoha alusel selles vormis nõutava teabe esitamisel.

3.4.3.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta



Veerg

010

SummaAsjakohaste krediidiriski positsioonide väärtus ja seonduvad omavahendite nõuded, mis on määratud kindlaks vastavalt asjaomase rea juhistele.

020

Protsent

030

Kvalitatiivne teaveSee teave esitatakse ainult krediidiasutuse või investeerimisühingu asukohariigi (päritoluliikmesriigile vastav jurisdiktsioon) kohta ja kõigi riikide kohta koondatult.Krediidiasutused ja investeerimisühingud märgivad kooskõlas asjakohase rea juhistega kas {y}või {n}.



Rida

010–020

Asjakohased krediidiriski positsioonid – krediidiriskKapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti a kohaselt määratletud asjakohased krediidiriski positsioonid.

010

Riskipositsiooni väärtus standardmeetodi kohaseltKapitalinõuete määruse artikli 111 kohaselt kindlaks määratud riskipositsiooni väärtus kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti a kohaselt määratletud asjakohaste krediidiriski positsioonide puhul.Selles reas ei kajastata kauplemisportfelliväliste väärtpaberistamise positsioonide riskipositsiooni väärtust standardmeetodi kohaselt; seda kajastatakse real 050.

020

Riskipositsiooni väärtus sisereitingute meetodi kohaseltKapitalinõuete määruse artikli 166 kohaselt kindlaks määratud riskipositsiooni väärtus kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti a kohaselt määratletud asjakohaste krediidiriski positsioonide puhul.Selles reas ei kajastata kauplemisportfelliväliste väärtpaberistamise positsioonide riskipositsiooni väärtust sisereitingute meetodi kohaselt; seda kajastatakse real 060.

030–040

Asjakohased krediidiriski positsioonid – tururiskKapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti b kohaselt määratletud asjakohased krediidiriski positsioonid.

030

Kauplemisportfelli kuuluvate pikkade ja lühikeste riskipositsioonide summa standardmeetodite puhulKapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti b kohaselt määratletud asjakohaste krediidiriski positsioonide pikkade ja lühikeste netopositsioonide summa vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatüki artiklile 327:
— positsioonid võlainstrumentides, v.a väärtpaberistamine;
— positsioonid kauplemisportfelli väärtpaberistamise positsioonides;
— positsioonid korrelatsioonil põhinevates kauplemisportfellides;
— positsioonid kapitaliväärtpaberites ja
— ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevad positsioonid, kui omavahendite nõuded on arvutatud kapitalinõuete määruse artikli 348 kohaselt.

040

Kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide väärtus sisemudelite puhulKapitalinõuete direktiivi III osa IV jaotise 2. peatüki artikli 140 lõike 4 punkti b ja kapitalinõuete määruse 5. peatuki kohaselt määratletud asjakohaste krediidiriski positsioonide puhul esitatakse järgmiste elementide summa:
— selliste mittetuletisinstrumentide positsioonide õiglane väärtus kapitalinõuete määruse artikli 104 kohaselt, mis kujutavad endast asjakohaseid krediidiriski positsioone vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti b kohasele määratlusele;
— selliste tuletisinstrumentide tinglik väärtus, mis kujutavad endast asjakohaseid krediidiriski positsioone vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti b kohasele määratlusele.

050–060

Asjakohased krediidiriski positsioonid – kauplemisportfellivälised väärtpaberistamise positsioonidKapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti c kohaselt määratletud asjakohased krediidiriski positsioonid.

050

Kauplemisportfelliväliste väärtpaberistamise positsioonide riskipositsiooni väärtus standardmeetodi kohaseltKapitalinõuete määruse artikli 246 kohaselt kindlaks määratud riskipositsiooni väärtus kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti c kohaselt määratletud asjakohaste krediidiriski positsioonide puhul.

060

Kauplemisportfelliväliste väärtpaberistamise positsioonide riskipositsiooni väärtus sisereitingute meetodi kohaseltKapitalinõuete määruse artikli 246 kohaselt kindlaks määratud riskipositsiooni väärtus kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti c kohaselt määratletud asjakohaste krediidiriski positsioonide puhul.

070–110

Omavahendite nõuded ja kaalud

070

OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU VASTUTSÜKLILISE KAPITALIPUHVRI PUHULRidade 080, 090 ja 100 summa.

080

Asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded – krediidiriskAsjaomase riigi puhul kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti a kohaselt määratletud asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded, mis on määratud kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 1.–4. ja 6. peatükile.Selles reas ei kajastata kauplemisportfelliväliste väärtpaberistamise positsioonide omavahendite nõudeid; neid kajastatakse real 100.Omavahendite nõuded moodustavad 8 % riskiga kaalutud varast ja need määratakse kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 1.–4. ja 6. peatüki sätetele.

090

Asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded – tururiskAsjaomase riigi puhul kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti b kohaselt määratletud asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded, mis on spetsiifilise riski puhul määratud kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatükile ning täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riski puhul vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 5. peatükile.Asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded tururiski raamistiku alusel hõlmavad muu hulgas väärtpaberistamise positsioonide omavahendite nõudeid kooskõlas kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatükiga ja ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate suhtes olevate riskipositsioonide omavahendite nõudeid, mis on määratud kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 348.

100

Asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded – kauplemisportfellivälised väärtpaberistamise positsioonidAsjaomase riigi puhul kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti c kohaselt määratletud asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded, mis on määratud kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatükile.Omavahendite nõuded moodustavad 8 % riskiga kaalutud varast ja need määratakse kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki sätetele.

110

Omavahendite nõuete kaaludIgas riigis vastutsüklilise kapitalipuhvri määra suhtes kohaldatav kaal arvutatakse omavahendite nõuete suhtarvuna, mis leitakse järgmiselt.
Lugeja:: asjakohaste krediidiriski positsioonidega asjaomases riigis seotud omavahendite nõuded kokku [rida 070; veerg 010; riigi leht].
Nimetaja:: kõigi krediidiriski positsioonidega, mis on asjakohased vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamiseks vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõikele 4, seotud omavahendite nõuded kokku [rida 070; veerg 010; kokku]. Kõigi riikide koondteavet omavahendite nõuete kaalude kohta ei esitata.

120–140

Vastutsüklilise puhvri määrad

120

Määratud asutuse kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri määrVastutsüklilise kapitalipuhvri määr, mille on asjaomasele riigile kehtestanud selle riigi määratud asutus vastavalt kapitalinõuete direktiivi artiklitele 136, 137, 138 ja 139.Kui asjaomase riigi määratud asutus ei ole sellele riigile vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestanud, tuleks see rida tühjaks jätta.Vastutsüklilise kapitalipuhvri määrasid, mille määratud asutus on kehtestanud, kuid mis ei ole aruandekuupäeva seisuga asjaomases riigis veel kohaldatavad, ei kajastata.Kõigi riikide koondteavet määratud asutuse kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kohta ei esitata.

130

Krediidiasutuse või investeerimisühingu riigi puhul kohaldatav vastutsüklilise kapitalipuhvri määrKrediidiasutuse või investeerimisühingu asukohariigi puhul kohaldatav vastutsüklilise kapitalipuhvri määr, mille on kehtestanud selle riigi määratud asutus vastavalt kapitalinõuete direktiivi artiklitele 137, 138, 139 ning artikli 140 lõigetele 1, 2 ja 3. Vastutsüklilise kapitalipuhvri määrasid, mis ei ole aruandekuupäeva seisuga veel kohaldatavad, ei kajastata.Kõigi riikide koondteavet krediidiasutuse või investeerimisühingu riigi puhul kohaldatava vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kohta ei esitata.

140

Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määrKrediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määr, mis on määratud kindlaks vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõikele 1.Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määr on selliste vastutsükliliste puhvrite määrade kaalutud keskmine, mida kohaldatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu asjakohaste krediidiriskipositsioonide asukoha jurisdiktsioonides või mida kohaldatakse kapitalinõuete direktiivi artikli 140 kohaldamisel selle direktiivi artikli 139 lõike 2 või 3 alusel. Vastutsüklilise kapitalipuhvri määr esitatakse väljal [rida 120; veerg 020; riigi leht] või [rida 130; veerg 020; riigi leht], nagu on asjakohane.Igas riigis vastutsüklilise kapitalipuhvri määra suhtes kohaldatav kaal on omavahendite nõuete osakaal omavahendite nõuetes kokku ja see esitatakse väljal [rida 110; veerg 020; riigi leht].Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kohta esitatakse ainult kõigi riikide koondteave, mitte eraldi iga riigi teave.

150–160

2 % künnise kasutamine

150

2 % künnise kasutamine üldise krediidiriskipositsiooni puhulKooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1152/2014 artikli 2 lõike 5 punktiga b võib selliste üldiste välismaiste riskipositsioonide asukohaks, mille kogusumma ei ületa 2 % asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu üldiste krediidiriskipositsioonide, kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide ja väärtpaberistamise positsioonide kogusummast, määrata krediidiasutuse või investeerimisühingu päritoluliikmesriigi. Üldiste krediidiriskipositsioonide, kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide ja väärtpaberistamise positsioonide kogusumma arvutatakse nii, et jäetakse kõrvale üldised krediidiriskipositsioonid, mille asukoht määrati komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1152/2014 artikli 2 lõike 5 punkti ja artikli 2 lõike 4 kohaselt.Kui krediidiasutus või investeerimisühing teeb kõnealuse erandi, märgib ta oma päritoluliikmesriigile vastava jurisdiktsiooni tabelisse ja kõigi riikide koondteabe väljale „y”.Kui krediidiasutus või investeerimisühing kõnealust erandit ei tee, märgib ta asjakohasele väljale „n”.

160

2 % künnise kasutamine kauplemisportfelli kuuluva riskipositsiooni puhulKooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1152/2014 artikli 3 lõikega 3 võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud määrata kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide asukohaks krediidiasutuse või investeerimisühingu päritoluliikmesriigi, kui kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid kokku ei ületa 2 % nende üldiste krediidiriskipositsioonide, kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide ja väärtpaberistamise positsioonide kogusummast.Kui krediidiasutus või investeerimisühing teeb kõnealuse erandi, märgib ta oma päritoluliikmesriigile vastava jurisdiktsiooni tabelisse ja kõigi riikide koondteabe väljale „y”.Kui krediidiasutus või investeerimisühing kõnealust erandit ei tee, märgib ta asjakohasele väljale „n”.

3.5.   C 10.01 ja C 10.02 – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT KÄSITLETAVAD OMAKAPITALI INVESTEERINGUD (VORMID CR EQU IRB 1 JA CR EQU IRB 2)

3.5.1.   Üldised märkused

85. Vorm CR EQU IRB koosneb kahest vormist. Vormis CR EQU IRB 1 esitatakse üldine ülevaade omakapitali investeeringute riskipositsiooni klassi sisereitingute meetodi kohastest riskipositsioonidest ja koguriskipositsiooni arvutamiseks kasutatavatest erinevatest meetoditest. Vormis CR EQU IRB 2 esitatakse riskiparameetritel põhineva meetodi kohase koguriskipositsiooni jaotus võlgniku reitinguklasside lõikes. Järgnevates juhistes tähendab „vorm CR EQU IRB” vastavalt vajadusele nii vormi CR EQU IRB 1 kui ka CR EQU IRB 2.

86. Vormis CR EQU IRB esitatakse teave, mis käsitleb sisereitingute meetodi (kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatükk) kohast riskiga kaalutud vara arvutamist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktis e osutatud omakapitali investeeringute krediidiriski puhul (kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkt a).

87. Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 147 lõikele 6 määratakse omakapitali investeeringute riskipositsiooni klassi järgmised riskipositsioonid:

a) muud nõuded kui võlanõuded, kui selliste nõuetega kaasneb allutatud jääknõudeõigus emitendi varale või tulule; või

b) võlanõuded ja muud väärtpaberid, partnerlused, tuletisinstrumendid või muud vahendid, mille majanduslik sisu on samalaadne kui punktis a määratletud nõuete puhul.

88. Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevaid riskipositsioone, mida käsitletakse kapitalinõuete määruse artiklis 152 osutatud lihtsustatud riskikaalu meetodi kohaselt, kajastatakse samuti vormis CR EQU IRB.

89. Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 151 lõikele 1 esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud vormi CR EQU IRB, kui nad kohaldavad ühte kolmest kapitalinõuete määruse artiklis 155 osutatud meetodist:

— lihtsustatud riskikaalu meetod,

— riskiparameetritel põhinev meetod või

— sisemudelitel põhinev meetod.

Lisaks kajastavad sisereitingute meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud vormis CR EQU IRB riskiga kaalutud vara selliste omakapitali investeeringute puhul, mille suhtes kohaldatakse püsiva riskikaalu käsitlust (ilma et neid siiski otseselt käsitletaks lihtsustatud riskikaalu meetodi kohaselt või (ajutiselt või alaliselt) osaliselt krediidiriski standardmeetodi kohaselt (nt omakapitali investeeringud, millele on määratud vastavalt riskikaal 250 % kapitalinõuete määruse artikli 48 lõike 4 kohaselt või riskikaal 370 % kapitalinõuete määruse artikli 471 lõike 2 kohaselt)).

90. Vormis CR EQU IRB ei kajastata järgmisi omakapitali investeeringuid.

— Kauplemisportfelli kuuluvad omakapitali investeeringud (juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing ei ole vabastatud kauplemisportfelli positsioonide omavahendite nõuete arvutamisest vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 94).

— Omakapitali investeeringud, mille suhtes osaliselt kohaldatakse standardmeetodit (kapitalinõuete määruse artikkel 150), sealhulgas:

— omakapitali investeeringud, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 495 lõikele 1;

— omakapitali investeeringud ettevõtjatesse, kelle vastu olevatele krediidi iseloomuga nõuetele on standardmeetodi kohaselt määratud riskikaal 0 %, sealhulgas avaliku sektori rahastatavatesse ettevõtjatesse, mille suhtes võib kohaldada riskikaalu 0 % (kapitalinõuete määruse artikli 150 lõike 1 punkt g);

— omakapitali investeeringud, mida tehakse teatavate majandussektorite edendamiseks õigusaktidega ette nähtud selliste kavade kohaselt, mis pakuvad krediidiasutusele või investeerimisühingule olulisi investeeringutoetusi ning millega kaasnevad teatav valitsuse poolne järelevalve ja omakapitali investeeringute piirangud (kapitalinõuete määruse artikli 150 lõike 1 punkt h);

— omakapitali investeeringud abiettevõtjasse, kelle riskiga kaalutud vara võib arvutada nii nagu „muid varasid, mis ei ole krediidi iseloomuga” (vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 155 lõikele 1);

— omakapitali investeeringud, mis on maha arvatud omavahenditest vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 46 ja 48.

3.5.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta (kehtivad nii vormi CR EQU IRB 1 kui ka vormi CR EQU IRB 2 kohta)



Veerg

005

VÕLGNIKU REITINGUKLASS (REA TUNNUS)Võlgniku reitinguklass on rea tunnus ja see peab tabeli iga rea puhul olema kordumatu. See on numbrilises järjestuses 1, 2, 3 jne.

010

SISEREITINGUTE SÜSTEEM VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)Riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 010 makseviivituse tõenäosust, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 165 lõike 1 sätetele.Võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosust kajastatakse kooskõlas kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatüki 6. jaos sätestatud miinimumnõuetega. Iga üksiku reitinguklassi või kogumi puhul kajastatakse asjaomasele konkreetsele võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosust. Kõik kajastatavad riskiparameetrid tuletatakse riskiparameetritest, mida kasutatakse vastava pädeva asutuse poolt heaks kiidetud sisereitingute süsteemi puhul.Võlgniku reitinguklasside või kogumite agregeerimisele vastavate andmete (nt koguriskipositsioon) puhul esitatakse agregeeritud võlgniku reitinguklassidele või kogumitele määratud makseviivituse tõenäosuste riskipositsioonidega kaalutud keskmine. Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivituse tõenäosuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki riskipositsioone, sealhulgas makseviivituses olevaid riskipositsioone. Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivituse tõenäosuse arvutamisel kasutatakse kaalumiseks riskipositsiooni väärtust, milles on arvesse võetud kaudset krediidiriski kaitset (veerg 060).

020

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMISTKrediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 020 esmase riskipositsiooni väärtust (enne ümberhindlustegurite kohaldamist). Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 167 sätetele on omakapitali investeeringute riskipositsiooni väärtuseks bilansiline väärtus pärast spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi. Bilansiväliste omakapitali investeeringute riskipositsiooni väärtuseks on nimiväärtus pärast spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 020 ka kapitalinõuete määruse I lisa kohaseid bilansiväliseid kirjeid, mis on määratud omakapitali investeeringute riskipositsiooni klassi (nt osaliselt tasutud aktsiate ja osade tasumata osa).Lihtsustatud riskikaalu meetodit või riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud (nagu on osutatud artikli 165 lõikes 1) võtavad arvesse ka kapitalinõuete määruse artikli 155 lõikes 2 osutatud tasakaalustavaid positsioone.

030–040

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE GARANTIID KREDIIDITULETISINSTRUMENDIDOlenemata omakapitali investeeringute riskiga kaalutud vara arvutamiseks kasutatavast meetodist võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse võtta omakapitali investeeringule saadud kaudset krediidiriski kaitset (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõiked 2, 3 ja 4). Lihtsustatud riskikaalu meetodit või riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veergudes 030 ja 040 kaudset krediidiriski kaitset, mis on garantiide (veerg 030) või krediidituletisinstrumentide (veerg 040) vormis ja mida võetakse arvesse vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatükis sätestatud meetoditele.

050

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE (–) KOGUVÄLJAVOOLKrediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 050 esmase riskipositsiooni sellist osa enne ümberhindlustegurite kohaldamist, mis on kaetud kaudse krediidiriski kaitsega, mida võetakse arvesse vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatükis sätestatud meetoditele.

060

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSLihtsustatud riskikaalu meetodit või riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 060 riskipositsiooni väärtust, võttes arvesse kaudsest krediidiriski kaitsest tulenevat asendusmõju (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 167).Meeldetuletuseks: bilansiväliste omakapitali investeeringute puhul on riskipositsiooni väärtuseks nimiväärtus pärast spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi (kapitalinõuete määruse artikkel 167).

070

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)Riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad vormi CR EQU IRB 2 veerus 070 selliste makseviivitusest tingitud kahjumäärade riskipositsioonidega kaalutud keskmist kahjumäära, mis on määratud agregeeritud võlgniku reitinguklassidele või kogumitele. Sama kehtib vormi CR EQU IRB rea 020 kohta. Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivitusest tingitud kahjumäära arvutamisel kasutatakse riskipositsiooni väärtust, võttes arvesse kaudset krediidiriski kaitset (veerg 060). Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse kapitalinõuete määruse artikli 165 lõike 2 sätteid.

080

RISKIGA KAALUTUD VARAKrediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 080 omakapitali investeeringute riskiga kaalutud vara, mis arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 155 sätetele.Juhul kui riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavatel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel ei ole piisavalt teavet kapitalinõuete määruse artikli 178 kohase makseviivituse määratluse kasutamiseks, kohaldatakse riskiga kaalutud vara arvutamisel riskikaalude suhtes korrigeerimistegurit 1,5 (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõige 3).Seoses riskikaalu funktsiooni sisendparameetriga M (lõpptähtaeg) määratakse omakapitali investeeringutele lõpptähtajaks 5 aastat (kapitalinõuete määruse artikli 165 lõige 3).

090

MEMOKIRJE: OODATAV KAHJUKrediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 090 omakapitali investeeringute oodatavat kahju, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 158 lõigetele 4, 7, 8 ja 9.

91. Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 155 võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutada erinevate portfellide puhul erinevaid meetodeid (lihtsustatud riskikaalu meetod, riskiparameetritel põhinev meetod või sisemudelitel põhinev meetod), kui nad kasutavad kõnealuseid erinevaid meetodeid sisemise riskijuhtimisega seotud eesmärkidel. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad vormis CR EQU IRB 1 riskiga kaalutud vara ka selliste omakapitali investeeringute puhul, mille suhtes kohaldatakse püsiva riskikaalu käsitlust (ilma et neid siiski otseselt käsitletaks lihtsustatud riskikaalu meetodi kohaselt või (ajutiselt või alaliselt) osaliselt krediidiriski standardmeetodi kohaselt).



Rida

Vormi CR EQU IRB 1 rida 020

RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEV MEETOD: KOKKURiskiparameetritel põhinevat meetodit (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõige 3) kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad nõutud teavet vormi CR EQU IRB 1 real 020.

Vormi CR EQU IRB 1 read 050–090

LIHTSUSTATUD RISKIKAALU MEETOD: KOKKU LIHTSUSTATUD RISKIKAALU MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKESLihtsustatud riskikaalu meetodit (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõige 2) kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad nõutud teavet vastavalt aluspositsiooni tunnustele ridadel 050–090.

Vormi CR EQU IRB 1 rida 100

SISEMUDELITEL PÕHINEV MEETODSisemudelitel põhinevat meetodit (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõige 4) kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad nõutud teavet real 100.

Vormi CR EQU IRB 1 rida 110

OMAKAPITALI INVESTEERINGUD, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSIDSisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad riskiga kaalutud vara selliste omakapitali investeeringute puhul, mille suhtes kohaldatakse püsiva riskikaalu käsitlust (ilma et neid siiski otseselt käsitletaks lihtsustatud riskikaalu meetodi kohaselt või (ajutiselt või alaliselt) osaliselt krediidiriski standardmeetodi kohaselt). Näiteks:
— finantssektori ettevõtjates olevate omakapitali investeeringute riskiga kaalutud vara, mida käsitletakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 48 lõikele 4, samuti
— omakapitali investeeringuid, millele määratakse riskikaal 370 % vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 471 lõikele 2, kajastatakse real 110.

Vorm CR EQU IRB 2

RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEVA MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE LÕIKESRiskiparameetritel põhinevat meetodit (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõige 3) kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad nõutud teavet vormis CR EQU IRB 2.Kui riskiparameetritel põhinevat meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad ainulaadset reitingusüsteemi või saavad andmeid kajastada vastavalt sisemisele põhiskaalale, kajastavad nad vormis CR EQU IRB 2 asjaomase ainulaadse reitingusüsteemi või põhiskaalaga seotud reitinguklasse või kogumeid. Mis tahes muul juhul erinevad reitingusüsteemid ühendatakse ja järjestatakse vastavalt järgmistele kriteeriumidele. Erinevate reitingusüsteemide võlgnike reitinguklassid või kogumid koondatakse ja järjestatakse igale võlgniku reitinguklassile määratud madalaimast makseviivituse tõenäosusest kõrgeima makseviivituse tõenäosuseni.

3.6.   C 11.00 – ARVELDUS-/ÜLEKANDERISK (CR SETT)

3.6.1.   Üldised märkused

92. Käesolevas vormis esitatakse teave nii kauplemisportfelli kui ka kauplemisportfelliväliste tehingute kohta, mis on pärast nende ettenähtud ülekandepäeva arveldamata, ja nende vastavad arveldusriski omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti c alapunktile ii ja artiklile 378.

93. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad vormis CR SETT teavet arveldus-/ülekanderiski kohta seoses nii nende kauplemisportfelli kuuluvate kui ka kauplemisportfelliväliste võlainstrumentide, aktsiate, välisvaluuta ja kaupadega.

94. Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 378 ei võeta arveldus-/ülekanderiski arvesse võlainstrumentide, aktsiate, välisvaluuta ja kaupadega seotud repotehingute ning väärtpaberite või kaupade laenuks andmise ja võtmise puhul. Tuleb siiski tähele panna, et tuletisinstrumentide ja pika arveldustähtajaga tehingute suhtes, mis on pärast nende ettenähtud ülekandepäeva arveldamata, kohaldatakse arveldus-/ülekanderiski omavahendite nõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 378.

95. Pärast ettenähtud ülekandepäeva arveldamata tehingute puhul arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud hinnavahe, mille raames nad võivad saada kahju. Hinnavahe arvutatakse asjaomase võlainstrumendi, aktsia, välisvaluuta või kauba kokkulepitud arveldushinna ja tema praeguse turuväärtuse vahena, mis võib põhjustada krediidiasutusele või investeerimisühingule kahju.

96. Krediidiasutused ja investeerimisühingud korrutavad selle hinnavahe kapitalinõuete määruse artikli 378 tabelis 1 esitatud asjakohase teguriga, et määrata kindlaks vastavad omavahendite nõuded.

97. Riskipositsiooni arvutamiseks korrutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punktile b arveldus-/ülekanderiski omavahendite nõuded 12,5ga.

98. Tuleb silmas pidada, et kapitalinõuete määruse artikli 379 kohaste reguleerimata väärtpaberiülekannete omavahendite nõudeid ei kajastata vormis CR SETT, vaid krediidiriski vormides (CR SA, CR IRB).

3.6.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta



Veerg

010

ARVELDAMATA TEHINGUD ARVELDUSHINNASVastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 378 kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud veerus 010 pärast ettenähtud ülekandepäeva arveldamata tehinguid vastavas kokkulepitud arveldushinnas.Veerus 010 võetakse arvesse kõiki arveldamata tehinguid, olenemata sellest, kas need on pärast ettenähtud arvelduspäeva kasumis või kahjumis.

020

ARVELDAMATA TEHINGUTEST TULENEVA HINNAVAHE RISKIPOSITSIOONVastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 378 kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud veerus 020 asjaomase võlainstrumendi, aktsia, välisvaluuta või kauba kokkulepitud arveldushinna ja tema praeguse turuväärtuse hinnavahet, mis võib põhjustada krediidiasutusele või investeerimisühingule kahju.Veerus 020 kajastatakse ainult pärast ettenähtud arvelduspäeva kahjumis olevaid arveldamata tehinguid.

030

OMAVAHENDITE NÕUDEDKrediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 030 omavahendite nõudeid, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 378.

040

ARVELDUSRISKI KOGURISKIPOSITSIOONArveldusriski riskipositsiooni arvutamiseks korrutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud veerus 030 kajastatavad omavahendite nõuded 12,5ga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punktile b.



Rida

010

Kauplemisportfellivälised arveldamata tehingud kokkuKrediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad real 010 agregeeritud teavet seoses kauplemisportfelliväliste positsioonide arveldus-/ülekanderiskiga (vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti c alapunktile ii ja artiklile 378).Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad andmeväljal 010/010 pärast ettenähtud ülekandepäeva arveldamata tehingute kogusummat vastavates kokkulepitud arveldushindades.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad andmeväljal 010/020 agregeeritud teavet kahjumis olevatest arveldamata tehingutest tuleneva hinnavahe riskipositsiooni kohta.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad andmeväljal 010/030 agregeeritud omavahendite nõudeid, mis tulenevad arveldamata tehingute omavahendite nõuete summeerimisest, korrutades veerus 020 kajastatud hinnavahe asjakohase teguriga, mis põhineb ettenähtud arvelduspäevale järgnevate tööpäevade arvul (kapitalinõuete määruse artikli 378 tabelis 1 osutatud kategooriad).

020–060

Kuni 4 päeva arveldamata tehingud (tegur 0 %) 5 kuni 15 päeva arveldamata tehingud (tegur 8 %) 16 kuni 30 päeva arveldamata tehingud (tegur 50 %) 31 kuni 45 päeva arveldamata tehingud (tegur 75 %) 46 päeva või rohkem arveldamata tehingud (tegur 100 %)Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad ridades 020–060 teavet seoses kauplemisportfelliväliste positsioonide arveldus-/ülekanderiskiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 378 tabelis 1 osutatud kategooriatele.Arveldus-/ülekanderiski omavahendite nõudeid ei pea kajastama tehingute puhul, mis on arveldamata vähem kui 5 tööpäeva pärast ettenähtud arvelduspäeva.

070

Kauplemisportfelli arveldamata tehingud kokkuKrediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad real 070 agregeeritud teavet seoses kauplemisportfelli positsioonide arveldus-/ülekanderiskiga (vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti c alapunktile ii ja artiklile 378).Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad andmeväljal 070/010 pärast ettenähtud ülekandepäeva arveldamata tehingute kogusummat vastavates kokkulepitud arveldushindades.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad andmeväljal 070/020 agregeeritud teavet kahjumis olevatest arveldamata tehingutest tuleneva hinnavahe riskipositsiooni kohta.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad andmeväljal 070/030 agregeeritud omavahendite nõudeid, mis tulenevad arveldamata tehingute omavahendite nõuete summeerimisest, korrutades veerus 020 kajastatud hinnavahe asjakohase teguriga, mis põhineb ettenähtud arvelduspäevale järgnevate tööpäevade arvul (kapitalinõuete määruse artikli 378 tabelis 1 osutatud kategooriad).

080–120

Kuni 4 päeva arveldamata tehingud (tegur 0 %) 5 kuni 15 päeva arveldamata tehingud (tegur 8 %) 16 kuni 30 päeva arveldamata tehingud (tegur 50 %) 31 kuni 45 päeva arveldamata tehingud (tegur 75 %) 46 päeva või rohkem arveldamata tehingud (tegur 100 %)Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad ridades 080–120 teavet seoses kauplemisportfelli positsioonide arveldus-/ülekanderiskiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 378 tabelis 1 osutatud kategooriatele.Arveldus-/ülekanderiski omavahendite nõudeid ei pea kajastama tehingute puhul, mis on arveldamata vähem kui 5 tööpäeva pärast ettenähtud arvelduspäeva.

3.7.   C 12.00 – KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMINE – STANDARDMEETODIKOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR SEC SA)

3.7.1.   Üldised märkused

99. Käesolevas vormis esitatakse teave kõigi väärtpaberistamiste kohta, mille puhul võetakse arvesse riski olulise osa ülekandmist ja mille puhul on aruandev krediidiasutus või investeerimisühing seotud väärtpaberistamisega, mida käsitletakse standardmeetodi kohaselt. Kajastatav teave sõltub krediidiasutuse või investeerimisühingu rollist väärtpaberistamises. Seega kohaldatakse väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite ja investorite suhtes asjakohaseid aruandluskirjeid.

100. Vormis CR SEC SA kogutakse koondteavet kauplemisportfelliväliste traditsiooniliste väärtpaberistamiste ja sünteetiliste väärtpaberistamiste kohta, mis on määratletud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 242 punktides 10 ja 11.

3.7.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta



Veerg

010

ALGATATUD VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID KOKKUVäärtpaberistamise tehingu algatanud krediidiasutus või investeerimisühing peab kajastama kõigi väärtpaberistamise tehingus algatatud olemasolevate väärtpaberistamise avatud positsioonide summat aruandekuupäeva seisuga, olenemata sellest, kellele positsioonid kuuluvad. Seega kajastatakse bilansilisi väärtpaberistamise positsioone (nt võlakirjad, allutatud laenud) ning bilansiväliseid positsioone ja tuletisinstrumente (nt allutatud krediidiliinid, likviidsuse tagamise tehingud, intressimäära vahetustehingud, krediidiriski vahetustehingud jne), mis on väärtpaberistamises algatatud.Traditsiooniliste väärtpaberistamiste puhul, kus väärtpaberistamise tehingu algatajal ei ole mingit positsiooni, ei võta väärtpaberistamise tehingu algataja asjaomast väärtpaberistamist vormides CR SEC SA ja CR SEC IRB arvesse. Sel eesmärgil loetakse väärtpaberistamise tehingu algataja positsioonide hulka kuuluvaks kapitalinõuete määruse artikli 242 punkti 12 kohaste uuenevate nõuete väärtpaberistamisel kasutatavaid ennetähtaegse amortiseerimise klausleid.

020–040

SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED: VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KREDIIDIRISKI KAITSEVastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 249 ja 250 käsitatakse väärtpaberistatud riskipositsioonide krediidiriski kaitset nii, nagu ei oleks lõpptähtaegade mittevastavust.

020

(–) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE (CVA) Kapitalinõuete määruse artikli 223 lõikega 2 on ette nähtud üksikasjalik kord selles veerus kajastatava volatiilsusega korrigeeritud tagatise väärtuse (CVA) arvutamiseks.

030

(–) KOGUVÄLJAVOOL: KAUDSE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (G*)„Sissevoolu” ja „väljavoolu” üldreegli kohaselt on selles veerus kajastatavad summad esitatud „sissevooluna” vastavas krediidiriski vormis (CR SA või CR IRB) ja krediidiriski kaitse andja (st kolmas isik, kellele väärtpaberistamise seeria kaudse krediidiriski kaitse kaudu üle kantakse) asjakohases riskipositsiooni klassis.Valuutariskiga korrigeeritud krediidiriski kaitse nimiväärtuse (G*) arvutamise kord on kehtestatud kapitalinõuete määruse artikli 233 lõikes 3.

040

KREDIIDIRISKI KAITSE SÄILITATUD VÕI TAGASI OSTETUD TINGLIK VÄÄRTUSKõiki säilitatud või tagasi ostetud väärtpaberistamise seeriaid (nt säilitatud esimese järjekoha kahju positsioonid) kajastatakse nimiväärtuses.Krediidiriski kaitse säilitatud või tagasi ostetud väärtuse arvutamisel ei võeta arvesse järelevalvelisi krediidiriski kaitse väärtuskärpeid.

050

VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID: ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMISTAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad väärtpaberistamise positsioonid, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 246 lõike 1 punktidele a, c ja e ning lõikele 2, kohaldamata krediidiriski ümberhindlustegureid ning mis tahes krediidiriski korrigeerimisi ja eraldisi. Tasaarvestus on asjakohane ainult samale väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjatele antud mitme tuletislepingu puhul, mis on kaetud aktsepteeritud tasaarvestuslepinguga.Selles veerus kajastatavad väärtuse korrigeerimised ja eraldised on seotud ainult väärtpaberistamise positsioonidega. Väärtpaberistatud positsioonide väärtuse korrigeerimisi arvesse ei võeta.Ennetähtaegse amortiseerimise klausli korral peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustama kapitalinõuete määruse artikli 256 lõikes 2 määratletud väärtpaberistamise tehingu algatajale kuuluva osaluse.Sünteetiliste väärtpaberistamiste puhul võrduvad bilansiliste kirjete ja/või investorite osaluste (ennetähtaegne amortiseerimine) vormis olevad väärtpaberistamise tehingu algataja hoitavad positsioonid veergude 010–040 summaga.

060

(–) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISEDKrediidikahjude katteks tehtavad väärtuse korrigeerimised ja eraldised (kapitalinõuete määruse artikkel 159) vastavalt aruandava üksuse suhtes kohaldatavatele raamatupidamistavadele. Väärtuse korrigeerimised hõlmavad kõiki summasid, mida on võetud arvesse finantsvarade krediidikahjude kasumis või kahjumis (sealhulgas õiglases väärtuses mõõdetud finantsvarade krediidiriskist tulenevad kahjud, mida ei arvata maha riskipositsiooni väärtusest) alates nende esmasest bilansis kajastamisest pluss makseviivituses olevate ostetud nõuete allahindlus vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 166 lõikele 1. Eraldised hõlmavad bilansiväliste kirjete akumuleeritud krediidikahjusid.

070

RISKIPOSITSIOON, MILLEST ON MAHA ARVATUD VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISEDKapitalinõuete määruse artikli 246 lõigete 1 ja 2 kohased väärtpaberistamise positsioonid ilma ümberhindlustegurite kohaldamiseta.Kõnealune teave on seotud vormi CR SA „Kokku” veeruga 040.

080–110

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJUKapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatükk ja artikli 4 lõike 1 punkt 57Selles veergude kogumis kogutakse teavet krediidiriski maandamise tehnikate kohta, millega riskipositsiooni või riskipositsioonide krediidiriski vähendatakse riskipositsioonide asendamise teel (nagu märgitud allpool sissevoolu ja väljavoolu puhul).Vt vormi CR SA juhiseid (selliste krediidiriski maandamise tehnikate kajastamine, millel on asendusmõju).

080

(–) KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE: KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (GA) Kaudne krediidiriski kaitse on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 59 ja seda reguleeritakse artikliga 235.Vt vormi CR SA juhiseid (selliste krediidiriski maandamise tehnikate kajastamine, millel on asendusmõju).

090

(–) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSEOtsene krediidiriski kaitse on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 58 ja seda reguleeritakse artiklitega 195, 197 ja 200.Krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju ning kapitalinõuete määruse artiklite 218–236 kohaseid bilansilise tasaarvestuse kokkuleppeid käsitatakse rahalise tagatisena.Vt vormi CR SA juhiseid (selliste krediidiriski maandamise tehnikate kajastamine, millel on asendusmõju).

100–110

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINESamuti kajastatakse samade riskipositsiooni klasside ning vajaduse korral riskikaalude või võlgniku reitinguklasside sisest sissevoolu ja väljavoolu.

100

(–) KOGUVÄLJAVOOLKapitalinõuete määruse artikli 222 lõige 3 ning artikli 235 lõiked 1 ja 2Väljavool vastab kirje „riskipositsioon, millest on maha arvatud väärtuse korrigeerimised ja eraldised” kaetud osale, mis arvatakse maha võlgniku riskipositsiooni klassist ja vajaduse korral riskikaalust või võlgniku reitinguklassist ning seejärel määratakse krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral riskikaalu või võlgniku reitinguklassi.Seda summat käsitatakse sissevooluna krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral riskikaalu või võlgniku reitinguklassi.Kõnealune teave on seotud vormi CR SA „Kokku” veeruga 090 [(–) koguväljavool].

110

KOGUSISSEVOOLVäärtpaberistamise positsioone, mis on võlaväärtpaberid ja aktsepteeritud finantstagatis vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 197 lõikele 1, kajastatakse finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodi kasutamise korral sissevooluna selles veerus.Kõnealune teave on seotud vormi CR SA „Kokku” veeruga 100 (kogusissevool).

120

NETO RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMISTVastavasse riskikaalu ja riskipositsiooni klassi määratud riskipositsioon pärast sellise sissevoolu ja väljavoolu arvessevõtmist, mis tuleneb krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju.Kõnealune teave on seotud vormi CR SA „Kokku” veeruga 110.

130

(–) KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI: OTSESE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (CVAM) FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETODI ALUSEL See kirje hõlmab ka krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju (kapitalinõuete määruse artikkel 218).Kõnealune teave on seotud vormi CR SA „Kokku” veergudega 120 ja 130.

140

RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (E*)Kapitalinõuete määruse artikli 246 kohased väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes seega ei kohaldata artikli 246 lõike 1 punktis c sätestatud ümberhindlustegurit.Kõnealune teave on seotud vormi CR SA „Kokku” veeruga 150.

150–180

BILANSIVÄLISTE KIRJETE RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUSE (E*) JAOTUS ÜMBERHINDLUSTEGURITE LÕIKESKapitalinõuete määruse artikli 246 lõike 1 punktiga c on ette nähtud, et bilansivälise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtuseks on tema nimiväärtus, mida on korrutatud ümberhindlusteguriga. Kõnealune ümberhindlustegur on 100 %, kui kapitalinõuete määruses ei ole teisiti ette nähtud.Vt vormi CR SA „Kokku” veerud 160–190.Aruandluse eesmärgil kajastatakse riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtust (E*) vastavalt järgmisele neljale üksteist välistavasse ümberhindlustegurite vahemikule: 0 %, [0 %, 20 %], [20 %, 50 %] ja [50 %, 100 %].

190

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSKapitalinõuete määruse artikli 246 kohased väärtpaberistamise positsioonid.Kõnealune teave on seotud vormi CR SA „Kokku” veeruga 200.

200

(–) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSKapitalinõuete määruse artikliga 258 on ette nähtud, et väärtpaberistamise positsioonide puhul, millele on määratud riskikaal 1 250  %, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud alternatiivina positsiooni kaasamisele oma riskiga kaalutud vara arvutusse arvata positsiooni riskipositsiooni väärtuse omavahenditest maha.

210

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSIDRiskipositsiooni väärtus, millest on lahutatud omavahenditest maha arvatud riskipositsiooni väärtus.

220–320

SELLISE RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSE, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID, JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES

220–260

REITINGU SAANUD POSITSIOONIDReitingu saanud positsioon on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 8.Riskipositsiooni väärtus, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid, jaotatakse krediidikvaliteedi astmete lõikes, nagu on standardmeetodi puhul ette nähtud kapitalinõuete määruse artikliga 251 (tabel 1).

270

RISKIKAAL 1 250  % (REITINGUTA POSITSIOONID)Reitinguta positsioon on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 7.

280

ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINEKapitalinõuete määruse artiklid 253 ja 254 ning artikli 256 lõige 5Aluspositsioonide arvessevõtmist käsitlevates veergudes kajastatakse kõiki reitinguta riskipositsioone, mille puhul riskikaal saadakse riskipositsioonide alusportfellist (kogumi keskmine riskikaal, kogumi suurim riskikaal või kontsentratsiooni suhtarvu kasutamine).

290

ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE – MILLEST: VARAGA TAGATUD KOMMERTSVÄÄRTPABERITE TEISE JÄRJEKOHA KAHJURiskipositsiooni väärtus, mille suhtes kohaldatakse teise või kõrgema järjekoha kahju väärtpaberistamise seeriasse kuuluvate väärtpaberistamise positsioonide käsitlust varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmis, nagu on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklis 254.Varaga tagatud kommertsväärtpaberite programm on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 249 lõikes 9.

300

ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE – MILLEST: KESKMINE RISKIKAAL (%)Esitatakse riskipositsioonide väärtusega kaalutud keskmine riskikaal.

310

SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETODKapitalinõuete määruse artikli 109 lõige 1 ja artikli 259 lõige 3 Väärtpaberistamise positsioonide riskipositsiooni väärtus sisemisel hinnangul põhineva meetodi kohaselt.

320

SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD: KESKMINE RISKIKAAL (%)Esitatakse riskipositsioonide väärtusega kaalutud keskmine riskikaal.

330

RISKIGA KAALUTUD VARAKapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki 3. jao kohaselt arvutatav riskiga kaalutud koguvara enne lõpptähtaegade mittevastavustest või hoolduskohustuste sätete rikkumisest tulenevaid korrigeerimisi, välja arvatud mis tahes riskiga kaalutud vara, mis vastab riskipositsioonidele, mis on väljavoolu kaudu teise vormi ümber jaotatud.

340

MILLEST: SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISEDSünteetiliste väärtpaberistamiste kajastamisel selles veerus ei võeta arvesse mis tahes lõpptähtaegade mittevastavust.

350

HOOLSUSKOHUSTUSTE SÄTETE RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE)Kapitalinõuete määruse artikli 14 lõikega 2, artikli 406 lõikega 2 ja artikliga 407 on ette nähtud, et juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing ei täida kõnealuse määruse artiklite 405, 406 või 409 teatavaid nõudeid, tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused kehtestavad proportsionaalse täiendava riskikaalu, mis on vähemalt 250 % riskikaalust (ülempiiriga 1 250  %), mida kohaldataks asjaomaste väärtpaberistamise positsioonide suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki 3. jaole. Sellise täiendava riskikaalu võib kehtestada mitte ainult investorist krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, vaid ka väärtpaberistamise tehingu algatajatele, sponsoritele ja algsetele laenuandjatele.

360

LÕPPTÄHTAEGADE MITTEVASTAVUSEST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINESünteetiliste väärtpaberistamiste lõpptähtaegade mittevastavuse puhul kajastatakse kapitalinõuete määruse artiklis 250 määratletud RW*-RW(SP), välja arvatud väärtpaberistamise seeriate puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250  % ja mille puhul on kajastatav summa võrdne nulliga. Tuleb tähele panna, et RW(SP) ei hõlma mitte ainult veerus 330 kajastatud riskiga kaalutud vara, vaid ka riskiga kaalutud vara, mis vastab riskipositsioonidele, mis on väljavoolu kaudu teise vormi ümber jaotatud.

370–380

RISKIGA KAALUTUD KOGUVARA: ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST/PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMISTKapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki 3. jao kohaselt arvutatav riskiga kaalutud koguvara enne (veerg 370)/pärast (veerg 380) kapitalinõuete määruse artiklis 252 (praegu makseviivituses olevate või eriti suure riskiga seotud riskipositsioonide väärtpaberistamine) või artikli 256 lõikes 4 (täiendavad omavahendite nõuded ennetähtaegse amortiseerimise klausleid sisaldavate uuenevate nõuete väärtpaberistamiste puhul) sätestatud piirangute kohaldamist.

390

MEMOKIRJE: RISKIGA KAALUTUD VARA, MIS VASTAB VÄLJAVOOLULE STANDARDMEETODIKOHASEST VÄÄRTPABERISTAMISEST MUUDESSE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSERiskiga kaalutud vara, mis tuleneb riskimaanduse andjale ümberjaotatud riskipositsioonidest (ja mida seepärast arvutatakse vastavas vormis), mida võetakse arvesse väärtpaberistamise positsioonide ülempiiri arvutamisel.

101. Vorm CR SEC SA on jagatud kolme peamisse reakogumisse, milles esitatakse andmed väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite ja investorite algatatud/sponsoreeritud/säilitatud või ostetud riskipositsioonide kohta. Neist igaühe puhul on teave jaotatud bilansiliste ning bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide lõikes, samuti väärtpaberistamiste ja edasiväärtpaberistamiste lõikes.

102. Koguriskipositsioon (aruandekuupäeva seisuga) on jaotatud ka väärtpaberistamise alguses kohaldatud krediidikvaliteedi astmete lõikes (viimane reakogum). Kõnealust teavet esitavad väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid ja investorid.



Rida

010

KOGURISKIPOSITSIOONKoguriskipositsioon tähendab avatud väärtpaberistamise positsioonide kogusummat. Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult kogu teave, mida väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid ja investorid on kajastanud järgnevates ridades.

020

MILLEST: EDASIVÄÄRTPABERISTAMISEDAvatud edasiväärtpaberistamise positsioonide kogusumma vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktides 63 ja 64 sätestatud määratlustele.

030

VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA: KOGURISKIPOSITSIOONSellel real esitatakse kokkuvõtlikult teave selliste väärtpaberistamise positsioonide bilansiliste ja bilansiväliste kirjete ning tuletisinstrumentide ja ennetähtaegse amortiseerimise kohta, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 13 määratletud väärtpaberistamise tehingu algataja.

040–060

BILANSILISED KIRJEDKapitalinõuete määruse artikli 246 lõike 1 punktis a on sätestatud, et juhul kui krediidiasutus või investeerimisühing arvutab riskiga kaalutud vara standardmeetodi kohaselt, on bilansilise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtuseks selle bilansiline väärtus pärast spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi.Bilansilised kirjed jaotatakse väärtpaberistamiste (rida 050) ja edasiväärtpaberistamiste (rida 060) lõikes.

070–090

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDIDNendes ridades esitatakse andmed bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide väärtpaberistamise positsioonide kohta, mille suhtes kohaldatakse väärtpaberistamise raamistiku kohaselt ümberhindlustegurit. Bilansivälise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtuseks on selle nimiväärtus, millest on maha arvatud kõnealuse väärtpaberistamise positsiooni mis tahes spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ja mida on korrutatud ümberhindlusteguriga 100 %, kui ei ole ette nähtud teisiti.Kapitalinõuete määruse II lisas loetletud tuletisinstrumendiga seonduvast vastaspoole krediidiriskist tuleneva riskipositsiooni väärtus määratakse kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse III osa, II jaotise 6. peatükile.Likviidsuse tagamise tehingute, krediidilimiitide ja maksete vahendajate rahaliste ettemaksete puhul kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutamata osa.Intressimäära ja valuutavahetustehingute puhul kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskipositsiooni väärtust (vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 246 lõikele 1), mis on kindlaks määratud vormis CR SA „Kokku”.Bilansivälised kirjed ja tuletisinstrumendid jaotatakse väärtpaberistamiste (veerg 080) ja edasiväärtpaberistamiste (veerg 090) lõikes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 251 tabelile 1.

100

ENNETÄHTAEGNE AMORTISEERIMINESeda rida kohaldatakse ainult ennetähtaegse amortiseerimise klauslit sisaldavate uuenevate nõuete väärtpaberistamise tehingute algatajate suhtes, nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktides 13 ja 14.

110

INVESTOR: KOGURISKIPOSITSIOONSellel real esitatakse kokkuvõtlikult teave selliste väärtpaberistamise positsioonide bilansiliste ja bilansiväliste kirjete ning tuletisinstrumentide kohta, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on investor.Kapitalinõuete määruses ei ole sätestatud investori sõnaselget määratlust. Seepärast tuleb selles kontekstis käsitada investorina sellist krediidiasutust või investeerimisühingut, kellel on väärtpaberistamise positsioon väärtpaberistamise tehingus, mille puhul ta ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja ega sponsor.

120–140

BILANSILISED KIRJEDKohaldatakse samu väärtpaberistamiste ja edasiväärtpaberistamiste klassifitseerimise kriteeriume nagu väärtpaberistamise tehingu algataja bilansiliste kirjete puhul.

150–170

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDIDKohaldatakse samu väärtpaberistamiste ja edasiväärtpaberistamiste klassifitseerimise kriteeriume nagu väärtpaberistamise tehingu algataja bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide puhul.

180

SPONSOR: KOGURISKIPOSITSIOONSellel real esitatakse kokkuvõtlikult teave selliste väärtpaberistamise positsioonide bilansiliste ja bilansiväliste kirjete ning tuletisinstrumentide kohta, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 14 määratletud sponsor. Kui sponsor väärtpaberistab ka oma vara, esitab ta väärtpaberistamise tehingu algatajat käsitleval real teabe oma väärtpaberistatud varade kohta.

190–210

BILANSILISED KIRJEDKohaldatakse samu väärtpaberistamiste ja edasiväärtpaberistamiste klassifitseerimise kriteeriume nagu väärtpaberistamise tehingu algataja bilansiliste kirjete puhul.

220–240

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDIDKohaldatakse samu väärtpaberistamiste ja edasiväärtpaberistamiste klassifitseerimise kriteeriume nagu väärtpaberistamise tehingu algataja bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide puhul.

250–290

AVATUD POSITSIOONIDE JAOTUS VÄÄRTPABERISTAMISE ALGUSES KOHALDATAVATE KREDIIDIKVALITEEDI ASTMETE LÕIKESNendes ridades esitatakse teave (aruandluskuupäeva seisuga) avatud positsioonide kohta väärtpaberistamise tehingu algatamise kuupäeval (väärtpaberistamise alguses) kohaldatavate krediidikvaliteedi astmete lõikes (nagu on standardmeetodi puhul ette nähtud kapitalinõuete määruse artikli 251 tabeliga 1). Kõnealuse teabe puudumisel kajastatakse krediidikvaliteedi astmeid käsitlevate andmetega samaväärseid varaseimaid kättesaadavaid andmeid.Nendes ridades kajastatakse andmeid ainult veergudes 190–270 ja 330–340.

3.8.   C 13.00 – KREDIIDIRISK – VÄÄRTPABERISTAMINE: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR SEC IRB)

3.8.1.   Üldised märkused

103. Käesolevas vormis esitatakse teave kõigi väärtpaberistamiste kohta, mille puhul võetakse arvesse riski olulise osa ülekandmist ja mille puhul on aruandev krediidiasutus või investeerimisühing seotud väärtpaberistamisega, mida käsitletakse sisereitingute meetodi kohaselt.

104. Kajastatav teave sõltub krediidiasutuse või investeerimisühingu rollist väärtpaberistamises. Seega kohaldatakse väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite ja investorite suhtes asjakohaseid aruandluskirjeid.

105. Vormi CR SEC IRB ulatus on sama kui vormi CR SEC SA puhul. Selles esitatakse koondteave kauplemisportfelliväliste traditsiooniliste väärtpaberistamiste ja sünteetiliste väärtpaberistamiste kohta.

3.8.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta



Veerg

010

ALGATATUD VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID KOKKUBilansiliste kirjete kogusummat käsitleva rea puhul vastab selles veerus kajastatav summa väärtpaberistatud tagasimaksmata nõuete kogusummale aruandekuupäeva seisuga.Vt vormi CR SEC SA veerg 010.

020–040

SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED: VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KREDIIDIRISKI KAITSEKapitalinõuete määruse artiklid 249 ja 250Väärtpaberistamise struktuuriga seotud krediidiriski maandamise tehnikate korrigeeritud väärtuses ei võeta arvesse lõpptähtaegade mittevastavust.

020

(–) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE (CVA) Kapitalinõuete määruse artikli 223 lõikega 2 on ette nähtud üksikasjalik kord selles veerus kajastatava volatiilsusega korrigeeritud tagatise väärtuse (CVA) arvutamiseks.

030

(–) KOGUVÄLJAVOOL: KAUDSE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (G*)„Sissevoolu” ja „väljavoolu” üldreegli kohaselt on vormi CR SEC IRB veerus 030 kajastatavad summad esitatud „sissevooluna” vastavas krediidiriski vormis (CR SA või CR IRB) ja krediidiriski kaitse andja (st kolmas isik, kellele väärtpaberistamise seeria kaudse krediidiriski kaitse kaudu üle kantakse) asjakohases riskipositsiooni klassis.Valuutariskiga korrigeeritud krediidiriski kaitse nimiväärtuse (G*) arvutamise kord on kehtestatud kapitalinõuete määruse artikli 233 lõikes 3.

040

KREDIIDIRISKI KAITSE SÄILITATUD VÕI TAGASI OSTETUD TINGLIK VÄÄRTUSKõiki säilitatud või tagasi ostetud väärtpaberistamise seeriaid (nt säilitatud esimese järjekoha kahju positsioonid) kajastatakse nimiväärtuses.Krediidiriski kaitse säilitatud või tagasi ostetud väärtuse arvutamisel ei võeta arvesse järelevalvelisi krediidiriski kaitse väärtuskärpeid.

050

VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID: ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMISTAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad väärtpaberistamise positsioonid, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 246 lõike 1 punktidele b, d ja e ning lõikele 2, kohaldamata krediidiriski ümberhindlustegureid ning koos väärtuse korrigeerimiste ja eraldistega. Tasaarvestus on asjakohane ainult samale väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjatele antud mitme tuletislepingu puhul, mis on kaetud aktsepteeritud tasaarvestuslepinguga.Selles veerus kajastatavad väärtuse korrigeerimised ja eraldised on seotud ainult väärtpaberistamise positsioonidega. Väärtpaberistatud positsioonide väärtuse korrigeerimisi arvesse ei võeta.Ennetähtaegse amortiseerimise klausli korral peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustama kapitalinõuete määruse artikli 256 lõikes 2 määratletud väärtpaberistamise tehingu algatajale kuuluva osaluse.Sünteetiliste väärtpaberistamiste puhul võrduvad bilansiliste kirjete ja/või investorite osaluste (ennetähtaegne amortiseerimine) vormis olevad väärtpaberistamise tehingu algataja hoitavad positsioonid veergude 010–040 summaga.

060–090

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJUKapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatükk ja artikli 4 lõike 1 punkt 57Selles veergude kogumis kogutakse teavet krediidiriski maandamise tehnikate kohta, millega riskipositsiooni või riskipositsioonide krediidiriski vähendatakse riskipositsioonide asendamise teel (nagu märgitud allpool sissevoolu ja väljavoolu puhul).

060

(–) KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE: KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (GA) Kaudne krediidiriski kaitse on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 59.Kapitalinõuete määruse artiklis 236 on kirjeldatud korrigeeritud väärtuse GA arvutamise korda täieliku krediidiriski kaitse/osalise krediidiriski kaitse korral sama nõudeõiguse järgu puhul.Kõnealune teave on seotud vormi CR IRB veergudega 040 ja 050.

070

(–) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSEOtsene krediidiriski kaitse on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 58.Kuna finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetod ei ole kohaldatav, kajastatakse selles veerus ainult kapitalinõuete määruse artikli 200 kohast otsest krediidiriski kaitset.Kõnealune teave on seotud vormi CR IRB veeruga 060.

080–090

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINESamuti kajastatakse samade riskipositsiooni klasside ning vajaduse korral riskikaalude või võlgniku reitinguklasside sisest sissevoolu ja väljavoolu.

080

(–) KOGUVÄLJAVOOLKapitalinõuete määruse artikkel 236Väljavool vastab kirje „riskipositsioon, millest on maha arvatud väärtuse korrigeerimised ja eraldised” kaetud osale, mis arvatakse maha võlgniku riskipositsiooni klassist ja vajaduse korral riskikaalust või võlgniku reitinguklassist ning seejärel määratakse krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral riskikaalu või võlgniku reitinguklassi.Seda summat käsitatakse sissevooluna krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral riskikaalu või võlgniku reitinguklassi.Kõnealune teave on seotud vormi CR IRB veeruga 070.

090

KOGUSISSEVOOLKõnealune teave on seotud vormi CR IRB veeruga 080.

100

RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMISTVastavasse riskikaalu ja riskipositsiooni klassi määratud riskipositsioon pärast sellise sissevoolu ja väljavoolu arvessevõtmist, mis tuleneb krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju.Kõnealune teave on seotud vormi CR IRB veeruga 090.

110

(–) KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI: OTSESE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (CVAM) FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETODI ALUSELKapitalinõuete määruse artiklid 218–222. See kirje hõlmab ka krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju (kapitalinõuete määruse artikkel 218).

120

RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (E*)Kapitalinõuete määruse artikli 246 kohased väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes seega ei kohaldata artikli 246 lõike 1 punktis c sätestatud ümberhindlustegurit.

130–160

BILANSIVÄLISTE KIRJETE RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUSE (E*) JAOTUS ÜMBERHINDLUSTEGURITE LÕIKESKapitalinõuete määruse artikli 246 lõike 1 punktiga c on ette nähtud, et bilansivälise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtuseks on tema nimiväärtus, mida on korrutatud ümberhindlusteguriga. Kõnealune ümberhindlustegur on 100 %, kui ei ole sätestatud teisiti.Ümberhindlustegur on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 56.Aruandluse eesmärgil kajastatakse riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtust (E*) vastavalt järgmisele neljale üksteist välistavasse ümberhindlustegurite vahemikule: 0 %, [0 %, 20 %], [20 %, 50 %] ja [50 %, 100 %].

170

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSKapitalinõuete määruse artikli 246 kohased väärtpaberistamise positsioonid.Kõnealune teave on seotud vormi CR IRB veeruga 110.

180

(–) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSKapitalinõuete määruse artikli 266 lõikega 3 on ette nähtud, et väärtpaberistamise positsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250  %, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud alternatiivina positsiooni kaasamisele oma riskiga kaalutud vara arvutusse arvata positsiooni riskipositsiooni väärtuse omavahenditest maha.

190

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

200–320

VÄLISREITINGU MEETOD (KREDIIDIKVALITEEDI ASTMED)Kapitalinõuete määruse artikkel 261Sisereitingute meetodi kohaseid väärtpaberistamise positsioone, millele on antud kaudne reiting vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 259 lõikele 2, kajastatakse reitingu saanud positsioonidena.Riskipositsiooni väärtus, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid, jaotatakse krediidikvaliteedi astmete lõikes, nagu on sisereitingute meetodi puhul ette nähtud kapitalinõuete määruse artikli 261 lõike 1 tabeliga 4.

330

REGULATIIVNE MEETODKapitalinõuete määruse artikli 262 kohane regulatiivne meetod.Väärtpaberistamise positsiooni riskikaal on kas 7 % või vastavalt ette nähtud valemitele kohaldatav riskikaal, olenevalt sellest, kumb neist on suurem.

340

REGULATIIVNE MEETOD: KESKMINE RISKIKAALVäärtpaberistamise positsioonide krediidiriski maandamist võidakse arvesse võtta vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 264. Sel juhul kajastab krediidiasutus või investeerimisühing positsiooni tegelikku riskikaalu, vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 264 lõikele 2, kui ta on saanud täieliku krediidiriski kaitse (tegeliku riskikaalu arvutamiseks jagatakse positsiooni riskiga kaalutud vara positsiooni riskipositsiooni väärtusega ja korrutatakse tulemus 100ga).Kui positsioonil on osaline krediidiriski kaitse, peab krediidiasutus või investeerimisühing kohaldama regulatiivset meetodit, kasutades väärtpaberistamise seeria n-ö paksust T, mida on korrigeeritud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 264 lõikele 3.Selles veerus kajastatakse kaalutud keskmisi riskikaalusid.

350

ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINEAluspositsioonide arvessevõtmist käsitlevates veergudes kajastatakse kõiki reitinguta riskipositsioone, mille puhul riskikaal saadakse riskipositsioonide alusportfellist (kogumi suurim riskikaal).Kapitalinõuete määruse artikli 263 lõigetega 2 ja 3 on ette nähtud erikäsitlus, mida kohaldatakse juhul, kui Kirb-i ei saa arvutada.Likviidsuse tagamise tehingute raames võimaldatud kasutamata likviidsuslimiite kajastatakse kirje „bilansivälised kirjed ja tuletisinstrumendid” all.Kuni väärtpaberistamise tehingu algataja suhtes kohaldatakse erikäsitlust, sest Kirb-i ei saa arvutada, tuleks veerus 350 kajastada sellist riskiga kaalumise käsitlust, mida kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 263 sätestatud käsitluse alla kuuluva likviidsuse tagamise tehingu riskipositsiooni väärtuse suhtes.Ennetähtaegset amortiseerimist käsitlevad sätted on ette nähtud kapitalinõuete määruse artikli 256 lõikega 5 ja artikliga 265.

360

ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE: KESKMINE RISKIKAALEsitatakse riskipositsioonide väärtusega kaalutud keskmine riskikaal.

370

SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETODKapitalinõuete määruse artikli 259 lõigetega 3 ja 4 on ette nähtud kommertsväärtpaberite programmi positsioonide puhul kasutatav sisemisel hinnangul põhinev meetod.

380

SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD: KESKMINE RISKIKAALSelles veerus kajastatakse kaalutud keskmisi riskikaalusid.

390

(–) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISTEST JA ERALDISTEST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA VÄHENDAMINESisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgivad kapitalinõuete määruse artikli 266 lõiget 1 (kohaldatakse ainult väärtpaberistamise tehingu algatajate suhtes, kui riskipositsiooni ei ole omavahenditest maha arvatud) ja lõiget 2.Krediidikahjude katteks tehtavad väärtuse korrigeerimised ja eraldised (kapitalinõuete määruse artikkel 159) vastavalt aruandava üksuse suhtes kohaldatavatele raamatupidamistavadele. Väärtuse korrigeerimised hõlmavad kõiki summasid, mida on võetud arvesse finantsvarade krediidikahjude kasumis või kahjumis (sealhulgas õiglases väärtuses mõõdetud finantsvarade krediidiriskist tulenevad kahjud, mida ei arvata maha riskipositsiooni väärtusest) alates nende esmasest bilansis kajastamisest pluss makseviivituses olevate ostetud nõuete allahindlus vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 166 lõikele 1. Eraldised hõlmavad bilansiväliste kirjete akumuleeritud krediidikahjusid.

400

RISKIGA KAALUTUD VARAKapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki 3. jao kohaselt arvutatav riskiga kaalutud koguvara enne lõpptähtaegade mittevastavustest või hoolduskohustuste sätete rikkumisest tulenevaid korrigeerimisi, välja arvatud mis tahes riskiga kaalutud vara, mis vastab riskipositsioonidele, mis on väljavoolu kaudu teise vormi ümber jaotatud.

410

MILLEST: SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISEDSelliste sünteetiliste väärtpaberistamiste kajastamisel, mille puhul esineb lõpptähtaegade mittevastavus, ei võeta selles veerus arvesse mis tahes lõpptähtaegade mittevastavust.

420

HOOLSUSKOHUSTUSTE SÄTETE RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE)Kapitalinõuete määruse artikli 14 lõikega 2, artikli 406 lõikega 2 ja artikliga 407 on ette nähtud, et juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing ei täida teatavaid nõudeid, tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused kehtestavad proportsionaalse täiendava riskikaalu, mis on vähemalt 250 % riskikaalust (ülempiiriga 1 250  %), mida kohaldataks asjaomaste väärtpaberistamise positsioonide suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki 3. jaole.

430

LÕPPTÄHTAEGADE MITTEVASTAVUSEST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINESünteetiliste väärtpaberistamiste lõpptähtaegade mittevastavuse puhul kajastatakse kapitalinõuete määruse artiklis 250 määratletud RW*-RW(SP), välja arvatud väärtpaberistamise seeriate puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250  % ja mille puhul on kajastatav summa võrdne nulliga. Tuleb tähele panna, et RW(SP) ei hõlma mitte ainult veerus 400 kajastatud riskiga kaalutud vara, vaid ka riskiga kaalutud vara, mis vastab riskipositsioonidele, mis on väljavoolu kaudu teise vormi ümber jaotatud.Selles veerus kajastatakse negatiivseid väärtusi.

440–450

RISKIGA KAALUTUD KOGUVARA: ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST/PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMISTKapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki 3. jao kohaselt arvutatav riskiga kaalutud koguvara enne (veerg 440)/pärast (veerg 450) kapitalinõuete määruse artiklis 260 sätestatud ülempiiri kohaldamist. Lisaks tuleb arvesse võtta kapitalinõuete määruse artiklit 265 (täiendavad omavahendite nõuded ennetähtaegse amortiseerimise klausleid sisaldavate uuenevate nõuete väärtpaberistamiste puhul).

460

MEMOKIRJE: RISKIGA KAALUTUD VARA, MIS VASTAB VÄLJAVOOLULE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASEST VÄÄRTPABERISTAMISEST MUUDESSE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSERiskiga kaalutud vara, mis tuleneb riskimaanduse andjale ümberjaotatud riskipositsioonidest (ja mida seepärast arvutatakse vastavas vormis), mida võetakse arvesse väärtpaberistamise positsioonide ülempiiri arvutamisel.

106. Vorm CR SEC IRB on jagatud kolme peamisse reakogumisse, milles esitatakse andmed väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite ja investorite algatatud/sponsoreeritud/säilitatud või ostetud riskipositsioonide kohta. Neist igaühe puhul on teave jaotatud bilansiliste ning bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide lõikes, samuti väärtpaberistamiste ja edasiväärtpaberistamiste riskikaalu rühmade lõikes.

107. Koguriskipositsioon (aruandekuupäeva seisuga) on jaotatud ka väärtpaberistamise alguses kohaldatud krediidikvaliteedi astmete lõikes (viimane reakogum). Kõnealust teavet esitavad väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid ja investorid.



Rida

010

KOGURISKIPOSITSIOONKoguriskipositsioon tähendab avatud väärtpaberistamise positsioonide kogusummat. Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult kogu teave, mida väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid ja investorid on kajastanud järgnevates ridades.

020

MILLEST: EDASIVÄÄRTPABERISTAMISEDAvatud edasiväärtpaberistamise positsioonide kogusumma vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktides 63 ja 64 sätestatud määratlustele.

030

VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA: KOGURISKIPOSITSIOONSellel real esitatakse kokkuvõtlikult teave selliste väärtpaberistamise positsioonide bilansiliste ja bilansiväliste kirjete ning tuletisinstrumentide ja ennetähtaegse amortiseerimise kohta, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 13 määratletud väärtpaberistamise tehingu algataja.

040–090

BILANSILISED KIRJEDKapitalinõuete määruse artikli 246 lõike 1 punktis b on sätestatud, et juhul kui krediidiasutus või investeerimisühing arvutab riskiga kaalutud vara sisereitingute meetodi kohaselt, on bilansilise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtuseks selle bilansiline väärtus, võtmata arvesse mis tahes tehtud krediidiriskiga korrigeerimisi.Bilansilised kirjed jaotatakse väärtpaberistamiste (A-B-C, read 050–070) ja edasiväärtpaberistamiste (D-E, read 080–090) riskikaalu rühmade lõikes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 261 lõike 1 tabelile 4.

100–150

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDIDNendes ridades esitatakse andmed bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide väärtpaberistamise positsioonide kohta, mille suhtes kohaldatakse väärtpaberistamise raamistiku kohaselt ümberhindlustegurit. Bilansivälise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtuseks on selle nimiväärtus, millest on maha arvatud kõnealuse väärtpaberistamise positsiooni mis tahes spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ja mida on korrutatud ümberhindlusteguriga 100 %, kui ei ole ette nähtud teisiti.Kapitalinõuete määruse II lisas loetletud tuletisinstrumentidest tulenevad bilansivälised väärtpaberistamise positsioonid määratakse kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükile. Kapitalinõuete määruse II lisas loetletud tuletisinstrumendiga seonduvast vastaspoole krediidiriskist tuleneva riskipositsiooni väärtus määratakse kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse III osa, II jaotise 6. peatükile.Likviidsuse tagamise tehingute, krediidilimiitide ja maksete vahendajate rahaliste ettemaksete puhul kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutamata osa.Intressimäära ja valuutavahetustehingute puhul kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskipositsiooni väärtust (vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 246 lõikele 1), mis on kindlaks määratud vormis CR SA „Kokku”.Bilansivälised kirjed jaotatakse väärtpaberistamiste (A-B-C, read 110–130) ja edasiväärtpaberistamiste (D-E, read 140–150) riskikaalu rühmade lõikes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 261 lõike 1 tabelile 4.

160

ENNETÄHTAEGNE AMORTISEERIMINESeda rida kohaldatakse ainult ennetähtaegse amortiseerimise klauslit sisaldavate uuenevate nõuete väärtpaberistamise tehingute algatajate suhtes, nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktides 13 ja 14.

170

INVESTOR: KOGURISKIPOSITSIOONSellel real esitatakse kokkuvõtlikult teave selliste väärtpaberistamise positsioonide bilansiliste ja bilansiväliste kirjete ning tuletisinstrumentide kohta, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on investor.Kapitalinõuete määruses ei ole sätestatud investori sõnaselget määratlust. Seepärast tuleb selles kontekstis käsitada investorina sellist krediidiasutust või investeerimisühingut, kellel on väärtpaberistamise positsioon väärtpaberistamise tehingus, mille puhul ta ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja ega sponsor.

180–230

BILANSILISED KIRJEDKohaldatakse samu väärtpaberistamiste (A-B-C) ja edasiväärtpaberistamiste (D-E) klassifitseerimise kriteeriume nagu väärtpaberistamise tehingu algataja bilansiliste kirjete puhul.

240–290

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDIDKohaldatakse samu väärtpaberistamiste (A-B-C) ja edasiväärtpaberistamiste (D-E) klassifitseerimise kriteeriume nagu väärtpaberistamise tehingu algataja bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide puhul.

300

SPONSOR: KOGURISKIPOSITSIOONSellel real esitatakse kokkuvõtlikult teave selliste väärtpaberistamise positsioonide bilansiliste ja bilansiväliste kirjete ning tuletisinstrumentide kohta, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 14 määratletud sponsor. Kui sponsor väärtpaberistab ka oma vara, esitab ta väärtpaberistamise tehingu algatajat käsitleval real teabe oma väärtpaberistatud varade kohta.

310–360

BILANSILISED KIRJEDKohaldatakse samu väärtpaberistamiste (A-B-C) ja edasiväärtpaberistamiste (D-E) klassifitseerimise kriteeriume nagu väärtpaberistamise tehingu algataja bilansiliste kirjete ja tuletisinstrumentide puhul.

370–420

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDIDKohaldatakse samu väärtpaberistamiste (A-B-C) ja edasiväärtpaberistamiste (D-E) klassifitseerimise kriteeriume nagu väärtpaberistamise tehingu algataja bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide puhul.

430–540

AVATUD POSITSIOONIDE JAOTUS VÄÄRTPABERISTAMISE ALGUSES KOHALDATAVATE KREDIIDIKVALITEEDI ASTMETE LÕIKESNendes ridades esitatakse teave (aruandluskuupäeva seisuga) avatud positsioonide kohta väärtpaberistamise tehingu algatamise kuupäeval (väärtpaberistamise alguses) kohaldatavate krediidikvaliteedi astmete lõikes (nagu on sisereitingute meetodi puhul ette nähtud kapitalinõuete määruse artikli 261 tabeliga 4). Kõnealuse teabe puudumisel kajastatakse krediidikvaliteedi astmeid käsitlevate andmetega samaväärseid varaseimaid kättesaadavaid andmeid.Nendes ridades kajastatakse andmeid ainult veergudes 170–320 ja 400–410.

3.9.   C 14.00 – ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA (SEC DETAILS)

3.9.1.   Üldised märkused

108. Käesolevas vormis kogutakse teavet tehingupõhiselt (mitte koondteabena, nagu seda kajastatakse vormides CR SEC SA, CR SEC IRB, MKR SA SEC ja MKR SA CTP) kõigi väärtpaberistamiste kohta, millega aruandev krediidiasutus või investeerimisühing on seotud. Kajastada tuleb iga väärtpaberistamise peamisi tunnuseid, nt alusvarade kogumi laad ja omavahendite nõuded.

109. Käesolevat vormi täidetakse järgmistel juhtudel.

a. Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu algatatud/sponsoreeritud väärtpaberistamised, kui asjaomane krediidiasutus või investeerimisühing hoiab vähemalt ühte väärtpaberistamise positsiooni. See tähendab, et olenemata sellest, kas riski oluline osa on üle kantud või mitte, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud teabe kõigi (nii kauplemisportfelliväliste kui ka kauplemisportfelli kuuluvate) positsioonide kohta, mida nad hoiavad. Hoitavad positsioonid hõlmavad kapitalinõuete määruse artikli 405 kohaselt säilitatud positsioone.

b. Aruandeaasta jooksul ( 3 ) aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu algatatud/sponsoreeritud väärtpaberistamised, kus asjaomasel krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole positsiooni.

c. Väärtpaberistamised, mille esmane alusvara on finantskohustused, mille on algselt emiteerinud aruandev krediidiasutus või investeerimisühing ja mille on (osaliselt) omandanud väärtpaberistamisettevõtja. See alusvara võib hõlmata pandikirju või muid kohustusi ja seda tuleb vastavalt kajastada veerus 160.

d. Väärtpaberistamises hoitavad positsioonid, kui aruandev krediidiasutus või investeerimisühing ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja ega sponsor (st ta on investor või algne laenuandja).

110. Käesoleva vormi esitavad konsolideerimisgrupid ja eraldiseisvad krediidiasutused ja investeerimisühingud, ( 4 ) mis asuvad samas riigis, kus nende suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid. Juhul kui väärtpaberistamised hõlmavad mitut samasse konsolideerimisgruppi kuuluvat üksust, esitatakse üksikasjalik jaotus üksuste lõikes.

111. Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 406 lõikele 1, millega on ette nähtud, et väärtpaberistamise positsioonidesse investeerivad krediidiasutused ja investeerimisühingud koguvad asjaomaste väärtpaberistamiste kohta üksikasjalikku teavet hoolsuskohustuse täitmiseks, kohaldatakse käesoleva vormi aruandlusnõudeid piiratud määral ka investorite suhtes. Eelkõige peavad nad kajastama andmeid veergudes 010–040; 070–110; 160; 190; 290–400; 420–470.

112. Algse laenuandjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud (kes ei ole ka sama väärtpaberistamise tehingu algatajad ega sponsorid) kajastavad selles vormis andmeid üldiselt samal määral nagu investorid.

3.9.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta



Veerg

005

REA NUMBERRea number on rea tunnus ja see peab tabeli iga rea puhul olema kordumatu. See on numbrilises järjestuses 1, 2, 3 jne.

010

SISEKOODSisekood (tähtnumbriline), mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab väärtpaberistamise identifitseerimiseks. Sisekood on seotud väärtpaberistamise tunnusega.

020

VÄÄRTPABERISTAMISE TUNNUS (kood/nimi)Väärtpaberistamise ametlikuks registreerimiseks kasutatav kood või kui seda ei ole, siis nimi, mille all väärtpaberistamist turul tuntakse. Kui on võimalik kasutada rahvusvahelist väärtpaberite identifitseerimisnumbrit ISIN (nt avalike tehingute puhul), kajastatakse selles veerus tähemärke, mis on samad kõigi väärtpaberistamise seeriate puhul.

030

VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA TUNNUS (kood/nimi)Selles veerus kajastatakse järelevalveasutuse poolt väärtpaberistamise tehingu algatajale antud koodi või kui seda ei ole, siis krediidiasutuse või investeerimisühingu nime.Mitme müüjaga väärtpaberistamiste puhul kajastab aruandev üksus kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate selliste üksuste tunnuseid, kes on tehinguga seotud (väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsori või algse laenuandjana). Kui koodi ei ole või kui aruandev üksus ei tea seda, kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu nime.

040

VÄÄRTPABERISTAMISE LIIK; (TRADITSIOONILINE/SÜNTEETILINE)Kajastatakse järgmisi lühendeid:
— T – traditsiooniline väärtpaberistamine;
— S – sünteetiline väärtpaberistamine. Traditsioonilise väärtpaberistamise ja sünteetilise väärtpaberistamise määratlused on sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktides 10 ja 11.

050

ARVESTUSLIK KÄSITLUS: KAS VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONE KAJASTATAKSE BILANSIS VÕI NEED ARVATAKSE BILANSIST VÄLJA?Väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid ja algsed laenuandjad kajastavad üht järgmistest lühenditest:
— K – kui kajastatakse täielikult;
— P – kui arvatakse osaliselt välja;
— R – kui arvatakse täielikult välja;
— N – kui ei kohaldata. Selles veerus kajastatakse kokkuvõtlikult tehingu arvestuslikku käsitlust.Sünteetiliste väärtpaberistamiste puhul märgivad väärtpaberistamise tehingu algatajad, et väärtpaberistatud riskipositsioonid on bilansist välja arvatud.Kohustuste väärtpaberistamiste puhul väärtpaberistamise tehingu algatajad selles veerus andmeid ei kajasta.Lühend P (osaliselt välja arvatud) märgitakse juhul, kui väärtpaberistatud vara kajastatakse bilansis sel määral, mil aruandev üksus on sellega jätkuvalt seotud, vastavalt IAS 39 punktidele 30–35.

060

MAKSEVÕIMEKÄSITLUS: VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUDEID?Ainult väärtpaberistamise tehingu algatajad kajastavad järgmisi lühendeid:
— N – omavahendite nõudeid ei kohaldata;
— B – kauplemisportfelliväline;
— T – kauplemisportfelli kuuluv;
— A – osaliselt nii kauplemisportfelliväline kui kauplemisportfelli kuuluv. Kapitalinõuete määruse artiklid 109, 243 ja 244Selles veerus kajastatakse kokkuvõtlikult väärtpaberistamise tehingu algataja poolset väärtpaberistamise skeemi maksevõimekäsitlust. Selles märgitakse, kas omavahendite nõudeid arvutatakse vastavalt väärtpaberistatud riskipositsioonidele või väärtpaberistamise positsioonidele (kauplemisportfelliväline/kauplemisportfelli kuuluv).Kui omavahendite nõuded põhinevad väärtpaberistatud riskipositsioonidel (ei ole riski olulise osa ülekandmine), kajastatakse krediidiriski omavahendite nõuete arvutamist vormis CR SA, kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab standardmeetodit, või vormis CR IRB, kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab sisereitingute meetodit.Kui aga omavahendite nõuded põhinevad kauplemisportfellivälistel väärtpaberistamise positsioonidel (riski olulise osa ülekandmine), kajastatakse krediidiriski omavahendite nõuete arvutamist vormides CR SEC SA või CR SEC IRB. Kauplemisportfellis hoitavate väärtpaberistamise positsioonide puhul kajastatakse tururiski omavahendite nõuete arvutamist vormis MKR SA TDI (standarditud üldine positsioonirisk) ja vormides MKR SA SEC või MKR SA CTP (standarditud spetsiifiline positsioonirisk) või vormis MKR IM (sisemudelid).Kohustuste väärtpaberistamiste puhul väärtpaberistamise tehingu algatajad selles veerus andmeid ei kajasta.

070

VÄÄRTPABERISTAMINE VÕI EDASIVÄÄRTPABERISTAMINE?Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktides 61–64 sätestatud „väärtpaberistamise” ja „edasiväärtpaberistamise” määratlustele kajastatakse alusvara liiki järgmiste lühenditega:
— S – väärtpaberistamine;
— R – edasiväärtpaberistamine.

080–100

SÄILITAMINEKapitalinõuete määruse artiklid 404–410

080

KOHALDATAV SÄILITAMISE LIIKIga algatatud väärtpaberistamise skeemi puhul kajastatakse asjakohast neto majandusliku huvi säilitamise liiki vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 405.
A — vertikaalne lõik (väärtpaberistamise positsioonid): „säilitatakse vähemalt 5 % iga investoritele müüdud või üle kantud väärtpaberistamise seeria nimiväärtusest”;
V — vertikaalne lõik (väärtpaberistatud riskipositsioonid): säilitatakse vähemalt 5 % iga väärtpaberistatud riskipositsiooni krediidiriskist, kui selliste väärtpaberistatud riskipositsioonidega seoses sel viisil säilitatud krediidirisk on alati sama või madalama nõudeõiguse järguga võrreldes krediidiriskiga, mis on väärtpaberistatud seoses samade asjaomaste riskipositsioonidega.
B — uuenevad nõuded: „uuenevate nõuete väärtpaberistamise korral säilitatakse väärtpaberistamise tehingu algataja huvi vähemalt 5 % ulatuses väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtusest”;
C — bilansilised: „säilitatakse juhuslikult valitud riskipositsioonid, mis on vähemalt 5 % väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtusest, juhul kui sellised riskipositsioonid oleksid väärtpaberistamise käigus väärtpaberistatud, tingimusel, et potentsiaalselt väärtpaberistatud riskipositsioonide arv ei ole tehingu algatamisel väiksem kui 100”;
D — esimese järjekoha kahju: „säilitatakse esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria ja vajaduse korral muud väärtpaberistamise seeriad, millel on sama või kõrgem riskiprofiil kui neil seeriatel, mis on investoritele üle kantud või müüdud ja mille tähtpäev ei saabu varem kui neil seeriatel, mis on investoritele üle kantud või müüdud, nii et säilitatakse kokku vähemalt 5 % väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtusest”;
E — vabastatud: seda lühendit kajastatakse selliste väärtpaberistamiste puhul, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 405 lõiget 3.
N — ei kohaldata: seda lühendit kajastatakse selliste väärtpaberistamiste puhul, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklit 404.
U — nõuete rikkumine või tundmatu: seda lühendit kajastatakse juhul, kui aruandvale üksusele ei ole kindlalt teada, millist säilitamise liiki kohaldatakse, või nõuete mittejärgimise korral.

090

SÄILITAMISE % ARUANDEKUUPÄEVA SEISUGA Väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või algne laenuandja säilitab vähemalt 5 % olulise neto majandusliku huvi (väärtpaberistamise tehingu algatamise kuupäeva seisuga).Olenemata kapitalinõuete määruse artikli 405 lõikest 1 võib väärtpaberistamise tehingu algatamisel säilitamise mõõtmist tavapäraselt tõlgendada selle mõõtmisena riskipositsioonide esmasel väärtpaberistamisel ja mitte riskipositsioonide esmasel loomisel (nt mitte siis, kui alusvaraks olevad laenud esimest korda anti). Väärtpaberistamise tehingu algatamisel säilitamise mõõtmine tähendab, et säilitamise määr 5 % peab olema täidetud sellise säilitamise taseme mõõtmise ajal (nt riskipositsioonide esmase väärtpaberistamise ajal). Säilitamise määra pidev taasmõõtmine ja korrigeerimine tehingu kehtivusajal ei ole nõutud.Selles veerus ei kajastata andmeid juhul, kui veerus 080 (kohaldatav säilitamise liik) kajastatakse lühendit E (vabastatud) või N (ei kohaldada).

100

SÄILITAMISNÕUDE JÄRGIMINE?Kapitalinõuete määruse artikli 405 lõige 1Kajastatakse järgmisi lühendeid:
Y — jah;
N — ei. Selles veerus ei kajastata andmeid juhul, kui veerus 080 (kohaldatav säilitamise liik) kajastatakse lühendit E (vabastatud) või N (ei kohaldada).

110

KREDIIDIASUTUSE VÕI INVESTEERIMISÜHINGU ROLL: (VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA/SPONSOR/ALGNE LAENUANDJA/INVESTOR)Kajastatakse järgmisi lühendeid:
— O – väärtpaberistamise tehingu algataja;
— S – sponsor;
— L – algne laenuandja;
— I – investor. Vt väärtpaberistamise tehingu algataja ja sponsori määratlused vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktides 13 ja 14. Investorina käsitatakse krediidiasutusi ja investeerimisühinguid, kelle suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikleid 406 ja 407.

120–130

VARAGA TAGATUD KOMMERTSVÄÄRTPABERITE PROGRAMMIGA MITTE HÕLMATUDTulenevalt varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmide (määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 9) erilaadist, mis on seotud asjaoluga, et need hõlmavad mitut individuaalset väärtpaberistamise positsiooni, ei kajastata kõnealuseid programme veergudes 120 ja 130.

120

VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAMISE KUUPÄEV (kk/aaaa)Väärtpaberistamise tehingu algatamise kuud ja aastat (st nõuete kogumi koostamise lõppkuupäev) kajastatakse vastavalt järgmisele vormingule: kk/aaaa.Aruandekuupäevade vahel ühegi väärtpaberistamise skeemi algatamise kuupäev ei muutu. Avatud kogumitega tagatud väärtpaberistamise skeemide puhul on algatamise kuupäevaks väärtpaberite esmase emiteerimise kuupäev.Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.

130

VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KOGUSUMMA VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAMISE KUUPÄEVA SEISUGASelles veerus esitatakse väärtpaberistatud portfelli kogusumma (vastavalt esmastele riskipositsioonidele enne ümberhindlustegurite kohaldamist) väärtpaberistamise tehingu algatamise kuupäeva seisuga.Avatud kogumitega tagatud väärtpaberistamise skeemide puhul kajastatakse seda summat väärtpaberite esmase emiteerimise algatamise kuupäeva seisuga. Traditsiooniliste väärtpaberistamiste puhul ei võeta arvesse väärtpaberistamise kogumi muid varasid. Mitme müüjaga väärtpaberistamise skeemide puhul (st mitu väärtpaberistamise tehingu algatajat) kajastatakse ainult summat, mis vastab aruandva üksuse osale väärtpaberistatud portfellis. Kohustuste väärtpaberistamiste puhul kajastatakse ainult aruandva üksuse emiteeritud summat.Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.

140–220

VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDVeergudes 140–220 esitab aruandev üksus teabe väärtpaberistatud portfelli tunnuste kohta.

140

KOGUSUMMAKrediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad väärtpaberistatud portfelli väärtust aruandekuupäeva seisuga, st väärtpaberistatud tagasimaksmata nõuete kogusummat. Traditsiooniliste väärtpaberistamiste puhul ei võeta arvesse väärtpaberistamise kogumi muid varasid. Mitme müüjaga väärtpaberistamise skeemide puhul (st mitu väärtpaberistamise tehingu algatajat) kajastatakse ainult summat, mis vastab aruandva üksuse osale väärtpaberistatud portfellis. Suletud kogumitega tagatud väärtpaberistamise skeemide puhul (st väärtpaberistatud varade portfelli ei saa pärast väärtpaberistamise tehingu algatamise kuupäeva laiendada) summat järk-järgult vähendatakse.Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.

150

KREDIIDIASUTUSE VÕI INVESTEERIMISÜHINGU OSA (%)Kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu osa (protsendina kahe komakoha täpsusega) väärtpaberistatud portfellis aruandekuupäeva seisuga. Selles veerus kajastatav näitaja on vaikimisi 100 %, välja arvatud mitme müüjaga väärtpaberistamise skeemide puhul. Sel juhul kajastab aruandev üksus oma praegust osa väärtpaberistatud portfellis (samaväärne veeruga 140 suhtelisest seisukohast).Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.

160

LIIKSelles veerus kogutakse teavet väärtpaberistatud portfelli varade (numbrikoodid 1–8) või kohustuste (numbrikoodid 9 ja 10) liigi kohta. Krediidiasutus või investeerimisühing kajastab ühte järgmistest numbrikoodidest:
1 — elamukinnisvarale seatud hüpoteegid;
2 — ärikinnisvarale seatud hüpoteegid;
3 — krediitkaardinõuded;
4 — liising;
5 — äriühingutele või VKEdele (käsitatakse äriühingutena) antud laenud;
6 — tarbimislaenud;
7 — nõuded klientide vastu;
8 — muud varad;
9 — pandikirjad;
10 — muud kohustused. Kui väärtpaberistatud riskipositsioonide kogum koosneb eespool osutatud eri liiki varadest või kohustustest, kajastab krediidiasutus või investeerimisühing kõige olulisemat liiki. Edasiväärtpaberistamiste puhul võtab krediidiasutus või investeerimisühing aluseks esmase alusvarakogumi. Liik numbrikoodiga 10 (muud kohustused) hõlmab riigivõlakirju ja krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju.Suletud kogumitega tagatud väärtpaberistamise skeemide puhul ei saa liiki aruandekuupäevade vahel muuta.

170

KOHALDATAV MEETOD (STANDARDMEETOD, SISEREITINGUTE MEETOD, KOMBINEERITUD MEETOD)Selles veerus kogutakse teavet meetodi kohta, mida krediidiasutus või investeerimisühing väärtpaberistatud riskipositsioonide suhtes aruandekuupäeval kohaldaks.Kajastatakse järgmisi lühendeid:
S standardmeetod;
I sisereitingute meetod;
M standardmeetodil ja sisereitingute meetodil põhinev kombineeritud meetod. Kui standardmeetodi kohaldamisel on veerus 050 märgitud lühend P, kajastatakse omavahendite nõuete arvutamist vormis CR SEC SA.Kui sisereitingute meetodi kohaldamisel on veerus 050 märgitud lühend P, kajastatakse omavahendite nõuete arvutamist vormis CR SEC IRB.Kui standardmeetodil ja sisereitingute meetodil põhineva kombineeritud meetodi kohaldamisel on veerus 050 märgitud lühend P, kajastatakse omavahendite nõuete arvutamist nii vormis CR SEC SA kui ka vormis CR SEC IRB.Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni. Sellest hoolimata ei kohaldata seda veergu kohustuste väärtpaberistamiste suhtes. Sponsorid selles veerus andmeid ei kajasta.

180

RISKIPOSITSIOONIDE ARVKapitalinõuete määruse artikli 261 lõige 1Selle veeru täitmine on kohustuslik ainult nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks, kes kasutavad väärtpaberistamise positsioonide puhul sisereitingute meetodit (ja seega märgivad veergu 170 lühendi I). Krediidiasutus või investeerimisühing esitab riskipositsioonide tegeliku arvu.Selles veerus ei kajastata andmeid kohustuste väärtpaberistamise korral või juhul, kui omavahendite nõuded põhinevad väärtpaberistatud riskipositsioonidel (varade väärtpaberistamise korral). Selles veerus ei kajastata andmeid juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni. Selles veerus ei kajastata andmeid investorid.

190

RIIKKajastatakse tehingu esmase alusvara päritoluriigi (st algsete väärtpaberistatud nõuete vahetu võlgniku riik) riigikoodi (ISO 3166-1 alpha-2) (aluspositsioonide arvessevõtmine). Kui väärtpaberistamise kogum hõlmab eri riike, märgib krediidiasutus või investeerimisühing kõige olulisema riigi. Kui ühegi riigi puhul ei ole ületatud künnis 20 % varadest/kohustustest, märgitakse lühend OT (muu).

200

NÕUETE SUURUSTEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)Nõuete suurustega kaalutud keskmist makseviivitusest tingitud kahjumäära kajastavad ainult need krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kohaldavad regulatiivset meetodit (ja seega märgivad veergu 170 lühendi I). Nõuete suurustega kaalutud keskmist makseviivitusest tingitud kahjumäära arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 262 lõikele 1.Selles veerus ei kajastata andmeid kohustuste väärtpaberistamise korral või juhul, kui omavahendite nõuded põhinevad väärtpaberistatud riskipositsioonidel (varade väärtpaberistamise korral). Samuti ei kajastata selles veerus andmeid juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni. Sponsorid selles veerus andmeid ei kajasta.

210

(–) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISEDKrediidikahjude katteks tehtavad väärtuse korrigeerimised ja eraldised (kapitalinõuete määruse artikkel 159) vastavalt aruandava üksuse suhtes kohaldatavatele raamatupidamistavadele. Väärtuse korrigeerimised hõlmavad kõiki summasid, mida on võetud arvesse finantsvarade krediidikahjude kasumis või kahjumis (sealhulgas õiglases väärtuses mõõdetud finantsvarade krediidiriskist tulenevad kahjud, mida ei arvata maha riskipositsiooni väärtusest) alates nende esmasest bilansis kajastamisest pluss makseviivituses olevate ostetud nõuete allahindlus vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 166 lõikele 1. Eraldised hõlmavad bilansiväliste kirjete akumuleeritud krediidikahjusid.Selles veerus kogutakse teavet väärtpaberistatud riskipositsioonide suhtes kohaldatud väärtuste korrigeerimiste ja eraldiste kohta. Selles veerus ei kajastata andmeid väärtpaberistatud kohustuste kohta.Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.Sponsorid selles veerus andmeid ei kajasta.

220

OMAVAHENDITE NÕUDED ENNE VÄÄRTPABERISTAMIST (%)Selles veerus kogutakse teavet selle kohta, millised oleksid väärtpaberistatud portfelli omavahendite nõuded, kui väärtpaberistamist ei oleks toimunud, millele on liidetud kõnealuste riskidega seotud oodatav kahju (Kirb), ja seda kajastatakse protsendina (kahe komakoha täpsusega) väärtpaberistatud riskipositsioonide kogusummast väärtpaberistamise tehingu kuupäeva seisuga. Kirb on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 4.Selles veerus ei kajastata andmeid väärtpaberistatud kohustuste kohta. Varade väärtpaberistamise korral kajastatakse kõnealust teavet isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.Sponsorid selles veerus andmeid ei kajasta.

230–300

VÄÄRTPABERISTAMISE STRUKTUURSelles kuues veerus kogutakse teavet väärtpaberistamise struktuuri kohta vastavalt bilansilistele ja bilansivälistele positsioonidele, väärtpaberistamise seeriatele (kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad/mezzanine-seeriad/esimese järjekoha kahju seeriad) ja lõpptähtajale.Mitme müüjaga väärtpaberistamiste puhul kajastatakse esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeriate puhul ainult aruandvale krediidiasutusele või investeerimisühingule vastavat või temale omistatavat summat.

230–250

BILANSILISED KIRJEDNendes veergudes kogutakse teavet bilansiliste kirjete kohta, mis on jaotatud väärtpaberistamise seeriate (kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad/mezzanine-seeriad/esimese järjekoha kahju seeriad) lõikes.

230

KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIADSellesse kategooriasse kuuluvad kõik väärtpaberistamise seeriad, mis ei kvalifitseeru mezzanine-seeriatena või esimese järjekoha kahju seeriatena.

240

MEZZANINE VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIADVt kapitalinõuete määruse artikli 242 lõige 3 (traditsioonilised väärtpaberistamised) ja artikli 244 lõige 3 (sünteetilised väärtpaberistamised).

250

ESIMESE JÄRJEKOHA KAHJU VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIADEsimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 15.

260–280

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDIDNendes veergudes kogutakse teavet bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide kohta, mis on jaotatud väärtpaberistamise seeriate (kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad/mezzanine-seeriad/esimese järjekoha kahju seeriad) lõikes.Kohaldatakse samu väärtpaberistamise seeriate klassifitseerimise kriteeriume nagu bilansiliste kirjete puhul.

290

VARASEIM PROGNOOSITAV LÕPETAMISE KUUPÄEVKogu väärtpaberistamise tõenäoline lõpetamise kuupäev, võttes arvesse väärtpaberistamise lepingutingimusi ja praegu prognoositavaid finantstingimusi. Üldiselt on see varasem kuupäev järgmistest kuupäevadest:
i)  varaseim kuupäev, mil lõpetavat ostuoptsiooni (määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 2) võib kasutada, võttes arvesse aluspositsiooni(de) lõpptähtaega, samuti nende prognoositavat ennetähtaegse tasumise määra või võimalikku lepingutingimuste uuesti läbirääkimist;
ii)  varaseim kuupäev, mil väärtpaberistamise tehingu algataja võib kasutada mis tahes muud ostuoptsiooni, mis on ette nähtud väärtpaberistamise lepingutingimustega ja mille tulemusel võib toimuda väärtpaberistamise täielik tagasivõtmine. Kajastatakse varaseima prognoositava lõpetamise päev, kuu ja aasta. Võimaluse korral märgitakse täpne kuupäev; kui see ei ole teada, märgitakse kuu esimene päev.

300

LEPINGUKOHANE LÕPPTÄHTAEGKuupäev, mil kõik väärtpaberistamise põhisummad ja intressid peavad olema lepingukohaselt tagasi makstud (põhineb tehingu dokumentatsioonil).Kajastatakse lepingukohase lõpptähtaja päev, kuu ja aasta. Võimaluse korral märgitakse täpne kuupäev; kui see ei ole teada, märgitakse kuu esimene päev.

310–400

VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID: ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMISTNendes veergudes kogutakse teavet väärtpaberistamise positsioonide kohta vastavalt bilansilistele ja bilansivälistele positsioonidele ning väärtpaberistamise seeriatele (kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad/mezzanine-seeriad/esimese järjekoha kahju seeriad) aruandekuupäeva seisuga.

310–330

BILANSILISED KIRJEDKohaldatakse samu väärtpaberistamise seeriate klassifitseerimise kriteeriume nagu bilansiliste kirjete puhul.

340–360

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDIDKohaldatakse samu väärtpaberistamise seeriate klassifitseerimise kriteeriume nagu bilansiväliste kirjete puhul.

370–400

MEMOKIRJED: BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDIDNendes veergudes kogutakse täiendavat teavet bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide (mida on juba kajastatud erineva jaotuse all veergudes 340–360) kogusumma kohta.

370

OTSESED FINANTSGARANTIIDSelles veerus kajastatakse andmeid selliste väärtpaberistamise positsioonide kohta, mida hoiavad väärtpaberistamise tehingu algatajad ja mis on tagatud otseste finantsgarantiidega.Vastavalt kapitalinõuete määruse I lisale käsitatakse otsese finantsgarantiina järgmisi täisriskiga bilansiväliseid kirjeid:
— finantsgarantiid;
— finantsiseloomuga tagasivõtmatud valmisolekuakreditiivid.

380

INTRESSIMÄÄRA VAHETUSTEHINGUD/VALUUTA VAHETUSTEHINGUDKõnealused tuletisinstrumendid on loetletud kapitalinõuete määruse II lisas.

390

AKTSEPTEERITUD LIKVIIDSUSE TAGAMISE TEHINGUDSelleks et kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 3 määratletud likviidsuse tagamise tehinguid saaks aktsepteerida, peavad need vastama kapitalinõuete määruse artikli 255 lõikes 1 sätestatud kuuele tingimusele (olenemata sellest, kas krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab standardmeetodit või sisereitingute meetodit).

400

MUUD (SEALHULGAS MITTEAKTSEPTEERITUD LIKVIIDSUSE TAGAMISE TEHINGUD)Selles veerus kajastatakse ülejäänud bilansiväliseid kirjeid, nt mitteaktsepteeritud likviidsuse tagamise tehingud (st likviidsuse tagamise tehingud, mis ei vasta kapitalinõuete määruse artikli 255 lõikes 1 loetletud tingimustele).

410

ENNETÄHTAEGNE AMORTISEERIMINE: KOHALDATAKSE ÜMBERHINDLUSTEGURITKapitalinõuete määruse artikli 242 punktiga 12 ja artikli 256 lõikega 5 (standardmeetod) ning artikli 265 lõikega 1 (sisereitingute meetod) on ette nähtud ümberhindlustegurid, mida kohaldatakse investoritele kuuluva osaluse suhtes (et arvutada riskiga kaalutud vara).Selles veerus kajastatakse andmeid ennetähtaegse amortiseerimise klauslit sisaldavate väärtpaberistamise skeemide kohta (nt uuenevate nõuete väärtpaberistamised).Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 256 lõikele 6 määratakse kohaldatav ümberhindlustegur kindlaks tegeliku kolme kuu keskmise ületulu taseme alusel.Kohustuste väärtpaberistamiste puhul selles veerus andmeid ei kajastata. Kõnealune teave on seotud vormi CR SEC SA reaga 100 ja vormi CR SEC IRB reaga 160.

420

(–) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSKõnealune teave on tihedalt seotud vormi CR SEC SA veeruga 200 ja vormi CR SEC IRB veeruga 180.Selles veerus kajastatakse negatiivseid väärtusi.

430

RISKIGA KAALUTUD KOGUVARA ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMISTSelles veerus kogutakse teavet riskiga kaalutud vara kohta enne väärtpaberistamise positsioonide ülempiiri kohaldamist (st riski olulise osa ülekandmisega väärtpaberistamise skeemide puhul). Riski olulise osa ülekandmiseta väärtpaberistamise skeemide puhul (st riskiga kaalutud vara arvutatakse vastavalt väärtpaberistatud riskipositsioonidele) selles veerus andmeid ei kajastata.Kohustuste väärtpaberistamiste puhul selles veerus andmeid ei kajastata.

440

RISKIGA KAALUTUD KOGUVARA PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMISTSelles veerus kogutakse teavet riskiga kaalutud vara kohta pärast väärtpaberistamise positsioonide ülempiiri kohaldamist (st riski olulise osa ülekandmisega väärtpaberistamise skeemide puhul). Riski olulise osa ülekandmiseta väärtpaberistamise skeemide puhul (st omavahendite nõuded arvutatakse vastavalt väärtpaberistatud riskipositsioonidele) selles veerus andmeid ei kajastata.Kohustuste väärtpaberistamiste puhul selles veerus andmeid ei kajastata.

450–510

VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID – KAUPLEMISPORTFELL

450

KORRELATSIOONIL PÕHINEV KAUPLEMISPORTFELL VÕI MITTE KORRELATSIOONIL PÕHINEV KAUPLEMISPORTFELL?

Kajastatakse järgmisi lühendeid:

C — korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell;

N — mitte korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell.

460–470

NETOPOSITSIOONID – PIKK/LÜHIKEVt vastavalt vormide MKR SA SEC või MKR SA CTP veerud 050ja 060.

480

OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU (STANDARDMEETOD) – SPETSIIFILINE RISKVt vastavalt vormi MKR SA SEC veerg 610 või vormi MKR SA CTP veerg 450.

4.   OPERATSIOONIRISKI VORMID

4.1.   C 16.00 – OPERATSIOONIRISK (OPR)

4.1.1.   Üldised märkused

113. Käesolevas vormis esitatakse teave, mis käsitleb kapitalinõuete määruse artiklite 312–324 kohaste operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamist baasmeetodi, standardmeetodi, alternatiivse standardmeetodi ja täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohaselt. Krediidiasutus või investeerimisühing ei või kohaldada standardmeetodit ja alternatiivset standardmeetodit jaepanganduse ja äripanganduse äriliinides samal ajal individuaalsel tasandil.

114. Baasmeetodit, standardmeetodit ja/või alternatiivset standardmeetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad omavahendite nõuded majandusaasta lõpu andmete alusel. Kui auditeeritud andmed ei ole kättesaadavad, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutada majandustegevuse prognoose. Auditeeritud andmete kasutamise korral kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud auditeeritud andmeid, mis peaksid jääma muutumatuks. „Muutumatuse” põhimõttest võib kõrvale kalduda näiteks juhul, kui kõnealusel ajavahemikul on olnud erandlikke asjaolusid nagu hiljutised üksuste või tegevusalade omandamised või võõrandamised.

115. Kui krediidiasutus või investeerimisühing suudab oma pädevale asutusele tõendada, et tulenevalt erandlikest asjaoludest (nt üksuste või tegevusalade ühinemine või võõrandamine) võib asjaomase näitaja arvutamisel kolme aasta keskmiste andmete kasutamine põhjustada operatsiooniriski omavahendite nõuete hindamisel moonutusi, võib pädev asutus lubada krediidiasutusel või investeerimisühingul kohandada arvutamist nii, et neid sündmusi saaks arvesse võtta. Samuti võib pädev asutus omal algatusel nõuda, et krediidiasutus või investeerimisühing kohandaks oma arvutust. Kui krediidiasutus või investeerimisühing on tegutsenud vähem kui kolm aastat, võib ta asjaomase näitaja arvutamiseks kasutada majandustegevuse prognoose, tingimusel et ta hakkab kasutama ajaloolisi andmeid kohe, kui need on kättesaadavad.

116. Käesoleva vormi veergudes esitatakse andmed kolme viimase aasta operatsiooniriskiga seotud pangandustegevuse asjaomase näitaja suuruse kohta ning laenude ja ettemaksete kohta (viimast kajastatakse ainult alternatiivse standardmeetodi kohaldamise korral). Seejärel kajastatakse andmed operatsiooniriski omavahendite nõuete suuruse kohta. Vajaduse korral täpsustatakse, milline osa kõnealustest omavahendite nõuetest tuleneb jaotusmehhanismist. Täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi puhul lisatakse memokirjed, et üksikasjalikult kajastada oodatava kahju määra, hajutamise ja riskimaandamise tehnikate mõju operatsiooniriski omavahendite nõuetele.

117. Ridades esitatakse teave operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamise meetodite lõikes, kajastades üksikasjalikult äriliine standardmeetodi ja alternatiivse standardmeetodi puhul.

118. Käesolevas vormis kajastavad andmeid kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse operatsiooniriski omavahendite nõudeid.

4.1.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta



Veerg

010–030

ASJAOMANE NÄITAJAKrediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamisel (baasmeetodi, standardmeetodi ja alternatiivse standardmeetodi kohaselt) asjaomast näitajat, kajastavad vastava aasta asjaomast näitajat veergudes 010–030. Eri meetodite kombineeritud kasutamise korral vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 314 kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud teavitamise eesmärgil asjaomast näitajat ka selliste tegevusalade puhul, mille suhtes kohaldatakse täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit. See kehtib ka kõigi muude täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit kasutavate pankade kohta.Edaspidi osutab mõiste „asjaomane näitaja” elementide summale majandusaasta lõpu seisuga, nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 316 lõike 1 tabelis 1.Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on asjaomase näitaja kohta vähem kui kolme aasta andmed, määratakse olemasolevad ajaloolised (auditeeritud) andmed tabeli vastavatesse veergudesse prioriteetide kaupa. Näiteks kui ajaloolised andmed on olemas ainult ühe aasta kohta, kajastatakse need veerus 030. Kui see on asjakohane, kajastatakse seejärel prognoositavaid andmeid veerus 020 (järgmise aasta prognoos) ja veerus 010 (ülejärgmise aasta prognoos).Kui ajaloolised andmed asjaomase näitaja kohta ei ole kättesaadavad, võib krediidiasutus või investeerimisühing kasutada majandustegevuse prognoose.

040–060

LAENUD JA ETTEMAKSED (TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVA MEETODI KOHALDAMISE KORRAL)Nendes veergudes kajastatakse laenude ja ettemaksete summat äriliinide „jaepangandus” ja „äripangandus” puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 319 lõike 1 punktile b. Kõnealuseid summasid kasutatakse alternatiivse asjaomase näitaja arvutamiseks, mille põhjal arvutatakse omavahendite nõuded, mis vastavad sellistele tegevusaladele, mille suhtes kohaldatakse alternatiivset standardmeetodit (kapitalinõuete määruse artikli 319 lõike 1 punkt a).Äriliini „äripangandus” puhul võetakse arvesse ka kauplemisportfelliväliseid väärtpabereid.

070

OMAVAHENDITE NÕUDEDOmavahendite nõuded arvutatakse kasutatava meetodi kohaselt vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 312–324. Tulemus kajastatakse veerus 070.

071

KOGURISKIPOSITSIOON OPERATSIOONIRISKI PUHUL Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõige 4. Veerus 070 kajastatud omavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga.

080

MILLEST: TULENEVALT JAOTUSMEHHANISMISTKapitalinõuete määruse artikli 18 lõige 1, milles on sätestatud, et kapitalinõuete määruse artikli 312 lõikes 2 osutatud taotlus peab sisaldama kirjeldust metoodikast, mida kasutatakse operatsiooniriski katvate omavahendite jaotamiseks konsolideerimisgrupi erinevate üksuste vahel, ning et selles tuleb näidata, kas ja kuidas kavatsetakse võtta ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse ja tema tütarettevõtjate kasutatavas või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate poolt ühiselt kasutatavas riskimõõtmissüsteemis arvesse hajutamise mõju.

090–120

VAJADUSE KORRAL KAJASTATAVAD TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVA MEETODI MEMOKIRJED

090

OMAVAHENDITE NÕUDED ENNE OODATAVA KAHJU MÄÄRAST, HAJUTAMISEST JA RISKIMAANDAMISE TEHNIKATEST TULENEVAT VÄHENDAMISTVeerus 090 kajastatavad omavahendite nõuded on samad nagu veerus 070 kajastatavad nõuded, kuid need on arvutatud enne oodatava kahju määrast, hajutamisest ja riskimaandamise tehnikatest tuleneva vähendamise mõju (vt allpool) arvessevõtmist.

100

(–) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT ÄRITAVADES ARVESSE VÕETUD OODATAVA KAHJU MÄÄRASTVeerus 100 kajastatakse omavahendite nõuete vähendamist tulenevalt äritavades arvesse võetud oodatava kahju määrast (vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 2 punktile a).

110

(–) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT HAJUTAMISESTVeerus 110 kajastatav hajutamise mõju võrdub iga operatsiooniriski klassi puhul eraldi arvutatud omavahendite nõuete summa (st nn täielik sõltuvus) ning korrelatsiooni ja sõltuvust arvesse võttes arvutatud hajutatud omavahendite nõuete (st eeldades mitte täielikku sõltuvust riskiklasside vahel) vahega. Nn täielik sõltuvus leiab aset makseviivituse korral, kui krediidiasutus või investeerimisühing ei kasuta riskiklasside vahel selget korrelatsioonistruktuuri, ning seepärast arvutatakse täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohased omavahendid valitud riskiklasside individuaalsete operatsiooniriski näitajate summana. Sel juhul eeldatakse, et korrelatsioon riskiklasside vahel on 100 %, ja märgitakse selles veerus väärtuseks null. Seevastu kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab riskiklasside vahel selget korrelatsioonistruktuuri, peab ta kajastama selles veerus makseviivitusest tulenevate täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohaste omavahendite ja riskiklasside vahelise korrelatsioonistruktuuri kohaldamisest tulenevate asjaomaste omavahendite vahet. Kõnealune väärtus kajastab täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi „hajutamisvõimet”, st mudeli võimet võtta arvesse mitut erineval ajal aset leidvat operatsiooniriski tõsist kahjujuhtumit. Veerus 110 kajastatakse summat, mille võrra eeldatav korrelatsioonistruktuur vähendab täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohaseid omavahendeid võrreldes 100 % korrelatsiooni eeldusega.

120

(–) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT RISKIMAANDAMISE TEHNIKATEST (KINDLUSTUS JA MUUD RISKI ÜLEKANDMISE MEHHANISMID)Veerus 120 kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 323 lõigete 1–5 kohaste kindlustuste ja muude riskide ülekandmise mehhanismide mõju.



Rida

010

PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE BAASMEETODITSellel real esitatakse summad, mis vastavad tegevusaladele, mille puhul kohaldatakse operatsiooniriski omavahendite arvutamisel baasmeetodit (kapitalinõuete määruse artiklid 315 ja 316).

020

PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE STANDARDMEETODIT VÕI ALTERNATIIVSET STANDARDMEETODITKajastatakse standardmeetodi või alternatiivse standardmeetodi kohaselt arvutatud omavahendite nõuded (kapitalinõuete määruse artiklid 317–319).

030–100

KOHALDATAKSE STANDARDMEETODITStandardmeetodi kasutamise korral jaotatakse asjaomane näitaja iga vastava aasta puhul ridadesse 030–100 kapitalinõuete määruse artikli 317 tabelis 2 määratletud äriliinide lõikes. Tegevusalade määramisel äriliinidesse järgitakse kapitalinõuete määruse artiklis 318 sätestatud põhimõtteid.

110–120

KOHALDATAKSE ALTERNATIIVSET STANDARDMEETODITAlternatiivset standardmeetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud (kapitalinõuete määruse artikkel 319) kajastavad iga vastava aasta asjaomast näitajat eraldi iga äriliini kohta ridades 030–050 ja 080–100 ning äriliinide „äripangandus” ja „jaepangandus” kohta ridades 110 ja 120.Ridades 110 ja 120 esitatakse selliste tegevusalade asjaomane näitaja, mille puhul kohaldatakse alternatiivset standardmeetodit, jaotades need äriliinide „äripangandus” ja „jaepangandus” lõikes (kapitalinõuete määruse artikkel 319). Summasid võib kajastada nii äripanganduse ja jaepanganduse äriliini standardmeetodi ridades 060 ja 070 kui ka alternatiivse standardmeetodi ridades 110–120 (nt kui tütarettevõtja kohaldab standardmeetodit, samas kui emaettevõtja kohaldab alternatiivset standardmeetodit.

130

PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVAT MEETODITKajastatakse andmeid, mis on asjakohased täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit kohaldavate investeerimisühingute ja investeerimisühingute puhul (kapitalinõuete määruse artikli 312 lõige 2 ja artiklid 321–323).Eri meetodite kombineeritud kasutamise korral (kapitalinõuete määruse artikkel 314) kajastatakse teavet selliste tegevusalade asjaomaste näitajate kohta, mille suhtes kohaldatakse täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit. See kehtib ka kõigi muude täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit kasutavate pankade kohta.

4.2.   C 17.00 – OPERATSIOONIRISK: KAHJUD JA HÜVITUSED ÄRILIINIDE JA JUHTUMILIIKIDE LÕIKES EELMISEL AASTAL (OPR DETAILS)

4.2.1.   Üldised märkused

119. Käesolevas vormis esitatakse kokkuvõtlikult teave krediidiasutuse või investeerimisühingu eelmise aasta brutokahju ja hüvituste kohta juhtumiliikide ja äriliinide lõikes.

120. Ilma et see piiraks lõike 122 kohaldamist, on „brutokahju” operatsiooniriski juhtumist või juhtumi liigist – nagu osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 322 lõike 1 punktis b – tulenev kahju enne mis tahes liiki hüvitusi.

121. „Hüvitus” on operatsiooniriski algse kahjuga seotud ajas eraldi seisev sõltumatu juhtum, mille puhul saadakse esimeselt või kolmandalt isikult (näiteks kindlustusandja või muu isik) rahalisi vahendeid või majanduslikku kasu.

122. „Kiiresti hüvitatud kahjujuhtumid” on operatsiooniriski juhtumid, mis põhjustavad kahjut, mis hüvitatakse osaliselt või täielikult viie tööpäeva jooksul. Kiiresti hüvitatud kahjujuhtumi korral võetakse brutokahju kindlaksmääramisel arvesse ainult kahju seda osa, mis ei ole täielikult hüvitatud (st kahju, millest on maha arvatud kiiresti hüvitatud osaline kahju). Järelikult ei võeta brutokahju kindlaksmääramisel arvesse ega kajastata vormis OPR Details kahjujuhtumeid, mis põhjustasid kahju, mis hüvitati täielikult viie tööpäeva jooksul.

123. „Arvestuspäev” on kuupäev, mil kahjut või reservi/eraldist kasumiaruandes esimest korda kajastati seoses operatsiooniriski raames tekkinud kahjuga. See kuupäev järgneb loogiliselt „toimumispäevale” (st kuupäev, mil operatsiooniriski juhtum toimus või algas) ja „avastamispäevale” (st kuupäev, mil krediidiasutus või investeerimisühing sai operatsiooniriski juhtumist teadlikuks).

124. Juhtumite arv on aruandeperioodil esimest korda kajastatud operatsiooniriski juhtumite arv.

125. Kahju kogusumma on järgmiste elementide algebraline summa:

i. brutokahju summad, mis on seotud aruandeperioodil „esimest korda kajastatud” operatsiooniriski juhtumitega (nt otsesed tasud, eraldised, arveldused);

ii. brutokahju summad, mis on seotud eelmistel aruandeperioodidel „esimest korda kajastatud” operatsiooniriski juhtumite kahju positiivsete korrigeerimistega aruandeperioodil (nt eraldiste suurenemine, seotud kahjujuhtumid, lisaarveldused), ning

iii. brutokahju summad, mis on seotud eelmistel aruandeperioodidel „esimest korda kajastatud” operatsiooniriski juhtumite kahju negatiivsete korrigeerimistega (tingitud eraldiste vähenemisest) aruandeperioodil.

126. Juhtumite arv hõlmab tavapäraselt ka juhtumeid, mida kajastati esimest korda eelmistel aruandeperioodidel ja mida ei ole eelmistes järelevalvelistes aruannetes veel käsitletud. Kahju kogusumma hõlmab tavapäraselt ka lõike 124 elemente, mis puudutavad eelmisi aruandeperioode ja mida ei ole eelmistes järelevalvelistes aruannetes veel käsitletud.

127. Suurim ühekordne kahju on 124.i või 124.ii all kajastatud suurim ühekordne summa.

128. Viie suurima kahju kogusumma on 124.i või 124.ii all kajastatud viie suurima kahju summa

129. Hüvitatud kahju kogusumma on kõigi aruandeperioodil kajastatud hüvitatud kahjude summa ja see on seotud operatsiooniriski juhtumitega, mida kajastati esimest korda aruandeperioodil või eelmistel aruandeperioodidel.

130. Asjaomase aasta juunis kajastatud andmed on vaheandmed, lõplikud andmed kajastatakse detsembris. Juuni andmete puhul on aruandeperiood 6 kuud (st kalendriaasta 1. jaanuarist 30. juunini), detsembri andmete puhul 12 kuud (st kalendriaasta 1. jaanuarist 31. detsembrini).

131. Teabe esitamisel jaotatakse sisemist miinimummäära ületavad kahjude ja hüvituste kogusummad kapitalinõuete määruse artikli 317 tabelis 2 määratletud äriliinide lõikes, sealhulgas kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud täiendava äriliini „ettevõtteülene” ja kapitalinõuete määruse artiklis 324 määratletud juhtumiliikide lõikes, kusjuures ühele juhtumile vastav kahju võib olla jaotatud mitme äriliini vahel.

132. Veergudes esitatakse eri juhtumiliigid ja iga äriliini koguandmed koos memokirjega, mis kajastab kahjuandmete kogumisel kohaldatavat madalaimat sisemist miinimummäära, märkides iga äriliini puhul kõrgeima ja madalaima miinimummäära, kui kohaldatakse mitut miinimummäära.

133. Ridades esitatakse äriliinid ja iga äriliini puhul teave juhtumite arvu, kahju kogusumma, suurima ühekordse kahju, viie suurima kahju kogusumma ja hüvitatud kahju kogusumma kohta.

134. Kõigi äriliinidega seoses nõutakse juhtumite arvu ja kahju kogusumma kohta andmeid ka eelnevalt kindlaks määratud miinimummääradel põhinevate teatavate vahemike lõikes: 10 000 , 20 000 , 100 000 , ja 1 000 000 . Miinimummäärad on eurodes ja need on esitatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute kajastatud kahjude võrdluse eesmärgil; seepärast ei pruugi need olla seotud kahju miinimummääradega, mida kasutatakse sisemiste kahjuandmete kogumiseks ja mida tuleb kajastada vormi teises jaos.

135. Kui lõike 124 kohase kahju kogusumma elementide algebraline summa on mõnede äriliinide/juhtumiliikide kombinatsioonide puhul negatiivne, kajastatakse asjaomastes lahtrites väärtus 0.

136. Käesolevas vormis kajastavad andmeid krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad omavahendite nõuete arvutamiseks täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit või standardmeetodit/alternatiivset standardmeetodit.

137. Selleks et kontrollida artikli 5 punkti b alapunkti 2 alapunktiga b ette nähtud tingimusi, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud värskeimat statistikat, mis on kättesaadav EBA veebisaidi rubriigis „Supervisory Disclosure”, et leida kõigi samas riigis asuvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute individuaalsete bilansimahtude summa.

138. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artikli 5 punkti b alapunkti 2 alapunkti b, võivad vormi OPR Details veerus 080 kõigi juhtumiliikide summa puhul kajastada ainult järgmist teavet:

a) juhtumite arv (rida 910);

b) kahju kogusumma (rida 920);

c) suurim ühekordne kahju (rida 930);

d) viie suurima kahju kogusumma (rida 940) ja

e) hüvitatud kahju kogusumma (rida 950).

4.2.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta



Veerg

010–070

JUHTUMILIIGIDKrediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad kahju vastavates veergudes 010–070 vastavalt kapitalinõuete määruse artiklis 324 määratletud juhtumiliikidele.Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad omavahendite nõuded standardmeetodi või alternatiivse standardmeetodi kohaselt, võivad kajastada kahju, mille puhul juhtumiliik ei ole kindlaks määratud, veerus 080.

080

JUHTUMILIIGID KOKKUKrediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 080 iga äriliini kohta juhtumite koguarvu, kogu kahju kogusummat ja hüvitatud kahju kogusummat, liites kokku veergudes 010–070 kajastatud kahjujuhtumite arvu, brutokahju kogusummad ja hüvitatud kahju kogusummad. Veerus 080 kajastatav „suurim ühekordne kahju” võrdub veergudes 010–070 kajastatud „suurimate ühekordsete brutokahjude” suurima näitajaga. Viie suurima kahju kogusummana kajastatakse veerus 080 üheainsa äriliini viie suurima kahju kogusummat.

090–100

MEMOKIRJE: ANDMETE KOGUMISEL KOHALDATAV MIINIMUMMÄÄRKrediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veergudes 090 ja 100 kahju miinimummäära, mida nad kohaldavad sisemiste kahjuandmete kogumisel vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 3 punkti c viimasele lausele. Kui krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab iga äriliini puhul ainult ühte miinimummäära, kajastatakse andmeid ainult veerus 090. Kui sama regulatiivse äriliini puhul kohaldatakse eri miinimummäärasid, märgitakse ka kõrgeim kohaldatav miinimummäär (veerg 100).



Rida

010–850

ÄRILIINID: FINANTSNÕUSTAMINE, KAUPLEMINE JA MÜÜK, JAEKLIENDIMAAKLERLUS, ÄRIPANGANDUS, JAEPANGANDUS, MAKSED JA ARVELDUSED, HOIDMISTEENUSED, VARAHALDUS, ETTEVÕTTEÜLENEKapitalinõuete määruse artikli 317 lõike 4 tabelis 2 määratletud iga äriliini puhul, sealhulgas kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud täiendav äriliin „ettevõtteülene”, ja iga juhtumiliigi puhul kajastab krediidiasutus või investeerimisühing vastavalt sisemistele miinimummääradele järgmist teavet: juhtumite arv, kahju kogusumma, suurim ühekordne kahju, viie suurima kahju kogusumma ja hüvitatud kahju kogusumma. Kahjujuhtumi puhul, mis mõjutab mitut äriliini, jaotatakse kahju kogusumma kõigi asjaomaste äriliinide lõikes.

910–950

ÄRILIINID KOKKUIga juhtumiliigi (veerud 010–080) puhul kajastatakse äriliinide kohta kokku (read 910–950) järgmist kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 3 punktide b, c ja e kohast teavet.
— Juhtumite arv (rida 910): kajastatakse sisemist miinimummäära ületavate juhtumite arv juhtumiliikide lõikes kõigi äriliinide puhul. See arv võib olla väiksem kui äriliinide lõikes kokku liidetud juhtumite arv, kuna mitut eri äriliini mõjutavaid juhtumeid käsitatakse ühe juhtumina.
— Juhtumite arv. Millest ≥ 10 000  ja < 20 000 , ≥ 20 000  ja < 100 000 , ≥ 100 000  ja < 1 000 000 , ≥ 1 000 000 (read 911–914): kajastatakse nende sisemiste juhtumite arv, mis kuuluvad asjaomastel ridadel kindlaks määratud vahemikku.
— Kahju kogusumma (rida 920): liidetakse kokku kõigi äriliinide kahju kogusummad.
— Kahju kogusumma, millest ≥ 10 000  ja < 20 000 , ≥ 20 000  ja < 100 000 , ≥ 100 000  ja < 1 000 000 , ≥ 1 000 000 (read 921–924): kajastatakse nende sisemiste juhtumite arv, mis kuuluvad asjaomastel ridadel kindlaks määratud vahemikku.
— Suurim ühekordne kahju (rida 930): sisemist miinimummäära ületav suurim ühekordne kahju iga juhtumiliigi puhul kõigi äriliinide lõikes. Need näitajad võivad olla suuremad kui iga äriliini puhul kajastatavad suurimad ühekordsed kahjud, kui juhtum mõjutab eri äriliine.
— Viie suurima kahju kogusumma (rida 940): kajastatakse viie suurima brutokahju summat iga juhtumiliigi puhul kõigi äriliinide lõikes. See summa võib olla suurem kui iga äriliini puhul kajastatud viie suurima kahju suurim summa. Kõnealust summat tuleb kajastada olenemata kahjude arvust.
— Hüvitatud kahju kogusumma (rida 950): hüvitatud kahju kogusumma on kõigi äriliinide hüvitatud kahju kogusummad kokku liidetuna.

910–950/080

ÄRILIINID KOKKU – JUHTUMILIIGID KOKKU — Juhtumite arv: võrdub iga rea puhul alates reast 910 kuni reani 914 vastava rea juhtumite arvu horisontaalse kokkuliitmise tulemusel saadud arvuga, kuna kõnealuste juhtumite arvu puhul on eri äriliine mõjutavaid juhtumeid juba käsitatud ühe juhtumina. Arv reas 910 ei pruugi tingimata olla võrdne veerus 080 kajastatud juhtumite arvu vertikaalse kokkuliitmise tulemusel saadud arvuga, kuna üks juhtum võib mõjutada samaaegselt eri äriliine.
— Kahju kogusumma: võrdub iga rea puhul alates reast 920 kuni reani 924 asjaomase rea juhtumiliikide kahju kogusummade horisontaalsel kokkuliitmisel saadud tulemusega. Rea 920 kahju kogusumma võrdub veeru 080 äriliinide kahju kogusummade vertikaalsel kokkuliitmisel saadud tulemusega.
— Suurim ühekordne kahju: nagu eespool märgitud, võib mitut eri äriliini mõjutava juhtumi korral asjaomase juhtumiliigi puhul rea „äriliinid kokku” real „suurim ühekordne kahju” kajastatav summa olla suurem kui iga äriliini puhul real „suurim ühekordne kahju” kajastatav summa. Seega võrdub selles lahtris kajastatav summa rea „äriliinid kokku” real „suurim ühekordne kahju” kajastatava suurima summaga, mis ei pruugi tingimata võrduda äriliinide puhul veerus 080 kajastatud suurima ühekordse kahjuga.
— Viie suurima kahju kogusumma: kogu maatriksi viie suurima kahju kogusumma, mis tähendab, et see ei pruugi tingimata võrduda real „äriliinid kokku” kajastatud viie suurima kahju kogusumma maksimumväärtusega ega veerus 080 kajastatud viie suurima kahju kogusumma maksimumväärtusega.
— Hüvitatud kahju kogusumma: võrdub nii rea 950 juhtumiliikide hüvitatud kahju kogusummade horisontaalsel kokkuliitmisel saadud tulemusega kui ka veeru 080 äriliinide hüvitatud kahju kogusummade vertikaalsel kokkuliitmisel saadud tulemusega.

5.   TURURISKI VORMID

139. Käesolevates juhistes käsitletakse vorme, milles kajastatakse omavahendite nõuete arvutamist standardmeetodi kohaselt valuutariski (MKR SA FX), kaubariski (MKR SA COM) intressipositsiooni riski (MKR SA TDI, MKR SA SEC, MKR SA CTP) ja aktsiapositsiooni riski (MKR SA EQU) puhul. Lisaks on selles osas esitatud juhised selle kohta, kuidas vormis MKR IM kajastada omavahendite nõuete arvutamist sisemudelitel põhineva meetodi kohaselt.

140. Kaubeldava võlainstrumendi või omakapitaliinstrumendi (või nendega seotud tuletisinstrumendi) positsioonirisk jagatakse kaheks komponendiks, et arvutada selle katmiseks vajalikud omavahendid. Esimene komponent on selle spetsiifiline risk – see on asjaomase instrumendi hinna muutumise risk, mis tuleneb tema emitendi või tuletisinstrumendi puhul selle aluseks oleva instrumendi emitendiga seotud teguritest. Teine komponent hõlmab selle üldriski – instrumendi hinna muutumise riski, mis tuleneb kaubeldava võlainstrumendi või sellega seotud tuletisinstrumendi puhul intressimäärade taseme muutusest või omakapitali või sellega seotud tuletisinstrumendi puhul laialdasest aktsiaturu liikumisest, mis ei ole seotud ühegi konkreetse väärtpaberi spetsiifiliste omadustega. Konkreetsete instrumentide ja tasaarvestusprotseduuride üldkäsitlus on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklites 326–333.

5.1.   C 18.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE KAUBELDAVATE VÕLAINSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA TDI)

5.1.1.   Üldised märkused

141. Käesolevas vormis kajastatakse kaubeldavate võlainstrumentide positsiooniriski positsioonide ja sellega seotud omavahendite nõuete arvutamist standardmeetodi kohaselt (kapitalinõuete määruse artikkel 102 ja artikli 105 lõige 1). Ridades kajastatakse erinevaid riske ja kapitalinõuete määruse kohaseid meetodeid. Vormides MKR SA SEC ja MKR SA CTP kajastatud riskipositsioonidega seotud spetsiifilist riski kajastatakse ainult vormi MKR SA TDI vormis „Kokku”. Nendes vormides kajastatud omavahendite nõuded kantakse üle vastavalt lahtrisse {325;060} (väärtpaberistamised) ja {330;060} (korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell)..

142. Vorm tuleb täita eraldi vormina „Total” ja järgmiste eelnevalt kindlaksmääratud valuutade loetelu kohta esitatavate vormidena: EUR, ALL, BGN, CZK, DKK, EGP, GBP, HRK, HUF, ISK, JPY, MKD, NOK, PLN, RON, RUB, RSD, SEK, CHF, TRY, UAH, USD. Lisaks esitatakse veel üks vorm kõigi muude valuutade kohta.

5.1.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta



Veerg

010–020

KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)Kapitalinõuete määruse artikkel 102 ja artikli 105 lõige 1. Brutopositsioonid, mida ei ole tasaarvestatud instrumentidega, välja arvatud väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida kolmandad isikud on märkinud või mille tagamises nad on osalenud (kapitalinõuete määruse artikli 345 lõike 1 teine lause). Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist, mida kohaldatakse ka kõnealuste brutopositsioonide suhtes, käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 328 lõikes 2.

030–040

NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)Kapitalinõuete määruse artiklid 327–329 ja artikkel 334. Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 328 lõikes 2.

050

POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUETNetopositsioonid, mille suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatüki kohastele erinevatele meetoditele kohaldatakse omavahendite nõuet.

060

OMAVAHENDITE NÕUDEDIga asjakohase positsiooni omavahendite nõue vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatükile.

070

KOGURISKIPOSITSIOONKapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkt b. Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga.



Rida

010–350

KAUPLEMISPORTFELLI KUULUVAD KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDIDKauplemisportfelli kuuluvate kaubeldavate võlainstrumentide positsioone ja vastavaid positsiooniriski omavahendite nõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punti b alapunktile i ja III osa IV jaotise 2. peatükile kajastatakse sõltuvalt riskikategooriast, lõpptähtajast ja kasutatud meetodist.

011

ÜLDRISK.

012

Tuletisinstrumendid

Kauplemisportfelli intressipositsiooni riski arvutamisel arvesse võetud tuletisinstrumendid, võttes vajaduse korral arvesse kapitalinõuete määruse artikleid 328–331.

013

Muud varad ja kohustused

Kauplemisportfelli intressipositsiooni riski arvutamisel arvesse võetud instrumendid, mis ei ole tuletisinstrumendid.

020–200

LÕPPTÄHTAJAL PÕHINEV MEETODKaubeldavate võlainstrumentide positsioonid, mille suhtes kohaldatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 339 lõigetele 1–8 lõpptähtajal põhinevat meetodit, ja vastavad omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 339 lõikele 9. Positsioonid jaotatakse tsoonidesse 1, 2 ja 3, mis omakorda jaotatakse instrumentide lõpptähtaja lõikes.

210–240

ÜLDRISK. KESTUSEL PÕHINEV MEETODKaubeldavate võlainstrumentide positsioonid, mille suhtes kohaldatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 340 lõigetele 1–6 kestusel põhinevat meetodit, ja vastavad omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 340 lõikele 7. Positsioonid jaotatakse tsoonidesse 1, 2 ja 3.

250

SPETSIIFILINE RISKEsitatakse ridades 251, 325 ja 330 kajastatud andmete kogusumma.Kaubeldavate võlainstrumentide positsioonid, mille suhtes kohaldatakse spetsiifilise riski omavahendite nõuet, ja nende vastav omavahendite nõue vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punktile b, artiklile 335, artikli 336 lõigetele 1–3 ning artiklitele 337 ja 338. Samuti tuleb arvesse võtta kapitalinõuete määruse artikli 327 lõike 1 viimast lauset.

251–321

Omavahendite nõue muude kui väärtpaberistamise võlainstrumentide puhulEsitatakse ridades 260–321 kajastatud andmete kogusumma.Omavahendite nõuded n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide puhul, millele ei ole antud välisreitingut, arvutatakse aluseks olevate üksuste riskikaalude kokkuliitmise teel (kapitalinõuete määruse artikli 332 lõike 1 punkti e esimene ja teine lõik – „aluspositsioonide arvessevõtmine”). N-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente, millele on antud välisreiting (kapitalinõuete määruse artikli 332 lõike 1 punkti e kolmas lõik), kajastatakse eraldi real 321.Selliste positsioonide kajastamine, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 336 lõiget 3:Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 129 lõikele 3 kohaldatakse kauplemisportfelliväliste võlakirjade suhtes, millele on määratud riskikaal 10 %, (pandikirjad) erikäsitlust. Need spetsiifilised omavahendite nõuded võrduvad poolega kapitalinõuete määruse artikli 336 tabeli 1 teises kategoorias esitatud protsendimäärast. Kõnealused positsioonid tuleb määrata ridadesse 280–300 vastavalt lõpptähtajani jäänud ajale.Kui intressimäära riski positsioonide üldrisk on maandatud krediidituletisinstrumendiga, kohaldatakse artikleid 346 ja 347.

325

Omavahendite nõue väärtpaberistamise instrumentide puhulVormi MKR SA SEC veerus 610 kajastatud omavahendite nõuded kokku. Seda kajastatakse ainult vormi MKR SA TDI „Kokku” tasandil.

330

Omavahendite nõue korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli puhulVormi MKR SA CTP veerus 450 kajastatud omavahendite nõuded kokku. Seda kajastatakse ainult vormi MKR SA TDI „Kokku” tasandil.

350–390

TÄIENDAVAD NÕUDED OPTSIOONIDE PUHUL (MUUD RISKID KUI DELTARISK)Kapitalinõuete määruse artikli 329 lõige 3Optsioonide suhtes, mille korral esineb muid riske kui deltarisk, kohaldatavaid täiendavaid nõudeid kajastatakse selle meetodi all, mida kasutatakse selle arvutamiseks.

5.2.   C 19.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE VÄÄRTPABERISTAMISTE SPETSIIFILINE RISK (MKR SA SEC)

5.2.1.   Üldised märkused

143. Käesolevas vormis kogutakse teavet standardmeetodikohase kauplemisportfellis hoitavate väärtpaberistamiste/edasiväärtpaberistamiste (ei aktsepteerita korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli puhul) positsiooniriski spetsiifilise riski komponendi positsioonide (kõik/neto ja pikad/lühikesed) ja nendega seotud omavahendite nõuete kohta.

144. Vormis MKR SA SEC kajastatakse ainult väärtpaberistamise positsioonide spetsiifilise riski omavahendite nõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 335 kooskõlas artikliga 337. Kui kauplemisportfelli väärtpaberistamise positsioonid on maandatud krediidituletisinstrumentidega, kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikleid 346 ja 347. Kõiki kauplemisportfelli positsioone kajastatakse ühes vormis, olenemata sellest, kas krediidiasutus või investeerimisühing kasutab positsioonide riskikaalu määramiseks kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki kohaselt standardmeetodit või sisereitingute meetodit. Kõnealuste positsioonide üldriski omavahendite nõudeid kajastatakse vormides MKR SA TDI või MKR IM.

145. Positsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250  %, kuid mille võib alternatiivina maha arvata esimese taseme põhiomavahenditest (vt kapitalinõuete määruse artikli 243 lõike 1 punkt b, artikli 244 lõike 1 punkt b ja artikkel 258). Sel juhul kajastatakse neid positsioone vormi CA1 real 460.

5.2.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta



Veerg

010–020

KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)Kapitalinõuete määruse artikkel 102 ja artikli 105 lõige 1 kooskõlas artikliga 337 (väärtpaberistamise positsioonid). Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist, mida kohaldatakse ka kõnealuste brutopositsioonide suhtes, käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 328 lõikes 2.

030–040

(–) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)Kapitalinõuete määruse artikkel 258

050–060

NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)Kapitalinõuete määruse artiklid 327–329 ja artikkel 334. Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 328 lõikes 2.

070–520

NETOPOSITSIOONIDE JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKESKapitalinõuete määruse artikli 251 tabel 1 ja artikli 261 lõike 1 tabel 4 Jaotus tuleb esitada eraldi pikkade ja lühikeste positsioonide puhul.

230–240 ja 460–470

1 250  %Kapitalinõuete määruse artikli 251 tabel 1 ja artikli 261 lõike 1 tabel 4

250–260 ja 480–490

REGULATIIVNE MEETODKapitalinõuete määruse artikli 337 lõige 2 kooskõlas artikliga 262Nendes veergudes kajastatakse andmeid, kui krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad alternatiivset regulatiivset meetodit, millega määratakse omavahendite nõuded tagatise kogumi tunnuste ja väärtpaberistamise seeria lepingutingimuste põhjal.

270 ja 500

ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINEStandardmeetod: kapitalinõuete määruse artiklid 253 ja 254 ning artikli 256 lõige 5. Aluspositsioonide arvessevõtmist käsitlevates veergudes kajastatakse kõiki reitinguta riskipositsioone, mille puhul riskikaal saadakse riskipositsioonide alusportfellist (kogumi keskmine riskikaal, kogumi suurim riskikaal või kontsentratsiooni suhtarvu kasutamine).Sisereitingute meetod: kapitalinõuete määruse artikli 263 lõiked 2 ja 3. Ennetähtaegset amortiseerimist käsitlevad sätted on ette nähtud kapitalinõuete määruse artikli 265 lõikega 1 ja artikli 256 lõikega 5.

280–290/510–520

SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETODKapitalinõuete määruse artikli 109 lõike 1 teine lause ja artikli 259 lõiked 3 ja 4.Nendes veergudes kajastatakse andmeid, kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab sisemisel hinnangul põhinevat meetodit, et määrata kindlaks omavahendite nõuded likviidsuse tagamise tehingute ja krediidikvaliteedi parandamiste puhul, mida pangad (sealhulgas kolmandast isikust pangad) võimaldavad varaga tagatud kommertsväärtpaberi emitentidele. Krediidikvaliteeti hindavate asutuste metoodikal põhinevat sisemisel hinnangul põhinevat meetodit kohaldatakse ainult varaga tagatud kommertsväärtpaberi emitentide vastu olevate nõuete suhtes, kellel on sisereiting, mis on samaväärne alguses saadud investeerimisjärguga.

530–540

HOOLSUSKOHUSTUSTE SÄTETE RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE)Kapitalinõuete määruse artikli 337 lõige 3 kooskõlas artikliga 407 Kapitalinõuete määruse artikli 14 lõige 2

550–570

KAALUTUD PIKAD/LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID NING KAALUTUD PIKKADE JA LÜHIKESTE NETOPOSITSIOONIDE SUMMA ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMISTKapitalinõuete määruse artikkel 337, võtmata arvesse artikliga 335 ette nähtud kaalutlusõigust, mille kohaselt võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud piirata riskikaalu ja netopositsiooni korrutise tulemust tasemel, milleks on maksimaalne võimalik makseviivituse riskiga seonduv kahju.

580–600

KAALUTUD PIKAD/LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID NING KAALUTUD PIKKADE JA LÜHIKESTE NETOPOSITSIOONIDE SUMMA PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMISTKapitalinõuete määruse artikkel 337, võttes arvesse artikliga 335 ette nähtud kaalutlusõigust.

610

OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKUVastavalt kapitalinõuete määruse artikli 337 lõikele 4 liidab krediidiasutus või investeerimisühing 31. detsembril 2014 lõppeval üleminekuperioodil eraldi kokku oma kaalutud pikad netopositsioonid (veerg 580) ja kaalutud lühikesed netopositsioonid (veerg 590). Nendest summadest (pärast ülempiiri kohaldamist) suuremat käsitatakse omavahendite nõudena. Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 337 lõikele 4 liidab krediidiasutus või investeerimisühing alates 2015. aastast omavahendite nõuete arvutamiseks kokku kõik oma kaalutud netopositsioonid, olenemata sellest, kas need on pikad või lühikesed (veerg 600).



Rida

010

KOGURISKIPOSITSIOONAvatud väärtpaberistamise positsioonide (kauplemisportfellis hoitavad) kogusumma, mida kajastab väärtpaberistamise tehingu algatajaks ja/või investoriks ja/või sponsoriks olev krediidiasutus või investeerimisühing.

040, 070 ja100

VÄÄRTPABERISTAMISEDKapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktid 61 ja 62

020, 050, 080 ja 110

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISEDKapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 63

030–050

VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJAKapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 13

060–080

INVESTORKrediidiasutus, kellel on väärtpaberistamise positsioon väärtpaberistamise tehingus, mille puhul ta ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja ega sponsor.

090–110

SPONSORKapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 14 Kui sponsor väärtpaberistab ka oma vara, esitab ta väärtpaberistamise tehingu algatajat käsitleval real teabe oma väärtpaberistatud varade kohta.

120–210

KAALUTUD PIKKADE JA LÜHIKESTE NETOPOSITSIOONIDE KOGUSUMMA JAOTUS ALUSVARA LIIKIDE LÕIKESKapitalinõuete määruse artikli 337 lõike 4 viimane lauseAlusvara jaotuse puhul järgitakse vormis SEC Details (veerg „liik”) kasutatud klassifikatsiooni:
— 1 – elamukinnisvarale seatud hüpoteegid;
— 2 – ärikinnisvarale seatud hüpoteegid;
— 3 – krediitkaardinõuded;
— 4 – liising;
— 5 – äriühingutele või VKEdele (käsitatakse äriühingutena) antud laenud;
— 6 – tarbimislaenud;
— 7 – nõuded klientide vastu;
— 8 – muud varad;
— 9 – pandikirjad;
— 10 – muud kohustused. Kui väärtpaberistamise kogum hõlmab eri varaliike, märgib krediidiasutus või investeerimisühing iga väärtpaberistamise puhul kõige olulisema varaliigi.

5.3.   C 20.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE KORRELATSIOONIL PÕHINEVASSE KAUPLEMISPORTFELLI MÄÄRATUD POSITSIOONIDE SPETSIIFILINE RISK (MKR SA CTP)

5.3.1.   Üldised märkused

146. Käesolevas vormis kogutakse teavet standardmeetodikohaste korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonide (sh väärtpaberistamised, n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid ja muud artikli 338 lõike 3 kohaselt korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisatud positsioonid) ja vastavate omavahendite nõuete kohta.

147. Vormis MKR SA CTP kajastatakse ainult korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli määratud positsioonide spetsiifilise riski omavahendite nõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 335 kooskõlas artikli 338 lõigetega 2 ja 3. Kui korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonid on maandatud krediidituletisinstrumentidega, kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikleid 346 ja 347. Kõiki korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioone kajastatakse ühes vormis, olenemata sellest, kas krediidiasutus või investeerimisühing kasutab positsioonide riskikaalu määramiseks kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki kohaselt standardmeetodit või sisereitingute meetodit. Kõnealuste positsioonide üldriski omavahendite nõudeid kajastatakse vormides MKR SA TDI või MKR IM.

148. Selles vormis kajastatakse eraldi väärtpaberistamise positsioone, n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente ja muid korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioone. Seega kajastatakse väärtpaberistamise positsioone alati ridades 030, 060 või 090 (sõltuvalt krediidiasutuse või investeerimisühingu rollist väärtpaberistamises). N-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente kajastatakse alati real 110. „Muud korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonid” ei ole väärtpaberistamise positsioonid ega n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid (määratletud kapitalinõuete määruse artikli 338 lõikes 3), kuid need on otseselt seotud ühega nendest positsioonidest (kuna neid hoitakse riskimaandamise eesmärgil). Seepärast määratakse need alamrubriiki „väärtpaberistamine” või „n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrument”.

149. Positsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250  %, kuid mille võib alternatiivina maha arvata esimese taseme põhiomavahenditest (vt kapitalinõuete määruse artikli 243 lõike 1 punkt b, artikli 244 lõike 1 punkt b ja artikkel 258). Sel juhul kajastatakse neid positsioone vormi CA1 real 460.

5.3.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta



Veerg

010–020

KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)Kapitalinõuete määruse artikkel 102 ja artikli 105 lõige 1 seoses positsioonidega, mis on määratud korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 338 lõigetele 2 ja 3. Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist, mida kohaldatakse ka kõnealuste brutopositsioonide suhtes, käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 328 lõikes 2.

030–040

(–) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)Kapitalinõuete määruse artikkel 258

050–060

NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)Kapitalinõuete määruse artiklid 327–329 ja artikkel 334. Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 328 lõikes 2.

070–400

NETOPOSITSIOONIDE JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES (STANDARDMEETOD JA SISEREITINGUTE MEETOD)Kapitalinõuete määruse artikli 251 tabel 1 ja artikli 261 lõike 1 tabel 4

160 ja 330

MUUDMuud riskikaalud, mida ei ole eelmistes veergudes otseselt nimetatud.Kohaldatakse ainult selliste n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide puhul, mis ei ole saanud välisreitingut. Välisreitinguga n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente kajastatakse vormi MKR SA TDI real 321 või juhul, kui need on kaasatud korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli, määratakse need vastava riskikaalu veergu.

170–180 ja 360–370

1 250  %Kapitalinõuete määruse artikli 251 tabel 1 ja artikli 261 lõike 1 tabel 4

190–200 ja 340–350

REGULATIIVNE MEETODKapitalinõuete määruse artikli 337 lõige 2 kooskõlas artikliga 262

210/380

ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINEStandardmeetod: Kapitalinõuete määruse artiklid 253 ja 254 ning artikli 256 lõige 5 Aluspositsioonide arvessevõtmist käsitlevates veergudes kajastatakse kõiki reitinguta riskipositsioone, mille puhul riskikaal saadakse riskipositsioonide alusportfellist (kogumi keskmine riskikaal, kogumi suurim riskikaal või kontsentratsiooni suhtarvu kasutamine).Sisereitingute meetod: kapitalinõuete määruse artikli 263 lõiked 2 ja 3. Ennetähtaegset amortiseerimist käsitlevad sätted on ette nähtud kapitalinõuete määruse artikli 265 lõikega 1 ja artikli 256 lõikega 5.

220–230 ja 390–400

SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETODKapitalinõuete määruse artikli 259 lõiked 3 ja 4

410–420

KAALUTUD PIKAD/LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMISTKapitalinõuete määruse artikkel 338, võtmata arvesse artikliga 335 ette nähtud kaalutlusõigust.

430–440

KAALUTUD PIKAD/LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMISTKapitalinõuete määruse artikkel 338, võttes arvesse artikliga 335 ette nähtud kaalutlusõigust.

450

OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKUOmavahendite nõudena käsitatakse suuremat järgmistest: i) spetsiifilise riski omavahendite nõue, mida kohaldataks ainult pikkade netopositsioonide (veerg 430) suhtes või ii) spetsiifilise riski omavahendite nõue, mida kohaldataks ainult lühikeste netopositsioonide (veerg 440) suhtes.



Rida

010

KOGURISKIPOSITSIOONAvatud positsioonide (korrelatsioonil põhinevas kauplemisportfellis hoitavad) kogusumma, mida kajastab väärtpaberistamise tehingu algatajaks, investoriks või sponsoriks olev krediidiasutus või investeerimisühing.

020–040

VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJAKapitalinõuete määruse artikli 4 lõige 13

050–070

INVESTORKrediidiasutus, kellel on väärtpaberistamise positsioon väärtpaberistamise tehingus, mille puhul ta ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja ega sponsor.

080–100

SPONSORKapitalinõuete määruse artikli 4 lõige 14. Kui sponsor väärtpaberistab ka oma vara, esitab ta väärtpaberistamise tehingu algatajat käsitleval real teabe oma väärtpaberistatud varade kohta.

030, 060 ja090

VÄÄRTPABERISTAMISEDKorrelatsioonil põhinev kauplemisportfell hõlmab väärtpaberistamisi, n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente ja võimaluse korral ka muid riskimaandamise positsioone, mis vastavad kapitalinõuete määruse artikli 338 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriumidele.Väärtpaberistamise positsioonide tuletisinstrumente, mis annavad proportsionaalse osa väärtpaberistamise seeria tuludest, ja korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonide maandamise positsioone kajastatakse real „muud korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonid”.

110

N-ARVU JÄRJEKOHAGA MAKSEVIIVITUSE JUHU TAGAMISE KREDIIDITULETISINSTRUMENDIDSellel real ei kajastata selliseid n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente, mis on maandatud n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentidega.N-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide puhul ei ole positsiooni algatajad, investorid ja sponsorid asjakohased. Seepärast ei esitata n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide puhul jaotust väärtpaberistamise positsioonide lõikes.

040, 070, 100 120

MUUD KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI POSITSIOONIDKajastatakse järgmisi positsioone:
— väärtpaberistamise positsioonide tuletisinstrumendid, mis annavad proportsionaalse osa väärtpaberistamise seeria tuludest, ja korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonide maandamise positsioonid;
— korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioone, mis on maandatud krediidituletisinstrumentidega vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 346;
— muid positsioone, mis vastavad kapitalinõuete määruse artikli 338 lõike 3 sätetele.

5.4.   C 21.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE OMAKAPITALI INSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA EQU)

5.4.1.   Üldised märkused

150. Käesolevas vormis kogutakse teavet kauplemisportfellis hoitavate ja standardmeetodi kohaselt käsitletavate omakapitali instrumentide positsiooniriski positsioonide ja sellega seotud omavahendite nõuete kohta.

151. Vorm tuleb täita eraldi vormina „Kokku” ja järgmiste eelnevalt kindlaksmääratud turgude loetelu kohta esitatavate vormidena: Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi Vabariik, Taani, Egiptus, Ungari, Island, Liechtenstein, Norra, Poola, Rumeenia, Rootsi, Ühendkuningriik, Albaania, Jaapan, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Venemaa Föderatsioon, Serbia, Šveits, Türgi, Ukraina ja Ameerika Ühendriigid, euroala. Lisaks esitatakse veel üks vorm kõigi muude turgude kohta. Kõnealuse aruandlusnõude järgimisel tõlgendatakse viidet turule viitena riigile (v.a euroala riigid, vt komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 525/2014).

5.4.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta



Veerg

010–020

KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)Kapitalinõuete määruse artikkel 102 ja artikli 105 lõige 1. Brutopositsioonid, mida ei ole tasaarvestatud instrumentidega, välja arvatud väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida kolmandad isikud on märkinud või mille tagamises nad on osalenud (kapitalinõuete määruse artikli 345 lõike 1 teine lause).

030–040

NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)Kapitalinõuete määruse artiklid 327, 329, 332, 341 ja 345.

050

POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUETNetopositsioonid, mille suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatüki kohastele erinevatele meetoditele kohaldatakse omavahendite nõuet. Omavahendite nõue arvutatakse iga riigi turu puhul eraldi. Käesolevas veerus ei kajastata aktsiaindeksifutuuride positsioone vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 344 lõike 4 teisele lausele.

060

OMAVAHENDITE NÕUDEDIga asjakohase positsiooni omavahendite nõue vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatükile.

070

KOGURISKIPOSITSIOONKapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkt b. Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga.



Rida

010–130

KAUPLEMISPORTFELLI KUULUVAD OMAKAPITALI INSTRUMENDIDPositsiooniriski omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti b alapunktile i ja III osa IV jaotise 2. peatüki 3. jaole.

020–040

ÜLDRISKOmakapitali instrumentides olevad positsioonid, mille puhul esineb üldrisk, (kapitalinõuete määruse artikkel 343) ja nende vastavad omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatüki 3. jaole.Mõlemad jaotused (read 021/022 ja 030/040) on seotud kõigi positsioonidega, mille puhul esineb üldrisk.Ridades 021 ja 022 esitatakse jaotus instrumentide lõikes. Omavahendite nõuete arvutamisel võetakse aluseks ainult ridades 030 ja 040 esitatud jaotus.

021

TuletisinstrumendidKauplemisportfelli aktsiapositsiooni riski arvutamisel arvesse võetud tuletisinstrumendid, võttes vajaduse korral arvesse kapitalinõuete määruse artikleid 329 ja 332.

022

Muud varad ja kohustusedKauplemisportfelli aktsiapositsiooni riski arvutamisel arvesse võetud instrumendid, mis ei ole tuletisinstrumendid.

030

Börsil kaubeldavad aktsiaindeksifutuurid, mis on hästi hajutatud ja mille suhtes kohaldatakse erimeetoditBörsil kaubeldavad aktsiaindeksifutuurid, mis on hästi hajutatud ja mille suhtes kohaldatakse erimeetodit vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 344 lõigetele 1 ja 4. Kõnealuste positsioonide puhul esineb ainult üldrisk ja seega ei tohi neid kajastada real 050.

040

Muud omavahendite instrumendid, kui börsil kaubeldavad aktsiaindeksifutuurid, mis on hästi hajutatudMuud omavahendite instrumentides olevad positsioonid, mille puhul esineb spetsiifiline risk, ja vastavad omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 343 ja artikli 344 lõikele 3.

050

SPETSIIFILINE RISKOmavahendite instrumentides olevad positsioonid, mille puhul esineb spetsiifiline risk, ja vastavad omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 342 ja artikli 344 lõikele 4.

090–130

TÄIENDAVAD NÕUDED OPTSIOONIDE PUHUL (MUUD RISKID KUI DELTARISK)Kapitalinõuete määruse artikli 329 lõiked 2 ja 3Optsioonide suhtes, mille korral esineb muid riske kui deltarisk, kohaldatavaid täiendavaid nõudeid kajastatakse selle meetodi all, mida kasutatakse selle arvutamiseks.

5.5.   C 22.00 – TURURISK: STANDARDMEETODITEKOHANE VALUUTARISK (MKR SA FX)

5.5.1.   Üldised märkused

152. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe standardmeetodikohase iga valuutapositsiooni (sealhulgas aruandlusvaluuta) ja vastavate valuutariski omavahendite nõuete kohta. Positsioon arvutatakse iga valuuta (sealhulgas euro), kulla ja ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate positsioonide puhul. Käesoleva vormi ridades 100–470 esitatakse andmed isegi juhul, kui krediidiasutused ja investeerimisühingud ei pea arvutama valuutariski omavahendite nõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 351.

153. Vormi memokirjeid täidetakse eraldi kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide valuutade ja järgmiste valuutade puhul: USD, CHF, JPY, RUB, TRY, AUD, CAD, RSD, ALL, UAH, MKD, EGP, ARS, BRL, MXN, HKD, ICK, TWD, NZD, NOK, SGD, KRW, CNY ja kõik muud valuutad.

5.5.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta



Veerg

020–030

KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)Brutopositsioonid, mis tulenevad varadest, saadaolevatest summadest ja sarnastest kirjetest, millele on osutatud kapitalinõuete määruse artikli 352 lõikes 1. Vastavalt artikli 352 lõikele 2 ja pädevate asutuste loa korral jäetakse välja positsioonid, mis on võetud, et maandada valuutakursi kahjulikku mõju oma suhtarvudele vastavalt artikli 92 lõikele 1, ja positsioonid, mis on seotud kirjetega, mis on omavahendite arvutamisel juba maha arvatud.

040–050

NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)Kapitalinõuete määruse artikli 352 lõige 3, lõike 4 esimene ja teine lause ning artikkel 353Netopositsioonid arvutatakse iga valuuta puhul ja seega võivad samal ajal olla pikad ja lühikesed positsioonid.

060–080

POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUETKapitalinõuete määruse artikli 352 lõike 4 kolmas lause ning artiklid 353 ja 354

060–070

POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET (PIKAD JA LÜHIKESED)Iga valuuta pika ja lühikese netopositsiooni arvutamiseks arvatakse lühikeste positsioonide summa maha pikkade positsioonide summast.Asjaomase valuuta pika netopositsiooni arvutamiseks liidetakse kokku iga asjaomases valuutas tehtud tehingu pikad netopositsioonid.Asjaomase valuuta lühikese netopositsiooni arvutamiseks liidetakse kokku iga asjaomases valuutas tehtud tehingu lühikesed netopositsioonid.Tasakaalustamata positsioonid lisatakse positsioonidele, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõuet muude valuutade puhul (rida 030), veerus 060 või 070, sõltuvalt sellest, kas need on lühikesed või pikad.

080

POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET (TASAKAALUSTATUD)Tugeva korrelatsiooniga valuutade tasakaalustatud positsioonid.

 

RISKI OMAVAHENDITE NÕUE (%)Nagu määratletud kapitalinõuete määruse artiklites 351 ja 354; riski omavahendite nõuded protsentides.

090

OMAVAHENDITE NÕUDEDIga asjakohase positsiooni omavahendite nõue vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 3. peatükile.

100

KOGURISKIPOSITSIOONKapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkt b. Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga.



Rida

010

MUUS KUI ARUANDLUSVALUUTAS OLEVAD POSITSIOONID KOKKUMuus kui aruandlusvaluutas olevad positsioonid ja vastavad omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti c alapunktile i ning artikli 352 lõigetele 2 ja 4 (konverteerimine aruandlusvaluutasse).

020

TUGEVA KORRELATSIOONIGA VALUUTADKapitalinõuete määruse artiklis 354 osutatud valuutade positsioonid ja vastavad omavahendite nõuded.

030

KÕIK MUUD VALUUTAD (sealhulgas ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, keda käsitatakse eri valuutadena)Selliste valuutade positsioonid ja vastavad omavahendite nõuded, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 351 ning artikli 352 lõigetes 2 ja 4 osutatud üldkäsitlust.Selliste ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate kajastamine, keda käsitatakse kapitalinõuete määruse artikli 353 kohaselt eri valuutadena.Omavahendite nõuete arvutamisel võidakse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid, keda käsitatakse eri valuutadena, käsitleda kahel erineval viisil:
1.  kulla modifitseeritud käsitlus, kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeeringu suund ei ole teada (kõnealused ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad lisatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu kogu välisvaluuta netopositsioonile);
2.  kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeeringu suund on teada, lisatakse kõnealused ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad välisvaluuta avatud kogupositsioonile (pikk või lühike, sõltuvalt ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja suunast). Omavahendite nõuded arvutatakse vastavalt sellele, kuidas kõnealuseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid kajastatakse.

040

KULDSelliste valuutade positsioonid ja vastavad omavahendite nõuded, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 351 ning artikli 352 lõigetes 2 ja 4 osutatud üldkäsitlust.

050–090

TÄIENDAVAD NÕUDED OPTSIOONIDE PUHUL (MUUD RISKID KUI DELTARISK)Kapitalinõuete määruse artikli 352 lõiked 5 ja 6Optsioonide suhtes, mille korral esineb muid riske kui deltarisk, kohaldatavaid täiendavaid nõudeid kajastatakse selle meetodi all, mida kasutatakse selle arvutamiseks.

100–120

Kogupositsioonide (sealhulgas aruandlusvaluuta) jaotus riskipositsiooni liikide lõikesKogupositsioonid jaotatakse tuletisinstrumentide, muude varade ja kohustuste ning bilansiväliste kirjete lõikes.

100

Muud varad ja kohustused, mis ei ole bilansivälised kirjed ega tuletisinstrumendidSellel real kajastatakse positsioone, mida ei ole arvesse võetud ridades 110 või 120.

110

Bilansivälised kirjedKapitalinõuete määruse I lisas loetletud kirjed, välja arvatud need, mida kajastatakse väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutena, pika arveldustähtajaga tehingutena või lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevate riskipositsioonidena.

120

TuletisinstrumendidKapitalinõuete määruse artikli 352 kohaselt hinnatavad positsioonid.

130–480

MEMOKIRJED: VALUUTAPOSITSIOONIDVormi memokirjeid täidetakse eraldi kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide valuutade ja järgmiste valuutade puhul: USD, CHF, JPY, RUB, TRY, AUD, CAD, RSD, ALL, UAH, MKD, EGP, ARS, BRL, MXN, HKD, ICK, TWD, NZD, NOK, SGD, KRW, CNY ja kõik muud valuutad.

5.6.   C 23.00 – TURURISK: STANDARDMEETODITE KOHASED KAUBAPOSITSIOONID (MKR SA COM)

5.6.1.   Üldised märkused

154. Käesolevas vormis kogutakse teavet standardmeetodikohaste kaubapositsioonide ja vastavate omavahendite nõuete kohta.

5.6.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta



Veerg

010–020

KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)Lühikesed ja pikad brutopositsioonid, mida käsitatakse samas kaubas olevate positsioonidena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 357 lõigetele 1 ja 4 (vt ka kapitalinõuete määruse artikli 359 lõige 1).

030–040

NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)Määratletud kapitalinõuete määruse artikli 357 lõikes 3.

050

POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUETNetopositsioonid, mille suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 4. peatüki kohastele erinevatele meetoditele kohaldatakse omavahendite nõuet.

060

OMAVAHENDITE NÕUDEDIga asjakohase positsiooni omavahendite nõue vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 4. peatükile.

070

KOGURISKIPOSITSIOONKapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkt b. Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga.



Rida

010

KAUBAPOSITSIOONID KOKKUKaubapositsioonid ja vastavad tururiski omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti c alapunktile iii ja III osa IV jaotise 4. peatükile.

020–060

POSITSIOONIDE JAOTUS KAUBA LIIKIDE LÕIKESAruandluse eesmärgil rühmitatakse kaubad kapitalinõuete määruse artikli 361 tabelis 2 osutatud nelja peamisesse kaubarühma.

070

LÕPPTÄHTAJAL PÕHINEV MEETODKaubapositsioonid, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 359 kohast lõpptähtajal põhinevat meetodit.

080

LAIENDATUD LÕPPTÄHTAJAL PÕHINEV MEETODKaubapositsioonid, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 361 kohast laiendatud lõpptähtajal põhinevat meetodit.

090

LIHTSUSTATUD MEETODKaubapositsioonid, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 360 kohast lihtsustatud meetodit.

100–140

TÄIENDAVAD NÕUDED OPTSIOONIDE PUHUL (MUUD RISKID KUI DELTARISK)Kapitalinõuete määruse artikli 358 lõige 4Optsioonide suhtes, mille korral esineb muid riske kui deltarisk, kohaldatavaid täiendavaid nõudeid kajastatakse selle meetodi all, mida kasutatakse selle arvutamiseks.

5.7.   C 24.00 – TURURISK: SISEMUDELI MEETOD (MKR IM)

5.7.1.   Üldised märkused

155. Käesolevas vormis esitatakse VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse (sVaR) jaotus eri tururiskide (intressipositsiooni risk, aktsiapositsiooni risk, valuutarisk ja kaubarisk) lõikes ja muu omavahendite arvutamiseks vajalik teave.

156. Üldiselt sõltub kajastamine krediidiasutuse või investeerimisühingu kasutatava mudeli struktuurist, st kas üldriski ja spetsiifilise riski näitajaid kajastatakse eraldi või koos. Sama kehtib VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse jaotamisel eri riskikategooriatesse (intressipositsiooni risk, aktsiapositsiooni risk, kaubarisk ja valuutarisk). Krediidiasutus või investeerimisühing võib loobuda eespool osutatud jaotuse kajastamisest, kui ta suudab tõendada, et see on põhjendamatult koormav.

5.7.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta



Veerg

030–040

VaR riskiväärtusSee tähendab suurimat võimalikku kahju, mida võidakse saada teatava tõenäosusega hinnamuutusest kindlaks määratud aja jooksul.

030

Korrutustegur (mc) korrutatud eelnenud 60 tööpäeva päevaste VaR meetodiga saadud riskihinnangute väärtuste keskmisega (VaRavg)Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 1 punkti a alapunkt ii ja artikli 365 lõige 1

040

VaR meetodiga saadud eelmise päeva riskihinnangu väärtus (VaRt-1)Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 1 punkti a alapunkt i ja artikli 365 lõige 1

050–060

Stressiolukorra VaR riskiväärtusSee tähendab suurimat võimalikku kahju, mida võidakse saada teatava tõenäosusega hinnamuutusest kindlaks määratud aja jooksul. Selle arvutamiseks kasutatakse sisenditena andmeid, mis on kalibreeritud vastavalt krediidiasutuse või investeerimisühingu portfelli seisukohalt olulise finantsstressi olukorra pidevast 12-kuulisest perioodist pärinevatele varasematele andmetele.

050

Korrutustegur (mc) korrutatud eelnenud 60 tööpäeva päevaste VaR meetodiga saadud stressiolukorra riskihinnangute väärtuste keskmisega (SVaRavg)Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 1 punkti b alapunkt ii ja artikli 365 lõige 1

060

Viimane kättesaadav (SVaRt-1)Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 1 punkti b alapunkt i ja artikli 365 lõige 1

070–080

TÄIENDAVA MAKSEVIIVITUSE NING REITINGUTE MUUTUMISE RISKI OMAVAHENDITE NÕUESee tähendab suurimat võimalikku kahju, mida võidakse saada hinnamuutusest, mis on seotud täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riskiga, mida arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 2 punktile b kooskõlas III osa IV jaotise 5. peatüki 4. jaoga.

070

12 nädala keskmine väärtusKapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 2 punkti b alapunkt ii kooskõlas III osa IV jaotise 5. peatüki 4. jaoga.

080

Viimane väärtusKapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 2 punkti b alapunkt i kooskõlas III osa IV jaotise 5. peatüki 4. jaoga.

090–110

KÕIGI HINNARISKIDE OMAVAHENDITE NÕUE KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI PUHUL

090

ALAMPIIRKapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 3 punkt c8 % omavahendite nõudest, mida arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 338 lõikele 1 kõigi selliste positsioonide puhul, mida võetakse arvesse kõigi hinnariskide omavahendite nõude arvutamisel.

100–110

12 NÄDALA KESKMINE VÄÄRTUS JA VIIMANE VÄÄRTUSKapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 3 punkt b

110

VIIMANE VÄÄRTUSKapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 3 punkt a

120

OMAVAHENDITE NÕUDEDKapitalinõuete määruse artiklis 364 osutatud omavahendite nõuded kõigi riskitegurite puhul, võttes vajaduse korral arvesse korrelatsiooni mõju ning täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riski ja kõiki hinnariske korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli puhul, kuid jättes välja väärtpaberistamise puhul kohaldatavad väärtpaberistamise positsioonide ja n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 364 lõikele 2.

130

KOGURISKIPOSITSIOONKapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkt b. Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga.

140

Ületamiste arv (eelneva 250 tööpäeva jooksul)Kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklit 366.

150–160

VaR riskiväärtuse korrutustegur (mc) ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse (SVaR) korrutustegur (ms)Kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklit 366.

170–180

EELDATAV OMAVAHENDITE NÕUDE ALAMPIIR KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI PUHUL – KAALUTUD PIKAD/LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMISTKajastatavates summades, mille alusel arvutatakse kõigi hinnariskide omavahendite nõude alampiir vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 3 punktile c, võetakse arvesse kapitalinõuete määruse artikli 335 kohast kaalutlusõigust, mille kohaselt võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud piirata riskikaalu ja netopositsiooni korrutise tulemust tasemel, milleks on maksimaalne võimalik makseviivituse riskiga seonduv kahju.



Rida

010

KOGUPOSITSIOONVastab kapitalinõuete määruse artikli 363 lõikes 1 osutatud positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski osale, mis on seotud kapitalinõuete määruse artikli 367 lõikes 2 kindlaks määratud riskiteguritega.Veergude 030–060 (VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtus) kogusummat kajastaval real esitatud näitajad ei võrdu asjaomaste riskikomponentide VaR riskiväärtus ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse jaotatud näitajate summaga. Seega on jaotatud näitajad memokirjed.

020

KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDIDVastab kapitalinõuete määruse artikli 363 lõikes 1 osutatud positsiooniriski osale, mis on seotud kapitalinõuete määruse artikli 367 lõikes 2 kindlaks määratud intressipositsiooni riski teguritega.

030

KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID – ÜLDRISKKapitalinõuete määruse artiklis 362 määratletud üldrisk.

040

KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID – SPETSIIFILINE RISKKapitalinõuete määruse artiklis 362 määratletud spetsiifiline risk.

050

OMAKAPITALI INSTRUMENDIDVastab kapitalinõuete määruse artikli 363 lõikes 1 osutatud positsiooniriski osale, mis on seotud kapitalinõuete määruse artikli 367 lõikes 2 kindlaks määratud aktsiapositsiooni riski teguritega.

060

OMAKAPITALI INSTRUMENDID– ÜLDRISKKapitalinõuete määruse artiklis 362 määratletud üldrisk.

070

OMAKAPITALI INSTRUMENDID – SPETSIIFILINE RISKKapitalinõuete määruse artiklis 362 määratletud spetsiifiline risk.

080

VALUUTARISKKapitalinõuete määruse artikli 363 lõige 1 ja artikli 367 lõige 2

090

KAUBARISKKapitalinõuete määruse artikli 363 lõige 1 ja artikli 367 lõige 2

100

ÜLDRISKI KOGUSUMMAKaubeldavate võlainstrumentide, omakapitali instrumentide, välisvaluuta ja kaupade üldisest turuliikumisest tulenev tururisk. Kõigi riskitegurite üldriski VaR riskiväärtus (võttes vajaduse korral arvesse korrelatsiooni mõju).

110

SPETSIIFILISE RISKI KOGUSUMMAKaubeldavate võlainstrumentide ja omakapitali instrumentide spetsiifilise riski komponent. Kauplemisportfelli kuuluvate kaubeldavate võlainstrumentide ja omakapitali instrumentide spetsiifilise riski VaR riskiväärtus (võttes vajaduse korral arvesse korrelatsiooni mõju).

5.8.   C 25.00 – KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK (CVA)

5.8.1.   Juhised konkreetsete kirjete kohta



Veerg

010

Riskipositsiooni väärtusKapitalinõuete määruse artikkel 271 kooskõlas artikliga 382Kõigi selliste tehingute makseviivituses olevad riskipositsioonid kokku, mille suhtes kohaldatakse krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuet.

020

millest: börsivälised tuletisinstrumendidKapitalinõuete määruse artikkel 271 kooskõlas artikli 382 lõikega 1Vastaspoole krediidiriski kogupositsiooni osa, mis tuleneb ainult börsivälistest tuletisinstrumentidest. Kõnealust teavet ei pea esitama sisemudeli meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes hoiavad börsiväliseid tuletisinstrumente ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid samas tasaarvestatavate tehingute kogumis.

030

millest: väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingudKapitalinõuete määruse artikkel 271 kooskõlas artikli 382 lõikega 2Vastaspoole krediidiriski kogupositsiooni osa, mis tuleneb ainult väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute tuletisinstrumentidest. Kõnealust teavet ei pea esitama sisemudeli meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes hoiavad börsiväliseid tuletisinstrumente ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid samas tasaarvestatavate tehingute kogumis.

040

KORRUTUSTEGUR (mc) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (VaRavg)Kapitalinõuete määruse artikkel 383 kooskõlas artikli 363 lõike 1 punktiga dVaR riskiväärtuse arvutamine tururiski sisemudelite põhjal.

050

VaR MEETODIGA SAADUD EELMISE PÄEVA RISKIHINNANGU VÄÄRTUS (VaRt-1)Vt juhised veerus 040.

060

KORRUTUSTEGUR (mc) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD STRESSIOLUKORRA RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (SVaRavg)Vt juhised veerus 040.

070

VIIMANE KÄTTESAADAV (SVaRt-1)Vt juhised veerus 040.

080

OMAVAHENDITE NÕUDEDKapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkt d.Valitud meetodi kohaselt arvutatud vastaspoolte krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuded.

090

KOGURISKIPOSITSIOONKapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkt bOmavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga.

 

Memokirjed

100

Vastaspoolte arvKapitalinõuete määruse artikkel 382Vastaspoolte krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuete arvutamisel arvesse võetud vastaspoolte arv.Vastaspooled on võlgnike alajaotis. Nad on olemas üksnes tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute või väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul, kus nad on lihtsalt teiseks lepingupooleks.

110

millest: krediidiriski marginaali kindlaksmääramiseks kasutati asendajatVastaspoolte arv, kui krediidiriski marginaali kindlaksmääramiseks kasutati otseselt jälgitavate turuandmete asemel asendajat.

120

KANTUD KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISKTuletisinstrumentide vastaspoolte krediidivõimelisuse vähenemisest tingitud raamatupidamislikud eraldised.

130

ÜHE ALUSVARAGA KREDIIDIRISKI VAHETUSTEHINGUDKapitalinõuete määruse artikli 386 lõike 1 punkt aKrediidiväärtuse korrigeerimise riski maandamiseks kasutatud ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingute tinglik koguväärtus.

140

INDEKSIPÕHISED KREDIIDIRISKI VAHETUSTEHINGUDKapitalinõuete määruse artikli 386 lõike 1 punkt b.Krediidiväärtuse korrigeerimise riski maandamiseks kasutatud indeksipõhiste krediidiriski vahetustehingute tinglik koguväärtus.



Rida

010

Krediidiväärtuse korrigeerimise risk kokkuRidade 020–040 summa.

020

Täiustatud meetodi kohaseltKapitalinõuete määruse artiklis 383 kirjeldatud krediidiväärtuse korrigeerimise riski täiustatud meetod.

030

Standardmeetodi kohaseltKapitalinõuete määruse artiklis 384 kirjeldatud krediidiväärtuse korrigeerimise riski standardmeetod.

040

Esmase riskipositsiooni meetodi kohaseltSummad, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklit 385.

▼M2



III LISA

FINANTSTEABE ESITAMINE IFRSi KOHASELT



FINREP VORMID IFRSi PUHUL

VORMI NUMBER

VORMI KOOD

VORMI VÕI VORMIDE RÜHMA NIMI

 

 

1. OSA [KORD KVARTALIS]

Bilanss [finantsseisundi aruanne]

1.1

F 01.01

Bilanss: varad

1.2

F 01.02

Bilanss: kohustused

1.3

F 01.03

Bilanss: omakapital

2

F 02.00

Kasumiaruanne

3

F 03.00

Koondkasumiaruanne

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa

4.1

F 04.01

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: kauplemiseks hoitavad finantsvarad

4.2

F 04.02

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

4.3

F 04.03

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: müügivalmis finantsvarad

4.4

F 04.04

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: laenud ja nõuded ning lõpptähtajani hoitavad investeeringud

4.5

F 04.05

Allutatud finantsvarad

5

F 05.00

Laenude ja ettemaksete jaotus toodete kaupa

6

F 06.00

Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete jaotus NACE koodide alusel

7

F 07.00

Tähtajaks tasumata või langenud väärtusega finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust

Jaotus

8.1

F 08.01

Jaotus toodete ja vastaspoole sektorite kaupa

8.2

F 08.02

Allutatud finantskohustused

Siduvad laenuandmiskohustused, finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused

9.1

F 09.01

Bilansivälised riskipositsioonid: võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused

9.2

F 09.02

Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees

10

F 10.00

Tuletisinstrumendid – Kauplemine

Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus

11.1

F 11.01

Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus: jaotus riski liigi ja riskimaanduse liigi alusel

12

F 12.00

Muutused krediidikahju ja omakapitaliinstrumentide väärtuse langusega seotud allahindlustes

Saadud tagatised ja garantiid

13.1

F 13.01

Laenude ja ettemaksete jaotus tagatiste ja garantiide kaupa

13.2

F 13.02

Tagatised, mis on omandatud perioodi jooksul, võttes need enda valdusse [aruande kuupäeva seisuga valduses olevad]

13.3

F 13.03

Akumuleeritud tagatised, mis on omandatud, võttes need enda valdusse [materiaalne vara]

14

F 14.00

Väärtuse hierarhia: õiglases väärtuses finantsinstrumendid

15

F 15.00

Kajastamise lõpetamine ja ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused

Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus

16.1

F 16.01

Intressitulu ja -kulu instrumentide ja vastaspoole sektorite lõikes

16.2

F 16.02

Instrumentide lõikes kasumid või kahjumid, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

16.3

F 16.03

Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid instrumentide lõikes

16.4

F 16.04

Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid riskide lõikes

16.5

F 16.05

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum instrumentide lõikes

16.6

F 16.06

Riskimaandamise arvestusest tulenevad kasumid ja kahjumid

16.7

F 16.07

Finantsvarade ja mittefinantsvarade väärtuse langus

Raamatupidamisarvestuse kohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: Bilanss

17.1

F 17.01

Raamatupidamisarvestuse kohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: Varad

17.2

F 17.02

Raamatupidamisarvestusekohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: Bilansivälised riskipositsioonid: võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused

17.3

F 17.03

Raamatupidamisarvestusekohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: Kohustused ja omakapital

18

F 18.00

Teave nõuetekohaselt teenindatavate nõuete ja viivisnõuete kohta

19

F 19.00

Teave makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete kohta

 

 

2. OSA [KORD KVARTALIS VASTAVALT PIIRMÄÄRALE: KAS KORD KVARTALIS VÕI ARUANNET EI ESITATA]

Geograafiline jaotus

20.1

F 20.01

Varade geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel

20.2

F 20.02

Kohustuste geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel

20.3

F 20.03

Kasumiaruande kirjete geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel

20.4

F 20.04

Varade geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel

20.5

F 20.05

Bilansiväliste riskipositsioonide geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel

20.6

F 20.06

Kohustuste geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel

20.7

F 20.07

Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete geograafiline jaotus NACE koodide ja vastaspoole residentsuse alusel

21

F 21.00

Materiaalne ja immateriaalne vara: kasutusrendil olevad varad

Varahaldus, hoidmine ja muud teenuste osutamise funktsioonid

22.1

F 22.01

Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud tegevuste lõikes

22.2

F 22.02

Osutatud teenustega seotud varad

 

 

3. OSA [KORD POOLAASTAS]

Bilansivälised tegevused: osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes

30.1

F 30.01

Osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes

30.2

F 30.02

Konsolideerimata struktureeritud üksustes olevate osaluste jaotus tegevuste laadi kaupa

Seotud osapooled

31.1

F 31.01

Seotud osapooled: neile tasumisele kuuluvad ja neilt saadaolevad summad

31.2

F 31.02

Seotud osapooled: kulud ja tulud, mis tulenevad tehingutest seotud osapooltega

 

 

4. OSA [KORD AASTAS]

Konsolideerimisgrupi struktuur

40.1

F 40.01

Konsolideerimisgrupi struktuur: „üksuste lõikes”

40.2

F 40.02

Konsolideerimisgrupi struktuur: „instrumentide lõikes”

Õiglane väärtus

41.1

F 41.01

Õiglase väärtuse hierarhia: amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud finantsinstrumendid

41.2

F 41.02

Õiglase väärtuse võimaluse kasutamine

41.3

F 41.03

Hübriidinstrumendid, mida ei ole kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

42

F 42.00

Materiaalne ja immateriaalne vara: bilansiline väärtus mõõtmismeetodi alusel

43

F 43.00

Eraldised

Kindlaksmääratud hüvitisega skeemid ja hüvitised töötajatele

44.1

F 44.01

Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide netovarade ja -kohustuste komponendid

44.2

F 44.02

Muutused kindlaksmääratud hüvitiste skeemidega seotud kohustustes

44.3

F 44.03

Memokirjed [personalikuludega seoses]

Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus

45.1

F 45.01

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum arvestusportfellide lõikes

45.2

F 45.02

Kasumid või kahjumid, mis tulenevad muu kui müügiks hoitava mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest

45.3

F 45.03

Muud tegevustulud ja -kulud

46

F 46.00

Omakapitali muutuste aruanne

1.    Bilanss [finantsseisundi aruanne]

1.1    Varad



 

Viited

Esitatud tabelis

Bilansiline väärtus

010

010

Raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused

IAS 1.54 (i)

 

 

020

Sularaha

V lisa 2.osa punkt 1

 

 

030

Nõuded keskpankadele

V lisa 2.osa punkt 2

 

 

040

Muud nõudmiseni hoiused

V lisa 2.osa punkt 3

5

 

050

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

IFRS 7.8(a)(ii); IAS 38.9, AG14

 

 

060

Tuletisinstrumendid

IAS 39.9

10

 

070

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

4

 

080

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 26 ja 27

4

 

090

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

4

 

100

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9

4

 

110

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

4

 

120

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

4

 

130

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

4

 

140

Müügivalmis finantsvarad

IFRS 7.8(d); IAS 39.9

4

 

150

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

4

 

160

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

4

 

170

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

4

 

180

Laenud ja nõuded

IFRS 7.8(c); IAS 39.9, AG16, AG26; V lisa 1.osa punkt 16

4

 

190

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

4

 

200

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

4

 

210

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

IFRS 7.8(b); IAS 39.9, AG16, AG26

4

 

220

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

4

 

230

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

4

 

240

Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus

IFRS 7.22(b); IAS 39.9

11

 

250

Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel

IAS 39.89A(a)

 

 

260

Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud

IAS 1.54(e); V lisa 2.osa punkt 4

4, 40

 

270

Materiaalsed varad

 

 

 

280

Materiaalsed põhivarad

IAS 16.6; IAS 1.54(a)

21, 42

 

290

Kinnisvarainvesteeringud

IAS 40.5; IAS 1.54(b)

21, 42

 

300

Immateriaalsed varad

IAS 1.54(c); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115

 

 

310

Firmaväärtus

IFRS 3.B67(d); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 113

 

 

320

Muu immateriaalne vara

IAS 38.8,118

21, 42

 

330

Tulumaksu varad

IAS 1.54(n-o)

 

 

340

Tasumisele kuuluva tulumaksu varad

IAS 1.54(n); IAS 12.5

 

 

350

Edasilükkunud tulumaksu varad

IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 106

 

 

360

Muud varad

V lisa 2.osa punkt 5

 

 

370

Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

IAS 1.54(j); IFRS 5.38; V lisa 2.osa punkt 6

 

 

380

VARAD KOKKU

IAS 1.9(a), IG 6

 

 

▼M7

1.2.    Kohustused



 

Viited

Esitatud tabelis

Bilansiline väärtus

010

010

Kauplemiseks hoitavad finantskohustused

IFRS 7.8 (e) (ii); IAS 39.9, AG 14-15

8

 

020

Tuletisinstrumendid

IAS 39.9, AG 15(a)

10

 

030

Lühikesed positsioonid

IAS 39.AG 15(b)

8

 

040

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

8

 

050

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

8

 

060

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

8

 

070

Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

IFRS 7.8(e)(i); IAS 39.9

8

 

080

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

8

 

090

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

8

 

100

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

8

 

110

Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused

IFRS 7.8(f); IAS 39.47

8

 

120

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

8

 

130

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

8

 

140

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

8

 

150

Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus

IFRS 7.22(b); IAS 39.9; V lisa 1. osa punkt 23

8

 

160

Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel

IAS 39.89 A(b)

 

 

170

Eraldised

IAS 37.10; IAS 1.54(l)

43

 

180

Pensionid ja muud töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustused

IAS 19.63; IAS 1.78(d); V lisa 2. osa punkt 8

43

 

190

Muud pikaajalised hüvitised töötajatele

IAS 19.153; IAS 1.78(d); V lisa 2. osa punkt 8

43

 

200

Restruktureerimine

IAS 37.71, 84(a)

43

 

210

Pooleliolevad kohtuasjad ja maksuvaidlused

IAS 37 lisa C näited 6 ja 10

43

 

220

Võetud siduvad kohustused ja antud garantiid

IAS 37 lisa C.9

43

 

230

Muud eraldised

 

43

 

240

Tulumaksu kohustused

IAS 1.54(n-o)

 

 

250

Tasumisele kuuluva tulumaksu kohustused

IAS 1.54(n); IAS 12.5

 

 

260

Edasilükkunud tulumaksu kohustused

IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 108

 

 

270

Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või osakapital

IAS 32 IE 33; IFRIC 2; V lisa 2. osa punkt 9

 

 

280

Muud kohustused

V lisa 2. osa punkt 10

 

 

290

Kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse

IAS 1.54(p); IFRS 5.38, V lisa 2. osa punkt 11

 

 

300

KOHUSTUSED KOKKU

IAS 1.9(b);IG 6

 

 

▼M3

1.3    Omakapital



 

Viited

Esitatud tabelis

Bilansiline väärtus

010

010

Kapital

IAS 1.54(r), BAD artikkel 22

46

 

020

Sissemakstud kapital

IAS 1.78(e)

 

 

030

Sissemaksmisele kuuluv, kuid sissemaksmata kapital

IAS 1.78(e); V lisa 2.osa punkt 14

 

 

040

Ülekurss

IAS 1.78(e); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124

46

 

050

Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid, v.a kapital

V lisa 2.osa punktid 15-16

46

 

060

Liitfinantsinstrumentide omakapitali komponent

IAS 32.28-29; V lisa 2.osa punkt 15

 

 

070

Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid

V lisa 2.osa punkt 16

 

 

080

Muu omakapital

IFRS 2.10; V lisa 2.osa punkt 17

 

 

090

Muu akumuleeritud koondkasum

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100

46

 

095

Kirjed, mida ei liigitata ümber kasumisse ega kahjumisse

IAS 1.82A(a)

 

 

100

Materiaalne vara

IAS 16.39-41

 

 

110

Immateriaalne vara

IAS 38.85-87

 

 

120

Aktuaarsed kasumid või (-) kahjumid, mis tulenevad kindlaksmääratud hüvitisega pensioniskeemidest

IAS 1.7

 

 

122

Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

IFRS 5.38, IG näide 12

 

 

124

Osa tütarettevõtjate, ühisettevõtjate ja sidusettevõtjate kajastatud muust tulust ja kulust

IAS 1.82(h); IAS 28.11

 

 

128

Kirjed, mida võib ümber liigitada kasumisse või kahjumisse

IAS 1.82A(a)

 

 

130

Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus [efektiivne osa]

IAS 39.102(a)

 

 

140

Välisvaluuta ümberarvestamine

IAS 21.52(b); IAS 21.32, 38-49

 

 

150

Riskimaanduse tuletisinstrumendid. Rahavoogude riskimaandus [efektiivne osa]

IFRS 7.23(c); IAS 39.95-101

 

 

160

Müügivalmis finantsvarad

IFRS 7.20(a)(ii); IAS 39.55(b)

 

 

170

Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

IFRS 5.38, IG näide 12

 

 

180

Osa tütarettevõtjate, ühisettevõtjate ja sidusettevõtjate kajastatud muust tulust ja kulust

IAS 1.82(h); IAS 28.11

 

 

190

Jaotamata kasum

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123

 

 

200

Ümberhindluse reservid

IFRS 1.30, D5-D8; V lisa 2.osa punkt 18

 

 

210

Muud reservid

IAS 1.54; IAS 1.78(e)

 

 

220

Reservid või akumuleeritud kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest

IAS 28.11; V lisa 2.osa punkt 19

 

 

230

Muu

V lisa 2.osa punkt 19

 

 

240

(-) Omaaktsiad

IAS 1.79(a)(vi); IAS 32.33-34, AG 14, AG 36; V lisa 2.osa punkt 20

46

 

250

Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum

IAS 27.28; IAS 1.81B (b)(ii)

2

 

260

(-) Vahedividendid

IAS 32.35

 

 

270

Vähemusosalused [mittekontrollivad osalused]

IAS 27.4; IAS 1.54(q); IAS 27.27

 

 

280

Muu akumuleeritud koondkasum

IAS 27.27-28; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100

46

 

290

Muud kirjed

IAS 27.27-28

46

 

300

OMAKAPITAL KOKKU

IAS 1.9(c), IG 6

46

 

310

OMAKAPITAL KOKKU JA KOHUSTUSED KOKKU

IAS 1.IG6

 

 

▼M7

2.    Kasumiaruanne



 

Viited

Esitatud tabelis

Käesolev periood

010

010

Intressitulu

IAS 1.97; IAS 18.35(b)(iii); V lisa 2. osa punkt 21

16

 

020

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

IFRS 7.20(a)(i), B5(e); V lisa 2. osa punkt 24

 

 

030

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

IFRS 7.20(a)(i), B5(e)

 

 

040

Müügivalmis finantsvarad

IFRS 7.20(b); IAS 39.55(b); IAS 39.9

 

 

050

Laenud ja nõuded

IFRS 7.20(b); IAS 39.9, 39,46(a)

 

 

060

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

IFRS 7.20(b); IAS 39.9, 39.46(b)

 

 

070

Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk

IAS 39.9; V lisa 2. osa punkt 23

 

 

080

Muud varad

V lisa 2. osa punkt 25

 

 

085

Kohustustelt kogunenud intressitulu

V lisa 2. osa punkt 25

 

 

090

(Intressikulu)

IAS 1.97; V lisa 2. osa punkt 21

16

 

100

(Kauplemiseks hoitavad finantskohustused)

IFRS 7.20(a)(i), B5(e); V lisa 2. osa punkt 24

 

 

110

(Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande)

IFRS 7.20(a)(i), B5(e)

 

 

120

(Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused)

IFRS 7.20(b); IAS 39.47

 

 

130

(Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk)

IAS 39.9; V lisa 2. osa punkt 23

 

 

140

(Muud kohustused)

V lisa 2. osa punkt 26

 

 

145

(Intressikulu seoses varadega)

V lisa 2. osa punkt 26

 

 

150

(Nõudmisel tagasimakstavast aktsia- või osakapitalist tulenevad kulud)

IFRIC 2.11

 

 

160

Dividenditulu

IAS 18.35(b)(v); V lisa 2. osa punkt 28

 

 

170

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

IFRS 7.20(a)(i), B5(e)

 

 

180

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

IFRS 7.20(a)(i), B5(e); IAS 39.9

 

 

190

Müügivalmis finantsvarad

IFRS 7.20(a)(ii); IAS 39.9, 39.55(b)

 

 

200

Teenus- ja vahendustasude tulu

IFRS 7.20(c)

22

 

210

(Teenus- ja vahendustasude kulu)

IFRS 7.20(c)

22

 

220

Netokasum või (–) netokahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

IFRS 7.20(a) (ii–v); V lisa 2. osa punkt 97

16

 

230

Müügivalmis finantsvarad

IFRS 7.20(a)(ii); IAS 39.9, 39.55(b)

 

 

240

Laenud ja nõuded

IFRS 7.20(a)(iv); IAS 39.9, 39.56

 

 

250

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

IFRS 7.20(a)(iii); IAS 39.9, 39.56

 

 

260

Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused

IFRS 7.20(a)(v); IAS 39.56

 

 

270

Muu

 

 

 

280

Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) netokahjum

IFRS 7.20(a)(i); IAS 39.55(a)

16

 

290

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) netokahjum

IFRS 7.20(a)(i); IAS 39.55(a)

16, 45

 

300

Riskimaandamise arvestuse netokasum või (–) netokahjum

IFRS 7.24; V lisa 2. osa punkt 30

16

 

310

Vahetuskursi erinevused [kasum või (–) kahjum], neto

IAS 21.28, 52 (a)

 

 

330

Netokasum või (–) netokahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest

IAS 1.34

45

 

340

Muud tegevustulud

V lisa 2. osa punktid 141–143

45

 

350

(Muud tegevuskulud)

V lisa 2. osa punktid 141–143

45

 

355

NETO TEGEVUSTULUD KOKKU

 

 

 

360

(Halduskulud)

 

 

 

370

(Personalikulud)

IAS 19.7; IAS 1.102, IG 6

44

 

380

(Muud halduskulud)

 

 

 

390

(Kulum)

IAS 1.102, 104

 

 

400

(Materiaalsed põhivarad)

IAS 1.104; IAS 16.73(e)(vii)

 

 

410

(Kinnisvarainvesteeringud)

IAS 1.104; IAS 40.79(d)(iv)

 

 

420

(Muu immateriaalne vara)

IAS 1.104; IAS 38.118(e)(vi)

 

 

430

(Eraldised või (–) eraldiste tühistamine)

IAS 37.59, 84; IAS 1.98(b)(f)(g)

43

 

440

(Võetud siduvad kohustused ja antud garantiid)

 

 

 

450

(Muud eraldised)

 

 

 

460

(Selliste finantsvarade väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande)

IFRS 7.20(e)

16

 

470

(Soetusmaksumuses mõõdetavad finantsvarad)

IFRS 7.20(e); IAS 39.66

 

 

480

(Müügivalmis finantsvarad)

IFRS 7.20(e); IAS 39.67

 

 

490

(Laenud ja nõuded)

IFRS 7.20(e); IAS 39.63

 

 

500

(Lõpptähtajani hoitavad investeeringud)

IFRS 7.20(e); IAS 39.63

 

 

510

(Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine)

IAS 28.40–43

16

 

520

(Mittefinantsvara väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine)

IAS 36.126(a)(b)

16

 

530

(Materiaalsed põhivarad)

IAS 16.73(e)(v–vi)

 

 

540

(Kinnisvarainvesteeringud)

IAS 40.79(d)(v)

 

 

550

(Firmaväärtus)

IFRS 3 lisa B B67(d)(v); IAS 36.124

 

 

560

(Muu immateriaalne vara)

IAS 38.118 (e)(iv)(v)

 

 

570

(Muu)

IAS 36.126 (a)(b)

 

 

580

Kasumis või kahjumis kajastatav negatiivne firmaväärtus

IFRS 3 lisa B B64(n)(i)

 

 

590

Osa kasumist või (–) kahjumist, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest

IAS 1.82(c)

 

 

600

Kasum või (–) kahjum müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele

IFRS 5.37; V lisa 2. osa punkt 27

 

 

610

JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (–) KAHJUM ENNE TULUMAKSU

IAS 1.102, IG 6 IFRS 5.33 A

 

 

620

(Jätkuvate tegevuste kasumi või kahjumiga seotud tulumaksu kulu või (–) tulu)

IAS 1.82(d); IAS 12.77

 

 

630

JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (–) KAHJUM PÄRAST TULUMAKSU

IAS 1, IG 6

 

 

640

Lõpetatud tegevuste kasum või (–) kahjum pärast tulumaksu

IAS 1.82(e); IFRS 5.33(a), 5.33 A

 

 

650

Lõpetatud tegevuste kasum või (–) kahjum enne tulumaksu

IFRS 5.33(b)(i)

 

 

660

(Lõpetatud tegevustega seotud tulumaksu kulu või (–) tulu)

IFRS 5.33 (b)(ii),(iv)

 

 

670

AASTA KASUM VÕI (–) KAHJUM

IAS 1.81A (a)

 

 

680

Vähemusosalusele omistatav [mittekontrollivad osalused]

IAS 1.83(a)(i)

 

 

690

Emaettevõtja omanikele omistatav

IAS 1.81B (b)(ii)

 

 

▼M2

3.    Koondkasumiaruanne



 

Viited

Käesolev periood

010

010

Aasta kasum või (-) kahjum

IAS 1.7, 81(b), 83(a), IG6

 

020

Muu koondkasum

IAS 1.7, 81(b), IG6

 

030

Kirjed, mida ei liigitata ümber kasumisse ega kahjumisse

IAS 1.82A(a)

 

040

Materiaalsed varad

IAS 1.7, IG6; IAS 16.39-40

 

050

Immateriaalsed varad

IAS 1.7; IAS 38.85-86

 

060

Aktuaarsed kasumid või (-) kahjumid, mis tulenevad kindlaksmääratud hüvitisega pensioniskeemidest

IAS 1.7, IG6; IAS 19.93A

 

070

Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

IFRS 5.38

 

080

Kapitaliosaluse meetodit kasutavate üksuste muude kajastatud tulude ja kulude osa

IAS 1.82(h), IG6; IAS 28.11

 

090

Tulumaks, mis on seotud kirjetega, mida ei liigitata ümber

IAS 1.91(b); V lisa 2.osa punkt 31

 

100

Kirjed, mida võib ümber liigitada kasumisse või kahjumisse

IAS 1.82A(b)

 

110

Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus [efektiivne osa]

IAS 39.102(a)

 

120

Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (-) kahjum

IAS 39.102(a)

 

130

Kasumisse või kahjumisse üle kantud

IAS 1.7, 92-95; IAS 39.102(a)

 

140

Muud ümberliigitamised

 

 

150

Välisvaluuta ümberarvestamine

IAS 1.7, IG6; IAS 21.52(b)

 

160

Omakapitalis kajastatav ümberarvestamisest tulenev kasum või (-) kahjum

IAS 21.32, 38-47

 

170

Kasumisse või kahjumisse üle kantud

IAS 1.7, 92-95; IAS 21.48-49

 

180

Muud ümberliigitamised

 

 

190

Rahavoogude riskimaandus [efektiivne osa]

IAS 1.7, IG6; IFRS 7.23(c); IAS 39.95(a)-96

 

200

Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (-) kahjum

IAS 1.IG6; IAS 39.95(a)-96

 

210

Kasumisse või kahjumisse üle kantud

IAS 1.7, 92-95, IG6; IAS 39.97-101

 

220

Maandatavate instrumentide esialgsesse bilansilisse väärtusse üle kantud

IAS 1.IG6; IAS 39.97-101

 

230

Muud ümberliigitamised

 

 

240

Müügivalmis finantsvarad

IAS 1.7, IG 6 IFRS 7.20(a)(ii); IAS 1.IG6; IAS 39.55(b)

 

250

Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (-) kahjum

IFRS 7.20(a)(ii); IAS 1.IG6; IAS 39.55(b)

 

260

Kasumisse või kahjumisse üle kantud

IFRS 7.20(a)(ii); IAS 1.7, IAS 1.92-95, IAS 1.IG6; IAS 39.55(b)

 

270

Muud ümberliigitamised

IFRS 5 IG näide 12

 

280

Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

IFRS 5.38

 

290

Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (-) kahjum

IFRS 5.38

 

300

Kasumisse või kahjumisse üle kantud

IAS 1.7, 92-95; IFRS 5.38

 

310

Muud ümberliigitamised

IFRS 5 IG näide 12

 

320

Osa tütarettevõtjate, ühisettevõtjate ja sidusettevõtjate kajastatud muust tulust ja kulust

IAS 1.82(h), IG6; IAS 28.11

 

330

Tulumaks, mis on seotud kirjetega, mida võib ümber liigitada kasumisse või (-) kahjumisse

IAS 1.91(b), IG6; V lisa 2.osa punkt 31

 

340

Aasta koondkasum kokku

IAS 1.7, 81A(a), IG6

 

350

Vähemusosalusele omistatav [mittekontrollivad osalused]

IAS 1.83(b)(i), IG6

 

360

Emaettevõtja omanikele omistatav

IAS 1.83(b)(ii), IG6

 

4.    Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa

4.1    Kauplemiseks hoitavad finantsvarad



 

Viited

Bilansiline väärtus

Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

V lisa 2.osa punkt 46

010

020

010

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

 

020

millest: soetusmaksumuses

IAS 39.46(c)

 

 

030

millest: krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

040

millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

050

millest: finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

060

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

070

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

080

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

090

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

100

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

110

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

120

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

130

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

140

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

150

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

160

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

170

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

180

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

4.2    Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande



 

Viited

Bilansiline väärtus

Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

IFRS 7.9(c); V lisa 2.osa punkt 46

010

020

010

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

 

020

millest: soetusmaksumuses

IAS 39.46(c)

 

 

030

millest: krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

040

millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

050

millest: finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

060

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

070

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

080

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

090

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

100

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

110

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

120

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

130

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

140

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

150

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

160

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

170

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

180

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

190

FINANTSVARAD ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE

IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9

 

 

4.3    Müügivalmis finantsvarad



 

Viited

Langemata väärtusega varade bilansiline väärtus

Langenud väärtusega varade bilansiline väärtus

Bilansiline väärtus

Varade väärtuse akumuleeritud langus

IAS 39.58-62

V lisa 2.osa punkt 34

V lisa 2.osa punkt 46

010

020

030

040

010

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

 

 

 

020

millest: soetusmaksumuses

IAS 39.46(c)

 

 

 

 

030

millest: krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

040

millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

050

millest: finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

060

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

070

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

080

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

090

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

100

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

110

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

120

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

130

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

140

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

150

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

160

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

170

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

180

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

 

 

190

MÜÜGIVALMIS FINANTSVARAD

IFRS 7.8(d); IAS 39.9

 

 

 

 

4.4    Laenud ja nõuded ning lõpptähtajani hoitavad investeeringud



 

Viited

Langemata väärtusega varad [bilansiline brutoväärtus]

Langenud väärtusega varad [bilansiline brutoväärtus]

Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, eraldi hinnatud

Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, ühiselt hinnatud

Kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul

Bilansiline väärtus

 

IFRS 7.37(b); IFRS 7.IG 29 (a); IAS 39.58-59

IAS 39.AG 84-92; V lisa 2.osa punkt 36

IAS 39.AG 84-92; V lisa 2.osa punkt 37

IAS 39.AG 84-92; V lisa 2.osa punkt 38

V lisa 2.osa punkt 38

010

020

030

040

050

060

010

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

020

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

030

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

040

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

050

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

060

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

070

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

080

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

090

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

100

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

110

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

120

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

130

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

140

LAENUD JA NÕUDED

IAS 39,9 AG 16, AG26; V lisa 1.osa punkt 16

 

 

 

 

 

 

150

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

160

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

170

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

180

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

190

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

200

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

210

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

220

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

230

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

240

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

250

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

260

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

270

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

280

LÕPPTÄHTAJANI HOITAVAD

IFRS 7.8(c); IAS 39.9, AG16, AG26

 

 

 

 

 

 

4.5    Allutatud finantsvarad



 

Viited

Bilansiline väärtus

010

010

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

020

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

030

[EMITENDILE] ALLUTATUD FINANTSVARAD

V lisa 2.osa punktid 40 ja 54

 

5.    Laenude ja ettemaksete jaotus toodete kaupa



 

 

Viited

Keskpangad

Valitsemissektor

Krediidiasutused

Muud finantssektori äriühingud

Finantssektorivälised äriühingud

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(a)

V lisa 1.osa punkt 35(b)

V lisa 1.osa punkt 35(c)

V lisa 1.osa punkt 35(d)

V lisa 1.osa punkt 35(e)

V lisa 1.osa punkt 35(f)

010

020

030

040

050

060

Toote alusel

010

Nõudmisel väljamakstavad [nõudmiseni] ja lühikese etteteatamisega väljamakstavad [arvelduskonto]

V lisa 2.osa punkt 41(a)

 

 

 

 

 

 

020

Krediitkaardivõlg

V lisa 2.osa punkt 41(b)

 

 

 

 

 

 

030

Nõuded klientide vastu

V lisa 2.osa punkt 41(c)

 

 

 

 

 

 

040

Kapitalirent

V lisa 2.osa punkt 41(d)

 

 

 

 

 

 

050

Pöördrepolaenud

V lisa 2.osa punkt 41(e)

 

 

 

 

 

 

060

Muud tähtajalised laenud

V lisa 2.osa punkt 41(f)

 

 

 

 

 

 

070

Ettemaksed, mis ei ole laenud

V lisa 2.osa punkt 41(g)

 

 

 

 

 

 

080

LAENUD JA ETTEMAKSED

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

Tagatise alusel

090

millest: hüpoteeklaenud [kinnisvaraga tagatud laenud]

V lisa 2.osa punkt 41(h)

 

 

 

 

 

 

100

millest: muud tagatisega laenud

V lisa 2.osa punkt 41(i)

 

 

 

 

 

 

Otstarbe alusel

110

millest: tarbimislaen

V lisa 2.osa punkt 41(j)

 

 

 

 

 

 

120

millest: eluasemelaen

V lisa 2.osa punkt 41(k)

 

 

 

 

 

 

Allutatuse alusel

130

millest: projekti rahastamise laenud

V lisa 2.osa punkt 41(l)

 

 

 

 

 

 

6.    Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete jaotus NACE koodide alusel



 

Viited

Finantssektorivälised äriühingud

Bilansiline brutoväärtus

Millest: viivisnõuded

Varade väärtuse akumuleeritud langus või krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

V lisa 2.osa punkt 45

V lisa 2.osa punktid 145-162

V lisa 2.osa punkt 46

010

012

020

010

A  Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

NACE määrus

 

 

 

020

B  Mäetööstus

NACE määrus

 

 

 

030

C  Töötlev tööstus

NACE määrus

 

 

 

040

D  Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

NACE määrus

 

 

 

050

E  Veevarustus

NACE määrus

 

 

 

060

F  Ehitus

NACE määrus

 

 

 

070

G  Hulgi- ja jaekaubandus

NACE määrus

 

 

 

080

H  Veondus ja laondus

NACE määrus

 

 

 

090

I  Majutus ja toitlustus

NACE määrus

 

 

 

100

J  Info ja side

NACE määrus

 

 

 

110

L  Kinnisvaraalane tegevus

NACE määrus

 

 

 

120

M  Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

NACE määrus

 

 

 

130

N  Haldus- ja abitegevused

NACE määrus

 

 

 

140

O  Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus

NACE määrus

 

 

 

150

P  Haridus

NACE määrus

 

 

 

160

Q  Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

NACE määrus

 

 

 

170

R  Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

NACE määrus

 

 

 

180

S  Muud teenindavad tegevused

NACE määrus

 

 

 

190

LAENUD JA ETTEMAKSED

V lisa 1.osa punktid 24, 27, 42, 43

 

 

 

7.    Tähtajaks tasumata või langenud väärtusega finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust



 

Viited

Tähtajaks tasumata, kuid langemata väärtusega

Langenud väärtusega varade bilansiline väärtus

Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, eraldi hinnatud

Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, ühiselt hinnatud

Kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul

Akumuleeritud mahakandmised

≤ 30 päeva

> 30 päeva ≤ 60 päeva

> 60 päeva ≤ 90 päeva

> 90 päeva ≤ 180 päeva

> 180 päeva ≤ 1 aasta

> 1 aasta

IFRS 7.37(a); IG 26-28; V lisa 2.osa punktid 47-48

IAS 39.58-70

IAS 39.AG 84-92; IFRS 7.37(b); V lisa 2.osa punkt 36

IAS 39.AG 84-92; V lisa 2.osa punkt 37

IAS 39.AG 84-92; V lisa 2.osa punkt 38

IAS 39.AG 84-92; IFRS 7.16,37(b); B5(d); V lisa 2.osa punktid 49-50

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

010

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

millest: soetusmaksumuses

IAS 39.46(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

millest: krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

millest: finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Laenud ja ettemaksed toote, tagatise ja allutatuse kaupa

200

Nõudmisel väljamakstavad [nõudmiseni] ja lühikese etteteatamisega väljamakstavad [arvelduskonto]

V lisa 2.osa punkt 41(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

Krediitkaardivõlg

V lisa 2.osa punkt 41(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

220

Nõuded klientide vastu

V lisa 2.osa punkt 41(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

230

Kapitalirent

V lisa 2.osa punkt 41(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

240

Pöördrepolaenud

V lisa 2.osa punkt 41(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

250

Muud tähtajalised laenud

V lisa 2.osa punkt 41(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

260

Ettemaksed, mis ei ole laenud

V lisa 2.osa punkt 41(g)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

270

millest: hüpoteeklaenud [kinnisvaraga tagatud laenud]

V lisa 2.osa punkt 41(h)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

280

millest: muud tagatisega laenud

V lisa 2.osa punkt 24(i)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

290

millest: tarbimislaen

V lisa 2.osa punkt 41(j)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

300

millest: eluasemelaen

V lisa 2.osa punkt 41(k)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

310

millest: projekti rahastamise laenud

V lisa 2.osa punkt 41(l)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

▼M7

8.    Jaotus

8.1.    Jaotus toodete ja vastaspoole sektorite kaupa



 

Viited

Bilansiline väärtus

Krediidiriski muutusest tuleneva õiglase väärtuse kumulatiivse muutuse summa

Lõpptähtajal lepingujärgselt tasumisele kuuluv summa

Kauplemiseks hoitavad

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Amortiseeritud soetusmaksumus

Riskimaandamise arvestus

IFRS 7.8(e)(ii); IAS 39.9, AG 14-15

IFRS 7.8(e)(i); IAS 39.9

IFRS 7.8(f); IAS 39.47

IFRS 7.22(b); IAS 39.9

CRRi artikkel 30(b), artikkel 424(1)(d)(i)

 

010

020

030

037

040

050

010

Tuletisinstrumendid

IAS 39.9, AG 15(a)

 

 

 

 

 

 

020

Lühikesed positsioonid

IAS 39 AG 15(b)

 

 

 

 

 

 

030

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

 

 

 

 

 

040

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

050

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

 

 

 

 

 

 

060

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

070

Arvelduskontod/üleööhoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.1

 

 

 

 

 

 

080

Kokkulepitud tähtajaga hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.2

 

 

 

 

 

 

090

Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.3 V lisa 2. osa punkt 51

 

 

 

 

 

 

100

Repolepingud

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.4

 

 

 

 

 

 

110

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

120

Arvelduskontod/üleööhoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.1

 

 

 

 

 

 

130

Kokkulepitud tähtajaga hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.2

 

 

 

 

 

 

140

Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.3 V lisa 2. osa punkt 51

 

 

 

 

 

 

150

Repolepingud

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.4

 

 

 

 

 

 

160

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

170

Arvelduskontod/üleööhoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.1

 

 

 

 

 

 

180

Kokkulepitud tähtajaga hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.2

 

 

 

 

 

 

190

Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.3 V lisa 2. osa punkt 51

 

 

 

 

 

 

200

Repolepingud

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.4

 

 

 

 

 

 

210

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

220

Arvelduskontod/üleööhoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.1

 

 

 

 

 

 

230

Kokkulepitud tähtajaga hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.2

 

 

 

 

 

 

240

Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.3 V lisa 2. osa punkt 51

 

 

 

 

 

 

250

Repolepingud

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.4

 

 

 

 

 

 

260

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

270

Arvelduskontod/üleööhoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.1

 

 

 

 

 

 

280

Kokkulepitud tähtajaga hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.2

 

 

 

 

 

 

290

Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.3 V lisa 2. osa punkt 51

 

 

 

 

 

 

300

Repolepingud

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.4

 

 

 

 

 

 

310

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

320

Arvelduskontod/üleööhoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.1

 

 

 

 

 

 

330

Kokkulepitud tähtajaga hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.2

 

 

 

 

 

 

340

Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.3 V lisa 2. osa punkt 51

 

 

 

 

 

 

350

Repolepingud

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.4

 

 

 

 

 

 

360

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31; V lisa 2. osa punkt 52

 

 

 

 

 

 

370

Hoiusesertifikaadid

V lisa 2. osa punkt 52(a)

 

 

 

 

 

 

380

Varaga tagatud väärtpaberid

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 61

 

 

 

 

 

 

390

Pandikirjad

CRRi artikli 129 lõige 1

 

 

 

 

 

 

400

Hübriidlepingud

IAS 39.10-11, AG27, AG29; IFRIC 9; V lisa 2. osa punkt 52(d)

 

 

 

 

 

 

410

Muud emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 2. osa punkt 52(e)

 

 

 

 

 

 

420

Vahetatavad liitfinantsinstrumendid

IAS 32.AG 31

 

 

 

 

 

 

430

Mittevahetatavad

 

 

 

 

 

 

 

440

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

 

 

 

 

 

 

450

FINANTSKOHUSTUSED

 

 

 

 

 

 

 

8.2.    Allutatud finantskohustused



 

Bilansiline väärtus

 

Viited

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Amortiseeritud soetusmaksumuses

IFRS 7.8(e)(i); IAS 39.9

IFRS 7.8(f); IAS 39.47

010

020

010

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

 

 

020

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

 

 

030

ALLUTATUD FINANTSKOHUSTUSED

V lisa 2. osa punktid 53-54

 

 

▼M2

9.    Siduvad laenuandmiskohustused, finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused

9.1    Bilansivälised riskipositsioonid: Võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused



 

Viited

Nimiväärtus

IFRS 7.36(a), B10(c)(d); CRRi I lisa; V lisa 2.osa punkt 62

010

010

Võetud siduvad laenuandmiskohustused

IAS 39.2 (h), 4 (a), (c), BC 15; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 -57

 

021

millest: viivisnõuded

V lisa 2.osa punktid 145-162

 

030

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

040

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

050

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

060

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

070

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

080

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

090

Antud finantsgarantiid

IAS 39.9 AG 4, BC 21; IFRS 4 lisa A; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58

 

101

millest: viivisnõuded

V lisa 2.osa punktid 145-162

 

110

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

120

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

130

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

140

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

150

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

160

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

170

Muud võetud siduvad kohustused

CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 59

 

181

millest: viivisnõuded

V lisa 2.osa punktid 145-162

 

190

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

200

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

210

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

220

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

230

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

240

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

9.2    Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees



 

Viited

Garantii maksimaalne väärtus, mida saab arvesse võtta

Nimiväärtus

IFRS 7.36 (b); V lisa 2.osa punkt 63

V lisa 2.osa punkt 63

010

020

010

Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees

IAS 39.2(h), 4(a)(c), BC 15; V lisa 2.osa punktid 56 -57

 

 

020

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

030

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

040

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

050

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

060

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

070

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

080

Saadud finantsgarantiid

IAS 39.9 AG 4, BC 21; IFRS 4 lisa A; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58

 

 

090

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

100

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

110

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

120

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

130

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

140

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

150

Muud siduvad kohustused aruande esitaja ees

V lisa 2.osa punktid 56 ja 59

 

 

160

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

170

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

180

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

190

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

200

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

210

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

10.    Tuletisinstrumendid – Kauplemine



Riski liigi / Toote või turu liigi alusel

Viited

Bilansiline väärtus

Tinglik väärtus

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

Kauplemiseks hoitavad finantskohustused

Kauplemine kokku

millest: müüdud

V lisa 2.osa punkt 69

V lisa 2.osa punkt 69

V lisa 2.osa punktid 70-71

V lisa 2.osa punkt 72

010

020

030

040

010

Intressimäär

V lisa 2.osa punkt 67(a)

 

 

 

 

020

millest: majanduslik riskimaandus

V lisa 2.osa punkt 74

 

 

 

 

030

Börsivälised optsioonid

 

 

 

 

 

040

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

050

Reguleeritud turu optsioonid

 

 

 

 

 

060

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

070

Aktsiad

V lisa 2.osa punkt 67(b)

 

 

 

 

080

millest: majanduslik riskimaandus

V lisa 2.osa punkt 74

 

 

 

 

090

Börsivälised optsioonid

 

 

 

 

 

100

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

110

Reguleeritud turu optsioonid

 

 

 

 

 

120

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

130

Valuutad ja kuld

V lisa 2.osa punkt 67(c)

 

 

 

 

140

millest: majanduslik riskimaandus

V lisa 2.osa punkt 74

 

 

 

 

150

Börsivälised optsioonid

 

 

 

 

 

160

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

170

Reguleeritud turu optsioonid

 

 

 

 

 

180

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

190

Krediit

V lisa 2.osa punkt 67(d)

 

 

 

 

200

millest: majanduslik riskimaandus

V lisa 2.osa punkt 74

 

 

 

 

210

Krediidiriski vahetustehingud

 

 

 

 

 

220

Krediidiriski marginaali optsioonid

 

 

 

 

 

230

Kogutulu vahetustehingud

 

 

 

 

 

240

Muu

 

 

 

 

 

250

Kaup

V lisa 2.osa punkt 67(e)

 

 

 

 

260

millest: majanduslik riskimaandus

V lisa 2.osa punkt 74

 

 

 

 

270

Muu

V lisa 2.osa punkt 67(f)

 

 

 

 

280

millest: majanduslik riskimaandus

V lisa 2.osa punkt 74

 

 

 

 

290

TULETISINSTRUMENDID

IAS 39.9

 

 

 

 

300

millest: börsivälised – krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c) ja 2.osa punkt 75(a)

 

 

 

 

310

millest: börsivälised – muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d) ja 2.osa punkt 75(b)

 

 

 

 

320

millest: börsivälised – ülejäänud

V lisa 2.osa punkt 75(c)

 

 

 

 

11.    Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus

11.1    Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus: jaotus riski liigi ja riskimaanduse liigi alusel



Toote või turu liigi alusel

Viited

Bilansiline väärtus

Tinglik väärtus

Varad

Kohustused

Kogu riskimaandus

millest: müüdud

V lisa 2.osa punkt 69

V lisa 2.osa punkt 69

V lisa 2.osa punktid 70 ja 71

V lisa 2.osa punkt 72

010

020

030

040

010

Intressimäär

V lisa 2.osa punkt 67(a)

 

 

 

 

020

Börsivälised optsioonid

 

 

 

 

 

030

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

040

Reguleeritud turu optsioonid

 

 

 

 

 

050

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

060

Aktsiad

V lisa 2.osa punkt 67(b)

 

 

 

 

070

Börsivälised optsioonid

 

 

 

 

 

080

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

090

Reguleeritud turu optsioonid

 

 

 

 

 

100

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

110

Valuutad ja kuld

V lisa 2.osa punkt 67(c)

 

 

 

 

120

Börsivälised optsioonid

 

 

 

 

 

130

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

140

Reguleeritud turu optsioonid

 

 

 

 

 

150

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

160

Krediit

V lisa 2.osa punkt 67(d)

 

 

 

 

170

Krediidiriski vahetustehingud

 

 

 

 

 

180

Krediidiriski marginaali optsioonid

 

 

 

 

 

190

Kogutulu vahetustehingud

 

 

 

 

 

200

Muu

 

 

 

 

 

210

Kaup

V lisa 2.osa punkt 67(e)

 

 

 

 

220

Muu

V lisa 2.osa punkt 67(f)

 

 

 

 

230

ÕIGLASE VÄÄRTUSE RISKIMAANDUS

IFRS 7.22(b); IAS 39.86(a)

 

 

 

 

240

Intressimäär

V lisa 2.osa punkt 67(a)

 

 

 

 

250

Börsivälised optsioonid

 

 

 

 

 

260

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

270

Reguleeritud turu optsioonid

 

 

 

 

 

280

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

290

Aktsiad

V lisa 2.osa punkt 67(b)

 

 

 

 

300

Börsivälised optsioonid

 

 

 

 

 

310

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

320

Reguleeritud turu optsioonid

 

 

 

 

 

330

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

340

Valuutad ja kuld

V lisa 2.osa punkt 67(c)

 

 

 

 

350

Börsivälised optsioonid

 

 

 

 

 

360

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

370

Reguleeritud turu optsioonid

 

 

 

 

 

380

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

390

Krediit

V lisa 2.osa punkt 67(d)

 

 

 

 

400

Krediidiriski vahetustehingud

 

 

 

 

 

410

Krediidiriski marginaali optsioonid

 

 

 

 

 

420

Kogutulu vahetustehingud

 

 

 

 

 

430

Muu

 

 

 

 

 

440

Kaup

V lisa 2.osa punkt 67(e)

 

 

 

 

450

Muu

V lisa 2.osa punkt 67(f)

 

 

 

 

460

RAHAVOOGUDE RISKIMAANDUS

IFRS 7.22(b); IAS 39.86(b)

 

 

 

 

470

VÄLISMAISTESSE ÄRIÜKSUSTESSE TEHTUD NETOINVESTEERINGUTE RISKIMAANDUS

IFRS 7.22(b); IAS 39.86(c)

 

 

 

 

480

PORTFELLI INTRESSIRISKILE AVATUD POSITSIOONI ÕIGLASE VÄÄRTUSE RISKIMAANDUS

IAS 39.89A, IE 1-31

 

 

 

 

490

PORTFELLI INTRESSIRISKILE AVATUD POSITSIOONI RAHAVOOGUDE RISKIMAANDUS

IAS 39 IG F6 1-3

 

 

 

 

500

TULETISINSTRUMENDID – RISKIMAANDAMISE ARVESTUS

IFRS 7.22(b); IAS 39.9

 

 

 

 

510

millest: börsivälised – krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c) ja 2.osa punkt 75(a)

 

 

 

 

520

millest: börsivälised – muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d) ja 2.osa punkt 75(b)

 

 

 

 

530

millest: börsivälised – ülejäänud

V lisa 2.osa punkt 75(c)

 

 

 

 

12.    Muutused krediidikahju ja omakapitaliinstrumentide väärtuse langusega seotud allahindlustes



 

Viited

Algsaldo

Suurenemised seoses summadega, mis on kõrvale pandud hinnangulise laenukahjumi jaoks perioodi jooksul

Vähenemised seoses summadega, mis on hinnangulise laenukahjumi puhul perioodi jooksul tühistatud

Vähenemised, mis tulenevad allahindluste suhtes võetud summadest

Ülekandmised allahindluste vahel

Muud korrigeerimised

Lõppsaldo

Otse kasumiaruandes kajastatud sissenõutud summad

Otse kasumiaruandes kajastatud väärtuste korrigeerimised

 

V lisa 2.osa punkt 77

V lisa 2.osa punkt 77

V lisa 2.osa punkt 78

 

 

 

 

V lisa 2.osa punkt 78

010

020

030

040

050

060

070

080

090

010

Omakapitaliinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, eraldi hinnatud

IAS 39.63-70, AG 84-92; IFRS 7.37 (b); V lisa 2.osa punkt 36

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punkt 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, ühiselt hinnatud

IAS 39.59, 64; V lisa 2.osa punkt 37

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

200

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

220

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

230

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punkt 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

240

Keskpangad

V lisa 1.osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

250

Valitsemissektor

V lisa 1.osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

260

Krediidiasutused

V lisa 1.osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

270

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

280

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

290

Kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

300

Finantsvarade kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul

IAS 39.59, 64; V lisa 2.osa punkt 38

 

 

 

 

 

 

 

 

 

310

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punkt 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

320

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punkt 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

530

Kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

13.    Saadud tagatised ja garantiid

13.1    Laenude ja ettemaksete jaotus tagatiste ja garantiide kaupa



 

Tagatise või garantii maksimaalne väärtus, mida saab arvesse võtta

Garantiid ja tagatised

Viited

Hüpoteeklaenud [kinnisvaraga tagatud laenud]

Muud tagatisega laenud

Saadud finantsgarantiid

Eluasemelaenud

Ärikinnisvaralaenud

Raha [emiteeritud võlainstrumendid]

Ülejäänud

IFRS 7.36(b)

V lisa 2.osa punkt 81(a)

V lisa 2.osa punkt 81(a)

V lisa 2.osa punkt 81(b)

V lisa 2.osa punkt 81(b)

V lisa 2.osa punkt 81(c)

010

020

030

040

050

010

Laenud ja ettemaksed

V lisa 2.osa punkt 81

 

 

 

 

 

020

millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

030

millest: finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1.osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

040

millest: kodumajapidamised

V lisa 1.osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

13.2    Tagatised, mis on omandatud perioodi jooksul, võttes need enda valdusse [aruande kuupäeva seisuga valduses olevad]



 

Viited

Bilansiline väärtus

010

010

Müügiks hoitavad põhivarad

IFRS 7.38(a)

 

020

Materiaalsed põhivarad

IFRS 7.38(a)

 

030

Kinnisvarainvesteeringud

IFRS 7.38(a)

 

040

Omakapitali- ja võlainstrumendid

IFRS 7.38(a)

 

050

Muu

IFRS 7.38(a)

 

060

Kokku

 

 

13.3    Akumuleeritud tagatised, mis on omandatud, võttes need enda valdusse [materiaalne vara]



 

Viited

Bilansiline väärtus

010

010

Tagatise üleminek [materiaalne vara]

IFRS 7.38(a); V lisa 2.osa punkt 84

 

▼M7

14.    Väärtuse hierarhia: õiglases väärtuses finantsinstrumendid



 

Viited

Õiglase väärtuse hierarhia IFRS 13.93 (b)

Õiglase väärtuse muutus perioodi jooksul V lisa 2. osa punkt 86

Õiglase väärtuse akumuleeritud muutus enne maksustamist V lisa 2. osa punkt 87

1. tase

2. tase

3. tase

2. tase

3. tase

1. tase

2. tase

3. tase

IFRS 13.76

IFRS 13.81

IFRS 13.86

IFRS 13.81

IFRS 13.86, 93(f)

IFRS 13.76

IFRS 13.81

IFRS 13.86

010

020

030

040

050

060

070

080

VARAD

 

 

 

 

 

 

 

 

 

010

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

IFRS 7.8(a)(ii); IAS 38.9, AG14

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Tuletisinstrumendid

IAS 39.9

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Müügivalmis finantsvarad

IFRS 7.8 (h)(d); IAS 39.9

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus

IFRS 7.22 (b); IAS 39.9; V lisa 1. osa punkt 19

 

 

 

 

 

 

 

 

KOHUSTUSED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Kauplemiseks hoitavad finantskohustused

IFRS 7.8 (e) (ii); IAS 39.9, AG 14-15

 

 

 

 

 

 

 

 

160

Tuletisinstrumendid

IAS 39.9, AG 15(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

170

Lühikesed positsioonid

IAS 39 AG 15(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

180

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

 

 

 

 

 

 

 

 

190

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

 

 

 

 

 

 

 

 

200

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

 

 

 

 

 

 

 

 

210

Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

IFRS 7.8 (e) (i); IAS 39.9

 

 

 

 

 

 

 

 

220

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

 

 

 

 

 

 

 

 

230

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

 

 

 

 

 

 

 

 

240

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

 

 

 

 

 

 

 

 

250

Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus

IFRS 7.22 (b); IAS 39.9; V lisa 1. osa punkt 19

 

 

 

 

 

 

 

 

▼M2

15.    Kajastamise lõpetamine ja ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused



 

Viited

Täielikult kajastatavad ülekantud finantsvarad

Ülekantud finantsvara, mida kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu jätkuva seotuse ulatuses

Nende ülekantud finantsvarade tasumata põhisumma, mille kajastamine on tervikuna lõpetatud ja mille puhul krediidiasutusel või investeerimisühingul säilivad teenindamise õigused

Summad, mille kajastamine on lõpetatud kapitali arvestamise eesmärgil

Ülekantud varad

Seotud kohustused V lisa 2.osa punkt 89

Algsete varade tasumata põhisumma

Jätkuvalt kajastatavate varade bilansiline väärtus [jätkuv seotus]

Seotud kohustuste bilansiline väärtus

Bilansiline väärtus

millest: väärtpaberistamised

millest: repolepingud

Bilansiline väärtus

millest: väärtpaberistamised

millest: repolepingud

IFRS 7.42D.(e)

IFRS 7.42D(e); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 61

IFRS 7.42D(e); V lisa 2.osa punktid 91 ja 92

IFRS 7.42D(e)

IFRS 7.42D.(e)

IFRS 7.42D(e); V lisa 2.osa punktid 91 ja 92

 

IFRS 7.42D(f)

IFRS 7.42D(f); V lisa 2.osa punkt 89

 

CRRi artikkel 109 V lisa 2.osa punkt 90

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

010

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

IFRS 7.8 (a)(ii); IAS 38.9, AG14

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Müügivalmis finantsvarad

IFRS 7.8(d); IAS 39.9

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Laenud ja nõuded

IFRS 7.8 (c); IAS 39.9, AG16, AG26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

IFRS 7.8(b); IAS 39.9, AG16, AG26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

Võlaväärtpaberid

V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

Kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

▼M7

16.    Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus

16.1    Intressitulu ja -kulu instrumentide ja vastaspoole sektorite lõikes



 

Käesolev periood

 

Viited

Tulud

Kulud

V lisa 2. osa punkt 95

V lisa 2. osa punkt 95

010

020

010

Tuletisinstrumendid – kauplemine

IAS 39.9; V lisa 2. osa punkt 96

 

 

020

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 26

 

 

030

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

040

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

050

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

060

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

070

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

080

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punkt 27

 

 

090

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

100

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

110

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

120

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

130

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

140

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

 

150

Muud varad

V lisa 1. osa punkt 51

 

 

160

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9

 

 

170

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

180

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

190

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

200

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

210

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

220

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

 

230

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

 

 

240

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

 

 

250

Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk

V lisa 2. osa punkt 95

 

 

260

Muud kohustused

V lisa 2. osa punkt 10

 

 

270

INTRESSID

IAS 18.35(b); IAS 1.97

 

 

16.2    Instrumentide lõikes kasumid või kahjumid, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande



 

Viited

Käesolev periood

010

010

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

020

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 26

 

030

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punkt 27

 

040

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9

 

050

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

 

060

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

 

070

NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM, MIS ON SAADUD SELLISTE FINANTSVARADE JA -KOHUSTUSTE KAJASTAMISE LÕPETAMISEST, MIDA EI OLE MÕÕDETUD ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE

IFRS 7.20(a)(v–vii); IAS 39.55(a)

 

16.3    Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid instrumentide lõikes



 

Viited

Käesolev periood

 

010

010

Tuletisinstrumendid

IAS 39.9

 

020

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

030

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 26

 

040

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punkt 27

 

050

Lühikesed positsioonid

IAS 39 AG 15(b)

 

060

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9

 

070

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

 

080

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

 

090

KAUPLEMISEKS HOITAVATEST FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM

IFRS 7.20(a)(i)

 

16.4.    Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid riskide lõikes



 

Viited

Käesolev periood

 

010

010

Intressimäära instrumendid ja seotud tuletisinstrumendid

V lisa 2. osa punkt 99(a)

 

020

Omakapitaliinstrumendid ja seotud tuletisinstrumendid

V lisa 2. osa punkt 99(b)

 

030

Välisvaluutatehingud ning välisvaluuta ja kullaga seotud tuletisinstrumendid

V lisa 2. osa punkt 99(c)

 

040

Krediidiriski instrumendid ja seotud tuletisinstrumendid

V lisa 2. osa punkt 99(d)

 

050

Kaupadega seotud tuletisinstrumendid

V lisa 2. osa punkt 99(e)

 

060

Muu

V lisa 2. osa punkt 99(f)

 

070

KAUPLEMISEKS HOITAVATEST FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM

IFRS 7.20(a)(i)

 

16.5.    Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum instrumentide lõikes



 

Viited

Käesolev periood

Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

 

V lisa 2. osa punkt 100

010

020

010

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

 

020

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 26

 

 

030

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punkt 27

 

 

040

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9

 

 

050

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

 

 

060

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

 

 

070

ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE KAJASTATUD FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM

IFRS 7.20(a)(i)

 

 

16.6.    Riskimaandamise arvestusest tulenevad kasumid ja kahjumid



 

Viited

Käesolev periood

010

010

Riskimaandamisinstrumendi õiglase väärtuse muutused [sealhulgas lõpetamine]

IFRS 7.24(a)(i)

 

020

Maandatava instrumendi õiglase väärtuse muutused, mis on omistatavad maandatud riskile

IFRS 7.24(a)(ii)

 

030

Rahavoogude riskimaandamisest tulenev kasumis või kahjumis kajastatav ebaefektiivsus

IFRS 7.24(b)

 

040

Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandamisest tulenev kasumis või kahjumis kajastatav ebaefektiivsus

IFRS 7.24(c)

 

050

RISKIMAANDAMISE ARVESTUSE NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM

IFRS 7.24

 

16.7.    Finantsvarade ja mittefinantsvarade väärtuse langus



 

Käesolev periood

 

 

Viited

LisandumineV lisa 2. osa punkt 102

TühistamineV lisa 2. osa punkt 102

Kokku

Varade väärtuse akumuleeritud langus

010

020

030

040

010

Selliste finantsvarade väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

IFRS 7.20(e)

 

 

 

 

020

Soetusmaksumuses mõõdetavad finantsvarad

IFRS 7.20(e); IAS 39.66

 

 

 

 

030

Müügivalmis finantsvarad

IFRS 7.20(e); IAS 39.67–70

 

 

 

 

040

Laenud ja nõuded

IFRS 7.20(e); IAS 39.63–65

 

 

 

 

050

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

IFRS 7.20(e); IAS 39.63–65

 

 

 

 

060

Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine

IAS 28.40–43

 

 

 

 

070

Tütarettevõtjad

IFRS 10 lisa A

 

 

 

 

080

Ühisettevõtjad

IAS 28.3

 

 

 

 

090

Sidusettevõtjad

IAS 28.3

 

 

 

 

100

Mittefinantsvara väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine

IAS 36.126(a),(b)

 

 

 

 

110

Materiaalsed põhivarad

IAS 16.73(e)(v–vi)

 

 

 

 

120

Kinnisvarainvesteeringud

IAS 40.79(d)(v)

 

 

 

 

130

Firmaväärtus

IAS 36.10b; IAS 36.88–99, 124; IFRS 3 lisa B67(d)(v)

 

 

 

 

140

Muu immateriaalne vara

IAS 38.118 (e)(iv)(v)

 

 

 

 

145

Muu

IAS 36.126(a),(b)

 

 

 

 

150

KOKKU

 

 

 

 

 

160

Langenud väärtusega finantsvaradest kogunenud intressitulu

IFRS 7.20(d); IAS 39.AG 93

 

 

 

 

17.    Raamatupidamisarvestusekohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: bilanss

17.1    Varad



 

Viited

Raamatupidamisarvestusekohane konsolideerimine [bilansiline väärtus]

010

010

Raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused

IAS 1.54 (i)

 

020

Sularaha

V lisa 2. osa punkt 1

 

030

Nõuded keskpankadele

V lisa 2. osa punkt 2

 

040

Muud nõudmiseni hoiused

V lisa 2. osa punkt 3

 

050

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

IFRS 7.8(a)(ii); IAS 38.9, AG14

 

060

Tuletisinstrumendid

IAS 39.9

 

070

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

080

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

090

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

100

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9

 

110

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

120

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

130

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

140

Müügivalmis finantsvarad

IFRS 7.8(d); IAS 39.9

 

150

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

160

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

170

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

180

Laenud ja nõuded

IFRS 7.8(c); IAS 39.9, AG16, AG26; V lisa 1. osa punkt 16

 

190

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

200

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

210

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

IFRS 7.8(b); IAS 39.9, AG16, AG26

 

220

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

230

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

240

Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus

IFRS 7.22(b); IAS 39.9

 

250

Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel

IAS 39.89 A(a)

 

260

Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud

IAS 1.54(e); V lisa 2. osa punkt 4

 

270

Edasikindlustus- ja kindlustuslepingute varad

IFRS 4.IG20.(b)-(c); V lisa 2. osa punkt 105

 

280

Materiaalne vara

 

 

290

Immateriaalsed varad

IAS 1.54(c); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115

 

300

Firmaväärtus

Firmaväärtus CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 113

 

310

Muu immateriaalne vara

IAS 38.8,118

 

320

Tulumaksu varad

IAS 1.54(n-o)

 

330

Tasumisele kuuluva tulumaksu varad

IAS 1.54(n); IAS 12.5

 

340

Edasilükkunud tulumaksu varad

IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 106

 

350

Muud varad

V lisa 2. osa punkt 5

 

360

Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

IAS 1.54(j); IFRS 5.38; V lisa 2. osa punkt 6

 

370

VARAD KOKKU

IAS 1.9(a), IG 6

 

17.2    Bilansivälised riskipositsioonid: võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused



 

Viited

Raamatupidamisarvestusekohane konsolideerimine [nimiväärtus]

010

010

Võetud siduvad laenuandmiskohustused

IAS 39.2(h), 4(a)(c), BC 15; CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 56 ja 57

 

020

Antud finantsgarantiid

IAS 39.9 AG 4, BC 21; IFRS 4 A; CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 56 ja 58

 

030

Muud võetud siduvad kohustused

CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 56 ja 59

 

040

BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID

 

 

17.3    Kohustused ja omakapital



 

Viited

Raamatupidamisarvestusekohane konsolideerimine [bilansiline väärtus]

010

010

Kauplemiseks hoitavad finantskohustused

IFRS 7.8 (e) (ii); IAS 39.9, AG 14-15

 

020

Tuletisinstrumendid

IAS 39.9, AG 15(a)

 

030

Lühikesed positsioonid

IAS 39.AG 15(b)

 

040

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

 

050

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

 

060

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

 

070

Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

IFRS 7.8(e)(i); IAS 39.9

 

080

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

 

090

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

 

100

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

 

110

Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused

IFRS 7.8(f); IAS 39.47

 

120

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

 

130

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

 

140

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

 

150

Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus

IFRS 7.22(b); IAS 39.9; V lisa 1. osa punkt 23

 

160

Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel

IAS 39.89A(b)

 

170

Kindlustus- ja edasikindlustuslepingute kohustused

IFRS 4.IG20(a); V lisa 2. osa punkt 106

 

180

Eraldised

IAS 37.10; IAS 1.54(l)

 

190

Tulumaksu kohustused

IAS 1.54(n-o)

 

200

Tasumisele kuuluva tulumaksu kohustused

IAS 1.54(n); IAS 12.5

 

210

Edasilükkunud tulumaksu kohustused

IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 108

 

220

Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või osakapital

IAS 32 IE 33; IFRIC 2; V lisa 2. osa punkt 9

 

230

Muud kohustused

V lisa 2. osa punkt 10

 

240

Kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse

IAS 1.54 (p); IFRS 5.38; V lisa 2. osa punkt 11

 

250

KOHUSTUSED

IAS 1.9(b);IG 6

 

260

Kapital

IAS 1.54(r), BAD artikkel 22

 

270

Ülekurss

IAS 1.78(e); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124

 

280

Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid, v.a kapital

V lisa 2. osa punktid 15-16

 

290

Muu omakapital

IFRS 2.10; V lisa 2. osa punkt 17

 

300

Muu akumuleeritud koondkasum

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100

 

310

Jaotamata kasum

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123

 

320

Ümberhindluse reservid

IFRS 1.30, D5–D8

 

330

Muud reservid

IAS 1.54; IAS 1.78 (e)

 

340

(–)  Omaaktsiad

IAS 1.79(a)(vi); IAS 32.33–34, AG 14, AG 36; V lisa 2. osa punkt 20

 

350

Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum

IAS 27.28; IAS 1.83(a)(ii)

 

360

(–)  Vahedividendid

IAS 32.35

 

370

Vähemusosalused [mittekontrollivad osalused]

IAS 27.4; IAS 1.54(q); IAS 27.27

 

380

OMAKAPITAL KOKKU

IAS 1.9(c), IG 6

 

390

OMAKAPITAL KOKKU JA KOHUSTUSED KOKKU

IAS 1.IG6

 

18.    Teave nõuetekohaselt teenindatavate nõuete ja viivisnõuete kohta



 

Viited

Bilansiline brutoväärtus

Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused ja eraldised

Saadud tagatised ja saadud finantsgarantiid

 

Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded

Viivisnõuded

 

nõuetekohaselt teenindatavate nõuete puhul

viivisnõuete puhul

 

Tasumise tähtaega ei ole ületatud või tähtajaks tasumata ≤ 30 päeva

Tähtajaks tasumata > 30 päeva ≤ 60 päeva

Tähtajaks tasumata > 60 päeva ≤ 90 päeva

 

Ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva

Tähtajaks tasumata > 90 päeva≤ 180 päeva

Tähtajaks tasumata > 180 päeva≤ 1 aasta

Tähtajaks tasumata > 1 aasta

Millest: makseviivituses

Millest:langenud väärtusega

 

Ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva

Tähtajaks tasumata> 90 päeva≤ 180 päeva

Tähtajaks tasumata> 180 päeva≤ 1 aasta

Tähtajaks tasumata > 1 aasta

Seoses viivisnõuetega saadud tagatised

Seoses viivisnõuetega saadud finantsgarantiid

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

V lisa 2. osa punktid 45, 109, 145–162

V lisa 2. osa punktid 145–162

V lisa 2. osa punkt 158

V lisa 2. osa punkt 158

V lisa 2. osa punkt 158

V lisa 2. osa punktid 145–162

V lisa 2. osa punkt 159

V lisa 2. osa punkt 159

V lisa 2. osa punkt 159

V lisa 2. osa punkt 159

CRRi artikkel 178 V lisa 2. osa punkt 61

IAS 39. 58–70

V lisa 2. osa punkt 46

V lisa 2. osa punkt 161

V lisa 2. osa punkt 161

V lisa 2. osa punktid 159, 161

V lisa 2. osa punktid 159, 161

V lisa 2. osa punktid 159, 161

V lisa 2. osa punktid 159, 161

V lisa 2. osa punkt 162

V lisa 2. osa punkt 162

010

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

millest: ärikinnisvaraga tagatud laenud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

millest: tarbimislaen

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud võlainstrumendid

V lisa 1. osa punkt 13 (d) ja (e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

200

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

220

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

230

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

240

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

250

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

260

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

270

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

280

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

290

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

300

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

310

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

320

VÕLAINSTRUMENDID ÕIGLASES VÄÄRTUSES, v.a kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 13 (b) ja (c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

330

VÕLAINSTRUMENDID, v.a kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 13 (b), (c), (d) ja (e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

340

Võetud siduvad laenuandmiskohustused

IAS 39.2 (h), 4 (a) (c), BC 15; CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 56–57

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

350

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

360

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

370

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

380

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

390

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

400

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

410

Antud finantsgarantiid

IAS 39.9 AG 4, BC 21; IFRS 4 A; CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 56 ja 58

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

420

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

430

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

440

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

450

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

460

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

470

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

480

Muud võetud siduvad kohustused

CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 56 ja 59

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

490

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

500

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

510

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

520

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

530

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

540

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

550

BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID

V lisa 2. osa punkt 55

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

19.    Teave makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete kohta



 

Viited

Nende nõuete bilansiline brutoväärtus, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused ja eraldised

Saadud tagatised ja saadud finantsgarantiid

 

Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

Viivisnõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

 

nõuetekohaselt teenindatavate nõuete puhul, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

viivisnõuete puhul, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

 

Instrumendid, mille tingimusi on muudetud

Refinantseerimine

millest: katseajal olevad nõuetekohaselt teenindatavad makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded

 

Instrumendid, mille tingimusi on muudetud

Refinantseerimine

millest:makseviivituses

millest:langenud väärtusega

millest:viivisnõuete makseraskuste tõttu restruktureerimine

 

Instrumendid, mille tingimusi on muudetud

Refinantseerimine

Saadud tagatised seoses nõuetega, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

Saadud finantsgarantiid seoses nõuetega, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

V lisa 2. osa punktid 45, 109, 163–182

V lisa 2. osa punktid 145–162

V lisa 2. osa punktid 164 (a), 177, 178, 182

V lisa 2. osa punktid 164 (b), 177, 178, 181, 182

V lisa 2. osa punktid 176(b),177, 180

V lisa 2. osa punktid 145–162

V lisa 2. osa punktid 164 (a), 179–180,182

V lisa 2. osa punktid 164 (b), 179–182

CRRi artikkel 178 V lisa 2. osa punkt 61

IAS 39. 58–70

V lisa 2. osa punktid 172(a), 157

V lisa 2. osa punktid 46, 183

V lisa 2. osa punktid 145–183

V lisa 2. osa punktid 145–183

V lisa 2. osa punktid 164 (a), 179–180,182,183

V lisa 2. osa punktid 164 (b), 179–183

V lisa 2. osa punkt 162

V lisa 2. osa punkt 162

010

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Millest: ärikinnisvaraga tagatud laenud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

Millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

Millest: tarbimislaen

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

AMORTISEERITUD SOETUSMAKSUMUSES MÕÕDETUD VÕLAINSTRUMENDID

V lisa 1. osa punkt 13 (d) ja (e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

200

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

220

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

230

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

240

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

250

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

260

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

270

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

280

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

290

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

300

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

310

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

320

VÕLAINSTRUMENDID ÕIGLASES VÄÄRTUSES, v.a kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 13 (b) ja (c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

330

VÕLAINSTRUMENDID, v.a kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 13 (b), (c), (d) ja (e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

340

Võetud siduvad laenuandmiskohustused

IAS 39.2 (h), 4 (a) (c), BC 15; CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 56–57

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

20.    Geograafiline jaotus

20.1    Varade geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel



 

Viited

Bilansiline väärtus

Riigisisesed tegevused

Riigivälised tegevused

V lisa 2. osa punkt 107

V lisa 2. osa punkt 107

010

020

010

Raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused

IAS 1.54 (i)

 

 

020

Sularaha

V lisa 2. osa punkt 1

 

 

030

Nõuded keskpankadele

V lisa 2. osa punkt 2

 

 

040

Muud nõudmiseni hoiused

V lisa 2. osa punkt 3

 

 

050

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

IFRS 7.8(a)(ii); IAS 38.9, AG14

 

 

060

Tuletisinstrumendid

IAS 39.9

 

 

070

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

 

080

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

090

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

100

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9

 

 

110

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

 

120

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

130

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

140

Müügivalmis finantsvarad

IFRS 7.8(d); IAS 39.9

 

 

150

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

 

160

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

170

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

180

Laenud ja nõuded

IFRS 7.8(c); IAS 39.9, AG16, AG26; V lisa 1. osa punkt 16

 

 

190

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

200

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

210

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

IFRS 7.8(b); IAS 39.9, AG16, AG26

 

 

220

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

230

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

240

Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus

IFRS 7.22(b); IAS 39.9

 

 

250

Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel

IAS 39.89 A(a)

 

 

260

Materiaalsed varad

 

 

 

270

Immateriaalsed varad

IAS 1.54(c); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115

 

 

280

Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud

IAS 1.54(e); V lisa 2. osa punkt 4

 

 

290

Tulumaksu varad

IAS 1.54(n-o)

 

 

300

Muud varad

V lisa 2. osa punkt 5

 

 

310

Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

IAS 1.54(j); IFRS 5.38

 

 

320

VARAD

IAS 1.9(a), IG 6

 

 

20.2    Kohustuste geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel



 

Viited

Bilansiline väärtus

Riigisisesed tegevused

Riigivälised tegevused

V lisa 2. osa punkt 107

V lisa 2. osa punkt 107

010

020

010

Kauplemiseks hoitavad finantskohustused

IFRS 7.8 (e) (ii); IAS 39.9, AG 14-15

 

 

020

Tuletisinstrumendid

IAS 39.9, AG 15(a)

 

 

030

Lühikesed positsioonid

IAS 39.AG 15(b)

 

 

040

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

 

 

050

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

 

 

060

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

 

 

070

Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

IFRS 7.8(e)(i); IAS 39.9

 

 

080

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

 

 

090

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

 

 

100

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

 

 

110

Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused

IFRS 7.8(f); IAS 39.47

 

 

120

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

 

 

130

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

 

 

140

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

 

 

150

Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus

IFRS 7.22(b); IAS 39.9; V lisa 1. osa punkt 23

 

 

160

Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel

IAS 39.89 A(b)

 

 

170

Eraldised

IAS 37.10; IAS 1.54(l)

 

 

180

Tulumaksu kohustused

IAS 1.54(n-o)

 

 

190

Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või osakapital

IAS 32 IE 33; IFRIC 2; V lisa 2. osa punkt 9

 

 

200

Muud kohustused

V lisa 2. osa punkt 10

 

 

210

Kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse

IAS 1.54(p); IFRS 5.38

 

 

220

KOHUSTUSED

IAS 1.9(b);IG 6

 

 

20.3    Kasumiaruande kirjete geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel



 

Viited

Käesolev periood

Riigisisesed tegevused

Riigivälised tegevused

V lisa 2. osa punkt 107

V lisa 2. osa punkt 107

010

020

010

Intressitulu

IAS 1.97; IAS 18.35(b)(iii); V lisa 2. osa punkt 21

 

 

020

(Intressikulu)

IAS 1.97; V lisa 2. osa punkt 21

 

 

030

(Nõudmisel tagasimakstavast aktsia- või osakapitalist tulenevad kulud)

IFRIC 2.11

 

 

040

Dividenditulu

IAS 18.35(b)(v); V lisa 2. osa punkt 28

 

 

050

Teenus- ja vahendustasude tulu

IFRS 7.20(c)

 

 

060

(Teenus- ja vahendustasude kulu)

IFRS 7.20(c)

 

 

070

Netokasum või (–) netokahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

IFRS 7.20(a)(ii–v)

 

 

080

Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) netokahjum

IFRS 7.20(a)(i); IAS 39.55(a)

 

 

090

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) netokahjum

IFRS 7.20(a) (i); IAS 39.55(a)

 

 

100

Riskimaandamise arvestuse netokasum või (–) netokahjum

IFRS 7.24

 

 

110

Vahetuskursi erinevused [kasum või (–) kahjum], neto

IAS 21.28, 52(a)

 

 

130

Netokasum või (–) netokahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest

IAS 1.34

 

 

140

Muud tegevustulud

V lisa 2. osa punktid 141–143

 

 

150

(Muud tegevuskulud)

V lisa 2. osa punktid 141–143

 

 

155

NETO TEGEVUSTULUD KOKKU

 

 

 

160

(Halduskulud)

 

 

 

170

(Kulum)

IAS 1.102, 104

 

 

180

(Eraldised või (–) eraldiste tühistamine)

IAS 37.59, 84; IAS 1.98(b)(f)(g)

 

 

190

(Selliste finantsvarade väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande)

IFRS 7.20(e)

 

 

200

(Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine)

IAS 28.40–43

 

 

210

(Mittefinantsvara väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine)

IAS 36.126(a)(b)

 

 

220

Kasumis või kahjumis kajastatav negatiivne firmaväärtus

IFRS 3 lisa B B64(n)(i)

 

 

230

Osa kasumist või (–) kahjumist, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest

IAS 1.82(c)

 

 

240

Kasum või (–) kahjum müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele

IFRS 5.37; V lisa 2. osa punkt 27

 

 

250

JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (–) KAHJUM ENNE TULUMAKSU

IAS 1.102, IG 6 IFRS 5.33 A

 

 

260

(Jätkuvate tegevuste kasumi või kahjumiga seotud tulumaksu kulu või (–) tulu)

IAS 1.82(d); IAS 12.77

 

 

270

JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (–) KAHJUM PÄRAST TULUMAKSU

IAS 1, IG 6

 

 

280

Lõpetatud tegevuste kasum või (–) kahjum pärast tulumaksu

IAS 1.82(e); IFRS 5.33(a), 5.33 A

 

 

290

AASTA KASUM VÕI (–) KAHJUM

IAS 1.81A (a)

 

 

20.4    Varade geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel



z-telg

vastaspoole asukohariik

 

 

 

Viited

Bilansiline brutoväärtus

Millest: võla makseraskuste tõttu restruktureerimine

Millest: viivisnõuded

Varade väärtuse akumuleeritud langus või krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

V lisa 2. osa punkt 109

V lisa 2. osa punktid 163–183

V lisa 2. osa punktid 145–162

V lisa 2. osa punkt 46

010

022

025

030

010

Tuletisinstrumendid

IAS 39.9

 

 

 

 

020

Millest: krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

030

Millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

040

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

 

 

 

050

Millest: krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

060

Millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

070

Millest: finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

080

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

090

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

100

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

110

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

120

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

130

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

140

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

150

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

160

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

170

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

180

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

190

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

200

Millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a

 

 

 

 

210

Millest: ärikinnisvaraga tagatud laenud

 

 

 

 

 

220

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

 

 

 

230

Millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud

 

 

 

 

 

240

Millest: tarbimislaen

 

 

 

 

 

20.5    Bilansiväliste riskipositsioonide geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel



z-telg

vastaspoole asukohariik

 

 

 

Viited

Nimiväärtus

millest: võla makseraskuste tõttu restruktureerimine

millest: viivisnõuded

Võetud siduvate kohustuste ja antud garantiidega seotud eraldised

V lisa 2. osa punkt 62

V lisa 2. osa punktid 163–183

V lisa 2. osa punktid 145–162

V lisa 2. osa punkt 61

010

022

025

030

010

Võetud siduvad laenuandmiskohustused

IAS 39.2(h), 4(a)(c), BC 15; CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 56 ja 57

 

 

 

 

020

Antud finantsgarantiid

IAS 39.9 AG 4, BC 21; IFRS 4 A; CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 56 ja 58

 

 

 

 

030

Muud võetud siduvad kohustused

CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 56 ja 59

 

 

 

 

20.6    Kohustuste geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel



z-telg

vastaspoole asukohariik

 

 

 

Viited

Bilansiline väärtus

V lisa 1. osa punkt 28 ja 2. osa punkt 107

010

010

Tuletisinstrumendid

IAS 39.9, AG 15(a)

 

020

Millest: krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

030

Millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

040

Lühikesed positsioonid

IAS 39 AG 15(b)

 

050

Millest: krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

060

Millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

070

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

 

080

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

090

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

100

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

110

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

120

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

130

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

20.7    Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete geograafiline jaotus NACE koodide ja vastaspoole residentsuse alusel



z-telg

vastaspoole asukohariik

 

 

 

 

Finantssektorivälised äriühingud

Viited

Bilansiline brutoväärtus

Millest: viivisnõuded

Varade väärtuse akumuleeritud langus või krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

V lisa 2. osa punkt 109

V lisa 2. osa punktid 145–162

V lisa 2. osa punkt 46

010

012

020

010

A  Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

NACE määrus

 

 

 

020

B  Mäetööstus

NACE määrus

 

 

 

030

C  Töötlev tööstus

NACE määrus

 

 

 

040

D  Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

NACE määrus

 

 

 

050

E  Veevarustus

NACE määrus

 

 

 

060

F  Ehitus

NACE määrus

 

 

 

070

G  Hulgi- ja jaekaubandus

NACE määrus

 

 

 

080

H  Veondus ja laondus

NACE määrus

 

 

 

090

I  Majutus ja toitlustus

NACE määrus

 

 

 

100

J  Info ja side

NACE määrus

 

 

 

110

L  L Kinnisvaraalane tegevus

NACE määrus

 

 

 

120

M  M Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

NACE määrus

 

 

 

130

N  N Haldus- ja abitegevused

NACE määrus

 

 

 

140

O  O Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus

NACE määrus

 

 

 

150

P  P Haridus

NACE määrus

 

 

 

160

Q  Q Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

NACE määrus

 

 

 

170

R  R Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

NACE määrus

 

 

 

180

S  S Muud teenindavad tegevused

NACE määrus

 

 

 

190

LAENUD JA ETTEMAKSED

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

▼M2

21.    Materiaalne ja immateriaalne vara: kasutusrendil olevad varad



 

Viited

Bilansiline väärtus

V lisa 2.osa punktid 110-111

010

010

Materiaalsed põhivarad

IAS 16.6; IAS 1.54(a)

 

020

Ümberhindluse mudel

IAS 17.49; IAS 16.31, 73(a)(d)

 

030

Soetusmaksumuse mudel

IAS 17.49; IAS 16.30, 73(a)(d)

 

040

Kinnisvarainvesteeringud

IAS 40.IN5; IAS 1.54(b)

 

050

Õiglase väärtuse mudel

IAS 17.49; IAS 40.33-55, 76

 

060

Soetusmaksumuse mudel

IAS 17.49; IAS 40.56,79(c)

 

070

Muu immateriaalne vara

IAS 38.8, 118

 

080

Ümberhindluse mudel

IAS 17.49; IAS 38.75-87, 124(a)(ii)

 

090

Soetusmaksumuse mudel

IAS 17.49; IAS 38.74

 

22.    Varahaldus, hoidmine ja muud teenuste osutamise funktsioonid

22.1    Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud tegevuste lõikes



 

Viited

IFRS 7.20(c)

Käesolev periood

010

010

Teenus- ja vahendustasude tulu

V lisa 2.osa punktid 113-115

 

020

Väärtpaberid

 

 

030

Emiteerimised

V lisa 2.osa punkt 116(a)

 

040

Ülekandekorraldused

V lisa 2.osa punkt 116(b)

 

050

Muu

V lisa 2.osa punkt 116(c)

 

060

Kliiring ja arveldus

V lisa 2.osa punkt 116(d)

 

070

Varahaldus

V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(a)

 

080

Hoidmine [kliendi liigi alusel]

V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(b)

 

090

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

 

 

100

Muu

 

 

110

Kesksed haldusteenused ühiste investeerimiste puhul

V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(c)

 

120

Usaldustehingud

V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(d)

 

130

Makseteenused

V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(e)

 

140

Klientide jagatud, kuid mitte hallatavad varad [toote liigi alusel]

V lisa 2.osa punkt 117(f)

 

150

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

 

 

160

Kindlustustooted

 

 

170

Muu

 

 

180

Struktureeritud rahastamine

V lisa 2.osa punkt 116(f)

 

190

Väärtpaberistamise teenindamine

V lisa 2.osa punkt 116(g)

 

200

Võetud siduvad laenuandmiskohustused

IAS 39.47(d)(ii); V lisa 2.osa punkt 116(h)

 

210

Antud finantsgarantiid

IAS 39.47(c)(ii); V lisa 2.osa punkt 116(h)

 

220

Muu

V lisa 2.osa punkt 116(j)

 

230

(Teenus- ja vahendustasude kulu)

V lisa 2.osa punktid 113-115

 

240

(Kliiring ja arveldus)

V lisa 2.osa punkt 116(d)

 

250

(Hoidmine)

V lisa 2.osa punkt 117(b)

 

260

(Väärtpaberistamise teenindamine)

V lisa 2.osa punkt 116(g)

 

270

(Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees)

V lisa 2.osa punkt 116(i)

 

280

(Saadud finantsgarantiid)

V lisa 2.osa punkt 116(i)

 

290

(Muu)

V lisa 2.osa punkt 116(j)

 

22.2    Osutatud teenustega seotud varad



 

Viited

Osutatud teenustega seotud varade summa

V lisa 2.osa punkt 117(g)

010

010

Varahaldus [kliendi liigi alusel]

V lisa 2.osa punkt 117(a)

 

020

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

 

 

030

Pensionifondid

 

 

040

Kaalutlusõigusel valitsetavad kliendiportfellid

 

 

050

Muud investeerimisvahendid

 

 

060

Hoidmisel olevad varad [kliendi liigi alusel]

V lisa 2.osa punkt 117(b)

 

070

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

 

 

080

Muu

 

 

090

Millest: muudele üksustele hoidmiseks antud

 

 

100

Kesksed haldusteenused ühiste investeerimiste puhul

V lisa 2.osa punkt 117(c)

 

110

Usaldustehingud

V lisa 2.osa punkt 117(d)

 

120

Makseteenused

V lisa 2.osa punkt 117(e)

 

130

Klientide jagatud, kuid mitte hallatavad varad [toote liigi alusel]

V lisa 2.osa punkt 117(f)

 

140

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

 

 

150

Kindlustustooted

 

 

160

Muu

 

 

▼M7

30.    Bilansivälised tegevused: osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes

30.1    Osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes



 

Viited

Bilansis kajastatud finantsvarade bilansiline väärtus

Millest: kasutatud likviidsustoetus

Kasutatud likviidsustoetuse õiglane väärtus

Bilansis kajastatud finantskohustuste bilansiline väärtus

Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu esitatud bilansiväliste kirjete nimiväärtus

Millest: võetud siduvate laenuandmiskohustuste nimiväärtus

Aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul käesoleval perioodil tekkinud kahjum

IFRS 12.29(a)

IFRS 12.29(a); V lisa 2. osa punkt 118

 

IFRS 12.29(a)

IFRS 12.B26(e)

 

IFRS 12 B26(b)

010

020

030

040

050

060

070

010

Kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

30.2    Konsolideerimata struktureeritud üksustes olevate osaluste jaotus tegevuste laadi kaupa



Tegevuste laadi alusel

Viited

Väärtpaberistamise eriotstarbelised ettevõtjad

Varahaldus

Muud tegevused

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 66

V lisa 2. osa punkt 117(a)

Bilansiline väärtus

IFRS 12.28, B6.(a)

010

020

030

010

Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis kajastatud teatavad finantsvarad

IFRS 12.29(a),(b)

 

 

 

021

millest: viivisnõuded

V lisa 2. osa punktid 145–162

 

 

 

030

Tuletisinstrumendid

IAS 39.9

 

 

 

040

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

 

 

050

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

060

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

070

Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis kajastatud teatav omakapital ja finantskohustused

IFRS 12.29(a),(b)

 

 

 

080

Emiteeritud omakapitaliinstrumendid

IAS 32.4

 

 

 

090

Tuletisinstrumendid

IAS 39.9, AG 15 (a)

 

 

 

100

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

 

 

 

110

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

 

 

 

 

Nimiväärtus

120

Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu esitatud bilansivälised kirjed

IFRS 12.B26.(e)

 

 

 

131

millest: viivisnõuded

V lisa 2. osa punktid 145–162

 

 

 

31.    Seotud osapooled

31.1    Seotud osapooled: neile tasumisele kuuluvad ja neilt saadaolevad summad



 

Viited

Laekumata ja tasumata saldod

Emaettevõtja ning ühist kontrolli või märkimisväärset mõju omavad üksused

Tütarettevõtjad ja muud samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused

Sidusettevõtjad ja ühisettevõtjad

Krediidiasutuse või investeerimisühingu või selle emaettevõtja juhtkonna võtmeisikud

Muud seotud osapooled

IAS 24.19(a),(b)

IAS 24.19(c); V lisa 2. osa punkt 120

IAS 24.19(d),(e); V lisa 2. osa punkt 120

IAS 24.19(f)

IAS 24.19(g)

V lisa 2. osa punkt 120

010

020

030

040

050

010

Valitud finantsvarad

IAS 24.18(b)

 

 

 

 

 

020

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

 

 

 

 

030

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

040

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

050

millest: langenud väärtusega finantsvarad

 

 

 

 

 

 

060

Valitud finantskohustused

IAS 24.18(b)

 

 

 

 

 

070

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

 

 

 

 

 

080

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

 

 

 

 

 

090

Võetud siduvate laenuandmiskohustuste, antud finantsgarantiide ja muude võetud siduvate kohustuste nimiväärtus

IAS 24.18(b); V lisa 2. osa punkt 62

 

 

 

 

 

100

millest: makseviivituses

IAS 24.18(b); V lisa 2. osa punkt 61

 

 

 

 

 

110

Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees

IAS 24.18(b); V lisa 2. osa punktid 63 ja 121

 

 

 

 

 

120

Tuletisinstrumentide tinglik väärtus

V lisa 2. osa punktid 70–71

 

 

 

 

 

130

Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused ning viivisnõuetega seotud eraldised

IAS 24.18(c)

 

 

 

 

 

31.2    Seotud osapooled: kulud ja tulud, mis tulenevad tehingutest seotud osapooltega



 

Viited

Käesolev periood

Emaettevõtja ning ühist kontrolli või märkimisväärset mõju omavad üksused

Tütarettevõtjad ja muud samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused

Sidusettevõtjad ja ühisettevõtjad

Krediidiasutuse või investeerimisühingu või selle emaettevõtja juhtkonna võtmeisikud

Muud seotud osapooled

IAS 24.19(a),(b)

IAS 24.19(c)

IAS 24.19(d),(e)

IAS 24.19(f)

IAS 24.19(g)

V lisa 2. osa punkt 120

010

020

030

040

050

010

Intressitulu

IAS 24.18(a); IAS 18.35(b)(iii); V lisa 2. osa punkt 21

 

 

 

 

 

020

Intressikulu

IAS 24.18(a); IAS 1.97; V lisa 2. osa punkt 21

 

 

 

 

 

030

Dividenditulu

IAS 24.18(a); IAS 18.35(b)(v); V lisa 2. osa punkt 28

 

 

 

 

 

040

Teenus- ja vahendustasude tulu

IAS 24.18(a); IFRS 7.20(c)

 

 

 

 

 

050

Teenus- ja vahendustasude kulu

IAS 24.18(a); IFRS 7.20(c)

 

 

 

 

 

060

Kasum või (–) kahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

IAS 24.18(a)

 

 

 

 

 

070

Kasum või (–) kahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest

IAS 24.18(a); V lisa 2. osa punkt 122

 

 

 

 

 

080

Varade väärtuse akumuleeritud languse, krediidiriskist tulenevate õiglase väärtuse akumuleeritud muutuste ning viivises võlainstrumentide, garantiide ja kohustustega seotud eraldiste suurenemine või (–) vähenemine perioodil

IAS 24.18(d)

 

 

 

 

 

▼M2

40.    Konsolideerimisgrupi struktuur

40.1    Konsolideerimisgrupi struktuur: „üksuste lõikes”



LEI kood

Üksuse kood

Üksuse nimi

Sissearvamise kuupäev

Aktsia- või osakapital

Investeerimisobjektiks oleva üksuse omakapital

Investeerimisobjektiks oleva üksuse koguvarad

Investeerimisobjektiks oleva üksuse kasum või (-) kahjum

Investeerimisobjektiks oleva üksuse asukohariik

Investeerimisobjektiks oleva üksuse sektor

NACE kood

Akumuleeritud osalus omakapitalis [%]

Hääleõigus [%]

Konsolideerimisgrupi struktuur [suhe]

Raamatupidamiskäsitlus [raamatupidamisgrupp]

Raamatupidamiskäsitlus [kapitalinõuete määruse grupp]

Bilansiline väärtus

Soetusmaksumus

Investeerimisobjektiks oleva üksusega seotud firmaväärtus

Nende investeeringute õiglane väärtus, mille puhul on avaldatud hinnanoteeringud

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(a)

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(b)

IFRS 12.12(a), 21(a)(i); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(c)

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(d)

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(e)

IFRS 12.B12(b); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(f)

IFRS 12.B12(b); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(f)

IFRS 12.B12(b); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(f)

IFRS 12.12.(b), 21.(a).(iii); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(g)

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(h)

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(i)

IFRS 12.21(iv); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(j)

IFRS 12.21(iv); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(k)

IFRS 12.10(a)(i); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(l)

IFRS 12.21(b); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(m)

CRRi artikkel 18 V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(n)

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(o)

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(p)

V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(q)

IFRS 12.21(b)(iii); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(r)

010

020

030

040

050

060

070

080

090

095

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

40.2    Konsolideerimisgrupi struktuur: „instrumentide lõikes”



Väärtpaberi kood

Üksuse kood

Valdusettevõtja LEI kood

Valdusettevõtja kood

Valdusettevõtja nimi

Akumuleeritud osalus omakapitalis [%]

Bilansiline väärtus

Soetusmaksumus

V lisa 2.osa punkt 125(a)

V lisa 2.osa punktid 124(b) ja 125(c)

 

V lisa 2.osa punkt 125(b)

 

V lisa 2.osa punktid 124(j) ja 125(c)

V lisa 2.osa punktid 124(o) ja 125(c)

V lisa 2.osa punktid 124(p) ja 125(c)

010

020

030

040

050

060

070

080

 

 

 

 

 

 

 

 

▼M7

41.    Õiglane väärtus

41.1    Õiglase väärtuse hierarhia: amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud finantsinstrumendid



VARAD

Viited

Õiglane väärtus

Õiglase väärtuse hierarhia

IFRS 13.93(b), BC216

IFRS 7.25-26

1. tase

IFRS 13.76

2. tase

IFRS 13.81

3. tase

IFRS 13.86

010

020

030

040

010

Laenud ja nõuded

IFRS 7.8 (c); IAS 39.9, AG16, AG26

 

 

 

 

020

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

030

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

040

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

IFRS 7.8(b); IAS 39.9, AG16, AG26

 

 

 

 

050

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

060

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

KOHUSTUSED

 

 

 

 

 

070

Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused

IFRS 7.8(f); IAS 39.47

 

 

 

 

080

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

 

 

 

 

090

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

 

 

 

 

100

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

 

 

 

 

41.2    Õiglase väärtuse võimaluse kasutamine



 

Finantsinstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Viited

Bilansiline väärtus

Arvestuse mittevastavus

Õiglase väärtuse alusel hindamine

Hübriidlepingud

IFRS 7.B5(a)

IAS 39.9b(i)

IAS 39.9b(ii)

IAS 39.11A-12

VARAD

010

020

030

010

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9

 

 

 

020

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

 

 

 

030

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

040

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

KOHUSTUSED

 

 

 

 

050

Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

IFRS 7.8(e)(i); IAS 39.9

 

 

 

060

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

 

 

 

070

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

 

 

 

080

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

 

 

 

41.3    Hübriidinstrumendid, mida ei ole kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande



 

Ülejäänud eraldatavad hübriidlepingud[mida ei ole kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande]

Viited

Bilansiline väärtus

FINANTSVARAD

010

010

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

IAS 39.9; V lisa 2. osa punkt 129

 

020

Müügivalmis [põhilepingud]

IAS 39.11; V lisa 2. osa punkt 130

 

030

Laenud ja nõuded [põhilepingud]

IAS 39.11; V lisa 2. osa punkt 130

 

040

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud [põhilepingud]

IAS 39.11; V lisa 2. osa punkt 130

 

FINANTSKOHUSTUSED

 

 

050

Kauplemiseks hoitavad finantskohustused

IAS 39.9; V lisa 2. osa punkt 129

 

060

Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused [põhilepingud]

IAS 39.11; V lisa 2. osa punkt 130

 

▼M2

42.    Materiaalne ja immateriaalne vara: bilansiline väärtus mõõtmismeetodi alusel



 

Viited

Bilansiline väärtus

010

010

Materiaalsed põhivarad

IAS 16.6; IAS 16.29; IAS 1.54(a)

 

020

Ümberhindluse mudel

IAS 16.31, 73(a),(d)

 

030

Soetusmaksumuse mudel

IAS 16.30, 73(a),(d)

 

040

Kinnisvarainvesteeringud

IAS 40.5, 30; IAS 1.54(b)

 

050

Õiglase väärtuse mudel

IAS 40.33-55, 76

 

060

Soetusmaksumuse mudel

IAS 40.56, 79(c)

 

070

Muu immateriaalne vara

IAS 38.8, 118, 122; V lisa 2.osa punkt 132

 

080

Ümberhindluse mudel

IAS 38.75-87, 124(a)(ii)

 

090

Soetusmaksumuse mudel

IAS 38.74

 

▼M7

43.    Eraldised



 

Viited

Bilansiline väärtus

Pensionid ja muud töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustused

Muud pikaajalised hüvitised töötajatele

Restruktureerimine

Pooleliolevad kohtuasjad ja maksuvaidlused

Võetud siduvad kohustused ja antud garantiid

Muud eraldised

Kokku

IAS 19.63; IAS 1.78(d); V lisa 2. osa punkt 8

IAS 19.153; IAS 1.78(d); V lisa 2. osa punkt 8

IAS 37.70–83

IAS 37 lisa C.6–10

IAS 37 lisa C.9 IAS 39.2(h), 47(c)(d), BC 15, AG 4

IAS 37.14

 

010

020

030

040

050

060

070

010

Algsaldo [bilansiline väärtus perioodi alguses]

IAS 37.84(a)

 

 

 

 

 

 

 

020

Lisandumine, sealhulgas olemasolevate eraldiste suurendamine

IAS 37.84(b)

 

 

 

 

 

 

 

030

(–)  Kasutatud summad

IAS 37.84(c)

 

 

 

 

 

 

 

040

(–)  Perioodi jooksul tühistatud kasutamata summad

IAS 37.84(d)

 

 

 

 

 

 

 

050

Diskonteeritud summa kasv [aja möödumine] ja diskontomäära mis tahes muutuse mõju

IAS 37.84 (e)

 

 

 

 

 

 

 

060

Muud muutused

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Lõppsaldo [bilansiline väärtus perioodi lõpus]

IAS 37.84(a)

 

 

 

 

 

 

 

▼M2

44.    Kindlaksmääratud hüvitisega skeemid ja hüvitised töötajatele

44.1    Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide netovarade ja -kohustuste komponendid



 

Viited

Summa

010

010

Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide varade õiglane väärtus

IAS 19.140(a)(i), 142

 

020

Millest: krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud finantsinstrumendid

IAS 19.143

 

030

Omakapitaliinstrumendid

IAS 19.142(b)

 

040

Võlainstrumendid

IAS 19.142(c)

 

050

Kinnisvara

IAS 19.142(d)

 

060

Muud kindlaksmääratud hüvitistega skeemide varad

 

 

070

Kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustuste nüüdisväärtus

IAS 19.140(a)(ii)

 

080

Vara ülemmäära mõju

IAS 19.140(a)(iii)

 

090

Kindlaksmääratud hüvitiste netovara [bilansiline väärtus]

IAS 19.63; V lisa 2.osa punkt 136

 

100

Eraldised pensionide ja muude töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustuste jaoks [Bilansiline väärtus]

IAS 19.63, IAS 1.78(d); V lisa 2.osa punkt 7

 

110

Memokirje: Varana kajastatud mis tahes hüvitise saamise õiguse õiglane väärtus

IAS 19.140(b)

 

44.2    Muutused kindlaksmääratud hüvitiste kohustustes



 

Viited

Kindlaksmääratud hüvitiste kohustused

010

010

Algsaldo [nüüdisväärtus]

IAS 19.140(a)(ii)

 

020

Jooksva tööalase teenistuse kulutus

IAS 19.141(a)

 

030

Intressikulu

IAS 19.141(b)

 

040

Tehtud sissemaksed

IAS 19.141(f)

 

050

Aktuaarsed (-) kasumid ja kahjumid, mis tulenevad demograafiliste eelduste muutustest

IAS 19.141(c)(ii)

 

060

Aktuaarsed (-) kasumid ja kahjumid, mis tulenevad finantseelduste muutustest

IAS 19.141(c)(iii)

 

070

Valuutakursside tõus või (-) langus

IAS 19.141(e)

 

080

Makstud hüvitised

IAS 19.141(g)

 

090

Möödunud tööalase teenistuse kulutus, sealhulgas kasumid ja kahjumid arveldustelt

IAS 19.141(d)

 

100

Äriühendustest ja äritegevuste müümisest tulenev suurenemine või (-) vähenemine

IAS 19.141(h)

 

110

Muud suurenemised või (-) vähenemised

 

 

120

Lõppsaldo [nüüdisväärtus]

IAS 19.140(a)(ii); V lisa 2.osa punkt 138

 

44.3    Memokirjed [personalikuludega seoses]



 

Viited

Käesolev periood

010

010

Pension ja sarnased kulud

V lisa 2.osa punkt 139(a)

 

020

Aktsiapõhised maksed

IFRS 2.44; V lisa 2.osa punkt 139(b)

 

▼M7

45.    Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus

45.1    Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum arvestusportfellide lõikes



 

Viited

Käesolev periood

Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse muutused

010

020

010

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

IFRS 7.20(a)(i); IAS 39.55(a)

 

 

020

Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

IFRS 7.20(a)(i); IAS 39.55(a)

 

 

030

ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE KAJASTATUD FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV KASUM VÕI (–) KAHJUM

IFRS 7.20(a)(i)

 

 

45.2    Kasumid või kahjumid, mis tulenevad muu kui müügiks hoitava mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest



 

Viited

Käesolev periood

010

020

Kinnisvarainvesteeringud

IAS 40.69; IAS 1.34(a), 98(d)

 

030

Immateriaalsed varad

IAS 38.113–115A; IAS 1.34(a)

 

040

Muud varad

IAS 1.34 (a)

 

050

KASUMID VÕI (–) KAHJUMID, MIS TULENEVAD MITTEFINANTSVARA KAJASTAMISE LÕPETAMISEST

IAS 1.34

 

45.3    Muud tegevustulud ja -kulud



 

Viited

Tulud

Kulud

010

020

010

Õiglase väärtuse mudeli abil mõõdetud materiaalse vara õiglase väärtuse muutused

IAS 40.76(d); V lisa 2. osa punkt 141

 

 

020

Kinnisvarainvesteeringud

IAS 40.75(f); V lisa 2. osa punkt 141

 

 

030

Muu kui kinnisvarainvesteeringutega seotud kasutusrent

IAS 17.50, 51, 56(b); V lisa 2. osa punkt 142

 

 

040

Muu

V lisa 2. osa punkt 143

 

 

050

MUUD TEGEVUSTULUD JA -KULUD

V lisa 2. osa punktid 141-142

 

 

▼M3

46.    Omakapitali muutuste aruanne



Omakapitali muutuste allikad

Viited

Kapital

Ülekurss

Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid, v.a kapital

Muu omakapital

Muu akumuleeritud koondkasum

Jaotamata kasum

Ümberhindluse reservid

IAS 1.106, 54(r)

IAS 1.106, 78(e)

IAS 1.106, V lisa 2 osa punktid 15-16

IAS 1.106; V lisa 2.osa punkt 17

IAS 1.106

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123

IFRS 1.30 D5-D8

010

020

030

040

050

060

070

010

Algsaldo [enne korrigeerimist]

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Vigade korrigeerimiste mõju

IAS 1.106.(b); IAS 8.42

 

 

 

 

 

 

 

030

Arvestusmeetodite muudatuste mõju

IAS 1.106.(b); IAS 1.IG6; IAS 8.22

 

 

 

 

 

 

 

040

Algsaldo [käesolev periood]

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Lihtaktsiate emiteerimine

IAS 1.106.(d).(iii)

 

 

 

 

 

 

 

060

Eelisaktsiate emiteerimine

IAS 1.106.(d).(iii)

 

 

 

 

 

 

 

070

Muude omakapitaliinstrumentide emiteerimine

IAS 1.106.(d).(iii)

 

 

 

 

 

 

 

080

Muude emiteeritud omakapitaliinstrumentide kasutamine või aegumine

IAS 1.106.(d).(iii)

 

 

 

 

 

 

 

090

Võla konverteerimine omakapitaliks

IAS 1.106.(d).(iii)

 

 

 

 

 

 

 

100

Kapitali vähendamine

IAS 1.106.(d).(iii)

 

 

 

 

 

 

 

110

Dividendid

IAS 1.106.(d).(iii); IAS 32.35; IAS 1.IG6

 

 

 

 

 

 

 

120

Omaaktsiate ostmine

IAS 1.106.(d).(iii); IAS 32.33

 

 

 

 

 

 

 

130

Omaaktsiate müük või tühistamine

IAS 1.106.(d).(iii); IAS 32.33

 

 

 

 

 

 

 

140

Finantsinstrumentide ümberliigitamine omakapitalist kohustustesse

IAS 1.106.(d).(iii)

 

 

 

 

 

 

 

150

Finantsinstrumentide ümberliigitamine kohustustest omakapitali

IAS 1.106.(d).(iii)

 

 

 

 

 

 

 

160

Ülekandmised omakapitali komponentide vahel

IAS 1.106.(d).(iii)

 

 

 

 

 

 

 

170

Omakapitali suurenemine või (-) vähenemine, mis tuleneb äriühendustest

IAS 1.106.(d).(iii)

 

 

 

 

 

 

 

180

Aktsiapõhised maksed

IAS 1.106.(d).(iii); IFRS 2.10

 

 

 

 

 

 

 

190

Omakapitali muud suurenemised või (-) vähenemised

IAS 1.106.(d)

 

 

 

 

 

 

 

200

Aasta koondkasum kokku

IAS 1.106.(d).(i)-(ii); IAS 1.81A.(c); IAS 1.IG6

 

 

 

 

 

 

 

210

Lõppsaldo [käesolev periood]

 

 

 

 

 

 

 

 



Omakapitali muutuste allikad

Viited

Muud reservid

(-) Omaaktsiad

Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või (-) kahjum

(-) Vahedividendid

Vähemusosalused

Kokku

Muu akumuleeritud koondkasum

Muud kirjed

IAS 1.106, 54(c)

IAS 1.106; IAS 32.34, 33; V lisa 2.osa punkt 20

IAS 1.106(a), 83 (a)(ii)

IAS 1.106; IAS 32.35

IAS 1.54(q), 106(a); IAS 27.27-28

IAS 1.54(q), 106(a); IAS 27.27-28

IAS 1.9(c), IG6

080

090

100

110

120

130

140

010

Algsaldo [enne korrigeerimist]

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Vigade korrigeerimiste mõju

IAS 1.106.(b); IAS 8.42

 

 

 

 

 

 

 

030

Arvestusmeetodite muudatuste mõju

IAS 1.106.(b); IAS 1.IG6; IAS 8.22

 

 

 

 

 

 

 

040

Algsaldo [käesolev periood]

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Lihtaktsiate emiteerimine

IAS 1.106.(d).(iii)

 

 

 

 

 

 

 

060

Eelisaktsiate emiteerimine

IAS 1.106.(d).(iii)

 

 

 

 

 

 

 

070

Muude omakapitaliinstrumentide emiteerimine

IAS 1.106.(d).(iii)

 

 

 

 

 

 

 

080

Muude emiteeritud omakapitaliinstrumentide kasutamine või aegumine

IAS 1.106.(d).(iii)

 

 

 

 

 

 

 

090

Võla konverteerimine omakapitaliks

IAS 1.106.(d).(iii)

 

 

 

 

 

 

 

100

Kapitali vähendamine

IAS 1.106.(d).(iii)

 

 

 

 

 

 

 

110

Dividendid

IAS 1.106.(d).(iii); IAS 32.35; IAS 1.IG6

 

 

 

 

 

 

 

120

Omaaktsiate ostmine

IAS 1.106.(d).(iii); IAS 32.33

 

 

 

 

 

 

 

130

Omaaktsiate müük või tühistamine

IAS 1.106.(d).(iii); IAS 32.33

 

 

 

 

 

 

 

140

Finantsinstrumentide ümberliigitamine omakapitalist kohustustesse

IAS 1.106.(d).(iii)

 

 

 

 

 

 

 

150

Finantsinstrumentide ümberliigitamine kohustustest omakapitali

IAS 1.106.(d).(iii)

 

 

 

 

 

 

 

160

Ülekandmised omakapitali komponentide vahel

IAS 1.106.(d).(iii)

 

 

 

 

 

 

 

170

Omakapitali suurenemine või (-) vähenemine, mis tuleneb äriühendustest

IAS 1.106.(d).(iii)

 

 

 

 

 

 

 

180

Aktsiapõhised maksed

IAS 1.106.(d).(iii); IFRS 2.10

 

 

 

 

 

 

 

190

Omakapitali muud suurenemised või (-) vähenemised

IAS 1.106.(d)

 

 

 

 

 

 

 

200

Aasta koondkasum kokku

IAS 1.106.(d).(i)-(ii); IAS 1.81A.(c); IAS 1.IG6

 

 

 

 

 

 

 

210

Lõppsaldo [käesolev periood]

 

 

 

 

 

 

 

 

▼M7



IV LISA

FINANTSTEABE ESITAMINE SISERIIKLIKU RAAMATUPIDAMISTAVA KOHASELT



FINREP VORMID GAAPi PUHUL

VORMI NUMBER

VORMI KOOD

VORMI VÕI VORMIDE RÜHMA NIMI

 

 

1. OSA [KORD KVARTALIS]

Bilanss [finantsseisundi aruanne]

1.1

F 01.01

Bilanss: varad

1.2

F 01.02

Bilanss: kohustused

1.3

F 01.03

Bilanss: omakapital

2

F 02.00

Kasumiaruanne

3

F 03.00

Koondkasumiaruanne

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa

4.1

F 04.01

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: kauplemiseks hoitavad finantsvarad

4.2

F 04.02

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

4.3

F 04.03

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: müügivalmis finantsvarad

4.4

F 04.04

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: laenud ja nõuded ning lõpptähtajani hoitavad investeeringud

4.5

F 04.05

Allutatud finantsvarad

4.6

F 04.06

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: kauplemisel kasutatavad finantsvarad

4.7

F 04.07

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

4.8

F 04.08

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

4.9

F 04.09

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud võlainstrumendid, mida ei kasutata kauplemisel

4.10

F 04.10

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

5

F 05.00

Laenude ja ettemaksete jaotus toodete kaupa

6

F 06.00

Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete jaotus NACE koodide alusel

7

F 07.00

Tähtajaks tasumata või langenud väärtusega finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust

Finantskohustuste jaotus

8.1

F 08.01

Finantskohustuste jaotus toodete ja vastaspoole sektorite kaupa

8.2

F 08.02

Allutatud finantskohustused

Siduvad laenuandmiskohustused, finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused

9.1

F 09.01

Bilansivälised riskipositsioonid: võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused

9.2

F 09.02

Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees

10

F 10.00

Tuletisinstrumendid – kauplemine

Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus

11.1

F 11.01

Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus: jaotus riski liigi ja riskimaanduse liigi alusel

11.2

F 11.02

Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus siseriikliku GAAPi kohaselt: jaotus riski liigi alusel

12

F 12.00

Muutused krediidikahju ja omakapitaliinstrumentide väärtuse langusega seotud allahindlustes

Saadud tagatised ja garantiid

13.1

F 13.01

Laenude ja ettemaksete jaotus tagatiste ja garantiide kaupa

13.2

F 13.02

Tagatised, mis on omandatud perioodi jooksul, võttes need enda valdusse [aruande kuupäeva seisuga valduses olevad]

13.3

F 13.03

Akumuleeritud tagatised, mis on omandatud, võttes need enda valdusse [materiaalne vara]

14

F 14.00

Õiglase väärtuse hierarhia: õiglases väärtuses finantsinstrumendid

15

F 15.00

Kajastamise lõpetamine ja ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused

Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus

16.1

F 16.01

Intressitulu ja -kulu instrumentide ja vastaspoole sektorite lõikes

16.2

F 16.02

Instrumentide lõikes kasumid või kahjumid, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

16.3

F 16.03

Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid instrumentide lõikes

16.4

F 16.04

Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid riskide lõikes

16.5

F 16.05

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum või kahjum instrumentide lõikes

16.6

F 16.06

Riskimaandamise arvestusest tulenevad kasumid ja kahjumid

16.7

F 16.07

Finantsvarade ja mittefinantsvarade väärtuse langus

Raamatupidamisarvestusekohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: bilanss

17.1

F 17.01

Raamatupidamisarvestusekohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: varad

17.2

F 17.02

Raamatupidamisarvestusekohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: bilansivälised riskipositsioonid – võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused

17.3

F 17.03

Raamatupidamisarvestusekohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: kohustused

18

F 18.00

Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded ja viivisnõuded

19

F 19.00

Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded

 

 

2. OSA [KORD KVARTALIS VASTAVALT PIIRMÄÄRALE: KAS KORD KVARTALIS VÕI ARUANNET EI ESITATA]

Geograafiline jaotus

20.1

F 20.01

Varade geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel

20.2

F 20.02

Kohustuste geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel

20.3

F 20.03

Kasumiaruande peamiste kirjete geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel

20.4

F 20.04

Varade geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel

20.5

F 20.05

Bilansiväliste riskipositsioonide geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel

20.6

F 20.06

Kohustuste geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel

20.7

F 20.07

Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete geograafiline jaotus NACE koodide ja vastaspoole residentsuse alusel

21

F 21.00

Materiaalne ja immateriaalne vara: kasutusrendil olevad varad

Varahaldus, hoidmine ja muud teenuste osutamise funktsioonid

22.1

F 22.01

Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud tegevuste lõikes

22.2

F 22.02

Osutatud teenustega seotud varad

 

 

3. OSA [KORD POOLAASTAS]

Bilansivälised tegevused: osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes

30.1

F 30.01

Osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes

30.2

F 30.02

Konsolideerimata struktureeritud üksustes olevate osaluste jaotus tegevuste laadi kaupa

Seotud osapooled

31.1

F 31.01

Seotud osapooled: neile tasumisele kuuluvad ja neilt saadaolevad summad

31.2

F 31.02

Seotud osapooled: kulud ja tulud, mis tulenevad tehingutest seotud osapooltega

 

 

4. OSA [KORD AASTAS]

Konsolideerimisgrupi struktuur

40.1

F 40.1

Konsolideerimisgrupi struktuur: „üksuste lõikes”

40.2

F 40.02

Konsolideerimisgrupi struktuur: „instrumentide lõikes”

Õiglane väärtus

41.1

F 41.01

Õiglase väärtuse hierarhia: amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud finantsinstrumendid

41.2

F 41.02

Õiglase väärtuse võimaluse kasutamine

41.3

F 41.03

Hübriidinstrumendid, mida ei ole kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

42

F 42.00

Materiaalne ja immateriaalne vara: bilansiline väärtus mõõtmismeetodi alusel

43

F 43.00

Eraldised

Kindlaksmääratud hüvitisega skeemid ja hüvitised töötajatele

44.1

F 44.01

Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide netovarade ja -kohustuste komponendid

44.2

F 44.02

Muutused kindlaksmääratud hüvitiste skeemidega seotud kohustustes

44.3

F 44.03

Memokirjed [personalikuludega seoses]

Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus

45.1

F 45.01

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum või kahjum arvestusportfellide lõikes

45.2

F 45.02

Kasumid või kahjumid, mis tulenevad muu kui müügiks hoitava mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest

45.3

F 45.03

Muud tegevustulud ja -kulud

46

F 46.00

Omakapitali muutuste aruanne

VORMIDES KASUTATAVAD VÄRVIKOODID:


 

Osad, mida täidavad siseriikliku GAAPi alusel aruannete esitajad

 

Lahter, mida aruandev krediidiasutus või investeerimisühing ei pea kohaldatava raamatupidamistava kohaselt täitma

1.    Bilanss [finantsseisundi aruanne]

1.1    Varad



 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Esitatud tabelis

Bilansiline väärtus

010

010

Raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused

BADi artikkel 4, aktiva punkt 1

IAS 1.54 (i)

 

 

020

Sularaha

V lisa 2. osa punkt 1

V lisa 2. osa punkt 1

 

 

030

Nõuded keskpankadele

BADi artikli 13 lõige 2; V lisa 2. osa punkt 2

V lisa 2. osa punkt 2

 

 

040

Muud nõudmiseni hoiused

 

V lisa 2. osa punkt 3

5

 

050

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 5; IAS 39.9

IFRS 7.8(a)(ii); IAS 39.9, AG 14

 

 

060

Tuletisinstrumendid

CRRi II lisa

IAS 39.9

10

 

070

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

IAS 32.11

4

 

080

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

4

 

090

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

4

 

091

Kauplemisel kasutatavad finantsvarad

V lisa 1. osa punkt 15

 

 

 

092

Tuletisinstrumendid

CRRi II lisa; V lisa 1. osa punkt 15

 

10

 

093

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

 

4

 

094

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

4

 

095

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

4

 

100

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 5; IAS 39.9

IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9

4

 

110

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

IAS 32.11

4

 

120

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

4

 

130

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

4

 

140

Müügivalmis finantsvarad

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 5; IAS 39.9

IFRS 7.8(d); IAS 39.9

4

 

150

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

IAS 32.11

4

 

160

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

4

 

170

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

4

 

171

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 4

 

4

 

172

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

 

4

 

173

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

4

 

174

Laenud ja ettemaksed

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõike 4 punkt b; V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

4

 

175

Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 8

 

4

 

176

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

 

4

 

177

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

4

 

178

Laenud ja ettemaksed

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõike 4 punkt b; V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

4

 

180

Laenud ja nõuded

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 4 punkt b ja lõige 6; IAS 39.9

IFRS 7.8(c); IAS 39.9, AG16, AG26; V lisa 1. osa punkt 16

4

 

190

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

4

 

200

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

4

 

210

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 4 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9

IFRS 7.8(b); IAS 39.9, AG16, AG26

4

 

220

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

4

 

230

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

4

 

231

Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud võlainstrumendid, mida ei kasutata kauplemisel

BADi artikli 37 lõige 1; artikli 42a lõike 4 punkt b; V lisa 1. osa punkt 16

 

4

 

232

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

4

 

233

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

4

 

234

Muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

BADi artiklid 35–37; V lisa 1. osa punkt 17

 

4

 

235

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

 

4

 

236

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

4

 

237

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

4

 

240

Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning lõiked 6 ja 8; IAS 39.9; V lisa 1. osa punkt 19

IFRS 7.22(b); IAS 39.9

11

 

250

Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõiked 5 ja 6; IAS 39.89A (a)

IAS 39.89A(a)

 

 

260

Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud

BADi artikkel 4, aktiva punktid 7 ja 8; raamatupidamisdirektiivi artikli 2 lõige 2; V lisa 2. osa punkt 4

IAS 1.54(e); V lisa 2. osa punkt 4

4, 40

 

270

Materiaalsed varad

BADi artikkel 4, aktiva punkt 10

 

 

 

280

Materiaalsed põhivarad

 

IAS 16.6; IAS 1.54(a)

21, 42

 

290

Kinnisvarainvesteeringud

 

IAS 40.5; IAS 1.54(b)

21, 42

 

300

Immateriaalsed varad

BADi artikkel 4, aktiva punkt 9; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115

IAS 1.54(c); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115

 

 

310

Firmaväärtus

BADi artikkel 4, aktiva punkt 9; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 113

IFRS 3.B67(d); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 113

 

 

320

Muu immateriaalne vara

BADi artikkel 4, aktiva punkt 9

IAS 38.8, 118

21, 42

 

330

Tulumaksu varad

 

IAS 1.54(n–o)

 

 

340

Tasumisele kuuluva tulumaksu varad

 

IAS 1.54(n); IAS 12.5

 

 

350

Edasilükkunud tulumaksu varad

Raamatupidamisdirektiivi artikli 17 lõike 1 punkt f; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 106

IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 106

 

 

360

Muud varad

V lisa 2. osa punktid 5 ja 14

V lisa 2. osa punkt 5

 

 

370

Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

 

IAS 1.54(j); IFRS 5.38, V lisa 2. osa punkt 6

 

 

380

VARAD KOKKU

BADi artikkel 4, aktiva

IAS 1.9(a), IG 6

 

 

1.2    Kohustused



 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Esitatud tabelis

Bilansiline väärtus

010

010

Kauplemiseks hoitavad finantskohustused

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9, AG 14–15

IFRS 7.8 (e) (ii); IAS 39.9, AG 14–15

8

 

020

Tuletisinstrumendid

CRRi II lisa

IAS 39.9, AG 15(a)

10

 

030

Lühikesed positsioonid

 

IAS 39.AG 15(b)

8

 

040

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

8

 

050

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

V lisa 1. osa punkt 31

8

 

060

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

V lisa 1. osa punktid 32–34

8

 

061

Kauplemisel kasutatavad finantskohustused

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõige 3

 

8

 

062

Tuletisinstrumendid

CRRi II lisa; V lisa 2. osa punkt 5

 

10

 

063

Lühikesed positsioonid

 

 

8

 

064

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

 

8

 

065

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

 

8

 

066

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

 

8

 

070

Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9

IFRS 7.8 (e)(i); IAS 39.9

8

 

080

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

8

 

090

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

V lisa 1. osa punkt 31

8

 

100

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

V lisa 1. osa punktid 32–34

8

 

110

Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõiked 3 ja 6; IAS 39.47

IFRS 7.8(f); IAS 39.47

8

 

120

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

8

 

130

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

V lisa 1. osa punkt 31

8

 

140

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

V lisa 1. osa punktid 32–34

8

 

141

Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantskohustused, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõige 3

 

8

 

142

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

 

8

 

143

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

 

8

 

144

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

 

8

 

150

Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a, lõige 6 ja lõike 8 punkt a; V lisa 1. osa punkt 23

IFRS 7.22(b); IAS 39.9; V lisa 1. osa punkt 23

11

 

160

Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõiked 5 ja 6; V lisa 2. osa punkt 7; IAS 39.89 A(b)

IAS 39.89 A(b)

 

 

170

Eraldised

BADi artikkel 4, passiva punkt 6

IAS 37.10; IAS 1.54(l)

43

 

175

Üldine pangandusreserv [juhul kui esitatakse koos kohustustega]

BADi artikli 38 lõige 1; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 112; V lisa 2. osa punkt 12

 

 

 

180

Pensionid ja muud töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustused

V lisa 2. osa punkt 8

IAS 19.63; IAS 1.78(d); V lisa 2. osa punkt 8

43

 

190

Muud pikaajalised hüvitised töötajatele

V lisa 2. osa punkt 8

IAS 19.153; IAS 1.78(d); V lisa 2. osa punkt 8

43

 

200

Restruktureerimine

 

IAS 37.71, 84(a)

43

 

210

Pooleliolevad kohtuasjad ja maksuvaidlused

 

IAS 37 lisa C näited 6 ja 10

43

 

220

Võetud siduvad kohustused ja antud garantiid

BADi artiklid 24–25, 33(1)

IAS 37 lisa C.9

43

 

230

Muud eraldised

 

 

43

 

240

Tulumaksu kohustused

 

IAS 1.54(n–o)

 

 

250

Tasumisele kuuluva tulumaksu kohustused

 

IAS 1.54(n); IAS 12.5

 

 

260

Edasilükkunud tulumaksu kohustised

Raamatupidamisdirektiivi artikli 17 lõike 1 punkt f; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 108

IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 108

 

 

270

Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või osakapital

 

IAS 32 IE 33; IFRIC 2; V lisa 2. osa punkt 9

 

 

280

Muud kohustused

V lisa 2. osa punkt 10

V lisa 2. osa punkt 10

 

 

290

Kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse

 

IAS 1.54 (p); IFRS 5.38, V lisa 2. osa punkt 11

 

 

300

KOHUSTUSED KOKKU

 

IAS 1.9(b);IG 6

 

 

1.3    Omakapital



 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Esitatud tabelis

Bilansiline väärtus

010

010

Kapital

BADi artikkel 4, passiva punkt 9, BADi artikkel 22

IAS 1.54(r), BADi artikkel 22

46

 

020

Sissemakstud kapital

BADi artikkel 4, passiva punkt 9

IAS 1.78(e)

 

 

030

Sissemaksmisele kuuluv, kuid sissemaksmata kapital

BADi artikkel 4, passiva punkt 9; V lisa 2. osa punkt 14

IAS 1.78(e); V lisa 2. osa punkt 14

 

 

040

Ülekurss

BADi artikkel 4, passiva punkt 10; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124

IAS 1.78(e); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124

46

 

050

Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid, v.a kapital

V lisa 2. osa punktid 15–16

V lisa 2. osa punktid 15–16

46

 

060

Liitfinantsinstrumentide omakapitali komponent

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõige 6; V lisa 2. osa punkt 15

IAS 32.28–29; V lisa 2. osa punkt 15

 

 

070

Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid

V lisa 2. osa punkt 16

V lisa 2. osa punkt 16

 

 

080

Muu omakapital

V lisa 2. osa punkt 17

IFRS 2.10; V lisa 2. osa punkt 17

 

 

090

Muu akumuleeritud koondkasum

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100

46

 

095

Kirjed, mida ei liigitata ümber kasumisse ega kahjumisse

 

IAS 1.82 A(a)

 

 

100

Materiaalsed varad

 

IAS 16.39–41

 

 

110

Immateriaalsed varad

 

IAS 38.85–87

 

 

120

Aktuaarsed kasumid või (–) kahjumid, mis tulenevad kindlaksmääratud hüvitisega pensioniskeemidest

 

IAS 1.7

 

 

122

Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

 

IFRS 5.38, IG näide 12

 

 

124

Osa tütarettevõtjate, ühisettevõtjate ja sidusettevõtjate kajastatud muust tulust ja kulust

 

IAS 1.82(h); IAS 28.11

 

 

128

Kirjed, mida võib ümber liigitada kasumisse või kahjumisse

 

IAS 1.82A(b)

 

 

130

Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus [efektiivne osa]

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6

IAS 39.102(a)

 

 

140

Välisvaluuta ümberarvestamine

BADi artikli 39 lõige 6

IAS 21.52(b); IAS 21.32, 38–49

 

 

150

Riskimaanduse tuletisinstrumendid. Rahavoogude riskimaandus [efektiivne osa]

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6

IFRS 7.23(c); IAS 39.95–101

 

 

160

Müügivalmis finantsvarad

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6

IFRS 7.20(a)(ii); IAS 39.55(b)

 

 

170

Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

 

IFRS 5.38, IG näide 12

 

 

180

Osa tütarettevõtjate, ühisettevõtjate ja sidusettevõtjate kajastatud muust tulust ja kulust

 

IAS 1.82(h); IAS 28.11

 

 

190

Jaotamata kasum

BADi artikkel 4, passiva punkt 13; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123

 

 

200

Ümberhindluse reservid

BADi artikkel 4, passiva punkt 12

IFRS 1.30, D5–D8; V lisa 2. osa punkt 18

 

 

201

Materiaalsed varad

Raamatupidamisdirektiivi artikli 7 lõige 1

 

 

 

202

Omakapitaliinstrumendid

Raamatupidamisdirektiivi artikli 7 lõige 1

 

 

 

203

Võlaväärtpaberid

Raamatupidamisdirektiivi artikli 7 lõige 1

 

 

 

204

Muu

Raamatupidamisdirektiivi artikli 7 lõige 1

 

 

 

205

Õiglase väärtuse reservid

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a

 

 

 

206

Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõike 8 punkt b

 

 

 

207

Riskimaanduse tuletisinstrumendid. Rahavoogude riskimaandus

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõike 8 punkt a; CRRi artikli 30 punkt a

 

 

 

208

Riskimaanduse tuletisinstrumendid. Muu riskimaandus

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõike 8 punkt a

 

 

 

209

Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning lõiked 8 ja 2

 

 

 

210

Muud reservid

BADi artikkel 4, passiva punktid 11–13

IAS 1.54; IAS 1.78(e)

 

 

215

Üldine pangandusreserv [juhul kui esitatakse koos omakapitaliga]

BADi artikli 38 lõige 1; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 112; V lisa 1. osa punkt 38

 

 

 

220

Reservid või akumuleeritud kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest

Raamatupidamisdirektiivi artikli 9 lõike 7 punkt a; artikkel 27; V lisa 2. osa punkt 19

IAS 28.11; V lisa 2. osa punkt 19

 

 

230

Muu

V lisa 2. osa punkt 19

V lisa 2. osa punkt 19

 

 

235

Esimese konsolideerimise vahe

Raamatupidamisdirektiivi artikli 24 lõike 3 punkt c

 

 

 

240

(–) Omaaktsiad

Raamatupidamisdirektiivi III lisa „Aktiva (vara)” rubriik D.III.2; BADi artikkel 4, aktiva punkt 12; V lisa 2. osa punkt 20

IAS 1.79(a)(vi); IAS 32.33–34, AG 14, AG 36; V lisa 2. osa punkt 20

46

 

250

Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum

BADi artikkel 4, passiva punkt 14

IAS 27.28; IAS 1.81B (b)(ii)

2

 

260

(–) Vahedividendid

CRRi artikli 26 lõike 2 punkt b

IAS 32.35

 

 

270

Vähemusosalused [mittekontrollivad osalused]

Raamatupidamisdirektiivi artikli 24 lõige 4

IAS 27.4; IAS 1.54(q); IAS 27.27

 

 

280

Muu akumuleeritud koondkasum

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100

IAS 27.27–28; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100

46

 

290

Muud kirjed

 

IAS 27.27–28

46

 

300

OMAKAPITAL KOKKU

 

IAS 1.9(c), IG 6

46

 

310

OMAKAPITAL KOKKU JA KOHUSTUSED KOKKU

BADi artikkel 4, passiva

IAS 1.IG6

 

 

2.    Kasumiaruanne



 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Esitatud tabelis

Käesolev periood

010

010

Intressitulu

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 1; V lisa 2. osa punkt 21

IAS 1.97; IAS 18.35(b)(iii); V lisa 2. osa punkt 21

16

 

020

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

 

IFRS 7.20(a)(i), B5(e); V lisa 2. osa punkt 24

 

 

030

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

 

IFRS 7.20(a)(i), B5(e)

 

 

040

Müügivalmis finantsvarad

 

IFRS 7.20(b); IAS 39.55(b); IAS 39.9

 

 

050

Laenud ja nõuded

 

IFRS 7.20(b); IAS 39.9, 39.46(a)

 

 

060

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

 

IFRS 7.20(b); IAS 39.9, 39.46(b)

 

 

070

Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk

 

IAS 39.9; V lisa 2. osa punkt 23

 

 

080

Muud varad

 

V lisa 2. osa punkt 25

 

 

085

Kohustustest kogunenud intressitulu

V lisa 2. osa punkt 25

V lisa 2. osa punkt 25

 

 

090

(Intressikulu)

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 2; V lisa 2. osa punkt 21

IAS 1.97; V lisa 2. osa punkt 21

16

 

100

(Kauplemiseks hoitavad finantskohustused)

 

IFRS 7.20(a)(i), B5(e); V lisa 2. osa punkt 24

 

 

110

(Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande)

 

IFRS 7.20(a)(i), B5(e)

 

 

120

(Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused)

 

IFRS 7.20(b); IAS 39.47

 

 

130

(Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk)

 

IAS 39.9; V lisa 2. osa punkt 23

 

 

140

(Muud kohustused)

 

V lisa 2. osa punkt 26

 

 

145

(Intressikulu seoses varadega)

V lisa 2. osa punkt 26

V lisa 2. osa punkt 26

 

 

150

(Nõudmisel tagasimakstavast aktsia- või osakapitalist tulenevad kulud)

 

IFRIC 2.11

 

 

160

Dividenditulu

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 3; V lisa 2. osa punkt 28

IAS 18.35(b)(v); V lisa 2. osa punkt 28

 

 

170

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

 

IFRS 7.20(a)(i), B5(e)

 

 

180

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

 

IFRS 7.20(a)(i), B5(e); IAS 39.9

 

 

190

Müügivalmis finantsvarad

 

IFRS 7.20(a)(ii); IAS 39.9, 39.55(b)

 

 

200

Teenus- ja vahendustasude tulu

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 4

IFRS 7.20(c)

22

 

210

(Teenus- ja vahendustasude kulu)

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 5

IFRS 7.20(c)

22

 

220

Netokasum või (–) netokahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

IFRS 7.20(a) (ii–v); V lisa 2. osa punkt 97

16

 

230

Müügivalmis finantsvarad

 

IFRS 7.20(a)(ii); IAS 39.9, 39.55(b)

 

 

240

Laenud ja nõuded

 

IFRS 7.20(a)(iv); IAS 39.9, 39.56

 

 

250

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

 

IFRS 7.20(a)(iii); IAS 39.9, 39.56

 

 

260

Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused

 

IFRS 7.20(a)(v); IAS 39.56

 

 

270

Muu

 

 

 

 

280

Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) netokahjum

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

IFRS 7.20(a)(i); IAS 39.55(a)

16

 

285

Kauplemisel kasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) netokahjum

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

 

16

 

290

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) netokahjum

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

IFRS 7.20(a)(i); IAS 39.55(a)

16, 45

 

295

Kauplemisel mittekasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) netokahjum

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

 

16

 

300

Riskimaandamise arvestuse netokasum või (–) netokahjum

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning lõiked 6 ja 8

IFRS 7.24; V lisa 2. osa punkt 30

16

 

310

Vahetuskursi erinevused [kasum või (–) kahjum], neto

BADi artikkel 39

IAS 21.28, 52 (a)

 

 

320

Netokasum või (–) kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kajastamise lõpetamisest

BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 13 ja 14

 

 

 

330

Netokasum või (–) netokahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest

 

IAS 1.34

45

 

340

Muud tegevustulud

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 7; V lisa 2. osa punktid 141–143

V lisa 2. osa punktid 141–143

45

 

350

(Muud tegevuskulud)

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 10; V lisa 2. osa punktid 141–143

V lisa 2. osa punktid 141–143

45

 

355

NETO TEGEVUSTULUD KOKKU

 

 

 

 

360

(Halduskulud)

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 8

 

 

 

370

(Personalikulud)

BADi artikkel 27, püstskeemi punkti 8 alapunkt a;

IAS 19.7; IAS 1.102, IG 6

44

 

380

(Muud halduskulud)

BADi artikkel 27, püstskeemi punkti 8 alapunkt b;

 

 

 

390

(Kulum)

 

IAS 1.102, 104

 

 

400

(Materiaalsed põhivarad)

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9

IAS 1.104; IAS 16.73(e)(vii)

 

 

410

(Kinnisvarainvesteeringud)

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9

IAS 1.104; IAS 40.79(d)(iv)

 

 

415

(Firmaväärtus)

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9

 

 

 

420

(Muu immateriaalne vara)

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9

IAS 1.104; IAS 38.118(e)(vi)

 

 

430

(Eraldised või (–) eraldiste tühistamine)

 

IAS 37.59, 84; IAS 1.98(b)(f)(g)

43

 

440

(Võetud siduvad kohustused ja antud garantiid)

BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 11 ja 12

 

 

 

450

(Muud eraldised)

 

 

 

 

455

(Üldise pangandusreservi suurenemised või (–) vähenemised, neto)

BADi artikli 38 lõige 2

 

 

 

460

(Selliste finantsvarade väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande)

BADi artiklid 35–37; V lisa 2. osa punkt 29

IFRS 7.20(e)

16

 

470

(Soetusmaksumuses mõõdetavad finantsvarad)

 

IFRS 7.20(e); IAS 39.66

 

 

480

(Müügivalmis finantsvarad)

 

IFRS 7.20(e); IAS 39.67

 

 

490

(Laenud ja nõuded

 

IFRS 7.20(e); IAS 39.63

 

 

500

(Lõpptähtajani hoitavad investeeringud)

 

IFRS 7.20(e); IAS 39.63

 

 

510

(Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine)

BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 13 ja 14

IAS 28.40–43

16

 

520

(Mittefinantsvara väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine)

 

IAS 36.126(a)(b)

16

 

530

(Materiaalsed põhivarad)

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9

IAS 16.73(e)(v–vi)

 

 

540

(Kinnisvarainvesteeringud)

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9

IAS 40.79(d)(v)

 

 

550

(Firmaväärtus)

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9

IFRS 3.lisa B67(d)(v); IAS 36.124

 

 

560

(Muu immateriaalne vara)

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9

IAS 38.118 (e)(iv)(v)

 

 

570

(Muu)

 

IAS 36.126 (a)(b)

 

 

580

Kasumis või kahjumis kajastatav negatiivne firmaväärtus

Raamatupidamisdirektiivi artikli 24 lõike 3 punkt f

IFRS 3, lisa B64(n)(i)

 

 

590

Osa kasumist või (–) kahjumist, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest

BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 13 ja 14

IAS 1.82(c)

 

 

600

Kasum või (–) kahjum müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele

 

IFRS 5.37; V lisa 2. osa punkt 27

 

 

610

JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (–) KAHJUM ENNE TULUMAKSU

 

IAS 1.102, IG 6; IFRS 5.33 A

 

 

620

(Jätkuvate tegevuste kasumi või kahjumiga seotud tulumaksu kulu või (–) tulu)

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 15

IAS 1.82(d); IAS 12.77

 

 

630

JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (–) KAHJUM PÄRAST TULUMAKSU

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 16

IAS 1, IG 6

 

 

632

Erakorraline kasum või (–) kahjum pärast tulumaksu

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 21

 

 

 

633

Erakorraline kasum või (–) kahjum enne tulumaksu

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 19

 

 

 

634

(Erakorralise kasumi või kahjumiga seotud tulumaksu kulu või (–) tulu)

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 20

 

 

 

640

Lõpetatud tegevuste kasum või (–) kahjum pärast tulumaksu

 

IAS 1.82(e); IFRS 5.33(a), 5.33 A

 

 

650

Lõpetatud tegevuste kasum või (–) kahjum enne tulumaksu

 

IFRS 5.33(b)(i)

 

 

660

(Lõpetatud tegevustega seotud tulumaksu kulu või (–) tulu)

 

IFRS 5.33 (b)(ii),(iv)

 

 

670

AASTA KASUM VÕI (–) KAHJUM

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 23

IAS 1.81 A(a)

 

 

680

Vähemusosalusele omistatav [mittekontrollivad osalused]

 

IAS 1.83(a)(i)

 

 

690

Emaettevõtja omanikele omistatav

 

IAS 1.81B (b)(ii)

 

 

3.    Koondkasumiaruanne



 

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Käesolev periood

010

010

Aasta kasum või (–) kahjum

IAS 1.7, 81(b), 83(a), IG6

 

020

Muu koondkasum

IAS 1.7, 81(b), IG6

 

030

Kirjed, mida ei liigitata ümber kasumisse ega kahjumisse

IAS 1.82 A(a)

 

040

Materiaalsed varad

IAS 1.7, IG6; IAS 16.39–40

 

050

Immateriaalsed varad

IAS 1.7; IAS 38.85–86

 

060

Aktuaarsed kasumid või (–) kahjumid, mis tulenevad kindlaksmääratud hüvitisega pensioniskeemidest

IAS 1.7, IG6; IAS 19.93A

 

070

Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

IFRS 5.38

 

080

Kapitaliosaluse meetodit kasutavate üksuste muude kajastatud tulude ja kulude osa

IAS 1.82(h), IG6; IAS 28.11

 

090

Tulumaks, mis on seotud kirjetega, mida ei liigitata ümber

IAS 1.91(b); V lisa 2. osa punkt 31

 

100

Kirjed, mida võib ümber liigitada kasumisse või kahjumisse

IAS 1.82A(b)

 

110

Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus [efektiivne osa]

IAS 39.102(a)

 

120

Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (–) kahjum

IAS 39.102(a)

 

130

Kasumisse või kahjumisse üle kantud

IAS 1.7, 92–95; IAS 39.102(a)

 

140

Muud ümberliigitamised

 

 

150

Välisvaluuta ümberarvestamine

IAS 1.7, IG6; IAS 21.52(b)

 

160

Omakapitali kantud ümberarvestamisest tulenev kasum või (–) kahjum

IAS 21.32, 38–47

 

170

Kasumisse või kahjumisse üle kantud

IAS 1.7, 92–95; IAS 21.48–49

 

180

Muud ümberliigitamised

 

 

190

Rahavoogude riskimaandus [efektiivne osa]

IAS 1.7, IG6; IFRS 7.23(c); IAS 39.95(a)–96

 

200

Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (–) kahjum

IAS 1.IG6; IAS 39.95(a)–96

 

210

Kasumisse või kahjumisse üle kantud

IAS 1.7, 92–95, IG6; IAS 39.97–101

 

220

Maandatavate instrumentide esialgsesse bilansilisse väärtusse üle kantud

IAS 1.IG6; IAS 39.97–101

 

230

Muud ümberliigitamised

 

 

240

Müügivalmis finantsvarad

IAS 1.7, IG 6; IFRS 7.20(a)(ii); IAS 1.IG6; IAS 39.55(b)

 

250

Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (–) kahjum

IFRS 7.20(a)(ii); IAS 1.IG6; IAS 39.55(b)

 

260

Kasumisse või kahjumisse üle kantud

IFRS 7.20(a)(ii); IAS 1.7, IAS 1.92–95, IAS 1.IG6; IAS 39.55(b)

 

270

Muud ümberliigitamised

IFRS 5.IG näide 12

 

280

Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

IFRS 5.38

 

290

Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (–) kahjum

IFRS 5.38

 

300

Kasumisse või kahjumisse üle kantud

IAS 1.7, 92–95; IFRS 5.38

 

310

Muud ümberliigitamised

IFRS 5.IG näide 12

 

320

Osa tütarettevõtjate, ühisettevõtjate ja sidusettevõtjate kajastatud muust tulust ja kulust

IAS 1.82(h), IG6; IAS 28.11

 

330

Tulumaks, mis on seotud kirjetega, mida võib ümber liigitada kasumisse või (–) kahjumisse

IAS 1.91(b), IG6; V lisa 2. osa punkt 31

 

340

Aasta koondkasum kokku

IAS 1.7, 81A(a), IG6

 

350

Vähemusosalusele omistatav [mittekontrolliv osalus]

IAS 1.83(b)(i), IG6

 

360

Emaettevõtja omanikele omistatav

IAS 1.83(b)(ii), IG6

 

4.    Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa

4.1    Kauplemiseks hoitavad finantsvarad



 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Bilansiline väärtus

Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

V lisa 2. osa punkt 46

010

020

010

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

IAS 32.11

 

 

020

millest: soetusmaksumuses

 

IAS 39.46(c)

 

 

030

millest: krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

040

millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

050

millest: finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

060

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

070

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

080

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

090

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

100

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

110

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

120

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

130

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

140

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

150

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

160

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

170

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

180

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

 

4.2    Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande



 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Bilansiline väärtus

Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

IFRS 7.9 (c); V lisa 2. osa punkt 46

010

020

010

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

IAS 32.11

 

 

020

millest: soetusmaksumuses

 

IAS 39.46(c)

 

 

030

millest: krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

040

millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

050

millest: finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

060

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

070

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

080

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

090

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

100

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

110

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

120

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

130

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

140

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

150

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

160

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

170

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

180

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

 

190

FINANTSVARAD ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9

IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9

 

 

4.3    Müügivalmis finantsvarad



 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Langemata väärtusega varade bilansiline väärtus

Langenud väärtusega varade bilansiline väärtus

Bilansiline väärtus

Varade väärtuse akumuleeritud langus

IAS 39.58–62

V lisa 2. osa punkt 34

V lisa 2. osa punkt 46

010

020

030

040

010

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

IAS 32.11

 

 

 

 

020

millest: soetusmaksumuses

 

IAS 39.46(c)

 

 

 

 

030

millest: krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

040

millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

050

millest: finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

060

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

070

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

080

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

090

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

100

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

110

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

120

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

130

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

140

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

150

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

160

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

170

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

180

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

 

 

 

190

MÜÜGIVALMIS FINANTSVARAD

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9

IFRS 7.8(d); IAS 39.9

 

 

 

 

4.4    Laenud ja nõuded ning lõpptähtajani hoitavad investeeringud



 

 

 

Langemata väärtusega varad [bilansiline brutoväärtus]

Langenud väärtusega varad [bilansiline brutoväärtus]

Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, eraldi hinnatud

Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, ühiselt hinnatud

Kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul

Bilansiline väärtus

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

 

IFRS 7.37(b); IFRS 7.IG 29 (a); IAS 39.58–59

IAS 39.AG 84–92; V lisa 2. osa punkt 36

IAS 39.AG 84–92; V lisa 2. osa punkt 37

IAS 39.AG 84–92; V lisa 2. osa punkt 38

V lisa 2. osa punkt 39

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

 

 

 

V lisa 2. osa punkt 36

V lisa 2. osa punkt 37

V lisa 2. osa punkt 38

V lisa 2. osa punkt 39

 

010

020

030

040

050

060

010

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

020

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

030

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

040

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

050

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

060

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

070

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

080

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

090

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

100

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

110

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

120

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

130

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

140

LAENUD JA NÕUDED

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 4 punkt b ja lõige 6; IAS 39.9

IAS 39,9 AG 16, AG26; V lisa 1. osa punkt 16

 

 

 

 

 

 

150

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

160

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

170

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

180

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

190

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

200

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

210

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

220

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

230

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

240

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

250

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

260

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

270

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

280

LÕPPTÄHTAJANI HOITAVAD

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõiked 4 ja 6; IAS 39.9

IFRS 7.8(c); IAS 39.9, AG16, AG26

 

 

 

 

 

 

4.5    Allutatud finantsvarad



 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Bilansiline väärtus

010

010

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

020

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

030

[EMITENDILE] ALLUTATUD FINANTSVARAD

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a

V lisa 2. osa punktid 40 ja 54

 

4.6    Kauplemisel kasutatavad finantsvarad



 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Bilansiline väärtus

Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

 

V lisa 2. osa punkt 46

010

020

010

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

 

 

020

millest: noteerimata

 

 

 

030

millest: krediidiasutused

 

 

 

040

millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

050

millest: finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

060

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

070

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

080

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

090

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

100

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

110

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

120

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

130

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

140

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

150

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

160

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

170

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

180

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

 

4.7    Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid



 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Bilansiline väärtus

Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

 

V lisa 2. osa punkt 46

010

020

010

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

 

 

020

millest: noteerimata

 

 

 

030

millest: krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

040

millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

050

millest: finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

060

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

070

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

080

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

090

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

100

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

110

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

120

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

130

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

140

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

150

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

160

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

170

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

180

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

 

190

ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE MÕÕDETAVAD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL JA MIS EI OLE TULETISINSTRUMENDID

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 4

 

 

4.8    Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid



 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Bilansiline väärtus

Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

 

V lisa 2. osa punkt 46

010

020

010

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

 

 

020

millest: noteerimata

 

 

 

030

millest: krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

040

millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

050

millest: finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

060

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

070

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

080

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

090

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

100

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

110

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

120

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

130

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

140

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

150

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

160

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

170

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

180

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

 

190

OMAKAPITALIS KAJASTATAVAD ÕIGLASES VÄÄRTUSES MÕÕDETAVAD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL JA MIS EI OLE TULETISINSTRUMENDID

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning lõiked 8 ja 2

 

 

4.9    Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud võlainstrumendid, mida ei kasutata kauplemisel



 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Langemata väärtusega varad

Langenud väärtusega varad [bilansiline brutoväärtus]

Krediidiriskiga seotud spetsiifiline allahindlus

Krediidi- ja pangandusriskiga seotud üldine allahindlus, mis mõjutab bilansilist väärtust

Bilansiline väärtus

 

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2. osa punkt 38

V lisa 2. osa punkt 39

010

020

030

040

050

010

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

020

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

030

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

040

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

050

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

060

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

070

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

080

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

090

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

100

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

110

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

120

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

130

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

140

SOETUSMAKSUMUSEPÕHISEL MEETODIL MÕÕDETUD VÕLAINSTRUMENDID, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL

BADi artikli 37 lõige 1; artikli 42a lõike 4 punkt b

 

 

 

 

 

4.10    Muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid



 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Bilansiline väärtus

010

010

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

 

020

millest: noteerimata

 

 

030

millest: krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

040

millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

050

millest: finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

060

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

070

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

080

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

090

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

100

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

110

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

120

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

130

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

140

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

150

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

160

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

170

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

180

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

190

MUUD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL JA MIS EI OLE TULETISINSTRUMENDID

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning lõiked 8 ja 2

 

5.    Laenude ja ettemaksete jaotus toodete kaupa



 

 

 

Keskpangad

Valitsemissektor

Krediidiasutused

Muud finantssektori äriühingud

Finantssektorivälised äriühingud

Kodumajapidamised

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

V lisa 1. osa punkt 35(a)

V lisa 1. osa punkt 35(b)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(f)

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

V lisa 1. osa punkt 35(a)

V lisa 1. osa punkt 35(b)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

010

020

030

040

050

060

Toote alusel

010

Nõudmisel väljamakstavad [nõudmiseni] ja lühikese etteteatamisega väljamakstavad [arvelduskonto]

V lisa 2. osa punkt 41(a)

 

 

 

 

 

 

020

Krediitkaardivõlg

V lisa 2. osa punkt 41(b)

 

 

 

 

 

 

030

Nõuded klientide vastu

V lisa 2. osa punkt 41(c)

 

 

 

 

 

 

040

Kapitalirent

V lisa 2. osa punkt 41(d)

 

 

 

 

 

 

050

Pöördrepolaenud

V lisa 2. osa punkt 41(e)

 

 

 

 

 

 

060

Muud tähtajalised laenud

V lisa 2. osa punkt 41(f)

 

 

 

 

 

 

070

Ettemaksed, mis ei ole laenud

V lisa 2. osa punkt 41(g)

 

 

 

 

 

 

080

LAENUD JA ETTEMAKSED

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

Tagatise alusel

090

millest: hüpoteeklaenud [kinnisvaraga tagatud laenud]

V lisa 2. osa punkt 41(h)

 

 

 

 

 

 

100

millest: muud tagatisega laenud

V lisa 2. osa punkt 41(i)

 

 

 

 

 

 

Otstarbe alusel

110

millest: tarbimislaen

V lisa 2. osa punkt 41(j)

 

 

 

 

 

 

120

millest: eluasemelaen

V lisa 2. osa punkt 41(k)

 

 

 

 

 

 

Allutatuse alusel

130

millest: projekti rahastamise laenud

V lisa 2. osa punkt 41(l)

 

 

 

 

 

 

6.    Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete jaotus



 

 

Finantssektorivälised äriühingud

 

Bilansiline brutoväärtus

Millest: viivisnõuded

Varade väärtuse akumuleeritud langus või krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

V lisa 2 .osa punkt 45

V lisa 2 .osa punktid 145–162

V lisa 2. osa punkt 46

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

V lisa 2 .osa punkt 45

V lisa 2 .osa punktid 145–162

V lisa 2. osa punkt 46

 

010

012

020

010

A  Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

NACE määrus

 

 

 

020

B  Mäetööstus

NACE määrus

 

 

 

030

C  Töötlev tööstus

NACE määrus

 

 

 

040

D  Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

NACE määrus

 

 

 

050

E  Veevarustus

NACE määrus

 

 

 

060

F  Ehitus

NACE määrus

 

 

 

070

G  Hulgi- ja jaekaubandus

NACE määrus

 

 

 

080

H  Veondus ja laondus

NACE määrus

 

 

 

090

I  Majutus ja toitlustus

NACE määrus

 

 

 

100

J  Info ja side

NACE määrus

 

 

 

110

L  Kinnisvaraalane tegevus

NACE määrus

 

 

 

120

M  Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

NACE määrus

 

 

 

130

N  Haldus- ja abitegevused

NACE määrus

 

 

 

140

O  Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus

NACE määrus

 

 

 

150

P  Haridus

NACE määrus

 

 

 

160

Q  Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

NACE määrus

 

 

 

170

R  Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

NACE määrus

 

 

 

180

S  Muud teenindavad tegevused

NACE määrus

 

 

 

190

LAENUD JA ETTEMAKSED

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27, 2 .osa punktid 42–43

 

 

 

7.    Tähtajaks tasumata või langenud väärtusega finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust



 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Tähtajaks tasutamata, kuid langemata väärtusega

Langenud väärtusega varade bilansiline väärtus

Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, eraldi hinnatud

Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, ühiselt hinnatud

Kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul

Krediidiriskiga seotud spetsiifiline allahindlus

Krediidiriskiga seotud üldine allahindlus

Pangandusriskidega seotud üldine allahindlus

Akumuleeritud mahakandmised

≤ 30 päeva

> 30 päeva ≤ 60 päeva

> 60 päeva ≤ 90 päeva

> 90 päeva ≤ 180 päeva

> 180 päeva ≤ 1 aasta

> 1 aasta

IFRS 7.37(a); IG 26–28; V lisa 2 .osa punktid 47–48

IAS 39.58–70

IAS 39 AG 84–92; IFRS 7.37(b); V lisa 2. osa punkt 36

IAS 39 AG 84–92; V lisa 2. osa punkt 37

IAS 39 AG 84–92; V lisa 2. osa punkt 38

 

IAS 39 AG 84–92; IFRS 7.16,37(b); B5(d); V lisa 2 .osa punktid 49–50

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2 .osa punktid 47–48

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2. osa punkt 36

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2. osa punkt 37

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2. osa punkt 38

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95

BADi artikli 37 lõige 2; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2 .osa punktid 49–50

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

102

103

104

110

010

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

IAS 32.11

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

millest: soetusmaksumuses

 

IAS 39.46(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

millest: krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

millest: finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Laenud ja ettemaksed toote, tagatise ja allutatuse kaupa

200

Nõudmisel väljamakstavad [nõudmiseni] ja lühikese etteteatamisega väljamakstavad [arvelduskonto]

V lisa 2. osa punkt 41(a)

V lisa 2. osa punkt 41(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

Krediitkaardivõlg

V lisa 2. osa punkt 41(b)

V lisa 2. osa punkt 41(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

220

Nõuded klientide vastu

V lisa 2. osa punkt 41(c)

V lisa 2. osa punkt 41(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

230

Kapitalirent

V lisa 2. osa punkt 41(d)

V lisa 2. osa punkt 41(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

240

Pöördrepolaenud

V lisa 2. osa punkt 41(e)

V lisa 2. osa punkt 41(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

250

Muud tähtajalised laenud

V lisa 2. osa punkt 41(f)

V lisa 2. osa punkt 41(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

260

Ettemaksed, mis ei ole laenud

V lisa 2. osa punkt 41(g)

V lisa 2. osa punkt 41(g)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

270

millest: hüpoteeklaenud [kinnisvaraga tagatud laenud]

V lisa 2. osa punkt 41(h)

V lisa 2. osa punkt 41(h)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

280

millest: muud tagatisega laenud

V lisa 2. osa punkt 41(i)

V lisa 2. osa punkt 41(i)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

290

millest: tarbimislaen

V lisa 2. osa punkt 41(j)

V lisa 2. osa punkt 41(j)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

300

millest: eluasemelaen

V lisa 2. osa punkt 41(k)

V lisa 2. osa punkt 41(k)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

310

millest: projekti rahastamise laenud

V lisa 2. osa punkt 41(l)

V lisa 2. osa punkt 41(l)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

8.    Finantskohustuste jaotus

8.1    Finantskohustuste jaotus toodete ja vastaspoole sektorite kaupa



 

 

 

Bilansiline väärtus

Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

Lõpptähtajal lepingujärgselt tasumisele kuuluv summa

Kauplemiseks hoitavad

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Amortiseeritud soetusmaksumus

Kauplemine

Soetusmaksumusepõhisel meetodil

Riskimaandamise arvestus

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

IFRS 7.8(e)(ii); IAS 39.9, AG 14–15

IFRS 7.8(e)(i); IAS 39.9

IFRS 7.8(f); IAS 39.47

 

 

IFRS 7.22(b); IAS 39.9

CRRi artikli 33 lõike 1 punktid b ja c

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

 

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9, AG 14–15

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõiked 3 ja 6; IAS 39.47

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõige 3; V lisa 1. osa punkt 15

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõige 3

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a, lõige 6 ja lõike 8 esimese lõigu punkt a

CRRi artikli 33 lõike 1 punktid b ja c

EKP/2013/33 artikli 7 lõige 2

 

010

020

030

034

035

037

040

050

010

Tuletisinstrumendid

CRRi II lisa

IAS 39.9, AG 15(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Lühikesed positsioonid

 

IAS 39 AG 15(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

IAS 32.11

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Arvelduskontod/üleööhoiused

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.1

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.1

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Kokkulepitud tähtajaga hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.2

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.2

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.3; V lisa 2. osa punkt 51

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.3; V lisa 2. osa punkt 51

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Repolepingud

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.4

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.4

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Arvelduskontod/üleööhoiused

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.1

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.1

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Kokkulepitud tähtajaga hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.2

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.2

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.3; V lisa 2. osa punkt 51

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.3; V lisa 2. osa punkt 51

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Repolepingud

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.4

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.4

 

 

 

 

 

 

 

 

160

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

170

Arvelduskontod/üleööhoiused

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.1

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.1

 

 

 

 

 

 

 

 

180

Kokkulepitud tähtajaga hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.2

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.2

 

 

 

 

 

 

 

 

190

Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.3; V lisa 2. osa punkt 51

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.3; V lisa 2. osa punkt 51

 

 

 

 

 

 

 

 

200

Repolepingud

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.4

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.4

 

 

 

 

 

 

 

 

210

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

220

Arvelduskontod/üleööhoiused

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.1

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.1

 

 

 

 

 

 

 

 

230

Kokkulepitud tähtajaga hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.2

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.2

 

 

 

 

 

 

 

 

240

Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.3; V lisa 2. osa punkt 51

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.3; V lisa 2. osa punkt 51

 

 

 

 

 

 

 

 

250

Repolepingud

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.4

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.4

 

 

 

 

 

 

 

 

260

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

270

Arvelduskontod/üleööhoiused

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.1

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.1

 

 

 

 

 

 

 

 

280

Kokkulepitud tähtajaga hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.2

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.2

 

 

 

 

 

 

 

 

290

Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.3; V lisa 2. osa punkt 51

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.3; V lisa 2. osa punkt 51

 

 

 

 

 

 

 

 

300

Repolepingud

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.4

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.4

 

 

 

 

 

 

 

 

310

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

320

Arvelduskontod/üleööhoiused

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.1

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.1

 

 

 

 

 

 

 

 

330

Kokkulepitud tähtajaga hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.2

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.2

 

 

 

 

 

 

 

 

340

Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.3; V lisa 2. osa punkt 51

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.3; V lisa 2. osa punkt 51

 

 

 

 

 

 

 

 

350

Repolepingud

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.4

EKP/2013/33 II lisa 2 .osa punkt 9.4

 

 

 

 

 

 

 

 

360

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31 V lisa 2. osa punkt 52

V lisa 1. osa punkt 31 V lisa 2. osa punkt 52

 

 

 

 

 

 

 

 

370

Hoiusesertifikaadid

V lisa 2. osa punkt 52(a)

V lisa 2. osa punkt 52(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

380

Varaga tagatud väärtpaberid

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 61

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 61

 

 

 

 

 

 

 

 

390

Pandikirjad

CRRi artikli 129 lõike 1 punkt 1

CRRi artikli 129 lõike 1 punkt 1

 

 

 

 

 

 

 

 

400

Hübriidlepingud

V lisa 2. osa punkt 52(d)

IAS 39.10–11, AG27, AG29; IFRIC 9; V lisa 2. osa punkt 52(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

410

Muud emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 2. osa punkt 52(e)

V lisa 2. osa punkt 52(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

420

Vahetatavad liitfinantsinstrumendid

 

IAS 32.AG 31

 

 

 

 

 

 

 

 

430

Mittevahetatavad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

440

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

V lisa 1. osa punktid 32–34

 

 

 

 

 

 

 

 

450

FINANTSKOHUSTUSED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

8.2    Allutatud finantskohustused



 

 

 

Bilansiline väärtus

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Amortiseeritud soetusmaksumuses

Soetusmaksumusepõhisel meetodil

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

IFRS 7.8(e)(i); IAS 39.9

IFRS 7.8(f); IAS 39.47

 

Viited siseriiklikule GAAPile

 

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõiked 3 ja 6; IAS 39.47

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõige 3

 

010

020

030

010

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

 

 

 

020

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

V lisa 1. osa punkt 31

 

 

 

030

ALLUTATUD FINANTSKOHUSTUSED

V lisa 2. osa punktid 53–54

V lisa 2. osa punktid 53–54

 

 

 

9.    Siduvad laenuandmiskohustused, finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused

9.1    Bilansivälised riskipositsioonid: võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused



 

Viited siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Nimiväärtus

IFRS 7.36(a), B10(c)(d); CRRi I lisa; V lisa 2. osa punkt 62

CRRi I lisa; V lisa 2. osa punkt 62

010

010

Võetud siduvad laenuandmiskohustused

CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 56–57

IAS 39.2 (h), 4 (a) ( c), BC 15; CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 56–57

 

021

millest: viivisnõuded

V lisa 2. osa punktid 145–162

V lisa 2. osa punktid 145–162

 

030

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

040

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

050

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

060

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

070

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

080

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

090

Antud finantsgarantiid

CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 56 ja 58

IAS 39.9 AG 4, BC 21; IFRS 4 lisa A; CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 56 ja 58

 

101

millest: viivisnõuded

V lisa 2. osa punktid 145–162

V lisa 2. osa punktid 145–162

 

110

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

120

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

130

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

140

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

150

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

160

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

170

Muud võetud siduvad kohustused

CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 56 ja 59

CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 56 ja 59

 

181

millest: viivisnõuded

V lisa 2. osa punktid 145–162

V lisa 2. osa punktid 145–162

 

190

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

200

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

210

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

220

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

230

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

240

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

9.2    Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees



 

Viited siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Garantii maksimaalne väärtus, mida saab arvesse võtta

Nimiväärtus

IFRS 7.36 (b); V lisa 2. osa punkt 63

V lisa 2. osa punkt 63

V lisa 2. osa punkt 63

V lisa 2. osa punkt 63

010

020

010

Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees

V lisa 2. osa punktid 56–57

IAS 39.2(h), 4(a)( c), BC 15; V lisa 2. osa punktid 56–57

 

 

020

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

030

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

040

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

050

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

060

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

070

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

 

080

Saadud finantsgarantiid

V lisa 2. osa punktid 56 ja 58

IAS 39.9 AG 4, BC 21; IFRS 4 lisa A; CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 56 ja 58

 

 

090

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

100

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

110

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

120

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

130

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

140

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

 

150

Muud siduvad kohustused aruande esitaja ees

V lisa 2. osa punktid 56 ja 59

V lisa 2. osa punktid 56 ja 59

 

 

160

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

170

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

180

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

190

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

200

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

210

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

 

10.    Tuletisinstrumendid – kauplemine



Riski liigi / toote või turu liigi alusel

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Bilansiline väärtus

Turuväärtus

Tinglik väärtus

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

Kauplemiseks hoitavad finantskohustused

Positiivne väärtus. Kauplemine

Negatiivne väärtus. Kauplemine

Kauplemine kokku

millest: müüdud

V lisa 2. osa punkt 69

V lisa 2. osa punkt 69

 

 

V lisa 2. osa punktid 70–71

V lisa 2. osa punkt 72

V lisa 2. osa punktid 4 ja 69

V lisa 2. osa punktid 7 ja 69

 

 

V lisa 2. osa punktid 70–71

V lisa 2. osa punkt 72

010

020

022

025

030

040

010

Intressimäär

V lisa 2. osa punkt 67(a)

V lisa 2. osa punkt 67(a)

 

 

 

 

 

 

020

millest: majanduslik riskimaandus

V lisa 2. osa punkt 74

V lisa 2. osa punkt 74

 

 

 

 

 

 

030

Börsivälised optsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Reguleeritud turu optsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Omakapital

V lisa 2. osa punkt 67(b)

V lisa 2. osa punkt 67(b)

 

 

 

 

 

 

080

millest: majanduslik riskimaandus

V lisa 2. osa punkt 74

V lisa 2. osa punkt 74

 

 

 

 

 

 

090

Börsivälised optsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Reguleeritud turu optsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Välisvaluutad ja kuld

V lisa 2. osa punkt 67(c)

V lisa 2. osa punkt 67(c)

 

 

 

 

 

 

140

millest: majanduslik riskimaandus

V lisa 2. osa punkt 74

V lisa 2. osa punkt 74

 

 

 

 

 

 

150

Börsivälised optsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

160

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

 

170

Reguleeritud turu optsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

180

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

 

190

Krediit

V lisa 2. osa punkt 67(d)

V lisa 2. osa punkt 67(d)

 

 

 

 

 

 

200

millest: majanduslik riskimaandus

V lisa 2. osa punkt 74

V lisa 2. osa punkt 74

 

 

 

 

 

 

210

Krediidiriski vahetustehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

220

Krediidiriski marginaali optsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

230

Kogutulu vahetustehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

240

Muu

 

 

 

 

 

 

 

 

250

Kaup

V lisa 2. osa punkt 67(e)

V lisa 2. osa punkt 67(e)

 

 

 

 

 

 

260

millest: majanduslik riskimaandus

V lisa 2. osa punkt 74

V lisa 2. osa punkt 74

 

 

 

 

 

 

270

Muu

V lisa 2. osa punkt 67(f)

V lisa 2. osa punkt 67(f)

 

 

 

 

 

 

280

millest: majanduslik riskimaandus

V lisa 2. osa punkt 74

V lisa 2. osa punkt 74

 

 

 

 

 

 

290

TULETISINSTRUMENDID

CRRi II lisa; V lisa 1. osa punkt 15

IAS 39.9

 

 

 

 

 

 

300

millest: börsivälised – krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c) ja 2. osa punkt 75(a)

V lisa 1. osa punkt 35(c) ja 2. osa punkt 75(a)

 

 

 

 

 

 

310

millest: börsivälised – muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d) ja 2. osa punkt 75(b)

V lisa 1. osa punkt 35(d) ja 2. osa punkt 75(b)

 

 

 

 

 

 

320

millest: börsivälised – ülejäänud

V lisa 2. osa punkt 75(c)

V lisa 2. osa punkt 75(c)

 

 

 

 

 

 

11.    Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus

11.1    Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus: jaotus riski liigi ja riskimaanduse liigi alusel



Toote või turu liigi alusel

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Bilansiline väärtus

Tinglik väärtus

Varad

Kohustused

Kogu riskimaandus

millest: müüdud

V lisa 2. osa punkt 69

V lisa 2. osa punkt 69

V lisa 2. osa punktid 70 ja 71

V lisa 2. osa punkt 72

010

020

030

040

010

Intressimäär

V lisa 2. osa punkt 67(a)

 

 

 

 

020

Börsivälised optsioonid

 

 

 

 

 

030

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

040

Reguleeritud turu optsioonid

 

 

 

 

 

050

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

060

Omakapital

V lisa 2. osa punkt 67(b)

 

 

 

 

070

Börsivälised optsioonid

 

 

 

 

 

080

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

090

Reguleeritud turu optsioonid

 

 

 

 

 

100

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

110

Välisvaluutad ja kuld

V lisa 2. osa punkt 67(c)

 

 

 

 

120

Börsivälised optsioonid

 

 

 

 

 

130

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

140

Reguleeritud turu optsioonid

 

 

 

 

 

150

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

160

Krediit

V lisa 2. osa punkt 67(d)

 

 

 

 

170

Krediidiriski vahetustehingud

 

 

 

 

 

180

Krediidiriski marginaali optsioonid

 

 

 

 

 

190

Kogutulu vahetustehingud

 

 

 

 

 

200

Muu

 

 

 

 

 

210

Kaup

V lisa 2. osa punkt 67(e)

 

 

 

 

220

Muu

V lisa 2. osa punkt 67(f)

 

 

 

 

230

ÕIGLASE VÄÄRTUSE RISKIMAANDUS

IFRS 7.22(b); IAS 39.86(a)

 

 

 

 

240

Intressimäär

V lisa 2. osa punkt 67(a)

 

 

 

 

250

Börsivälised optsioonid

 

 

 

 

 

260

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

270

Reguleeritud turu optsioonid

 

 

 

 

 

280

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

290

Omakapital

V lisa 2. osa punkt 67(b)

 

 

 

 

300

Börsivälised optsioonid

 

 

 

 

 

310

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

320

Reguleeritud turu optsioonid

 

 

 

 

 

330

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

340

Välisvaluutad ja kuld

V lisa 2. osa punkt 67(c)

 

 

 

 

350

Börsivälised optsioonid

 

 

 

 

 

360

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

370

Reguleeritud turu optsioonid

 

 

 

 

 

380

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

390

Krediit

V lisa 2. osa punkt 67(d)

 

 

 

 

400

Krediidiriski vahetustehingud

 

 

 

 

 

410

Krediidiriski marginaali optsioonid

 

 

 

 

 

420

Kogutulu vahetustehingud

 

 

 

 

 

430

Muu

 

 

 

 

 

440

Kaup

V lisa 2. osa punkt 67(e)

 

 

 

 

450

Muu

V lisa 2. osa punkt 67(f)

 

 

 

 

460

RAHAVOOGUDE RISKIMAANDUS

IFRS 7.22(b); IAS 39.86(b)

 

 

 

 

470

VÄLISMAISTESSE ÄRIÜKSUSTESSE TEHTUD NETOINVESTEERINGUTE RISKIMAANDUS

IFRS 7.22(b); IAS 39.86(c)

 

 

 

 

480

PORTFELLI INTRESSIRISKILE AVATUD POSITSIOONI ÕIGLASE VÄÄRTUSE RISKIMAANDUS

IAS 39.89A, IE 1–31

 

 

 

 

490

PORTFELLI INTRESSIRISKILE AVATUD POSITSIOONI RAHAVOOGUDE RISKIMAANDUS

IAS 39 IG F6 1–3

 

 

 

 

500

TULETISINSTRUMENDID – RISKIMAANDAMISE ARVESTUS

IFRS 7.22(b); IAS 39.9

 

 

 

 

510

millest: börsivälised – krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c) ja 2. osa punkt 75(a)

 

 

 

 

520

millest: börsivälised – muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d) ja 2. osa punkt 75(b)

 

 

 

 

530

millest: börsivälised – ülejäänud

V lisa 2. osa punkt 75(c)

 

 

 

 

11.2    Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus siseriikliku GAAPi kohaselt: jaotus riski liigi alusel



Toote või turu liigi alusel

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Bilansiline väärtus

Tinglik väärtus

Varad

Kohustused

Kogu riskimaandus

millest: müüdud

V lisa 2. osa punktid 4 ja 69

V lisa 2. osa punktid 7 ja 69

V lisa 2. osa punktid 70 ja 71

V lisa 2. osa punkt 72

005

007

010

020

010

Intressimäär

V lisa 2. osa punkt 67(a)

 

 

 

 

020

Börsivälised optsioonid

 

 

 

 

 

030

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

040

Reguleeritud turu optsioonid

 

 

 

 

 

050

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

060

Omakapital

V lisa 2. osa punkt 67(b)

 

 

 

 

070

Börsivälised optsioonid

 

 

 

 

 

080

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

090

Reguleeritud turu optsioonid

 

 

 

 

 

100

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

110

Välisvaluutad ja kuld

V lisa 2. osa punkt 67(c)

 

 

 

 

120

Börsivälised optsioonid

 

 

 

 

 

130

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

140

Reguleeritud turu optsioonid

 

 

 

 

 

150

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

160

Krediit

V lisa 2. osa punkt 67(d)

 

 

 

 

170

Krediidiriski vahetustehingud

 

 

 

 

 

180

Krediidiriski marginaali optsioonid

 

 

 

 

 

190

Kogutulu vahetustehingud

 

 

 

 

 

200

Muu

 

 

 

 

 

210

Kaup

V lisa 2. osa punkt 67(e)

 

 

 

 

220

Muu

V lisa 2. osa punkt 67(f)

 

 

 

 

230

TULETISINSTRUMENDID – RISKIMAANDAMISE ARVESTUS

 

 

 

 

 

240

millest: börsivälised – krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c) ja 2. osa punkt 75(a)

 

 

 

 

250

millest: börsivälised – muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d) ja 2. osa punkt 75(b)

 

 

 

 

260

millest: börsivälised – ülejäänud

V lisa 2. osa punkt 75(c)

 

 

 

 

12.    Muutused krediidikahju ja omakapitaliinstrumentide väärtuse langusega seotud allahindlustes



 

Viited siseriiklikule GAAPile

CRRi artikli 442 punkt i

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

IFRS 7.16, B5 (d); CRRi artikli 442 punkt i

Algsaldo

Suurenemised seoses summadega, mis on perioodi jooksul hinnangulise laenukahjumi jaoks kõrvale pandud

Vähenemised seoses summadega, mis on hinnangulise laenukahjumi puhul perioodi jooksul tühistatud

Vähenemised, mis tulenevad allahindluste suhtes võetud summadest

Ülekandmised allahindluste vahel

Muud korrigeerimised

Lõppsaldo

Otse kasumiaruandes kajastatud sissenõutud summad

Otse kasumiaruandes kajastatud väärtuste korrigeerimised

 

V lisa 2. osa punkt 77

V lisa 2. osa punkt 77

V lisa 2. osa punkt 78

 

 

 

 

V lisa 2. osa punkt 78

 

V lisa 2. osa punkt 77

V lisa 2. osa punkt 77

V lisa 2. osa punkt 78

 

 

 

 

V lisa 2. osa punkt 78

010

020

030

040

050

060

070

080

090

010

Omakapitaliinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, eraldi hinnatud

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2. osa punkt 36

IAS 39.63–70, AG 84–92; IFRS 7.37 (b); V lisa 2. osa punkt 36

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 26

V lisa 1. osa punkt 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punkt 27

V lisa 1. osa punkt 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, ühiselt hinnatud

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2. osa punkt 37

IAS 39.59, 64; V lisa 2. osa punkt 37

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 26

V lisa 1. osa punkt 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

200

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

220

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

230

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punkt 27

V lisa 1. osa punkt 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

240

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

250

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

260

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

270

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

280

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

290

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

300

Finantsvarade kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2. osa punkt 38

IAS 39.59, 64; V lisa 2. osa punkt 38

 

 

 

 

 

 

 

 

 

310

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 26

V lisa 1. osa punkt 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

320

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punkt 27

V lisa 1. osa punkt 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

330

Krediidiriskiga seotud spetsiifiline allahindlus

CRRi artikli 428 lõike 1 punkti g alapunkt ii

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

340

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

350

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

360

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

370

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

380

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

390

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

400

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punkt 17

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

410

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

420

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

430

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

440

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

450

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

460

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

470

Krediidiriskiga seotud üldine allahindlus

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

480

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

490

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punkt 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

500

Pangandusriskidega seotud üldine allahindlus

BADi artikli 37 lõige 2; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

510

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

520

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punkt 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

530

Kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

13.    Saadud tagatised ja garantiid

13.1    Laenude ja ettemaksete jaotus tagatiste ja garantiide kaupa



Garantiid ja tagatised

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

 

Tagatise või garantii maksimaalne väärtus, mida saab arvesse võtta

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Hüpoteeklaenud

[kinnisvaraga tagatud laenud]

Muud tagatisega laenud

Saadud finantsgarantiid

 

Eluasemelaenud

Ärikinnisvaralaenud

Raha [emiteeritud võlainstrumendid]

Ülejäänud

IFRS 7.36(b)

V lisa 2. osa punkt 81(a)

V lisa 2. osa punkt 81(a)

V lisa 2. osa punkt 81(b)

V lisa 2. osa punkt 81(b)

V lisa 2. osa punkt 81(c)

 

010

020

030

040

050

010

Laenud ja ettemaksed

V lisa 2. osa punkt 80

V lisa 2. osa punkt 81

 

 

 

 

 

020

millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

030

millest: finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

040

millest: kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

13.2    Tagatised, mis on omandatud perioodi jooksul, võttes need enda valdusse [aruande kuupäeva seisuga valduses olevad]



 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Bilansiline väärtus

010

010

Müügiks hoitavad põhivarad

 

IFRS 7.38(a)

 

020

Materiaalsed põhivarad

 

IFRS 7.38(a)

 

030

Kinnisvarainvesteeringud

 

IFRS 7.38(a)

 

040

Omakapitali- ja võlainstrumendid

 

IFRS 7.38(a)

 

050

Muu

 

IFRS 7.38(a)

 

060

Kokku

 

 

 

13.3    Akumuleeritud tagatised, mis on omandatud, võttes need enda valdusse [materiaalne vara]



 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Bilansiline väärtus

010

010

Tagatise üleminek [materiaalne vara]

V lisa 2. osa punkt 84

IFRS 7.38(a); V lisa 2. osa punkt 84

 

14.    Õiglase väärtuse hierarhia: õiglases väärtuses finantsinstrumendid



 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Õiglase väärtuse hierarhia IFRS 13.93 (b)

Õiglase väärtuse muutus perioodi jooksul V lisa 2. osa punkt 86

Õiglase väärtuse akumuleeritud muutus enne maksustamist V lisa 2. osa punkt 87

1. tase

2. tase

3. tase

2. tase

3. tase

1. tase

2. tase

3. tase

IFRS 13.76

IFRS 13.81

IFRS 13.86

IFRS 13.81

IFRS 13.86, 93(f)

IFRS 13.76

IFRS 13.81

IFRS 13.86

010

020

030

040

050

060

070

080

VARAD

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

010

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9

IFRS 7.8(a)(ii); IAS 39.9, AG 14

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Tuletisinstrumendid

CRRi II lisa

IAS 39.9

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

IAS 32.11

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9

IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

IAS 32.11

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Müügivalmis finantsvarad

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9

IFRS 7.8 (h)(d); IAS 39.9

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

IAS 32.11

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a, lõige 6 ja lõike 8 esimese lõigu punkt a; IAS 39.9; V lisa 1. osa punkt 19

IFRS 7.22 (b); IAS 39.9; V lisa 1. osa punkt 19

 

 

 

 

 

 

 

 

KOHUSTUSED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Kauplemiseks hoitavad finantskohustused

Raamatupidamisdirektiivi artikkel 4 ning artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9, AG 14–15

IFRS 7.8 (e) (ii); IAS 39.9, AG 14–15

 

 

 

 

 

 

 

 

160

Tuletisinstrumendid

CRRi II lisa

IAS 39.9, AG 15(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

170

Lühikesed positsioonid

 

IAS 39 AG 15(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

180

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

 

 

 

 

 

 

 

 

190

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

V lisa 1. osa punkt 31

 

 

 

 

 

 

 

 

200

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

V lisa 1. osa punktid 32–34

 

 

 

 

 

 

 

 

210

Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9

IFRS 7.8 (e) (i); IAS 39.9

 

 

 

 

 

 

 

 

220

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

 

 

 

 

 

 

 

 

230

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

V lisa 1. osa punkt 31

 

 

 

 

 

 

 

 

240

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

V lisa 1. osa punktid 32–34

 

 

 

 

 

 

 

 

250

Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a, lõige 6 ja lõike 8 esimese lõigu punkt a; IAS 39.9; V lisa 1. osa punkt 19

IFRS 7.22 (b); IAS 39.9; V lisa 1. osa punkt 19

 

 

 

 

 

 

 

 

15.    Kajastamise lõpetamine ja ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused



 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Täielikult kajastatavad ülekantud finantsvarad

Ülekantud finantsvara, mida kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu jätkuva seotuse ulatuses

Nende ülekantud finantsvarade tasumata põhisumma, mille kajastamine on tervikuna lõpetatud ja mille puhul krediidiasutusel või investeerimisühingul säilivad teenindamise õigused

Summad, mille kajastamine on lõpetatud kapitali arvestamise eesmärgil

Ülekantud varad

Seotud kohustused V lisa 2. osa punkt 89

Algsete varade tasumata põhisumma

Jätkuvalt kajastatavate varade bilansiline väärtus [jätkuv seotus]

Seotud kohustuste bilansiline väärtus

Bilansiline väärtus

Millest: väärtpaberistamised

Millest: repolepingud

Bilansiline väärtus

Millest: väärtpaberistamised

Millest: repolepingud

IFRS 7.42D.(e)

IFRS 7.42D(e); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 61

IFRS 7.42D(e); V lisa 2. osa punktid 91 ja 92

IFRS 7.42D(e)

IFRS 7.42D.(e)

IFRS 7.42D(e); V lisa 2. osa punktid 91 ja 92

 

IFRS 7.42D(f)

IFRS 7.42D(f); V lisa 2. osa punkt 89

 

CRRi artikkel 109; V lisa 2. osa punkt 90

 

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 61

V lisa 2. osa punktid 91 ja 92

 

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 61

V lisa 2. osa punktid 91 ja 92

 

 

 

 

CRRi artikkel 109; V lisa 2. osa punkt 90

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

010

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9

IFRS 7.8 (a)(ii); IAS 39.9, AG 14

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

IAS 32.11

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

041

Kauplemisel kasutatavad finantsvarad

V lisa 1. osa punkt 15

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

042

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

043

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

044

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9

IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

IAS 32.11

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Müügivalmis finantsvarad

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9

IFRS 7.8(d); IAS 39.9

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

IAS 32.11

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

121

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 4

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

122

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

123

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

124

Laenud ja ettemaksed

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõike 4 punkt b; 1. osa punkt 14, 3. osa punkt 35

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

125

Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning lõiked 8 ja 2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

126

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

127

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

128

Laenud ja ettemaksed

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõike 4 punkt b; 1. osa punkt 14 ja 3. osa punkt 35

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Laenud ja nõuded

Raamatupidamisdirektiivi artikli 42a lõike 4 punkt b ja lõige 5a; IAS 39.9

IFRS 7.8 (c); IAS 39.9, AG16, AG26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

Raamatupidamisdirektiivi artikli 42a lõike 4 punkt a ja lõige 5a; IAS 39.9

IFRS 7.8(b); IAS 39.9, AG16, AG26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

181

Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud võlainstrumendid, mida ei kasutata kauplemisel

BADi artikli 37 lõige 1; artikli 42a lõike 4 punkt b; V lisa 1. osa punkt 16

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

182

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

183

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

184

Muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

BADi artiklid 35–37

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

185

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

186

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

187

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

Kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

16.    Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus

16.1    Intressitulu ja -kulu instrumentide ja vastaspoole sektorite lõikes



 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Käesolev periood

Tulud

Kulud

V lisa 2. osa punkt 95

V lisa 2. osa punkt 95

010

020

010

Tuletisinstrumendid – kauplemine

CRRi II lisa; V lisa 2. osa punkt 96

IAS 39.9; V lisa 2. osa punkt 96

 

 

020

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 26

V lisa 1. osa punkt 26

 

 

030

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

040

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

050

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

060

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

070

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

080

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punkt 27

V lisa 1. osa punkt 27

 

 

090

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

100

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

110

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

120

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

130

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

140

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

 

150

Muud varad

V lisa 1. osa punkt 51

V lisa 1. osa punkt 51

 

 

160

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9

 

 

170

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

180

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

190

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

200

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

210

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

220

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

 

230

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

V lisa 1. osa punkt 31

 

 

240

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

V lisa 1. osa punktid 32–34

 

 

250

Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk

V lisa 2. osa punkt 95

V lisa 2. osa punkt 95

 

 

260

Muud kohustused

V lisa 2. osa punkt 10

V lisa 2. osa punkt 10

 

 

270

INTRESSID

BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 1 ja 2

IAS 18.35(b); IAS 1.97

 

 

16.2    Instrumentide lõikes kasumid või kahjumid, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande



 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Käesolev periood

010

010

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

IAS 32.11

 

020

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 26

V lisa 1. osa punkt 26

 

030

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punkt 27

V lisa 1. osa punkt 27

 

040

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9

 

050

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

V lisa 1. osa punkt 31

 

060

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

V lisa 1. osa punktid 32–34

 

070

NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM, MIS ON SAADUD SELLISTE FINANTSVARADE JA -KOHUSTUSTE KAJASTAMISE LÕPETAMISEST, MIDA EI OLE MÕÕDETUD ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6 V lisa 2. osa punkt 97

IFRS 7.20(a)(v–vii); IAS 39.55(a)

 

16.3    Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid instrumentide lõikes



 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Käesolev periood

010

010

Tuletisinstrumendid

CRRi II lisa

IAS 39.9

 

020

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

IAS 32.11

 

030

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 26

V lisa 1. osa punkt 26

 

040

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punkt 27

V lisa 1. osa punkt 27

 

050

Lühikesed positsioonid

 

IAS 39 AG 15(b)

 

060

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9

 

070

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

V lisa 1. osa punkt 31

 

080

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

V lisa 1. osa punktid 32–34

 

090

KAUPLEMISEKS HOITAVATEST FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

IFRS 7.20(a)(i)

 

100

Tuletisinstrumendid

CRRi II lisa

 

 

110

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

 

 

120

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 26

 

 

130

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punkt 27

 

 

140

Lühikesed positsioonid

 

 

 

150

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9

 

 

160

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

 

 

170

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

 

 

180

KAUPLEMISEL KASUTATAVATEST FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6 V lisa 2. osa punkt 98

 

 

16.4    Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid riskide lõikes



 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Käesolev periood

010

010

Intressimäära instrumendid ja seotud tuletisinstrumendid

V lisa 2. osa punkt 99(a)

V lisa 2. osa punkt 99(a)

 

020

Omakapitaliinstrumendid ja seotud tuletisinstrumendid

V lisa 2. osa punkt 99(b)

V lisa 2. osa punkt 99(b)

 

030

Välisvaluutatehingud ning välisvaluuta ja kullaga seotud tuletisinstrumendid

V lisa 2. osa punkt 99(c)

V lisa 2. osa punkt 99(c)

 

040

Krediidiriski instrumendid ja seotud tuletisinstrumendid

V lisa 2. osa punkt 99(d)

V lisa 2. osa punkt 99(d)

 

050

Kaupadega seotud tuletisinstrumendid

V lisa 2. osa punkt 99(e)

V lisa 2. osa punkt 99(e)

 

060

Muu

V lisa 2. osa punkt 99(f)

V lisa 2. osa punkt 99(f)

 

070

KAUPLEMISEKS HOITAVATEST FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

IFRS 7.20(a)(i)

 

080

Intressimäära instrumendid ja seotud tuletisinstrumendid

V lisa 2. osa punkt 99(a)

 

 

090

Omakapitaliinstrumendid ja seotud tuletisinstrumendid

V lisa 2. osa punkt 99(b)

 

 

100

Välisvaluutatehingud ning välisvaluuta ja kullaga seotud tuletisinstrumendid

V lisa 2. osa punkt 99(c)

 

 

110

Krediidiriski instrumendid ja seotud tuletisinstrumendid

V lisa 2. osa punkt 99(d)

 

 

120

Kaupadega seotud tuletisinstrumendid

V lisa 2. osa punkt 99(e)

 

 

130

Muu

V lisa 2. osa punkt 99(f)

 

 

140

KAUPLEMISEL KASUTATAVATEST FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

 

 

16.5    Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum või kahjum instrumentide lõikes



 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Käesolev periood

Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse muutused

 

V lisa 2. osa punkt 100

010

020

010

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

IAS 32.11

 

 

020

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 26

V lisa 1. osa punkt 26

 

 

030

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punkt 27

V lisa 1. osa punkt 27

 

 

040

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9

 

 

050

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

V lisa 1. osa punkt 31

 

 

060

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

V lisa 1. osa punktid 32–34

 

 

070

ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE KAJASTATUD FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

IFRS 7.20(a)(i)

 

 

080

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

 

 

 

090

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 26

 

 

 

100

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punkt 27

 

 

 

110

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9

 

 

 

120

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

 

 

 

130

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

 

 

 

140

KAUPLEMISEL MITTEKASUTATAVATEST FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

 

 

 

16.6    Riskimaandamise arvestusest tulenevad kasumid ja kahjumid



 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Käesolev periood

010

010

Riskimaandamisinstrumendi õiglase väärtuse muutused [sealhulgas lõpetamine]

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a, lõige 6 ja lõike 8 esimese lõigu punkt a

IFRS 7.24(a)(i)

 

020

Maandatava instrumendi õiglase väärtuse muutused, mis on omistatavad maandatud riskile

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a, lõige 6 ja lõike 8 esimese lõigu punkt a

IFRS 7.24(a)(ii)

 

030

Rahavoogude riskimaandamisest tulenev kasumis või kahjumis kajastatav ebaefektiivsus

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a, lõige 6 ja lõike 8 esimese lõigu punkt a

IFRS 7.24(b)

 

040

Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandamisest tulenev kasumis või kahjumis kajastatav ebaefektiivsus

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a

IFRS 7.24(c)

 

050

RISKIMAANDAMISE ARVESTUSE NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a, lõige 6 ja lõike 8 esimese lõigu punkt a

IFRS 7.24

 

16.7    Finantsvarade ja mittefinantsvarade väärtuse langus



 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Käesolev periood

 

Lisandumine V lisa 2. osa punkt 102

Tühistamine V lisa 2. osa punkt 102

Kokku

Varade väärtuse akumuleeritud langus

010

020

030

040

010

Selliste finantsvarade väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

BADi artiklid 35–37

IFRS 7.20(e)

 

 

 

 

020

Soetusmaksumuses mõõdetavad finantsvarad

 

IFRS 7.20(e); IAS 39.66

 

 

 

 

030

Müügivalmis finantsvarad

 

IFRS 7.20(e); IAS 39.67–70

 

 

 

 

040

Laenud ja nõuded

 

IFRS 7.20(e); IAS 39.63–65

 

 

 

 

050

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

 

IFRS 7.20(e); IAS 39.63–65

 

 

 

 

060

Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine

BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 13 ja 14

IAS 28.40–43

 

 

 

 

070

Tütarettevõtjad

 

IFRS 10 lisa A

 

 

 

 

080

Ühisettevõtjad

 

IAS 28.3

 

 

 

 

090

Sidusettevõtjad

 

IAS 28.3

 

 

 

 

100

Mittefinantsvara väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine

 

IAS 36.126(a),(b)

 

 

 

 

110

Materiaalsed põhivarad

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9

IAS 16.73(e)(v–vi)

 

 

 

 

120

Kinnisvarainvesteeringud

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9

IAS 40.79(d)(v)

 

 

 

 

130

Firmaväärtus

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9

IAS 36.10b; IAS 36.88–99, 124; IFRS 3, lisa B67(d)(v)

 

 

 

 

140

Muu immateriaalne vara

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9

IAS 38.118(e)(iv)(v)

 

 

 

 

145

Muu

 

IAS 36.126(a),(b)

 

 

 

 

150

KOKKU

 

 

 

 

 

 

160

Langenud väärtusega finantsvaradest kogunenud intressitulu

 

IFRS 7.20(d); IAS 39.AG 93

 

 

 

 

17.    Raamatupidamisarvestusekohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: bilanss

17.1    Varad



 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

 

010

010

Raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused

BADi artikkel 4, aktiva punkt 1

IAS 1.54 (i)

 

020

Sularaha

V lisa 2. osa punkt 1

V lisa 2. osa punkt 1

 

030

Nõuded keskpankadele

BADi artikli 13 lõige 2; V lisa 2. osa punkt 2

V lisa 2. osa punkt 2

 

040

Muud nõudmiseni hoiused

 

V lisa 2. osa punkt 3

 

050

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 5; IAS 39.9

IFRS 7.8(a)(ii); IAS 39.9, AG 14

 

060

Tuletisinstrumendid

CRRi II lisa

IAS 39.9

 

070

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

IAS 32.11

 

080

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

090

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

091

Kauplemisel kasutatavad finantsvarad

V lisa 1. osa punkt 15

 

 

092

Tuletisinstrumendid

CRRi II lisa; V lisa 1. osa punkt 15

 

 

093

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

 

 

094

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

095

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

100

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 5; IAS 39.9

IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9

 

110

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

IAS 32.11

 

120

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

130

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

140

Müügivalmis finantsvarad

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 5; IAS 39.9

IFRS 7.8(d); IAS 39.9

 

150

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

IAS 32.11

 

160

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

170

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

171

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 4

 

 

172

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

 

 

173

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

174

Laenud ja ettemaksed

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõike 4 punkt b; V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

175

Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 8

 

 

176

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

 

 

177

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

178

Laenud ja ettemaksed

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõike 4 punkt b; V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

180

Laenud ja nõuded

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 4 punkt b ja lõige 6; IAS 39.9

IFRS 7.8(c); IAS 39.9, AG16, AG26; V lisa 1. osa punkt 16

 

190

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

200

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

210

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 4 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9

IFRS 7.8(b); IAS 39.9, AG16, AG26

 

220

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

230

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

231

Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud võlainstrumendid, mida ei kasutata kauplemisel

BADi artikli 37 lõige 1; artikli 42a lõike 4 punkt b; V lisa 1. osa punkt 16

 

 

232

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

233

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

234

Muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

BADi artiklid 35–37; V lisa 1. osa punkt 17

 

 

235

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

 

 

236

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

237

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

240

Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning lõiked 6 ja 8; IAS 39.9; V lisa 1. osa punkt 19

IFRS 7.22(b); IAS 39.9

 

250

Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõiked 5 ja 6; IAS 39.89A (a)

IAS 39.89A(a)

 

260

Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud

BADi artikkel 4, aktiva punktid 7 ja 8; raamatupidamisdirektiivi artikli 2 lõige 2; V lisa 2. osa punkt 4

IAS 1.54(e); V lisa 2. osa punkt 4

 

270

Edasikindlustus- ja kindlustuslepingute varad

 

IFRS 4.IG20.(b)–(c); V lisa 2. osa punkt 105

 

280

Materiaalsed varad

BADi artikkel 4, aktiva punkt 10

 

 

290

Immateriaalsed varad

BADi artikkel 4, aktiva punkt 9; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115

IAS 1.54(c); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115

 

300

Firmaväärtus

BADi artikkel 4, aktiva punkt 9; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 113

IFRS 3.B67(d); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 113

 

310

Muu immateriaalne vara

BADi artikkel 4, aktiva punkt 9

IAS 38.8, 118

 

320

Tulumaksu varad

 

IAS 1.54(n–o)

 

330

Tasumisele kuuluva tulumaksu varad

 

IAS 1.54(n); IAS 12.5

 

340

Edasilükkunud tulumaksu varad

Raamatupidamisdirektiivi artikli 17 lõike 1 punkt f; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 106

IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 106

 

350

Muud varad

V lisa 2. osa punkt 5

V lisa 2. osa punkt 5

 

360

Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

 

IAS 1.54(j); IFRS 5.38, V lisa 2. osa punkt 6

 

370

VARAD KOKKU

BADi artikkel 4, aktiva

IAS 1.9(a), IG 6

 

17.2    Bilansivälised riskipositsioonid: võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused



 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Raamatupidamisarvestuse kohane konsolideerimine [nimiväärtus]

010

010

Võetud siduvad laenuandmiskohustused

CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 56 ja 57

IAS 39.2(h), 4(a)(c), BC 15; CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 56 ja 57

 

020

Antud finantsgarantiid

CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 56 ja 58

IAS 39.9 AG 4, BC 21; IFRS 4 A; CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 56 ja 58

 

030

Muud võetud siduvad kohustused

CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 56 ja 59

CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 56 ja 59

 

040

BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID

 

 

 

17.3    Kohustused ja omakapital



 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Raamatupidamisarvestuse kohane konsolideerimine [bilansiline väärtus]

010

010

Kauplemiseks hoitavad finantskohustused

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9, AG 14–15

IFRS 7.8 (e) (ii); IAS 39.9, AG 14–15

 

020

Tuletisinstrumendid

CRRi II lisa

IAS 39.9, AG 15(a)

 

030

Lühikesed positsioonid

 

IAS 39.AG 15(b)

 

040

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9, V lisa 1. osa punkt 30

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9, V lisa 1. osa punkt 30

 

050

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

V lisa 1. osa punkt 31

 

060

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

V lisa 1. osa punktid 32–34

 

061

Kauplemisel kasutatavad finantskohustused

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõige 3

 

 

062

Tuletisinstrumendid

CRRi II lisa; V lisa 1. osa punkt 15

 

 

063

Lühikesed positsioonid

 

 

 

064

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

 

 

065

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

 

 

066

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

 

 

070

Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9

IFRS 7.8 (e)(i); IAS 39.9

 

080

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9, V lisa 1. osa punkt 30

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9, V lisa 1. osa punkt 30

 

090

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

V lisa 1. osa punkt 31

 

100

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

V lisa 1. osa punktid 32–34

 

110

Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõiked 3 ja 6; IAS 39.47

IFRS 7.8(f); IAS 39.47

 

120

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9, V lisa 1. osa punkt 30

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9, V lisa 1. osa punkt 30

 

130

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

V lisa 1. osa punkt 31

 

140

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

V lisa 1. osa punktid 32–34

 

141

Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantskohustused, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõige 3

 

 

142

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9, V lisa 1. osa punkt 30

 

 

143

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

 

 

144

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

 

 

150

Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a, lõige 6 ja lõike 8 punkt a; V lisa 1. osa punkt 23

IFRS 7.22(b); IAS 39.9; V lisa 1. osa punkt 23

 

160

Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõiked 5 ja 6; IAS 39.89 A(b)

IAS 39.89 A(b)

 

170

Kindlustus- ja edasikindlustuslepingute kohustused

 

IFRS 4.IG20(a); V lisa 2. osa punkt 106

 

180

Eraldised

BADi artikkel 4, passiva punkt 6

IAS 37.10; IAS 1.54(l)

 

190

Tulumaksu kohustused

 

IAS 1.54(n–o)

 

200

Tasumisele kuuluva tulumaksu kohustused

 

IAS 1.54(n); IAS 12.5

 

210

Edasilükkunud tulumaksu kohustused

Raamatupidamisdirektiivi artikli 17 lõike 1 punkt f; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 108

IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 108

 

220

Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või osakapital

 

IAS 32 IE 33; IFRIC 2; V lisa 2. osa punkt 9

 

230

Muud kohustused

V lisa 2. osa punkt 10

V lisa 2. osa punkt 10

 

240

Kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse

 

IAS 1.54 (p); IFRS 5.38, V lisa 2. osa punkt 11

 

250

KOHUSTUSED

 

IAS 1.9(b);IG 6

 

260

Kapital

BADi artikkel 4, passiva punkt 9, BADi artikkel 22

IAS 1.54(r), BADi artikkel 22

 

270

Ülekurss

BADi artikkel 4, passiva punkt 10; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124;

IAS 1.78(e); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124;

 

280

Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid, v.a kapital

V lisa 2. osa punktid 15–16

V lisa 2. osa punktid 15–16

 

290

Muu omakapital

V lisa 2. osa punkt 17

IFRS 2.10; V lisa 2. osa punkt 17

 

300

Muu akumuleeritud koondkasum

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100;

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100;

 

310

Jaotamata kasum

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123

 

320

Ümberhindluse reservid

BADi artikkel 4, passiva punkt 12

IFRS 1.30, D5–D8

 

325

Õiglase väärtuse reservid

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a

 

 

330

Muud reservid

BADi artikkel 4, passiva punktid 11–13

IAS 1.54; IAS 1.78 (e)

 

335

Esimese konsolideerimise vahe

Raamatupidamisdirektiivi artikli 24 lõike 3 punkt c

 

 

340

(–) Omaaktsiad

Raamatupidamisdirektiivi III lisa „Aktiva (vara)” rubriik D.III.2; BADi artikkel 4, aktiva punkt 12; V lisa 2. osa punkt 20

IAS 1.79(a)(vi); IAS 32.33–34, AG 14, AG 36; V lisa 2. osa punkt 20

 

350

Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum

BADi artikkel 4, passiva punkt 14

IAS 27.28; IAS 1.83(a)(ii)

 

360

(–) Vahedividendid

CRRi artikli 26 lõige 2

IAS 32.35

 

370

Vähemusosalused [mittekontrollivad osalused]

Raamatupidamisdirektiivi artikli 24 lõige 4

IAS 27.4; IAS 1.54(q); IAS 27.27

 

380

OMAKAPITAL KOKKU

 

IAS 1.9(c), IG 6

 

390

OMAKAPITAL KOKKU JA KOHUSTUSED KOKKU

BADi artikkel 4, passiva

IAS 1.IG6

 

18.    Teave nõuetekohaselt teenindatavate nõuete ja viivisnõuete kohta



 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Bilansiline brutoväärtus

Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused ja eraldised

Saadud tagatised ja saadud finantsgarantiid

 

Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded

Viivisnõuded

 

nõuetekohaselt teenindatavate nõuete puhul

viivisnõuete puhul

 

Tasumise tähtaega ei ole ületatud või tähtajaks tasumata ≤ 30 päeva

Tähtajaks tasumata > 30 päeva ≤ 60 päeva

Tähtajaks tasumata > 60 päeva ≤ 90 päeva

 

Ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva

Tähtajaks tasumata > 90 päeva ≤ 180 päeva

Tähtajaks tasumata > 180 päeva ≤ 1 aasta

Tähtajaks tasumata > 1 aasta

Millest: makseviivituses

Millest: langenud väärtusega

 

Ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva

Tähtajaks tasumata > 90 päeva ≤ 180 päeva

Tähtajaks tasumata > 180 päeva ≤ 1 aasta

Tähtajaks tasumata > 1 aasta

Seoses viivisnõuetega saadud tagatised

Seoses viivisnõuetega saadud finantsgarantiid

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

V lisa 2. osa punktid 45, 109, 145–162

V lisa 2. osa punktid 145–162

V lisa 2. osa punkt 158

V lisa 2. osa punkt 158

V lisa 2. osa punkt 158

V lisa 2. osa punktid 145–162

V lisa 2. osa punkt 159

V lisa 2. osa punkt 159

V lisa 2. osa punkt 159

V lisa 2. osa punkt 159

CRRi artikkel 178; V lisa 2. osa punkt 61

IAS 39. 58–70

V lisa 2. osa punkt 46

V lisa 2. osa punkt 161

V lisa 2. osa punkt 161

V lisa 2. osa punktid 159, 161

V lisa 2. osa punktid 159, 161

V lisa 2. osa punktid 159, 161

V lisa 2. osa punktid 159, 161

V lisa 2. osa punkt 162

V lisa 2. osa punkt 162

V lisa 2. osa punktid 45, 109, 145–162

V lisa 2. osa punktid 145–162

V lisa 2. osa punkt 158

V lisa 2. osa punkt 158

V lisa 2. osa punkt 158

V lisa 2. osa punktid 145–162

V lisa 2. osa punkt 159

V lisa 2. osa punkt 159

V lisa 2. osa punkt 159

V lisa 2. osa punkt 159

CRRi artikkel 178; V lisa 2. osa punkt 61

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95

V lisa 2. osa punkt 46

V lisa 2. osa punkt 161

V lisa 2. osa punkt 161

V lisa 2. osa punktid 159, 161

V lisa 2. osa punktid 159, 161

V lisa 2. osa punktid 159, 161

V lisa 2. osa punktid 159, 161

V lisa 2. osa punkt 162

V lisa 2. osa punkt 162

010

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a

VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

millest: ärikinnisvaraga tagatud laenud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

millest: tarbimislaen

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

AMORTISEERITUD SOETUSMAKSUMUSES MÕÕDETUD VÕLAINSTRUMENDID

V lisa 1. osa punkt 13 (d) ja (e); punkt 14 (d) ja (e); V lisa 2. osa punkt 149

V lisa 1. osa punkt 13 (d) ja (e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

200

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

220

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

230

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

240

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

250

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

260

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

270

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

280

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

290

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

300

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

310

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

320

VÕLAINSTRUMENDID ÕIGLASES VÄÄRTUSES, v.a kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 13 (b) ja (c); punkt 14 (b) ja (c); V lisa 2. osa punkt 149

V lisa 1. osa punkt 13 (b) ja (c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

330

VÕLAINSTRUMENDID, v.a kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 13 (b), (c), (d) ja (e); punkt 14 (b), (c), (d) ja (e)

V lisa 1. osa punkt 13 (b), (c), (d) ja (e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

340

Võetud siduvad laenuandmiskohustused

CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 56–57

IAS 39.2 (h), 4 (a) (c), BC 15; CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 56–57

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

350

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

360

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

370

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

380

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

390

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

400

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

410

Antud finantsgarantiid

CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 56 ja 58

IAS 39.9 AG 4, BC 21; IFRS 4 A; CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 56 ja 58

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

420

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

430

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

440

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

450

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

460

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

470

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

480

Muud võetud siduvad kohustused

CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 56 ja 59

CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 56 ja 59

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

490

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

500

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

510

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

520

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

530

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

540

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

550

BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID

V lisa 2. osa punkt 55

V lisa 2. osa punkt 55

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

19.    Teave makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete kohta



 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Nende nõuete bilansiline brutoväärtus, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused ja eraldised

Saadud tagatised ja saadud finantsgarantiid

 

Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

Viivisnõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

 

nõuetekohaselt teenindatavate nõuete puhul, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

viivisnõuete puhul, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

 

Instrumendid, mille tingimusi on muudetud

Refinantseerimine

Millest: katseajal olevad nõuetekohaselt teenindatavad makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded

 

Instrumendid, mille tingimusi on muudetud

Refinantseerimine

Millest: makseviivituses

Millest: langenud väärtusega

Millest: viivisnõuete makseraskuste tõttu restruktureerimine

 

Instrumendid, mille tingimusi on muudetud

Refinantseerimine

Saadud tagatised seoses nõuetega, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

Saadud finantsgarantiid seoses nõuetega, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

V lisa 2. osa punktid IAS 109, 163–182

V lisa 2. osa punktid 145–162

V lisa 2. osa punktid 164 (a), 177, 178, 182

V lisa 2. osa punktid 164 (b), 177, 178, 181, 182

V lisa 2. osa punktid 176(b),177, 180

V lisa 2. osa punktid 145–162

V lisa 2. osa punktid 164 (a), 179–180,182

V lisa 2. osa punktid 164 (b), 179–182

CRRi artikkel 178; V lisa 2. osa punkt 61

IAS 39. 58–70

V lisa 2. osa punktid 172(a), 157

V lisa 2. osa punktid 46, 183

V lisa 2. osa punktid 145–183

V lisa 2. osa punktid 145–183

V lisa 2. osa punktid 164 (a), 179–180, 182, 183

V lisa 2. osa punktid 164 (b), 179–183

V lisa 2. osa punkt 162

V lisa 2. osa punkt 162

V lisa 2. osa punktid 45, 109, 163–182

V lisa 2. osa punktid 145–162

V lisa 2. osa punktid 164 (a), 177, 178, 182

V lisa 2. osa punktid 164 (b), 177, 178, 181, 182

V lisa 2. osa punktid 176(b), 177, 180

V lisa 2. osa punktid 145–162

V lisa 2. osa punktid 164 (a), 179–180,182

V lisa 2. osa punktid 164 (b), 179–182

CRRi artikkel 178; V lisa 2. osa punkt 61

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95

V lisa 2. osa punktid 172(a), 157

V lisa 2. osa punktid 46, 183

V lisa 2. osa punktid 145–183

V lisa 2. osa punktid 145–183

V lisa 2. osa punktid 164 (a), 179–180,182,183

V lisa 2. osa punktid 164 (b), 179–183

V lisa 2. osa punkt 162

V lisa 2. osa punkt 162

010

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a

VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

millest: ärikinnisvaraga tagatud laenud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

millest: tarbimislaen

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

AMORTISEERITUD SOETUSMAKSUMUSES MÕÕDETUD VÕLAINSTRUMENDID

V lisa 1. osa punkt 13 (d) ja (e); punkt 14 (d) ja (e); V lisa 2. osa punkt 169

V lisa 1. osa punkt 13 (d) ja (e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

200

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

220

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

230

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

240

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

250

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

260

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

270

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

280

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

290

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

300

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

310

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

320

VÕLAINSTRUMENDID ÕIGLASES VÄÄRTUSES, v.a kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 13 (b) ja (c); punkt 14 (b) ja (c); V lisa 2. osa punkt 169

V lisa 1. osa punkt 13 (b) ja (c)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

330

VÕLAINSTRUMENDID, v.a kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 13 (b), (c), (d) ja (e); punkt 14 (b), (c), (d) ja (e)

V lisa 1. osa punkt 13 (b), (c), (d) ja (e)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

340

Võetud siduvad laenuandmiskohustused

CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 56–57

IAS 39.2 (h), 4 (a) (c), BC 15; CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 56–57

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

20.    Geograafiline jaotus

20.1    Varade geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel



 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Bilansiline väärtus

Riigisisesed tegevused

Riigivälised tegevused

V lisa 2. osa punkt 107

V lisa 2. osa punkt 107

010

020

010

Raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused

BADi artikkel 4, aktiva punkt 1

IAS 1.54 (i)

 

 

020

Sularaha

V lisa 2. osa punkt 1

V lisa 2. osa punkt 1

 

 

030

Nõuded keskpankadele

BADi artikli 13 lõige 2; V lisa 2. osa punkt 2

V lisa 2. osa punkt 2

 

 

040

Muud nõudmiseni hoiused

 

V lisa 2. osa punkt 3

 

 

050

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 5; IAS 39.9

IFRS 7.8(a)(ii); IAS 39.9, AG 14

 

 

060

Tuletisinstrumendid

CRRi II lisa

IAS 39.9

 

 

070

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

IAS 32.11

 

 

080

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

090

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

091

Kauplemisel kasutatavad finantsvarad

V lisa 1. osa punkt 15

 

 

 

092

Tuletisinstrumendid

CRRi II lisa; V lisa 1. osa punkt 15

 

 

 

093

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

 

 

 

094

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

095

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

100

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 5; IAS 39.9

IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9

 

 

110

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

IAS 32.11

 

 

120

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

130

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

140

Müügivalmis finantsvarad

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 5; IAS 39.9

IFRS 7.8(d); IAS 39.9

 

 

150

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

IAS 32.11

 

 

160

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

170

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

171

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 4

 

 

 

172

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

 

 

 

173

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

174

Laenud ja ettemaksed

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõike 4 punkt b; V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

175

Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 8

 

 

 

176

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

 

 

 

177

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

178

Laenud ja ettemaksed

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõike 4 punkt b; V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

180

Laenud ja nõuded

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 4 punkt b ja lõige 6; IAS 39.9

IFRS 7.8(c); IAS 39.9, AG16, AG26; V lisa 1. osa punkt 16

 

 

190

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

200

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

210

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 4 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9

IFRS 7.8(b); IAS 39.9, AG16, AG26

 

 

220

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

230

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

231

Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud võlainstrumendid, mida ei kasutata kauplemisel

BADi artikli 37 lõige 1; artikli 42a lõike 4 punkt b; V lisa 1. osa punkt 16

 

 

 

232

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

233

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

234

Muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

BADi artiklid 35–37; V lisa 1. osa punkt 17

 

 

 

235

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

 

 

 

236

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

237

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

240

Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning lõiked 6 ja 8; IAS 39.9; V lisa 1. osa punkt 19

IFRS 7.22(b); IAS 39.9

 

 

250

Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõiked 5 ja 6; IAS 39.89A (a)

IAS 39.89A(a)

 

 

260

Materiaalsed varad

BADi artikkel 4, aktiva punkt 10

 

 

 

270

Immateriaalsed varad

BADi artikkel 4, aktiva punkt 9; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115

IAS 1.54(c); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115

 

 

280

Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud

BADi artikkel 4, aktiva punktid 7 ja 8; raamatupidamisdirektiivi artikli 2 lõige 2; V lisa 2. osa punkt 4

IAS 1.54(e); V lisa 2. osa punkt 4

 

 

290

Tulumaksu varad

 

IAS 1.54(n–o)

 

 

300

Muud varad

V lisa 2. osa punkt 5

V lisa 2. osa punkt 5

 

 

310

Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

 

IAS 1.54(j); IFRS 5.38

 

 

320

VARAD

BADi artikkel 4, aktiva

IAS 1.9(a), IG 6

 

 

20.2    Varade geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel



 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Bilansiline väärtus

Riigisisesed tegevused

Riigivälised tegevused

V lisa 2. osa punkt 107

V lisa 2. osa punkt 107

010

020

010

Kauplemiseks hoitavad finantskohustused

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9, AG 14–15

IFRS 7.8 (e) (ii); IAS 39.9, AG 14–15

 

 

020

Tuletisinstrumendid

CRRi II lisa

IAS 39.9, AG 15(a)

 

 

030

Lühikesed positsioonid

 

IAS 39.AG 15(b)

 

 

040

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9, V lisa 1. osa punkt 30

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9, V lisa 1. osa punkt 30

 

 

050

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

V lisa 1. osa punkt 31

 

 

060

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

V lisa 1. osa punktid 32–34

 

 

061

Kauplemisel kasutatavad finantskohustused

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõige 3

 

 

 

062

Tuletisinstrumendid

CRRi II lisa; V lisa 1. osa punkt 15

 

 

 

063

Lühikesed positsioonid

 

 

 

 

064

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

 

 

 

065

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

 

 

 

066

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

 

 

 

070

Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9

IFRS 7.8 (e)(i); IAS 39.9

 

 

080

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9, V lisa 1. osa punkt 30

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9, V lisa 1. osa punkt 30

 

 

090

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

V lisa 1. osa punkt 31

 

 

100

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

V lisa 1. osa punktid 32–34

 

 

110

Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõiked 3 ja 6; IAS 39.47

IFRS 7.8(f); IAS 39.47

 

 

120

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9, V lisa 1. osa punkt 30

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9, V lisa 1. osa punkt 30

 

 

130

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

V lisa 1. osa punkt 31

 

 

140

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

V lisa 1. osa punktid 32–34

 

 

141

Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantskohustused, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõige 3

 

 

 

142

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9, V lisa 1. osa punkt 30

 

 

 

143

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

 

 

 

144

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

 

 

 

150

Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a, lõige 6 ja lõike 8 punkt a; V lisa 1. osa punkt 23

IFRS 7.22(b); IAS 39.9; V lisa 1. osa punkt 23

 

 

160

Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõiked 5 ja 6; IAS 39.89 A(b)

IAS 39.89 A(b)

 

 

170

Eraldised

BADi artikkel 4, passiva punkt 6

IAS 37.10; IAS 1.54(l)

 

 

180

Tulumaksu kohustused

 

IAS 1.54(n–o)

 

 

190

Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või osakapital

 

IAS 32.IE 33; IFRIC 2; V lisa 2. osa punkt 09

 

 

200

Muud kohustused

V lisa 2. osa punkt 10

V lisa 2. osa punkt 10

 

 

210

Kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse

 

IAS 1.54(p); IFRS 5.38

 

 

220

KOHUSTUSED

 

IAS 1.9(b);IG 6

 

 

20.3    Kasumiaruande kirjete geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel



 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Käesolev periood

Riigisisesed tegevused

Riigivälised tegevused

V lisa 2. osa punkt 107

V lisa 2. osa punkt 107

010

020

010

Intressitulu

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 1 V lisa 2. osa punkt 21

IAS 1.97; IAS 18.35(b)(iii); V lisa 2. osa punkt 21

 

 

020

(Intressikulu)

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 2 V lisa 2. osa punkt 21

IAS 1.97; V lisa 2. osa punkt 21

 

 

030

(Nõudmisel tagasimakstavast aktsia- või osakapitalist tulenevad kulud)

 

IFRIC 2.11

 

 

040

Dividenditulu

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 3 V lisa 2. osa punkt 28

IAS 18.35(b)(v); V lisa 2. osa punkt 28

 

 

050

Teenus- ja vahendustasude tulu

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 4

IFRS 7.20(c)

 

 

060

(Teenus- ja vahendustasude kulu)

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 5

IFRS 7.20(c)

 

 

070

Netokasum või (–) netokahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

IFRS 7.20(a)(ii–v)

 

 

080

Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) netokahjum

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

IFRS 7.20(a)(i); IAS 39.55(a)

 

 

085

Kauplemisel kasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) netokahjum

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

 

 

 

090

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) netokahjum

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

IFRS 7.20(a) (i); IAS 39.55(a)

 

 

095

Kauplemisel mittekasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) netokahjum

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

 

 

 

100

Riskimaandamise arvestuse netokasum või (–) netokahjum

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning lõiked 6 ja 8;

IFRS 7.24

 

 

110

Vahetuskursi erinevused [kasum või (–) kahjum], neto

BADi artikkel 39

IAS 21.28, 52(a)

 

 

120

Netokasum või (–) kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kajastamise lõpetamisest

BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 13 ja 14

 

 

 

130

Netokasum või (–) netokahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest

 

IAS 1.34

 

 

140

Muud tegevustulud

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a

V lisa 2. osa punktid 141–143

 

 

150

(Muud tegevuskulud)

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 10 V lisa 2. osa punktid 141–143

V lisa 2. osa punktid 141–143

 

 

155

NETO TEGEVUSTULUD KOKKU

 

 

 

 

160

(Halduskulud)

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 8

 

 

 

170

(Kulum)

 

IAS 1.102, 104

 

 

175

(Üldise pangandusreservi suurenemised või (–) vähenemised, neto)

BADi artikli 38 lõige 2

 

 

 

180

(Eraldised või (–) eraldiste tühistamine)

 

IAS 37.59, 84; IAS 1.98(b)(f)(g)

 

 

190

(Selliste finantsvarade väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande)

BADi artiklid 35–37

IFRS 7.20(e)

 

 

200

(Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine)

BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 13 ja 14

IAS 28.40–43

 

 

210

(Mittefinantsvara väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine)

 

IAS 36.126(a)(b)

 

 

220

Kasumis või kahjumis kajastatav negatiivne firmaväärtus

 

IFRS 3 lisa B64(n)(i)

 

 

230

Osa kasumist või (–) kahjumist, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest

BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 13 ja 14

IAS 1.82(c)

 

 

240

Kasum või (–) kahjum müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele

 

IFRS 5.37; V lisa 2. osa punkt 27

 

 

250

JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (–) KAHJUM ENNE TULUMAKSU

 

IAS 1.102, IG 6; IFRS 5.33 A

 

 

260

(Jätkuvate tegevuste kasumi või kahjumiga seotud tulumaksu kulu või (–) tulu)

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 15

IAS 1.82(d); IAS 12.77

 

 

270

JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (–) KAHJUM PÄRAST TULUMAKSU

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 16

IAS 1, IG 6

 

 

275

Erakorraline kasum või (–) kahjum pärast tulumaksu

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 21

 

 

 

280

Lõpetatud tegevuste kasum või (–) kahjum pärast tulumaksu

 

IAS 1.82(e) ; IFRS 5.33(a), 5.33 A

 

 

290

AASTA KASUM VÕI (–) KAHJUM

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 23

IAS 1.81A(a)

 

 

20.4    Varade geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel



z-telg

vastaspoole asukohariik

 

 

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Bilansiline brutoväärtus

Millest: võla makseraskuste tõttu restruktureerimine

Millest: viivisnõuded

Varade väärtuse akumuleeritud langus või krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

V lisa 2. osa punkt 109

V lisa 2. osa punktid 163–183

V lisa 2. osa punktid 145–162

V lisa 2. osa punkt 46

010

022

025

030

010

Tuletisinstrumendid

CRRi II lisa; V lisa 1. osa punkt 15

IAS 39.9

 

 

 

 

020

millest: krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

030

millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

040

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

IAS 32.11

 

 

 

 

050

millest: krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

060

millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

070

millest: finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

080

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

090

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

100

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

110

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

120

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

130

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

140

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

150

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

 

 

 

160

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

 

 

 

170

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

 

 

 

180

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

 

 

 

190

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

 

 

 

200

millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a

VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a

 

 

 

 

210

millest: ärikinnisvaraga tagatud laenud

 

 

 

 

 

 

220

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

 

 

 

230

millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud

 

 

 

 

 

 

240

millest: tarbimislaen

 

 

 

 

 

 

20.5    Bilansiväliste riskipositsioonide geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel



z-telg

vastaspoole asukohariik

 

 

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Nimiväärtus

Millest: võla makseraskuste tõttu restruktureerimine

Millest: viivisnõuded

Võetud siduvate kohustuste ja antud garantiidega seotud eraldised

V lisa 2. osa punkt 62

V lisa 2. osa punktid 163–183

V lisa 2. osa punktid 145–162

 

010

022

025

030

010

Võetud siduvad laenuandmiskohustused

CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 56 ja 57

IAS 39.2(h), 4(a)(c), BC 15; CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 56 ja 57

 

 

 

 

020

Antud finantsgarantiid

CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 56 ja 58

IAS 39.9 AG 4, BC 21; IFRS 4 A; CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 56 ja 58

 

 

 

 

030

Muud võetud siduvad kohustused

CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 56 ja 59

CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 56 ja 59

 

 

 

 

20.6    Kohustuste geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel



z-telg

vastaspoole asukohariik

 

 

 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Bilansiline väärtus

V lisa 1. osa punkt 28 ja 2. osa punkt 107

010

010

Tuletisinstrumendid

CRRi II lisa

IAS 39.9, AG 15(a)

 

020

millest: krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

030

millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

040

Lühikesed positsioonid

 

IAS 39 AG 15(b)

 

050

millest: krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

060

millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

070

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9, V lisa 1. osa punkt 30

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9, V lisa 1. osa punkt 30

 

080

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 35(a)

V lisa 1. osa punkt 35(a)

 

090

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 35(b)

V lisa 1. osa punkt 35(b)

 

100

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 35(c)

V lisa 1. osa punkt 35(c)

 

110

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(d)

V lisa 1. osa punkt 35(d)

 

120

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 35(e)

V lisa 1. osa punkt 35(e)

 

130

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 35(f)

V lisa 1. osa punkt 35(f)

 

20.7    Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete geograafiline jaotus NACE koodide ja vastaspoole residentsuse alusel



z-telg

vastaspoole asukohariik

 

 

 

 

Finantssektorivälised äriühingud

 

Bilansiline brutoväärtus

Millest: viivisnõuded

Varade väärtuse akumuleeritud langus või krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

V lisa 2. osa punkt 109

V lisa 2. osa punktid 145–162

V lisa 2. osa punkt 46

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

V lisa 2. osa punkt 109

V lisa 2. osa punktid 145–162

V lisa 2. osa punkt 46

 

010

012

020

010

A  Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

NACE määrus

 

 

 

020

B  Mäetööstus

NACE määrus

 

 

 

030

C  Töötlev tööstus

NACE määrus

 

 

 

040

D  Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

NACE määrus

 

 

 

050

E  Veevarustus

NACE määrus

 

 

 

060

F  Ehitus

NACE määrus

 

 

 

070

G  Hulgi- ja jaekaubandus

NACE määrus

 

 

 

080

H  Veondus ja laondus

NACE määrus

 

 

 

090

I  Majutus ja toitlustus

NACE määrus

 

 

 

100

J  Info ja side

NACE määrus

 

 

 

110

L  Kinnisvaraalane tegevus

NACE määrus

 

 

 

120

M  Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

NACE määrus

 

 

 

130

N  Haldus- ja abitegevused

NACE määrus

 

 

 

140

O  Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus

NACE määrus

 

 

 

150

P  Haridus

NACE määrus

 

 

 

160

Q  Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

NACE määrus

 

 

 

170

R  Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

NACE määrus

 

 

 

180

S  Muud teenindavad tegevused

NACE määrus

 

 

 

190

LAENUD JA ETTEMAKSED

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

21.    Materiaalne ja immateriaalne vara: kasutusrendil olevad varad



 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Bilansiline väärtus

V lisa 2. osa punktid 110–111

010

010

Materiaalsed põhivarad

 

IAS 16.6; IAS 1.54(a)

 

020

Ümberhindluse mudel

 

IAS 17.49; IAS 16.31, 73(a)(d)

 

030

Soetusmaksumuse mudel

 

IAS 17.49; IAS 16.30, 73(a)(d)

 

040

Kinnisvarainvesteeringud

 

IAS 40.IN5; IAS 1.54(b)

 

050

Õiglase väärtuse mudel

 

IAS 17.49; IAS 40.33–55, 76

 

060

Soetusmaksumuse mudel

 

IAS 17.49; IAS 40.56,79(c)

 

070

Muu immateriaalne vara

BADi artikkel 4, aktiva punkt 9

IAS 38.8, 118

 

080

Ümberhindluse mudel

 

IAS 17.49; IAS 38.75–87, 124(a)(ii)

 

090

Soetusmaksumuse mudel

 

IAS 17.49; IAS 38.74

 

22.    Varahaldus, hoidmine ja muud teenuste osutamise funktsioonid

22.1    Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud tegevuste lõikes



 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Käesolev periood

BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 4 ja 5

IFRS 7.20(c)

010

010

Teenus- ja vahendustasude tulu

 

Rakenduslik tehniline standard 2, 2. osa punktid 10–12

 

020

Väärtpaberid

 

 

 

030

Emiteerimised

V lisa 2. osa punkt 116(a)

V lisa 2. osa punkt 116(a)

 

040

Ülekandekorraldused

V lisa 2. osa punkt 116(b)

V lisa 2. osa punkt 116(b)

 

050

Muu

V lisa 2. osa punkt 116(c)

V lisa 2. osa punkt 116(c)

 

060

Kliiring ja arveldus

V lisa 2. osa punkt 116(d)

V lisa 2. osa punkt 116(d)

 

070

Varahaldus

V lisa 2. osa punkt 116(e); V lisa 2. osa punkt 117(a)

V lisa 2. osa punkt 116(e); V lisa 2. osa punkt 117(a)

 

080

Hoidmine [kliendi liigi alusel]

V lisa 2. osa punkt 116(e); V lisa 2. osa punkt 117(b)

V lisa 2. osa punkt 116(e); V lisa 2. osa punkt 117(b)

 

090

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

 

 

 

100

Muu

 

 

 

110

Kesksed haldusteenused ühiste investeerimiste puhul

V lisa 2. osa punkt 116(e); V lisa 2. osa punkt 117(c)

V lisa 2. osa punkt 116(e); V lisa 2. osa punkt 117(c)

 

120

Usaldustehingud

V lisa 2. osa punkt 116(e); V lisa 2. osa punkt 117(d)

V lisa 2. osa punkt 116(e); V lisa 2. osa punkt 117(d)

 

130

Makseteenused

V lisa 2. osa punkt 116(e); V lisa 2. osa punkt 117(e)

V lisa 2. osa punkt 116(e); V lisa 2. osa punkt 117(e)

 

140

Klientide jagatud, kuid mitte hallatavad varad [toote liigi alusel]

V lisa 2. osa punkt 117(f)

V lisa 2. osa punkt 117(f)

 

150

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

 

 

 

160

Kindlustustooted

 

 

 

170

Muu

 

 

 

180

Struktureeritud rahastamine

V lisa 2. osa punkt 116(f)

V lisa 2. osa punkt 116(f)

 

190

Väärtpaberistamise teenindamine

V lisa 2. osa punkt 116(g)

V lisa 2. osa punkt 116(g)

 

200

Võetud siduvad laenuandmiskohustused

V lisa 2. osa punkt 116(h)

IAS 39.47(d)(ii); V lisa 2. osa punkt 116(h)

 

210

Antud finantsgarantiid

V lisa 2. osa punkt 116(h)

IAS 39.47(c)(ii); V lisa 2. osa punkt 116(h)

 

220

Muu

V lisa 2. osa punkt 116(j)

V lisa 2. osa punkt 116(j)

 

230

(Teenus- ja vahendustasude kulu)

 

Rakenduslik tehniline standard 2, 2. osa punktid 10–12

 

240

(Kliiring ja arveldus)

V lisa 2. osa punkt 116(d)

V lisa 2. osa punkt 116(d)

 

250

(Hoidmine)

V lisa 2. osa punkt 117(b)

V lisa 2. osa punkt 117(b)

 

260

(Väärtpaberistamise teenindamine)

V lisa 2. osa punkt 116(g)

V lisa 2. osa punkt 116(g)

 

270

(Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees)

V lisa 2. osa punkt 116(i)

V lisa 2. osa punkt 116(i)

 

280

(Saadud finantsgarantiid)

V lisa 2. osa punkt 116(i)

V lisa 2. osa punkt 116(i)

 

290

(Muu)

V lisa 2. osa punkt 116(j)

V lisa 2. osa punkt 116(j)

 

22.2    Osutatud teenustega seotud varad



 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Osutatud teenustega seotud varade summa

V lisa 2. osa punkt 117(g)

010

010

Varahaldus [kliendi liigi alusel]

V lisa 2. osa punkt 117(a)

V lisa 2. osa punkt 117(a)

 

020

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

 

 

 

030

Pensionifondid

 

 

 

040

Kaalutlusõigusel valitsetavad kliendiportfellid

 

 

 

050

Muud investeerimisvahendid

 

 

 

060

Hoidmisel olevad varad [kliendi liigi alusel]

V lisa 2. osa punkt 117(b)

V lisa 2. osa punkt 117(b)

 

070

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

 

 

 

080

Muu

 

 

 

090

millest: muudele üksustele hoidmiseks antud

 

 

 

100

Kesksed haldusteenused ühiste investeerimiste puhul

V lisa 2. osa punkt 117(c)

V lisa 2. osa punkt 117(c)

 

110

Usaldustehingud

V lisa 2. osa punkt 117(d)

V lisa 2. osa punkt 117(d)

 

120

Makseteenused

V lisa 2. osa punkt 117(e)

V lisa 2. osa punkt 117(e)

 

130

Klientide jagatud, kuid mitte hallatavad varad [toote liigi alusel]

V lisa 2. osa punkt 117(f)

V lisa 2. osa punkt 117(f)

 

140

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

 

 

 

150

Kindlustustooted

 

 

 

160

Muu

 

 

 

30.    Bilansivälised tegevused: osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes

30.1    Osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes



 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Bilansis kajastatud finantsvarade bilansiline väärtus

Millest: kasutatud likviidsustoetus

Kasutatud likviidsustoetuse õiglane väärtus

Bilansis kajastatud finantskohustuste bilansiline väärtus

Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu esitatud bilansiväliste kirjete nimiväärtus

Millest: võetud siduvate laenuandmiskohustuste nimiväärtus

Aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul käesoleval perioodil tekkinud kahjum

IFRS 12.29(a)

IFRS 12.29(a); V lisa 2. osa punkt 118

 

IFRS 12.29(a)

IFRS 12.B26(e)

 

IFRS 12 B26(b)

010

020

030

040

050

060

070

010

Kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

30.2    Konsolideerimata struktureeritud üksustes olevate osaluste jaotus tegevuste laadi kaupa



Tegevuste laadi alusel

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Väärtpaberistamise eriotstarbelised ettevõtjad

Varahaldus

Muud tegevused

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 66

V lisa 2. osa punkt 117(a)

Bilansiline väärtus

 

IFRS 12.28, B6.(a)

010

020

030

010

Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis kajastatud teatavad finantsvarad

 

IFRS 12.29(a), (b)

 

 

 

021

millest: viivisnõuded

V lisa 2. osa punktid 145–162

V lisa 2. osa punktid 145–163

 

 

 

030

Tuletisinstrumendid

CRRi II lisa; V lisa 1. osa punkt 6

IAS 39.9

 

 

 

040

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

IAS 32.11

 

 

 

050

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

060

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

070

Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis kajastatud teatav omakapital ja finantskohustused

 

IFRS 12.29(a), (b)

 

 

 

080

Emiteeritud omakapitaliinstrumendid

 

IAS 32.4

 

 

 

090

Tuletisinstrumendid

CRRi II lisa

IAS 39.9, AG 15 (a)

 

 

 

100

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

 

 

 

110

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

V lisa 1. osa punkt 31

 

 

 

 

Nimiväärtus

120

Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu esitatud bilansivälised kirjed

 

IFRS 12.B26.(e)

 

 

 

131

millest: viivisnõuded

V lisa 2. osa punktid 145–162

V lisa 2. osa punktid 145–162

 

 

 

31.    Seotud osapooled

31.1    Seotud osapooled: neile tasumisele kuuluvad ja neilt saadaolevad summad



 

 

 

Laekumata ja tasumata saldod

Emaettevõtja ning ühist kontrolli või märkimisväärset mõju omavad üksused

Tütarettevõtjad ja muud samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused

Sidusettevõtjad ja ühisettevõtjad

Krediidiasutuse või investeerimisühingu või selle emaettevõtja juhtkonna võtmeisikud

Muud seotud osapooled

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

IAS 24.19(a),(b)

IAS 24.19(c); V lisa 2. osa punkt 120

IAS 24.19(d),(e); V lisa 2. osa punkt 120

IAS 24.19(f)

IAS 24.19(g)

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

 

Raamatupidamisdirektiivi artikli 17 lõike 1 punkt p

Raamatupidamisdirektiivi artikli 17 lõike 1 punkt p

Raamatupidamisdirektiivi artikli 17 lõike 1 punkt p

Raamatupidamisdirektiivi artikli 17 lõike 1 punkt p

Raamatupidamisdirektiivi artikli 17 lõike 1 punkt p

 

V lisa 2. osa punkt 120

V lisa 2. osa punkt 120

010

020

030

040

050

010

Valitud finantsvarad

 

IAS 24.18(b)

 

 

 

 

 

020

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

IAS 32.11

 

 

 

 

 

030

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

 

040

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

 

050

millest: langenud väärtusega finantsvarad

 

 

 

 

 

 

 

060

Valitud finantskohustused

 

IAS 24.18(b)

 

 

 

 

 

070

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

 

 

 

 

 

080

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

V lisa 1. osa punkt 31

 

 

 

 

 

090

Võetud siduvate laenuandmiskohustuste, antud finantsgarantiide ja muude võetud siduvate kohustuste nimiväärtus

V lisa 2. osa punkt 62

IAS 24.18(b); V lisa 2. osa punkt 62

 

 

 

 

 

100

millest: makseviivituses

V lisa 2. osa punkt 61

IAS 24.18(b); V lisa 2. osa punkt 61

 

 

 

 

 

110

Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees

V lisa 2. osa punktid 63 ja 121

IAS 24.18(b); V lisa 2. osa punktid 63 ja 121

 

 

 

 

 

120

Tuletisinstrumentide tinglik väärtus

V lisa 2. osa punktid 70–71

V lisa 2. osa punktid 70–71

 

 

 

 

 

130

Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused ning viivisnõuetega seotud eraldised

 

IAS 24.18(c)

 

 

 

 

 

31.2    Seotud osapooled: kulud ja tulud, mis tulenevad tehingutest seotud osapooltega



 

 

 

Käesolev periood

Emaettevõtja ning ühist kontrolli või märkimisväärset mõju omavad üksused

Tütarettevõtjad ja muud samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused

Sidusettevõtjad ja ühisettevõtjad

Krediidiasutuse või investeerimisühingu või selle emaettevõtja juhtkonna võtmeisikud

Muud seotud osapooled

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

IAS 24.19(a), (b)

IAS 24.19(c)

IAS 24.19(d), (e)

IAS 24.19(f)

IAS 24.19(g)

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

 

 

 

 

 

 

 

V lisa 2. osa punkt 120

V lisa 2. osa punkt 120

010

020

030

040

050

010

Intressitulu

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 1 V lisa 2. osa punkt 21

IAS 24.18(a); IAS 18.35(b)(iii); V lisa 2. osa punkt 21

 

 

 

 

 

020

Intressikulu

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 2 V lisa 2. osa punkt 21

IAS 24.18(a); IAS 1.97; V lisa 2. osa punkt 21

 

 

 

 

 

030

Dividenditulu

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 3 V lisa 2. osa punkt 28

IAS 24.18(a); IAS 18.35(b)(v); V lisa 2. osa punkt 28

 

 

 

 

 

040

Teenus- ja vahendustasude tulu

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 4

IAS 24.18(a); IFRS 7.20(c)

 

 

 

 

 

050

Teenus- ja vahendustasude kulu

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 5

IAS 24.18(a); IFRS 7.20(c)

 

 

 

 

 

060

Kasum või (–) kahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

IAS 24.18(a)

 

 

 

 

 

070

Kasum või (–) kahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest

V lisa 2. osa punkt 122

IAS 24.18(a); V lisa 2. osa punkt 122

 

 

 

 

 

080

Varade väärtuse akumuleeritud languse, krediidiriskist tulenevate õiglase väärtuse akumuleeritud muutuste ning viivises võlainstrumentide, garantiide ja kohustustega seotud eraldiste suurenemine või vähenemine (–) perioodil

 

IAS 24.18(d)

 

 

 

 

 

40.    Konsolideerimisgrupi struktuur

40.1    Konsolideerimisgrupi struktuur: „üksuste lõikes”



LEI kood

Üksuse kood

Üksuse nimi

Sissearvamise kuupäev

Aktsia- või osakapital

Investeerimisobjektiks oleva üksuse omakapital

Investeerimisobjektiks oleva üksuse koguvarad

Investeerimisobjektiks oleva üksuse kasum või (–) kahjum

Investeerimisobjektiks oleva üksuse asukohariik

Investeerimisobjektiks oleva üksuse sektor

NACE kood

Akumuleeritud osalus omakapitalis [%]

Hääleõigus [%]

Konsolideerimisgrupi struktuur [suhe]

Arvestuslik käsitlus [raamatupidamisgrupp]

Arvestuslik käsitlus [kapitalinõuete määruse grupp]

Bilansiline väärtus

Soetusmaksumus

Investeerimisobjektiks oleva üksusega seotud firmaväärtus

Nende investeeringute õiglane väärtus, mille puhul on avaldatud hinnanoteeringud

V lisa 2. osa punktid 123 ja 124(a)

V lisa 2. osa punktid 123 ja 124(b)

IFRS 12.12(a), 21(a)(i); V lisa 2. osa punktid 123 ja 124(c)

V lisa 2. osa punktid 123 ja 124(d)

V lisa 2. osa punktid 123 ja 124(e)

IFRS 12.B12(b); V lisa 2. osa punktid 123 ja 124(f)

IFRS 12.B12(b); V lisa 2. osa punktid 123 ja 124(f)

IFRS 12.B12(b); V lisa 2. osa punktid 123 ja 124(f)

IFRS 12.12.(b), 21.(a).(iii); V lisa 2. osa punktid 123 ja 124(g)

V lisa 2. osa punktid 123 ja 124(h)

V lisa 2. osa punktid 123 ja 124(i)

IFRS 12.21(iv); V lisa 2. osa punktid 123 ja 124(j)

IFRS 12.21(iv); V lisa 2. osa punktid 123 ja 124(k)

IFRS 12.10(a)(i); V lisa 2. osa punktid 123 ja 124(l)

IFRS 12.21(b); V lisa 2. osa punktid 123 ja 124(m)

CRRi artikli 423 lõike 5 punkt b; V lisa 2. osa punktid 123 ja 124(n)

V lisa 2. osa punktid 123 ja 124(o)

V lisa 2. osa punktid 123 ja 124(p)

V lisa 2. osa punktid 123 ja 124(q)

IFRS 12.21(b)(iii); V lisa 2. osa punktid 123 ja 124(r)

V lisa 2. osa punktid 123 ja 124(a)

V lisa 2. osa punktid 123 ja 124(b)

V lisa 2. osa punktid 123 ja 124(c)

V lisa 2. osa punktid 123 ja 124(d)

V lisa 2. osa punktid 123 ja 124(e)

V lisa 2. osa punktid 123 ja 124(f)

V lisa 2. osa punktid 123 ja 124(f)

V lisa 2. osa punktid 123 ja 124(f)

V lisa 2. osa punktid 123 ja 124(q)

V lisa 2. osa punktid 123 ja 124(h)

V lisa 2. osa punktid 123 ja 124(i)

V lisa 2. osa punktid 123 ja 124(j)

V lisa 2. osa punktid 123 ja 124(k)

V lisa 2. osa punktid 123 ja 124(l)

V lisa 2. osa punktid 123 ja 124(m)

CRRi artikli 423 punkt b; V lisa 2. osa punktid 123 ja 124(n)

V lisa 2. osa punktid 123 ja 124(o)

V lisa 2. osa punktid 123 ja 124(p)

V lisa 2. osa punktid 123 ja 124(q)

V lisa 2. osa punktid 123 ja 124(r)

010

020

030

040

050

060

070

080

090

095

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

40.2.    Konsolideerimisgrupi struktuur: „instrumentide lõikes”



Väärtpaberi kood

Üksuse kood

Valdusettevõtja LEI kood

Valdusettevõtja kood

Valdusettevõtja nimi

Akumuleeritud osalus omakapitalis (%)

Bilansiline väärtus

Soetusmaksumus

V lisa 2. osa punkt 125(a)

V lisa 2. osa punktid 124(b) ja 125(c)

 

V lisa 2. osa punkt 125(b)

 

V lisa 2. osa punktid 124(j) ja 125(c)

V lisa 2. osa punktid 124(o) ja 125(c)

V lisa 2. osa punktid 124(p) ja 125(c)

V lisa 2. osa punkt 125(a)

V lisa 2. osa punktid 124(b) ja 125(c)

 

V lisa 2. osa punkt 125(b)

 

V lisa 2. osa punktid 124(j) ja 125(c)

V lisa 2. osa punktid 124(o) ja 125(c)

V lisa 2. osa punktid 124(p) ja 125(c)

010

020

030

040

050

060

070

080

 

 

 

 

 

 

 

 

41.    Õiglane väärtus

41.1    Õiglase väärtuse hierarhia: amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud finantsinstrumendid



VARAD

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Õiglane väärtus

Õiglase väärtuse hierarhia IFRS 13.93(b), BC216

IFRS 7.25–26

1. tase IFRS 13.76

2. tase IFRS 13.81

3. tase IFRS 13.86

010

020

030

040

010

Laenud ja nõuded

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 4 punkt b ja lõige 6; IAS 39.9

IFRS 7.8 (c); IAS 39.9, AG16, AG26

 

 

 

 

020

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

030

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

040

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 4 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9

IFRS 7.8(b); IAS 39.9, AG16, AG26

 

 

 

 

050

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

 

060

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

 

KOHUSTUSED

070

Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõiked 3 ja 6; IAS 39.47

IFRS 7.8(f); IAS 39.47

 

 

 

 

080

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

 

 

 

 

090

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

V lisa 1. osa punkt 31

 

 

 

 

100

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

V lisa 1. osa punktid 32–34

 

 

 

 

41.2    Õiglase väärtuse võimaluse kasutamine



 

Bilansiline väärtus

Finantsinstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Arvestuse mittevastavus

Õiglase väärtuse alusel hindamine

Hübriidlepingud

IFRS 7.B5(a)

IAS 39.9b(i)

IAS 39.9b(ii)

IAS 39.11A–12; V lisa 2. osa punkt 127

VARAD

010

020

030

010

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9

IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9

 

 

 

020

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

IAS 32.11

 

 

 

030

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

 

 

 

040

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

 

 

 

KOHUSTUSED

 

 

 

 

 

050

Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9

IFRS 7.8(e)(i); IAS 39.9

 

 

 

060

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

 

 

 

070

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

V lisa 1. osa punkt 31

 

 

 

080

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

V lisa 1. osa punktid 32–34

 

 

 

41.3    Hübriidinstrumendid, mida ei ole kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande



 

Ülejäänud eraldatavad hübriidlepingud[mida ei ole kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande]

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Bilansiline väärtus

FINANTSVARAD

010

010

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

Raamatupidamisdirektiivi artikli 24 lõike 3 punkt c

IAS 39.9; V lisa 2. osa punkt 129

 

020

Müügivalmis [põhilepingud]

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 4 punkt b ja lõige 6; IAS 39.11; V lisa 2. osa punkt 130

IAS 39.11; V lisa 2. osa punkt 130

 

030

Laenud ja nõuded [põhilepingud]

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 4 punkt b ja lõige 6; IAS 39.11; V lisa 2. osa punkt 130

IAS 39.11; V lisa 2. osa punkt 130

 

040

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud [põhilepingud]

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 4 punkt b ja lõige 6; IAS 39.11; V lisa 2. osa punkt 130

IAS 39.11; V lisa 2. osa punkt 130

 

FINANTSKOHUSTUSED

 

 

 

050

Kauplemiseks hoitavad finantskohustused

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 4 punkt b ja lõige 6; IAS 39.9; V lisa 2. osa punkt 129

IAS 39.9; V lisa 2. osa punkt 129

 

060

Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused [põhilepingud]

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 4 punkt b ja lõige 6; IAS 39.9; V lisa 2. osa punkt 130

IAS 39.11; V lisa 2. osa punkt 130

 

42.    Materiaalne ja immateriaalne vara: bilansiline väärtus mõõtmismeetodi alusel



 

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Bilansiline väärtus

010

010

Materiaalsed põhivarad

IAS 16.6; IAS 16.29; IAS 1.54(a)

 

020

Ümberhindluse mudel

IAS 16.31, 73(a), (d)

 

030

Soetusmaksumuse mudel

IAS 16.30, 73(a), (d)

 

040

Kinnisvarainvesteeringud

IAS 40.5, 30; IAS 1.54(b)

 

050

Õiglase väärtuse mudel

IAS 40,33–55, 76

 

060

Soetusmaksumuse mudel

IAS 40.56, 79(c)

 

070

Muu immateriaalne vara

IAS 38.8, 118, 122 ; V lisa 2. osa punkt 132

 

080

Ümberhindluse mudel

IAS 38.75–87, 124(a)(ii)

 

090

Soetusmaksumuse mudel

IAS 38.74

 

43.    Eraldised



 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Bilansiline väärtus

Pensionid ja muud töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustused

Muud pikaajalised hüvitised töötajatele

Restruktureerimine

Pooleliolevad kohtuasjad ja maksuvaidlused

Võetud siduvad kohustused ja antud garantiid

Muud eraldised

Kokku

IAS 19.63; IAS 1.78(d); V lisa 2. osa punkt 8

IAS 19.153; IAS 1.78(d); V lisa 2. osa punkt 8

IAS 37.70–83

IAS 37 lisa C.6–10

IAS 37 lisa C.9; IAS 39.2(h), 47(c)(d), BC 15, AG 4

IAS 37.14

 

V lisa 2. osa punkt 8

V lisa 2. osa punkt 8

 

 

BADi artiklid 24–25, 33(1)

 

 

010

020

030

040

050

060

070

010

Algsaldo [bilansiline väärtus perioodi alguses]

 

IAS 37.84 (a)

 

 

 

 

 

 

 

020

Lisandumine, sealhulgas olemasolevate eraldiste suurendamine

 

IAS 37.84 (b)

 

 

 

 

 

 

 

030

(-) Kasutatud summad

 

IAS 37.84 (c)

 

 

 

 

 

 

 

040

(-) Perioodi jooksul tühistatud kasutamata summad

 

IAS 37.84 (d)

 

 

 

 

 

 

 

050

Diskonteeritud summa kasv [aja möödumine] ja diskontomäära mis tahes muutuse mõju

 

IAS 37.84 (e)

 

 

 

 

 

 

 

060

Muud muutused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Lõppsaldo [bilansiline väärtus perioodi lõpus]

 

IAS 37.84 (a)

 

 

 

 

 

 

 

44    Kindlaksmääratud hüvitisega skeemid ja hüvitised töötajatele

44.1    Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide netovarade ja -kohustuste komponendid



 

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Summa

010

010

Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide varade õiglane väärtus

IAS 19.140(a)(i), 142

 

020

millest: krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud finantsinstrumendid

IAS 19.143

 

030

Omakapitaliinstrumendid

IAS 19.142(b)

 

040

Võlainstrumendid

IAS 19.142(c)

 

050

Kinnisvara

IAS 19.142(d)

 

060

Muud kindlaksmääratud hüvitistega skeemide varad

 

 

070

Kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustuste nüüdisväärtus

IAS 19.140(a)(ii)

 

080

Vara ülemmäära mõju

IAS 19.140(a)(iii)

 

090

Kindlaksmääratud hüvitiste netovara [bilansiline väärtus]

IAS 19.63; V lisa 2. osa punkt 136

 

100

Eraldised pensionide ja muude töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustuste jaoks [bilansiline väärtus]

IAS 19.63, IAS 1.78(d); V lisa 2. osa punkt 7

 

110

Memokirje: varana kajastatud mis tahes hüvitise saamise õiguse õiglane väärtus

IAS 19.140(b)

 

44.2    Muutused kindlaksmääratud hüvitiste kohustustes



 

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Kindlaksmääratud hüvitiste kohustused

010

010

Algsaldo [nüüdisväärtus]

IAS 19.140(a)(ii)

 

020

Jooksva tööalase teenistuse kulutus

IAS 19.141(a)

 

030

Intressikulu

IAS 19.141(b)

 

040

Tehtud sissemaksed

IAS 19.141(f)

 

050

Aktuaarsed (–) kasumid ja kahjumid, mis tulenevad demograafiliste eelduste muutustest

IAS 19.141(c)(ii)

 

060

Aktuaarsed (–) kasumid ja kahjumid, mis tulenevad finantseelduste muutustest

IAS 19.141(c)(iii)

 

070

Valuutakursside tõus või (–) langus

IAS 19.141(e)

 

080

Makstud hüvitised

IAS 19.141(g)

 

090

Möödunud tööalase teenistuse kulutus, sealhulgas kasumid ja kahjumid arveldustelt

IAS 19.141(d)

 

100

Äriühendustest ja äritegevuste müümisest tulenev suurenemine või (–) vähenemine

IAS 19.141(h)

 

110

Muud suurenemised või (–) vähenemised

 

 

120

Lõppsaldo [nüüdisväärtus]

IAS 19.140(a)(ii); V lisa 2. osa punkt 138

 

44.3    Memokirjed [personalikuludega seoses]



 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Käesolev periood

010

010

Pension ja sarnased kulud

V lisa 2. osa punkt 139(a)

V lisa 2. osa punkt 139(a)

 

020

Aktsiapõhised maksed

V lisa 2. osa punkt 139(b)

IFRS 2.44; V lisa 2. osa punkt 139(b)

 

45.    Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus

45.1    Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum või kahjum arvestusportfellide lõikes



 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Käesolev periood

Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse muutused

010

020

010

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9

IFRS 7.20(a)(i); IAS 39.55(a)

 

 

020

Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9

IFRS 7.20(a)(i); IAS 39.55(a)

 

 

030

ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE KAJASTATUD FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM

BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

IFRS 7.20(a)(i)

 

 

45.2    Kasumid või kahjumid, mis tulenevad muu kui müügiks hoitava mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest



 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Käesolev periood

010

020

Kinnisvarainvesteeringud

 

IAS 40.69; IAS 1.34(a), 98(d)

 

030

Immateriaalsed varad

 

IAS 38.113–115A; IAS 1.34(a)

 

040

Muud varad

 

IAS 1.34 (a)

 

050

KASUMID VÕI (–) KAHJUMID, MIS TULENEVAD MITTEFINANTSVARA KAJASTAMISE LÕPETAMISEST

 

IAS 1.34

 

45.3    Muud tegevustulud ja -kulud



 

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

Tulud

Kulud

010

020

010

Õiglase väärtuse mudeli abil mõõdetud materiaalse vara õiglase väärtuse muutused

V lisa 2. osa punkt 141

IAS 40.76(d); V lisa 2. osa punkt 141

 

 

020

Kinnisvarainvesteeringud

V lisa 2. osa punkt 141

IAS 40.75(f); V lisa 2. osa punkt 141

 

 

030

Muu kui kinnisvarainvesteeringutega seotud kasutusrent

V lisa 2. osa punkt 142

IAS 17.50, 51, 56(b); V lisa 2. osa punkt 142

 

 

040

Muu

V lisa 2. osa punkt 143

V lisa 2. osa punkt 143

 

 

050

MUUD TEGEVUSTULUD JA -KULUD

V lisa 2. osa punktid 141–142

V lisa 2. osa punktid 141–142

 

 

46.    Omakapitali muutuste aruanne



Omakapitali muutuste allikad

 

 

Kapital

Ülekurss

Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid, v.a kapital

Muu omakapital

Muu akumuleeritud koondkasum

Jaotamata kasum

Ümberhindluse reservid

Õiglase väärtuse reservid

Muud reservid

Esimese konsolideerimise vahe

(–) Omaaktsiad

Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või (–) kahjum

(–) Vahedividendid

Vähemusosalused

Kokku

Muu akumuleeritud koondkasum

Muud kirjed

Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

IAS 1.106, 54(r)

IAS 1.106, 78(e)

IAS 1.106, V lisa 2. osa punktid 15–16

IAS 1.106; V lisa 2. osa punkt 17

IAS 1.106

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123

IFRS 1.30 D5–D8

 

IAS 1.106, 54(c)

 

IAS 1.106; IAS 32.34, 33; V lisa 2. osa punkt 20

IAS 1.106(a), 83 (a)(ii)

IAS 1.106; IAS 32.35

IAS 1.54(q), 106(a); IAS 27.27–28

IAS 1.54(q), 106(a); IAS 27.27–28

IAS 1.9(c), IG6

Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

 

BADi artikkel 4, passiva punkt 9, BADi artikkel 22

BADi artikkel 4, passiva punkt 10; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124

V lisa 2. osa punktid 15–17

V lisa 2. osa punkt 17

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6

BADi artikkel 4, passiva punkt 13; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123

 

BADi artikkel 4, passiva punkt 12

 

Raamatupidamisdirektiivi artikli 24 lõike 3 punkt c

Raamatupidamisdirektiivi III lisa „Aktiva (vara)” rubriik D.III.2; BADi artikkel 4, aktiva punkt 12; V lisa 2. osa punkt 20

BADi artikkel 4, passiva punkt 14

CRRi artikli 26 lõike 2 punkt b

Raamatupidamisdirektiivi artikli 24 lõige 4

Raamatupidamisdirektiivi artikli 24 lõige 4

 

 

010

020

030

040

050

060

070

075

080

085

090

100

110

120

130

140

010

Algsaldo [enne korrigeerimist]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Vigade korrigeerimiste mõju

 

IAS 1.106.(b); IAS 8.42

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Arvestusmeetodite muudatuste mõju

 

IAS 1.106.(b); IAS 1.IG6; IAS 8.22

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Algsaldo [käesolev periood]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Lihtaktsiate emiteerimine

 

IAS 1.106.(d).(iii)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Eelisaktsiate emiteerimine

 

IAS 1.106.(d).(iii)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Muude omakapitaliinstrumentide emiteerimine

 

IAS 1.106.(d).(iii)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Muude emiteeritud omakapitaliinstrumentide kasutamine või aegumine

 

IAS 1.106.(d).(iii)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Võla konverteerimine omakapitaliks

 

IAS 1.106.(d).(iii)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Kapitali vähendamine

 

IAS 1.106.(d).(iii)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Dividendid

 

IAS 1.106.(d).(iii); IAS 32.35; IAS 1.IG6

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Omaaktsiate ostmine

 

IAS 1.106.(d).(iii); IAS 32.33

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Omaaktsiate müük või tühistamine

 

IAS 1.106.(d).(iii); IAS 32.33

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Finantsinstrumentide ümberliigitamine omakapitalist kohustustesse

 

IAS 1.106.(d).(iii)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Finantsinstrumentide ümberliigitamine kohustustest omakapitali

 

IAS 1.106.(d).(iii)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

Ülekandmised omakapitali komponentide vahel

 

IAS 1.106.(d).(iii)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

Omakapitali suurenemine või (–) vähenemine, mis tuleneb äriühendustest

 

IAS 1.106.(d).(iii)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

Aktsiapõhised maksed

 

IAS 1.106.(d).(iii); IFRS 2.10

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

Omakapitali muud suurenemised või (–) vähenemised

 

IAS 1.106.(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

200

Aasta koondkasum kokku

 

IAS 1.106.(d).(i)–(ii); IAS 1.81A.(c); IAS 1.IG6

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

Lõppsaldo [käesolev periood]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



V LISA

FINANTSTEABE ARUANDLUS

Sisukord

ÜLDISED JUHISED

1.

Viited

2.

Põhimõtted

3.

Konsolideerimine

4.

Arvestusportfellid

4.1.

Varad

4.2.

Kohustused

5.

Finantsinstrumendid

5.1.

Finantsvarad

5.2.

Finantskohustused

6.

Vastaspoolte liigitus

VORMIDE TÄITMISE JUHISED

1.

Bilanss

1.1.

Varad (1.1)

1.2.

Kohustused (1.2)

1.3.

Omakapital (1.3)

2.

Kasumiaruanne (2)

3.

Koondkasumiaruanne (3)

4.

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa (4)

5.

Laenude ja ettemaksete jaotus toodete kaupa (5)

6.

Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete jaotus NACE koodide alusel (6)

7.

Tähtajaks tasumata või langenud väärtusega finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust (7)

8.

Finantskohustuste jaotus (8)

9.

Siduvad laenuandmiskohustused, finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused (9)

10.

Tuletisinstrumendid (10 ja 11)

10.1.

Tuletisinstrumentide liigitus riski liigi alusel

10.2.

Tuletisinstrumentide puhul kajastatavad summad

10.3.

„Majanduslikuks riskimaanduseks” liigitatud tuletisinstrumendid

10.4.

Tuletisinstrumentide jaotus vastaspoole sektorite kaupa

11.

Muutused krediidikahju ja omakapitaliinstrumentide väärtuse langusega seotud allahindlustes (12)

12.

Saadud tagatised ja garantiid (13)

12.1.

Laenude ja ettemaksete jaotus tagatiste ja garantiide kaupa (13.1)

12.2.

Tagatised, mis on omandatud perioodi jooksul, võttes need enda valdusse [aruande kuupäeva seisuga valduses olevad] (13.2)

12.3.

Akumuleeritud tagatised, mis on omandatud, võttes need enda valdusse [materiaalne vara] (13.3)

13.

Õiglase väärtuse hierarhia: õiglases väärtuses finantsinstrumendid (14)

14.

Kajastamise lõpetamine ja ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused (15)

15.

Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus (16)

15.1.

Intressitulu ja -kulu instrumentide ja vastaspoole sektorite lõikes (16.1)

15.2.

Instrumentide lõikes kasumid või kahjumid, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (16.2)

15.3.

Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid instrumentide lõikes (16.3)

15.4.

Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid riskide lõikes (16.4)

15.5.

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum instrumentide lõikes (16.5)

15.6.

Riskimaandamise arvestusest tulenevad kasumid ja kahjumid (16.6)

15.7.

Finantsvarade ja mittefinantsvarade väärtuse langus (16.7)

16.

Raamatupidamisarvestusekohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine (17)

17.

Geograafiline jaotus (20)

18.

Materiaalne ja immateriaalne vara: kasutusrendil olevad varad (21)

19.

Varahaldus, hoidmine ja muud teenuste osutamise funktsioonid (22)

19.1.

Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud tegevuste lõikes (22.1)

19.2.

Osutatud teenustega seotud varad (22.2)

20.

Osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes (30)

21.

Seotud osapooled (31)

21.1.

Seotud osapooled: neile tasumisele kuuluvad ja neilt saadaolevad summad (31.1)

21.2.

Seotud osapooled: kulud ja tulud, mis tulenevad tehingutest seotud osapooltega (31.2)

22.

Konsolideerimisgrupi struktuur (40)

22.1.

Konsolideerimisgrupi struktuur: „üksuste lõikes” (40.1)

22.2.

Konsolideerimisgrupi struktuur: „instrumentide lõikes” (40.2)

23.

Õiglane väärtus (41)

23.1.

Õiglase väärtuse hierarhia: amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud finantsinstrumendid (41.1)

23.2.

Õiglase väärtuse võimaluse kasutamine (41.2)

23.3.

Hübriidinstrumendid, mida ei ole kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (41.3)

24.

Materiaalne ja immateriaalne vara: bilansiline väärtus mõõtmismeetodi alusel (42)

25.

Eraldised (43)

26.

Kindlaksmääratud hüvitisega skeemid ja hüvitised töötajatele (44)

26.1.

Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide netovarade ja -kohustuste komponendid (44.1)

26.2.

Muutused kindlaksmääratud hüvitiste kohustustes (44.2)

26.3.

Memokirjed [personalikuludega seoses] (44.3)

27.

Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus (45)

27.1.

Kasumid või kahjumid, mis tulenevad muu kui müügiks hoitava mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest (45.2)

27.2.

Muud tegevustulud ja -kulud (45.3)

28.

Omakapitali muutuste aruanne (46)

29.

VIIVISNÕUDED (18)

30.

MAKSERASKUSTE TÕTTU RESTRUKTUREERITUD NÕUDED (19)

Riskipositsiooni Klasside Ja Vastaspoole Sektorite Määramine

1. OSA

ÜLDISED JUHISED

1.   VIITED

1. Käesolevas lisas on esitatud täiendavad juhised käesoleva määruse III ja IV lisas sisalduvate finantsteabe vormide (edaspidi „FINREP”) täitmiseks. Käesolev lisa täiendab III ja IV lisa vormides viidetena esitatud juhiseid.

2. Vormides märgitud andmepunktid täidetakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 (edaspidi „kapitalinõuete määrus”) artikli 4 lõike 1 punktis 77 määratletud kohaldatava raamatupidamistava kajastamis-, tasaarvestus- ja hindamiseeskirjadele.

3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad ainult vormide need osad, mis on seotud järgmisega:

a) krediidiasutuse või investeerimisühingu kajastatavad varad, kohustused, omakapital, tulud ja kulud;

b) bilansivälised riskipositsioonid ja tegevused, milles krediidiasutus või investeerimisühing osaleb;

c) krediidiasutuse või investeerimisühingu teostatavad tehingud;

d) krediidiasutuse või investeerimisühingu kohaldatavad hindamiseeskirjad, sealhulgas krediidiriski puhul tehtavate allahindluste hindamise meetodid.

4. III ja IV lisa ning käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmisi lühendeid:

a) „IASi määrus” – määrus (EÜ) nr 1606/2002;

b) „IAS” või „IFRS” – IASi määruse artiklis 2 määratletud „rahvusvahelised raamatupidamisstandardid”, mille on komisjon vastu võtnud;

c) „EKP bilansikirjete määrus” või „EKP/2013/33” – Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1071/2013 ( 5 );

d) „NACE määrus” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1893/2006 ( 6 );

e) „BAD” – nõukogu direktiiv 86/635/EMÜ ( 7 );

f) „Raamatupidamisdirektiiv” – direktiiv 2013/34/EL ( 8 );

g) „Siseriiklik GAAP” – BADi kohaselt väljatöötatud siseriiklik üldtunnustatud arvestustava;

h) „VKE” – komisjoni soovituses K(2003)1422 määratletud mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ( 9 );

i) „ISIN kood” – 12 tähtnumbrilisest märgist koosnev rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber, mis antakse väärtpaberitele ja mis on väärtpaberiemissiooni kordumatu tunnus;

j) „LEI kood” – üksustele antud ülemaailmne juriidilise isiku tunnus, mis on finantstehingu osapoole kordumatu tunnus.

2.   PÕHIMÕTTED

5. III ja IV lisa puhul tähendab halli varjundiga andmepunkt, et asjaomane andmepunkt ei ole nõutud või selle kohta ei ole võimalik andmeid esitada. IV lisas viidete must varjund teataval real või veerus tähendab, et krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes järgivad neid viiteid kõnealusel real või veerus, ei pea seotud andmepunkte täitma.

6. III ja IV lisas esitatud vormid sisaldavad otseselt väljendamata valideerimiseeskirju, mis tulenevad vormide endi põhimõtetest.

7. Sulgude kasutamine vormi mis tahes kirje pealkirjas tähendab, et see kirje tuleb lõppsumma saamiseks lahutada, kuid ei tähenda, et see kirje tuleb esitada negatiivsena.

8. Negatiivsena esitatavad kirjed on kindlaks määratud koondvormides ning nende pealkirja algusesse on lisatud miinusmärk „(–)”, näiteks pealkirjas „(–) Omaaktsiad”.

9. III ja IV lisas esitatud finantsteabe aruandlusvormidega seotud „andmepunkti mudelis” (Data Point Model, „DPM”) on igal andmepunktil (lahter) „aluskirje” (base item), millele lisatakse „kreedit/deebet” täiend. Sellega tagatakse, et kõik andmepunkte esitavad üksused järgivad „märgi põhimõtteid” ning see võimaldab teada igale andmepunktile vastavat „kreedit/deebet” täiendit.

10. Nende põhimõtete skeem on esitatud tabelis 1.



Tabel 1.

Kreedit/deebet põhimõtted, positiivsed ja negatiivsed märgid

Element

Kreedit

/deebet

Saldo

/muutus

Esitatud arv

Varad

Deebet

Varade saldo

Positiivne („normaalne”, märki ei ole vaja)

Varade kasv

Positiivne („normaalne”, märki ei ole vaja)

Varade negatiivne saldo

Negatiivne (vaja on miinusmärki „–”)

Varade vähenemine

Negatiivne (vaja on miinusmärki „–”)

Kulud

Kulude saldo

Positiivne („normaalne”, märki ei ole vaja)

Kulude kasv

Positiivne („normaalne”, märki ei ole vaja)

Kulude negatiivne saldo (sealhulgas tühistamised)

Negatiivne (vaja on miinusmärki „–”)

Kulude vähenemine

Negatiivne (vaja on miinusmärki „–”)

Kohustused

Kreedit

Kohustuste saldo

Positiivne („normaalne”, märki ei ole vaja)

Kohustuste kasv

Positiivne („normaalne”, märki ei ole vaja)

Kohustuste negatiivne saldo

Negatiivne (vaja on miinusmärki „–”)

Kohustuste vähenemine

Negatiivne (vaja on miinusmärki „–”)

Omakapital

Omakapitali saldo

Positiivne („normaalne”, märki ei ole vaja)

Omakapitali kasv

Positiivne („normaalne”, märki ei ole vaja)

Omakapitali negatiivne saldo

Negatiivne (vaja on miinusmärki „–”)

Omakapitali vähenemine

Negatiivne (vaja on miinusmärki „–”)

Tulud

Tulude saldo

Positiivne („normaalne”, märki ei ole vaja)

Tulude kasv

Positiivne („normaalne”, märki ei ole vaja)

Tulude negatiivne saldo (sealhulgas tühistamised)

Negatiivne (vaja on miinusmärki „–”)

Tulude vähenemine

Negatiivne (vaja on miinusmärki „–”)

3.   KONSOLIDEERIMINE

11. Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse FINREP vormide täitmisel usaldatavusnõuetekohast konsolideerimist vastavalt kapitalinõuete määruse I osa II jaotise 2. peatüki 2. jaole. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad oma tütarettevõtjate ja ühisettevõtjate (IFRSi kohaselt „ühisettevõtmised”) kohta andmete esitamisel samu meetodeid kui usaldatavusnõuetekohase konsolideerimise puhul:

a) krediidiasutustel ja investeerimisühingutel võib olla lubatud või nad võivad olla kohustatud rakendama kapitaliosaluse meetodit kindlustusvaldkonna ja muu kui finantsvaldkonna tütarettevõtjatesse tehtud investeeringute suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 18 lõikele 5;

b) krediidiasutustel ja investeerimisühingutel võib olla lubatud kasutada finantsvaldkonna tütarettevõtjate puhul proportsionaalset konsolideerimist vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 18 lõikele 2;

c) krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad olla kohustatud kasutama proportsionaalset konsolideerimist ühisettevõtjatesse tehtud investeeringute puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 18 lõikele 4.

4.   ARVESTUSPORTFELLID

4.1.    Varad

12. „Arvestusportfellid” tähendab hindamiseeskirjade alusel rühmitatud finantsinstrumente. Nendel rühmitamistel ei võeta arvesse tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringuid, kirjele „raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused” liigitatud nõudeid ning ka „müügiks hoitavaks” liigitatud finantsinstrumente, mis on kajastatud kirjetel „müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid” ja „kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse”.

13. Finantsvarade puhul kasutatakse järgmisi IFRSil põhinevaid arvestusportfelle:

a) „kauplemiseks hoitavad finantsvarad”;

b) „finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande”;

c) „müügivalmis finantsvarad”;

d) „laenud ja nõuded”;

e) „lõpptähtajani hoitavad investeeringud”.

14. Finantsvarade puhul kasutatakse järgmisi siseriiklikul GAAPil põhinevaid arvestusportfelle:

a) „kauplemisel kasutatavad finantsvarad”;

b) „õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid”;

c) „omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid”;

d) „soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud võlainstrumendid, mida ei kasutata kauplemisel” ning

e) „muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid”.

15. Kirje „kauplemisel kasutatavad finantsvarad” hõlmab kõiki finantsvarasid, mis liigitatakse kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kauplemisel kasutatavate finantsvarade alla. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt tuleb sel kirjel kajastada ka tuletisinstrumendid, mida ei hoita riskimaandamise arvestuse eesmärgil, ilma et võetaks arvesse nende lepingute mõõtmiseks kasutatud meetodit.

Olenemata sellest, millist mõõtmismeetodit kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi alusel kasutatakse, liigitatakse tuletisinstrumendid, mis ei ole liigitatud riskimaandamise arvestuse eesmärgil hoitavateks, kauplemisel kasutatavate finantsvarade alla. Seda liigitust kohaldatakse ka selliste tuletisinstrumentide suhtes, mida BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt bilansis ei kajastata või mille puhul kajastatakse bilansis ainult nende õiglase väärtuse muutused.

16. Finantsvarade puhul hõlmavad „soetusmaksumusepõhised meetodid” neid hindamiseeskirju, mille alusel finantsvarade väärtust mõõdetakse soetusmaksumuses, millele on liidetud kogunenud intress ja millest on lahutatud varade väärtuse langus.

17. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt sisaldab kirje „muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid” finantsvarasid, mida ei saa liigitada muudesse arvestusportfellidesse. See arvestusportfell hõlmab muu hulgas finantsvarasid, mida on mõõdetud kas nende esialgse kirjendamise väärtuses või õiglases väärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam (nn „LOCOM” varad või „Lower Of Cost Or Market” varad ehk varad, mis on mõõdetud kas soetusmaksumuses või turuväärtuses, olenevalt sellest, kumb on madalam).

18. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel on lubatud või kes on kohustatud kohaldama finantsinstrumentide suhtes teatavaid IFRSi hindamiseeskirju, esitama asjaomased arvestusportfellid ulatuses, mil määral kõnealuseid eeskirju kohaldatakse.

19. „Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus” hõlmab tuletisinstrumente, mida hoitakse IFRSi kohaselt riskimaandamise arvestuse eesmärgil. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt liigitatakse kauplemisportfellivälised tuletisinstrumendid riskimaandamise arvestuse eesmärgil hoitavateks tuletisinstrumentideks ainult juhul, kui kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt on kauplemisportfelliväliste tuletisinstrumentide jaoks olemas erilised raamatupidamiseeskirjad ning tuletisinstrumendid vähendavad muu kauplemisportfelli mittekuuluva positsiooni riski. Olenemata sellest, millist mõõtmismeetodit kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi alusel kasutatakse, liigitatakse majanduslikuks riskimaanduseks kasutatavad tuletisinstrumendid ja tuletisinstrumendid, mis ei ole liigitatud riskimaandamise arvestuse eesmärgil hoitavateks, kauplemisel kasutatavate tuletisinstrumentide alla. Seda liigitust kohaldatakse ka selliste tuletisinstrumentide suhtes, mida BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt bilansis ei kajastata või mille puhul kajastatakse bilansis ainult nende õiglase väärtuse muutused.

4.2.    Kohustused

20. Finantskohustuste puhul kasutatakse järgmisi IFRSil põhinevaid arvestusportfelle:

a) „kauplemiseks hoitavad finantskohustused”;

b) „finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande”;

c) „amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused”.

21. Finantskohustuste puhul kasutatakse järgmisi siseriiklikul GAAPil põhinevaid arvestusportfelle:

a) „kauplemisel kasutatavad finantskohustused” ja

b) „soetusmaksumuspõhisel meetodil mõõdetud finantskohustused, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid”.

Kirje „kauplemisel kasutatavad finantskohustused” hõlmab kõiki finantskohustusi, mis liigitatakse kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kauplemisel kasutatavate finantskohustuste alla. Olenemata sellest, millist mõõtmismeetodit kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi alusel kasutatakse, liigitatakse tuletisinstrumendid, mis ei ole liigitatud riskimaandamise arvestuse eesmärgil hoitavateks, kauplemisel kasutatavate finantskohustuste alla. Seda liigitust kohaldatakse ka selliste tuletisinstrumentide suhtes, mida BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt bilansis ei kajastata või mille puhul kajastatakse bilansis ainult nende õiglase väärtuse muutused.

22. Siseriikliku GAAPi kohaselt peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel on lubatud või kes on kohustatud kohaldama finantsinstrumentide suhtes teatavaid IFRSi hindamiseeskirju, esitama asjaomased arvestusportfellid ulatuses, mil määral kõnealuseid eeskirju kohaldatakse.

23. „Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus” hõlmab tuletisinstrumente, mida hoitakse IFRSi kohaselt riskimaandamise arvestuse eesmärgil. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt liigitatakse kauplemisportfellivälised tuletisinstrumendid riskimaandamise arvestuse eesmärgil hoitavateks tuletisinstrumentideks ainult juhul, kui kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt on kauplemisportfelliväliste tuletisinstrumentide jaoks olemas erilised raamatupidamiseeskirjad ning tuletisinstrumendid vähendavad muu kauplemisportfelli mittekuuluva positsiooni riski. Olenemata sellest, millist mõõtmismeetodit kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi alusel kasutatakse, liigitatakse majanduslikuks riskimaanduseks kasutatavad tuletisinstrumendid ja tuletisinstrumendid, mis ei ole liigitatud riskimaandamise arvestuse eesmärgil hoitavateks, kauplemisel kasutatavate tuletisinstrumentide alla. Seda liigitust kohaldatakse ka selliste tuletisinstrumentide suhtes, mida BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt bilansis ei kajastata või mille puhul kajastatakse bilansis ainult nende õiglase väärtuse muutused.

5.   FINANTSINSTRUMENDID

5.1.    Finantsvarad

24. Bilansiline väärtus (IFRSi kohaselt „bilansiline (jääk)maksumus”) on summa, mis kajastatakse bilansi aktiva poolel. Finantsvarade bilansiline väärtus sisaldab kogunenud intressi. Kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt on tuletisinstrumentide bilansiline väärtus siseriikliku GAAPi kohane bilansiline väärtus, mis sisaldab laekumisi, preemiat ja eraldisi, kui see on asjakohane.

25. Finantsvarad jaotatakse instrumentide järgmiste liikide vahel: „sularaha”, „tuletisinstrumendid”, „omakapitaliinstrumendid”, „võlaväärtpaberid” ning „laenud ja ettemaksed”.

26. „Võlaväärtpaberid” on krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad võlainstrumendid, mis on emiteeritud väärtpaberitena ning ei ole EKP bilansikirjete määruse kohaselt laenud.

27. „Laenud ja ettemaksed” on krediidiasutuste ja investeerimisühingute hoitavad võlainstrumendid, mis ei ole väärtpaberid; see kirje hõlmab nii EKP bilansikirjete määruse kohaseid „laene” kui ka ettemakseid, mida ei saa EKP bilansikirjete määruse kohaselt liigitada „laenudeks”. Kirjet „ettemaksed, mis ei ole laenud” kirjeldatakse täpsemalt käesoleva lisa 1. osa punkti 41 alapunktis g. Sellest tulenevalt hõlmavad „võlainstrumendid”„laene ja ettemakseid” ning „võlaväärtpabereid”.

5.2.    Finantskohustused

28. Bilansiline väärtus on summa, mis kajastatakse bilansi passiva poolel. Finantskohustuste bilansiline väärtus sisaldab kogunenud intressi. Kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt on tuletisinstrumentide bilansiline väärtus siseriikliku GAAPi kohane bilansiline väärtus, mis sisaldab laekumisi, preemiat ja eraldisi, kui see on asjakohane.

29. Finantskohustused jaotatakse instrumentide järgmiste liikide vahel: „tuletisinstrumendid”, „lühikesed positsioonid”, „hoiused”, „emiteeritud võlaväärtpaberid” ja „muud finantskohustused”.

30. „Hoiused” on määratletud samal viisil kui EKP bilansikirjete määruses.

31. „Emiteeritud võlaväärtpaberid” on võlainstrumendid, mille krediidiasutus või investeerimisühing on emiteerinud väärtpaberitena ning mis ei ole EKP bilansikirjete määruse kohaselt hoiused.

32. „Muud finantskohustused” hõlmavad kõiki finantskohustusi, mis ei ole tuletisinstrumendid, lühikesed positsioonid, hoiused ega emiteeritud võlaväärtpaberid.

33. IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt võivad „muud finantskohustused” hõlmata finantsgarantiisid, kui need on mõõdetud kas õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastamisega [IAS 39 paragrahvi 47 punkt a] või esmaselt arvele võetud summas, millest on lahutatud kumulatiivne amortisatsioon [IAS 39 paragrahvi 47 punkti c alapunkt ii]. Siduvad laenuandmiskohustused kajastatakse „muude finantskohustustena” juhul, kui need on määratletud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate finantskohustustena [IAS 39 punkt 47(a)] või need on siduvad kohustused anda laenu turu intressimäärast madalama intressimääraga [IAS 39 punkt 47(c), punkt 47(d)]. Nendest lepingutest tulenevad eraldised [IAS 39 paragrahvi 47 punkti c alapunkt i ja punkti d alapunkt i] kajastatakse eraldistena kirje all „võetud siduvad kohustused ja antud garantiid”.

34. „Muud finantskohustused” võivad hõlmata ka maksmisele kuuluvaid dividende, vahekirjetega ja siirdekirjetega seoses maksmisele kuuluvaid summasid ning väärtpaberitehingute või valuutavahetustehingute tulevaste arveldustega seoses maksmisele kuuluvaid summasid (tehingutega seoses maksmisele kuuluvad summad, mis kajastatakse enne makse kuupäeva).

6.   VASTASPOOLTE LIIGITUS

35. Kui on nõutud vastaspoolte liigitamine, kasutatakse järgmisi vastaspoole sektoreid:

a) keskpangad;

b) valitsemissektor: keskvalitsus, osariikide/liidumaade või piirkondlik valitsus, kohalik omavalitsus, sealhulgas haldusorganid ja mittetulunduslikud ettevõtted, kuid välja arvatud nende valitsemisasutuste hallatavad avalikud ja mitteavalikud äriühingud, mis tegelevad äritegevusega (need kajastatakse „finantssektorivälised äriühingud” all); sotsiaalkindlustusfondid; ning rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks Euroopa Ühendus, Rahvusvaheline Valuutafond ja Rahvusvaheliste Arvelduste Pank;

c) krediidiasutused: mis tahes krediidiasutused, mis on hõlmatud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 1 esitatud määratlusega („ettevõtja, kelle majandustegevuseks on hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite võtmine avalikkuselt ning oma arvel ja nimel laenu andmine”) ja mitmepoolsed arengupangad;

d) muud finantssektori äriühingud: kõik finantssektori äriühingud ja kvaasiäriühingud, kes ei ole krediidiasutused, näiteks investeerimisühingud, investeerimisfondid, kindlustusandjad, pensionifondid, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad ja kliiringukojad, ning ülejäänud finantsvahendajad ja finantsvahenduse abiettevõtjad;

e) finantssektorivälised äriühingud: äriühingud ja kvaasiäriühingud, kes ei tegele finantsvahendusega, vaid peamiselt turustatava kauba tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega vastavalt EKP bilansikirjete määrusele;

f) kodumajapidamised: üksikisikud või üksikisikute rühmad kui tarbijad ja kui tootjad, kes toodavad kaupu ja osutavad mittefinantsteenuseid üksnes oma lõpptarbimiseks, ning kui turustatavate kaupade tootjad ja finants- ja mittefinantsteenuste osutajad, tingimusel et nende tegevusvaldkond ei vasta kvaasiäriühingute tegevusvaldkonnale. Sellesse sektorisse kuuluvad ka kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid, kes peamiselt tegelevad turuväliste kaupade tootmise ja teenuste osutamisega teatavatele kodumajapidamiste rühmadele.

36. Vastaspoole sektori jaotuse aluseks on üksnes vahetu vastaspoole olemus. Rohkem kui ühel vastaspoolel ühiselt tekkinud nõuete liigitamine toimub vastaspoole selliste tunnuste alusel, mis olid krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks asjakohasemad või määravamad riskipositsiooni võimaldamisel. Ka muude liigituste puhul peaks ühiselt tekkinud nõuete jaotus vastaspoole sektori, asukohariigi ja NACE koodide alusel toimuma olulisema või määravama vastaspoole tunnuste põhjal.

2. OSA

VORMIDE TÄITMISE JUHISED

1.   BILANSS

1.1.    Varad (1.1)

1. „Sularaha” hõlmab hoitavaid siseriiklikke ja välismaised ringluses olevaid pangatähti ja münte, mida üldiselt kasutatakse maksete tegemiseks.

2. „Nõuded keskpankadele” hõlmavad keskpankade vastu olevaid nõudmiseni hoitavaid rahalisi nõudeid.

3. „Muud nõudmiseni hoiused” hõlmavad krediidiasutustes olevaid nõudehoiuseid.

4. Kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt on bilansis kajastamata tuletisinstrumentide bilansiline väärtus võrdne nulliga.

„Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud” hõlmab investeeringuid sellistesse sidusettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja tütarettevõtjatesse, kes ei ole täielikult või proportsionaalselt konsolideeritud. Kapitaliosaluse meetodil arvestatud investeeringute bilansiline väärtus sisaldab asjaomast firmaväärtust.

5. Varad, mis ei ole finantsvara ja mida nende olemuse tõttu ei saaks liigitada teatavatele bilansikirjetele, tuleb kajastada kirjel „muud varad”. Muud varad võivad hõlmata kulda, hõbedat ja muid kaupu, isegi kui neid ei hoita kauplemise eesmärgil.

Tagasi ostetud omaaktsiate bilansiline väärtus kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kajastatakse muu varana, kui kohaldatava siseriikliku GAAPi kohaselt on varana kajastamine lubatud.

Kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kajastamise korral kajastatakse finantsinstrumentidega seotud laekumised ja edasi lükkunud maksed, sealhulgas kogunenud intress, preemiad ja allahindlused või tehingukulud, koos instrumentidega ja mitte muu varana.

6. Kirjel „müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid” on sama tähendus kui IFRS 5 kohaselt.

1.2.    Kohustused (1.2)

7. Kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt on bilansis kajastamata tuletisinstrumentide bilansiline väärtus võrdne nulliga.

BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kajastatakse eraldised portfelli riskimaanduse ebaefektiivsest osast tuleneva võimaliku kahjumi jaoks kas real „Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus” või real „Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel”, kui kahjum tuleneb kas riskimaanduse tuletisinstrumendi või maandatud positsiooni hindamisest.

8. Eraldised „pensionide ja muude töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustuste” jaoks hõlmavad kindlaksmääratud hüvitiste kohustuste netosummat.

IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad eraldised „muud pikaajalised hüvitised töötajatele” IAS 19 paragrahvis 153 loetletud töötajate pikaajaliste hüvitiste skeemide puudujääke. Töötajate lühiajaliste hüvitiste [IAS 19 paragrahvi 11 punkt a], kindlaksmääratud sissemaksetega skeemide [IAS 19 paragrahvi 51 punkt a] ja töösuhte lõpetamise hüvitiste viitvõlad kajastatakse kirjel „muud kohustused”.

9. „Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või omakapital” hõlmab krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud kapitaliinstrumente, mis ei vasta omakapitalina liigitamise kriteeriumidele. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad sellel kirjel ühistuosakuid, mis ei vasta omakapitalina liigitamise kriteeriumidele.

10. Kohustused, mis ei ole finantskohustused ja mida nende olemuse tõttu ei saaks liigitada teatavatele bilansikirjetele, tuleb kajastada kirjel „muud kohustused”.

Kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kajastamise korral kajastatakse finantsinstrumentidega seotud laekumised ja edasi lükkunud maksed, sealhulgas kogunenud intress, preemiad ja allahindlused või tehingukulud, koos instrumentidega ja mitte muude kohustustena.

11. Kirjel „kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse” on sama tähendus kui IFRS 5 kohaselt.

12. „Üldine pangandusreserv” (BADi kohaselt „üldise pangandusriski fond”) on summad, mis on määratud BADi artikli 38 kohaselt. Nende kajastamisel esitatakse need eraldi kas kohustustena kirjel „eraldised” või omakapitalina kirjel „muud reservid”.

1.3.    Omakapital (1.3)

13. IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad omakapitaliinstrumendid, mis on finantsinstrumendid, IAS 32 rakendamisalasse kuuluvaid lepinguid.

14. Kirje „sissemaksmisele kuuluv, kuid sissemaksmata kapital” hõlmab krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud sellise kapitali bilansilist väärtust, mis on märkijatelt sissenõutud, kuid mida ei ole aruandekuupäevaks makstud. Kui kapitali suurenemist, millele vastavat summat ei ole veel sisse makstud, kajastatakse kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt aktsia- või osakapitali suurenemisena, kajastatakse sissemaksmisele kuuluv, kuid sissemaksmata kapital bilansis mõlemal poolel. Sissemaksmata kapital kajastatakse vormis 1.3 real „Sissemaksmisele kuuluv, kuid sissemaksmata kapital” ja aktsionäride vastu oleva nõudena vormis 1.1 real „Muud varad”. Kui kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt saab kapitali suurenemist kajastada ainult aktsionäridelt makse laekumise järel, sissemaksmata kapitali vormis 1.3 ei kajastata.

15. Kirje „liitfinantsinstrumentide omakapitali komponent” hõlmab krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud liitfinantsinstrumentide (st finantsinstrumendid, mis sisaldavad nii kohustuse kui ka omakapitali komponenti) omakapitali komponenti, kui need komponendid on eraldatud vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale (sealhulgas sellised liitfinantsinstrumendid, mis sisaldavad mitut tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberit, mille väärtused on vastastikku sõltuvad).

16. „Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid” hõlmavad omakapitaliinstrumente, mis on finantsinstrumendid, kuid mida ei kajastata kirjetel „kapital” ega „liitfinantsinstrumentide omakapitali komponent”.

17. „Muu omakapital” sisaldab kõiki omakapitaliinstrumente, mis ei ole finantsinstrumendid, sealhulgas omakapitaliga arveldatavaid aktsiapõhiseid maksetehinguid [IFRS 2 paragrahv 10].

18. IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmab „ümberhindluse reservid” reserve, mis tulenevad IASi või ühilduva siseriikliku GAAPi esmakordsest kasutuselevõtust ja mida ei ole vabastatud muud liiki reservidesse.

19. „Muud reservid” jagunevad kirjeteks „reservid või akumuleeritud kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest” ja „muu”. „Reservid või akumuleeritud kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest” hõlmab neid akumuleeritud tulusid ja kulusid, mida eespool osutatud investeeringud on eelnevate aastate jooksul kasumi või kahjumi kaudu teeninud. „Muu” hõlmab reserve, mida ei ole eraldi avalikustatud muudel kirjetel ning see võib hõlmata kohustuslikku reservi ja põhikirjaga kehtestatud reservi.

20. „Omaaktsiad” hõlmavad kõiki finantsinstrumente, mille krediidiasutus või investeerimisühing on tagasi ostnud ja millel on omakapitaliinstrumendi tunnused.

2.   KASUMIARUANNE (2)

21. Intressitulu ja intressikulu, mis saadakse kauplemiseks hoitavatest finantsinstrumentidest ning õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavatest finantsinstrumentidest, kajastatakse kas eraldi muust kasumist ja kahjumist kirjetel „intressitulu” ja „intressikulu” (nn puhashind (clean price)) või nende instrumendikategooriate kasumi või kahjumina (nn turuhind (dirty price)).

22. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad järgmised kirjed arvestusportfellide lõikes:

a) „intressitulu”;

b) „intressikulu”;

c) „dividenditulu”;

d) „netokasum või -kahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande”;

e) „selliste finantsvarade väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande”.

23. Kirjed „Intressitulu. Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk” ja „Intressikulu. Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk” hõlmavad summasid, mis on seotud kategooriasse „riskimaandamise arvestus” liigitatud tuletisinstrumentidega, mis katavad intressiriski. Need tuleb esitada brutosummas intressitulu ja -kuluna, et kajastada maandatavate instrumentidega seotud tegelikku intressitulu ja -kulu.

24. Summasid, mis on seotud kategooriasse „kauplemiseks hoitavad” liigitatud tuletisinstrumentidega, mis on riskimaandamisinstrumendid majanduslikust, kuid mitte arvestuse seisukohast, võib kajastada intressitulu ja -kuluna, et esitada maandatud finantsinstrumentidest tulenev tegelik intressitulu ja -kulu. Kõnealused summad kajastatakse kirjete „Intressitulu. Kauplemiseks hoitavad finantsvarad” ning „Intressikulu. Kauplemiseks hoitavad finantskohustused” osana.

25. Kirje „Intressitulu – muud varad” hõlmab intressitulu, mida ei ole kajastatud muudel kirjetel. See kirje võib hõlmata nii raha, nõuetega keskpankadele ja muude nõudmiseni hoiustega ning müügiks hoitavateks liigitatud põhivarade ja müügigruppidega seotud intressitulu kui ka netointressitulu, mis on saadud kindlaksmääratud hüvitiste netovarast.

Kui BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt ei ole nähtud ette teisiti, kajastatakse IFRSi kohaselt negatiivse efektiivse intressimääraga finantskohustuste intressid intressitulu all real „Finantskohustustest kogunenud intressitulu”. Need kohustused ja nende intressid tähendavad krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks positiivset tootlust.

26. Kirje „Intressikulu – muud kohustused” hõlmab intressikulu, mida ei ole kajastatud muudel kirjetel. See kirje võib hõlmata intressikulu, mis on seotud müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse kuuluvate kohustustega, kulu, mis tuleneb eraldise bilansilise väärtuse suurenemisest aja möödudes, või netointressikulu, mis on tekkinud kindlaksmääratud hüvitiste netokohustustest.

Kui BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt ei ole nähtud ette teisiti, kajastatakse IFRSi kohaselt negatiivse efektiivse intressimääraga finantsvarade intressid intressikulu all real „Intressikulu seoses finantsvaradega”. Need varad ja nende intressid tähendavad krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks negatiivset tootlust.

27. Kirje „kasum või kahjum müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele” hõlmab kasumit või kahjumit, mis on saadud müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele.

28. Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavatest finantsvaradest saadav dividenditulu kajastatakse kas „dividendituluna” eraldi muust nende kategooriate kasumist ja kahjumist või nende instrumendikategooriate kasumi või kahjumi osana. Dividenditulu, mis saadakse konsolideerimise ulatusest väljajäävatest tütarettevõtjatest, sidusettevõtjatest ja ühisettevõtjatest, kajastatakse kirjel „osa kasumist või (–) kahjumist, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest” ning vastavalt IAS 28 paragrahvile 10 vähendatakse investeeringu bilansilist väärtust nende puhul, mida arvestatakse kapitaliosaluse meetodil. IFRSi kohaselt esitatakse tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kajastamise lõpetamise kasum või kahjum kirjel „osa kasumist või (–) kahjumist, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest”.

29. IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmab „soetusmaksumuses mõõdetud finantsvara” väärtuse langus vara väärtuse langusest tulenevat kahjumit, mis on põhjustatud IAS 39 paragrahvi 66 kohaste väärtuse languse eeskirjade kohaldamisest. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmab „selliste finantsvarade väärtuse langus või väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande” kõiki kulupõhistel meetoditel mõõdetud finantsinstrumentide allahindlusi ja allahindluste tühistamisi, mis on tingitud emitendi krediidikvaliteedi muutusest.

30. Kirjel „riskimaandamise arvestuse netokasum või (–) netokahjum” kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskimaandamisinstrumentide ning maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused, sealhulgas rahavoo riskimaanduste ja välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaanduste ebaefektiivsuse.

3.   KOONDKASUMIARUANNE (3)

31. IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt esitatakse „tulumaks, mis on seotud kirjetega, mida ei liigitata ümber” ja „tulumaks, mis on seotud kirjetega, mida võib ümber liigitada kasumisse või (–) kahjumisse” [IAS 1 paragrahvi 91 punkt b, IG6] eraldi kirjetena.

4.   FINANTSVARA JAOTUS INSTRUMENTIDE JA VASTASPOOLE SEKTORITE KAUPA (4)

32. Finantsvarad esitatakse instrumentide lõikes, ja kui nõutud, vastaspoolte lõikes.

33. IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt esitatakse omakapitaliinstrumendid konkreetse jaotuse alusel („millest”), et teha kindlaks ainult soetusmaksumuses mõõdetud instrumendid ja konkreetsed vastaspoole sektorid. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt esitatakse omakapitaliinstrumendid konkreetse jaotuse alusel („millest”), et teha kindlaks ainult noteerimata ja konkreetsed vastaspoole sektorid.

34. Müügivalmis finantsvara puhul peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama vastavalt langenud väärtusega vara ja langemata väärtusega vara õiglase väärtuse ning kasumiaruandes kajastatud vara väärtuse langusest tuleneva kahjumi kumulatiivse summa aruandekuupäeva seisuga. Langemata väärtusega vara õiglase väärtuse ja langenud väärtusega vara õiglase väärtuse summa on nende varade bilansiline väärtus.

35. IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt esitatakse „laenudeks ja nõueteks” või „lõpptähtajani hoitavaks” liigitatud finantsvara puhul langemata väärtusega vara ja langenud väärtusega vara bilansiline brutoväärtus. Allahindlused jaotatakse kategooriatesse „spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, eraldi hinnatud”, „spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, ühiselt hinnatud” ning „kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul”. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt tuleb kirjele „soetusmaksumuspõhisel meetodil mõõdetud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid” liigitatud finantsvarade puhul kajastada langemata väärtusega vara ja langenud väärtusega vara bilansiline brutoväärtus.

36. Kirje „spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, eraldi hinnatud” hõlmab eraldi hinnatud finantsvaradega seotud vara väärtuse languse kumulatiivset summat.

37. Kirje „spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, ühiselt hinnatud” hõlmab vara väärtuse kogumipõhise languse kumulatiivset summat, mis on arvutatud selliste ebaoluliste laenude põhjal, mille väärtus on langenud eraldi ja mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing otsustab kasutada (portfellipõhist) statistilist meetodit. See meetod ei takista tegemast individuaalselt ebaoluliste laenude väärtuse languse eraldi hindamist ning seega kajastamast neid kui „spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, eraldi hinnatud”.

38. „Kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul” hõlmab sellist kogumipõhise varade väärtuse languse kumulatiivset summat, mis on määratud kindlaks finantsvarade puhul, mille väärtust ei ole langetatud eraldi. Kirje „allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul” suhtes võib kohaldada IAS 39 paragrahvi 59 punkti f ning paragrahve AG87 ja AG90.

„Krediidiriskiga seotud üldine allahindlus” hõlmab nii krediidiriskiga kui ka pangandusriskiga seotud üldisi allahindlusi. Pangandusriskiga seotud üldise allahindluse puhul kajastatakse ainult seda osa, mis mõjutab laenude bilansilist väärtust [BADi artikkel 37.2].

39. Langemata väärtusega varade ja langenud väärtusega varade summa peab pärast kõigi allahindluste lahutamist olema võrdne bilansilise väärtusega.

40. Vorm 4.5 sisaldab käesoleva osa punktis 54 esitatud „allutatud võla” määratlusega hõlmatud „laenude ja ettemaksete” ja „võlaväärtpaberite” bilansilist väärtust.

5.   LAENUDE JA ETTEMAKSETE JAOTUS TOODETE KAUPA (5)

41. Laenude ja ettemaksete „bilansiline väärtus” kajastatakse vara väärtuse langusest tulenevate allahindluste mahaarvamiste järel tooteliikide kaupa. Sellel vormil esitatakse ka nõuded, mis on liigitatud kui „raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused”, jaotatuna järgmisteks toodeteks sõltumata sellest, millisesse „arvestusportfelli” need kuuluvad:

a) kirje „nõudmisel väljamakstavad (nõudmiseni) ja lühikese etteteatamisega väljamakstavad (arvelduskonto)” hõlmab nõudmiseni hoiuseid, lühikese etteteatamisega väljamakstavaid hoiuseid, arvelduskontosid ja muid sarnaseid hoiuseid, mis võivad hõlmata laene, mis on laenuvõtja jaoks üleööhoiused, sõltumata nende õiguslikust vormist. See hõlmab ka „arvelduskrediiti”, mis on arvelduskonto deebetjääk;

b) „krediitkaardivõlg” hõlmab deebetkaardi viivituse või krediitkaardi kaudu antud laenu [EKP bilansikirjete määrus];

c) „nõuded klientide vastu” hõlmab laene, mis on antud muudele võlgnikele vekslite või muude selliste dokumentide alusel, mis annavad õiguse saada kaupade müügi või teenuste osutamise tehingutest tulusid. See kirje hõlmab kõiki faktooringtehinguid (nii regressiõigusega kui ka ilma);

d) „kapitalirent” hõlmab kapitalirendi nõuete bilansilist väärtust. IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt on „kapitalirendi nõuded” määratletud IAS 17-s;

e) „pöördrepolaenud” hõlmavad rahastamist, mis on antud repolepingute alusel ostetud väärtpaberite vastu või võetud laenuks väärtpaberite laenuks andmise lepingute alusel;

f) „muud tähtajalised laenud” hõlmab võlgasid, millel on lepingus kindlaksmääratud lõpptähtaeg või tingimused ning mis ei sisaldu muudel kirjetel;

g) „ettemaksed, mis ei ole laenud” hõlmab ettemakseid, mida ei saa EKP bilansikirjete määruse kohaselt liigitada „laenudeks”. See kirje hõlmab muu hulgas vahekirjetega (nt investeerimist, ülekandmist või arveldust ootavad varad) ja siirdekirjetega (nt tšekid ja muud maksevahendid, mis on saadetud tagasivõtmiseks) seoses saadaolevaid brutosummasid;

h) „hüpoteeklaenud [kinnisvaraga tagatud laenud]” hõlmavad laene, mis on ametlikult tagatud kinnisvaraga, sõltumata nende laenu/tagatise suhtest (millele tavapäraselt osutatakse kui „laenusumma ja tagatise väärtuse suhe” (loan-to-value));

i) „muud tagatisega laenud” hõlmavad laene, mis on ametlikult tagatud tagatisega, sõltumata nende laenu/tagatise suhtest (nn laenusumma ja tagatise väärtuse suhtest), ning mis ei kuulu kirjetele „kinnisvaraga tagatud laenud”, „kapitalirent” ega „pöördrepolaenud”. Need tagatised hõlmavad panditud väärtpabereid, sularaha ja muid tagatisi;

j) „tarbimislaen” hõlmab laenusid, mis on peamiselt antud isikliku tarbimise otstarbel kaupade ja teenuste ostuks [EKP bilansikirjete määrus];

k) „eluasemelaen” hõlmab kodumajapidamistele antud laenu, mille eesmärk on investeerida isiklikus kasutuses või renditud eluasemetesse, sh ehituseks ja renoveerimiseks [EKP bilansikirjete määrus];

l) „projekti rahastamise laenud” hõlmavad laene, mis makstakse tagasi üksnes nendega rahastatud projektide tuludest.

6.   FINANTSSEKTORIVÄLISTELE ÄRIÜHINGUTELE ANTUD LAENUDE JA ETTEMAKSETE JAOTUS NACE KOODIDE ALUSEL (6)

42. Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete bilansiline brutoväärtus liigitatakse majandustegevusala sektorite alusel, kasutades NACE määruses sätestatud koode („NACE koodid”), vastaspoole peamise tegevusala põhjal.

43. Nende nõuete liigitamine, mis tekivad ühiselt rohkem kui ühe vastaspoole vastu, toimub kooskõlas 1. osa punktiga 36.

44. NACE koodide esitamine toimub esimese eristustaseme (st „jagude” tase) alusel.

45. Võlainstrumentide puhul, mis on kirjendatud kas amortiseeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses muu koondkasumi kaudu, tähendab „bilansiline brutoväärtus” bilansilist väärtust, mis ei sisalda „varade väärtuse akumuleeritud langust”. Võlainstrumentide puhul, mis on kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, tähendab „bilansiline brutoväärtus” bilansilist väärtust, mis ei sisalda „krediidiriskist tulenevaid õiglase väärtuse akumuleeritud muutuseid”.

46. „Varade väärtuse akumuleeritud langus” kajastatakse finantsvarade puhul amortiseeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses muu koondkasumi kaudu. Kirje „krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused” andmed esitatakse finantsvarade puhul õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. „Varade väärtuse akumuleeritud langus” hõlmab eraldi ja ühiselt hinnatud finantsvarade spetsiifilisi allahindlusi, nagu on määratletud punktides 36 ja 37, ning punktis 38 määratletud kirjet „kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul”, kuid see ei hõlma punktis 49 määratletud „akumuleeritud mahakandmisi”.

7.   TÄHTAJAKS TASUMATA VÕI LANGENUD VÄÄRTUSEGA FINANTSVARAD, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE VÄÄRTUSE LANGUST (7)

47. Sellised võlainstrumendid, mis on aruandekuupäeva seisuga tähtajaks tasumata, kuid langemata väärtusega, kajastatakse arvestusportfellides, võttes arvesse vara väärtuse langust. IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad need arvestusportfellid kategooriaid „müügivalmis”, „laenud ja nõuded” ning „lõpptähtajani hoitav”. IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad need arvestusportfellid ka kirjeid „soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud võlainstrumendid, mida ei kasutata kauplemisel” ja „muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid”.

48. Vara on tähtajaks tasumata, kui vastaspool on jätnud makse lepinguga ettenähtud tähtajaks sooritamata. Selliste finantsvarade kogusummad esitatakse ja eristatakse vastavalt sellele, mitu päeva on vanim tähtaega ületanud osamakse ületanud tähtaega. Tähtajaks tasumata varade analüüsis ei võeta arvesse langenud väärtusega varasid. Langenud väärtusega finantsvarade bilansiline väärtus esitatakse tähtajaks tasumata varadest eraldi.

49. Veerg „akumuleeritud mahakandmised” hõlmab mis tahes selliste võlainstrumentide põhisumma tagasimakse ja tasumata intressi kumulatiivset summat, mida krediidiasutus või investeerimisühing enam ei kajasta, sest neid käsitatakse ebatõenäoliselt laekuvatena, sõltumata sellest, millisesse portfelli need instrumendid kuulusid. Kõnealuseid summasid kajastatakse kuni krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi õiguste täieliku lõppemiseni (hagiõiguse aegumise, kustutamise või muul põhjusel) või kuni summade tagasisaamiseni.

50. „Mahakandmised” võivad tuleneda nii otse kasumis või kahjumis kajastatava finantsvara bilansilise väärtuse vähendamisest kui ka finantsvarade bilansilise väärtuse allahindluse kontole seoses krediidikahjudega kantud summade vähendamisest.

8.   FINANTSKOHUSTUSTE JAOTUS (8)

51. Kuna „hoiused” on määratletud samuti nagu EKP bilansikirjete määruses, liigitatakse reguleeritavad säästuhoiused vastavalt EKP bilansikirjete määrusele ning jaotatakse vastaspoole alusel. Eelkõige liigitatakse mitteülekantavad arveldushoiused, mis on seaduslikult küll nõudmisel väljavõetavad, kuid mille väljavõtmise korral kohaldatakse olulisi karistusi ja piiranguid, ning millel on üleööhoiustega väga sarnased tunnused, etteteatamistähtajaga lõpetatavateks hoiusteks.

52. „Emiteeritud võlaväärtpaberid” liigendatakse järgmist liiki toodeteks:

a) „hoiusesertifikaadid” on väärtpaberid, mis võimaldavad nende omanikel arvelt välja võtta rahalisi vahendeid;

b) „varaga tagatud väärtpaberid” vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 61;

c) „pandikirjad” vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 129 lõikele 1;

d) „hübriidlepingud” hõlmavad lepinguid tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberitega;

e) „muud emiteeritud võlaväärtpaberid” hõlmavad võlaväärtpabereid, mis ei ole kajastatud eelnevatel kirjetel, ning eristatakse vahetusinstrumente ja mittevahetusinstrumente.

53. Emiteeritud „allutatud finantskohustusi” käsitatakse samal viisil nagu muid tekkinud finantskohustusi. Väärtpaberite kujul emiteeritud allutatud kohustused liigitatakse „emiteeritud võlaväärtpaberiteks” ning hoiuste kujul allutatud kohustused liigitatakse „hoiusteks”.

54. Vorm 8.2 sisaldab arvestusportfellide alusel liigitatud bilansilist väärtust „hoiuste” ja „emiteeritud võlaväärtpaberite” puhul, mis vastavad allutatud võla määratlusele. „Allutatud võla” instrumendid annavad emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu vastu kõrvalnõude, mida võib kasutada alles siis, kui kõik kõrgema järgu nõuded on rahuldatud [EKP bilansikirjete määrus].

9.   SIDUVAD LAENUANDMISKOHUSTUSED, FINANTSGARANTIID JA MUUD SIDUVAD KOHUSTUSED (9)

55. Bilansivälised riskipositsioonid hõlmavad kapitalinõuete määruse I lisas loetletud bilansiväliseid kirjeid. Bilansivälised riskipositsioonid jaotatakse võetud siduvateks laenuandmiskohustusteks, antud finantsgarantiideks ning muudeks võetud siduvateks kohustusteks.

56. Siduvaid laenuandmiskohustusi, finantsgarantiisid (antud ja saadud) ning muid siduvaid kohustusi (nii aruande esitaja võetud kui ka tema ees võetud) käsitlev teave sisaldab nii tühistatavaid kui ka tühistamatuid siduvaid kohustusi.

57. „Siduvad laenuandmiskohustused” on kindlad kohustused anda laenu eelnevalt kokkulepitud tingimustel. Siia ei kuulu tuletisinstrumendid, kuna neid saab tasaarveldada sularahas või andes üle või emiteerides muu finantsinstrumendi. „Siduvateks laenuandmiskohustusteks” liigitatakse järgmised kapitalinõuete määruse I lisas esitatud kirjed:

a) „kohustus hoiustada finantsvara kindlaksmääratud ajal tulevikus”;

b) „kasutamata krediidilimiidid”, mis hõlmavad lepinguid „anda laenu” või pakkuda „aktseptimisvõimalusi” eelnevalt kindlaksmääratud tingimuste alusel.

58. „Finantsgarantiid” on lepingud, mis nõuavad garantiiandjalt kindlaksmääratud maksete sooritamist, et hüvitada garantii saajale tekkinud kahju, kui kindlaksmääratud võlgnik ei tee tähtaegselt makseid vastavalt võlainstrumendi algsetele või muudetud tingimustele. IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt vastavad need lepingud IAS 39 paragrahvi 9 ning IFRS 4 lisas A esitatud finantsgarantiilepingu määratlusele. „Finantsgarantiideks” liigitatakse järgmised kapitalinõuete määruse I lisas esitatud kirjed:

a) „finantsgarantiid”;

b) „krediidituletisinstrumendid”, mis vastavad finantsgarantii määratlusele;

c) „finantsiseloomuga tagasivõtmatud valmisolekuakreditiivid”.

59. „Muud siduvad kohustused” hõlmab järgmisi kapitalinõuete direktiivi I lisas esitatud kirjeid:

a) „osaliselt tasutud aktsiate ja osade ning väärtpaberite tasumata osa”;

b) „väljastatud ja kinnitatud dokumentaalmaksed”;

c) kaubanduse rahastamise bilansivälised kirjed;

d) „dokumentaalmaksed, mille puhul kaubasaadetis on tagatiseks, ja muud automaatselt likvideeruvad tehingud”;

e) „tagatised ja kahjuhüvitised” (sh pakkumus- ja täitmisgarantiid) ning „mittefinantsgarantiid”;

f) „saatelehe tagatised (shipping guarantees), tolli- ja maksugarantiid”;

g) võlakirjade emissiooniteenused (NIF) ja uueneva käenduse süsteemid (RUF);

h) „kasutamata krediidilimiidid”, mis hõlmavad lepinguid „anda laenu” või pakkuda „aktseptimisvõimalusi” juhul, kui tingimused ei ole eelnevalt kindlaks määratud;

i) „kasutamata krediidilimiidid”, mis hõlmavad „väärtpaberite ostu” või „garantiide andmist” käsitlevaid lepinguid;

j) „pakkumus- ja täitmisgarantiide kasutamata krediidilimiidid”;

k) „muud bilansivälised kirjed” kapitalinõuete direktiivi I lisas.

60. IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt kajastatakse järgmised kirjed bilansis ning sellest tulenevalt ei tohiks neid kajastada bilansiväliste riskipositsioonidena:

a) „krediidituletisinstrumendid”, mis ei vasta finantsgarantii määratlusele, on IAS 39 kohaselt „tuletisinstrumendid”;

b) „käskvekslite aktseptid” on krediidiasutuse või investeerimisühingu kohustused maksta lõpptähtajal tavaliselt kaupade müüki katva käskveksli nimiväärtus. Seepärast liigitatakse need bilansis kui „nõuded klientide vastu”;

c) „vekslite käendus”, mis ei vasta IAS 39 kohastele kajastamise lõpetamise kriteeriumidele;

d) „regressiõigusega tehingud”, mis ei vasta IAS 39 kohastele kajastamise lõpetamise kriteeriumidele;

e) „lihtforvardi põhised vara ostmise kohustused” on IAS 39 kohaselt „tuletisinstrumendid”;

f) „direktiivi 86/635/EMÜ artikli 12 lõigetes 3 ja 5 määratletud vara müügi- ja tagasiostulepingud”. Nendes lepingutes on vastuvõtjal võimalus, kuid mitte kohustus, tagastada vara eelnevalt kokkulepitud hinnaga kindlaksmääratud (või kindlaksmäärataval) kuupäeval. Seega vastavad need lepingud IAS 39 paragrahvi 9 kohasele tuletisinstrumentide määratlusele.

61. „millest: makseviivituses” hõlmab nende võetud siduvate laenuandmiskohustuste, antud finantsgarantiide ja muude võetud siduvate kohustuste nimiväärtust, mille vastaspoolel on tekkinud makseviivitus vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178.

62. Bilansiväliste riskipositsioonide puhul on „nimiväärtus” summa, mis kõige paremini kajastab krediidiasutuse või investeerimisühingu maksimaalset krediidiriski positsiooni, ilma et võetaks arvesse mis tahes hoitavat tagatist või muud krediidikvaliteedi parandamist. Eelkõige antud finantsgarantiide puhul on nimiväärtus maksimaalne summa, mida üksus peaks maksma garantii sissenõudmise korral. Siduvate laenuandmiskohustuste puhul on nimiväärtus see kasutamata summa, mille krediidiasutus või investeerimisühing on lubanud laenuks anda. Nimiväärtused on riskipositsiooni väärtused enne ümberhindlustegurite ja krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamist.

63. Vormis 9.2 on aruande esitaja ees võetud siduvate laenuandmiskohustuste puhul nimiväärtuseks kogu kasutamata summa, mida vastaspool on lubanud krediidiasutusele või investeerimisühingule laenata. Muude siduvate kohustuste puhul aruande esitaja ees on nimiväärtuseks see kogusumma, mille tehingu teine osapool on lubanud. Saadud finantsgarantiide puhul on „garantii maksimaalne väärtus, mida saab arvesse võtta” maksimaalne summa, mille vastaspool peaks maksma garantii sissenõudmise korral. Kui saadud finantsgarantii on andnud rohkem kui üks garantiiandja, kajastatakse tagatud summa vormis ainult ühe korra; tagatud summa eraldatakse garantiiandjale, kes on krediidiriski maandamise seisukohalt olulisem.

10.   TULETISINSTRUMENDID (10 JA 11)

64. Kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide ja riskimaandamisarvestuse eesmärgil hoitavate tuletisinstrumentide bilansiline väärtus ja tinglik väärtus kajastatakse alusriski liikide, turu liikide (börsiväline vs. reguleeritud turg) ja tooteliikide kaupa.

Kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt esitatakse nendes vormides kõik kauplemisel kasutatavad ja riskimaanduse tuletisinstrumendid, olenemata portfellist või sellest, kas neid siseriikliku GAAPi kohaselt bilansis kajastatakse või mitte.

65. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad riskimaandamise arvestuse eesmärgil hoitavad tuletisinstrumendid riskimaanduse liikide alusel.

66. Hübriidinstrumentides sisalduvad tuletisinstrumendid, mis on eraldatud põhilepingust, kajastatakse vormides 10 ja 11 vastavalt tuletisinstrumendi laadile. Põhilepingu summa ei sisaldu neis vormides. Siiski juhul, kui hübriidinstrumenti mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, kajastatakse leping tervikuna kauplemiseks hoitavate või õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate finantsvarade kategoorias (ja seega ei kajastata tuletisinstrumendi tunnustega väärtpabereid vormides 10 ja 11).

10.1.    Tuletisinstrumentide liigitus riski liigi alusel

67. Kõik tuletisinstrumendid liigitatakse järgmistesse riskikategooriatesse:

a) intressimäär: intressimäära tuletisinstrumendid on intressi kandva finantsinstrumendiga seotud lepingud, mille rahavood on kindlaks määratud viiteintressimääradega või muu intressimäära lepinguga, näiteks futuurioptsiooni leping riigivõlakirjade ostmiseks. Sellesse kategooriasse kuuluvad üksnes need kokkulepped, mille kõigi poolte riskipositsioon tuleneb vaid ühe valuutaga seotud intressimäärast. Sellest kategooriast jäävad välja lepingud, millega kaasneb ühe või enama välisvaluuta vahetus, näiteks eri valuutade intressimäära vahetuslepingud ja valuutaoptsioonid, ning muud lepingud, mille peamine riskitunnus on valuutarisk; need kajastatakse valuutakursside lepingutena. Intressimäärade lepingud hõlmavad intressiforvardeid, ühe valuuta intressimäära vahetuslepinguid, intressimäärafutuure, intressimääraoptsioone (sealhulgas ülempiirid, alampiirid, intressivahemikud (collars), intressikoridorid), intressimäära vahetusoptsioone ning intressimäära ostutähti;

b) aktsiad: aktsiatel põhinevad tuletisinstrumendid on lepingud, mille tulu või tulu osa on seotud konkreetse aktsia hinna või aktsiaindeksiga;

c) valuutad ja kuld: nende tuletisinstrumentide hulka kuuluvad lepingud, mis on seotud valuutade vahetusega forvardite turul ja kulla väärtusega. Seega hõlmavad need lihtforvardeid, välisvaluuta vahetustehinguid, valuuta vahetustehinguid (sh eri valuutade intressimäära vahetuslepingud), valuutafutuure, valuutaoptsioone, valuuta vahetusoptsioone ja valuuta ostutähti. Välisvaluuta tuletisinstrumendid hõlmavad kõiki kokkuleppeid, millega kaasneb riskipositsioon rohkem kui ühes valuutas, kas seoses intressimäärade või vahetuskurssidega. Kullalepingud hõlmavad kõiki lepinguid, millega kaasneb riskipositsioon selle kauba suhtes;

d) krediit: krediidituletisinstrumendid on lepingud, mis ei vasta finantsgarantiide määratlusele ja mille väljamaksed on seotud eelkõige konkreetse aluseks oleva krediidi krediidikvaliteedi mõne mõõdikuga. Lepingutes määratakse kindlaks maksete vahetamine, mille puhul kahest poolest vähemalt üks määratakse kindlaks aluseks oleva krediidi tulemusnäitajate alusel. Väljamaksete tegemise võivad käivitada mitu sündmust, sealhulgas makseviivitus, reitingu langetamine või alusvara krediidiriski marginaali kindlaksmääratud muutus;

e) kaup: need tuletisinstrumendid on lepingud, mille tulu või tulu osa on seotud sellise kauba nagu väärismetalli (muu kui kuld), nafta, puidu või põllumajandustoodete hinna või hinnaindeksiga;

f) muud: need tuletisinstrumendid on mis tahes muud tuletislepingud, millega ei kaasne riskipositsiooni välisvaluutas, intressimääras, aktsiates, kaubas ega krediidiriskis, sealhulgas klimaatiliste muutujatega seotud tuletisinstrumendid või kindlustuse tuletisinstrumendid.

68. Kui tuletisinstrumendiga on seotud rohkem kui ühte liiki risk, liigitatakse instrument kõige tundlikumat liiki riski alusel. Kui mitme riskipositsiooniga tuletisinstrumentide liigitamisel tekib ebakindlus, liigitatakse lepingud järgmises tähtsuse järjekorras:

a) kaubad: kõik tuletisinstrumentide tehingud, mis on seotud kaubast või kauba indeksist tuleneva riskipositsiooniga, kajastatakse selles kategoorias sõltumata sellest, kas need on seotud või mitte ühise riskipositsiooni võtmisega kaupades ja muus riskikategoorias, mis võib hõlmata välisvaluutat, intressimäära või aktsiaid;

b) aktsiad: võtmata arvesse selliseid tuletislepinguid, millega kaasneb ühine riskipositsioon kaupades ja aktsiates ning mida kajastatakse kaupadena, kajastatakse aktsiate kategoorias kõiki tuletisinstrumentidega tehinguid, mis on seotud aktsiate või aktsiaindeksite tulemusnäitajatega. Aktsiatehingud, millega kaasneb riskipositsioon välisvaluutas või intressimäärades, tuleks kajastada siin kategoorias;

c) valuutad ja kuld: see kategooria hõlmab kõiki tuletisinstrumentidega tehinguid (välja arvatud need, mis on kajastatud juba kauba või aktsiate kategoorias), millega kaasneb riskipositsioon rohkemas kui ühes valuutas, olgu see siis seotud kas intressi kandvate finantsinstrumentidega või vahetuskurssidega.

10.2.    Tuletisinstrumentide puhul kajastatavad summad

69. Kõigi tuletisinstrumentide (riskimaandamise arvestuse eesmärgil või kauplemiseks hoitavad) „bilansiline väärtus” on nende õiglane väärtus IFRSi kohaselt. Positiivse õiglase väärtusega (üle nulli) tuletisinstrumendid on „finantsvarad” ja negatiivse õiglase väärtusega (alla nulli) tuletisinstrumendid on „finantskohustused”. Positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumentide („finantsvarad”) „bilansiline väärtus” esitatakse eraldi negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumentide („finantskohustused”) „bilansilisest väärtusest”. Esmase kajastamise kuupäeval liigitatakse tuletisinstrument kas „finantsvaraks” või „finantskohustuseks” vastavalt selle esialgsele õiglasele väärtusele. Pärast esialgset kirjendamist tuletisinstrumendi õiglane väärtus suureneb või väheneb ning instrumendi vahetamise tingimused muutuvad krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks kas soodsateks (ja tuletisinstrument liigitatakse „finantsvaraks”) või ebasoodsateks (ja tuletisinstrument liigitatakse „finantskohustuseks”).

Kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt on esitatud bilansiline väärtus siseriikliku GAAPi kohane bilansiline väärtus, mis sisaldab laekumisi, preemiat ja eraldisi, kui see on asjakohane. Lisaks bilansilisele väärtusele esitavad aruandvad krediidiasutused ja investeerimisühingud BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt ka turuväärtuse.

70. „Tinglik väärtus” (IFRSi kohaselt „nominaalsumma”) on kõigi sõlmitud kuid veel arveldamata tehingute nimiväärtuse brutosumma aruandekuupäeval. Tingliku väärtuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse eelkõige järgmist:

a) lepingute puhul, mille põhisumma nimi- või tinglik väärtus on muutuv, on kajastamise aluseks põhisummade nimiväärtus või tinglik väärtus aruandekuupäeval;

b) kordajat sisaldava tuletislepingu puhul on kajastatav tinglik väärtus lepingu tegelik tinglik väärtus või nimiväärtus;

c) vahetuslepingud: vahetuslepingu tinglik väärtus on intressimaksete, välisvaluuta või muu tulu või kulu vahetuse aluseks olev põhisumma;

d) aktsiate ja kaupadega seotud lepingud: aktsia- või kaubalepingu kajastatav tinglik väärtus on lepingu kohaselt ostmiseks või müümiseks ette nähtud kauba või aktsiatoote kogus, mis on korrutatud ühiku lepingulise hinnaga. Põhimakse mitut vahetust sisaldava kaubalepingu puhul kajastatav tinglik väärtus on lepinguline summa, mis on korrutatud põhimakse järelejäänud vahetuste arvuga lepingus;

e) krediidituletisinstrumendid: krediidituletisinstrumentide puhul kajastatav lepinguväärtus on aluseks oleva asjaomase krediidi nimiväärtus;

f) digitaaloptsioonidel ehk „kõik või mitte midagi” optsioonidel on eelnevalt kindlaks määratud väljamakse, mis võib olla kas rahaline summa või alusvaraga seotud lepingute arv. Digitaaloptsioonide tinglik väärtus määratletakse kui eelnevalt kindlaks määratud rahaline summa või alusvara õiglane väärtus aruandekuupäeval.

71. Tuletisinstrumentide „tinglikku väärtust” käsitlev veerg hõlmab iga kirje puhul kõigi nende lepingute tingliku väärtuse summat, milles krediidiasutus või investeerimisühing on vastaspool, sõltumata sellest, kas tuletisinstrumente käsitatakse bilansis varade või kohustustena. Kajastada tuleb kõik tinglikud väärtused sõltumata sellest, kas tuletisinstrumentide õiglane väärtus on positiivne, negatiivne või null. Tinglike väärtuste tasaarvestus ei ole lubatud.

72. „Tinglik väärtus” kajastatakse kogusummana („kokku”) ja osadena („millest: müüdud”) järgmiste kirjete puhul: „börsivälised optsioonid”, „reguleeritud turu optsioonid”, „kaup” ja „muu”. Kirje „millest müüdud” hõlmab selliste lepingute tinglikke väärtuseid (täitmishind), mille puhul krediidiasutuse või investeerimisühingu (optsiooni kirjutaja) vastaspooltel (optsiooni valdajad) on õigus optsiooni kasutada, ning krediidiriski tuletisinstrumentidega seotud kirjete puhul selliste lepingute tinglikke väärtusi, milles krediidiasutus või investeerimisühing (krediidiriski kaitse müüja) on müünud (annab) oma vastaspooltele (krediidiriski kaitse ostja) kaitset.

10.3.    „Majanduslikuks riskimaanduseks” liigitatud tuletisinstrumendid

73. Tuletisinstrumendid, mis ei ole IAS 39 või BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohase raamatupidamistava kohaselt efektiivsed riskimaandamisinstrumendid, tuleks kajastada portfellis „kauplemiseks hoitavad”. Seda kohaldatakse ka nende tuletisinstrumentide suhtes, mida hoitakse riskimaanduse eesmärgil, kuid mis ei vasta IAS 39 või BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohase raamatupidamistava kohastele efektiivsete riskimaandamisinstrumentide nõuetele, ning tuletisinstrumentide suhtes, mis on seotud noteerimata omakapitaliinstrumentidega, mille õiglast väärtust ei saa usaldusväärselt mõõta.

74. „Kauplemiseks hoitavad” tuletisinstrumendid, mis vastavad „majandusliku riskimaanduse” määratlusele, kajastatakse iga riski liigi puhul eraldi. Kirje „majanduslik riskimaandus” hõlmab neid tuletisinstrumente, mis on liigitatud „kauplemiseks hoitavaks”, kuid mis ei kuulu kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 86 määratletud kauplemisportfelli. See kirje ei sisalda oma arvel kauplemise tuletisinstrumente.

10.4.    Tuletisinstrumentide jaotus vastaspoole sektorite kaupa

75. Kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide ja ka riskimaandamisarvestuse eesmärgil hoitavate tuletisinstrumentide puhul, millega kaubeldakse börsivälisel turul, kajastatakse bilansiline väärtus ja tinglik koguväärtus vastaspoole lõikes, kasutades järgmisi kategooriaid:

a) „krediidiasutused”;

b) „muud finantssektori äriühingud” ja

c) „ülejäänud” ehk kõik muud vastaspooled.

76. Kõik börsivälised tuletisinstrumendid, sõltumata nendega seotud riski liigist, jaotatakse nende vastaspoolte alusel. Krediidiriski tuletisinstrumentide vastaspoolte jaotus osutab sektorile, kuhu on liigitatud krediidiasutuse või investeerimisühingu lepingus sätestatud vastaspool (krediidiriski kaitse ostja või müüja).

11.   MUUTUSED KREDIIDIKAHJU JA OMAKAPITALIINSTRUMENTIDE VÄÄRTUSE LANGUSEGA SEOTUD ALLAHINDLUSTES (12)

77. „Suurenemised seoses summadega, mis on kõrvale pandud hinnangulise laenukahjumi jaoks perioodi jooksul” kajastatakse siis, kui varade põhikategooria või vastaspoole puhul kajastatakse asjaomasel perioodil varade väärtuse languse hinnangu tulemusena netokulu; ehk kui asjaomase kategooria või vastaspoole puhul varade väärtuse languse suurenemised perioodi jooksul ületavad vähenemisi. „Vähenemised seoses summadega, mis on hinnangulise laenukahjumi puhul perioodi jooksul tühistatud” kajastatakse siis, kui varade põhikategooria või vastaspoole puhul kajastatakse asjaomasel perioodil varade väärtuse languse hinnangu tulemusena netotulu; ehk kui asjaomase kategooria või vastaspoole puhul varade väärtuse languse vähenemised perioodi jooksul ületavad suurenemised.

78. Nagu selgitatud käesoleva osa punktis 50, võib „mahakandmisi” teha kas kajastades finantsvara väärtuse vähenemise otse kasumiaruandes (ilma allahindluse kontot kasutamata) või vähendades finantsvaraga seotud allahindluse kontode summat. „Vähenemised, mis tulenevad allahindluste suhtes võetud summadest” tähendab selliseid allahindluste akumuleeritud summa vähenemisi, mis tulenevad perioodi jooksul tehtud „mahakandmistest” olukordades, kus nendega seotud võlainstrumente on käsitatud ebatõenäoliselt laekuvatena. „Otse kasumiaruandes kajastatud väärtuste korrigeerimised” on „mahakandmised”, mis on tehtud perioodi jooksul otse nendega seotud finantsvara summa vastu.

12.   SAADUD TAGATISED JA GARANTIID (13)

12.1.    Laenude ja ettemaksete jaotus tagatiste ja garantiide kaupa (13.1)

79. Laene ja ettemakseid tagavad pandid ja garantiid kirjendatakse pandi liigi alusel hüpoteeklaenudena ja muude tagatisega laenudena ning finantsgarantiide alusel. Laenud ja ettemaksed jaotatakse vastaspoolte alusel.

80. Vormis 13.1 kajastatakse „tagatise või garantii maksimaalne väärtus, mida saab arvesse võtta”. Vormi 13.1 veergudes esitatud finantsgarantii ja/või tagatise väärtuste summa ei tohi ületada sellega seotud laenu bilansilist väärtust.

81. Laenude ja ettemaksete kajastamisel vastavalt pandi liigile kasutatakse järgmisi määratlusi:

a) „hüpoteeklaenud [kinnisvaraga tagatud laenud]” hõlmavad „eluasemelaene”, kuhu kuuluvad elamukinnisvaraga tagatud laenud, ja „ärikinnisvaralaene”, mis on tagatud ärikinnisvarast pandiga. Mõlemal juhul kohaldatakse kapitalinõuete määruses esitatud määratlust;

b) „muud tagatisega laenud” hõlmavad „raha [emiteeritud võlainstrumendid]”, kuhu kuuluvad a) laenu tagatiseks antud hoiused aruandvas krediidiasutuses või investeerimisühingus; b) või aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud võlaväärtpaberid, mis on antud laenu tagatiseks. „Ülejäänu” hõlmab mis tahes kolmandate isikute emiteeritud muude väärtpaberite või muu vara pante;

c) „saadud finantsgarantiid” hõlmab lepinguid, mis nõuavad garantiiandjalt kindlaksmääratud maksete sooritamist, et hüvitada krediidiasutusele või investeerimisühingule tekkinud kahju, kui kindlaksmääratud võlgnik ei tee tähtaegselt makseid vastavalt võlainstrumendi algsetele või muudetud tingimustele.

82. Laenude ja ettemaksete puhul, millel on samaaegselt rohkem kui üht liiki tagatis või garantii, jaotatakse kirje „tagatise või garantii maksimaalne väärtus, mida saab arvesse võtta” summa vastavalt tagatise või garantii kvaliteedile, alustades parima kvaliteediga tagatisest või garantiist.

12.2.    Tagatised, mis on omandatud perioodi jooksul, võttes need enda valdusse [aruande kuupäeva seisuga valduses olevad] (13.2)

83. See vorm sisaldab sellise tagatise bilansilist väärtust, mis on saadud aruandlusperioodi alguse ja lõpu vahel ning mida aruandekuupäeval jätkuvalt kajastatakse bilansis.

12.3.    Akumuleeritud tagatised, mis on omandatud, võttes need enda valdusse [materiaalne vara] (13.3)

84. „Tagatise üleminek [materiaalne vara]” on selle materiaalse vara kumulatiivne bilansiline väärtus, mis on saadud, võttes valdusse tagatise, mida aruandekuupäeval jätkuvalt kajastatakse bilansis, võtmata arvesse tagatisi, mis liigitatakse kirjel „materiaalsed põhivarad”.

13.   ÕIGLASE VÄÄRTUSE HIERARHIA: ÕIGLASES VÄÄRTUSES FINANTSINSTRUMENDID (14)

85. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad õiglases väärtuses mõõdetud finantsinstrumentide väärtuse vastavalt IFRS 13 punktis 72 sätestatud hierarhiale.

86. „Õiglase väärtuse muutus perioodi jooksul” hõlmab kahjumit või kasumit, mis tuleneb aruandekuupäeval jätkuvalt olemasolevate instrumentide uuesti mõõtmistest perioodi jooksul. Need kahjumid ja kasumid kajastatakse nagu kasumiaruandesse kaasamiseks; seega kajastatakse need summad enne maksustamist.

87. „Õiglase väärtuse akumuleeritud muutus enne maksustamist” sisaldab instrumentide uuesti mõõtmiste tulemusena saadud kasumite või kahjumite summat, mis on akumuleerunud alates esialgsest kirjendamisest kuni aruandekuupäevani.

14.   KAJASTAMISE LÕPETAMINE JA ÜLEKANTUD FINANTSVARADEGA SEOTUD FINANTSKOHUSTUSED (15)

88. Vorm 15 sisaldab teavet ülekantud finantsvarade kohta, millest osa või kõigi kajastamist ei saa lõpetada, ning finantsvarade kohta, mille kajastamine on tervikuna lõpetatud ja mille puhul krediidiasutusel või investeerimisühingul säilivad teenindamise õigused.

89. Nende varadega seotud kohustused kajastatakse vastavalt portfellile, milles olid seotud ülekantud finantsvarad kajastatud aktiva poolel ning mitte vastavalt portfellile, milles need olid kajastatud passiva poolel.

90. Veerg „summad, mille kajastamine on lõpetatud kapitali arvestamise eesmärgil” hõlmab nende finantsvarade bilansilist väärtust, mis on kajastatud raamatupidamisarvestuse eesmärgil, kuid mille kajastamine on lõpetatud usaldatavusnõuete kohaldamise eesmärgil, kuna krediidiasutus või investeerimisühing käsitab neid kapitali arvestamise eesmärgil väärtpaberistamise positsioonidena vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 109, sest oluline osa krediidiriskist on üle kantud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 243 ja 244.

91. „Repolepingud” („repod”) on tehingud, mille käigus krediidiasutus või investeerimisühing saab sularaha teatava hinnaga müüdud finantsvarade vastu ja millega kaasneb siduv kohustus osta samad (või identsed) varad tagasi kindlaksmääratud hinnaga konkreetsel kuupäeval tulevikus. Ka tehinguid, millega kantakse rahalise tagatise eest ajutiselt üle kuld, käsitatakse kui „repolepingud” („repod”). Rahasummad, mille krediidiasutus või investeerimisühing on saanud kolmandale isikule („ajutine omandaja”) üle kantud finantsvarade eest, liigitatakse kirjele „repolepingud” juhul, kui pöördtehing on siduv kohustus, mitte ainult võimalus. Repolepingud hõlmavad ka repo-tüüpi tehinguid, mille hulka võivad kuuluda järgmised summad:

a) summad, mis on saadud kolmandale isikule rahalise tagatise vastu väärtpaberite laenuks andmise vormis ajutiselt üle kantud väärtpaberite eest;

b) summad, mis on saadud kolmandale isikule müügilepingu/tagasiostulepingu vormis ajutiselt ülekantud väärtpaberite eest.

92. Kirjed „repolepingud” („repod”) ja „pöördrepolaenud” („pöördrepod”) hõlmavad krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud või väljalaenatud raha.

93. Kui üle kantud finantsvarade kajastamine on lõpetatud, kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud väärtpaberistamise tehingus selle kirjega seoses saadud kasumit (kahjumit) kasumiaruandes vastavalt sellele „arvestusportfellile”, millesse finantsvarad kuulusid enne, kui nende kajastamine lõpetati.

15.   KASUMIARUANDE TEATAVATE KIRJETE JAOTUS (16)

94. Kasumiaruande teatavate kirjete puhul esitatakse kasumi (või tulude) ja kahjumi (või kulude) täiendav jaotus.

15.1.    Intressitulu ja -kulu instrumentide ja vastaspoole sektorite lõikes (16.1)

95. Intressid jaotatakse finants- ja muudest varadest ning negatiivse efektiivse intressimääraga finantskohustustest saadud intressituluks ning finants- ja muudest kohustustest ning negatiivse efektiivse intressimääraga finantsvaradest tulenevaks intressikuluks. Finantsvarade ja negatiivse efektiivse intressimääraga finantskohustuste intressitulu hõlmab kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide, võlaväärtpaberite, laenude ja ettemaksete, samuti hoiuste, emiteeritud võlaväärtpaberite ja muude negatiivse efektiivse intressimääraga finantskohustuste intresse. Finantskohustuste ja negatiivse efektiivse intressimääraga finantsvarade intressikulu hõlmab kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide, hoiuste, emiteeritud võlaväärtpaberite ja muude finantskohustuste, samuti negatiivse efektiivse intressimääraga võlaväärtpaberite, laenude ja ettemaksete intresse. Vormi 16.1 eesmärgil käsitatakse lühikesi positsioone muude finantskohustustena. Arvesse võetakse eri portfellide kõik instrumendid, välja arvatud kirjel „tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus” sisalduvad instrumendid, mida ei kasutata intressiriski maandamiseks.

96. Kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide intress sisaldab nende kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentidega seotud summasid, mida saab käsitada „majandusliku riskimaandusena”, mis on kajastatud intressitulu või -kuluna, et korrigeerida maandatud finantsinstrumentide tulu või kulu majanduslikust seisukohast, kuid mitte arvestuse seisukohast.

15.2.    Instrumentide lõikes kasumid või kahjumid, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (16.2)

97. Kasumid ja kahjumid, mis on tulenenud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, jaotatakse finantsinstrumendi liikide ja arvestusportfellide kaupa. Ige kirje puhul esitatakse realiseeritud puhaskasum või -kahjum, mis tuleneb tehingust, mille kajastamine on lõpetatud. Netosumma kajastab realiseeritud kasumite ja realiseeritud kahjumite vahet. Kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kauplemiseks hoitavateks liigitatud finantsinstrumentidest tulenevaid kahjumeid ja kasumeid selles vormis ei kajastata, olenemata nende instrumentide suhtes kohaldatavatest hindamiseeskirjadest.

15.3.    Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid instrumentide lõikes (16.3)

98. Kahjumid ja kasumid, mis tulenevad kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest, jaotatakse instrumendi liigi alusel; jaotuse iga kirje on finantsinstrumendi realiseeritud ja realiseerimata netosumma (kasumid miinus kahjumid). Kauplemisest tulenevad kasumid ja kahjumid peaksid hõlmama hetketurul välisvaluutaga kauplemisest (v.a välisvaluuta rahatähtede ja müntide vahetus) tulenevaid kasumeid ja kahjumeid. Kauplemisest tulenevad kasumid ja kahjumid ei peaks hõlmama väärismetallidega kauplemisest tulenevaid kasumeid ja kahjumeid, sest väärismetallid ei ole finantsinstrumendid.

15.4.    Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid riskide lõikes (16.4)

99. Kahjumid ja kasumid, mis tulenevad kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja finantskohustustest, jaotatakse ka riski liigi alusel; jaotuse iga kirje on riskipositsiooniga, sealhulgas seotud tuletisinstrumentidega, seotud alusriski (intressimäär, aktsiad, välisvaluuta, krediit, kaup ja muu) realiseeritud ja realiseerimata netosumma (kasumid miinus kahjumid). Vahetuskursi erinevustest tulenevad kasumid ja kahjumid esitatakse kirjel, millel esitatakse vahetatud instrumendist tulenevad ülejäänud kasumid ja kahjumid. Varadest ja kohustustest (välja arvatud tuletisinstrumendid) tulenev kasum ja kahjum kajastatakse järgmisel viisil:

a) intressimäär: sealhulgas laenude ja ettemaksete, hoiuste ja võlaväärtpaberitega (hoitavad või emiteeritud) seotud kauplemine;

b) omakapital: sealhulgas aktsiatega, eurofondide noteeringute ja muude omakapitaliinstrumentidega seotud kauplemine;

c) välisvaluutatehingud: sealhulgas tehingud üksnes välisvaluutaga;

d) krediidirisk: sealhulgas krediidiriski vahetustehingut sisaldavate võlakirjadega seotud kauplemine;

e) kaubad: see kirje hõlmab ainult tuletisinstrumente, sest kauplemise eesmärgil hoitavad kaubad tuleb kajastada kirjel „muud varad” ja mitte kirjel „kauplemiseks hoitavad finantsvarad”;

f) muu: kaasa arvatud kauplemine finantsinstrumentidega, mida ei saa liigitada muudesse jaotistesse.

15.5.    Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum instrumentide lõikes (16.5)

100. Kahjum ja kasum, mis tuleneb õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest, jaotatakse instrumendi liikide kaupa. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kajastama realiseeritud ja realiseerimata netosummad ning perioodi jooksul krediidiriski (laenuandja või emitendi enda krediidirisk) muutustest tingitud õiglase väärtuse muutuse summa.

15.6.    Riskimaandamise arvestusest tulenevad kasumid ja kahjumid (16.6)

101. Riskimaandamise arvestuse kasum ja kahjum jaotatakse riskimaandamise arvestuse liikide kaupa: õiglase väärtuse riskimaandus, rahavoo riskimaandus ning välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus. Õiglase väärtuse riskimaandusega seotud kasum ja kahjum jaguneb riskimaandamisinstrumendi ja maandatavate instrumentide vahel.

15.7.    Finantsvarade ja mittefinantsvarade väärtuse langus (16.7)

102. „Lisandumine” kajastatakse juhul, kui arvestusportfelli või varade põhikategooria puhul kajastatakse asjaomasel perioodil varade väärtuse languse hinnangu tulemusena netokulu. „Tühistamine” kajastatakse juhul, kui arvestusportfelli või varade põhikategooria puhul kajastatakse asjaomasel perioodil varade väärtuse languse hinnangu tulemusena netotulu.

16.   RAAMATUPIDAMISARVESTUSEKOHASE JA KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE KOHASE KONSOLIDEERIMISE KOOSKÕLASTAV VÕRDLEMINE (17)

103. „Raamatupidamisarvestusekohane konsolideerimine” hõlmab varade, kohustuste ja omakapitali bilansilist väärtust ning ka bilansiväliste riskipositsioonide nimiväärtusi, mis on esitatud vastavalt raamatupidamisarvestusekohasele konsolideerimisele; seega hõlmab konsolideerimine ka kindlustusandjaid ja finantssektoriväliseid äriühinguid.

104. Selle vormi kirje „tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud” ei hõlma tütarettevõtjaid, kuna raamatupidamisarvestusekohasel konsolideerimisel on kõik tütarettevõtjad täielikult konsolideeritud.

105. Kirje „edasikindlustus- ja kindlustuslepingute varad” hõlmab nii ülekantud edasikindlustuslepingute kohaseid varasid ning, juhul kui neid on, ka mis tahes varasid, mis on seotud sõlmitud kindlustus- ja edasikindlustuslepingutega.

106. Kirje „kindlustus- ja edasikindlustuslepingute kohustused” hõlmab sõlmitud kindlustus- ja edasikindlustuslepingute kohaseid kohustusi.

17.   GEOGRAAFILINE JAOTUS (20)

107. Vormi 20 kohane teave esitatakse juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing ületab artikli 5 lõike 1 punkti a alapunktis iv kirjeldatud künnise. Vormides 20.1–20.3 jagunevad tegevused geograafiliselt asukoha järgi „riigisisesed tegevused” ja „riigivälised tegevused”. „Asukoht” tähendab selle juriidilise isiku asutamise jurisdiktsiooni, kes on kajastanud asjaomase vara või kohustuse; filiaalide puhul on see nende asukoha jurisdiktsioon. Sel eesmärgil hõlmavad „riigisisesed” tegevused tegevusi, mis on kajastatud krediidiasutuse või investeerimisühingu asukoha liikmesriigis.

108. Vormid 20.4–20.7 sisaldavad teavet riikide lõikes vahetu vastaspoole asukoha alusel. Esitatud jaotus hõlmab nõudeid või kohustusi iga sellise välisriigi residendi vastu, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on riskipositsioonid. Nõudeid ja kohustusi rahvusüleste organisatsioonide vastu ei määrata krediidiasutuse või investeerimisühingu asukohariigi, vaid geograafilise piirkonna „muud riigid” alla.

109. Võlainstrumentide puhul kajastatakse vormis 20.4 „bilansiline brutoväärtus” vastavalt 2. osa punktis 45 määratletule. Tuletisinstrumentide ja omakapitaliinstrumentide puhul on kajastatavaks summaks bilansiline väärtus. Kirjel „millest: viivisnõuded” kajastatakse laenusid ja ettemakseid vastavalt käesoleva lisa punktides 145–157 määratletule. Võla makseraskuste tõttu restruktureerimine hõlmab vormi 19 eesmärgil kõiki „võla” lepinguid, millele on laiendatud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, nagu need on määratletud käesoleva lisa punktides 163–179. Vormi 20.7 andmed esitatakse riikide lõikes NACE koodide kohase klassifikatsiooni alusel. NACE koodide esitamine toimub esimese eristustaseme (st „jagude” tase) alusel.

18.   MATERIAALNE JA IMMATERIAALNE VARA: KASUTUSRENDIL OLEVAD VARAD (21)

110. Artikli 9 punkti e kohase künnise arvutamiseks jagatakse materiaalne vara, mille krediidiasutus või investeerimisühing (rendileandja) on andnud rendile kolmandale isikutele lepingutega, mida saab käsitada kasutusrendina vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale, materiaalse vara kogusummaga.

111. IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt kajastatakse varad, mille krediidiasutus või investeerimisühing (rendileandja) on kasutusrendi alusel rendile andnud, liigitatuna mõõtmismeetodi alusel.

19.   VARAHALDUS, HOIDMINE JA MUUD TEENUSTE OSUTAMISE FUNKTSIOONID (22)

112. Artikli 9 punkti f kohase künnise arvutamisel on „teenus- ja vahendustasude netotulu” summa kirjete „teenus- ja vahendustasude tulu” ning „teenus- ja vahendustasude kulu” vahe absoluutväärtus. Samal eesmärgil on „netointressi” summa kirjete „intressitulu” ja „intressikulu” vahe absoluutväärtus.

19.1.    Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud tegevuste lõikes (22.1)

113. Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud kajastatakse tegevuse liigi lõikes. IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt sisaldab see vorm teenus- ja vahendustasude tulu ja kulu, välja arvatud järgmine tulu ja kulu:

a) summad, mida võetakse arvesse finantsinstrumentide efektiivse intressimäära arvutamisel [IFRS 7 paragrahvi 20 punkt c] ning

b) summad, mis tulenevad finantsinstrumentidest, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande [IFRS 7 paragrahvi 20 punkti c alapunkt i].

114. Arvesse ei võeta tehingukulusid, mis on otseselt seotud selliste finantsinstrumentide omandamise või emiteerimisega, mida ei mõõdeta õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande; need kulud on osa kõnealuste instrumentide esialgse omandamise/emiteerimise väärtusest ning amortiseeritakse instrumendi järelejäänud tähtaja jooksul kasumisse või kahjumisse, kasutades efektiivset intressimäära [vt IAS 39 paragrahv 43].

115. Tehingukulud, mis on otseselt seotud selliste finantsinstrumentide omandamise või emiteerimisega, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, kajastatakse kirjel „kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või netokahjum” või kirjel „õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või netokahjum”. Need kulud ei ole osa kõnealuste instrumentide esialgse omandamise või emiteerimise väärtusest ning kajastatakse koheselt kasumiaruandes.

116. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad teenus- ja vahendustasude tulusid ja kulusid vastavalt järgmistele kriteeriumidele:

a) kirje „Väärtpaberid. Emiteerimised” hõlmab teenus- ja vahendustasusid, mille krediidiasutus või investeerimisühing on saanud sellise väärtpaberiemissiooni algatamises või selliste väärtpaberite emiteerimises osalemise eest, mida ta ise ei ole algatanud või emiteerinud;

b) kirje „Väärtpaberid. Ülekandekorraldused” hõlmab teenus- ja vahendustasusid, mis krediidiasutus või investeerimisühing on saanud, kuna ta on klientide nimel võtnud vastu, edastanud ja täitnud väärtpaberite ostu- või müügikorraldusi;

c) kirje „Väärtpaberid. Muu” hõlmab teenus- ja vahendustasusid, mille krediidiasutus või investeerimisühing on saanud, kuna on osutanud muid teenuseid seoses väärtpaberitega, mille emiteerimist ta ei ole ise algatanud ja mida ta ei ole ise emiteerinud;

d) kirje „kliiring ja arveldus” sisaldab teenus- ja vahendustasude tulusid (kulusid), mis krediidiasutus või investeerimisühing on saanud (tal on tulnud tasuda), kui ta on osalenud vastaspoole-, kliiringu- ja arveldussüsteemides;

e) kirjed „varahaldus”, „hoidmine”, „kesksed haldusteenused ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjatele”, „usaldustehingud” ja „makseteenused” sisaldavad selliseid teenus- ja vahendustasude tulusid (kulusid), mis krediidiasutus või investeerimisühing on saanud (tal on tulnud tasuda), kui ta on osutanud kõnealuseid teenuseid;

f) kirje „struktureeritud rahastamine” sisaldab teenus- ja vahendustasusid, mida krediidiasutus või investeerimisühing on saanud osalemise eest selliste finantsinstrumentide emissiooni algatamises või emiteerimisel, mis ei ole krediidiasutuse või investeerimisühingu enda algatatud või emiteeritud väärtpaberid;

g) kirje „teenindustasud väärtpaberistamisest” sisaldab tulude poolel teenus- ja vahendustasude tulu, mille krediidiasutus või investeerimisühing on saanud laenu teenindamise teenuste osutamise eest, ning kulude poolel teenus- ja vahendustasudest tulenevat kulu, mida krediidiasutus või investeerimisühing on tasunud laenu teenindamise teenuse osutajatele;

h) kirjed „võetud siduvad laenuandmiskohustused” ja „antud finantsgarantiid” sisaldavad perioodi jooksul tuluna kirjendatud nende tegevuste eest saadud teenus- ja vahendustasude amortiseeritud summat, mis algselt kirjendati kirjel „muud finantskohustused”;

i) kirjed „siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees” ja „saadud finantsgarantiid” sisaldavad teenus- ja vahendustasudest tulenevaid kulusid, mille krediidiasutus või investeerimisühing on kirjendanud laenuandmiskohustuse võtnud või finantsgarantii andnud vastaspoole poolt võetud tasu tulemusena;

j) kirje „muud” sisaldab ülejäänud teenus- ja vahendustasude tulu (kulu), mis krediidiasutus või investeerimisühing on saanud (tal on tulnud tasuda), näiteks see, mis on tulenenud „muudest siduvatest kohustustest”, valuutavahetusteenustest (nt välismaiste pangatähtede või müntide vahetus) või muude tasupõhiste nõuannete või teenuste osutamisest (saamisest).

19.2.    Osutatud teenustega seotud varad (22.2)

117. Varahalduse, hoidmisfunktsioonide ja krediidiasutuse või investeerimisühingu muude osutatud teenustega seotud äritegevus kajastatakse, kasutades järgmisi määratlusi:

a) „varahaldus” osutab varadele, mis kuuluvad otseselt klientidele ja mida krediidiasutus või investeerimisühing haldab. „Varahaldus” esitatakse kliendi liigi alusel: ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, pensionifondid, kaalutlusõigusel valitsetavad kliendiportfellid ning muud investeerimisvahendid;

b) „hoidmisel olevad varad” osutab krediidiasutuse või investeerimisühingu osutatavatele kliendi kontol olevate finantsinstrumentide hoidmise ja haldamise teenustele ning deponeerimisega seotud teenustele, nt raha ja tagatiste haldamine. „Hoidmisel olevad varad” tuleb kajastada nii, et kliendid, kelle vara krediidiasutus või investeerimisühing hoiab, eristatakse liikide lõikes ning eristatakse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid ja teisi. Kirjel „millest: muudele üksustele hoidmiseks antud” kajastatakse nende hoidmisel olevates varades sisalduvate varade summa, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on tegeliku hoidmise andnud teistele üksustele;

c) „kesksed haldusteenused ühiste investeerimiste puhul” osutab haldusteenustele, mida krediidiasutus või investeerimisühing osutab ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjatele. See hõlmab muu hulgas väärtpaberiregistrite teenuseid; arvestusdokumentide koostamise teenuseid; prospektide, finantsaruannete ja kõigi muude investoritele suunatud dokumentide koostamise teenuseid; teabevahetuse teenuseid, levitades finantsaruandeid ja kõiki muid investoritele suunatud dokumente; emiteerimiste ja tagasivõtmiste teostamise ning investorite registri pidamise teenuseid; ning ka vara puhasväärtuse arvutamise teenuseid;

d) „usaldustehingud” on tegevused, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb enda nimel, kuid oma klientide eest ja kliendid kannavad riski. Usaldustehingute puhul osutab krediidiasutus või investeerimisühing struktureeritud üksusele sageli teenuseid, näiteks hoidmisel oleva vara halduse teenuseid, või portfellide valitsemist kaalutlusõiguse alusel. Kõik usaldustehingud esitatakse üksnes sellel kirjel sõltumata sellest, kas krediidiasutus või investeerimisühing osutab täiendavalt muid teenuseid või mitte;

e) „makseteenused” osutab selliste võlainstrumentidest tulenevate maksete sissenõudmisele klientide nimel, mida ei ole kajastatud krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis ning mida ei ole ta ise välja andnud;

f) „klientide jagatud, kuid mitte hallatavad varad” osutab toodetele, mille on emiteerinud konsolideerimisgruppi mittekuuluvad üksused ja mille krediidiasutus või investeerimisühing on jaotanud oma olemasolevatele klientidele. See kirje esitatakse toote liigi alusel;

g) „osutatud teenustega seotud varade summa” hõlmab nende õiglases väärtuses kajastatud varade summat, millega krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevus on seotud. Kui õiglane väärtus ei ole kättesaadav, võib kasutada ka muid mõõtmisaluseid, sealhulgas nimiväärtust. Kui krediidiasutus või investeerimisühing osutab teenuseid sellistele üksustele nagu ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad või pensionifondid, võib asjaomaseid varasid näidata väärtuses, millega need üksused kajastavad need varad enda bilansis. Esitatud summad sisaldavad vajaduse korral kogunenud intressi.

20.   OSALUSED KONSOLIDEERIMATA STRUKTUREERITUD ÜKSUSTES (30)

118. „Kasutatud likviidsustoetus” tähendab konsolideerimata struktureeritud üksustele antud laenu ja ettemaksete bilansilise väärtuse ning konsolideerimata struktureeritud üksuste emiteeritud ja krediidiasusutse või investeerimisühingu hoitavate võlaväärtpaberite bilansilise väärtuse summat.

21.   SEOTUD OSAPOOLED (31)

119. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad andmed summade ja/või tehingute kohta, mis on seotud selliste bilansiliste ja bilansiväliste riskipositsioonidega, mille vastaspool on seotud osapool.

120. Arvesse ei võeta grupisiseseid tehinguid ja grupisiseseid laenujääke. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus „tütarettevõtjad ja muud samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused” need saldod ja tehingud seoses tütarettevõtjatega, mida ei ole elimineeritud kas seepärast, et tütarettevõtjaid ei ole täielikult konsolideeritud usaldatavusnõuetekohase konsolideerimise alusel või seepärast, et vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 19 on tütarettevõtjad jäetud usaldatavusnõuetekohase konsolideerimise kohaldamisalast välja, kuna nad on ebaolulised, või seepärast, et suuremasse konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul on tütarettevõtjad kõrgeima tasandi emaettevõtja tütarettevõtjad, mitte krediidiasutuse või investeerimisühingu enda tütarettevõtjad. Veerus „sidusettevõtjad ja ühisettevõtjad” esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud proportsionaalse konsolideerimise või kapitaliosaluse meetodi kohaldamisel nende saldode ja tehingute osad, mis on seotud nendega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate ühisettevõtjate ja sidusettevõtjatega ja mida ei ole elimineeritud.

21.1.    Seotud osapooled: neile tasumisele kuuluvad ja neilt saadaolevad summad (31.1)

121. Kirjel „siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees” esitab krediidiasutus või investeerimisühing summa, mis on aruande esitaja ees võetud siduvate laenuandmiskohustuste „nimiväärtuse”, saadud finantsgarantiide „tagatise või garantii maksimaalse väärtuse, mida saab arvesse võtta” ning aruande esitaja ees võetud muude siduvate kohustuste „nimiväärtuse” summa.

21.2.    Seotud osapooled: kulud ja tulud, mis tulenevad tehingutest seotud osapooltega (31.2)

122. „Kasum või kahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest” hõlmab kõiki kasumeid ja kahjumeid, mis tulenevad selliste mittefinantsvarade kajastamise lõpetamisest, mis on saadud tehingutest seotud osapooltega. See kirje sisaldab kasumeid ja kahjumeid, mis tulenevad selliste mittefinantsvarade kajastamise lõpetamisest, mis on saadud tehingutest seotud osapooltega ning mis on „kasumiaruande” järgmiste kirjete osa:

a) „kasumid või kahjumid, mis tulenevad tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kajastamise lõpetamisest”;

b) „kasumid või kahjumid, mis tulenevad muu kui müügiks hoitava mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest”;

c) „kasum või kahjum müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele” ning

d) „lõpetatud tegevuste kasum või kahjum pärast tulumaksu”.

22.   KONSOLIDEERIMISGRUPI STRUKTUUR (40)

123. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad üksikasjaliku teabe tütarettevõtjate, ühisettevõtjate ja sidusettevõtjate kohta aruandekuupäeva seisuga. Andmed esitatakse kõigi tütarettevõtjate kohta, sõltumata nende tegevusvaldkonnast. Käesolev vorm ei hõlma väärtpabereid, mis on liigitatud kui „kauplemiseks hoitavad finantsvarad”, „finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande”, „müügivalmis finantsvarad” ja omaaktsiad, st aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu omatavad omaaktsiad.

22.1.    Konsolideerimisgrupi struktuur: „üksuste lõikes” (40.1)

124. Järgmine teave esitatakse eraldi iga üksuse kohta:

a) „LEI kood” tähendab investeerimisobjektiks oleva üksuse LEI koodi;

b) „üksuse kood” tähendab investeerimisobjektiks oleva üksuse tunnuskoodi. Üksuse kood on rea tunnus ning on vormi 40.1 iga rea puhul kordumatu;

c) „üksuse nimi” tähendab investeerimisobjektiks oleva üksuse nime;

d) „sissearvamise kuupäev” tähendab alguskuupäeva, millal investeerimisobjektiks olev üksus hakkas kuuluma „konsolideerimisgruppi”;

e) „aktsia- või osakapital” tähendab investeerimisobjektiks oleva üksuse emiteeritud kapitali kogusummat aruandekuupäeva seisuga;

f) kirjed „investeerimisobjektiks oleva üksuse omakapital”, „investeerimisobjektiks oleva üksuse koguvarad” ning „investeerimisobjektiks oleva üksuse kasum (või kahjum)” hõlmavad nende kirjete summasid investeerimisobjektiks oleva üksuse viimases raamatupidamisaruandes;

g) „investeerimisobjektiks oleva üksuse asukohariik” tähendab investeerimisobjektiks oleva üksuse asukoha riiki;

h) „investeerimisobjektiks oleva üksuse sektor” tähendab 1. osa punktis 35 määratletud vastaspoole sektorit;

i) „NACE kood” esitatakse investeerimisobjektiks oleva üksuse põhitegevusala alusel. Finantssektoriväliste äriühingute puhul toimub NACE koodide esitamine esimese eristustaseme (st „jagude” taseme) alusel; finantssektori äriühingute puhul esitatakse NACE koodid kahe eristustaseme (st „osad” taseme) alusel;

j) „akumuleeritud osalus omakapitalis (%)” on krediidiasutuse või investeerimisühingu omanduses olevate omandiõiguse instrumentide osakaal aruandekuupäeva seisuga;

k) „hääleõigus (%)” tähendab krediidiasutuse või investeerimisühingu omanduses aruandekuupäeva seisuga olevate omandiõiguse instrumentidega seotud hääleõiguste osakaalu;

l) „konsolideerimisgrupi struktuur [suhe]” osutab emaettevõtja ja investeerimisobjektis oleva üksuse vahelisele suhtele (tütarettevõtja, ühisettevõtja või sidusettevõtja);

m) „arvestuslik käsitlus [raamatupidamisgrupp]” tähendab raamatupidamisarvestusekohase konsolideerimise kohaldamisala kohast arvestuslikku käsitlust (täielik konsolideerimine, proportsionaalne konsolideerimine, kapitaliosaluse meetod või muu);

n) „arvestuslik käsitlus [kapitalinõuete määruse grupp]” tähendab arvestuslikku käsitlust vastavalt kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kohaldamisalale (täielik konsolideerimine, proportsionaalne konsolideerimine, kapitaliosaluse meetod või muu);

o) „bilansiline väärtus” tähendab summasid, mis on kajastatud krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis selliste investeerimisobjektiks olevate üksuste puhul, kes ei ole täielikult ega proportsionaalselt konsolideeritud;

p) „soetusmaksumus” tähendab investorite makstud summat;

q) „investeerimisobjektiks oleva üksusega seotud firmaväärtus” tähendab firmaväärtuse summat, mis investeerimisobjektiks oleva üksuse kohta on esitatud krediidiasutuse konsolideeritud bilansis kirjetel „firmaväärtus” või „tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud”;

r) „nende investeeringute õiglane väärtus, mille puhul on avaldatud hinnanoteeringud” tähendab hinda aruandekuupäeval; see teave esitatakse ainult noteeritud finantsinstrumentide korral.

22.2.    Konsolideerimisgrupi struktuur: „instrumentide lõikes” (40.2)

125. Järgmine teave esitatakse eraldi iga instrumendi kohta:

a) „väärtpaberi kood” tähendab väärtpaberi ISIN koodi. Väärtpaberite puhul, millele ei ole ISIN koodi määratud, esitatakse muu kood, mis on väärtpaberi kordumatu tunnus; „Väärtpaberi kood” ja „valdusettevõtja kood” moodustavad koos rea tunnuse ning see tunnus on vormi 40.2 iga rea puhul kordumatu;

b) „valdusettevõtja kood” on selle üksuse tunnuskood, kes konsolideerimisgrupi siseselt hoiab investeeringut;

c) „üksuse kood”, „akumuleeritud osalus omakapitalis (%)”, „bilansiline väärtus” ning „soetusmaksumus” on määratletud eespool. Summad vastavad vastava valdusettevõtja hoitavale väärtpaberile.

23.   ÕIGLANE VÄÄRTUS (41)

23.1.    Õiglase väärtuse hierarhia: amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud finantsinstrumendid (41.1)

126. Selles vormis esitatakse teave finantsinstrumentide õiglase väärtuse kohta, mis on mõõdetud amortiseeritud soetusmaksumuses, kasutades IFRS 7 paragrahvis 27 A osutatud õiglase väärtuse hierarhiat.

23.2.    Õiglase väärtuse võimaluse kasutamine (41.2)

127. Selles vormis esitatakse teave õiglase väärtuse võimaluse kasutamise kohta õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvarade ja -kohustuste puhul. „Hübriidlepingud” hõlmab nendesse arvestusportfellidesse tervikuna liigitatud hübriidinstrumentide bilansilist väärtust; seega hõlmab see eraldamata hübriidinstrumente kui tervikuid.

23.3.    Hübriidinstrumendid, mida ei ole kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (41.3)

128. Selles vormis esitatakse teave hübriidinstrumentide kohta, välja arvatud nende hübriidlepingute kohta, mis on mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande „õiglase väärtuse võimalus” all vormis 41.2.

129. Kirje „kauplemiseks hoitav” hõlmab nende hübriidinstrumentide bilansilist väärtust, mis on tervikuna liigitatud kirjetele „kauplemiseks hoitavad finantsvarad” või „kauplemiseks hoitavad finantskohustused”; seega hõlmab see eraldamata hübriidinstrumente kui tervikuid.

130. Ülejäänud read sisaldavad nende põhilepingute bilansilist väärtust, mis on eraldatud tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberitest vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale. Nendest põhilepingutest eraldatud tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberite bilansiline väärtus kajastatakse vormides 10 ja 11 vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale.

24.   MATERIAALNE JA IMMATERIAALNE VARA: BILANSILINE VÄÄRTUS MÕÕTMISMEETODI ALUSEL (42)

131. Kirjed „materiaalsed põhivarad”, „kinnisvarainvesteeringud” ja „muu immateriaalne vara” kajastatakse vastavalt nende mõõtmisel kasutatud kriteeriumidele.

132. Kirje „muu immateriaalne vara” hõlmab kõiki immateriaalseid varasid, välja arvatud firmaväärtus.

25.   ERALDISED (43)

133. See vorm sisaldab kirjel „eraldised” perioodi alguses ja lõpus esitatud bilansilise väärtuse võrdlust muutuste laadi alusel.

26.   KINDLAKSMÄÄRATUD HÜVITISEGA SKEEMID JA HÜVITISED TÖÖTAJATELE (44)

134. Need vormid sisaldavad kogutud teavet krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi kindlaksmääratud hüvitisega skeemide kohta. Juhul kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on rohkem kui üks skeem, esitatakse kõigi skeemide kogusumma.

26.1.    Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide netovarade ja -kohustuste komponendid (44.1)

135. „Kindlaksmääratud hüvitisega skeemide netovarade ja -kohustuste komponendid” esitatakse nii kõik kindlaksmääratud hüvitiste netokohustuste (-varade) kui ka hüvitise saamise õiguste akumuleeritud nüüdisväärtused [IAS 19 paragrahvi 140 punktid a ja b].

136. „Kindlaksmääratud hüvitiste netovara” sisaldab ülejäägi korral ülejääke, mis tuleb kajastada bilansis, kuna nende suhtes ei kohaldata IAS 19 paragrahvis 19 sätestatud piiranguid. Selle kirje summa ja summa, mis on kajastatud memokirjel „varana kajastatud mis tahes hüvitise saamise õiguse õiglane väärtus”, sisalduvad bilansi kirjel „muud varad”.

26.2.    Muutused kindlaksmääratud hüvitiste kohustustes (44.2)

137. „Muutused kindlaksmääratud hüvitiste kohustustes” näitab krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi kindlaksmääratud hüvitiste kohustuste akumuleeritud nüüdisväärtuse algsaldo ja lõppsaldo kooskõlastavat võrdlust. IAS 19 paragrahvis 141 loetletud eri komponentidest tulenev mõju perioodi jooksul esitatakse eraldi.

138. Kindlaksmääratud hüvitiste kohustuste muutuste vormis peab kirje „lõppsaldo [nüüdisväärtus]” summa olema võrdne kirjega „kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustuste nüüdisväärtus”.

26.3.    Memokirjed [personalikuludega seoses] (44.3)

139. Personalikuludega seotud memokirjete puhul kasutatakse järgmisi määratlusi:

a) Kirje „pension ja sarnased kulud” sisaldab summat, mis on perioodi jooksul kajastatud personalikuluna mis tahes töösuhtejärgsete hüvitiste kohustuse puhul (nii kindlaksmääratud sissemaksega skeemid kui ka kindlaksmääratud hüvitistega skeemid), ning sissemakseid sotsiaalkindlustusfondidesse.

b) „Aktsiapõhised maksed” hõlmavad summat, mis perioodil on kajastatud kui personalikulud seoses aktsiapõhiste maksetega.

27.   KASUMIARUANDE TEATAVATE KIRJETE JAOTUS (45)

27.1.    Kasumid või kahjumid, mis tulenevad muu kui müügiks hoitava mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest (45.2)

140. Kahjumid ja kasumid, mis tulenevad sellise mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest, mida ei hoita müügiks, jaotatakse vara liigi alusel; iga kirje peab sisaldama sellest varast (nt kinnisvara, tarkvara, riistvara, kuld, investeeringud) tulenevat kasumit või kahjumit, mille kajastamine on lõpetatud. Kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmab see vorm kasumit või kahjumit, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest.

27.2.    Muud tegevustulud ja -kulud (45.3)

141. Muud tegevustulud ja -kulud jaotatakse vastavalt järgmistele kirjetele: õiglase väärtuse mudeli abil mõõdetud materiaalse vara õiglase väärtuse korrigeerimised; kinnisvarainvesteeringuga seotud renditulu ja otsesed tegevuskulud; kasutusrendiga, välja arvatud kinnisvarainvesteeringutega, seotud tulud ja kulud ning ülejäänud tegevustulud ja -kulud.

142. Kirje „muu kui kinnisvarainvesteeringutega seotud kasutusrent” hõlmab veerus „tulud” saadud tulu ning veerus „kulud” kulusid, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul kui rendileandjal (kapitalinõuete määruse kohaselt „liisinguandja”) tekkisid seoses oma kapitalirenditegevusega, mis ei ole seotud varadega, mis on liigitatud kinnisvarainvesteeringuteks. Kulud, mis tekkisid krediidiasutusele või investeerimisühingule kui rentnikule, kajastatakse kirjel „muud halduskulud”.

143. Kasum või kahjum, mis tuleneb selliste väärismetallide ja muude kaupade investeeringute uuesti mõõtmisest, mis on mõõdetud õiglases väärtuses, millest on lahutatud müügikulu, kajastatakse kirjetel „Muud tegevustulud. Muu” või „Muud tegevuskulud. Muu”.

28.   OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE (46)

144. Omakapitali muutuste aruandes avalikustatakse iga omakapitali komponendi puhul perioodi alguse (algsaldo) ja perioodi lõpu (lõppsaldo) bilansilise väärtuse võrdlus.

29.   VIIVISNÕUDED (18)

145. Vormi 18 eesmärgil on viivisnõuded need nõuded, mis vastavad mõnele järgmistest kriteeriumidest:

a) olulised nõuded, mille tasumise tähtaega on ületatud üle 90 päeva;

b) hinnangu kohaselt ei tasu võlgnik tõenäoliselt tema vastu olevaid krediidi iseloomuga nõudeid täielikult, kui tagatist ei realiseerita, hoolimata mis tahes tähtaja ületanud summa olemasolust või sellest, mitu päeva see on ületanud tähtaega.

146. Nõude liigitamist viivisnõueteks kohaldatakse hoolimata sellest, kas nõue on regulatiivsel eesmärgil vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178 makseviivituses või raamatupidamisarvestuslikul eesmärgil kohaldatava raamatupidamistava kohaselt langenud väärtusega.

147. Nõudeid, mida kapitalinõuete määruse artikli 178 kohaselt käsitatakse olevat makseviivituses, ja nõudeid, mis kohaldatava raamatupidamistava kohaselt on langenud väärtusega, käsitatakse alati viivisnõuetena. Nõudeid, millel on käesoleva lisa punktis 38 osutatud „kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul”, ei käsitata viivisnõuetena, välja arvatud juhul, kui need vastavad viivisnõuete kriteeriumidele.

148. Nõuded liigitatakse viivisnõuete kategooriasse nende täissummas ja võtmata arvesse mis tahes tagatise olemasolu. Olulisust hinnatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178.

149. Vormi 18 eesmärgil hõlmab kirje „nõuded” kõiki võlainstrumente (laenud ja ettemaksed, mis hõlmavad ka nõudeid keskpankadele ja muid nõudmiseni hoiuseid ning võlaväärtpaberid) ja bilansiväliseid riskipositsioone, välja arvatud kauplemiseks hoitavaid riskipositsioone. Bilansivälised riskipositsioonid hõlmavad järgmiseid tühistatavaid ja tühistamatuid kirjeid:

a) võetud siduvad laenuandmiskohustused;

b) antud finantsgarantiid;

c) muud võetud siduvad kohustused.

Nõuded hõlmavad põhivarasid ja müügigruppe, mis IFRS 5 kohaselt on liigitatud müügiks hoitavateks.

Kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kajastatakse portfellid „Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud võlainstrumendid, mida ei kasutata kauplemisel” ja „Muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid” real „Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud võlainstrumendid”. Portfellid „Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid” ja „Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid” kajastatakse real „Võlainstrumendid õiglases väärtuses, v.a kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid”.

150. Vormi 18 eesmärgil on nõue „tähtajaks tasumata”, kui mis tahes põhisumma tagasimakset, intressi või teenustasu ei ole tähtajaks tasutud.

151. Vormi 18 eesmärgil tähendab „võlgnik” võlgnikku kapitalinõuete määruse artikli 178 tähenduses.

152. Siduvat kohustust käsitatakse viivisnõudena nimiväärtuses, kui selle kasutusse võtmise või muu kasutamise korral kaasneksid sellega nõuded, mille puhul võib esineda risk, et neid ei maksta täies ulatuses tagasi ilma tagatist realiseerimata.

153. Antud finantsgarantiisid käsitatakse viivisnõuetena nimiväärtuses, kui finantsgarantii puhul on risk, et vastaspool („garantii saanud pool”) realiseerib garantii, sealhulgas eelkõige juhul, kui aluseks olev garanteeritud nõue vastab punktis 145 osutatud kriteeriumidele, mille põhjal seda nõuet käsitatakse viivisnõudena. Kui garantii saanud pool on finantsgarantiilepingu alusel tasumisele kuuluva summa tähtajaks tasumata jätnud, hindab aruandev krediidiasutus või investeerimisühing, kas sellest tulenev nõue vastab viivisnõude kriteeriumidele.

154. Nõuded, mis on liigitatud punkti 145 kohaselt viivisnõueteks, liigitatakse viivisnõueteks kas individuaalselt („tehingupõhiselt”) või konkreetse võlgniku vastu oleva kogunõude põhjal („võlgnikupõhiselt”). Viivisnõuete liigitamisel individuaalselt või konkreetse võlgniku vastu oleva nõudena kasutatakse eri liiki viivisnõuete puhul järgmisi liigitamise põhimõtteid:

a) viivisnõuete puhul, mis on liigitatud kapitalinõuete määruse artikli 178 kohaselt makseviivituses olevaks, kasutatakse artiklis 178 esitatud liigitust;

b) nõuete puhul, mis on liigitatud viivisnõueteks tulenevalt väärtuse langusest vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale, kasutatakse kohaldatava raamatupidamistava kohaseid väärtuse languse kajastamise kriteeriume;

c) muude viivisnõuete suhtes, mida ei ole liigitatud makseviivituses ega langenud väärtusega olevaks, kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 178 sätteid, mis käsitlevad makseviivituses olevaid nõudeid.

155. Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on võlgniku suhtes bilansilisi riskipositsioone, mille tasumise tähtaega on ületatud rohkem kui 90 päeva ja kõnealuste tähtajaks tasumata nõuete bilansiline brutoväärtus moodustab rohkem kui 20 % kõigi asjaomase võlgniku suhtes olevate bilansiliste riskipositsioonide bilansilisest brutoväärtusest, käsitatakse kõiki asjaomase võlgniku suhtes olevaid bilansilisi ja bilansiväliseid riskipositsioone viivisnõuetena. Kui võlgnik kuulub konsolideerimisgruppi, tuleb hinnata vajadust käsitada viivisnõuetena ka konsolideerimisgruppi kuuluvate muude üksuste suhtes olevaid riskipositsioone, kui neid juba ei käsitata olevat langenud väärtusega või makseviivituses vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178, välja arvatud riskipositsioone, mis on seotud eraldiseisvate vaidlustega, mis ei ole seotud vastaspoole maksevõimega.

156. Nõudeid ei käsitata enam viivisnõuetena, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a) nõue vastab väljumiskriteeriumidele, mida aruandev krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab langenud väärtusega ja makseviivituses olevana liigitamise lõpetamiseks;

b) võlgniku olukord on paranenud niivõrd, et tõenäoliselt tehakse tagasimakse täies mahus vastavalt algsetele või vajaduse korral muudetud tingimustele;

c) võlgnikul ei ole ühtegi tähtajaks tasumata summat, mille tasumise tähtaega on ületatud rohkem kui 90 päeva.

Nõuet liigitatakse jätkuvalt viivisnõudeks seni, kuni need tingimused on täidetud, isegi kui nõue vastab juba viivisnõudena liigitamise lõpetamise kriteeriumidele, mida aruandev krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab langenud väärtusega või makseviivituses olevana liigitamiseks vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale või kapitalinõuete määruse artiklile 178.

Viivisnõude liigitamine IFRS 5 kohaseks müügiks hoitavaks põhivaraks ei lõpeta selle liigitamist viivisnõudeks, kuna viivisnõuete määratlus hõlmab müügiks hoitavaid põhivarasid.

157. Kui viivisnõuete suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, ( 10 ) ei käsitata neid nõudeid enam viivisnõuetena, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a) nõudeid ei käsitata olevat langenud väärtusega või makseviivituses;

b) makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete rakendamisest on möödas üks aasta;

c) pärast makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete rakendamist ei ole ühtegi tähtajaks tasumata summat ega kahtlust seoses nõude täieliku tagasimaksmisega vastavalt tingimustele, mida kohaldatakse pärast makseraskuste tõttu restruktureerimist. Kahtluste puudumine tehakse kindlaks pärast seda, kui krediidiasutus või investeerimisühing on analüüsinud võlgniku finantsseisundit. Kahtlused võidakse lugeda lõppenuks, kui võlgnik on tasunud (oma korrapäraste maksete kaudu vastavalt tingimustele, mida kohaldatakse pärast makseraskuste tõttu restruktureerimist) kokku summa, mis on võrdne summaga, mis eelnevalt oli tähtajaks tasumata (kui oli tähtajaks tasumata summasid) või mis on maha kantud (kui tähtajaks tasumata summasid ei olnud) makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete alusel või kui võlgnik on muul viisil tõendanud oma suutlikkust täita pärast makseraskuste tõttu restruktureerimist kohaldatavaid tingimusi.

Neid konkreetseid väljumistingimusi kohaldatakse lisaks kriteeriumidele, mida aruandvad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad langenud väärtusega ja makseviivituses olevate nõuete suhtes vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale või kapitalinõuete määruse artiklile 178.

158. Tähtajaks tasumata nõuded kajastatakse nende kogusummas nõuetekohaselt teenindatavate ja viivisnõuete kategooriates eraldi. Nõuetekohaselt teenindatavad nõudeid, mille tasumise tähtaega on ületatud vähem kui 90 päeva, kajastatakse nende kogusummas eraldi.

159. Viivisnõuded kajastatakse jaotatuna tähtaja ületamise ajavahemikesse. Nõudeid, mille tasumise tähtaega ei ole ületatud või mille tasumise tähtaega on ületatud kuni 90 päeva, kuid mis on siiski määratletud kui viivisnõuded tulenevalt tõenäosusest, et tagasimakset ei tehta täies ulatuses, kajastatakse selleks ettenähtud veerus. Nõuded, mille puhul on tegu nii tähtaja ületanud summadega kui ka tõenäosusega, et tagasimakset ei tehta täies ulatuses, jaotatakse tähtaja ületamise ajavahemikesse vastavalt sellele, mitu päeva on tähtaega ületatud.

Nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused esitatakse real 070 ning samuti vormi 18 ridadel 080 ja 100.

Viivisnõudeid, mis on liigitatud IFRS 5 kohaselt müügiks hoitavaks, vormis 18 ei esitata.

160. Järgmised nõuded esitatakse eraldi veergudes:

a) nõuded, mida käsitatakse olevat langenud väärtusega vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale, välja arvatud nõuded, mille puhul on kahjum küll tekkinud, kuid arvestuses seda kahjumit ei ole kajastatud;

b) nõuded, mida käsitatakse makseviivituses olevana vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178.

161. Kirjete „varade väärtuse akumuleeritud langus” ja „krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused” andmed esitatakse vastavalt punktile 46. „Varade väärtuse akumuleeritud langus” tähendab nõude bilansilise väärtuse vähendamist kas otseselt või allahindluse konto kasutamise kaudu. Viivisnõuete puhul kajastatud varade väärtuse akumuleeritud langus ei hõlma tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumeid. Tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumid kajastatakse nõuetekohaselt teenindatavate nõuete väärtuse akumuleeritud languses. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate nõuete puhul kajastatakse „krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused” kooskõlas kohaldatava raamatupidamistavaga.

162. Teave seoses viivisnõuetega hoitavate tagatiste ja saadud finantsgarantiide koha esitatakse eraldi. Saadud tagatiste ja saadud finantsgarantiide puhul esitatavad summad arvutatakse kooskõlas punktidega 79–82. Seepärast on nii tagatise kui ka finantsgarantiide puhul esitatud summade kogusumma ülempiiriks seotud nõude bilansiline väärtus.

30.   MAKSERASKUSTE TÕTTU RESTRUKTUREERITUD NÕUDED (19)

163. Vormi 19 eesmärgil on makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded võlalepingud, mille suhtes on rakendatud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid. Makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed hõlmavad järelandemiste tegemist võlgniku suhtes, kel on raskusi või tekkimas raskused oma siduvate finantskohustuste täitmisel (edaspidi „finantsraskused”).

164. Vormi 19 eesmärgil osutab järeleandmine ühele järgmistest tegevustest:

a) lepingu selliste varasemate tingimuste muutmine, mille puhul leitakse, et võlgnik ei ole võimeline neid täitma oma finantsraskuste tõttu (edaspidi „probleemne võlg”), mis põhjustab võla teenindamise ebapiisava suutlikkuse, ja neid muudatusi ei oleks tehtud, kui võlgnik ei oleks finantsraskustes;

b) probleemse võlalepingu täielik või osaline refinantseerimine, mida ei oleks tehtud, kui võlgnik ei oleks finantsraskustes.

Järelandmisega võib laenuandja jaoks kaasneda kahju.

165. Tõendid järelandmise kohta hõlmavad järgmist:

a) muudetud lepingutingimuste ja varasemate lepingutingimuste erinevus, mis on võlgniku kasuks;

b) muudetud lepingusse soodsamate tingimuste lisamine, kui need tingimused, mida oleks pakutud sarnase riskiprofiiliga muudele võlgnikele sama krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt samal ajal.

166. Selliste klauslite kasutamist, mis juhul, kui võlgnik kasutab neid kaalutlusõiguse alusel, võimaldavad võlgnikul muuta lepingutingimusi (edaspidi „lepingus sisalduvad makseraskuste tõttu restruktureerimise klauslid”), käsitatakse järeleandmisena juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing kiidab nende klauslite kasutamise heaks ning järeldab, et võlgnikul on finantsraskused.

167. „Refinantseerimine” tähendab võlalepingute kasutamist, et tagada selliste muude võlalepingute täielik või osaline tasumine, mille kehtivaid tingimusi võlgnik ei suuda täita.

168. Vormi 19 eesmärgil hõlmab „võlgnik” kõiki võlgniku konsolideerimisgruppi kuuluvaid füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes on kaasatud raamatupidamisarvestusekohasesse konsolideerimisse.

169. Vormi 18 eesmärgil hõlmab „võlg” laene ja ettemakseid (mis hõlmavad ka nõudeid keskpankadele ja muid nõudmiseni hoiuseid), võlaväärtpabereid ning võetud tühistatavaid ja tühistamatuid siduvaid laenuandmiskohustusi, kuid mitte kauplemiseks hoitavaid riskipositsioone. „Võlg” hõlmab põhivarasid ja müügigruppe, mis IFRS 5 kohaselt on liigitatud müügiks hoitavateks.

Kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kajastatakse portfellid „Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud võlainstrumendid, mida ei kasutata kauplemisel” ja „Muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid” real „Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud võlainstrumendid”. Portfellid „Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid” ja „Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid” kajastatakse real „Võlainstrumendid õiglases väärtuses, v.a kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid”.

170. Vormi 19 eesmärgil on mõistel „võlg” sama tähendus nagu punktis 169 esitatud mõistel „võlg”.

171. Vormi 19 eesmärgil tähendab „krediidiasutus või investeerimisühing” seda krediidiasutust või investeerimisühingut, kes rakendas makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid.

172. Nõudeid käsitatakse makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuetena, kui on tehtud järeleandmine, olenemata sellest, kas tähtajaks on tasumata mõni summa või kas nõuded on liigitatud kohaldatava raamatupidamistava kohaselt langenud väärtusega olevaks või vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178 makseviivituses olevaks. Nõudeid ei käsitata makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuetena, kui võlgnik ei ole finantsraskustes. Sellest olenemata käsitatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmetena järgmist:

a) muudetud leping, mis on liigitatud viivisnõudeks enne muudatust või oleks liigitatud viivisnõudeks juhul, kui muudatust ei oleks tehtud;

b) lepingusse tehtud muudatus sisaldab võla osalist või täielikku tühistamist võla mahakandmise kaudu;

c) krediidiasutus või investeerimisühing kiidab heaks lepingus sisalduvate makseraskuste tõttu restruktureerimise klauslite kasutamise võlgniku puhul, kelle vastu on viivisnõuded või kelle vastu oleks viivisnõuded, kui kõnealuseid klausleid ei kasutataks;

d) samal ajal või ajaliselt lähedal sellele, kui krediidiasutus või investeerimisühing teeb järeleandmise täiendava võla puhul, tasus võlgnik sama krediidiasutuse või investeerimisühinguga sõlmitud muu lepingu põhisumma tagasimakse või intressimakse, mis oli viivisnõue või mis ilma refinantseerimiseta oleks liigitatud viivisnõudeks.

173. Muudatust, mis hõlmab tagasimakseid, mis on tehtud tagatise enda valdusesse võtmisega, käsitatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmena, kui muudatus on järeleandmine.

174. Järgmistel juhtudel tekib ümberlükatav eeldus, et on toimunud makseraskuste tõttu restruktureerimine:

a) muudetud leping oli täies ulatuses või osaliselt tähtajaks tasumata rohkem kui 30 päeva (ilma et see oleks viivisnõue) vähemalt korra kolme kuu jooksul enne selle muutmist või oleks ilma muutmiseta tähtajaks osaliselt või täielikult tasumata rohkem kui 30 päeva;

b) samal ajal või ajaliselt lähedal sellele, kui krediidiasutus või investeerimisühing teeb järeleandmise täiendava võla puhul, tasus võlgnik sama krediidiasutuse või investeerimisühinguga sõlmitud muu lepingu põhisumma tagasimakse või intressimakse, mis oli refinantseerimisele eelneva kolme kuu jooksul vähemalt korra tähtajaks osaliselt või täielikult tasumata 30 päeva;

c) krediidiasutus või investeerimisühing kiidab heaks lepingus sisalduvate makseraskuste tõttu restruktureerimise klauslite kasutamise võlgnike puhul, kes on ületanud tasumise tähtaega 30 päeva, või võlgnike puhul, kes ületaksid tasumise tähtaega 30 päeva, kui neid klausleid ei kasutataks.

175. Finantsraskusi hinnatakse võlgniku tasemel, nagu on osutatud punktis 168. Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuetena käsitatakse ainult neid nõudeid, mille suhtes on rakendatud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid.

176. Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded arvatakse viivisnõuete või nõuetekohaselt teenindatavate nõuete kategooriasse vastavalt punktidele 145–162 ja 177–179. Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudeks liigitamine lõpetatakse, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a) makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuet käsitatakse nõuetekohaselt teenindatavana, sealhulgas juhul, kui see on eemaldatud viivisnõuete kategooriast pärast seda, kui võlgniku finantsseisundi analüüsist nähtus, et see enam ei vastanud tingimustele, mille alusel saaks seda käsitada viivisnõudena;

b) möödunud on vähemalt kahe aasta pikkune katseaeg alates kuupäevast, mil makseraskuste tõttu restruktureeritud nõue käsitati olevat nõuetekohaselt teenindatav;

c) katseajast vähemalt poole ajal tehti korrapäraselt põhisumma või intressi makseid rohkem kui mittemärkimisväärse kogusumma ulatuses;

d) ükski võlgniku vastu olev nõue ei ole katseaja lõpuks rohkem kui 30 päeva üle tähtaja tasumata.

177. Kui punktis 176 osutatud tingimused ei ole katseaja lõpus täidetud, jätkatakse kuni kõigi tingimuste täitmiseni nõude käsitamist katseajal oleva nõuetekohaselt teenindatava makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudena. Tingimuste täitmist hinnatakse vähemalt kord kvartalis. Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded, mis on IFRS 5 kohaselt liigitatud müügiks hoitavaks põhivaraks, on jätkuvalt liigitatud makseraskuste tõttu restruktureeritud nõueteks, kuna makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete määratlus hõlmab müügiks hoitavaid põhivarasid.

178. Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuet võib käsitada nõuetekohaselt teenindatavana alates kuupäevast, mil rakendati makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, kui täidetud on mõni järgmistest tingimustest:

a) kõnealuste meetmete rakendamine ei ole põhjustanud nõude liigitamist viivisnõudeks;

b) nõuet ei käsitatud viivisnõudena kuupäeval, mil rakendati makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid.

179. Kui katseajal oleva nõuetekohaselt teenindatava makseraskuste tõttu restruktureeritud nõude suhtes, mis on viivisnõuete kategooriast eemaldatud, rakendatakse täiendavaid makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid või selle tasumise tähtaega ületatakse rohkem kui 30 päeva, liigitatakse see viivisnõudeks.

180. Kirje „nõuetekohaselt teenindatavad nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid” hõlmab makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudeid, mis ei vasta viivisnõudena käsitamise kriteeriumidele ja need arvatakse nõuetekohaselt teenindatavate nõuete kategooriasse. Nõuetekohaselt teenindatav makseraskuste tõttu restruktureeritud nõue on katseajal vastavalt punktile 176, muu hulgas ka siis, kui kohaldatakse punkti 178. Katseajal olevaid makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudeid, mis on viivisnõuete kategooriast eemaldatud, kajastatakse eraldi nõuetekohaselt teenindatavate nõuete hulgas, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, veerus „millest: katseajal olevad nõuetekohaselt teenindatavad makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded”.

Kirje „viivisnõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid” hõlmab makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudeid, mis vastavad viivisnõudena käsitamise kriteeriumidele ja need arvatakse viivisnõuete kategooriasse. Kõnealused viivisnõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, hõlmavad järgmist:

a) nõuded, mis on muutunud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete rakendamise tulemusena viivisnõueteks;

b) nõuded, mis olid enne makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete rakendamist viivisnõuded;

c) makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded, mis on nõuetekohaselt teenindatavate nõuete kategooriast eemaldatud, sealhulgas punkti 179 kohaldamisel ümberliigitatud nõuded.

Kui makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid laiendatakse viivisnõuetele, esitatakse kõnealuste makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete summa eraldi veerus „millest: viivisnõuete makseraskuste tõttu restruktureerimine”.

Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded, mis on liigitatud nõueteks keskpankadele ja muudeks nõudmiseni hoiusteks, esitatakse real 070 ja samuti vormi 19 ridadel 080 ja 100.

Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudeid, mis on liigitatud IFRS 5 kohaselt müügiks hoitavaks, vormis 19 ei esitata.

181. Veerg „Refinantseerimine” sisaldab makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmena kvalifitseeruva refinantseerimise tehingu osana sõlmitud uue lepingu („võla refinantseerimine”) bilansilist brutoväärtust ning vana, tagasimakstud lepingu bilansilist brutoväärtust, mis ikka veel kuulub tasumisele.

182. Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded, mille puhul on kasutatud muudatuste tegemise ja refinantseerimise kombinatsiooni, liigitatakse veergu „Instrumendid, mille tingimusi on muudetud” või veergu „Refinantseerimine”, vastavalt sellele, millisel meetmel oli suurem mõju rahavoogudele. Pankade puuli poolt refinantseerimist kajastatakse veerus „Refinantseerimine” kogu summas, milles aruandev krediidiasutus või investeerimisühing refinantseeris võlga või milles refinantseeritud võlg ikka veel aruandvale krediidiasutusele või investeerimisühingule tasumisele kuulub. Mitme võla struktureerimist uueks võlaks kajastatakse muudatusena, välja arvatud juhul, kui on olemas ka refinantseerimise tehing, millel on rahavoogudele veelgi suurem mõju. Kui probleemse nõude tingimuste muutmise kaudu toimuva makseraskuste tõttu restruktureerimise tulemusena selle nõude kajastamine lõpetatakse ja kajastatakse uus nõue, käsitatakse seda uut nõuet makseraskuste tõttu restruktureeritud võlana.

183. Varade väärtuse akumuleeritud langus ja krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused kajastatakse vastavalt punktile 46. „Varade väärtuse akumuleeritud langus” tähendab nõude bilansilise väärtuse vähendamist kas otseselt või allahindluse konto kasutamise kaudu. „Varade väärtuse akumuleeritud languse” summa, mis esitatakse viivisnõuete kohta veerus „viivisnõuete puhul, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid”, ei sisalda tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumeid. Tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumid kajastatakse veerus „nõuetekohaselt teenindatavate nõuete puhul, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid”. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate nõuete puhul kajastatakse „krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused” kooskõlas kohaldatava raamatupidamistavaga.

3. OSA

RISKIPOSITSIOONI KLASSIDE JA VASTASPOOLE SEKTORITE MÄÄRAMINE

1. Järgnevates tabelites esitatakse ülevaade neist riskipositsiooni klassidest, mida kasutatakse kapitalinõuete määruse kohaselt kapitalinõuete arvutamiseks, ja FINREP tabelites kasutatavatest vastaspoole sektoritest.



Tabel 2.

Standardmeetod

Standardmeetodi riskipositsiooni klassid (kapitalinõuete määruse artikkel 112)

FINREPi vastaspoole sektorid

Märkused

a)  Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu

1)  Keskpangad

2)  Valitsemissektor

Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

b)  Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu

2)  Valitsemissektor

 

c)  Nõuded avaliku sektori asutuste vastu

2)  Valitsemissektor

 

d)  Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu

3)  Krediidiasutused

 

e)  Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu

2)  Valitsemissektor

 

f)  Nõuded

krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

3)  Krediidiasutused

4)  Muud finantssektori äriühingud

Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

g)  Nõuded äriühingute vastu

2)  Valitsemissektor

4)  Muud finantssektori äriühingud

5)  Finantssektorivälised äriühingud

6)  Kodumajapidamised

 

h)  Jaenõuded

4)  Muud finantssektori äriühingud

5)  Finantssektorivälised äriühingud

6)  Kodumajapidamised

Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

i)  Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

2)  Valitsemissektor

3)  Krediidiasutused

4)  Muud finantssektori äriühingud

5)  Finantssektorivälised äriühingud

6)  Kodumajapidamised

Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

j)  Makseviivituses olevad riskipositsioonid

1)  Keskpangad

2)  Valitsemissektor

3)  Krediidiasutused

4)  Muud finantssektori äriühingud

5)  Finantssektorivälised äriühingud

6)  Kodumajapidamised

Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

ja)  Eriti suure riskiga seotud kirjed

1)  Keskpangad

2)  Valitsemissektor

3)  Krediidiasutused

4)  Muud finantssektori äriühingud

5)  Finantssektorivälised äriühingud

6)  Kodumajapidamised

Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

k)  Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid

3)  Krediidiasutused

4)  Muud finantssektori äriühingud

5)  Finantssektorivälised äriühingud

Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

l)  Väärtpaberistamise positsioonid

2)  Valitsemissektor

3)  Krediidiasutused

4)  Muud finantssektori äriühingud

5)  Finantssektorivälised äriühingud

6)  Kodumajapidamised

Need riskipositsioonid tuleks määrata FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt väärtpaberistamisega seotud riskile. Kui väärtpaberistatud positsioonid on jätkuvalt bilansis kajastatud, on FINREP tabelites vastaspoole sektoriteks nende positsioonide vahetute vastaspoolte sektorid.

m)  Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning äriühingute vastu

3)  Krediidiasutused

4)  Muud finantssektori äriühingud

5)  Finantssektorivälised äriühingud

Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

n)  Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid

Omakapitaliinstrumendid

Investeeringud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjatesse tuleb liigitada FINREP aruannetes omakapitaliinstrumentideks, olenemata sellest, kas kapitalinõuete määruse kohaselt on arvessevõtmine lubatud.

o)  Omakapitali investeeringud

Omakapitaliinstrumendid

FINREP aruannetes on omakapitali investeeringud jagatud instrumentidena eri finantsvarade kategooriatesse.

p)  Muud kirjed

Bilansi eri kirjed

FINREP aruannetes võib muud kirjed kajastada eri varakategooriates.



Tabel 3.

Sisereitingute meetod

Sisereitingute meetodi riskipositsiooni klassid

(kapitalinõuete määruse artikkel 147)

FINREPi vastaspoole sektorid

Märkused

a)  Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu

1)  Keskpangad

2)  Valitsemissektor

3)  Krediidiasutused

Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

b)  Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

(st krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning mõnede valitsemissektori üksuste ja mitmepoolsete pankade vastu)

2)  Valitsemissektor

3)  Krediidiasutused

4)  Muud finantssektori äriühingud

Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

c)  Nõuded äriühingute vastu

4)  Muud finantssektori äriühingud

5)  Finantssektorivälised äriühingud

6)  Kodumajapidamised

Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

d)  Jaenõuded

4)  Muud finantssektori äriühingud

5)  Finantssektorivälised äriühingud

6)  Kodumajapidamised

Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

e)  Omakapitali investeeringud

Omakapitaliinstrumendid

FINREP aruannetes on omakapitali investeeringud jagatud instrumentidena eri finantsvarade kategooriatesse.

f)  Väärtpaberistamise positsioonid

2)  Valitsemissektor

3)  Krediidiasutused

4)  Muud finantssektori äriühingud

5)  Finantssektorivälised äriühingud

6)  Kodumajapidamised

Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt väärtpaberistamise positsioonidega seotud riskile. Kui väärtpaberistatud positsioonid on jätkuvalt bilansis kajastatud, on FINREP tabelites vastaspoole sektoriteks nende positsioonide vahetute vastaspoolte sektorid.

g)  Muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga

Bilansi eri kirjed

FINREP aruannetes võib muud kirjed kajastada eri varakategooriates.

▼B



VI LISA

KINNISVARAGA TAGATUD LAENUDEST SAADUD KAHJUDE ARUANNE



KINNISVARAGA TAGATUD LAENUDEST SAADUD KAHJUDE ARUANNETE VORMID

Vormi number

Vormi kood

Vormi / vormide kogumi nimi

Lühend

 

 

KINNISVARAGA TAGATUD LAENUDEST SAADUD KAHJUD

LE

15

C 15.00

Kinnisvaraga tagatud laenudest tulenevad riskipositsioonid ja kahjud

CR IP LOSSES



C 15.00 – KINNISVARAGA TAGATUD LAENUDEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID JA KAHJUD (CR IP LOSSES)

Riik:

 

Kahjud

Riskipositsioonid

Aluseks oleva protsendimäära piires laenudest saadud kahjude summa

Kogukahju summa

Riskipositsioonide summa

 

millest: hüpoteekimisväärtuses hinnatud kinnisvara

 

millest: hüpoteekimisväärtuses hinnatud kinnisvara

Rida

veerg

010

020

030

040

050

tagatud:

 

 

 

 

 

010

Elamukinnisvara

 

 

 

 

 

020

Ärikinnisvara

 

 

 

 

 

▼M7



VII LISA

KINNISVARAGA TAGATUD LAENUDEST SAADUD KAHJUDE ARUANDE KOOSTAMISE JUHEND

1. Käesolev lisa sisaldab täiendavaid juhiseid seoses käesoleva määruse VI lisas esitatud tabelitega. Käesolev lisa täiendab VI lisa tabelites viidete kujul esitatud juhiseid.

2. Samuti kohaldatakse kõiki käesoleva määruse II lisa I osas esitatud üldjuhiseid.

1.   Aruandluse ulatus

3. Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise kohaldamisel esitavad kõik kinnisvara kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma aruandes kapitalinõuete määruse artikli 101 lõikes 1 sätestatud andmed.

4. Vorm hõlmab kõiki siseriiklikke turgusid, mille suhtes krediidiasutusel või investeerimisühingul/krediidiasutuste või investeerimisühingute konsolideerimisgrupil on riskipositsioone (vt kapitalinõuete määruse artikli 101 lõige 1). Artikli 101 lõike 2 kolmanda lause kohaselt tuleb andmed esitada eraldi iga liidus asuva kinnisvaraturu kohta.

2.   Mõisted

5. Kahju mõiste: „kahju” tähendab kapitalinõuete määruse artikli 5 punkti 2 kohase määratluse järgi majanduslikku kahjut, sealhulgas liisitud varast tulenev kahju. Muudest allikatest (nt pangagarantiid, elukindlustus jms) sisse nõutud vahendite sissevoolu kinnisvarast saadud kahjude arvutamisel arvesse ei võeta. Ühe positsiooni kahjusid ei tasaarvestata mõne teise positsiooni edukast sissenõudmisest saadud kasumiga.

6. Kapitalinõuete määruse artikli 5 punkti 2 kohase määratluse kohaselt peab elamu- ja ärikinnisvaraga tagatud riskipositsioonide puhul majandusliku kahju arvestus algama tagasimaksmata nõuete väärtusest aruandekuupäeva seisuga ning sisaldama vähemalt järgmist: i) laekumised tagatise realiseerimisest; ii) otsesed kulud (sealhulgas intressimaksed ja tagatise realiseerimisega seotud realiseerimiskulud) ning iii) kaudsed kulud (sealhulgas realiseerimisega tegeleva üksuse tegevuskulud). Kõik komponendid tuleb diskonteerida aruandekuupäeva seisuga.

7. Riskipositsiooni väärtus: riskipositsiooni väärtuse puhul järgitakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotises sätestatud eeskirju (standardmeetodit kasutavate krediidiasutuste või investeerimisühingute puhul vt 2. peatükk ning sisereitingute meetodit kasutavate krediidiasutuste või investeerimisühingute puhul 3. peatükk).

8. Vara väärtus: vara väärtuse puhul järgitakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotises sätestatud eeskirju.

9. Vahetuskursi mõju: aruandevaluuta puhul kasutatakse aruandekuupäeva vahetuskurssi. Samuti tuleb vahetuskursi mõju majanduskahjude prognoosis arvesse võtta juhul, kui riskipositsioon või tagatis on nomineeritud muus valuutas.

3.   Geograafiline jaotus

10. Vastavalt aruandluse ulatusele koosneb kinnisvaraga tagatud laenudest saadud kahjude aruandlus järgmistest vormidest:

a) üks koondvorm;

b) üks vorm liidu iga siseriikliku turu kohta, mille suhtes krediidiasutusel või investeerimisühingul on riskipositsioone, ja

c) üks vorm, milles on agregeeritud andmed kõigi väljaspool liitu asuvate siseriiklike turgude kohta, mille suhtes krediidiasutusel või investeerimisühingul on riskipositsioone.

4.   Riskipositsioonide ja kahjude kajastamine

11. Riskipositsioonid: kõik riskipositsioonid, mida käsitletakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise kohaselt ning mille puhul tagatist kasutatakse omavahendite nõuete vähendamiseks, kajastatakse kinnisvaraga tagatud laenudest saadud kahjude aruandes. See tähendab ka seda, et juhul kui kinnisvaraga seotud riski maandamise mõju kasutatakse ainult sisemistel eesmärkidel (s.o 2. samba all) või riskide kontsentreerumise puhul (vt kapitalinõuete määruse IV osa), ei ole vastavaid riskipositsioone ega kahjusid tarvis kajastada.

12. Kahjud: krediidiasutus või investeerimisühing, millel on aruandeperioodi lõpus riskipositsioon, peab kahjud kajastama. Kahjud kajastatakse niipea, kui raamatupidamiseeskirjade kohaselt tuleb teha eraldised. Samuti tuleb kajastada hinnangulised kahjud. Kahjude andmeid kogutakse üksiklaenude kaupa, s.o agregeerides kinnisvaraga tagatud riskipositsioonidest saadud üksikkahjude andmed.

13. Aluskuupäev: kahjude kajastamisel aruandes tuleks kasutada riskipositsiooni väärtust makseviivituse kuupäeval.

a) Aruandes tuleb kajastada kahjud kõigi vastaval aruandeperioodil esinenud makseviivituste puhul, mis on seotud kinnisvaraga tagatud laenudega, sõltumata sellest, kas realiseerimine on vastaval perioodil lõpule viidu või mitte. 30. juuni seisuga kajastatud kahjud puudutavad ajavahemikku 1. jaanuarist 30. juunini ja 31. detsembri seisuga kajastatud kahjud puudutavad kogu kalendriaastat. Kuna makseviivituse tekkimise ja kahju realiseerimise vahel võib olla pikk ajaline viivitus, tuleb juhul, kui realiseerimine ei ole aruandeperioodi jooksul lõpule viidud, kajastada aruandes hinnanguline kahju (mis hõlmab ka lõpule viimata realiseerimisprotsesse).

b) Kõigi aruandeperioodi jooksul täheldatud makseviivituste puhul võib olla tegu ühega kolmest stsenaariumist: i) makseviivituses oleva laenu saab restruktureerida nii, et seda ei käsitleta enam makseviivituses olevana (kahju ei täheldata); ii) kogu tagatise realiseerimine on lõpule viidud (realiseerimine on lõpule viidud, tegelik kahju on teada) või iii) realiseerimine ei ole lõpule viidud (tuleb kasutada kahjude hinnanguid). Kahjude aruandes tuleb kajastada ainult stsenaariumist ii (tagatis realiseeritud – kindlakstehtud kahjud) ja stsenaariumist iii (realiseerimine lõpule viimata – hinnangulised kahjud) tulenevad kahjud.

c) Kuna kahjud tuleb kajastada ainult nende riskipositsioonide puhul, mis on olnud makseviivituses vastava aruandeperioodi jooksul, ei kajastata aruandes esitatavates andmetes eelnevatel aruandeperioodidel makseviivituses olnud riskipositsioonide kahjude muutusi. See tähendab, et laekumisi tagatise realiseerimisest hilisemal aruandeperioodil ega väiksemaid realiseerimiskulusid, kui oli eelnevalt prognoositud, aruandes ei kajastata.

14. Vara hindamise eesmärk: vara hiliseima hindamise kuupäeva enne riskipositsiooni makseviivituse tekkimise kuupäeva kasutatakse aluskuupäevana, et kajastada aruandes see osa riskipositsioonist, mis on tagatud kinnisvarale seatud hüpoteekidega. Pärast makseviivituse tekkimist võidakse vara ümber hinnata. See uus väärtus ei peaks aga olema asjakohane, et määrata kindlaks see osa riskipositsioonist, mis oli algselt täielikult (ja terviklikult) tagatud kinnisvarale seatud hüpoteekidega. Samas tuleb vara uut väärtust arvesse võtta majandusliku kahju kajastamisel (vara väärtuse vähenemine on osa majanduslikest kuludest). Teisisõnu tuleb vara hiliseimat hindamist enne makseviivituse tekkimise kuupäeva kasutada selleks, et määrata kindlaks, milline osa kahjust tuleb kajastada lahtris 010 (täielikult ja terviklikult tagatud riskipositsioonide väärtuse kindlaksmääramine) ja milline on ümberhinnatud vara väärtus, et leida summa, mis tuleb kajastada (tagatise realiseerimisest saadava võimaliku tulu hindamine) lahtrites 010 ja 030.

15. Aruandeperioodi jooksul müüdud laenude käsitlemine: krediidiasutus või investeerimisühing, millel on aruandeperioodi lõpus riskipositsioon, peab kahjud kajastama, kuid ainult juhul, kui selle riskipositsiooni puhul on kindlaks tehtud makseviivitus.

5.   Juhised konkreetsete kirjete kohta



Veerud

010

Aluseks oleva protsendimäära piires laenudest saadud kahjude summaVastavalt kapitalinõuete määruse artikli 101 lõike 1 punktid a ja d.Turuväärtus ja hüpoteekimisväärtus vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 punktidele 74 ja 76.Selles veerus kajastatakse kõik elamukinnisvaraga või ärikinnisvaraga tagatud laenudest saadud kahjud kuni selle osani riskipositsioonist, mida käsitatakse kapitalinõuete määruse artikli 124 lõike 1 kohaselt täielikult ja terviklikult tagatuna.

020

millest: hüpoteekimisväärtuses hinnatud kinnisvaraSiin kajastatakse need kahjud, mille puhul tagatise väärtus on arvutatud kui hüpoteekimisväärtus.

030

Kogukahju summaVastavalt kapitalinõuete määruse artikli 101 lõike 1 punktid b ja e.Turuväärtus ja hüpoteekimisväärtus vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 punktidele 74 ja 76.Selles veerus kajastatakse kõik elamukinnisvaraga või ärikinnisvaraga tagatud laenudest saadud kahjud kuni selle osani riskipositsioonist, mida käsitatakse kapitalinõuete määruse artikli 124 lõke 1 kohaselt täielikult tagatuna.

040

millest: hüpoteekimisväärtuses hinnatud kinnisvaraSiin kajastatakse need kahjud, mille puhul tagatise väärtus on arvutatud kui hüpoteekimisväärtus.

050

Riskipositsioonide summaVastavalt kapitalinõuete määruse artikli 101 lõike 1 punktid c ja f.Kajastatavaks väärtuseks on ainult see osa riskipositsiooni väärtusest, mida käsitatakse kinnisvaraga täielikult tagatuna, s.o osa, mida käsitletakse mittetagatuna, ei ole kahjude kajastamise seisukohast asjakohane.



Read

010

Elamukinnisvara

020

Ärikinnisvara

▼B



VIII LISA

RISKIDE KONTSENTREERUMISE JA KONTSENTRATSIOONIRISKI ARUANDLUSE VORMID



RISKIDE KONTSENTREERUMISE VORMID

Vormi number

Vormi kood

Vormi / vormide rühma nimi

Lühinimi

 

 

RISKIDE KONTSENTREERUMINE

LE

26

C 26.00

Riskide kontsentreerumise piirmäärad

LE PIIRMÄÄRAD

27

C 27.00

Vastaspoole andmed

LE 1

28

C 28.00

Kauplemisportfelli mittekuuluvad ja kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid

LE 2

29

C 29.00

Andmed riskipositsioonide kohta omavahel seotud klientide rühmadesse kuuluvate üksikklientide suhtes

LE 3

30

C 30.00

Kauplemisportfelli mittekuuluvate ja kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide tähtajaklassid

LE 4

31

C 31.00

Omavahel seotud klientide rühmadesse kuuluvate üksikklientide suhtes omatavate riskipositsioonide tähtajaklassid

LE 5



C 26.00 - Riskide kontsentreerumise piirmäärad (LE piirmäärad)

 

Kohaldatav piirmäär

veerg

010

rida

 

 

010

Muud isikud ja üksused kui krediidiasutused ja investeerimisühingud

 

020

Krediidiasutused ja investeerimisühingud

 

030

Krediidiasutused ja investeerimisühingud %-des

 



C 27.00 – Vastaspoole andmed (LE 1)

VASTASPOOLE ANDMED

Kood

Nimi

LEI kood

Vastaspoole residentsus

Vastaspoole sektor

NACE kood

Vastaspoole liik

010

020

030

040

050

060

070

 

 

 

 

 

 

 



C 28.00 – Kauplemisportfelli mittekuuluvad ja kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid (LE 2)

VASTASPOOL

ESMASED RISKIPOSITSIOONID

(–) Väärtuse korrigeerimised ja eraldised

(–) Omavahenditest maha arvatud riskipositsioonid

Riskipositsiooni väärtus enne vabastuste ja krediidiriski maandamise kohaldamist

(–) KREDIIDIRISKI MAANDAMISE AKTSEPTEERITUD TEHNIKAD

(–) Vabastatud summad

Riskipositsiooni väärtus pärast vabastuste ja krediidiriski maandamise kohaldamist

Kood

Rühm või üksikklient

Tehingud, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes

 

(–) Krediidiriski maandamise aktsepteeritud tehnikate asendav mõju

(–) Otsene krediidiriski kaitse, mis ei ole asendamise mõju

(–) Kinnisvara

 

Otsesed riskipositsioonid

Kaudsed riskipositsioonid

Täiendavad riskipositsioonid, mis tulenevad tehingutest, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes

Esmane riskipositsioon kokku

Millest: makseviivituses olevad

Võlainstrumendid

Omakapitaliinstrumendid

Tuletisinstrumendid

Bilansivälised kirjed

Võlainstrumendid

Omakapitaliinstrumendid

Tuletisinstrumendid

Bilansivälised kirjed

Kokku

Millest: kauplemisportfelli mittekuuluvad

% aktsepteeritud kapitalist

(–) Võlainstrumendid

(–) Omakapitaliinstrumendid

(–) Tuletisinstrumendid

(–) Bilansivälised kirjed

Kokku

Millest: kauplemisportfelli mittekuuluvad

% aktsepteeritud kapitalist

Siduvad laenuandmiskohustused

Finantsgarantiid

Muud siduvad kohustused

Siduvad laenuandmiskohustused

Finantsgarantiid

Muud siduvad kohustused

(–) Siduvad laenuandmiskohustused

(–) Finantsgarantiid

(–) Muud siduvad kohustused

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

250

260

270

280

290

300

310

320

330

340

350

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



C 29.00 – Andmed riskipositsioonide kohta omavahel seotud klientide rühmadesse kuuluvate üksikklientide suhtes (LE 3)

VASTASPOOL

ESMASED RISKIPOSITSIOONID

(–) Väärtuse korrigeerimised ja eraldised

(–) Omavahenditest maha arvatud riskipositsioonid

Riskipositsiooni väärtus enne vabastuste ja krediidiriski maandamise kohaldamist

(–) KREDIIDIRISKI MAANDAMISE AKTSEPTEERITUD TEHNIKAD

(–) Vabastatud summad

Riskipositsiooni väärtus pärast vabastuste ja krediidiriski maandamise kohaldamist

Kood

Rühma kood

Tehingud, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes

Seotuse liik

 

(–) Krediidiriski maandamise aktsepteeritud tehnikate asendav mõju

(–) Otsene krediidiriski kaitse, mis ei ole asendamise mõju

(–) Kinnisvara

 

Otsesed riskipositsioonid

Kaudsed riskipositsioonid

Täiendavad riskipositsioonid, mis tulenevad tehingutest, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes

Esmane riskipositsioon kokku

Millest: makseviivituses olevad

Võlainstrumendid

Omakapitaliinstrumendid

Tuletisinstrumendid

Bilansivälised kirjed

Võlainstrumendid

Omakapitaliinstrumendid

Tuletisinstrumendid

Bilansivälised kirjed

Kokku

Millest: kauplemisportfelli mittekuuluvad

% aktsepteeritud kapitalist

(–) Võlainstrumendid

(–) Omakapitaliinstrumendid

(–) Tuletisinstrumendid

(–) Bilansivälised kirjed

Kokku

Millest: kauplemisportfelli mittekuuluvad

% aktsepteeritud kapitalist

Siduvad laenuandmiskohustused

Finantsgarantiid

Muud siduvad kohustused

Siduvad laenuandmiskohustused

Finantsgarantiid

Muud siduvad kohustused

(–) Siduvad laenuandmiskohustused

(–) Finantsgarantiid

(–) Muud siduvad kohustused

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

250

260

270

280

290

300

310

320

330

340

350

360

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



C 30.00 – Kauplemisportfelli mittekuuluvate ja kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide tähtajaklassid (LE 4)

VASTASPOOL

RISKIPOSITSIOONIDE TÄHTAJAKLASSID

RISKIPOSITSIOONIDE TÄHTAJAKLASSID

Kood

Kuni 1 kuu

Üle 1 kuu, mitte üle 2 kuu

Üle 2 kuu, mitte üle 3 kuu

Üle 3 kuu, mitte üle 4 kuu

Üle 4 kuu, mitte üle 5 kuu

Üle 5 kuu, mitte üle 6 kuu

Üle 6 kuu, mitte üle 7 kuu

Üle 7 kuu, mitte üle 8 kuu

Üle 8 kuu, mitte üle 9 kuu

Üle 9 kuu, mitte üle 10 kuu

Üle 10 kuu, mitte üle 11 kuu

Üle 11 kuu, mitte üle 12 kuu

Üle 12 kuu, mitte üle 15 kuu

Üle 15 kuu, mitte üle 18 kuu

Üle 18 kuu, mitte üle 21 kuu

Üle 21 kuu, mitte üle 24 kuu

Üle 24 kuu, mitte üle 27 kuu

Üle 27 kuu, mitte üle 30 kuu

Üle 30 kuu, mitte üle 33 kuu

Üle 33 kuu, mitte üle 36 kuu

Üle 3 aasta, mitte üle 5 aasta

Üle 5 aasta, mitte üle 10 aasta

Üle 10 aasta

Kindlaksmääramata lõpptähtaeg

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

250

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



C 31.00 – Omavahel seotud klientide rühmadesse kuuluvate üksikklientide suhtes omatavate riskipositsioonide tähtajaklassid (LE 5)

VASTASPOOL

RISKIPOSITSIOONIDE TÄHTAJAKLASSID

RISKIPOSITSIOONIDE TÄHTAJAKLASSID

Kood

Rühma kood

Kuni 1 kuu

Üle 1 kuu, kuid mitte üle 2 kuu

Üle 2 kuu, mitte üle 3 kuu

Üle 3 kuu, mitte üle 4 kuu

Üle 4 kuu, mitte üle 5 kuu

Üle 5 kuu, mitte üle 6 kuu

Üle 6 kuu, mitte üle 7 kuu

Üle 7 kuu, mitte üle 8 kuu

Üle 8 kuu, mitte üle 9 kuu

Üle 9 kuu, mitte üle 10 kuu

Üle 10 kuu, mitte üle 11 kuu

Üle 11 kuu, mitte üle 12 kuu

Üle 12 kuu, mitte üle 15 kuu

Üle 15 kuu, mitte üle 18 kuu

Üle 18 kuu, mitte üle 21 kuu

Üle 21 kuu, mitte üle 24 kuu

Üle 24 kuu, mitte üle 27 kuu

Üle 27 kuu, mitte üle 30 kuu

Üle 30 kuu, mitte üle 33 kuu

Üle 33 kuu, mitte üle 36 kuu

Üle 3 aasta, mitte üle 5 aasta

Üle 5 aasta, mitte üle 10 aasta

Üle 10 aasta

Kindlaksmääramata lõpptähtaeg

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

250

260

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

▼M7



IX LISA

RISKIDE KONTSENTREERUMISE JA

Sisukord

I OSA:

ÜLDISED JUHISED

1.

Struktuur ja põhimõtted

II OSA:

VORMIDE TÄITMISE JUHISED

1.

Riskide kontsentreerumise aruandluse ulatus ja tase

2.

Vormi LE ülesehitus

3.

LE-aruandluses kasutatavad mõisted ja üldised juhised

4.

C 26.00 – Piirmäärasid käsitlev LE-vorm

4.1.

Juhised konkreetsete ridade kohta

5.

C 27.00 – Vastaspoole andmed (vorm LE1)

5.1.

Juhised konkreetsete veergude kohta

6.

C 28.00 – Kauplemisportfelli mittekuuluvad ja kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid (vorm LE2)

6.1.

Juhised konkreetsete veergude kohta

7.

C 29.00 – Andmed riskipositsioonide kohta omavahel seotud klientide rühmadesse kuuluvate üksikklientide suhtes (vorm LE3)

7.1.

Juhised konkreetsete veergude kohta

8.

C 30.00 – Tähtajaklassid, mis on seotud kümne suurima riskide kontsentreerumisega krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes ning kümne suurima riskide kontsentreerumisega reguleerimata finantssektori ettevõtjate suhtes (vorm LE4)

8.1.

Juhised konkreetsete veergude kohta

9.

C 31.00 – Tähtajaklassid, mis on seotud kümne suurima riskide kontsentreerumisega krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes ning kümne suurima riskide kontsentreerumisega reguleerimata finantssektori ettevõtjate suhtes: andmed riskipositsioonide kohta omavahel seotud klientide rühmadesse kuuluvate üksikklientide suhtes (vorm LE5)

9.1.

Juhised konkreetsete veergude kohta

I OSA:    ÜLDISED JUHISED

1.    Struktuur ja põhimõtted

1. Riskide kontsentreerumise („LE”) aruandluse raamistik koosneb kuuest vormist, mis hõlmavad järgmist teavet:

a) riskide kontsentreerumise piirmäärad;

b) vastaspoole andmed (vorm LE1);

c) kauplemisportfelli mittekuuluvad ja kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid (vorm LE2);

d) andmed riskipositsioonide kohta omavahel seotud klientide rühmadesse kuuluvate üksikklientide suhtes (vorm LE3);

e) tähtajaklassid, mis on seotud kümne suurima riskide kontsentreerumisega krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes ning kümne suurima riskide kontsentreerumisega reguleerimata finantssektori ettevõtjate suhtes (vorm LE4);

f) tähtajaklassid, mis on seotud kümne suurima riskide kontsentreerumisega krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes ning kümne suurima riskide kontsentreerumisega reguleerimata finantssektori ettevõtjate suhtes: andmed riskipositsioonide kohta omavahel seotud klientide rühmadesse kuuluvate üksikklientide suhtes (vorm LE5).

2. Juhised sisaldavad viiteid õigussätetele ning üksikasjalikku teavet andmete kohta, mis tuleb igas vormis esitada.

3. Vormide veergudele, ridadele ja lahtritele viitamisel on juhistes ja valideerimise eeskirjades järgitud järgmistes punktides kirjeldatud nummerdamise põhimõtteid.

4. Üldiselt on juhistes ja valideerimise eeskirjades kasutatud järgmist tähistust: {vorm;rida;veerg}. Märkimaks, et kõik aruandes esitatud read on valideeritud, tuleb kasutada tärni.

5. Kui ühe vormi sees tehtavate valideerimiste korral kasutatakse ainult selles vormis sisalduvaid andmepunkte, siis vormile märkes ei viidata: {rida;veerg}.

6. ABS (väärtus): absoluutväärtus ilma märgita. Kõik summad, mis suurendavad riskipositsioone, kajastatakse aruandes positiivse arvuna. Ja vastupidi: kõik summad, mis vähendavad riskipositsioone, kajastatakse negatiivse arvuga. Kui kirje nimetuse ees on miinusmärk (–), ei esitata kõnealuse kirje all positiivset arvu.

II OSA:    VORMIDE TÄITMISE JUHISED

Käesolevas lisas esitatud juhiseid seoses riskide kontsentreerumise aruandlusega kohaldatakse ka artiklites 9 ja 11 nõutud märkimisväärsete riskipositsioonide aruandluse suhtes vastavalt kõnealustes artiklites määratletud ulatusele.

1.    Riskide kontsentreerumise aruandluse ulatus ja tase

1. Teabe esitamiseks riskide kontsentreerumise kohta klientide või omavahel seotud klientide rühmade suhtes vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 (edaspidi „kapitalinõuete määrus”) artikli 394 lõikele 1 soolo alusel tuleb krediidiasutusel või investeerimisühingul kasutada vorme LE1, LE2 ja LE3.

2. Teabe esitamiseks riskide kontsentreerumise kohta klientide või omavahel seotud klientide rühmade suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 394 lõikele 1 konsolideeritud alusel tuleb liikmesriigis tegutseval emaettevõtjal kasutada vorme LE1, LE2 ja LE3.

3. Aruandes tuleb kajastada kõik kapitalinõuete määruse artiklis 392 määratletud mõiste alla kuuluvad riskide kontsentreerumised, kaasa arvatud riskide kontsentreerumised, mida ei võeta arvesse otsustamisel, kas kapitalinõuete määruse artiklis 395 sätestatud riskide kontsentreerumise piirmäär on ületatud või mitte.

4. Teabe esitamiseks 20 kõige suurema riskide kontsentreerumise kohta klientide või omavahel seotud klientide rühmade suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 1 viimasele lausele konsolideeritud alusel tuleb liikmesriigis tegutseval emaettevõtjal, kelle suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatükki, kasutada vorme LE1, LE2 ja LE3. Nende 20 kõige suurema riskide kontsentreerumise kindlaksmääramiseks kasutatakse riskipositsiooni väärtust, mis saadakse vormi LE2 veeru 320 („Vabastatud summad”) lahutamisel sama vormi veeru 210 („Kokku”) summast.

5. Teabe esitamiseks kümne suurima riskide kontsentreerumise kohta krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes või kümne suurima riskide kontsentreerumise kohta reguleerimata finantssektori ettevõtjate suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 2 punktidele a kuni d konsolideeritud alusel tuleb liikmesriigis tegutseval emaettevõtjal kasutada vorme LE1, LE2 ja LE3. Teabe esitamiseks nende riskipositsioonide tähtajastruktuuri kohta vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 2 punktile e tuleb liikmesriigis tegutseval emaettevõtjal kasutada vorme LE4 ja LE5. Nende 20 suurima riskide kontsentreerumise kindlaksmääramiseks kasutatakse vormi LE2 veerus 210 („Kokku”) arvutatud riskipositsiooni väärtust.

6. Andmed riskide kontsentreerumiste kohta ning vastavate suurimate riskide kontsentreerumiste kohta omavahel seotud klientide rühmade suhtes ja üksikklientide suhtes, kes ei kuulu omavahel seotud klientide rühma, esitatakse vormil LE2, millel omavahel seotud klientide rühm kajastatakse üheainsa riskipositsioonina.

7. Vormil LE3 esitab krediidiasutus või investeerimisühing andmed riskipositsioonide kohta üksikklientide suhtes, kes kuuluvad omavahel seotud klientide rühmadesse, mis on kajastatud vormil LE2. Kui riskipositsioon üksikkliendi suhtes on kajastatud vormil LE2, siis vormile LE3 seda teist korda enam ei märgita.

2.    Vormi LE ülesehitus

8. Vormi LE1 veergudesse märgitakse üksikklientide või omavahel seotud klientide rühmade, kelle suhtes krediidiasutusel või investeerimisühingul on olemas riskipositsioon, andmed.

9. Vormide LE2 ja LE3 veergudes esitatakse järgmised teabeblokid:

a) riskipositsiooni väärtus enne vabastuste kohaldamist ja enne krediidiriskide maandamise mõju arvessevõtmist, sealhulgas otsesed ja kaudsed riskipositsioonid ning täiendavad riskipositsioonid, mis tulenevad tehingutest, mis on seotud riskipositsiooniga alusvara suhtes;

b) vabastuste kohaldamise ja krediidiriskide maandamise tehnikate rakendamise mõju;

c) kapitalinõuete määruse artikli 395 lõike 1 kohaldamisel arvutatud riskipositsiooni väärtus pärast vabastuste kohaldamist ja pärast krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist.

10. Vormide LE4 ja LE5 veergudes esitatakse teave tähtajaklasside kohta, millesse jaotatakse eeldatavad tähtaeguvad summad, mis on seotud kümne suurima riskide kontsentreerumisega krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes ning kümne suurima riskide kontsentreerumisega reguleerimata finantssektori ettevõtjate suhtes.

3.    LE-aruandluses kasutatavad mõisted ja üldised juhised

11. „Omavahel seotud klientide rühm” on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 39.

12. „Reguleerimata finantssektori ettevõtja” on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 142 lõike 1 punktis 5.

13. „Krediidiasutused ja investeerimisühingud” on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 3.

14. Aruandes tuleb välja tuua nõuded „tsiviilõiguslike ühingute” vastu. Lisaks peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud liitma tsiviilõiguslike ühingute krediidisummad iga partneri võlgnevusele. Nõuded tsiviilõiguslike ühingute vastu, mis kätkevad kvoote, tuleb jagada või eraldada partneritele nende vastavate kvootide järgi. Teatavad struktuurid (nt ühiskontod, pärijate ühendused, variisikute laenud), mis toimivad tegelikes tsiviilõiguslikes ühendustes, tuleb aruandes esitada samamoodi kui tsiviilõiguslikud ühendused.

15. Vara ja bilansiväliseid kirjeid kasutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 389 ilma riskikaalude ja -astmeteta. Krediidi ümberhindlustegureid bilansiväliste kirjete suhtes ei kohaldata.

16. „Riskipositsioonid” on määratletud kapitalinõuete määruse artiklis 389:

a) kõik kauplemisportfelli mittekuuluvad ja kauplemisportfelli kuuluvad varad ja bilansivälised kirjed, sealhulgas kapitalinõuete määruse artiklis 400 sätestatud kirjed, välja arvatud kapitalinõuete määruse artikli 390 lõike 6 punktide a kuni d alla kuuluvad kirjed;

b) „kaudsed riskipositsioonid” on riskipositsioonid, mis omistatakse garantii andjale või tagatise väljastajale - ja mitte vahetule laenuvõtjale - kooskõlas kapitalinõuete määruse artikliga 403. Siinsed määratlused ei või ühelgi võimalikul moel erineda alusaktis sätestatud määratlustest.]

Riskipositsioonid omavahel seotud klientide rühmade suhtes arvutatakse artikli 390 lõike 5 kohaselt.

17. Riskide kontsentreerumiste riskipositsioonide väärtuste arvutamisel on lubatud võtta arvesse „tasaarvestuskokkuleppeid”, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 390 lõigetes 1, 2 ja 3. Kapitalinõuete määruse II lisas loetletud tuletisinstrumendi riskipositsiooni väärtus määratakse kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükile, võttes kõnealuste meetodite kohaldamisel kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki kohaselt arvesse uuenduslepingute ja muude tasaarvestuskokkulepete mõju. Repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute riskipositsiooni väärtuse võib kindlaks määrata kas vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. või 6. peatükile. Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 296 esitatakse aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu vastaspoolega sõlmitud lepingujärgsest toodetevahelisest tasaarvestuskokkuleppest tuleneva ühtse juriidilise kohustuse riskipositsiooni väärtus LE vormides kui „muud siduvad kohustused”.

18. „Riskipositsiooni väärtus” arvutatakse kapitalinõuete määruse artikli 390 kohaselt.

19. Vabastuste täieliku või osalise kohaldamise ning krediidiriski maandamise aktsepteeritud tehnikate rakendamise mõju riskipositsioonide arvutamisel vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 395 lõikele 1 on kirjeldatud kõnealuse määruse artiklites 399–403.

20. Pöördrepolepingud, mis kuuluvad seoses riskide kontsentreerumisega aruandes kajastamisele, kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 402 lõike 3 kohaselt. Tingimusel et kapitalinõuete määruse artikli 402 lõike 3 kriteeriumid on täidetud, esitab krediidiasutus või investeerimisühing andmed riskide kontsentreerumiste kohta kõigi kolmandate isikute suhtes nõude summas, mida tehingu vastaspool omab selle kolmanda isiku vastu, ja mitte nõude summas vastaspoole vastu.

4.    C 26.00 – Piirmäärasid käsitlev LE-vorm

4.1.   Juhised konkreetsete ridade kohta



Rida

Viited õigussätetele ja juhised

010

Muud isikud ja üksused kui krediidiasutused ja investeerimisühingudKapitalinõuete määruse artikli 395 lõige 1, artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkt ii, artikli 458 lõige 10 ja artikli 459 punkt b.Aruandes tuleb esitada muude vastaspoolte kui krediidiasutused ja investeerimisühingud suhtes kohaldatava piirmäära summa. Selleks summaks on 25 % aktsepteeritud kapitalist, mis märgitakse I lisa vormi 4 reale 226, juhul kui siseriiklike meetmete kohaldamise tõttu vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 458 või kapitalinõuete määruse artikli 459 punkti b kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele ei kehti rangem protsendimäär.

020

Krediidiasutused ja investeerimisühingudKapitalinõuete määruse artikli 395 lõige 1, artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkt ii, artikli 458 lõige 10 ja artikli 459 punkt b.Aruandes tuleb esitada krediidiasutustest või investeerimisühingutest vastaspoolte suhtes kohaldatava piirmäära summa. Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 395 lõikele 1 on see summa järgmine:
— kui 25 % aktsepteeritud kapitalist on suurem summa kui 150 miljonit eurot (või väiksem piirmäär kui 150 miljonit eurot, mille on kehtestanud pädev asutus kooskõlas kapitalinõuete määruse artikli 395 lõike 1 kolmanda lõiguga), tuleb aruandes esitada summa, mis on 25 % aktsepteeritud kapitalist;
— kui 150 miljonit eurot (või väiksem piirmäär, mille on kehtestanud pädev asutus kooskõlas kapitalinõuete määruse artikli 395 lõike 1 kolmanda lõiguga) on suurem kui 25 % krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsepteeritud kapitalist, tuleb aruandes esitada 150 miljonit eurot (või pädeva asutuse kehtestatud väiksem piirmäär). Kui krediidiasutus või investeerimisühing on määranud kindlaks madalama piirmäära oma aktsepteeritud kapitaliga seoses, nagu nõutud kapitalinõuete määruse artikli 395 lõikega 1, esitatakse aruandes see piirmäär. Kapitalinõuete määruse artikli 395 lõike 6 või artikli 458 kohaste siseriiklike meetmete või kapitalinõuete määruse artikli 459 punkti b kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide kohaldamise korral võivad need piirmäärad olla rangemad.

030

Krediidiasutused ja investeerimisühingud %-desKapitalinõuete määruse artikli 395 lõige 1 ja artikli 459 punkt a.Summa, mis tuleb aruandes esitada, on absoluutne piirmäär (mis on esitatud real 020), mis on väljendatud protsendina aktsepteeritud kapitalist.

5.    C 27.00 – Vastaspoole andmed (vorm LE1)

5.1.   Juhised konkreetsete veergude kohta



Veerg

Viited õigussätetele ja juhised

010–070

Vastaspoole andmedKrediidiasutus või investeerimisühing esitab aruandes kõigi vastaspoolte andmed, kelle kohta ta esitab teavet vormides C 28.00–C 31.00. Andmeid omavahel seotud klientide rühma kohta ei esitata, v.a juhul, kui siseriiklikus aruandlussüsteemis on sellisele rühmale määratud kordumatu kood.Kooskõlas kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 1 punktiga a peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama nende vastaspoolte andmed, kelle suhtes neil esineb riskide kontsentreerumine, nagu määratletud kapitalinõuete määruse artiklis 392.Kooskõlas kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 2 punktiga a peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama nende vastaspoolte andmed, kelle suhtes neil on kõige suurem riskide kontsentreerumine (juhul kui vastaspooleks on krediidiasutus või investeerimisühing või reguleerimata finantssektori ettevõtja).

010

KoodKood on rea tunnus ning on tabeli iga rea puhul kordumatu.Koodi kasutatakse üksiku vastaspoole identifitseerimiseks. Selle veeru eesmärk on siiski siduda vormis C 27.00 esitatud vastaspoole andmed vormides C 28.00 – C 31.00 esitatud riskipositsioonidega. Omavahel seotud klientide rühma koodi ei esitata, v.a juhul, kui siseriiklikus aruandlussüsteemis on sellisele rühmale määratud kordumatu kood. Koode tuleb kasutada aja jooksul järjepidevalt.Koodi ülesehitus sõltub siseriiklikust aruandlussüsteemist, välja arvatud juhul, kui liidus on olemas ühtne kodeerimissüsteem.

020

NimiAlati, kui esitatakse andmed omavahel seotud klientide rühma kohta, peab nimi vastama rühma nimele. Igal muul juhul peab nimi vastama üksiku vastaspoole nimele.Omavahel seotud klientide rühma puhul on esitatavaks nimeks emaettevõtja nimi ning juhul, kui omavahel seotud klientide rühmal ei ole emaettevõtjat, on selleks nimeks rühma ärinimi.

030

LEI koodVastaspoole kui juriidilise isiku ülemaailmne tunnuskood.

040

Vastaspoole residentsusKasutatakse riigi, kus vastaspool on asutatud, ISO koodi 3166-1-alfa-2 (sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide pseudo-ISO koodid, mis on kättesaadavad Eurostati maksebilansi käsiraamatu viimases väljaandes).Omavahel seotud klientide rühmade puhul ei ole residentsust vaja märkida.

050

Vastaspoole sektorIga vastaspool liigitatakse ühe majandussektori alla lähtuvalt FINREPi majandussektorite klassidest:i) keskpangad; ii) valitsemissektor; iii) krediidiasutused; iv) muud finantsettevõtjad; v) mittefinantsettevõtjad; vi) kodumajapidamised.Omavahel seotud klientide rühmade puhul ei ole majandussektorit vaja märkida.

060

NACE koodMajandussektorite tähistamiseks kasutatakse NACE koode (Nomenclature statistique des activités économiques dans l’Union européenne - Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator).See veerg täidetakse ainult „muudest finantsettevõtjatest” ja „mittefinantsettevõtjatest” vastaspoolte puhul. „Mittefinantsettevõtjate” puhul märgitakse NACE kood üheelemendilise täpsusega (nt „F - Ehitus”) ning „muude finantsettevõtjate” puhul kaheelemendilise täpsusega, mis kajastab eraldi teavet kindlustustegevuse kohta (nt „K65 - Kindlustus, edasikindlustus ja kogumispension, välja arvatud kohustuslik sotsiaalkindlustus”).„Muude finantsettevõtjate” ja „mittefinantsettevõtjate” majandussektorid määratakse kindlaks vastavalt FINREPi vastaspoolte liigitusele.Omavahel seotud klientide rühmade puhul ei ole NACE koodi vaja märkida.

070

Vastaspoole liikKapitalinõuete määruse artikli 394 lõige 2.Kümne suurima riskide kontsentreerumisega krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes seotud vastaspoole ning kümne suurima riskide kontsentreerumisega reguleerimata finantssektori ettevõtjate suhtes seotud vastaspoole liigi märkimiseks kasutatakse krediidiasutuste või investeerimisühingute puhul tähist „I” ning reguleerimata finantssektori ettevõtjate puhul tähist „U”.

6.    C 28.00 – Kauplemisportfelli mittekuuluvad ja kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid (vorm LE2)

6.1.   Juhised konkreetsete veergude kohta



Veerg

Viited õigussätetele ja juhised

010

KoodKui omavahel seotud klientide rühmal on riiklikul tasandil kordumatu kood olemas, tuleb see esitada omavahel seotud klientide rühma koodina. Kui riiklikul tasandil kordumatu kood puudub, on esitatavaks koodiks emaettevõtja kood vormis C 27.00.Kui omavahel seotud klientide rühmal ei ole emaettevõtjat, on esitatavaks koodiks selle üksiküksuse kood, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu arvates selles omavahel seotud klientide rühmas kõige tähtsam üksus. Igal muul juhul peab kood vastama üksiku vastaspoole koodile.Koode tuleb kasutada aja jooksul järjepidevalt.Koodi ülesehitus sõltub siseriiklikust aruandlussüsteemist, välja arvatud juhul, kui ELis on olemas ühtne kodeerimissüsteem.

020

Rühm või üksikklientAndmete esitamisel riskipositsioonide kohta üksikklientide suhtes märgib krediidiasutus või investeerimisühing selle numbriga „1” ning andmete esitamisel riskipositsioonide kohta omavahel seotud klientide rühmade suhtes märgib ta selle numbriga „2”.

030

Tehingud, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtesKapitalinõuete määruse artikli 390 lõige 7.Kooskõlas riiklike pädevate asutuste täiendavate tehniliste spetsifikatsioonidega, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on riskipositsioon aruandes märgitud vastaspoole suhtes tehingu kaudu, mis on seotud riskipositsiooniga alusvara suhtes, märgib ta aruandesse sõna „jah” vaste, vastasel korral sõna „ei” vaste.

040–180

Esmased riskipositsioonidKapitalinõuete määruse artiklid 24, 389, 390 ja 392.Sellesse veergude rühma märgib krediidiasutus või investeerimisühing tehingutest, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes, tulenevate otseste riskipositsioonide, kaudsete riskipositsioonide ja täiendavate riskipositsioonide esmased riskipositsioonid.Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 389 kasutatakse vara ja bilansiväliseid kirjeid ilma riskikaalude ja -astmeteta. Krediidi ümberhindlustegureid bilansiväliste kirjete suhtes ei kohaldata.Nendesse veergudesse märgitakse esmased riskipositsioonid, s.o riskipositsioonide väärtused, milles ei ole arvesse võetud väärtuste korrigeerimisi ega eraldisi, mis arvatakse maha veerus 210.Riskipositsiooni mõiste ja selle väärtuse arvutamise viis on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklites 389 ja 390. Varade ja bilansiväliste kirjete hindamine toimub krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatava raamatupidamistava kohaselt, kooskõlas kapitalinõuete määruse artikliga 24.Nendesse veergudesse märgitakse omavahenditest maha arvatud riskipositsioonid, mis ei ole artikli 390 lõike 6 punkti e kohased riskipositsioonid. Need riskipositsioonid arvatakse maha veerus 200.Neisse veergudesse ei märgita kapitalinõuete määruse artikli 390 lõike 6 punktides a kuni d osutatud riskipositsioone.Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 400 hõlmavad esmased riskipositsioonid kõiki varasid ja bilansiväliseid kirjeid. Kapitalinõuete määruse artikli 395 lõikes 1 sätestatud vabastatud summad arvatakse maha veerus 320.Märgitakse nii kauplemisportfelli mittekuuluvad kui ka kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid.Kui riskipositsioonid tuleb esitada finantsinstrumentide kaupa ja eri tasaarvestuskokkulepetest tulenevad eri riskipositsioonid moodustavad üheainsa riskipositsiooni, liigitatakse see riskipositsioon vastavalt finantsinstrumendile, mis vastab tasaarvestuskokkuleppes märgitud peamisele varale (vt lisaks sissejuhatav osa).

040

Esmane riskipositsioon kokkuSiia märgib krediidiasutus või investeerimisühing järgmiste komponentide summa: otsesed riskipositsioonid ja kaudsed riskipositsioonid pluss täiendavad riskipositsioonid, mis tulenevad riskipositsioonist tehingute suhtes, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes.

050

Millest: makseviivituses olevadKapitalinõuete määruse artikkel 178.Siin kajastab krediidiasutus või investeerimisühing selle osa kogu esmasest riskipositsioonist, mis vastab makseviivituses olevatele riskipositsioonidele.

060–110

Otsesed riskipositsioonidOtseste riskipositsioonide all mõistetakse „vahetu laenuvõtjaga” seonduvaid riskipositsioone.

060

VõlainstrumendidMäärus (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32), II lisa 2. osa, tabel, liigid 2 ja 3.Võlainstrumendid hõlmavad võlaväärtpabereid ning laenusid ja ettemakseid.Siin veerus kajastatakse instrumendid, mis on EKP/2008/32 järgi liigitatavad „Laenud algtähtajaga kuni üks aasta/üle ühe aasta ja kuni viis aastat/üle viie aasta” või „Väärtpaberid, v.a aktsiad” alla.Selles veerus kajastatakse repotehingud, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud (väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud) ning võimenduslaenu tehingud.

070

OmakapitaliinstrumendidEKP/2008/32, II lisa 2. osa, tabel, liigid 4 ja 5.Siin veerus kajastatakse instrumendid, mis on EKP/2008/32 järgi liigitatavad „Aktsiad ja muud osakud” või „Rahaturufondide aktsiad/osakud” alla.

080

TuletisinstrumendidKapitalinõuete määruse artikli 272 punkt 2 ja II lisa.Selles veerus esitatakse kapitalinõuete määruse II lisas loetletud tuletisinstrumendid ning kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 2 määratletud pika arveldustähtajaga tehingud.Siia veergu märgitakse krediidituletisinstrumendid, mis on seotud vastaspoole krediidiriskiga.

090–110

Bilansivälised kirjedKapitalinõuete määruse I lisa.Nendesse veergudesse märgitavaks väärtuseks on nominaalväärtus enne mis tahes spetsiifiliste krediidiriski korrigeerimiste mahaarvamist ja ilma ümberhindlustegureid kohaldamata

090

Siduvad laenuandmiskohustusedKapitalinõuete määruse I lisa punkti 1 alapunktid c ja h, punkti 2 alapunkti b alapunkt ii, punkti 3 alapunkti b alapunkt i ning punkti 4 alapunkt a.Siduvad laenuandmiskohustused on kindlad kohustused anda laenu eelnevalt kokkulepitud tingimustel. Siia ei kuulu tuletisinstrumendid, kuna neid saab tasaarveldada sularahas või andes üle või emiteerides muu finantsinstrumendi.

100

FinantsgarantiidKapitalinõuete määruse I lisa punkti 1 alapunktid a, b ja f.„Finantsgarantiid” on lepingud, mis nõuavad garantii andjalt kindlaksmääratud maksete sooritamist, et hüvitada garantii saajale tekkinud kahju, kui kindlaksmääratud võlgnik ei tee tähtaegselt makseid vastavalt võlainstrumendi algsetele või muudetud tingimustele. Siia veergu märgitakse krediidituletisinstrumendid, mida ei ole märgitud veergu „tuletisinstrumendid”.

110

Muud siduvad kohustusedMuud siduvad kohustused on kapitalinõuete määruse I lisas loetletud kirjed, mis ei ole eraldi välja toodud eelnevates kategooriates. Selles veerus kajastatakse aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu vastaspoolega sõlmitud lepingujärgsest toodetevahelisest tasaarvestuskokkuleppest tuleneva ühtse juriidilise kohustuse riskipositsiooni väärtus.

120–180

Kaudsed riskipositsioonidKapitalinõuete määruse artikkel 403.Kui kliendi vastu olevale nõudele on andnud garantii kolmas isik või see on tagatud kolmanda isiku väljastatud tagatisega, võib krediidiasutus kapitalinõuete määruse artikli 403 kohaselt rakendada asendamise meetodit.Sellesse veergude rühma märgib krediidiasutus või investeerimisühing nende otseste riskipositsioonide summad, mis on ümber omistatud garantii andjale või tagatise väljastajale, tingimusel et viimasele antakse võrdne või madalam riskikaal kui see, mida kohaldataks kolmanda isiku suhtes kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt. Tehingu tingimuste aluseks olev, kaitstud esmane riskipositsioon (otsene riskipositsioon) lahutatakse riskipositsioonist algse laenuvõtja suhtes veergudes „Aktsepteeritud krediidiriski maandamise tehnikad”. Kaudne riskipositsioon suurendab riskipositsiooni garantii andja või tagatise väljastaja suhtes asendamise mõju kaudu. See kehtib ka tagatiste suhtes, mis on antud omavahel seotud klientide rühma siseselt.Krediidiasutus või investeerimisühing märgib kaudsete riskipositsioonide algse summa veergu, mis vastab garanteeritud või tagatisega tagatud otsese riskipositsiooni liigile: näiteks kui tagatud otseseks riskipositsiooniks on võlainstrument, märgitakse garantii andjale omistatud kaudse riskipositsiooni summa veergu „Võlainstrumendid”.Krediidiriski vahetustehingut sisaldavatest võlakirjadest tulenevad riskipositsioonid kajastatakse samuti selles veergude rühmas, vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 399.

120

VõlainstrumendidVt veerg 060.

130

OmakapitaliinstrumendidVt veerg 070.

140

TuletisinstrumendidVt veerg 080.

150–170

Bilansivälised kirjedNendesse veergudesse märgitavaks väärtuseks on nominaalväärtus enne mis tahes spetsiifiliste krediidiriski korrigeerimiste mahaarvamist või ümberhindlustegurite kohaldamist.

150

Siduvad laenuandmiskohustusedVt veerg 090.

160

FinantsgarantiidVt veerg 100.

170

Muud siduvad kohustusedVt veerg 110.

180

Täiendavad riskipositsioonid, mis tulenevad tehingutest, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtesKapitalinõuete määruse artikli 390 lõige 7.Täiendavad riskipositsioonid, mis tulenevad tehingutest, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes.

190

Väärtuse korrigeerimised ja eraldisedKapitalinõuete määruse artiklid 34, 24, 110 ja 111.Kohaldatava raamatupidamistavaga (direktiiv 86/635/EMÜ või määrus (EÜ) nr 1606/2002) kehtestatud väärtuste korrigeerimised ja eraldised, mis mõjutavad riskipositsioonide väärtuse hindamist kooskõlas kapitalinõuete määruse artiklitega 24 ja 110.Selles veerus kajastatakse väärtuste korrigeerimised ja eraldised võrreldes brutoriskipositsiooniga, mis on esitatud veerus 040.

200

Omavahenditest maha arvatud riskipositsioonid Kapitalinõuete määruse artikli 390 lõike 6 punkt e.
Siia märgitakse omavahenditest maha arvatud riskipositsioonid, mis kajastatakse „Esmane riskipositsioon kokku” veergudes.

210–230

Riskipositsiooni väärtus enne vabastuste ja krediidiriski maandamise kohaldamistKapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 1 punkt b.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad riskipositsiooni väärtuse enne vajaduse korral krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist.

210

KokkuSelles veerus kajastatavaks riskipositsiooni väärtuseks on summa, mida kasutati tegemaks kindlaks, kas riskipositsiooni puhul on tegu kapitalinõuete määruse artiklis 392 sätestatud mõiste kohase riskide kontsentreerumisega.See hõlmab esmast riskipositsiooni pärast väärtuste korrigeerimiste ja eraldiste mahaarvamist ning omavahenditest maha arvatud riskipositsioonide summat.

220

Millest: kauplemisportfelli mittekuuluvadKauplemisportfelli mittekuuluvate riskipositsioonide summa riskipositsioonide summast kokku enne vabastuste kohaldamist ja krediidiriskide maandamist.

230

% aktsepteeritud kapitalistKapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkti 71 alapunkt b ja artikkel 395.Siia tuleb märkida riskipositsiooni protsendiline väärtus enne vabastuste ja krediidiriski maandamise kohaldamist suhtena krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsepteeritud kapitali, nagu määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkti 71 alapunktis b.

240–310

Krediidiriski maandamise aktsepteeritud tehnikadKapitalinõuete määruse artiklid 399 ja 401–403.Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 57 määratletud krediidiriski maandamise tehnikad.Käesolevas aruandluses rakendatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. ja 4. peatükis tunnustatud krediidiski maandamise tehnikaid vastavalt kapitalinõuete määruse artiklites 401 kuni 403 sätestatule.Krediidiriski maandamise tehnikatel võib olla riskide kontsentreerumise tingimustes kolm erinevat mõju: asendamise mõju; otsene krediidiriski kaitse, mis ei ole asendamise mõju; ning käsitlemine kinnisvarana.

240–290

Krediidiriski maandamise aktsepteeritud tehnikate asendav mõjuKapitalinõuete määruse artikkel 403.Nendes veergudes kajastatava otsese ja kaudse krediidiriski kaitse summa peab vastama kolmanda isiku poolt garanteeritud või kolmanda isiku poolt väljastatud tagatisega tagatud riskipositsioonidele, kui krediidiasutus või investeerimisühing otsustab käsitleda seda riskipositsiooni riskipositsioonina, mille eest garantii andja või tagatise väljastaja on vastutav.

240

VõlainstrumendidVt veerg 060.

250

OmakapitaliinstrumendidVt veerg 070.

260

TuletisinstrumendidVt veerg 080.

270–290

Bilansivälised kirjedNendes veergudes kajastatud väärtustesse ei tohi olla sisse arvestatud ümberhindlustegurit.

270

Siduvad laenuandmiskohustusedVt veerg 090.

280

FinantsgarantiidVt veerg 100.

290

Muud siduvad kohustusedVt veerg 110.

300

Otsene krediidiriski kaitse, mis ei ole asendamise mõjuKapitalinõuete määruse artikkel 401.Siia märgib krediidiasutus või investeerimisühing otsese krediidikaitse summad, nagu määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 58, mis on kapitalinõuete määruse artikli 401 kohaldamise tõttu riskipositsiooni väärtusest maha arvatud.

310

KinnisvaraKapitalinõuete määruse artikkel 402.Siia märgib krediidiasutus või investeerimisühing kapitalinõuete määruse artikli 402 kohaldamise tõttu riskipositsiooni väärtusest maha arvatud summad.

320

Vabastatud summadKapitalinõuete määruse artikkel 400.Siia märgib krediidiasutus või investeerimisühing summad, mille võrra kohaldatakse riskide kontsentreerumise tingimuses vabastusi.

330–350

Riskipositsiooni väärtus pärast vabastuste ja krediidiriski maandamise kohaldamistKapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 1 punkt d.Krediidiasutus või investeerimisühing kajastab kapitalinõuete määruse artikli 395 lõike 1 kohaldamisel arvutatud riskipositsiooni väärtuse pärast vabastuste ja krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist.

330

KokkuSellesse veergu märgitakse summa, mis võetakse arvesse, et järgida kapitalinõuete määruse artiklis 395 sätestatud riskide kontsentreerumise piirmäära.

340

Millest: kauplemisportfelli mittekuuluvadKrediidiasutus või investeerimisühing märgib riskipositsiooni kogusumma pärast seda, kui on kohaldatud vabastusi ja võetud arvesse kauplemisportfelli mittekuuluva krediidiriski maandamise mõju.

350

% aktsepteeritud kapitalistSiia märgib krediidiasutus või investeerimisühing riskipositsiooni protsendilise väärtuse pärast vabastuste ja krediidiriski maandamise kohaldamist suhtena krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsepteeritud kapitalisse, nagu määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkti 71 alapunktis b.

7.    C 29.00 – Andmed riskipositsioonide kohta omavahel seotud klientide rühmadesse kuuluvate üksikklientide suhtes (vorm LE3)

7.1.   Juhised konkreetsete veergude kohta



Veerg

Viited õigussätetele ja juhised

010–360

Vormil LE3 esitab krediidiasutus või investeerimisühing andmed üksikklientide kohta, kes kuuluvad omavahel seotud klientide rühmadesse, mis on kajastatud vormi LE2 ridadel.

010

KoodVeerud 010 ja 020 moodustavad koos rea tunnuse ning see tunnus on tabeli iga rea puhul kordumatu.Esitatakse üksiku vastaspoole kood, kes kuulub omavahel seotud klientide rühmadesse.

020

Rühma koodVeerud 010 ja 020 moodustavad koos rea tunnuse ning see tunnus on tabeli iga rea puhul kordumatu.Kui omavahel seotud klientide rühmal on riiklikul tasandil kordumatu kood olemas, tuleb see esitada. Kui riiklikul tasandil kordumatu kood puudub, on esitatavaks koodiks kood, mida kasutatakse riskipositsioonide esitamiseks omavahel seotud klientide rühmade suhtes vormis C 28.00 (vorm LE2).Juhul kui klient kuulub mitmesse omavahel seotud klientide rühma, kajastatakse ta kõigi nende omavahel seotud klientide rühmade liikmena.

030

Tehingud, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtesVt vormi LE2 veerg 030.

040

Seotuse liikÜksiküksuse ja omavahel seotud klientide rühma vahelise seotuse liik tähistatakse ühega järgmistest tähistest:„a”, kui esineb kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkti 39 alapunktis a sätestatud olukord (kontroll) või„b”, kui esineb kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkti 39 alapunktis b sätestatud olukord (vastastikune seotus).

050–360

Kui vormi LE2 kohased finantsinstrumendid esitatakse kogu omavahel seotud klientide rühma kohta, siis jaotatakse need vormis LE3 iga üksikvastaspoole kaupa vastavalt krediidiasutuse või investeerimisühingu ärikriteeriumidele.

Ülejäänud juhised on samad, mis vormi LE2 puhul.

8.    C 30.00 – Tähtajaklassid, mis on seotud kümne suurima riskide kontsentreerumisega krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes ning kümne suurima riskide kontsentreerumisega reguleerimata finantssektori ettevõtjate suhtes (vorm LE4)

8.1.   Juhised konkreetsete veergude kohta



Veerg

Viited õigussätetele ja juhised

010

KoodKood on rea tunnus ning on tabeli iga rea puhul kordumatu.Vt vormi LE1 veerg 010.

020–250

Riskipositsioonide tähtajaklassidKapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 2 punkt e.Krediidiasutus või investeerimisühing esitab selle teabe kümne suurima riskide kontsentreerumise kohta krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes ning kümne suurima riskide kontsentreerumise kohta reguleerimata finantssektori ettevõtjate suhtes.Tähtajaklassid määratakse kindlaks kuni aastase tähtaja puhul ühekuuse intervalliga, ühe kuni kolme aastase tähtaja puhul kvartaalse intervalliga ning kolmest aastast pikema tähtaja puhul suuremate intervallidega.Iga riskipositsiooni väärtus enne vabastuste ja krediidiriski maandamise kohaldamist (vormi LE2 veerg 210) esitatakse koos kogu tagasimaksmata summaga prognoositavale järelejäänud tähtajale vastavas tähtajaklassis. Kui riskipositsioon kliendi suhtes koosneb mitmest eraldi suhtest, esitatakse iga riskipositsiooni osa koos kogu tagasimaksmata summaga prognoositavale järelejäänud tähtajale vastavas tähtajaklassis. Instrumendid, millel ei ole kindlaksmääratud lõpptähtaega, nagu omavahendid, kajastatakse veerus „Määramata lõpptähtaeg”.Riskipositsiooni eeldatav lõpptähtaeg kajastatakse nii otsese kui ka kaudse riskipositsiooni puhul.Otseste riskipositsioonide puhul tuleb omakapitali instrumentide, võlainstrumentide ja tuletisinstrumentide eeldatavate summade jaotamisel erinevatesse selle vormi tähtajaklassidesse lähtuda lõpptähtajal põhinevale meetodile tugineva täiendavate likviidsuse näitajate vormi juhistest (vt 23.5.2013 avaldatud konsulteerimise dokument CP18).Bilansiväliste kirjete puhul kasutatakse eeldatavate summade jaotamisel tähtajaklassidesse seotud riski lõpptähtaega. Täpsemalt tähendab see tuleviku hoiustamistehingute puhul hoiuse tähtaja struktuuri, finantsgarantiide puhul alusvaraks oleva finantsinstrumendi tähtaja struktuuri, siduvate laenuandmiskohustuste kasutamata vahendite puhul laenu tähtaja struktuuri ning muude siduvate kohustuste puhul siduva kohustuse tähtaja struktuuri.Kaudsete riskipositsioonide puhul lähtutakse tähtajaklassidesse jaotamisel otsest riskipositsiooni genereerivate tagatud tegevuste tähtajast.Kui riskipositsiooni või riskipositsiooni osa tuleb käsitleda makseviivituses olevana ja seda kajastatakse sellena vormides C 28.00 (LE 2, veerg 050) ja C 29.00 (LE 3, veerg 060), tuleb makseviivituses oleva riskipositsiooni oodatav äravool määrata järgmiselt vastavatesse tähtajaklassidesse.
— Kui aruandval üksusel on makseviivitusest hoolimata riskipositsiooniga seotud oodatavate tagasimaksete selge graafik, määrab ta tagasimaksed vastavatesse tähtajaklassidesse.
— Kui aruandval üksusel ei ole selget ülevaadet sellest, millal makseviivituses summad tagasi makstakse (kui üldse), määrab ta need kategooriasse „Määramata lõpptähtaeg”.

9.    C 31.00 – Tähtajaklassid, mis on seotud kümne suurima riskide kontsentreerumisega krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes ning kümne suurima riskide kontsentreerumisega reguleerimata finantssektori ettevõtjate suhtes: andmed riskipositsioonide kohta omavahel seotud klientide rühmadesse kuuluvate üksikklientide suhtes (vorm LE5)

9.1.   Juhised konkreetsete veergude kohta



Veerg

Viited õigussätetele ja juhised

010–260

Vormil LE5 esitab krediidiasutus või investeerimisühing andmed üksikvastaspoolte kohta, kes kuuluvad omavahel seotud klientide rühmadesse, mis on kajastatud vormi LE4 ridadel.

010

KoodVeerud 010 ja 020 moodustavad koos rea tunnuse ning see tunnus on tabeli iga rea puhul kordumatu.Vt vormi LE3 veerg 010.

020

Rühma koodVeerud 010 ja 020 moodustavad koos rea tunnuse ning see tunnus on tabeli iga rea puhul kordumatu.Vt vormi LE3 veerg 020.

030–260

Riskipositsioonide tähtajaklassidVt vormi LE4 veerud 020–250.

▼M6



X LISA

FINANTSVÕIMENDUSE ARUANDLUS



FINANTSVÕIMENDUSE MÄÄRA ARUANDEVORMID

Vormi kood

Vormi kood

Vormi nimi

Lühinimi

47

C 47.00

Finantsvõimenduse määra arvutamine

LRCalc

40

C 40.00

Riskipositsiooni näitaja alternatiivne käsitlus

LR1

41

C 41.00

Bilansilised ja bilansivälised kirjed – riskipositsioonide täiendav jaotus

LR2

42

C 42.00

Kapitali alternatiivne määratlus

LR3

43

C 43.00

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni näitaja komponentide alternatiivne jaotus

LR4

44

C 44.00

Üldine teave

LR5



C 40.00 – RISKIPOSITSIOONI NÄITAJA ALTERNATIIVNE KÄSITLUS (LR1)

Rida

 

Veerg

010

020

040

050

070

075

085

120

Raamatupidamislik bilansiline väärtus

Bilansiline väärtus, eeldades tasaarvestuse või muu CRMi puudumist

SFT-de lisand

Lisand turuväärtuse meetodi korral (eeldades tasaarvestuse või muu CRMi puudumist)

Tinglik väärtus / nimiväärtus

Tinglik ülemväärtus

Tinglik ülemväärtus (sama aluseks olev üksus)

Hüpoteetiliselt välja jäetud finantsvõimenduse määra riskipositsiooni summa

010

Tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Krediidituletisinstrumendid (müüdud krediidiriski kaitse)

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Krediidituletisinstrumendid (müüdud krediidiriski kaitse), millel on tehingu arveldamise klausel

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Krediidituletisinstrumendid (müüdud krediidiriski kaitse), millel ei ole tehingu arveldamise klauslit

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Krediidituletisinstrumendid (ostetud krediidiriski kaitse)

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Finantstuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Tasaarvestuse raamlepinguga kaetud SFT-d

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Tasaarvestuse raamlepinguga katmata SFT-d

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Muud varad

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Krediidiriski standardmeetodi kohased madala riskiga bilansivälised kirjed, millest:

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Uuenevad jaenõuded, millest:

 

 

 

 

 

 

 

 

120

tingimusteta tühistatavad krediitkaartide krediidilimiidid

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Mitteuuenevad tingimusteta tühistatavad limiidid

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Krediidiriski standardmeetodi kohased mõõduka riskiga bilansivälised kirjed

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Krediidiriski standardmeetodi kohased keskmise riskiga bilansivälised kirjed

 

 

 

 

 

 

 

 

160

Krediidiriski standardmeetodi kohased täisriskiga bilansivälised kirjed

 

 

 

 

 

 

 

 

170

(Memokirje) Uuenevate jaenõuete kasutatud limiidid

 

 

 

 

 

 

 

 

180

(Memokirje) Tingimusteta tühistatavad krediitkaartide kasutatud krediidilimiidid

 

 

 

 

 

 

 

 

190

(Memokirje) Mitteuuenevate tingimusteta tühistatavate limiitide kasutatud limiidid

 

 

 

 

 

 

 

 

210

Tuletisinstrumentidega tehtud tehingute raames saadud rahaline tagatis

 

 

 

 

 

 

 

 

220

Tuletisinstrumentidega tehtud tehingute raames antud rahalise tagatisega seotud nõuded

 

 

 

 

 

 

 

 

230

SFT raames saadud väärtpaberid, mida kajastatakse varana

 

 

 

 

 

 

 

 

240

SFT-d, kus toimub rahalise tagatise edasilaenamisega väärtpaberite edasilaenamine (rahalised nõuded)

 

 

 

 

 

 

 

 

250

Riskipositsioonid, mille suhtes võib kohaldada CRR artikli 113 lõike 6 kohast käsitlust

 

 

 

 

 

 

 

 

260

Riskipositsioonid, mis vastavad CRR artikli 429 lõike 14 punktides a-c sätestatud tingimustele

 

 

 

 

 

 

 

 



C 41.00 – BILANSILISED JA BILANSIVÄLISED KIRJED – RISKIPOSITSIOONIDE TÄIENDAV JAOTUS (LR2)

Rida

 

Veerg

010

020

030

Bilansilised ja bilansivälised riskipositsioonid (standardmeetodi kohased riskipositsioonid)

Bilansilised ja bilansivälised riskipositsioonid (sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid)

Nimiväärtus

010

Kõik bilansilised ja bilansivälised kauplemisportfellivälised riskipositsioonid ning kauplemisportfellist tulenevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse vastaspoole krediidiriski (jaotumine riski kaalu kohaselt):

 

 

 

020

= 0 %

 

 

 

030

> 0 % ja ≤ 12 %

 

 

 

040

> 12 % ja ≤ 20 %

 

 

 

050

> 20 % ja ≤ 50 %

 

 

 

060

> 50 % ja ≤ 75 %

 

 

 

070

> 75 % ja ≤ 100 %

 

 

 

080

> 100 % ja ≤ 425 %

 

 

 

090

> 425 % ja ≤ 1 250 %

 

 

 

100

Makseviivituses olevad riskipositsioonid

 

 

 

110

(Memokirje) Madala riskiga bilansivälised kirjed ja bilansivälised kirjed, mille suhtes kohaldatakse maksevõime suhtarvu arvutamisel ümberhindlustegurit 0 %

 

 

 



C 42.00 – KAPITALI ALTERNATIIVNE MÄÄRATLUS (LR3)

Rida

 

Veerg

010

010

Esimese taseme põhiomavahendid – täielikult rakendatud määratlus

 

020

Esimese taseme põhiomavahendid – üleminekuperioodil rakendatav määratlus

 

030

Omavahendite kogusumma – täielikult rakendatud määratlus

 

040

Omavahendite kogusumma – üleminekuperioodil rakendatav määratlus

 

055

Maha arvatud varasumma – esimese taseme põhiomavahendite kirjetest – täielikult rakendatud määratlus

 

065

Maha arvatud varasumma – esimese taseme põhiomavahendite kirjetest – üleminekuperioodil rakendatav määratlus

 

075

Maha arvatud varasumma – omavahendite kirjetest – täielikult rakendatud määratlus

 

085

Maha arvatud varasumma – omavahendite kirjetest – üleminekuperioodil rakendatav määratlus

 



C 43.00 – FINANTSVÕIMENDUSE MÄÄRA RISKIPOSITSIOONI NÄITAJA KOMPONENTIDE ALTERNATIIVNE JAOTUS (LR4)

Rida

Bilansivälised kirjed, tuletisinstrumendid, SFT-d ja kauplemisportfell

Veerg

 

010

020

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus

Riskiga kaalutud varad

010

Bilansivälised kirjed, millest:

 

 

 

020

Kaubanduse rahastamine, millest:

 

 

030

ametliku ekspordikrediidikindlustuse skeemi alusel

 

 

040

Tuletisinstrumendid ja SFT-d, mille suhtes kohaldatakse toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet

 

 

050

Tuletisinstrumendid, mille suhtes ei kohaldata toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet

 

 

060

SFT-d, mille suhtes ei kohaldata toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet

 

 

065

Riskipositsioonid, mis tulenevad krediidituletisinstrumentide täiendavast käsitlusest

 

 

070

Muud kauplemisportfelli kuuluvad varad

 

 

Rida

Muud kauplemisportfellivälised riskipositsioonid

Veerg

010

020

030

040

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus

Riskiga kaalutud varad

Standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

080

Pandikirjad

 

 

 

 

90

Nõuded, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu

 

 

 

 

100

Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu

 

 

 

 

110

Nõuded piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu

 

 

 

 

120

Nõuded mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastu, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu

 

 

 

 

130

Nõuded avaliku sektori asutuste vastu, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu

 

 

 

 

140

Nõuded piirkondlike valitsuste, mitmepoolsete arengupankade, rahvusvaheliste organisatsioonide ja avaliku sektori asutuste vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu

 

 

 

 

150

Nõuded piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu

 

 

 

 

160

Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu

 

 

 

 

170

Nõuded avaliku sektori asutuste vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu

 

 

 

 

180

Krediidiasutused ja investeerimisühingud

 

 

 

 

190

Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid millest:

 

 

 

 

200

elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

 

 

 

 

210

Jaenõuded millest:

 

 

 

 

220

Jaenõuded VKEde vastu

 

 

 

 

230

Nõuded äriühingute vastu millest:

 

 

 

 

240

Nõuded finantssektori äriühingute vastu

 

 

 

 

250

Nõuded finantssektoriväliste äriühingute vastu millest:

 

 

 

 

260

Nõuded VKEde vastu

 

 

 

 

270

Nõuded muude äriühingute kui VKEde vastu

 

 

 

 

280

Makseviivituses olevad riskipositsioonid

 

 

 

 

290

Muud kirjed millest:

 

 

 

 

300

väärtpaberistamise positsioonid

 

 

 

 

310

Kaubanduse rahastamise riskipositsioonid (memokirje), millest:

 

 

 

 

320

ametliku ekspordikrediidikindlustuse skeemi alusel

 

 

 

 



C 44.00 – ÜLDINE TEAVE (LR5)

Rida

 

Veerg

010

010

Krediidiasutuse või investeerimisühingu äriühingu struktuur

 

020

Tuletisinstrumentide käsitlemine

 

040

Krediidiasutuse või investeerimisühingu liik

 



C 47.00 – FINANTSVÕIMENDUSE MÄÄRA ARVUTAMINE (LRCalc)

 

Veerg

Finantsvõimenduse määra riskipositsioon: aruandekuupäev

Rida

Riskipositsiooni väärtused

010

010

SFT-d: riskipositsioon vastavalt CRR artikli 429 lõigetele 5 ja 8

 

020

SFT-d: vastaspoole krediidiriski lisand

 

030

SFT-de suhtes kohaldatav erand: lisand vastavalt CRR artikli 429b lõikele 4 ja artiklile 222

 

040

Vahendatud SFT-de vastaspoole krediidirisk vastavalt CRR artikli 429b lõikele 6

 

050

(–) Välja jäetud keskse vastaspoole pool kliendipõhistest kliiritavatest SFT-dest tulenevate riskipositsioonide puhul

 

060

Tuletisinstrumendid: praegune asenduskulu

 

070

(–) Tuletisinstrumentide turuväärtuse suhtes tasaarvestatud saadud aktsepteeritud rahaline variatsioonitagatis

 

080

(–) Välja jäetud keskse vastaspoole pool kliendipõhiste kliiritavate kauplemisriskipositsioonide puhul (asenduskulud)

 

090

Tuletisinstrumendid: lisand turuväärtuse meetodi alusel

 

100

(–) Välja jäetud keskse vastaspoole pool kliendipõhiste kliiritavate kauplemisriskipositsioonide puhul (potentsiaalne tuleviku riskipositsioon)

 

110

Tuletisinstrumentide suhtes kohaldatav erand: esmase riskipositsiooni meetod

 

120

(–) Välja jäetud keskse vastaspoole pool kliendipõhiste kliiritavate kauplemisriskipositsioonide puhul (esmase riskipositsiooni meetod)

 

130

Piiratud väljakirjutatud krediidituletisinstrumentide tinglik väärtus

 

140

(–) Väljakirjutatud krediidituletisinstrumentide suhtes tasaarvestatud aktsepteeritavad ostetud krediidituletisinstrumendid

 

150

10 % ümberhindlusteguriga bilansivälised kirjed vastavalt CRR artikli 429 lõikele 10

 

160

20 % ümberhindlusteguriga bilansivälised kirjed vastavalt CRR artikli 429 lõikele 10

 

170

50 % ümberhindlusteguriga bilansivälised kirjed vastavalt CRR artikli 429 lõikele 10

 

180

100 % ümberhindlusteguriga bilansivälised kirjed vastavalt CRR artikli 429 lõikele 10

 

190

Muud varad

 

200

Seoses tuletistehingutega antud mis tahes tagatiste kogunäitaja

 

210

(–) Tuletustehingutega antud rahalise variatsioonitagatisega seotud nõuded

 

220

(–) Välja jäetud keskse vastaspoole pool kliendipõhiste kliiritavate kauplemisriskipositsioonide puhul (alustamise tagatis)

 

230

Korrigeerimine SFT-de raamatupidamislike müügitehingute puhul

 

240

(–) Usaldusvarad

 

250

(–) Välja jäetud grupisisesed riskipositsioonid (individuaalsed) vastavalt CRR artikli 429 lõikele 7

 

260

(–) CRR artikli 429 lõike 14 kohaselt välja jäetud riskipositsioonid

 

270

(–) Maha arvatud varasumma – esimese taseme omavahendid – täielikult rakendatud määratlus

 

280

(–) Maha arvatud varasumma – esimese taseme omavahendid – üleminekuperioodil rakendatav määratlus

 

290

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni kogusumma – kasutades esimese taseme omavahendite täielikult rakendatud määratlust

 

300

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni kogusumma – kasutades esimese taseme omavahendite üleminekuperioodil rakendatavat määratlust

 

Rida

Kapital

 

310

Esimese taseme omavahendid – täielikult rakendatud määratlus

 

320

Esimese taseme omavahendid – üleminekuperioodil rakendatav määratlus

 

Rida

Finantsvõimenduse määr

 

330

Finantsvõimenduse määr – kasutades esimese taseme omavahendite täielikult rakendatud määratlust

 

340

Finantsvõimenduse määr – kasutades esimese taseme omavahendite üleminekuperioodil rakendatavat määratlust

 



XI LISA

FINANTSVÕIMENDUSE ARUANDLUS

I OSA.

ÜLDISED JUHISED

1.

VORMIDE PEALKIRJASTAMISE JA MUUD PÕHIMÕTTED

1.1.

VORMIDE PEALKIRJASTAMINE

1.2.

NUMMERDAMISE PÕHIMÕTTED

1.3.

LÜHENDID

1.4.

MÄRGI PÕHIMÕTTED

II OSA.

VORMIDE TÄITMISE JUHISED

1.

STRUKTUUR JA SAGEDUS

2.

VALEMID FINANTSVÕIMENDUSE MÄÄRA ARVUTAMISEKS

3.

OLULISUSE PIIRMÄÄRAD TULETISINSTRUMENTIDE PUHUL

4.

C47.00 – FINANTSVÕIMENDUSE MÄÄRA ARVUTAMINE (LRCalc)

5.

C 40.00 – RISKIPOSITSIOONI NÄITAJA ALTERNATIIVNE KÄSITLUS (LR1)

6.

C41.00 – BILANSILISED JA BILANSIVÄLISED KIRJED – RISKIPOSITSIOONIDE TÄIENDAV JAOTUS (LR2)

7.

C42.00 – KAPITALI ALTERNATIIVNE MÄÄRATLUS (LR3)

8.

C43.00 – FINANTSVÕIMENDUSE MÄÄRA RISKIPOSITSIOONI NÄITAJA KOMPONENTIDE ALTERNATIIVNE JAOTUS (LR4)

9.

C44.00 – ÜLDINE TEAVE (LR5)

I OSA.    ÜLDISED JUHISED

1.    Vormide pealkirjastamise ja muud põhimõtted

1.1.    Vormide pealkirjastamine

1. Käesolevas lisas on sätestatud täiendavad juhised käesoleva määruse X lisas sisalduvate vormide (leverage ratio, LR) täitmiseks.

2. Raamistik koosneb kokku kuuest vormist:

— C47.00: Finantsvõimenduse määra arvutamine (LRCalc): Finantsvõimenduse määra arvutamine

— C40.00: Finantsvõimenduse määra vorm 1 (LR1): Riskipositsiooni näitaja alternatiivne käsitlus

— C41.00: Finantsvõimenduse määra vorm 2 (LR2): Bilansilised ja bilansivälised kirjed – riskipositsioonide täiendav jaotus

— C42.00: Finantsvõimenduse määra vorm 3 (LR3): Kapitali alternatiivne määratlus

— C43.00: Finantsvõimenduse määra vorm 4 (LR4): Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni näitaja komponentide jaotus ning

— C44.00: Finantsvõimenduse määra vorm 5 (LR5): Üldine teave.

3. Iga vormi puhul on esitatud viited õigussätetele ja täiendav üksikasjalik teave aruandluse üldisemate aspektide kohta.

1.2.    Nummerdamise põhimõtted

4. Vormide veergudele, ridadele ja andmeväljadele viitamisel on käesolevas dokumendis aluseks võetud järgmistes punktides kirjeldatud nummerdamise põhimõtted. Need numbrilised koodid on valideerimise eeskirjades laialdaselt kasutusel.

5. Juhistes kasutatakse järgmisel kujul olevat üldist märget: {vorm;rida;veerg}. Tärni kasutatakse tervele reale või veerule viitamiseks.

6. Kui ühe vormi sees tehtavate valideerimiste korral kasutatakse ainult selles vormis sisalduvaid andmepunkte, siis vormile märkes ei viidata: {rida;veerg}.

7. Finantsvõimenduse aruandluses viitab „millest” kirjele, mis on kõrgema taseme riskipositsiooni kategooria alajaotis, ning „memokirje” eraldi kirjele, mis ei ole riskipositsiooni klassi alajaotis. Aruandluses on kohustuslik näidata mõlemat liiki andmeväljad, kui ei ole sätestatud teisiti.

1.3.    Lühendid

8. Käesolevas lisas ja sellega seotud vormides kasutatakse järgmisi lühendeid:

a. CRR tähistab kapitalinõuete määrust ehk määrust (EL) nr 575/2013;

b. SFT tähistab väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingut, st repotehingut, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingut, pika arveldustähtajaga tehingut ja võimenduslaenu tehingut määruse (EL) nr 575/2013 tähenduses;

c. CRM tähistab krediidiriski maandamist.

1.4.    Märgi põhimõtted

9. Kõik summad esitatakse positiivsete arvudena. Erandiks on andmeväljadel {LRCalc;050;010}, {LRCalc;070;010}, {LRCalc;080;010}, {LRCalc;100;010}, {LRCalc;120;010}, {LRCalc;140;010}, {LRCalc;210;010}, {LRCalc;220;010}, {LRCalc;240;010}, {LRCalc;250;010}, {LRCalc;260;010}, {LRCalc;310;010}, {LRCalc;320;010}, {LRCalc;270;010}, {LRCalc;280;010}, {LRCalc;330;010}, {LRCalc;340;010}, {LR3;010;010}, {LR3;020;010}, {LR3;030;010}, {LR3;040;010}, {LR3;055;010}, {LR3;065;010}, {LR3;075;010} ja {LR3;085;010} esitatavad summad. Seega tuleks tähele panna, et andmeväljad {LRCalc;050;010}, {LRCalc;070;010}, {LRCalc;080;010}, {LRCalc;100;010}, {LRCalc;120;010}, {LRCalc;140;010}, {LRCalc;210;010}, {LRCalc;220;010}, {LRCalc;240;010}, {LRCalc;250;010}, {LRCalc;260;010}, {LRCalc;270;010}, {LRCalc;280;010}, {LR3;055;010}, {LR3;065;010}, {LR3;075;010} ja {LR3;085;010} saavad olla vaid negatiivse väärtusega. Sealjuures tuleks tähele panna, et andmeväljad {LRCalc;310;010}, {LRCalc;320;010}, {LRCalc;330;010}, {LRCalc;340;010}, {LR3;010;010}, {LR3;020;010}, {LR3;030;010} ja {LR3;040;010} saavad olla vaid positiivse väärtusega (välja arvatud äärmuslikel juhtudel).

II OSA.    VORMIDE TÄITMISE JUHISED

1.    Struktuur ja sagedus

1. Finantsvõimenduse määra vorm koosneb kahest osast. A osa sisaldab kõiki finantsvõimenduse määra arvutamiseks kasutatavaid andmekirjeid, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad pädevatele asutustele kapitalinõuete määruse artikli 430 lõike 1 esimese lõigu kohaselt, ning B osa sisaldab kõiki andmekirjeid, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad kapitalinõuete määruse artikli 430 lõike 1 teise lõigu kohaselt (st mida on vaja kapitalinõuete määruse artiklis 511 osutatud aruande jaoks).

2. Käesoleva rakendusliku tehnilise standardi jaoks andmete koondamisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse usaldusvarade käsitlemist vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõikele 13.

2.    Valemid finantsvõimenduse määra arvutamiseks

3. Finantsvõimenduse määr põhineb kapitalinäitajal ja kogu riskipositsiooni näitajal, mille saab arvutada A osa andmeväljadega.

4. Finantsvõimenduse määra – täielikult rakendatud määratlus = {LRCalc;310;010}/{LRCalc;290;010}

5. Finantsvõimenduse määra – üleminekuperioodil rakendatav määratlus = {LRCalc;320;010}/{LRCalc;300;010}

3.    Olulisuse piirmäärad tuletisinstrumentide puhul

6. Selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute aruandluskoormuse vähendamiseks, kelle tuletisinstrumentidest tulenevad riskid on väikesed, hinnatakse tuletisinstrumentidest tulenevate riskipositsioonide suhtelist tähtsust võrreldes finantsvõimenduse määra koguriskipositsiooniga järgmiste näitajate abil. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad need näitajad järgmiselt:

7. 
image

8. Kus kogu riskipositsiooni näitaja on võrdne järgnevaga: {LRCalc;290;010}.

9. Tinglik koguväärtus, millele tuletisinstrumendid viitavad = {LR1; {010;070}. Selle andmevälja peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud alati aruandesse lisama.

10. Krediidituletisinstrumentide maht = {LR1;020;070} + {LR1;050;070}. Need andmeväljad peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud alati aruandesse lisama.

11. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad järgmisel aruandeperioodil täitma punktis 14 osutatud andmeväljad juhul, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

— punktis 7 osutatud tuletisinstrumentide osakaal on kahel järjestikusel aruandekuupäeval rohkem kui 1,5 %;

— punktis 7 osutatud tuletisinstrumentide osakaal ületab 2,0 %.

12. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle puhul punktis 9 määratletud tinglik koguväärtus, millele tuletisinstrumendid viitavad, ületab 10 miljardit eurot, peavad täitma punktis 14 osutatud andmeväljad ka juhul, kui nende tuletisinstrumentide osakaal ei vasta punktis 11 kirjeldatud tingimustele.

13. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad täitma punktis 15 osutatud andmeväljad juhul, kui täidetud on mis tahes järgmine tingimus:

— punktis 10 osutatud krediidituletisinstrumentide maht on kahel järjestikusel aruandekuupäeval rohkem kui 300 miljonit eurot;

— punktis 10 osutatud krediidituletisinstrumentide maht ületab 500 miljonit eurot.

14. Punkti 11 kohaselt peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud täitma järgmised aruande andmeväljad: {LR1;010;010}, {LR1;010;020}, {LR1;010;050}, {LR1;020;010}, {LR1;020;020}, {LR1;020;050}, {LR1;030;050}, {LR1;030;070}, {LR1;040;050}, {LR1;040;070}, {LR1;050;010}, {LR1;050;020}, {LR1;050;050}, {LR1;060;010}, {LR1;060;020}, {LR1;060;050} ja {LR1;060;070}.

15. Punkti 13 kohaselt peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud täitma järgmised aruande andmeväljad: {LR1;020;075}, {LR1;050;075} ja {LR1;050;085}.

4.    C47.00 – Finantsvõimenduse määra arvutamine (LRCalc)

16. Aruandevormi sellesse ossa koondatakse andmed, mis on vajalikud kapitalinõuete määruse artiklites 429, 429a ja 429b määratletud finantsvõimenduse määra arvutamiseks.

17. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad finantsvõimenduse määra kohta aruandeid kord kvartalis. Igas kvartalis viitab aruandekuupäeva väärtus vastava kvartali kolmanda kuu viimase kalendripäeva väärtusele.

18. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad andmeväljad {010;010} kuni {030;010}, {060;010}, {090;010}, {110;010} ja {150;010} kuni {190;010}, nagu andmeväljadel {050;010}, {080;010}, {100;010}, {120;010} ja {220;010} viidatud erandid ei kehtinuks.

19. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad andmeväljad {010;010} kuni {240;010}, nagu andmeväljadel {250;010} ja {260;010} viidatud erandid ei kehtinuks.

20. Iga summa, mis suurendab omavahendite summat või finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtust, kajastatakse aruandes positiivse arvuna. Seevastu iga summa, mis vähendab omavahendite kogusummat või finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtust, kajastatakse aruandes negatiivse arvuna. Kui kirje nimetuse ees on miinusmärk (-), ei esitata kõnealuse kirje puhul positiivset arvu.



 

Viited õigussätetele ja juhised

Rida ja veerg

Riskipositsiooni väärtused

{010;010}

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud: riskipositsioon vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõigetele 5 ja 8.Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 5 punkt d ja artikli 429 lõige 8Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute riskipositsioon, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 5 punktile d ja lõikele 8.Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad sellel andmeväljal arvesse tehinguid artikli 429b lõike 6 punkti c kohaselt.Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal raha, mis saadakse, ega mis tahes väärtpabereid, mis antakse vastaspoolele eespool nimetatud tehingute kaudu ja mille bilansis kajastamist jätkatakse (st mille puhul raamatupidamisarvestuses kajastamise lõpetamise kriteeriumid ei ole täidetud). Selle asemel kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud neid kirjeid andmeväljal {190,010}.Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta sellel andmeväljal arvesse vahendatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing pakub kliendile või vastaspoolele kahjuhüvitist või garantiid, mis on piiratud mis tahes erinevusega kliendi poolt laenuksantud väärtpaberi või raha väärtuse ja laenuvõtja antud tagatise väärtuse vahel, nagu on sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 429b lõike 6 punktis a.

{020;010}

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud: vastaspoole krediidiriski lisandKapitalinõuete määruse artikli 429b lõige 1Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud, kaasa arvatud bilansiväliste tehingute, vastaspoole krediidiriskist tulenev lisand, mis määratakse kindlaks vastavalt vajadusele kapitalinõuete määruse artikli 429b lõigete 2 või 3 kohaselt.Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad sellel andmeväljal arvesse tehinguid artikli 429b lõike 6 punkti c kohaselt.Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta sellel andmeväljal arvesse vahendatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing pakub kliendile või vastaspoolele kahjuhüvitist või garantiid, mis on piiratud mis tahes erinevusega kliendi poolt laenuksantud väärtpaberi või raha väärtuse ja laenuvõtja antud tagatise väärtuse vahel, nagu on sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 429b lõike 6 punktis a. Selle asemel kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud neid kirjeid andmeväljal {040;010}.

{030;010}

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute suhtes kohaldatav erand: lisand vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429b lõikele 4 ja artiklile 222Kapitalinõuete määruse artikli 429b lõige 4 ja artikkel 222Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute, kaasa arvatud bilansiväliste tehingute, riskipositsiooni väärtus, mis on arvutatud kapitalinõuete määruse artikli 222 kohaselt, tingimusel et kohaldatava riskikaalu alampiir on 20 %.Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad sellel andmeväljal arvesse tehinguid kapitalinõuete määruse artikli 429b lõike 6 punkti c kohaselt.Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta sellel andmeväljal arvesse tehinguid, mille puhul finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtuse lisand määratakse kindlaks kapitalinõuete määruse artikli 429b lõikes 1 sätestatud meetodil.

{040;010}

Vahendatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute vastaspoole krediidirisk vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429b lõikele 6Kapitalinõuete määruse artikli 429b lõike 6 punkt a ning lõiked 2 ja 3Selliste vahendatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute riskipositsiooni väärtus, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing pakub kliendile või vastaspoolele kahjuhüvitist või garantiid, mis on piiratud mis tahes erinevusega kliendi poolt laenuksantud väärtpaberi või raha väärtuse ja laenuvõtja antud tagatise väärtuse vahel, nagu on sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 429b lõike 6 punktis a; koosneb üksnes lisandist, mis on vastavalt vajadusele kindlaks määratud kapitalinõuete määruse artikli 429b lõike 2 või 3 kohaselt.Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta sellel andmeväljal arvesse tehinguid artikli 429b lõike 6 punkti c kohaselt. Selle asemel kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud neid kirjeid vastavalt vajadusele andmeväljadel {010;010} ja {020;010} või {010;010} ja {030;010}.

{050;010}

(–) Välja jäetud keskse vastaspoole pool kliendipõhistest kliiritavatest väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest tulenevate riskipositsioonide puhulKapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 11 ja artikli 306 lõike 1 punkt cVälja jäetud keskse vastaspoole poole kliendipõhistest kliiritavatest väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest tulenevad kauplemisriskipositsioonid, tingimusel et asjaomased kirjed vastavad kapitalinõuete määruse artikli 306 lõike 1 punktis c sätestatud tingimustele.Kui välja jäetud keskse vastaspoole pool on väärtpaber, ei võeta seda sellel andmeväljal arvesse, välja arvatud juhul, kui see on edasipanditud väärtpaber, mida kohaldatava raamatupidamistava kohaselt (st vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 111 lõike 1 esimesele lausele) võetakse arvesse täies väärtuses.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad sellel andmeväljal esitatud summa ka andmeväljadel {010;010}, {020;010} ja {030;010}, nagu ei kohaldataks ühtegi erandit, ning kui eelmise lause teises pooles mainitud tingimus on täidetud, andmeväljal {190;010}.Kui krediidiasutus või investeerimisühing on väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu välja jäetud poolele andnud alustamise tagatise, mis on kajastatud andmeväljal {190;010}, aga ei ole kajastatud andmeväljal {020;010} ega {030;010}, võib krediidiasutus või investeerimisühing selle esitada käesoleval andmeväljal.

{060;010}

Tuletisinstrumendid: Praegune asenduskuluKapitalinõuete määruse artiklid 429a, 274, 295, 296, 297 ja 298Kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepingute ning krediidituletisinstrumentide (kaasa arvatud bilansivälised) kapitalinõuete määruse artikli 274 lõike 1 kohane praegune asenduskulu, mis on esitatud enne saadud variatsioonitagatisi.Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 kohaselt võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 295 arvesse uuenduslepingute ja muude tasaarvestuskokkulepete mõju. Toodetevaheline tasaarvestus ei ole kohaldatav. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad siiski teha tasaarvestust kapitalinõuete määruse artikli 272 punkti 25 alapunktis c osutatud tootekategooria siseselt ja krediidituletisinstrumentide puhul, kui nende suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 295 punktis c osutatud lepingujärgset toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet.Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal lepinguid, mida mõõdetakse esmase riskipositsiooni meetodil vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429a lõikele 8 ja artiklile 275.

{070;010}

(–) Tuletisinstrumentide turuväärtuse suhtes tasaarvestatud saadud aktsepteeritud rahaline variatsioonitagatisKapitalinõuete määruse artikli 429a lõige 3Selliselt vastaspoolelt saadud rahaline variatsioonitagatis, kelle puhul aktsepteeritakse tasaarvestamist tuletisinstrumentide riskipositsiooni asenduskulu suhtes kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 3 kohaselt.Sellel andmeväljal ei võeta arvesse mis tahes rahalist variatsioonitagatist, mis on saadud välja jäetud keskse vastaspoole poolelt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 11 kohaselt.

{080;010}

(–) Välja jäetud keskse vastaspoole pool kliendipõhiste kliiritavate kauplemisriskipositsioonide puhul (asenduskulud)Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 11Nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu kliendipõhistest kliiritavatest tuletistehingutest tulenevad välja jäetud kauplemisriskipositsioonide asenduskulu osa, tingimusel et see vastab kapitalinõuete määruse artikli 306 lõike 1 punktis c sätestatud tingimustele. Käesolev summa esitatakse enne rahalist variatsioonitagatist, mis sellelt poolelt saadi.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad sellel andmeväljal esitatud summa ka andmeväljal {060;010}, nagu ei oleks kohaldatud mingit väljajätmist.

{090;010}

Tuletisinstrumendid: lisand turuväärtuse meetodi aluselKapitalinõuete määruse artiklid 429a, 274, 295, 296, 297, 298 ja artikli 299 lõige 2Sellel andmeväljal kajastatakse lisandit (kaasa arvatud bilansiväliste) krediidituletisinstrumentide ja kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepingute potentsiaalse tuleviku riskipositsiooni jaoks, mis arvutatakse turuväärtuse meetodil (kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepingute puhul kapitalinõuete määruse artikli 274 ja krediidituletisinstrumentide puhul kapitalinõuete määruse artikli 299 lõike 2 kohaselt), kohaldades sealjuures kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 kohaseid tasaarvestamise eeskirju. Kõnealuste lepingute riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 295 arvesse uuenduslepingute ja muude tasaarvestuskokkulepete mõju. Toodetevaheline tasaarvestus ei ole kohaldatav. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad siiski teha tasaarvestust kapitalinõuete määruse artikli 272 punkti 25 alapunktis c osutatud tootekategooria siseselt ja krediidituletisinstrumentide puhul, kui nende suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 295 punktis c osutatud lepingujärgset toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet.Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 teisele lõigule kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud krediidituletisinstrumentide potentsiaalse tuleviku krediidiriski positsiooni kindlaksmääramisel kapitalinõuete määruse artikli 299 lõike 2 punktis a sätestatud põhimõtteid mitte ainult kauplemisportfelli kuuluvate, vaid kõigi oma krediidituletisinstrumentide suhtes.Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal lepinguid, mida mõõdetakse esmase riskipositsiooni meetodil vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429a lõikele 8 ja artiklile 275.

{100;010}

(–) Välja jäetud keskse vastaspoole pool kliendipõhiste kliiritavate kauplemisriskipositsioonide puhul (potentsiaalne tuleviku riskipositsioon)Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 11Nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu kliendipõhistest kliiritavatest tuletistehingutest tulenev välja jäetud kauplemisriskipositsioonide potentsiaalne tuleviku riskipositsioon, tingimusel et see vastab kapitalinõuete määruse artikli 306 lõike 1 punktis c sätestatud tingimustele.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad sellel andmeväljal esitatud summa ka andmeväljal {090;010}, nagu ei oleks kohaldatud mingit väljajätmist.

{110;010}

Tuletisinstrumentide suhtes kohaldatav erand: esmase riskipositsiooni meetodKapitalinõuete määruse artikli 429a lõige 8 ja artikkel 275Sellel andmeväljal kajastatakse kapitalinõuete määruse II lisa punktides 1 ja 2 loetletud lepingute riskipositsiooni näitaja, mis on arvutatud kapitalinõuete määruse artiklis 275 sätestatud esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt.Esmase riskipositsiooni meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud ei vähenda riskipositsiooni näitajat saadud rahalise variatsioonitagatise summa võrra vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429a lõikele 8.Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei kasuta esmase riskipositsiooni meetodit, ei täida seda andmevälja.Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta sellel andmeväljal arvesse lepinguid, mida mõõdetakse turuväärtuse meetodil vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429a lõikele 1 ja artiklile 274.

{120;010}

(–) Välja jäetud keskse vastaspoole pool kliendipõhiste kliiritavate kauplemisriskipositsioonide puhul (esmase riskipositsiooni meetod)Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 11Välja jäetud keskse vastaspoole pool kliendipõhiste kliiritavate kauplemisriskipositsioonide puhul, kui kohaldatakse esmase riskipositsiooni meetodit, mis on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklis 275, tingimusel et asjaomased kirjed vastavad kapitalinõuete määruse artikli 306 lõike 1 punktis c sätestatud tingimustele.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad sellel andmeväljal esitatud summa ka andmeväljal {110;010}, nagu ei oleks kohaldatud mingit väljajätmist.

{130;010}

Väljakirjutatud krediidituletisinstrumentide tinglik ülemväärtusKapitalinõuete määruse artikli 429a lõiked 5 kuni 7Väljakirjutatud krediidituletisinstrumendi (st kui krediidiasutus või investeerimisühing pakub vastaspoolele krediidiriski kaitset) tinglik ülemväärtus, nagu on sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 429a lõigetes 5–7.

{140;010}

(–) Väljakirjutatud krediidituletisinstrumentide suhtes tasaarvestatud aktsepteeritavad ostetud krediidituletisinstrumendidKapitalinõuete määruse artikli 429a lõiked 5 kuni 7Selliste ostetud krediidituletisinstrumentide tinglik ülemväärtus, kui krediidiasutus või investeerimisühing ostab vastaspoolelt krediidiriski kaitset, mille aluseks olev üksus on sama nagu krediidiasutuse või investeerimisühingu väljakirjutatud krediidituletisinstrumentidel, ning kui selle ostetud kaitse järelejäänud lõpptähtaeg on müüdud krediidiriski kaitse järelejäänud lõpptähtajaga võrdne või sellest pikem. Seega ei ole väärtus iga aluseks oleva üksuse puhul suurem kui andmeväljal {130;010} esitatud väärtus.

{150;010}

10 % ümberhindlusteguriga bilansivälised kirjed vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõikele 10Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 10, artikli 111 lõike 1 punkt d ja artikli 166 lõige 9Kapitalinõuete määruse I lisa punkti 4 alapunktides a kuni c osutatud sellised madala riskiga bilansivälised kirjed, millele võib määrata 0 % ümberhindlusteguri vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõikele 10 ja artikli 111 lõike 1 punktile d (meeldetuletuseks: riskipositsiooni väärtus on siin 10 % nimiväärtusest). See tähendab siduvaid kohustusi, mille krediidiasutus või investeerimisühing võib igal ajal etteteatamiseta ja tingimusteta tühistada või mille puhul on ette nähtud automaatne tühistamine laenuvõtja krediidivõimelisuse halvenemise korral. Meeldetuletuseks: spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ei vähenda nimiväärtust.Kui siduv kohustus on seotud teise siduva kohustuse pikendamisega, kasutatakse kapitalinõuete määruse artikli 166 lõike 9 kohaselt neist kahest siduvast kohustusest selle ümberhindlustegurit, mis on madalam.Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta sellel andmeväljal arvesse kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepinguid, krediidituletisinstrumente ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõikele 10.

{160;010}

20 % ümberhindlusteguriga bilansivälised kirjed vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõikele 10Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 10, artikli 111 lõike 1 punkt c ja artikli 166 lõige 9Kapitalinõuete määruse I lisa punkti 3 alapunktides a ja b osutatud sellised mõõduka riskiga bilansivälised kirjed, millele võib määrata 20 % ümberhindlusteguri vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõikele 10 ja artikli 111 lõike 1 punktile c (meeldetuletuseks: riskipositsiooni väärtus on siin 20 % nimiväärtusest). Meeldetuletuseks: spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ei vähenda nimiväärtust.Kui siduv kohustus on seotud teise siduva kohustuse pikendamisega, kasutatakse kapitalinõuete määruse artikli 166 lõike 9 kohaselt neist kahest siduvast kohustusest selle ümberhindlustegurit, mis on madalam.Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta sellel andmeväljal arvesse kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepinguid, krediidituletisinstrumente ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõikele 10.

{170;010}

50 % ümberhindlusteguriga bilansivälised kirjed vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõikele 10Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 10, artikli 111 lõike 1 punkt b ja artikli 166 lõige 9Kapitalinõuete määruse I lisa punkti 2 alapunktides a ja b osutatud sellised keskmise riskiga bilansivälised kirjed, millele võib määrata krediidiriski suhtes kohaldatava standardmeetodi määratluse kohaselt 50 % ümberhindlusteguri vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõikele 10 ja artikli 111 lõike 1 punktile b (meeldetuletuseks: riskipositsiooni väärtus on siin 50 % nimiväärtusest). Meeldetuletuseks: spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ei vähenda nimiväärtust.See andmeväli hõlmab likviidsuse tagamise tehinguid ja muid väärtpaberistamisega seotud kohustusi. See tähendab, et kõigi likviidsuse tagamise tehingute ümberhindlustegur on tähtajast olenemata kapitalinõuete määruse artikli 255 kohaselt 50 %.Kui siduv kohustus on seotud teise siduva kohustuse pikendamisega, kasutatakse kapitalinõuete määruse artikli 166 lõike 9 kohaselt neist kahest siduvast kohustusest selle ümberhindlustegurit, mis on madalam.Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta sellel andmeväljal arvesse kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepinguid, krediidituletisinstrumente ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõikele 10.

{180;010}

100 % ümberhindlusteguriga bilansivälised kirjed vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõikele 10Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 10, artikli 111 lõike 1 punkt a ja artikli 166 lõige 9Kapitalinõuete määruse I lisa punkti 1 alapunktides a kuni k osutatud sellised suure riskiga bilansivälised kirjed, millele võib määrata 100 % ümberhindlusteguri vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõikele 10 ja artikli 111 lõike 1 punktile a (meeldetuletuseks: riskipositsiooni väärtus on siin 100 % nimiväärtusest). Meeldetuletuseks: spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ei vähenda nimiväärtust.See andmeväli hõlmab likviidsuse tagamise tehinguid ja muid väärtpaberistamisega seotud kohustusi.Kui siduv kohustus on seotud teise siduva kohustuse pikendamisega, kasutatakse kapitalinõuete määruse artikli 166 lõike 9 kohaselt neist kahest siduvast kohustusest selle ümberhindlustegurit, mis on madalam.Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta sellel andmeväljal arvesse kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepinguid, krediidituletisinstrumente ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõikele 10.

{190;010}

Muud varadKapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 5Kõik varad peale kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepingute, krediidituletisinstrumentide ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute (muud sellel andmeväljal kajastatavad varad on näiteks rahalise variatsioonitagatise laenujääk, kui seda tunnistatakse kasutatava raamatupidamistava kohaselt, likviidsed varad, mis on määratletud likviidsuskattekordaja kohaselt ning luhtunud ja arveldamata tehingud). Krediidiasutused ja investeerimisühingud lähtuvad hindamisel kapitalinõuete määruse artikli 429 lõikes 5 sätestatud põhimõtetest.Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal raha, mis saadakse, ega mis tahes väärtpabereid, mis antakse vastaspoolele väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute kaudu ja mille bilansis kajastamist jätkatakse (st mille puhul raamatupidamisarvestuses kajastamise lõpetamise kriteeriumid ei ole täidetud). Peale selle peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud võtma sellel andmeväljal arvesse kirjed, mis on arvatud maha esimese taseme põhiomavahenditest ja täiendavatest esimese taseme omavahenditest (nt immateriaalsed varad, edasilükkunud tulumaksu vara jne).

{200;010}

Seoses tuletistehingutega antud mis tahes tagatiste kogunäitajaKapitalinõuete määruse artikli 429a lõige 2Seoses tuletistehingutega antud mis tahes tagatise summa, kui sellise tagatise andmine vähendab kohaldatava raamatupidamistava kohaselt varade summat, nagu on sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 429a lõikes 2.Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu kliendipõhiste kliiritavate tuletistehingute alustamise tagatist ega aktsepteeritud rahalist variatsioonitagatist, nagu on kindlaks määratud kapitalinõuete määruse artikli 429a lõikes 3.

{210;010}

(–) Tuletustehingutega antud rahalise variatsioonitagatisega seotud nõudedKapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 3 kolmas lõikTuletistehingu vastaspoolele antud rahalise variatsioonitagatisega seotud nõuded, kui krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldatava raamatupidamistava kohaselt kajastama neid nõudeid varana, tingimusel et täidetud on kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 3 punktides a–e sätestatud tingimused.Esitatud summat võetakse arvesse ka andmeväljal {190, 010} kajastatud teiste varade hulgas.

{220;010}

(–) Välja jäetud keskse vastaspoole pool kliendipõhiste kliiritavate kauplemisriskipositsioonide puhul (alustamise tagatis)Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 11Nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu kliendipõhistest kliiritavatest tuletistehingutest tulenev välja jäetud kauplemisriskipositsioonide alustamise tagatise (antud) osa, tingimusel et see vastab kapitalinõuete määruse artikli 306 lõike 1 punktis c sätestatud tingimustele.Esitatud summat võetakse arvesse ka andmeväljal {190, 010} kajastatud teiste varade hulgas.

{230;010}

Korrigeerimine väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute raamatupidamislike müügitehingute puhulKapitalinõuete määruse artikli 429b lõige 5Repotehingu käigus laenatud väärtpaberite väärtus, mille kajastamine lõpetatakse kohaldatava raamatupidamistava alusel raamatupidamisliku müügitehingu tõttu.

{240;010}

(–) UsaldusvaradKapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 13Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 13 kohaste usaldusvarade väärtus, mis vastavad IAS 39 kajastamise lõpetamise kriteeriumidele ja vajaduse korral IFRS 10 dekonsolideerimise kriteeriumidele, eeldades raamatupidamisliku tasaarvestuse või muude krediidiriski maandamise mõjude puudumist (st raamatupidamisliku tasaarvestuse ja krediidiriski maandamise mis tahes mõjud bilansilisele väärtusele tühistatakse).Esitatud summat võetakse arvesse ka andmeväljal {190, 010} kajastatud teiste varade hulgas.

{250;010}

(–) Grupisisesed riskipositsioonid (individuaalsed), mis on välja jäetud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõikele 7Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 7 ja artikli 113 lõige 6Riskipositsioonid, mida ei ole konsolideeritud kohaldataval konsolideerimistasandil ja mille suhtes võib kohaldada kapitalinõuete määruse artikli 113 lõike 6 kohast käsitlust, tingimusel et kõik kapitalinõuete määruse artikli 113 lõike 6 punktides a–e sätestatud tingimused on täidetud ja pädevad asutused on andnud oma nõusoleku.Esitatav summa tuleb esitada ka eespool vastavatel andmeväljadel nii, nagu ei oleks kohaldatud mingit väljajätmist.

{260;010}

(–) Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 14 kohaselt välja jäetud riskipositsioonidKapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 14Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 14 kohaselt välja jäetud riskipositsioonid, tingimusel et asjaomased tingimused on täidetud ja pädevad asutused on andnud oma nõusoleku.Esitatav summa tuleb esitada ka eespool vastavatel andmeväljadel nii, nagu ei oleks kohaldatud mingit väljajätmist.

{270;010}

(–) Maha arvatud varasumma – esimese taseme omavahendid – täielikult rakendatud määratlusKapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 4 punkt a ja artikli 499 lõike 1 punkt aSee hõlmab kõiki selliseid korrigeerimisi, mis mõjutavad varade väärtust ja on ette nähtud järgmisega:
— kapitalinõuete määruse artiklid 32 kuni 35 või
— kapitalinõuete määruse artiklid 36 kuni 47 või
— kapitalinõuete määruse artiklid 56 kuni 60, nagu on asjakohane.Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse mahaarvamiste suhtes tehtud erandeid, selliste mahaarvamiste alternatiive ja selliste mahaarvamiste tegemisest loobumist, mis on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklites 48, 49 ja 79, võtmata arvesse kapitalinõuete määruse X osa I jaotise 1. ja 2. peatükis sätestatud erandeid. Topeltarvestuse vältimiseks ei esita krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeerimisi, mida on kapitalinõuete määruse artikli 111 kohaselt juba kohaldatud riskipositsiooni väärtuse arvutamisel andmeväljadel {010;010} kuni {260;010}, ega korrigeerimisi, mille puhul ei arvata maha konkreetse vara väärtust..Kuna need summad on juba kapitalinäitajast maha arvestatud, vähendavad need finantsvõimenduse määra riskipositsiooni ja esitatakse negatiivse arvuna.

{280;010}

(–) Maha arvatud varasumma – esimese taseme omavahendid – üleminekuperioodil rakendatav määratlusKapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 4 punkt a ja artikli 499 lõike 1 punkt bSee hõlmab kõiki selliseid korrigeerimisi, mis korrigeerivad varade väärtust ja on ette nähtud järgmisega:
— kapitalinõuete määruse artiklid 32 kuni 35 või
— kapitalinõuete määruse artiklid 36 kuni 47 või
— kapitalinõuete määruse artiklid 56 kuni 60, nagu on asjakohane.Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse mahaarvamiste suhtes tehtud erandeid, selliste mahaarvamiste alternatiive ja selliste mahaarvamiste tegemisest loobumist, mis on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklites 48, 49 ja 79, võttes lisaks arvesse kapitalinõuete määruse X osa I jaotise 1. ja 2. peatükis sätestatud erandeid. Topeltarvestuse vältimiseks ei esita krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeerimisi, mida on kapitalinõuete määruse artikli 111 kohaselt juba kohaldatud riskipositsiooni väärtuse arvutamisel andmeväljadel {010;010} kuni {260;010}, ega korrigeerimisi, mille puhul ei arvata maha konkreetse vara väärtust.Kuna need summad on juba kapitalinäitajast maha arvestatud, vähendavad need finantsvõimenduse määra riskipositsiooni ja esitatakse negatiivse arvuna.

{290;010}

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni kogusumma – kasutades esimese taseme omavahendite täielikult rakendatud määratlustKrediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad järgmise summa:{LRCalc;010;010} + {LRCalc;020;010} + {LRCalc;030;010} + {LRCalc;040;010} + {LRCalc;050;010} + {LRCalc;060;010} + {LRCalc;070;010} + {LRCalc;080;010} + {LRCalc;090;010} + {LRCalc;100;010} + {LRCalc;110;010} + {LRCalc;120;010} + {LRCalc;130;010} + {LRCalc;140;010} + {LRCalc;150;010} + {LRCalc;160;010} + {LRCalc;170;010} + {LRCalc;180;010} + {LRCalc;190;010} + {LRCalc;200;010} + {LRCalc;210;010} + {LRCalc;220;010} + {LRCalc;230;010} + {LRCalc;240;010} + {LRCalc;250;010} + {LRCalc;260;010} + {LRCalc;270;010}

{300;010}

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni kogusumma – kasutades esimese taseme omavahendite üleminekuperioodil rakendatavat määratlustKrediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad järgmise summa:{LRCalc;010;010} + {LRCalc;020;010} + {LRCalc;030;010} + {LRCalc;040;010} + {LRCalc;050;010} + {LRCalc;060;010} + {LRCalc;070;010} + {LRCalc;080;010} + {LRCalc;090;010} + {LRCalc;100;010} + {LRCalc;110;010} + {LRCalc;120;010} + {LRCalc;130;010} – {LRCalc;140;010} + {LRCalc;150;010} + {LRCalc;160;010} + {LRCalc;170;010} + {LRCalc;180;010} + {LRCalc;190;010} + {LRCalc;200;010} + {LRCalc;210;010} + {LRCalc;220;010} + {LRCalc;230;010} + {LRCalc;240;010} + {LRCalc;250;010} + {LRCalc;260;010} + {LRCalc;280;010}

Rida ja veerg

Kapital

{310;010}

Esimese taseme omavahendid – täielikult rakendatud määratlusKapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 3 ja artikli 499 lõige 1Siin kajastatakse esimese taseme omavahendite summat, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 25, võtmata arvesse kapitalinõuete määruse X osa 1. jaotise 1. ja 2. peatükis sätestatud erandeid.

{320;010}

Esimese taseme omavahendid – üleminekuperioodil rakendatav määratlusKapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 3 ja artikli 499 lõige 1Siin kajastatakse esimese taseme omavahendite summat, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 25, pärast kapitalinõuete määruse X osa 1. jaotise 1. ja 2. peatükis sätestatud erandite arvesse võtmist.

Rida ja veerg

Finantsvõimenduse määr

{330;010}

Finantsvõimenduse määr – kasutades esimese taseme omavahendite täielikult rakendatud määratlustKapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 2 ja artikli 499 lõige 1Siin kajastatakse käesoleva lisa II osa punkti 4 kohaselt arvutatud finantsvõimenduse määra.

{340;010}

Finantsvõimenduse määr – kasutades esimese taseme omavahendite üleminekuperioodil rakendatavat määratlustKapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 2 ja artikli 499 lõige 1Siin kajastatakse käesoleva lisa II osa punkti 5 kohaselt arvutatud finantsvõimenduse määra.

5.    C 40.00 – riskipositsiooni näitaja alternatiivne käsitlus (LR1)

21. Aruande käesolevasse ossa koondatakse andmed tuletisinstrumentide, väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ning bilansiväliste kirjete alternatiivse käsitluse kohta.

22. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad vormis LR1 kajastatavad raamatupidamislikud bilansilised väärtused kindlaks kohaldatava raamatupidamistava alusel vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 77. „Bilansiline väärtus, eeldades tasaarvestuse või muu krediidiriski maanduse puudumist” tähendab raamatupidamislikku bilansilist väärtust, milles ei ole tasaarvestuse ega muude riskide maandamise mis tahes mõjusid arvesse võetud.

23. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad LR1, nagu LRCalci andmeväljadel {050;010}, {080;010}, {100;010}, {120;010}, {220;010}, {250;010} ja {260;010} viidatud erandeid ei oleks kohaldatud, välja arvatud andmeväljade {250;120} ja {260;120} puhul.



Rida ja veerg

Viited õigussätetele ja juhised

{010;010}

Tuletisinstrumendid – raamatupidamislik bilansiline väärtusSiin esitatakse andmeväljade {020;010}, {050;010} ja {060;010} summa.

{010;020}

Tuletisinstrumendid – bilansiline väärtus, eeldades tasaarvestuse või muu krediidiriski maanduse puudumistSiin esitatakse andmeväljade {020;020}, {050;020} ja {060;020} summa.

{010;050}

Tuletisinstrumendid – lisand turuväärtuse meetodi korral (eeldades tasaarvestuse või muu krediidiriski maandamise puudumist)Siin esitatakse andmeväljade {020;050}, {050;050} ja {060;050} summa.

{010;070}

Tuletisinstrumendid – tinglik väärtusSiin esitatakse andmeväljade {020;070}, {050;070} ja {060;070} summa.

{020;010}

Krediidituletisinstrumendid (müüdud krediidiriski kaitse) – raamatupidamislik bilansiline väärtusKapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 77Krediidituletisinstrumentide kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus, kui krediidiasutus või investeerimisühing müüb vastaspoolele krediidiriski kaitset ja lepingut kajastatakse bilansis varana.

{020;020}

Krediidituletisinstrumendid (müüdud krediidiriski kaitse) — bilansiline väärtus, eeldades tasaarvestuse või muu krediidiriski maanduse puudumistKapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 77Krediidituletisinstrumentide kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus, kui krediidiasutus või investeerimisühing müüb vastaspoolele krediidiriski kaitset ja lepingut kajastatakse bilansis varana, eeldades usaldatavusnõuete kohase või raamatupidamisliku tasaarvestuse või muude krediidiriski maandamise mõjude puudumist (st raamatupidamisliku tasaarvestuse ja krediidiriski maandamise mis tahes mõjud bilansilisele väärtusele tühistatakse).

{020;050}

Krediidituletisinstrumendid (müüdud krediidiriski kaitse) – lisand turuväärtuse meetodi korral (eeldades tasaarvestuse või muu krediidiriski maandamise puudumist)Siin esitatakse andmeväljade {030;050} ja {040;050} summa.

{020;070}

Krediidituletisinstrumendid (müüdud krediidiriski kaitse) – tinglik väärtusSiin esitatakse andmeväljade {030;070} ja {040;070} summa.

{020;075}

Krediidituletisinstrumendid (müüdud krediidiriski kaitse) – tinglik ülemväärtusSellel andmeväljal esitatakse tinglik väärtus, millele andmeväljal {020; 070} esitatud krediidituletisinstrumendid (ostetud krediidiriski kaitse) viitavad pärast mis tahes sellise õiglase väärtuse positiivsete muutuste võrra vähendamist, mis on ostetud krediidituletisinstrumendiga seoses kaasatud esimese taseme omavahendite hulka.

{030;050}

Krediidituletisinstrumendid (müüdud krediidiriski kaitse), millel on tehingu arveldamise klausel – lisand turuväärtuse meetodi korral (eeldades tasaarvestuse või muu krediidiriski maandamise puudumist)Kapitalinõuete määruse artikli 299 lõige 2Sellel andmeväljal kajastatakse krediidituletisinstrumentide potentsiaalset tuleviku riskipositsiooni, kui krediidiasutus või investeerimisühing müüb vastaspoolele krediidiriski kaitset tehingu arveldamise klausliga, eeldades tasaarvestuse või muu krediidiriski maandamise puudumist. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal krediidituletisinstrumentide jaoks ettenähtud lisandit, kui krediidiasutus või investeerimisühing müüb vastaspoolele krediidiriski kaitset ilma tehingu arveldamise klauslita. Selle asemel kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud seda andmeväljal {LR1;040;050}.Tehingu arveldamise klausli all mõistetakse klauslit, mis annab makseviivituses mitteolevale poolele õiguse lõpetada ja arveldada õigeaegselt kõik asjaomase lepingu raamesse kuuluvad tehingud vastaspoole makseviivituse, sealhulgas maksejõuetuse või pankroti korral.Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse mitte ainult kauplemisportfelli kuuluvaid, vaid kõiki krediidituletisinstrumente.

{030;070}

Krediidituletisinstrumendid (müüdud krediidiriski kaitse), millel on tehingu arveldamise klausel – tinglik väärtusSellel andmeväljal kajastatakse tinglik väärtus, millele krediidituletisinstrumendid viitavad, kui krediidiasutus või investeerimisühing müüb vastaspoolele krediidiriski kaitset tehingu arveldamise klausliga.Tehingu arveldamise klausli all mõistetakse klauslit, mis annab makseviivituses mitteolevale poolele õiguse lõpetada ja arveldada õigeaegselt kõik asjaomase lepingu raamesse kuuluvad tehingud vastaspoole makseviivituse, sealhulgas maksejõuetuse või pankroti korral.Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse mitte ainult kauplemisportfelli kuuluvaid, vaid kõiki krediidituletisinstrumente.

{040;050}

Krediidituletisinstrumendid (müüdud krediidiriski kaitse), millel ei ole tehingu arveldamise klauslit – lisand turuväärtuse meetodi korral (eeldades tasaarvestuse või muu krediidiriski maandamise puudumist)Kapitalinõuete määruse artikli 299 lõige 2Sellel andmeväljal kajastatakse krediidituletisinstrumentide potentsiaalset tuleviku riskipositsiooni, kui krediidiasutus või investeerimisühing müüb vastaspoolele krediidiriski kaitset, millel ei ole tehingu arveldamise klauslit, eeldades tasaarvestuse või muu krediidiriski maandamise puudumist.Tehingu arveldamise klausli all mõistetakse klauslit, mis annab makseviivituses mitteolevale poolele õiguse lõpetada ja arveldada õigeaegselt kõik asjaomase lepingu raamesse kuuluvad tehingud vastaspoole makseviivituse, sealhulgas maksejõuetuse või pankroti korral.Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse mitte ainult kauplemisportfelli kuuluvaid, vaid kõiki krediidituletisinstrumente.

{040;070}

Krediidituletisinstrumendid (müüdud krediidiriski kaitse), millel ei ole tehingu arveldamise klauslit – tinglik väärtusSellel andmeväljal kajastatakse tinglik väärtus, millele krediidituletisinstrumendid viitavad, kui krediidiasutus või investeerimisühing müüb vastaspoolele krediidiriski kaitset, millel ei ole tehingu arveldamise klauslit.Tehingu arveldamise klausli all mõistetakse klauslit, mis annab makseviivituses mitteolevale poolele õiguse lõpetada ja arveldada õigeaegselt kõik asjaomase lepingu raamesse kuuluvad tehingud vastaspoole makseviivituse, sealhulgas maksejõuetuse või pankroti korral.Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse mitte ainult kauplemisportfelli kuuluvaid, vaid kõiki krediidituletisinstrumente.

{050;010}

Krediidituletisinstrumendid (ostetud krediidiriski kaitse) – raamatupidamislik bilansiline väärtusKapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 77Krediidituletisinstrumentide kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus, kui krediidiasutus või investeerimisühing ostab vastaspoolelt krediidiriski kaitset ja lepingut kajastatakse bilansis varana.Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse mitte ainult kauplemisportfelli kuuluvaid, vaid kõiki krediidituletisinstrumente.

{050;020}

Krediidituletisinstrumendid (ostetud krediidiriski kaitse) – bilansiline väärtus, eeldades tasaarvestuse või muu krediidiriski maandamise puudumistKapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 77Krediidituletisinstrumentide kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus, kui krediidiasutus või investeerimisühing ostab vastaspoolelt krediidiriski kaitset ja lepingut kajastatakse bilansis varana, eeldades usaldatavusnõuete kohase või raamatupidamisliku tasaarvestuse või muude krediidiriski maandamise mõjude puudumist (st raamatupidamisliku tasaarvestuse ja krediidiriski maandamise mis tahes mõjud bilansilisele väärtusele tühistatakse).Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse mitte ainult kauplemisportfelli kuuluvaid, vaid kõiki krediidituletisinstrumente.

{050;050}

Krediidituletisinstrumendid (ostetud krediidiriski kaitse) – lisand turuväärtuse meetodi korral (eeldades tasaarvestuse või muu krediidiriski maandamise puudumist)Kapitalinõuete määruse artikli 299 lõige 2Sellel andmeväljal kajastatakse krediidituletisinstrumentide potentsiaalset tuleviku riskipositsiooni, kui krediidiasutus või investeerimisühing ostab vastaspoolelt krediidiriski kaitset, eeldades tasaarvestuse või muu krediidiriski maandamise puudumist.Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse mitte ainult kauplemisportfelli kuuluvaid, vaid kõiki krediidituletisinstrumente.

{050;070}

Krediidituletisinstrumendid (ostetud krediidiriski kaitse) – tinglik väärtusSellel andmeväljal kajastatakse tinglik väärtus, millele krediidituletisinstrumendid viitavad, kui krediidiasutus või investeerimisühing ostab vastaspoolelt krediidiriski kaitset.Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse mitte ainult kauplemisportfelli kuuluvaid, vaid kõiki krediidituletisinstrumente.

{050;075}

Krediidituletisinstrumendid (ostetud krediidiriski kaitse) – tinglik ülemväärtusSellel andmeväljal esitatakse tinglik väärtus, millele andmeväljal {050;050} esitatud krediidituletisinstrumendid (ostetud krediidiriski kaitse) viitavad pärast mis tahes sellise õiglase väärtuse positiivsete muutuste võrra vähendamist, mis on ostetud krediidituletisinstrumendiga seoses kaasatud esimese taseme omavahendite hulka.

{050;085}

Krediidituletisinstrumendid (ostetud krediidiriski kaitse) – tinglik ülemväärtus (sama aluseks olev üksus)Tinglik väärtus, millele krediidituletisinstrumendid viitavad, kui aruannet esitav krediidiasutus või investeerimisühing ostab krediidiriski kaitset enda välja kirjutatud krediidituletisinstrumentide aluseks oleva üksusega sama aluseks oleva üksuse krediidiriski vastu.Selle andmevälja väärtuse esitamisel loetakse aluseks olevaid üksusi samaks juhul, kui tegemist on sama juriidilise isiku ja sama nõudeõiguse järguga.Aluseks olevate üksuste kogumile ostetud krediidiriski kaitset loetakse samaks, kui see krediidiriski kaitse on majanduslikult samaväärne krediidiriski kaitse ostmisega eraldi iga üksiku aluseks oleva üksuse krediidiriski vastu.Kui krediidiasutus või investeerimisühing ostab krediidiriski kaitset aluseks olevate üksuste kogumile, loetakse seda krediidiriski kaitset samaks üksnes juhul, kui ostetud krediidiriski kaitse katab täielikult kõik selle kogumi alajaotised, millele krediidiriski kaitse on müüdud. Teisisõnu võib tasaarvestamist arvesse võtta üksnes juhul, kui aluseks olevate üksuste kogum ja allutatuse tase on mõlema tehingu puhul ühesugused.Sellel andmeväljal arvesse võetavad ostetud krediidiriski kaitse tinglikud väärtused ei tohi ühegi aluseks oleva üksuse puhul ületada andmeväljadel {020;075} ja {050;075} esitatud summasid.

{060;010}

Finantstuletisinstrumendid – raamatupidamislik bilansiline väärtusKapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 77Kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepingute kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus, kui lepinguid kajastatakse bilansis varana.

{060;020}

Finantstuletisinstrumendid – bilansiline väärtus, eeldades tasaarvestuse või muu krediidiriski maandamise puudumistKapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 77Kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepingute kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus, kui lepinguid kajastatakse bilansis varana, eeldades usaldatavusnõuete kohase või raamatupidamisliku tasaarvestuse või muude krediidiriski maandamise mõjude puudumist (st raamatupidamisliku tasaarvestuse ja krediidiriski maandamise mis tahes mõjud bilansilisele väärtusele tühistatakse).

{060;050}

Finantstuletisinstrumendid – lisand turuväärtuse meetodi korral (eeldades tasaarvestuse või muu krediidiriski maandamise puudumist)Kapitalinõuete määruse artikkel 274Sellel andmeväljal kajastatakse kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepingute regulatiivset potentsiaalset tuleviku riskipositsiooni, eeldades tasaarvestuse või muu krediidiriski maandamise puudumist.

{060;070}

Finantstuletisinstrumendid – tinglik väärtusSellel andmeväljal kajastatakse tinglik väärtus, millele viitavad kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepingud.

{070;010}

Tasaarvestuse raamlepinguga kaetud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud – raamatupidamislik bilansiline väärtusKapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 77 ja artikkel 206Kapitalinõuete määruse artikli 206 kohaselt aktsepteeritava tasaarvestuse raamlepinguga kaetud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus.Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal raha, mis saadakse, ega mis tahes väärtpabereid, mis antakse vastaspoolele eespool nimetatud tehingute kaudu ja mille bilansis kajastamist jätkatakse (st mille puhul raamatupidamisarvestuses kajastamise lõpetamise kriteeriumid ei ole täidetud). Selle asemel kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud seda andmeväljal {090,010}.

{070;020}

Tasaarvestuse raamlepinguga kaetud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud – bilansiline väärtus, eeldades tasaarvestuse või muu krediidiriski maandamise puudumistKapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 77 ja artikkel 206Kapitalinõuete määruse artikli 206 kohaselt aktsepteeritava tasaarvestuse raamlepinguga kaetud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus, kui lepinguid kajastatakse bilansis varana, eeldades usaldatavusnõuete kohase või raamatupidamisliku tasaarvestuse või muude krediidiriski maandamise mõjude puudumist (st raamatupidamisliku tasaarvestuse ja krediidiriski maandamise mis tahes mõjud bilansilisele väärtusele tühistatakse). Lisaks sellele, kui väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu puhul on müügi raamatupidamisarvestus toimunud kohaldatava raamatupidamistava kohaselt, tühistavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kõik müügiga seotud raamatupidamiskanded.Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal raha, mis saadakse, ega mis tahes väärtpabereid, mis antakse vastaspoolele eespool nimetatud tehingute kaudu ja mille bilansis kajastamist jätkatakse (st mille puhul raamatupidamisarvestuses kajastamise lõpetamise kriteeriumid ei ole täidetud). Selle asemel kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud seda andmeväljal {090,020}.

{070;040}

Tasaarvestuse raamlepinguga kaetud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud – lisand (väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud)Kapitalinõuete määruse artikkel 206Kapitalinõuete määruse artiklis 206 sätestatud nõuetele vastava tasaarvestuslepinguga kaetud (sealhulgas bilansiväliste) väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute jaoks moodustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tasaarvestatavate tehingute kogumid. Iga tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud praeguse vastaspoole riskipositsiooni jaoks lisandi järgmise valemi kohaselt:
image kus:
i = iga tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluv tehing;
Ei = kapitalinõuete määruse artikli 220 lõikes 3 määratletud väärtus Ei tehingu i puhul.
Ci = kapitalinõuete määruse artikli 220 lõikes 3 määratletud väärtus Ci tehingu i puhul. Krediidiasutused ja investeerimisühingud agregeerivad summad, mis nad on selle valemiga kõigi tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul saanud, ja kajastavad saadud tulemust sellel andmeväljal.

{080;010}

Tasaarvestuse raamlepinguga katmata väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud – raamatupidamislik bilansiline väärtusKapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 77Kapitalinõuete määruse artikli 206 kohaselt aktsepteeritava tasaarvestuse raamlepinguga katmata väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus, kui lepinguid kajastatakse bilansis varana.Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal raha, mis saadakse, ega mis tahes väärtpabereid, mis antakse vastaspoolele eespool nimetatud tehingute kaudu ja mille bilansis kajastamist jätkatakse (st mille puhul raamatupidamisarvestuses kajastamise lõpetamise kriteeriumid ei ole täidetud). Selle asemel kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud seda andmeväljal {090,010}.

{080;020}

Tasaarvestuse raamlepinguga katmata väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud – bilansiline väärtus, eeldades tasaarvestuse või muu krediidiriski maandamise puudumistKapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 77Kapitalinõuete määruse artikli 206 kohaselt aktsepteeritava tasaarvestuse raamlepinguga katmata väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus, kui lepinguid kajastatakse bilansis varadena, eeldades raamatupidamisliku tasaarvestuse või muude krediidiriski maandamise mõjude puudumist (st raamatupidamisliku tasaarvestuse ja krediidiriski maandamise mis tahes mõjud bilansilisele väärtusele tühistatakse). Lisaks sellele, kui väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul on müügi raamatupidamisarvestus toimunud kohaldatava raamatupidamistava kohaselt, tühistavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kõik müügiga seotud raamatupidamiskanded.Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal raha, mis saadakse, ega mis tahes väärtpabereid, mis antakse vastaspoolele eespool nimetatud tehingute kaudu ja mille bilansis kajastamist jätkatakse (st mille puhul raamatupidamisarvestuses kajastamise lõpetamise kriteeriumid ei ole täidetud). Selle asemel kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud seda andmeväljal {090,020}.

{080;040}

Tasaarvestuse raamlepinguga katmata väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud – lisand (väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud)Kapitalinõuete määruse artikkel 206Kapitalinõuete määruse artikli 206 kohaselt aktsepteeritava tasaarvestuse raamlepinguga katmata (sealhulgas bilansiväliste) väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute jaoks moodustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kogumid, mis koosnevad kõigist tehinguga hõlmatud varadest (st iga väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingut käsitatakse eraldi kogumina), ning määravad iga kogumi puhul praeguse vastaspoole riskipositsiooni jaoks lisandi kindlaks järgmise valemi kohaselt:CCE = max {(E – C); 0}kus:
E = kapitalinõuete määruse artikli 220 lõikes 3 määratletud väärtus Ei;
C = kapitalinõuete määruse artikli 220 lõikes 3 määratletud väärtus Ci. Krediidiasutused ja investeerimisühingud agregeerivad summad, mis nad on selle valemiga kõigi eespool nimetatud kogumite puhul saanud, ja kajastavad saadud tulemust sellel andmeväljal.

{090;010}

Muud varad – raamatupidamislik bilansiline väärtusKapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 77Kõigi muude varade kui krediidituletisinstrumentide, väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepingute kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus.

{090;020}

Muud varad – bilansiline väärtus, eeldades tasaarvestuse või muu krediidiriski maandamise puudumistKapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 77Kõigi muude varade kui krediidituletisinstrumentide, väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepingute kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus, eeldades raamatupidamisliku tasaarvestuse või muude krediidiriski maandamise mõjude puudumist (st raamatupidamisliku tasaarvestuse ja krediidiriski maandamise mis tahes mõjud bilansilisele väärtusele tühistatakse).

{100;070}

Krediidiriski standardmeetodi kohased madala riskiga bilansivälised kirjed, millest – nimiväärtusKapitalinõuete määruse artikkel 111Sellel andmeväljal kajastatakse selliste bilansiväliste kirjete nimiväärtust, millele krediidiriski standardmeetodi alusel määrataks krediidiriski ümberhindlustegur 0 %. Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ei vähenda seda väärtust.Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta sellel andmeväljal arvesse kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepinguid, krediidituletisinstrumente ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõikele 10.

{110;070}

Uuenevad jaenõuded, millest – nimiväärtusKapitalinõuete määruse artikkel 111 ja artikli 154 lõige 4Sellel andmeväljal kajastatakse selliste bilansiväliste kvalifitseeruvate uuenevate jaenõuete nimiväärtust, mis vastavad kapitalinõuete määruse artikli 154 lõike 4 punktides a kuni c sätestatud tingimustele. Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ei vähenda seda väärtust.See hõlmab kõiki üksikisikute vastu olevaid nõudeid, mis on uuenevad ja tingimusteta tühistatavad, nagu on kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 149 punktis b, ning mis on kokku piiratud 100 000 euroga võlgniku kohta.Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta sellel andmeväljal arvesse kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepinguid, krediidituletisinstrumente ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõikele 10.

{120;070}

Tingimusteta tühistatavad krediitkaartide krediidilimiidid – nimiväärtusKapitalinõuete määruse artikkel 111 ja artikli 154 lõige 4Sellel andmeväljal kajastatakse krediitkaartide selliste krediidilimiitide nimiväärtust, mille krediidiasutus või investeerimisühing võib igal ajal etteteatamiseta ja tingimusteta tühistada ning millele krediidiriski standardmeetodi alusel määrataks krediidiriski ümberhindlustegur 0 %. Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ei vähenda seda väärtust.Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal krediidilimiite, mille puhul on ette nähtud automaatne tühistamine laenuvõtja krediidivõimelisuse halvenemise korral, ent mis ei ole krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt igal ajal etteteatamiseta ja tingimusteta tühistavad.Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta sellel andmeväljal arvesse kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepinguid, krediidituletisinstrumente ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõikele 10.

{130;070}

Mitteuuenevad tingimusteta tühistatavad limiidid – nimiväärtusKapitalinõuete määruse artikkel 111 ja artikli 154 lõige 4Siin kajastatakse selliste muude limiitide nimiväärtust, mille krediidiasutus või investeerimisühing võib igal ajal etteteatamiseta ja tingimusteta tühistada ning millele krediidiriski standardmeetodi alusel määrataks krediidiriski ümberhindlustegur 0 %. Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ei vähenda seda väärtust.Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal krediidilimiite, mille puhul on ette nähtud automaatne tühistamine laenuvõtja krediidivõimelisuse halvenemise korral, ent mis ei ole krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt igal ajal etteteatamiseta ja tingimusteta tühistavad.Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta sellel andmeväljal arvesse kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepinguid, krediidituletisinstrumente ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõikele 10.

{140;070}

Krediidiriski standardmeetodi kohased mõõduka riskiga bilansivälised kirjed – nimiväärtusKapitalinõuete määruse artikkel 111Sellel andmeväljal kajastatakse selliste bilansiväliste kirjete nimiväärtust, millele krediidiriski standardmeetodi alusel määrataks krediidiriski ümberhindlustegur 20 %. Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ei vähenda seda väärtust.Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta sellel andmeväljal arvesse kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepinguid, krediidituletisinstrumente ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõikele 10.

{150;070}

Krediidiriski standardmeetodi kohased mõõduka riskiga bilansivälised kirjed – nimiväärtusKapitalinõuete määruse artikkel 111Sellel andmeväljal kajastatakse selliste bilansiväliste kirjete nimiväärtust, millele krediidiriski standardmeetodi alusel määrataks krediidiriski ümberhindlustegur 50 %. Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ei vähenda seda väärtust.Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta sellel andmeväljal arvesse kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepinguid, krediidituletisinstrumente ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõikele 10.

{160;070}

Krediidiriski standardmeetodi kohased täisriskiga bilansivälised kirjed – nimiväärtusKapitalinõuete määruse artikkel 111Sellel andmeväljal kajastatakse selliste bilansiväliste kirjete nimiväärtust, millele krediidiriski standardmeetodi alusel määrataks krediidiriski ümberhindlustegur 100 %. Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ei vähenda seda väärtust.Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta sellel andmeväljal arvesse kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepinguid, krediidituletisinstrumente ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõikele 10.

{170;070}

(Memokirjed) Uuenevate jaenõuete kasutatud limiidid – nimiväärtusKapitalinõuete määruse artikli 154 lõige 4Sellel andmeväljal kajastatakse bilansiväliste uuenevate jaenõuete kasutatud limiitide nimiväärtust. Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ei vähenda seda väärtust.

{180;070}

(Memokirje) Tingimusteta tühistatavad krediitkaartide kasutatud krediidilimiidid – nimiväärtusKapitalinõuete määruse artikkel 111 ja artikli 154 lõige 4Sellel andmeväljal kajastatakse tingimusteta tühistatavate krediitkaartide kasutatud krediidilimiitide nimiväärtust. Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ei vähenda seda väärtust.

{190;070}

(Memokirjed) Mitteuuenevate tingimusteta tühistatavate limiitide kasutatud limiidid – nimiväärtusKapitalinõuete määruse artikkel 111 ja artikli 154 lõige 4Sellel andmeväljal kajastatakse mitteuuenevate tingimusteta tühistatavate limiitide kasutatud limiitide nimiväärtust. Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ei vähenda seda väärtust.

{210;020}

Tuletisinstrumentidega tehtud tehingute raames saadud rahaline tagatis – bilansiline väärtus, eeldades tasaarvestuse või muu krediidiriski maandamise puudumistTuletisinstrumentidega tehtud tehingute raames saadud rahalise tagatise kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus, eeldades raamatupidamisliku tasaarvestuse või muude krediidiriski maandamise mõjude puudumist (st raamatupidamisliku tasaarvestuse ja krediidiriski maandamise mis tahes mõjud bilansilisele väärtusele tühistatakse).Sellel andmeväljal tähendab rahaline tagatis raha (sealhulgas müntide ja pangatähtede/valuuta) kogusummat. Keskpankades hoitavate hoiuste kogusumma hõlmatakse selles ulatuses, milles neid hoiuseid saab stressiolukorras välja võtta. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal raha, mis on hoiustatud teistes krediidiasutustes ja investeerimisühingutes.

{220;020}

Tuletisinstrumentidega tehtud tehingute raames antud rahalise tagatisega seotud nõuded – bilansiline väärtus, eeldades tasaarvestuse või muu krediidiriski maandamise puudumistTuletisinstrumentidega tehtud tehingute tagatiseks antud rahalise tagatisega seotud nõuete kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus, eeldades raamatupidamisliku tasaarvestuse või krediidiriski maandamise mõju puudumist (st raamatupidamisliku tasaarvestuse ja krediidiriski maandamise mis tahes mõjud bilansilisele väärtusele tühistatakse). Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel on kohaldatava raamatupidamistava kohaselt lubatud antud rahalise tagatisega seotud nõuded tasaarvestada seonduvate tuletisinstrumentidest tulenevate kohustustega (negatiivne õiglane väärtus) ning kes otsustavad seda võimalust kasutada, peavad tasaarvestamise tühistama ning kajastama rahalise nõude netosummas.

{230;020}

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute raames saadud väärtpaberid, mida kajastatakse varana – bilansiline väärtus, eeldades tasaarvestuse või muu krediidiriski maandamise puudumistVäärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute raames saadud väärtpaberite kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus, kui väärtpabereid kajastatakse kohaldatava raamatupidamistava kohaselt varana, eeldades raamatupidamisliku tasaarvestuse või muude krediidiriski maandamise mõjude puudumist (st raamatupidamisliku tasaarvestuse ja krediidiriski maandamise mis tahes mõjud bilansilisele väärtusele tühistatakse).

{240;020}

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud, kus toimub rahalise tagatise edasilaenamisega väärtpaberite edasilaenamine (rahalised nõuded) – bilansiline väärtus, eeldades tasaarvestuse või muu krediidiriski maandamise puudumistKvalifitseeruvate rahalise tagatise edasilaenamisega väärtpaberite edasilaenamise tehingute raames väärtpaberite omanikule edasilaenatud rahast tulenevate rahaliste nõuete kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus, eeldades raamatupidamisliku tasaarvestuse või muude krediidiriski maandamise mõjude puudumist (st raamatupidamisliku tasaarvestuse ja krediidiriski maandamise mis tahes mõjud bilansilisele väärtusele tühistatakse).Sellel andmeväljal tähendab rahaline tagatis raha (sealhulgas müntide ja pangatähtede/valuuta) kogusummat. Keskpankades hoitavate hoiuste kogusumma hõlmatakse selles ulatuses, milles neid hoiuseid saab stressiolukorras välja võtta. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal raha, mis on hoiustatud teistes krediidiasutustes ja investeerimisühingutes.Rahalise tagatise edasilaenamisega väärtpaberite edasilaenamise tehing tähendab kombinatsiooni kahest tehingust, kus krediidiasutus või investeerimisühing ühelt poolt laenab väärtpaberite omanikult väärtpaberid ja laenab need edasi väärtpaberite laenuksvõtjale. Teiselt poolt saab ta väärtpaberite laenuksvõtjalt rahalise tagatise ja laenab saadud raha edasi väärtpaberite omanikule. Kvalifitseeruv rahalise tagatise edasilaenamisega väärtpaberite edasilaenamise tehing peab vastama kõikidele järgmistele tingimustele:
a)  mõlemad kvalifitseeruvasse rahalise tagatise edasilaenamisega väärtpaberite edasilaenamise tehingusse kuuluvad üksiktehingud toimuvad kas samal tehingupäeval või rahvusvaheliste tehingute puhul kahel järjestikusel tööpäeval;
b)  kui rahalise tagatise edasilaenamisega väärtpaberite edasilaenamise tehingusse kuuluvates üksiktehingutes ei ole lõpptähtaega täpsustatud, on krediidiasutusel või investeerimisühingul juriidiline õigus sulgeda igal ajal etteteatamiseta ükskõik kumb rahalise tagatise edasilaenamisega väärtpaberite edasilaenamise tehingu pool (st mõlemad selle raamesse kuuluvad üksiktehingud);
c)  kui rahalise tagatise edasilaenamisega väärtpaberite edasilaenamise tehingusse kuuluvates üksiktehingutes on lõpptähtaeg täpsustatud, ei tulene rahalise tagatise edasilaenamisega väärtpaberite edasilaenamise tehingust krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks lõpptähtaegade mittevastavusi; samuti on krediidiasutusel või investeerimisühingul juriidiline õigus sulgeda igal ajal etteteatamiseta ükskõik kumb rahalise tagatise edasilaenamisega väärtpaberite edasilaenamise tehingu pool (st mõlemad selle raamesse kuuluvad üksiktehingud);
d)  see ei too kaasa mis tahes muid täiendavaid riskipositsioone.

{250;120}

Riskipositsioonid, mille suhtes võib kohaldada kapitalinõuete määruse artikli 113 lõike 6 kohast käsitlust – hüpoteetiliselt välja jäetud finantsvõimenduse määra riskipositsiooni summaFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni kogusumma, mis jäetaks välja, kui pädevad asutused annaksid täieliku loa jätta välja riskipositsioonid, mille puhul on täidetud kõik kapitalinõuete määruse artikli 113 lõike 6 punktides a kuni e sätestatud tingimused ja mis on heaks kiidetud kapitalinõuete määruse artikli 113 lõike 6 kohaselt. Kui pädev asutus on juba andnud täieliku loa, võrdub selle andmevälja väärtus andmeväljaga {LRCalc;250;010}.

{260;120}

Riskipositsioonid, mis vastavad kapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 14 punktides a–c sätestatud tingimustele – hüpoteetiliselt välja jäetud finantsvõimenduse määra riskipositsiooni summaFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni kogusumma, mis jäetaks välja, kui pädevad asutused annaksid täieliku loa jätta välja riskipositsioonid, mis vastavad kapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 14 punktides a–c sätestatud tingimustele. Kui pädev asutus on juba andnud täieliku loa, võrdub selle andmevälja väärtus andmeväljaga {LRCalc;260;010}.

6.    C41.00 – Bilansilised ja bilansivälised kirjed – riskipositsioonide täiendav jaotus (LR2)

24. Vormis LR2 esitatakse teave täiendava jaotuse kohta, mida rakendatakse kõigi selliste kauplemisportfelliväliste bilansiliste ja bilansiväliste riskipositsioonide ( 11 ) ja kõigi selliste kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide korral, mille puhul esineb vastaspoole krediidirisk. Jaotuse aluseks on kapitalinõuete määruse krediidiriski käsitleva jao kohaselt rakendatavad riskikaalud. Sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide puhul tuletatakse teave teisiti kui standardmeetodi kohaste riskipositsioonide puhul.

25. Riskipositsioonide puhul, mida toetavad krediidiriski maandamise tehnikad, mille raames vastaspoole riskikaal asendatakse garantii riskikaaluga, võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud aluseks riskikaalu pärast asendusmõju arvessevõtmist. Sisereitingute meetodi rakendamisel teevad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgnevalt järgmise arvutuse: igasse võlgniku reitinguklassi kuuluvate riskipositsioonide puhul (v.a nende puhul, mille jaoks on ette nähtud konkreetsed regulatiivsed riskikaalud) tuletatakse riskikaal selliselt, et jagatakse riskikaalu valemist (krediidiriski positsioonide puhul) või regulatiivsest valemist (väärtpaberistamise positsioonide puhul) saadud riskiga kaalutud varad riskipositsiooni väärtusega pärast selliste krediidiriski maandamise tehnikatest tulenevate likviidsete vahendite sisse- ja väljavoolude arvessevõtmist, millel on riskipositsioonile asendusmõju. Sisereitingute meetodi korral jäetakse riskipositsioonid, mis on klassifitseeritud makseviivituses olevaks, andmeväljadelt {020;010} kuni {090;010} välja ja kajastatakse neid andmeväljal {100;010}. Standardmeetodi korral jäetakse riskipositsioonid, mis kuuluvad kapitalinõuete määruse artikli 112 punkti j kohaldamisalasse, andmeväljadelt {020;020} kuni {090;020} välja ja kajastatakse neid andmeväljal {100;020}.

26. Mõlema meetodi korral käsitlevad krediidiasutused ja investeerimisühingud regulatiivsest kapitalist mahaarvatud riskipositsioone riskipositsioonidena, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250 %.



Rida

Viited õigussätetele ja juhised

010

Kõik bilansilised ja bilansivälised kauplemisportfellivälised riskipositsioonid ning kauplemisportfellist tulenevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse vastaspoole krediidiriski (jaotumine riski kaalu kohaselt):Siin esitatakse andmeväljade {020:*} kuni {100;*} summa.

020

= 0 %Riskipositsioonid, mille riskikaal on 0 %.

030

> 0 % ja ≤ 12 %Riskipositsioonid, mille riskikaal jääb vahemikku üle 0 %, kuid mitte üle 12 %.

040

> 12 % ja ≤ 20 %Riskipositsioonid, mille riskikaal jääb vahemikku üle 12 %, kuid mitte üle 20 %.

050

> 20 % ja ≤ 50 %Riskipositsioonid, mille riskikaal jääb vahemikku üle 20 %, kuid mitte üle 50 %.

060

> 50 % ja ≤ 75 %Riskipositsioonid, mille riskikaal jääb vahemikku üle 50 %, kuid mitte üle 75 %.

070

> 75 % ja ≤ 100 %Riskipositsioonid, mille riskikaal jääb vahemikku üle 75 %, kuid mitte üle 100 %.

080

> 100 % ja ≤ 425 %Riskipositsioonid, mille riskikaal jääb vahemikku üle 100 %, kuid mitte üle 425 %.

090

> 425 % ja ≤ 1 250 %Riskipositsioonid, mille riskikaal jääb vahemikku üle 425 %, kuid mitte üle 1 250 %.

100

Makseviivituses olevad riskipositsioonidStandardmeetodi korral riskipositsioonid, mis kuuluvad kapitalinõuete määruse artikli 112 punkti j reguleerimisalasse.Sisereitingute meetodi korral on makseviivituses olevad riskipositsioonid kõik riskipositsioonid, mille makseviivituse tõenäosus on 100 %.

110

(Memokirje) Madala riskiga bilansivälised kirjed või bilansivälised kirjed, mille suhtes kohaldatakse maksevõime suhtarvu arvutamisel ümberhindlustegurit 0 %Kapitalinõuete määruse artikli 111 kohased madala riskiga bilansivälised kirjed ja kapitalinõuete määruse artikli 166 kohased ümberhindlusteguriga 0 % bilansivälised kirjed.

Veerg

Viited õigussätetele ja juhised

010

Bilansilised ja bilansivälised riskipositsioonid (standardmeetodi kohased riskipositsioonid)Bilansiliste ja bilansiväliste riskipositsioonide riskipositsiooni väärtused pärast väärtuse korrigeerimiste, kõigi krediidiriski maandavate tegurite ja ümberhindlustegurite arvessevõtmist, mis on arvutatud kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt.

020

Bilansilised ja bilansivälised riskipositsioonid (sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid)Bilansiliste ja bilansiväliste riskipositsioonide riskipositsiooni väärtused kapitalinõuete määruse artikli 166 ja artikli 230 lõike 1 teise lõigu esimese lause kohaselt pärast selliste krediidiriski maandamise tehnikatest tulenevate likviidsete vahendite sisse- ja väljavoolude arvessevõtmist, millel on riskipositsioonile asendusmõjud.Bilansiväliste kirjete puhul kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kapitalinõuete määruse artikli 166 lõigetes 8 kuni 10 määratletud ümberhindlustegureid.

030

NimiväärtusBilansiväliste kirjete riskipositsiooni väärtused vastavalt kapitalinõuete määruse artiklites 111 ja 166 määratletule, ilma ümberhindlustegureid kohaldamata.

7.    C42.00 – Kapitali alternatiivne määratlus (LR3)

27. Vormis LR3 esitatakse teave kapitalinäitajate kohta, mis on vajalikud kapitalinõuete määruse artiklis 511 ettenähtud läbivaatamiseks.



Rida ja veerg

Viited õigussätetele ja juhised

{010;010}

Esimese taseme põhiomavahendid – täielikult rakendatud määratlusKapitalinõuete määruse artikkel 50Siin kajastatakse esimese taseme põhiomavahendid, millele on osutatud kapitalinõuete määruse artiklis 50, võtmata arvesse kapitalinõuete määruse X osa 1. ja 2. peatükis sätestatud erandeid.

{020;010}

Esimese taseme põhiomavahendid – üleminekuperioodil rakendatav määratlusKapitalinõuete määruse artikkel 50Siin kajastatakse esimese taseme põhiomavahendid, mis on arvutatud kapitalinõuete määruse artikli 50 määratluse kohaselt, pärast kapitalinõuete määruse X osa 1. ja 2. peatükis sätestatud erandite arvesse võtmist.

{030;010}

Omavahendite kogusumma – täielikult rakendatud määratlusKapitalinõuete määruse artikkel 72Siin kajastatakse omavahendid, millele on osutatud kapitalinõuete määruse artiklis 72, võtmata arvesse kapitalinõuete määruse X osa 1. ja 2. peatükis sätestatud erandeid.

{040;010}

Omavahendite kogusumma — üleminekuperioodil rakendatav määratlusKapitalinõuete määruse artikkel 72Siin kajastatakse omavahendid, millele on osutatud kapitalinõuete määruse artiklis 72, pärast kapitalinõuete määruse X osa 1. ja 2. peatükis sätestatud erandite arvesse võtmist.

{055;010}

Maha arvatud varasumma – esimese taseme põhiomavahendite kirjetest – täielikult rakendatud määratlusSee hõlmab esimese taseme põhiomavahendite kirjete regulatiivsete korrigeerimiste summat, mis korrigeerib varade väärtust ja on ette nähtud järgmisega:
— kapitalinõuete määruse artiklid 32 kuni 35 või
— kapitalinõuete määruse artiklid 36 kuni 47, võimaluse korral.Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse mahaarvamiste suhtes tehtud erandeid, selliste mahaarvamiste alternatiive ja selliste mahaarvamiste tegemisest loobumist, mis on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklites 48, 49 ja 79, võtmata arvesse kapitalinõuete määruse X osa 1. ja 2. peatükis sätestatud erandeid. Topeltarvestuse vältimiseks ei esita krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeerimisi, mida on kapitalinõuete määruse artikli 111 kohaselt juba kohaldatud riskipositsiooni väärtuse arvutamisel andmeväljadel {LRCalc;10;10} kuni {LRCalc;260;10}, ega korrigeerimisi, mille puhul ei arvata maha konkreetse vara väärtust.Kuna need korrigeerimised vähendavad omavahendite kogusummat, kajastatakse need aruandes negatiivse arvuna.

{065;010}

Maha arvatud varasumma – esimese taseme põhiomavahendite kirjetest – üleminekuperioodil rakendatav määratlusSee hõlmab esimese taseme põhiomavahendites tehtavate regulatiivsete korrigeerimiste summat, mis korrigeerib varade väärtust ja on ette nähtud järgmisega:
— kapitalinõuete määruse artiklid 32 kuni 35 või
— kapitalinõuete määruse artiklid 36 kuni 47, nagu on asjakohane.Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse mahaarvamiste suhtes tehtud erandeid, selliste mahaarvamiste alternatiive ja selliste mahaarvamiste tegemisest loobumist, mis on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklites 48, 49 ja 79, võttes lisaks arvesse kapitalinõuete määruse X osa 1. ja 2. peatükis sätestatud erandeid. Topeltarvestuse vältimiseks ei esita krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeerimisi, mida on kapitalinõuete määruse artikli 111 kohaselt juba kohaldatud riskipositsiooni väärtuse arvutamisel andmeväljadel {LRCalc;10;10} kuni {LRCalc;260;10}, ega korrigeerimisi, mille puhul ei arvata maha konkreetse vara väärtust.Kuna need korrigeerimised vähendavad omavahendite kogusummat, kajastatakse need aruandes negatiivse arvuna.

{075;010}

Maha arvatud varasumma – omavahendite kirjetest – täielikult rakendatud määratlusSee hõlmab omavahendite kirjetes tehtavate regulatiivsete korrigeerimiste summat, mis korrigeerib varade väärtust ja on ette nähtud järgmisega:
— kapitalinõuete määruse artiklid 32 kuni 35 või
— kapitalinõuete määruse artiklid 36 kuni 47 või
— kapitalinõuete määruse artiklid 56 kuni 60 või
— kapitalinõuete määruse artiklid 66 kuni 70, nagu on asjakohane.Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse mahaarvamiste suhtes tehtud erandeid, selliste mahaarvamiste alternatiive ja selliste mahaarvamiste tegemisest loobumist, mis on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklites 48, 49 ja 79, võtmata arvesse kapitalinõuete määruse X osa 1. ja 2. peatükis sätestatud erandeid. Topeltarvestuse vältimiseks ei esita krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeerimisi, mida on kapitalinõuete määruse artikli 111 kohaselt juba kohaldatud riskipositsiooni väärtuse arvutamisel ridades {LRCalc;10;10} kuni {LRCalc;260;10}, ega korrigeerimisi, mille puhul ei arvata maha konkreetse vara väärtust.Kuna need korrigeerimised vähendavad omavahendite kogusummat, kajastatakse need aruandes negatiivse arvuna.

{085,010}

Maha arvatud varasumma – omavahendite kirjetest – üleminekuperioodil rakendatav määratlusSee hõlmab omavahendite kirjetes tehtavate regulatiivsete korrigeerimiste summat, mis korrigeerib varade väärtust ja on ette nähtud järgmisega:
— kapitalinõuete määruse artiklid 32 kuni 35 või
— kapitalinõuete määruse artiklid 36 kuni 47 või
— kapitalinõuete määruse artiklid 56 kuni 60 või
— kapitalinõuete määruse artiklid 66 kuni 70, nagu on asjakohane.Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse mahaarvamiste suhtes tehtud erandeid, selliste mahaarvamiste alternatiive ja selliste mahaarvamiste tegemisest loobumist, mis on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklites 48, 49 ja 79, võttes lisaks arvesse kapitalinõuete määruse X osa 1. ja 2. peatükis sätestatud erandeid. Topeltarvestuse vältimiseks ei esita krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeerimisi, mida on kapitalinõuete määruse artikli 111 kohaselt juba kohaldatud riskipositsiooni väärtuse arvutamisel andmeväljadel {LRCalc;10;10} kuni {LRCalc;260;10}, ega korrigeerimisi, mille puhul ei arvata maha konkreetse vara väärtust.Kuna need korrigeerimised vähendavad omavahendite kogusummat, kajastatakse need aruandes negatiivse arvuna.

8.    C43.00 – Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni näitaja komponentide alternatiivne jaotus (LR4)

28. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtused vormis LR4 pärast asjakohaste väljajätmiste kohaldamist, millele on viidatud järgmistel LRCalci andmeväljadel: {050;010}, {080;010}, {100;010}, {120;010}, {220; 010}, {250;010} ja {260;010}.

29. Selleks et vältida topelt arvessevõtmist, tagavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmises lõigus viidatud valemi järgimise.

30. Lõigu 29 kohaselt peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgima järgmist valemit: [{LRCalc;010;010} + {LRCalc;020;010} + {LRCalc;030;010} + {LRCalc;040;010} + {LRCalc;050;010} + {LRCalc;060;010} + {LRCalc;070;010} + {LRCalc;080;010} + {LRCalc;090;010} + {LRCalc;100;010} + {LRCalc;110;010} + {LRCalc;120;010} + {LRCalc;130;010} + {LRCalc;140;010} + {LRCalc;150;010} + {LRCalc;160;010} + {LRCalc;170;010} + {LRCalc;180;010} + {LRCalc;190;010} + {LRCalc;200;010} + {LRCalc;210;010} + {LRCalc;220;010} + {LRCalc;230;010} + {LRCalc;240;010} + {LRCalc;250;010} + {LRCalc;260;010}] = [{LR4;010;010} + {LR4;040;010} + {LR4;050;010} + {LR4;060;010} + {LR4;065;010} + {LR4;070;010} + {LR4;080;010} + {LR4;080;020} + {LR4;090;010} + {LR4;090;020} + {LR4;140;010} + {LR4;140;020} + {LR4;180;010} + {LR4;180;020} + {LR4;190;010} + {LR4;190;020} + {LR4;210;010} + {LR4;210;020} + {LR4;230;010} + {LR4;230;020} + {LR4;280;010} + {LR4;280;020} + {LR4;290;010} + {LR4;290;020}].



Rida ja veerg

Viited õigussätetele ja juhised

{010;010}

Bilansivälised kirjed, millest – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtusFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus andmeväljade {LRCalc;150;010}, {LRCalc;160;010}, {LRCalc;170;010} ja {LRCalc;180;010} summana.

{010;020}

Bilansivälised kirjed, millest – riskiga kaalutud varaBilansiväliste kirjete (v.a väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja tuletisinstrumentide) riskiga kaalutud varad, mis on arvutatud standardmeetodi või sisereitingute meetodi kohaselt. Standardmeetodi kohaste riskipositsioonide puhul määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskiga kaalutud varad kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatükile. Standardmeetodi kohaste riskipositsioonide puhul määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskiga kaalutud varad kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatükile.

{020;010}

Kaubanduse rahastamine, millest – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtusFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus kaubanduse rahastamisega seotud bilansiväliste kirjete puhul. Vormis LR4 kajastamise eesmärgil loetakse kaubanduse rahastamisega seotud bilansiväliseid kirjeid seonduvaks väljastatud ja kinnitatud impordi- ja ekspordiakreditiividega, mis on lühiajalised ja automaatselt likvideeruvad, ning muid samalaadseid tehinguid.

{020;020}

Kaubanduse rahastamine, millest – riskiga kaalutud varaRiskiga kaalutud varad kaubanduse rahastamisega seotud bilansiväliste kirjete (v.a väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ning tuletisinstrumentide) puhul. Vormis LR4 kajastamise eesmärgil loetakse kaubanduse rahastamisega seotud bilansiväliseid kirjeid seonduvaks väljastatud ja kinnitatud impordi- ja ekspordiakreditiividega, mis on lühiajalised ja automaatselt likvideeruvad, ning muid samalaadseid tehinguid.

{030;010}

Ametliku ekspordikrediidikindlustuse skeemi alusel – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtusFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus ametliku ekspordikrediidikindlustuse skeemi alusel kaubanduse rahastamisega seotud bilansiväliste kirjete puhul.Vormis LR4 kajastamise eesmärgil loetakse ametlikku ekspordikrediidikindlustuse skeemi seonduvaks ametliku toetusega, mida annab valitsemissektor või muu üksus, nagu ekspordikrediidi agentuur, muu hulgas otselaenude/finantseerimise, refinantseerimise, intressitoetuse (kus laenu kogu kestuse jooksul on garanteeritud fikseeritud intressimäär), abi finantseerimise (laenud ja toetused), ekspordikrediidikindlustuse ja garantiide vormis.

{030;020}

Ametliku ekspordikrediidikindlustuse skeemi alusel – riskiga kaalutud varaRiskiga kaalutud varad ametliku ekspordikrediidikindlustuse skeemi alusel kaubanduse rahastamisega seotud bilansiväliste kirjete (v.a väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ning tuletisinstrumentide) puhul.Vormis LR4 kajastamise eesmärgil loetakse ametlikku ekspordikrediidikindlustuse skeemi seonduvaks ametliku toetusega, mida annab valitsemissektor või muu üksus, nagu ekspordikrediidi agentuur, muu hulgas otselaenude/finantseerimise, refinantseerimise, intressitoetuse (kus laenu kogu kestuse jooksul on garanteeritud fikseeritud intressimäär), abi finantseerimise (laenud ja toetused), ekspordikrediidikindlustuse ja garantiide vormis.

{040;010}

Tuletisinstrumendid ja väärtpaberite kudu finantseerimise tehingud, mille suhtes kohaldatakse toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtusFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus sellistest tuletisinstrumentidest ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest tulenevate riskipositsioonide korral, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 25 määratletud toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet.

{040;020}

Tuletisinstrumendid ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud, mille suhtes kohaldatakse toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet – riskiga kaalutud varaKapitalinõuete määruse III osa II jaotise kohaselt arvutatud riskiga kaalutud varad krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski puhul selliste (kaasa arvatud bilansiväliste) tuletisinstrumentide ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute korral, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 25 määratletud toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet.

{050;010}

Tuletisinstrumendid, mille suhtes ei kohaldata toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtusFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus tuletisinstrumentide puhul, mille suhtes ei kohaldata kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 25 määratletud toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet.

{050;020}

Tuletisinstrumendid, mille suhtes ei kohaldata toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet – riskiga kaalutud varaKapitalinõuete määruse III osa II jaotise kohaselt arvutatud riskiga kaalutud varad krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski puhul selliste (kaasa arvatud bilansiväliste) tuletisinstrumentide korral, mille suhtes ei kohaldata kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 25 määratletud toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet.

{060;010}

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud, mille suhtes ei kohaldata toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtusFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus sellistest väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest tulenevate riskipositsioonide korral, mille suhtes ei kohaldata kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 25 määratletud toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet.

{060;020}

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud, mille suhtes ei kohaldata toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet – riskiga kaalutud varaKapitalinõuete määruse III osa II jaotise kohaselt arvutatud riskiga kaalutud varad krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski puhul selliste (kaasa arvatud bilansiväliste) väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute korral, mille suhtes ei kohaldata kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 25 määratletud toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet.

{065;010}

Riskipositsioonid, mis tulenevad krediidituletisinstrumentide täiendavast käsitlusest – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtusSee andmeväli peab olema võrdne andmeväljade {LRCalc;130;010} ja {LRCalc;140;010} vahega.

{070;010}

Muud kauplemisportfelli kuuluvad varad – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtusAndmeväljal {LRCalc;190;010} kajastatud kirjete (v.a kauplemisportfelliväliste kirjete) finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus.

{070;020}

Muud kauplemisportfelli kuuluvad varad – riskiga kaalutud varaKapitalinõuete määruse III osa IV jaotise reguleerimisalasse kuuluvate kirjete omavahendite nõuded, korrutatuna 12,5-ga.

{080;010}

Pandikirjad – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus selliste varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artiklis 129 määratletud pandikirjadest tulenevate riskipositsioonidega.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{080;020}

Pandikirjad – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus selliste varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 161 lõike 1 punktis d määratletud pandikirjadest tulenevate riskipositsioonidega.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{080;030}

Pandikirjad – riskiga kaalutud vara – standardmeetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad selliste varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artiklis 129 määratletud pandikirjadest tulenevate riskipositsioonidega.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{080;040}

Pandikirjad – riskiga kaalutud vara – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad selliste varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 161 lõike 1 punktis d määratletud pandikirjadest tulenevate riskipositsioonidega.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{090;010}

Nõuded, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonidSiin esitatakse andmeväljade {100,010} kuni {130,010} summa.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{090;020}

Nõuded, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidSiin esitatakse andmeväljade {100,020} kuni {130,020} summa.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{090;030}

Nõuded, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu – riskiga kaalutud vara – standardmeetodi kohased riskipositsioonidSiin esitatakse andmeväljade {100,030} kuni {130,030} summa.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{090;040}

Nõuded, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu – riskiga kaalutud vara – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidSiin esitatakse andmeväljade {100,040} kuni {130,040} summa.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{100;010}

Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus selliste varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artiklis 114 määratletud nõuetega keskvalitsuste või keskpankade vastu.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{100;020}

Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus selliste varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktis a määratletud nõuetega keskvalitsuste või keskpankade vastu.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{100;030}

Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu – riskiga kaalutud vara – standardmeetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad selliste varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artiklis 114 määratletud nõuetega keskvalitsuste või keskpankade vastu.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{100;040}

Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu – riskiga kaalutud vara – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad selliste varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktis a määratletud nõuetega keskvalitsuste või keskpankade vastu.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{110;010}

Nõuded piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 115 lõigete 2 ja 4 kohaste selliste nõuetega piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{110;020}

Nõuded piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 3 punkti a kohaste nõuetega piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{110;030}

Nõuded piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu – riskiga kaalutud vara – standardmeetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 115 lõigete 2 ja 4 kohaste selliste nõuetega piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{110;040}

Nõuded piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu – riskiga kaalutud vara – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 3 punkti a kohaste nõuetega piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{120;020}

Nõuded mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastu, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 3 punktide b ja c kohaste nõuetega mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastu.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{120;010}

Nõuded mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastu, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 117 lõike 2 ja artikli 118 kohaste nõuetega mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastu.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{120;030}

Nõuded mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastu, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu – riskiga kaalutud vara – standardmeetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 117 lõike 2 ja artikli 118 kohaste nõuetega mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastu.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{120;040}

Nõuded mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastu, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu – riskiga kaalutud vara – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 3 punktide b ja c kohaste nõuetega mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastu.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{130;010}

Nõuded avaliku sektori asutuste vastu, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 116 lõike 4 kohaste nõuetega avaliku sektori asutuste vastu.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{130;020}

Nõuded avaliku sektori asutuste vastu, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni summa varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 3 punkti a kohaste nõuetega avaliku sektori asutuste vastu.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{130;030}

Nõuded avaliku sektori asutuste vastu, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu – riskiga kaalutud vara – standardmeetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 116 lõike 4 kohaste nõuetega avaliku sektori asutuste vastu.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{130;040}

Nõuded avaliku sektori asutuste vastu, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu – riskiga kaalutud vara – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 3 punkti a kohaste nõuetega avaliku sektori asutuste vastu.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{140;010}

Nõuded piirkondlike valitsuste, mitmepoolsete arengupankade, rahvusvaheliste organisatsioonide ja avaliku sektori asutuste vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonidSiin esitatakse andmeväljade {150,010} kuni {170,010} summa.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{140;020}

Nõuded piirkondlike valitsuste, mitmepoolsete arengupankade, rahvusvaheliste organisatsioonide ja avaliku sektori asutuste vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidSiin esitatakse andmeväljade {150,020} kuni {170,020} summa.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{140;030}

Nõuded piirkondlike valitsuste, mitmepoolsete arengupankade, rahvusvaheliste organisatsioonide ja avaliku sektori asutuste vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu – riskiga kaalutud vara – standardmeetodi kohased riskipositsioonidSiin esitatakse andmeväljade {150,030} kuni {170,030} summa.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{140;040}

Nõuded piirkondlike valitsuste, mitmepoolsete arengupankade, rahvusvaheliste organisatsioonide ja avaliku sektori asutuste vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu – riskiga kaalutud vara – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidSiin esitatakse andmeväljade {150,040} kuni {170,040} summa.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{150;010}

Nõuded piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 115 lõigete 1, 3 ja 5 kohaste selliste nõuetega piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{150;020}

Nõuded piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 4 punkti a kohaste selliste nõuetega piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{150;030}

Nõuded piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu – riskiga kaalutud vara – standardmeetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 115 lõigete 1, 3 ja 5 kohaste selliste nõuetega piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{150;040}

Nõuded piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu – riskiga kaalutud vara – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 4 punkti a kohaste selliste nõuetega piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{160;010}

Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 117 lõigete 1 ja 3 kohaste nõuetega mitmepoolsete arengupankade vastu.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{160;020}

Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 4 punkti c kohaste selliste nõuetega mitmepoolsete arengupankade vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{160;030}

Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – riskiga kaalutud vara – standardmeetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 117 lõigete 1 ja 3 kohaste nõuetega mitmepoolsete arengupankade vastu.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{160;040}

Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – riskiga kaalutud vara – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 4 punkti c kohaste selliste nõuetega mitmepoolsete arengupankade vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{170;010}

Nõuded avaliku sektori asutuste vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 116 lõigete 1, 2, 3 ja 5 kohaste nõuetega avaliku sektori asutuste vastu.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{170;020}

Nõuded avaliku sektori asutuste vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 4 punkti b kohaste selliste nõuetega avaliku sektori asutuste vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{170;030}

Nõuded avaliku sektori asutuste vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – riskiga kaalutud vara – standardmeetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 116 lõigete 1, 2, 3 ja 5 kohaste nõuetega avaliku sektori asutuste vastu.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{170;040}

Nõuded avaliku sektori asutuste vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – riskiga kaalutud vara – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 4 punkti b kohaste selliste nõuetega avaliku sektori asutuste vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{180;010}

Krediidiasutused ja investeerimisühingud – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artiklite 119 kuni 121 kohaste nõuetega krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{180;020}

Krediidiasutused ja investeerimisühingud – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti b kohaste nõuetega krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu ning mille korral ei ole tegemist kapitalinõuete määruse artikli 161 punkti d kohaste pandikirjadest tulenevate riskipositsioonidega ning mis ei kuulu kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 4 punktide a–c reguleerimisalasse.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{180;030}

Krediidiasutused ja investeerimisühingud – riskiga kaalutud vara – standardmeetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artiklite 119 kuni 121 kohaste nõuetega krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{180;040}

Krediidiasutused ja investeerimisühingud – riskiga kaalutud vara – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti b kohaste nõuetega krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu ning mille korral ei ole tegemist kapitalinõuete määruse artikli 161 punkti d kohaste pandikirjadest tulenevate riskipositsioonidega ning mis ei kuulu kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 4 punktide a–c reguleerimisalasse.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{190;010}

Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid, millest – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 124 kohaste kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonidega.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{190;020}

Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid, millest – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti c kohaste nõuetega äriühingute vastu või kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohaste jaenõuetega, kui need nõuded on tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 1 punktile a.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{190;030}

Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid, millest – riskiga kaalutud vara – standardmeetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 124 kohaste kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonidega.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{190;040}

Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid, millest – riskiga kaalutud vara – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti c kohaste nõuetega äriühingute vastu või kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohaste jaenõuetega, kui need nõuded on tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 1 punktile a.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{200;010}

Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 125 kohaste elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga täielikult tagatud riskipositsioonidega.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{200;020}

Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti c kohaste nõuetega äriühingute vastu või kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohaste jaenõuetega, kui need nõuded on tagatud elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 1 punktile a.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{200;030}

Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid – riskiga kaalutud vara – standardmeetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 125 kohaste elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga täielikult tagatud riskipositsioonidega.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{200;040}

Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid – riskiga kaalutud vara – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti c kohaste nõuetega äriühingute vastu või kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohaste jaenõuetega, kui need nõuded on tagatud elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 1 punktile a.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{210;010}

Jaenõuded, millest – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 123 kohaste jaenõuetega.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{210;020}

Jaenõuded, millest – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohaste jaenõuetega, kui need nõuded ei ole tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 1 punktile a.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{210;030}

Jaenõuded, millest – riskiga kaalutud vara – standardmeetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 123 kohaste jaenõuetega.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{210;040}

Jaenõuded, millest – riskiga kaalutud vara – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohaste jaenõuetega, kui need nõuded ei ole tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 1 punktile a.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{220;010}

Jaenõuded VKEde vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 123 kohaste jaenõuetega väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) vastu.Selle andmevälja täitmisel lähtutakse kapitalinõuete määruse artikli 501 lõike 2 punktis b osutatud väikese või keskmise suurusega ettevõtja määratlusest.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{220;020}

Jaenõuded VKEde vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohaste jaenõuetega, kui need nõuded on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vastu ega ole tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 1 punktile a.Selle andmevälja täitmisel lähtutakse kapitalinõuete määruse artikli 501 lõike 2 punktis b osutatud väikese või keskmise suurusega ettevõtja määratlusest.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{220;030}

Jaenõuded VKEde vastu – riskiga kaalutud vara – standardmeetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 123 kohaste jaenõuetega väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) vastu.Selle andmevälja täitmisel lähtutakse kapitalinõuete määruse artikli 501 lõike 2 punktis b osutatud väikese või keskmise suurusega ettevõtja määratlusest.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{220;040}

Jaenõuded VKEde vastu – riskiga kaalutud vara – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohaste jaenõuetega, kui need nõuded on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vastu ega ole tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 1 punktile a.Selle andmevälja täitmisel lähtutakse kapitalinõuete määruse artikli 501 lõike 2 punktis b osutatud väikese või keskmise suurusega ettevõtja määratlusest.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{230;010}

Nõuded äriühingute vastu, millest – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonidSiin esitatakse andmeväljade {240,010} ja {250,010} summa.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{230;020}

Nõuded äriühingute vastu, millest – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidSiin esitatakse andmeväljade {240,020} ja {250,020} summa.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{230;030}

Nõuded äriühingute vastu, millest – riskiga kaalutud vara – standardmeetodi kohased riskipositsioonidSiin esitatakse andmeväljade {240,030} ja {250,030} summa.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{230;040}

Nõuded äriühingute vastu, millest – riskiga kaalutud vara – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidSiin esitatakse andmeväljade {240,040} ja {250,040} summa.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{240;010}

Nõuded finantssektori äriühingute vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 122 kohaste nõuetega finantssektori äriühingute vastu. Vormis LR4 kajastamise eesmärgil tähendab „finantssektori äriühing” reguleeritud ja reguleerimata ettevõtjaid (v.a andmeväljal {180;10} osutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud), kelle põhitegevuseks on osaluste omandamine või tegelemine ühe või mitme direktiivi 2013/36/EL I lisas loetletud tegevusega, ning kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27 määratletud ettevõtjaid (v.a andmeväljal {180;10} osutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud).Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{240;020}

Nõuded finantssektori äriühingute vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti c kohaste nõuetega finantssektori äriühingute vastu, kui need nõuded ei ole tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 1 punktile a. Vormis LR4 kajastamise eesmärgil tähendab „finantssektori äriühing” reguleeritud ja reguleerimata ettevõtjaid (v.a andmeväljal {180;10} osutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud), kelle põhitegevuseks on osaluste omandamine või tegelemine ühe või mitme direktiivi 2013/36/EL I lisas loetletud tegevusega, ning kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27 määratletud ettevõtjaid (v.a andmeväljal {180;10} osutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud).Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{240;030}

Nõuded finantssektori äriühingute vastu – riskiga kaalutud vara – standardmeetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 122 kohaste nõuetega finantssektori äriühingute vastu. Vormis LR4 kajastamise eesmärgil tähendab „finantssektori äriühing” reguleeritud ja reguleerimata ettevõtjaid (v.a andmeväljal {180;10} osutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud), kelle põhitegevuseks on osaluste omandamine või tegelemine ühe või mitme direktiivi 2013/36/EL I lisas loetletud tegevusega, ning kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27 määratletud ettevõtjaid (v.a andmeväljal {180;10} osutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud).Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{240;040}

Nõuded finantssektori äriühingute vastu – riskiga kaalutud vara – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti c kohaste nõuetega finantssektori äriühingute vastu, kui need nõuded ei ole tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 1 punktile a. Vormis LR4 kajastamise eesmärgil tähendab „finantssektori äriühing” reguleeritud ja reguleerimata ettevõtjaid (v.a andmeväljal {180;10} osutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud), kelle põhitegevuseks on osaluste omandamine või tegelemine ühe või mitme direktiivi 2013/36/EL I lisas loetletud tegevusega, ning kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27 määratletud ettevõtjaid (v.a andmeväljal {180;10} osutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud).Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{250;010}

Nõuded finantssektoriväliste äriühingute vastu, millest – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 122 kohaste nõuetega finantssektoriväliste äriühingute vastu.Siin esitatakse andmeväljade {260,010} ja {270,010} summa.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{250;020}

Nõuded finantssektoriväliste äriühingute vastu, millest – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti c kohaste nõuetega finantssektoriväliste äriühingute vastu, kui need nõuded ei ole tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 1 punktile a.Siin esitatakse andmeväljade {260,020} ja {270,020} summa.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{250;030}

Nõuded finantssektoriväliste äriühingute vastu, millest – riskiga kaalutud vara – standardmeetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 122 kohaste nõuetega finantssektoriväliste äriühingute vastu.Siin esitatakse andmeväljade {260,030} ja {270,030} summa.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{250;040}

Nõuded finantssektoriväliste äriühingute vastu, millest – riskiga kaalutud vara – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti c kohaste nõuetega finantssektoriväliste äriühingute vastu, kui need nõuded ei ole tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 1 punktile a.Siin esitatakse andmeväljade {260,040} ja {270,040} summa.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{260;010}

Nõuded VKEde vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 122 kohaste nõuetega selliste äriühingute vastu, kes on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd).Selle andmevälja täitmisel lähtutakse kapitalinõuete määruse artikli 501 lõike 2 punktis b osutatud väikese või keskmise suurusega ettevõtja määratlusest.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{260;020}

Nõuded VKEde vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti c kohaste nõuetega äriühingute vastu, kui need nõuded on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vastu ega ole tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 1 punktile a.Selle andmevälja täitmisel lähtutakse kapitalinõuete määruse artikli 501 lõike 2 punktis b osutatud väikese või keskmise suurusega ettevõtja määratlusest.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{260;030}

Nõuded VKEde vastu – riskiga kaalutud vara – standardmeetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 122 kohaste nõuetega selliste äriühingute vastu, kes on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd).Selle andmevälja täitmisel lähtutakse kapitalinõuete määruse artikli 501 lõike 2 punktis b osutatud väikese või keskmise suurusega ettevõtja määratlusest.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{260;040}

Nõuded VKEde vastu – riskiga kaalutud vara – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti c kohaste nõuetega äriühingute vastu, kui need nõuded on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vastu ega ole tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 1 punktile a.Selle andmevälja täitmisel lähtutakse kapitalinõuete määruse artikli 501 lõike 2 punktis b osutatud väikese või keskmise suurusega ettevõtja määratlusest.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{270;010}

Nõuded muude äriühingute kui VKEde vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 122 kohaste selliste nõuetega äriühingute vastu, mida ei ole kajastatud andmeväljadel {230;040} ja {250;040}.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{270;020}

Nõuded muude äriühingute kui VKEde vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti c kohaste nõuetega äriühingute vastu, kui need nõuded ei ole tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 1 punktile a ning mida ei ole kajastatud andmeväljadel {230;040} ja {250;040}.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{270;030}

Nõuded muude äriühingute kui VKEde vastu – riskiga kaalutud vara – standardmeetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 122 kohaste selliste nõuetega äriühingute vastu, mida ei ole kajastatud andmeväljadel {230,040} ja {250,040}.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{270;040}

Nõuded muude äriühingute kui VKEde vastu – riskiga kaalutud vara – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti c kohaste nõuetega äriühingute vastu, kui need nõuded ei ole tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 1 punktile a ning mida ei ole kajastatud andmeväljadel {230;040} ja {250;040}.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{280;010}

Makseviivituses olevad riskipositsioonid – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist makseviivituses olevate riskipositsioonidega ja mis jäävad seega kapitalinõuete määruse artikli 127 reguleerimisalasse.

{280;020}

Makseviivituses olevad riskipositsioonid – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mis on liigitatud kapitalinõuete määruse artikli 147 lõikes 2 loetletud riskipositsiooni klassidesse, kui vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178 on tekkinud makseviivitus.

{280;030}

Makseviivituses olevad riskipositsioonid – riskiga kaalutud vara – standardmeetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist makseviivituses olevate riskipositsioonidega ja mis jäävad seega kapitalinõuete määruse artikli 127 reguleerimisalasse.

{280;040}

Makseviivituses olevad riskipositsioonid – riskiga kaalutud vara – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad varade puhul, mis on liigitatud kapitalinõuete määruse artikli 147 lõikes 2 loetletud riskipositsiooni klassidesse, kui vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178 on tekkinud makseviivitus.

{290;010}

Muud kirjed, millest – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mis on liigitatud kapitalinõuete määruse artikli 112 punktides k, m, n, o, p ja q loetletud riskipositsiooni klassidesse.Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siinkohal varad, mis on omavahenditest maha arvatud (nt immateriaalsed varad), aga mida ei saa muul juhul selle andmevälja alla kategoriseerida, isegi kui asjakohane kategoriseerimine ei ole vajalik riskipõhiste omavahendite nõuete määramiseks veergudes {*; 030} ja {*; 040}.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{290;020}

Muud kirjed, millest – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni summa varade puhul, mis on liigitatud kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktides e, f ja g loetletud riskipositsiooni klassidesse.Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siinkohal varad, mis on omavahenditest maha arvatud (nt immateriaalsed varad), aga mida ei saa muul juhul selle andmevälja alla kategoriseerida, isegi kui asjakohane kategoriseerimine ei ole vajalik riskipõhiste omavahendite nõuete määramiseks veergudes {*; 030} ja {*; 040}.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{290;030}

Muud kirjed, millest – riskiga kaalutud vara – standardmeetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad varade puhul, mis on liigitatud kapitalinõuete määruse artikli 112 punktides k, m, n, o, p ja q loetletud riskipositsiooni klassidesse.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{290;040}

Muud kirjed, millest – riskiga kaalutud vara – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad varade puhul, mis on liigitatud kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktides e, f ja g loetletud riskipositsiooni klassidesse.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{300;010}

Väärtpaberistamise positsioonid – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 112 punkti m kohaste väärtpaberistamise positsioonidega.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{300;020}

Väärtpaberistamise positsioonid – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist väärtpaberistamise positsioonidega, mis kuuluvad kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti f reguleerimisalasse.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{300;030}

Väärtpaberistamise positsioonid – riskiga kaalutud vara – standardmeetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 112 punkti m kohaste väärtpaberistamise positsioonidega.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{300;040}

Väärtpaberistamise positsioonid – riskiga kaalutud vara – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist väärtpaberistamise positsioonidega, mis kuuluvad kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti f reguleerimisalasse.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{310;010}

Kaubanduse rahastamise riskipositsioonid (memokirje), millest – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus selliste bilansiliste kirjete puhul, mis on seotud kaupade või teenuste importijale või eksportijale impordi- või ekspordikrediidi kaudu laenuandmisega ja muude samalaadsete tehingutega.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{310;020}

Kaubanduse rahastamise riskipositsioonid (memokirje), millest – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus selliste bilansiliste kirjete puhul, mis on seotud kaupade või teenuste importijale või eksportijale impordi- või ekspordikrediidi kaudu laenuandmisega ja muude samalaadsete tehingutega.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{310;030}

Kaubanduse rahastamise riskipositsioonid (memokirje), millest – riskiga kaalutud vara – standardmeetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad selliste bilansiliste kirjete puhul, mis on seotud kaupade või teenuste importijale või eksportijale impordi- või ekspordikrediidi kaudu laenuandmisega ja muude samalaadsete tehingutega.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{310;040}

Kaubanduse rahastamise riskipositsioonid (memokirje), millest – riskiga kaalutud vara – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad selliste bilansiliste kirjete puhul, mis on seotud kaupade või teenuste importijale või eksportijale impordi- või ekspordikrediidi kaudu laenuandmisega ja muude samalaadsete tehingutega.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{320;010}

Ametliku ekspordikrediidikindlustuse skeemi alusel – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus selliste bilansiliste kirjete puhul, mis on seotud kaubanduse rahastamisega ametliku ekspordikrediidikindlustuse skeemi alusel. Vormis LR4 kajastamise eesmärgil loetakse ametlikku ekspordikrediidikindlustuse skeemi seonduvaks ametliku toetusega, mida annab valitsemissektor või muu üksus, nagu ekspordikrediidi agentuur, muu hulgas otselaenude/finantseerimise, refinantseerimise, intressitoetuse (kus laenu kogu kestuse jooksul on garanteeritud fikseeritud intressimäär), abi finantseerimise (laenud ja toetused), ekspordikrediidikindlustuse ja garantiide vormis.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{320;020}

Ametliku ekspordikrediidikindlustuse skeemi alusel – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingu meetodi kohased riskipositsioonidFinantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus selliste bilansiliste kirjete puhul, mis on seotud kaubanduse rahastamisega ametliku ekspordikrediidikindlustuse skeemi alusel. Vormis LR4 kajastamise eesmärgil loetakse ametlikku ekspordikrediidikindlustuse skeemi seonduvaks ametliku toetusega, mida annab valitsemissektor või muu üksus, nagu ekspordikrediidi agentuur, muu hulgas otselaenude/finantseerimise, refinantseerimise, intressitoetuse (kus laenu kogu kestuse jooksul on garanteeritud fikseeritud intressimäär), abi finantseerimise (laenud ja toetused), ekspordikrediidikindlustuse ja garantiide vormis.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{320;030}

Ametliku ekspordikrediidikindlustuse skeemi alusel – riskiga kaalutud vara – standardmeetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad selliste bilansiliste kirjete puhul, mis on seotud kaubanduse rahastamisega ametliku ekspordikrediidikindlustuse skeemi alusel. Vormis LR4 kajastamise eesmärgil loetakse ametlikku ekspordikrediidikindlustuse skeemi seonduvaks ametliku toetusega, mida annab valitsemissektor või muu üksus, nagu ekspordikrediidi agentuur, muu hulgas otselaenude/finantseerimise, refinantseerimise, intressitoetuse (kus laenu kogu kestuse jooksul on garanteeritud fikseeritud intressimäär), abi finantseerimise (laenud ja toetused), ekspordikrediidikindlustuse ja garantiide vormis.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{320;040}

Ametliku ekspordikrediidikindlustuse skeemi alusel – riskiga kaalutud vara – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonidRiskiga kaalutud varad selliste bilansiliste kirjete puhul, mis on seotud kaubanduse rahastamisega ametliku ekspordikrediidikindlustuse skeemi alusel. Vormis LR4 kajastamise eesmärgil loetakse ametlikku ekspordikrediidikindlustuse skeemi seonduvaks ametliku toetusega, mida annab valitsemissektor või muu üksus, nagu ekspordikrediidi agentuur, muu hulgas otselaenude/finantseerimise, refinantseerimise, intressitoetuse (kus laenu kogu kestuse jooksul on garanteeritud fikseeritud intressimäär), abi finantseerimise (laenud ja toetused), ekspordikrediidikindlustuse ja garantiide vormis.Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

9.    C44.00 – Üldine teave (LR5)

31. Siin esitatakse täiendav teave, mis on vajalik krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevuse ja tema tehtud regulatiivsete valikute liigitamiseks.



Rida ja veerg

Juhendid

{010;010}

Krediidiasutuse või investeerimisühingu äriühingu struktuurKrediidiasutus või investeerimisühing liigitab oma äriühingu struktuuri vastavalt allpool esitatud kategooriatele:
— Aktsiaselts
— Vastastikune selts/ühistu
— Muu äriühing kui aktsiaselts

{020;010}

Tuletisinstrumentide käsitlemineKrediidiasutus või investeerimisühing täpsustab regulatiivse tuletisinstrumentide käsitlemise vastavalt allpool esitatud kategooriatele:
— Esmase riskipositsiooni meetod
— Turuväärtuse meetod.

{040;010}

Krediidiasutuse või investeerimisühingu liikKrediidiasutus või investeerimisühing täpsustab, mis liiki krediidiasutus või investeerimisühing ta on, vastavalt allpool esitatud kategooriatele:
— Universaalpangandus (jaepangandus/äripangandus ja investeerimispangandus)
— Jaepangandus/äripangandus
— Investeerimispangandus
— Eriotstarbeliste laenude andja

▼B



XII LISA

LIKVIIDSUSE ARUANDLUS



LIKVIIDSUSE VORMID

Vormi number

Vormi kood

Vormi / vormide rühma nimi

LIKVIIDSUSKATTE VORMID

 

 

I OSA – LIKVIIDSED VARAD

51

C 51.00

LIKVIIDSUSKATE – LIKVIIDSED VARAD

 

 

II OSA – VAHENDITE VÄLJAVOOL

52

C 52.00

LIKVIIDSUSKATE – VAHENDITE VÄLJAVOOL

 

 

III OSA – VAHENDITE SISSEVOOL

53

C 53.00

LIKVIIDSUSKATE – VAHENDITE SISSEVOOL

 

 

IV OSA – TAGATISE VAHETUSTEHINGUD

54

C 54.00

LIKVIIDSUSKATE – TAGATISE VAHETUSTEHINGUD

STABIILSE RAHASTAMISE VORMID

 

 

V OSA – STABIILNE RAHASTAMINE

60

C 60.00

STABIILNE RAHASTAMINE – STABIILSET RAHASTAMIST EELDAVAD KIRJED

61

C 61.00

STABIILNE RAHASTAMINE – STABIILSET RAHASTAMIST PAKKUVAD KIRJED



C 51.00 - LIKVIIDSUSKATE - LIKVIIDSED VARAD

 

Turuväärtus

Kapitalinõuete määruse artikli 418 kohane väärtus

Summa

Krediidi- või likviidsusliini kasutamata limiit

Rida

ID

Kirje

Viited õigussätetele

010

020

030

040

010-390

1

KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE ARTIKLITES 416 JA 417 SÄTESTATUD NÕUETELE VASTAVAD VARAD

CRRi artiklid 416 ja 417

 

 

 

 

010

1,1

Raha

CRRi artikli 416 lõike 1 punkt a

 

 

 

 

020

1,2

Nõuded keskpankade vastu

CRRi artikli 416 lõike 1 punkt a

 

 

 

 

030

1.2.1

millest: nõuded, mille saab stressiolukorras rahuldada

CRRi artikli 416 lõike 1 punkt a

 

 

 

 

040-110

1,3

Muu võõrandatav vara, milleks on nõuded järgmiste üksuste vastu või mida garanteerivad järgmised üksused

CRRi artikli 416 lõike 1 punkt c

 

 

 

 

040-050

1.3.1

võõrandatav vara, milleks on liikmesriigi keskvalitsuse, maksude kogumiseks maksualast autonoomsust omava piirkonna või kolmanda riigi keskvalitsuse vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded, asjaomase kesk- või piirkondliku valitsuse omavääringus, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul tekib selles liikmesriigis või kolmandas riigis likviidsusrisk, mida ta katab neid likviidseid varasid omades

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt i

 

 

 

 

040

1.3.1.1

milleks on nimetatud üksuste vastu olevad nõuded

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt i

 

 

 

 

050

1.3.1.2

milleks on nimetatud üksuste poolt garanteeritud nõuded

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt i

 

 

 

 

060-070

1.3.2

võõrandatav vara, milleks on keskpankade ja avaliku sektori asutuste (kes ei ole keskvalitsuse üksused) vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded, asjaomase keskpanga või avaliku sektori asutuse omavääringus

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt ii

 

 

 

 

060

1.3.2.1

milleks on nimetatud üksuste vastu olevad nõuded

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt ii

 

 

 

 

070

1.3.2.2

milleks on nimetatud üksuste poolt garanteeritud nõuded

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt ii

 

 

 

 

080-090

1.3.3

võõrandatav vara, milleks on Rahvusvaheliste Arvelduste Panga, Rahvusvahelise Valuutafondi, Euroopa Komisjoni ja mitmepoolsete arengupankade vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt iii

 

 

 

 

080

1.3.3.1

milleks on nimetatud üksuste vastu olevad nõuded

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt iii

 

 

 

 

090

1.3.3.2

milleks on nimetatud üksuste poolt garanteeritud nõuded

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt iii

 

 

 

 

100-110

1.3.4

võõrandatav vara, milleks on Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ja Euroopa stabiilsusmehhanismi vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt iv

 

 

 

 

100

1.3.4.1

milleks on nimetatud üksuste vastu olevad nõuded

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt iv

 

 

 

 

110

1.3.4.2

milleks on nimetatud üksuste poolt garanteeritud nõuded

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt iv

 

 

 

 

120-140

1,4

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate selliste aktsiate või osakute kogusumma, mille alusvaraks on artiklis 416 sätestatud varad

CRRi artikli 416 lõige 6 ja artikli 418 lõige 2

 

 

 

 

120

1.4.1

mille alusvaraks on artikli 416 lõike 1 punktis a sätestatud varad

CRRi artikli 418 lõike 2 punkt a

 

 

 

 

130

1.4.2

mille alusvaraks on artikli 416 lõike 1 punktides b ja c sätestatud varad

CRRi artikli 418 lõike 2 punkt b

 

 

 

 

140

1.4.3

mille alusvaraks on artikli 416 lõike 1 punktis d sätestatud varad

CRRi artikli 418 lõike 2 punkt c

 

 

 

 

150

1,5

Keskpankade poolt rahapoliitika raames tagatud ootel krediidilimiidid (välja arvatud hädaolukorras antav likviidsusabi) selles ulatuses, milles need krediidilimiidid ei ole tagatud likviidsete varadega

CRRi artikli 416 lõike 1 punkt e

 

 

 

 

160-170

1,6

Hoiused keskses krediidiasutuses ning muud likviidsed varad, mis on põhikirja- või lepingujärgselt kättesaadavad keskselt krediidiasutuselt või krediidiasutustelt või investeerimisühingutelt, kes kuuluvad kapitalinõuete määruse artikli 113 lõikes 7 osutatud võrgustikku või kelle suhtes kohaldatakse artiklis 10 sätestatud erandit, selles ulatuses, kus kõnealused varad ei ole tagatud likviidsete varadega

CRRi artikli 416 lõike 1 punkt f

 

 

 

 

160

1.6.1

hoiused

CRRi artikli 416 lõike 1 punkt f

 

 

 

 

170

1.6.2

lepingujärgselt kättesaadavad likviidsed varad

CRRi artikli 416 lõike 1 punkt f

 

 

 

 

Rida

ID

Kirje

Viited õigussätetele

Väga kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga varad

Kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga varad

Turuväärtus

Kapitalinõuete määruse artikli 418 kohane väärtus

Turuväärtus

Kapitalinõuete määruse artikli 418 kohane väärtus

180

1,7

Liikmesriigi kesk- või piirkondliku valitsuse asutatud krediidiasutuse poolt väljaantud varad, mille puhul on täidetud vähemalt üks artikli 416 lõike 2 punkti a alapunktis iii sätestatud tingimustest

CRRi artikli 416 lõike 2 punkti a alapunkt iii

 

 

 

 

190-210

1,8

Finantssektoriväliste äriühingute poolt väljaantud äriühingu võlakirjad

CRRi artikli 416 lõike 1 punkt b või d

 

 

 

 

190

1.8.1

krediidikvaliteedi aste 1

CRRi artikkel 122

 

 

 

 

200

1.8.2

krediidikvaliteedi aste 2

CRRi artikkel 122

 

 

 

 

210

1.8.3

krediidikvaliteedi aste 3

CRRi artikkel 122

 

 

 

 

220-240

1,9

Krediidiasutuse poolt väljaantud võlakirjad, mida saab käsitleda artikli 129 lõikes 4 või 5 sätestatud korras

CRRi artikli 416 lõike 2 punkti a alapunkt i

 

 

 

 

220

1.9.1

krediidikvaliteedi aste 1

CRRi artikli 129 lõige 4 või artikli 129 lõige 5

 

 

 

 

230

1.9.2

krediidikvaliteedi aste 2

CRRi artikli 129 lõige 4 või artikli 129 lõige 5

 

 

 

 

240

1.9.3

krediidikvaliteedi aste 3

CRRi artikli 129 lõige 4 või artikli 129 lõige 5

 

 

 

 

250-270

1.10

Krediidiasutuse poolt väljaantud, muule kui elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud instrumendid, mis on kõrgeima krediidikvaliteediga, nagu EBA on selle kehtestanud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 509 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud kriteeriumitele

CRRi artikli 416 lõike 2 punkti a alapunkt i

 

 

 

 

250

1.10.1

krediidikvaliteedi aste 1

CRRi II jaotise 5. peatükk ja artiklid 123, 124, 125 ja 126

 

 

 

 

260

1.10.2

krediidikvaliteedi aste 2

CRRi II jaotise 5. peatükk ja artiklid 123, 124, 125 ja 126

 

 

 

 

270

1.10.3

krediidikvaliteedi aste 3

CRRi II jaotise 5. peatükk ja artiklid 123, 124, 125 ja 126

 

 

 

 

280-300

1,11

Krediidiasutuse poolt väljaantud, elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud instrumendid, mis on kõrgeima krediidikvaliteediga, nagu EBA on selle kehtestanud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 509 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud kriteeriumitele

CRRi artikli 416 lõike 2 punkti a alapunkt i

 

 

 

 

280

1.11.1

krediidikvaliteedi aste 1

CRRi V osa II jaotise 5. peatükk ja artikkel 125

 

 

 

 

290

1.11.2

krediidikvaliteedi aste 2

CRRi V osa II jaotise 5. peatükk ja artikkel 125

 

 

 

 

300

1.11.3

krediidikvaliteedi aste 3

CRRi II jaotise 5. peatükk ja artikkel 125

 

 

 

 

310-330

1.12

Krediidiasutuse poolt väljaantud, direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 määratletud võlakirjad, välja arvatud kirjes 1.9 osutatud võlakirjad

CRRi artikli 416 lõike 2 punkti a alapunkt ii

 

 

 

 

310

1.12.1

krediidikvaliteedi aste 1

CRRi artikli 129 lõige 4 või artikli 129 lõige 5

 

 

 

 

320

1.12.2

krediidikvaliteedi aste 2

CRRi artikli 129 lõige 4 või artikli 129 lõige 5

 

 

 

 

330

1.12.3

krediidikvaliteedi aste 3

CRRi artikli 129 lõige 4 või artikli 129 lõige 5

 

 

 

 

340-360

1,13

Muu võõrandatav vara, millel on väga kõrge likviidsus ja krediidikvaliteet

CRRi artikli 416 lõike 1 punkt b

 

 

 

 

340

1.13.1

krediidikvaliteedi aste 1

CRRi III osa II jaotise 2. peatükk

 

 

 

 

350

1.13.2

krediidikvaliteedi aste 2

CRRi III osa II jaotise 2. peatükk

 

 

 

 

360

1.13.3

krediidikvaliteedi aste 3

CRRi III osa II jaotise 2. peatükk

 

 

 

 

370-390

1,14

Muu võõrandatav vara, millel on kõrge likviidsus ja krediidikvaliteet

CRRi artikli 416 lõike 1 punkt d

 

 

 

 

370

1.14.1

krediidikvaliteedi aste 1

CRRi III osa II jaotise 2. peatükk

 

 

 

 

380

1.14.2

krediidikvaliteedi aste 2

CRRi III osa II jaotise 2. peatükk

 

 

 

 

390

1.14.3

krediidikvaliteedi aste 3

CRRi III osa II jaotise 2. peatükk

 

 

 

 

400-410

2

KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE ARTIKLI 416 LÕIKE 1 PUNKTIDES b JA d SÄTESTATUD NÕUETELE VASTAVAD, KUID ARTIKLI 417 PUNKTIDES b JA c SÄTESTATUD NÕUETELE MITTEVASTAVAD VARAD

 

 

 

 

 

400

2,1

Varad, mis ei kuulu likviidsuse juhtimise funktsiooni kontrolli alla

CRRi artikli 417 punkt c

 

 

 

 

410

2,2

Varad, mida ei ole õiguslikult ja praktiliselt võimalik igal ajal järgneva 30 päeva jooksul realiseerida kohese müügi või lihtsate repolepingute kaudu aktsepteeritud repoturgudel

CRRi artikli 417 punkt b

 

 

 

 

420-610

3

KIRJED, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE LIKVIIDSET VARA KÄSITLEVAT TÄIENDAVAT ARUANDLUST

 

 

 

 

 

420

3,1

Raha

CRRi III lisa punkt 1

 

 

 

 

430

3,2

Nõuded keskpankade vastu selles ulatuses, milles neid nõudeid saab stressiolukorras rahuldada

CRRi III lisa punkt 2

 

 

 

 

440-480

3,3

Vabalt võõrandatavad väärtpaberid riskikaaluga 0 %, mis ei ole krediidiasutuse või investeerimisühingu ega ühegi selle sidusüksuse kohustus

CRRi III lisa punkt 3

 

 

 

 

440

3.3.1

milleks on riikide vastu olevad nõuded

CRRi III lisa punkt 3

 

 

 

 

450

3.3.2

milleks on riikide poolt garanteeritud nõuded

CRRi III lisa punkt 3

 

 

 

 

460

3.3.3

milleks on keskpankade vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

CRRi III lisa punkt 3

 

 

 

 

470

3.3.4

milleks on avaliku sektori asutuste (kes ei ole keskvalitsuse üksused), maksude kogumiseks maksualast autonoomsust omavate piirkondade ja kohalike omavalitsuste vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

CRRi III lisa punkt 3

 

 

 

 

480

3.3.5

milleks on Rahvusvaheliste Arvelduste Panga, Rahvusvahelise Valuutafondi, Euroopa Liidu, Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi, Euroopa stabiilsusmehhanismi või mitmepoolsete arengupankade vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

CRRi III lisa punkt 3

 

 

 

 

490

3,4

Muud kui kirjes 3.3 osutatud vabalt võõrandatavad väärtpaberid, milleks on riikide või keskpankade vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded, kui sellised väärtpaberid on emiteeritud omavääringus riigi või keskpanga poolt selles vääringus ja riigis, milles likviidsusrisk esineb, või mis on emiteeritud välisvääringus, sel määral, mil sellise võla omamine vastab panga kõnealuses kolmandas riigis toimuva tegevuse likviidsusvajadusele

CRRi III lisa punkt 4

 

 

 

 

500-550

3,5

Vabalt võõrandatavad väärtpaberid riskikaaluga 20 %, mis ei ole krediidiasutuse või investeerimisühingu ega ühegi selle sidusüksuse kohustus

CRRi III lisa punkt 5

 

 

 

 

500

3.5.1

milleks on riikide vastu olevad nõuded

CRRi III lisa punkt 5

 

 

 

 

510

3.5.2

milleks on riikide poolt garanteeritud nõuded

CRRi III lisa punkt 5

 

 

 

 

520

3.5.3

milleks on keskpankade vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

CRRi III lisa punkt 5

 

 

 

 

530

3.5.4

milleks on avaliku sektori asutuste (kes ei ole keskvalitsuse üksused), maksude kogumiseks maksualast autonoomsust omavate piirkondade ja kohalike omavalitsuste vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

CRRi III lisa punkt 5

 

 

 

 

540

3.5.5

milleks on mitmepoolsete arengupankade vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

CRRi III lisa punkt 5

 

 

 

 

550

3,6

Vabalt võõrandatavad väärtpaberid, välja arvatud likviidsuskatte vormi „Varad” kirjetes 3.3 kuni 3.5 osutatud väärtpaberid, mis vastavad kõigile kapitalinõuete määruse III lisa punktis 5 sätestatud tingimustele

CRRi III lisa punkt 6

 

 

 

 

560

3,7

Vabalt võõrandatavad väärtpaberid, välja arvatud kirjetes 3.3 kuni 3.6 osutatud väärtpaberid, millele III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt määratakse riskikaal 50 % või parem riskikaal või millel sisereitingu kohaselt on samaväärne krediidikvaliteet ning mis ei ole nõuded väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja, krediidiasutuse, investeerimisühingu ega ühegi selle sidusüksuse vastu

CRRi III lisa punkt 7

 

 

 

 

570

3,8

Vabalt võõrandatavad väärtpaberid, välja arvatud kirjetes 3.3 kuni 3.7 osutatud väärtpaberid, mis on tagatud varaga, millele III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt määratakse riskikaal 35 % või parem riskikaal või millel sisereitingu kohaselt on samaväärne krediidikvaliteet ning mis on täielikult tagatud elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga vastavalt artiklile 125

CRRi III lisa punkt 8

 

 

 

 

580

3,9

Keskpankade poolt rahapoliitika raames tagatud ootel krediidilimiidid (välja arvatud hädaolukorras antav likviidsusabi) selles ulatuses, milles need krediidilimiidid ei ole tagatud likviidsete varadega

CRRi III lisa punkt 9

 

 

 

 

590

3.10

Õigusaktidega või põhikirjas nõutavad minimaalsed hoiused keskses krediidiasutuses ning muu likviidne vara, mis on põhikirja- või lepingujärgselt kättesaadav keskselt krediidiasutuselt või krediidiasutustelt või investeerimisühingutelt, kes kuuluvad artikli 113 lõikes 7 osutatud võrgustikku või kelle suhtes saab kohaldada artiklis 10 sätestatud erandit, selles ulatuses, milles kõnealune vara ei ole tagatud likviidse varaga, kui krediidiasutus kuulub vastavalt õigusaktidele või põhikirjale ühisesse võrku

CRRi III lisa punkt 10

 

 

 

 

600

3,11

Börsil kaubeldavad keskse vastaspoole kaudu kliiritavad lihtaktsiad, mis kuuluvad olulisse aktsiaindeksisse, mis on nomineeritud liikmesriigi omavääringus ja mida ei ole emiteerinud krediidiasutus või investeerimisühing või mõni selle sidusüksus

CRRi III lisa punkt 11

 

 

 

 

610

3,12

Tunnustatud börsil noteeritud vastutaval hoiul olev kuld

CRRi III lisa punkt 12

 

 

 

 

Rida

ID

Kirje

Viited õigussätetele

Turuväärtus

Kapitalinõuete määruse artikli 418 kohane väärtus

Summa

Krediidi- või likviidsusliini kasutamata limiit

620-850

4

KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE ARTIKLIS 416 SÄTESTATUD NÕUETELE MITTEVASTAVAD, KUID KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE ARTIKLI 417 PUNKTIDES b JA c SÄTESTATUD NÕUETELE VASTAVAD VARAD

 

 

 

 

 

620-640

4,1

Finantssektori äriühingute poolt väljaantud äriühingu võlakirjad

CRRi artikli 416 lõige 2

 

 

 

 

620

4.1.1

krediidikvaliteedi aste 1

CRRi artikli 120 lõige 1

 

 

 

 

630

4.1.2

krediidikvaliteedi aste 2

CRRi artikli 120 lõige 1

 

 

 

 

640

4.1.3

krediidikvaliteedi aste 3

CRRi artikli 120 lõige 1

 

 

 

 

650-670

4,2

Enda emissioonid

CRRi artikli 416 lõike 3 punkt b

 

 

 

 

650

4.2.1

krediidikvaliteedi aste 1

CRRi artikli 120 lõige 1

 

 

 

 

660

4.2.2

krediidikvaliteedi aste 2

CRRi artikli 120 lõige 1

 

 

 

 

670

4.2.3

krediidikvaliteedi aste 3

CRRi artikli 120 lõige 1

 

 

 

 

680-700

4,3

Krediidiasutuse tagamata emissioonid

CRRi artikkel 416

 

 

 

 

680

4.3.1

krediidikvaliteedi aste 1

CRRi artikli 120 lõige 1

 

 

 

 

690

4.3.2

krediidikvaliteedi aste 2

CRRi artikli 120 lõige 1

 

 

 

 

700

4.3.3

krediidikvaliteedi aste 3

CRRi artikli 120 lõige 1

 

 

 

 

710-730

4,4

Muule kui elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud instrumendid, mida ei ole kajastatud kirjes 1.10

CRRi artikli 416 lõike 4 punkt b

 

 

 

 

710

4.4.1

krediidikvaliteedi aste 1

CRRi II jaotise 5. peatükk ja artiklid 123, 124, 125 ja 126

 

 

 

 

720

4.4.2

krediidikvaliteedi aste 2

CRRi II jaotise 5. peatükk ja artiklid 123, 124, 125 ja 126

 

 

 

 

730

4.4.3

krediidikvaliteedi aste 3

CRRi II jaotise 5. peatükk ja artiklid 123, 124, 125 ja 126

 

 

 

 

740-760

4,5

Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud instrumendid, mida ei ole kajastatud kirjes 1.11

CRRi artikli 509 lõike 3 punkt a

 

 

 

 

740

4.5.1

krediidikvaliteedi aste 1

CRRi III osa II jaotise 5. peatükk ja artikkel 125

 

 

 

 

750

4.5.2

krediidikvaliteedi aste 2

CRRi III osa II jaotise 5. peatükk ja artikkel 125

 

 

 

 

760

4.5.3

krediidikvaliteedi aste 3

CRRi III osa II jaotise 5. peatükk ja artikkel 125

 

 

 

 

770

4,6

Tunnustatud börsil noteeritud aktsiad ja peamiste indeksitega seotud omakapitaliinstrumendid, mida ei ole emiteerinud krediidiasutus või investeerimisühing ise ega finantseerimisasutused

CRRi artikli 509 lõike 3 punkt c ja artikli 416 lõike 4 punkt a

 

 

 

 

780

4,7

Kuld

CRRi artikli 509 lõike 3 punkt c ja artikli 416 lõike 4 punkt a

 

 

 

 

790

4,8

Garanteeritud võlakirjad, mida ei ole eespool kajastatud

CRRi artikli 509 lõike 3 punkt c

 

 

 

 

800

4,9

Pandikirjad, mida ei ole eespool kajastatud

CRRi artikli 509 lõike 3 punkt c

 

 

 

 

810

4.10

Äriühingu võlakirjad, mida ei ole eespool kajastatud

CRRi artikli 509 lõike 3 punkt c

 

 

 

 

820

4.11

Kirjete 4.5 kuni 4.10 all kajastatud varal põhinevad fondid

CRRi artikli 509 lõike 3 punkt c

 

 

 

 

830-850

4.12

Muud keskpanga seisukohalt aktsepteeritavate väärtpaberite või laenude kategooriad

CRRi artikli 509 lõike 3 punkt b

 

 

 

 

830

4.12.1

kohalike omavalitsuste võlakirjad

CRRi artikli 509 lõike 3 punkt b

 

 

 

 

840

4.12.2

kommertsväärtpaberid

CRRi artikli 509 lõike 3 punkt b

 

 

 

 

850

4.12.3

krediidinõuded

CRRi artikli 416 lõike 4 punkt c

 

 

 

 

860-870

5

EBAPIISAVATE KÕRGE KREDIIDIKVALITEEDIGA LIKVIIDSETE VARADEGA JURISDIKTSIOONIDE KÄSITLEMINE

CRRi artikli 419 lõike 2 punkt a

 

 

 

 

860

5,1

Erandi A kasutamine (välisvaluuta)

CRRi artikli 419 lõike 2 punkt a

 

 

 

 

870

5,2

Erandi B kasutamine (asjaomasest keskpangast saadav krediidiliin)

CRRi artikli 419 lõike 2 punkt b

 

 

 

 

880-900

6

ARUANDLUS ŠARIAADIGA KOOSKÕLAS OLEVATE VARADE KUI ARTIKLI 509 LÕIKE 2 PUNKTI i KOHASTE ALTERNATIIVSETE VARADE KOHTA. Alternatiivina artikli 416 tähenduses likviidse varana kvalifitseeruvale varale šariaadiga kooskõlas olevad finantstooted kasutamiseks šariaadile vastavate pankade puhul

CRRi artikli 509 lõike 2 punkt i

 

 

 

 

880

6.1

krediidikvaliteedi aste 1

 

 

 

 

 

890

6.2

krediidikvaliteedi aste 2

 

 

 

 

 

900

6.3

krediidikvaliteedi aste 3

 

 

 

 

 



C 52.00 - LIKVIIDSUSKATE - VAHENDITE VÄLJAVOOL

 

Summa

Vahendite väljavool

 

Rida

ID

Kirje

Viited õigussätetele

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

020-1370

1

VAHENDITE VÄLJAVOOL

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020-100

1,1

Jaehoiused

CRRi artikkel 421

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020-040

1.1.1

mis on tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemiga või kolmandas riigis samaväärse hoiuste tagamise skeemiga

CRRi artikli 421 lõige 1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

1.1.1.1

mis on kindlakskujunenud suhte osa, mistõttu on hoiuse väljavõtmine väga ebatõenäoline

CRRi artikli 421 lõike 1 punkt a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

1.1.1.2

mida hoitakse arvelduskontodel, sealhulgas kontodel, kuhu laekuvad korrapäraselt töötasud

CRRi artikli 421 lõike 1 punkt b

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

1.1.2

mis on tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemiga või kolmandas riigis samaväärse hoiuste tagamise skeemiga, kuid mis ei kvalifitseeru kajastamiseks kirjes 1.1.1.1 või 1.1.1.2

CRRi artikli 421 lõige 2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

1.1.3

tagamata jaehoiused

CRRi artikli 421 lõige 2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060-080

1.1.4

hoiused, mille suhtes kohaldatakse artikli 421 lõikes 1 või 2 sätestatud väljavooludest erinevaid väljavoolusid

CRRi artikli 421 lõige 3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

1.1.4.1

1. kategooria

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

1.1.4.2

2. kategooria

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

1.1.4.3

3. kategooria

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

1.1.5

hoiused kolmandates riikides, kus kohaldatakse suuremat väljavoolu

CRRi artikli 421 lõige 4

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

1.1.6

hoiused, mis on vahendite väljavoolu arvutamisest välja jäetud, kui täidetud on artikli 421 lõike 5 punktis a või b sätestatud tingimused

CRRi artikli 421 lõige 5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110-1130

1,2

Muude kohustuste väljavool

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

1.2.1

krediidiasutuse või investeerimisühingu enda tegevuskuludest tulenevad kohustused

CRRi artikli 422 lõige 1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Rida

ID

Kirje

Viited õigussätetele

Turuväärtus

Kui vastaspool ei ole keskpank

Kui vastaspool on keskpank

Kui vastaspool on keskvalitsus, avaliku sektori asutus liikmesriigis, kus krediidiasutusele või investeerimisühingule on antud tegevusluba või kus ta on asutanud filiaali, või mitmepoolne arengupank (artikli 422 lõike 2 punkt d)

Väga kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga varad

Kõrge likviidsus ja krediidikvaliteet

Muu likviidsus ja krediidikvaliteet

Väga kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga varad

Kõrge likviidsus ja krediidikvaliteet

Muu likviidsus ja krediidikvaliteet

Varad, mis ei kvalifitseeru artikli 416 kohaselt likviidse varana

Tasumisele kuuluv summa

Kapitalinõuete määruse artikli 418 kohane väärtus

Tasumisele kuuluv summa

Kapitalinõuete määruse artikli 418 kohane väärtus

Tasumisele kuuluv summa

Tasumisele kuuluv summa

Kapitalinõuete määruse artikli 418 kohane väärtus

Tasumisele kuuluv summa

Kapitalinõuete määruse artikli 418 kohane väärtus

Tasumisele kuuluv summa

Tasumisele kuuluv summa

120-950

1.2.2

Artiklis 192 määratletud tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad kohustused:

CRRi artikli 422 lõige 2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120-190

1.2.2.1

Muu võõrandatav vara, milleks on nõuded järgmiste üksuste vastu või mida garanteerivad järgmised üksused

CRRi artikli 416 lõike 1 punkt c

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120-130

1.2.2.1.1

võõrandatav vara, milleks on liikmesriigi keskvalitsuse, maksude kogumiseks maksualast autonoomsust omava piirkonna või kolmanda riigi keskvalitsuse vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded, asjaomase kesk- või piirkondliku valitsuse omavääringus, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul tekib selles liikmesriigis või kolmandas riigis likviidsusrisk, mida ta katab neid likviidseid varasid omades

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt i

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

1.2.2.1.1.1

milleks on nimetatud üksuste vastu olevad nõuded

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt i

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

1.2.2.1.1.2

milleks on nimetatud üksuste poolt garanteeritud nõuded

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt i

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140-150

1.2.2.1.2

võõrandatav vara, milleks on keskpankade ja avaliku sektori asutuste (kes ei ole keskvalitsuse üksused) vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded, asjaomase keskpanga või avaliku sektori asutuse omavääringus

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt ii

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

1.2.2.1.2.1

milleks on nimetatud üksuste vastu olevad nõuded

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt ii

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

1.2.2.1.2.2

milleks on nimetatud üksuste poolt garanteeritud nõuded

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt ii

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160-170

1.2.2.1.3

võõrandatav vara, milleks on nõuded järgmiste üksuste vastu või mida garanteerivad järgmised üksused: Rahvusvaheliste Arvelduste Pank, Rahvusvaheline Valuutafond, Euroopa Komisjon ja mitmepoolsed arengupangad

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt iii

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

1.2.2.1.3.1

milleks on nimetatud üksuste vastu olevad nõuded

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt iii

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

1.2.2.1.3.2

milleks on nimetatud üksuste poolt garanteeritud nõuded

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt iii

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180-190

1.2.2.1.4

võõrandatav vara, milleks on Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ja Euroopa stabiilsusmehhanismi vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt iv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

1.2.2.1.4.1

milleks on nimetatud üksuste vastu olevad nõuded

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt iv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

1.2.2.1.4.2

milleks on nimetatud üksuste poolt garanteeritud nõuded

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt iv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

200-220

1.2.2.2

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate selliste aktsiate või osakute kogusumma, mille alusvaraks on artiklis 416 sätestatud varad

CRRi artikli 416 lõige 6 ja artikli 418 lõige 2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

200

1.2.2.2.1

mille alusvaraks on artikli 416 lõike 1 punktis a sätestatud varad

CRRi artikli 418 lõike 2 punkt a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

1.2.2.2.2

mille alusvaraks on artikli 416 lõike 1 punktides b ja c sätestatud varad

CRRi artikli 418 lõike 2 punkt b

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

220

1.2.2.2.3

mille alusvaraks on artikli 416 lõike 1 punktis d sätestatud varad

CRRi artikli 418 lõike 2 punkt c

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

230

1.2.2.3

Liikmesriigi kesk- või piirkondliku valitsuse asutatud krediidiasutuse poolt väljaantud varad, mille puhul on täidetud vähemalt üks artikli 416 lõike 2 punkti a alapunktis iii sätestatud tingimustest

CRRi artikli 416 lõike 2 punkti a alapunkt iii

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

240-260

1.2.2.4

Finantssektoriväliste äriühingute poolt väljaantud äriühingu võlakirjad

CRRi artikli 416 lõike 1 punkt b või d

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

240

1.2.2.4.1

krediidikvaliteedi aste 1

CRRi artikkel 122

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

250

1.2.2.4.2

krediidikvaliteedi aste 2

CRRi artikkel 122

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

260

1.2.2.4.3

krediidikvaliteedi aste 3

CRRi artikkel 122

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

270-290

1.2.2.5

Krediidiasutuse poolt väljaantud võlakirjad, mida saab käsitleda artikli 129 lõikes 4 või 5 sätestatud korras

CRRi artikli 416 lõike 2 punkti a alapunkt i

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

270

1.2.2.5.1

krediidikvaliteedi aste 1

CRRi artikli 129 lõige 4 või artikli 129 lõige 5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

280

1.2.2.5.2

krediidikvaliteedi aste 2

CRRi artikli 129 lõige 4 või artikli 129 lõige 5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

290

1.2.2.5.3

krediidikvaliteedi aste 3

CRRi artikli 129 lõige 4 või artikli 129 lõige 5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

300-320

1.2.2.6

Krediidiasutuse poolt väljaantud, muule kui elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud instrumendid, mis on kõrgeima krediidikvaliteediga, nagu EBA on selle kehtestanud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 509 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud kriteeriumitele

CRRi artikli 416 lõike 2 punkti a alapunkt i

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

300

1.2.2.6.1

krediidikvaliteedi aste 1

CRRi II jaotise 5. peatükk ja artiklid 123, 124, 125 ja 126

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

310

1.2.2.6.2

krediidikvaliteedi aste 2

CRRi II jaotise 5. peatükk ja artiklid 123, 124, 125 ja 126

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

320

1.2.2.6.3

krediidikvaliteedi aste 3

CRRi II jaotise 5. peatükk ja artiklid 123, 124, 125 ja 126

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

330-350

1.2.2.7

Krediidiasutuse poolt väljaantud, elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud instrumendid, mis on kõrgeima krediidikvaliteediga, nagu EBA on selle kehtestanud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 509 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud kriteeriumitele

CRRi artikli 416 lõike 2 punkti a alapunkt i

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

330

1.2.2.7.1

krediidikvaliteedi aste 1

CRRi V osa II jaotise 5. peatükk ja artikkel 125

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

340

1.2.2.7.2

krediidikvaliteedi aste 2

CRRi V osa II jaotise 5. peatükk ja artikkel 125

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

350

1.2.2.7.3

krediidikvaliteedi aste 3

CRRi II jaotise 5. peatükk ja artikkel 125

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

360-380

1.2.2.8

Krediidiasutuse poolt väljaantud, direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 määratletud võlakirjad, välja arvatud likviidsuskatte vormi „Varad” kirjes 1.9 osutatud võlakirjad

CRRi artikli 416 lõike 2 punkti a alapunkt ii

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

360

1.2.2.8.1

krediidikvaliteedi aste 1

CRRi artikli 129 lõige 4 või artikli 129 lõige 5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

370

1.2.2.8.2

krediidikvaliteedi aste 2

CRRi artikli 129 lõige 4 või artikli 129 lõige 5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

380

1.2.2.8.3

krediidikvaliteedi aste 3

CRRi artikli 129 lõige 4 või artikli 129 lõige 5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

390-410

1.2.2.9

Muu võõrandatav vara, millel on väga kõrge likviidsus ja krediidikvaliteet

CRRi artikli 416 lõike 1 punkt b

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

390

1.2.2.9.1

krediidikvaliteedi aste 1

CRRi III osa II jaotise 2. peatükk

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

400

1.2.2.9.2

krediidikvaliteedi aste 2

CRRi III osa II jaotise 2. peatükk

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

410

1.2.2.9.3

krediidikvaliteedi aste 3

CRRi III osa II jaotise 2. peatükk

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

420-440

1.2.2.10

Muu võõrandatav vara, millel on kõrge likviidsus ja krediidikvaliteet

CRRi artikli 416 lõike 1 punkt d

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

420

1.2.2.10.1

krediidikvaliteedi aste 1

CRRi III osa II jaotise 2. peatükk

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

430

1.2.2.10.2

krediidikvaliteedi aste 2

CRRi III osa II jaotise 2. peatükk

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

440

1.2.2.10.3

krediidikvaliteedi aste 3

CRRi III osa II jaotise 2. peatükk

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

450-460

1.2.2.11

Kapitalinõuete määruse artikli 416 lõike 1 punktides b ja d sätestatud nõuetele vastavad, kuid artikli 417 punktides b ja c sätestatud nõuetele mittevastavad varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

450

1.2.2.11.1

Varad, mis ei kuulu likviidsuse juhtimise funktsiooni kontrolli alla

CRRi artikli 417 punkt c

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

460

1.2.2.11.2

Varad, mida ei ole õiguslikult ja praktiliselt võimalik igal ajal järgneva 30 päeva jooksul realiseerida kohese müügi või lihtsate repolepingute kaudu aktsepteeritud repoturgudel

CRRi artikli 417 punkt b

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

480-680

1.2.2.12

Kirjed, mille suhtes kohaldatakse likviidset vara käsitlevat täiendavat aruandlust

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

480

1.2.2.12.1

Raha

CRRi III lisa punkt 1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

490

1.2.2.12.2

Nõuded keskpankade vastu selles ulatuses, milles neid nõudeid saab stressiolukorras rahuldada

CRRi III lisa punkt 2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

500-540

1.2.2.12.3

Vabalt võõrandatavad väärtpaberid riskikaaluga 0 %, mis ei ole krediidiasutuse või investeerimisühingu ega ühegi selle sidusüksuse kohustus

CRRi III lisa punkt 3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

500

1.2.2.12.3.1

milleks on riikide vastu olevad nõuded

CRRi III lisa punkt 3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

510

1.2.2.12.3.2

milleks on riikide poolt garanteeritud nõuded

CRRi III lisa punkt 3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

520

1.2.2.12.3.3

milleks on keskpankade vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

CRRi III lisa punkt 3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

530

1.2.2.12.3.4

milleks on avaliku sektori asutuste (kes ei ole keskvalitsuse üksused), maksude kogumiseks maksualast autonoomsust omavate piirkondade ja kohalike omavalitsuste vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

CRRi III lisa punkt 3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

540

1.2.2.12.3.5

milleks on Rahvusvaheliste Arvelduste Panga, Rahvusvahelise Valuutafondi, Euroopa Liidu, Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi, Euroopa stabiilsusmehhanismi või mitmepoolsete arengupankade vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

CRRi III lisa punkt 3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

550

1.2.2.12.4

Muud kui likviidsuskatte vormi „Varad” kirjes 3.3 osutatud vabalt võõrandatavad väärtpaberid, milleks on riikide või keskpankade vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded, kui sellised väärtpaberid on emiteeritud omavääringus riigi või keskpanga poolt selles vääringus ja riigis, milles likviidsusrisk esineb, või mis on emiteeritud välisvääringus, sel määral, mil sellise võla omamine vastab panga kõnealuses kolmandas riigis toimuva tegevuse likviidsusvajadusele

CRRi III lisa punkt 4

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

570-610

1.2.2.12.5

Vabalt võõrandatavad väärtpaberid riskikaaluga 20 %, mis ei ole krediidiasutuse või investeerimisühingu ega ühegi selle sidusüksuse kohustus

CRRi III lisa punkt 5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

570

1.2.2.12.5.1

milleks on riikide vastu olevad nõuded

CRRi III lisa punkt 5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

580

1.2.2.12.5.2

milleks on riikide poolt garanteeritud nõuded

CRRi III lisa punkt 5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

590

1.2.2.12.5.3

milleks on keskpankade vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

CRRi III lisa punkt 5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

600

1.2.2.12.5.4

milleks on avaliku sektori asutuste (kes ei ole keskvalitsuse üksused), maksude kogumiseks maksualast autonoomsust omavate piirkondade ja kohalike omavalitsuste vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

CRRi III lisa punkt 5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

610

1.2.2.12.5.5

milleks on mitmepoolsete arengupankade vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

CRRi III lisa punkt 5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

620

1.2.2.12.6

Vabalt võõrandatavad väärtpaberid, välja arvatud likviidsuskatte vormi „Varad” kirjetes 3.3 kuni 3.5 osutatud väärtpaberid, mis vastavad kõigile kapitalinõuete määruse III lisa punktis 6 sätestatud tingimustele

CRRi III lisa punkt 6

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

630

1.2.2.12.7

Vabalt võõrandatavad väärtpaberid, välja arvatud likviidsuskatte vormi „Varad” kirjetes 3.3 kuni 3.6 osutatud väärtpaberid, millele III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt määratakse riskikaal 50 % või parem riskikaal või millel sisereitingu kohaselt on samaväärne krediidikvaliteet ning mis ei ole nõuded väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja, krediidiasutuse, investeerimisühingu ega ühegi selle sidusüksuse vastu

CRRi III lisa punkt 7

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

640

1.2.2.12.8

Vabalt võõrandatavad väärtpaberid, välja arvatud likviidsuskatte vormi „Varad” kirjetes 3.3 kuni 3.7 osutatud väärtpaberid, mis on tagatud varaga, millele III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt määratakse riskikaal 35 % või parem riskikaal või millel sisereitingu kohaselt on samaväärne krediidikvaliteet ning mis on täielikult tagatud elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 125

CRRi III lisa punkt 8

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

650

1.2.2.12.9

Keskpankade poolt rahapoliitika raames tagatud ootel krediidilimiidid (välja arvatud hädaolukorras antav likviidsusabi) selles ulatuses, milles need krediidilimiidid ei ole tagatud likviidsete varadega

CRRi III lisa punkt 9

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

660

1.2.2.12.10

Õigusaktidega või põhikirjas nõutavad minimaalsed hoiused keskses krediidiasutuses ning muu likviidne vara, mis on põhikirja- või lepingujärgselt kättesaadav keskselt krediidiasutuselt või krediidiasutustelt või investeerimisühingutelt, kes kuuluvad artikli 113 lõikes 7 osutatud võrgustikku või kelle suhtes saab kohaldada artiklis 10 sätestatud erandit, selles ulatuses, milles kõnealune vara ei ole tagatud likviidse varaga, kui krediidiasutus kuulub vastavalt õigusaktidele või põhikirjale ühisesse võrku

CRRi III lisa punkt 10

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

670

1.2.2.12.11

Börsil kaubeldavad keskse vastaspoole kaudu kliiritavad lihtaktsiad, mis kuuluvad olulisse aktsiaindeksisse, mis on nomineeritud liikmesriigi omavääringus ja mida ei ole emiteerinud krediidiasutus või investeerimisühing või mõni selle sidusüksus

CRRi III lisa punkt 11

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

680

1.2.2.12.12

Tunnustatud börsil noteeritud vastutaval hoiul olev kuld

CRRi III lisa punkt 12

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

690-920

1.2.2.13

KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE ARTIKLIS 416 SÄTESTATUD NÕUETELE MITTEVASTAVAD, kuid kapitalinõuete määruse artikli 417 punktides b ja c sätestatud nõuetele vastavad varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

690-710

1.2.2.13.1

Finantssektori äriühingute poolt väljaantud äriühingu võlakirjad

CRRi artikli 416 lõige 2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

690

1.2.2.13.1.1

krediidikvaliteedi aste 1

CRRi artikli 120 lõige 1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

700

1.2.2.13.1.2

krediidikvaliteedi aste 2

CRRi artikli 120 lõige 1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

710

1.2.2.13.1.3

krediidikvaliteedi aste 3

CRRi artikli 120 lõige 1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

720-740

1.2.2.13.2

Enda emissioonid

CRRi artikli 416 lõike 3 punkt b

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

720

1.2.2.13.2.1

krediidikvaliteedi aste 1

CRRi artikli 120 lõige 1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

730

1.2.2.13.2.2

krediidikvaliteedi aste 2

CRRi artikli 120 lõige 1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

740

1.2.2.13.2.3

krediidikvaliteedi aste 3

CRRi artikli 120 lõige 1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

750-770

1.2.2.13.3

Krediidiasutuse tagamata emissioonid

CRRi artikkel 416

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

750

1.2.2.13.3.1

krediidikvaliteedi aste 1

CRRi artikli 120 lõige 1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

760

1.2.2.13.3.2

krediidikvaliteedi aste 2

CRRi artikli 120 lõige 1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

770

1.2.2.13.3.3

krediidikvaliteedi aste 3

CRRi artikli 120 lõige 1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

780-800

1.2.2.13.4

Varaga tagatud väärtpaberid, mida ei ole kajastatud kirjetes 1.10 kuni 1.11.3

CRRi artikli 416 lõike 4 punkt b

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

780

1.2.2.13.4.1

krediidikvaliteedi aste 1

CRRi II jaotise 5. peatükk ja artiklid 123, 124, 125 ja 126

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

790

1.2.2.13.4.2

krediidikvaliteedi aste 2

CRRi II jaotise 5. peatükk ja artiklid 123, 124, 125 ja 126

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

800

1.2.2.13.4.3

krediidikvaliteedi aste 3

CRRi II jaotise 5. peatükk ja artiklid 123, 124, 125 ja 126

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

810-830

1.2.2.13.5

Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud väärtpaberid, mida ei ole kajastatud kirjetes 1.10 kuni 1.11.3

CRRi artikli 509 lõike 3 punkt a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

810

1.2.2.13.5.1

krediidikvaliteedi aste 1

CRRi III osa II jaotise 5. peatükk ja artikkel 125

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

820

1.2.2.13.5.2

krediidikvaliteedi aste 2

CRRi III osa II jaotise 5. peatükk ja artikkel 125

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

830

1.2.2.13.5.3

krediidikvaliteedi aste 3

CRRi III osa II jaotise 5. peatükk ja artikkel 125

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

840

1.2.2.13.6

Tunnustatud börsil noteeritud aktsiad ja peamiste indeksitega seotud omakapitaliinstrumendid, mida ei ole emiteerinud krediidiasutus või investeerimisühing ise ega finantseerimisasutused

CRRi artikli 509 lõike 3 punkt c ja artikli 416 lõike 4 punkt a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

850

1.2.2.13.7

Kuld

CRRi artikli 509 lõike 3 punkt c ja artikli 416 lõike 4 punkt a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

860

1.2.2.13.8

Garanteeritud võlakirjad, mida ei ole eespool kajastatud

CRRi artikli 509 lõike 3 punkt c

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

870

1.2.2.13.9

Pandikirjad, mida ei ole eespool kajastatud

CRRi artikli 509 lõike 3 punkt c

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

880

1.2.2.13.10

Äriühingu võlakirjad, mida ei ole eespool kajastatud

CRRi artikli 509 lõike 3 punkt c

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

890

1.2.2.13.11

Kirjete 4.5 kuni 4.9 all kajastatud varal põhinevad fondid

CRRi artikli 509 lõike 3 punkt c

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

900-920

1.2.2.13.12

Muud keskpanga seisukohalt aktsepteeritavate väärtpaberite või laenude kategooriad

CRRi artikli 509 lõike 3 punkt b

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

900

1.2.2.13.12.1

kohalike omavalitsuste võlakirjad

CRRi artikli 509 lõike 3 punkt b

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

910

1.2.2.13.12.2

kommertsväärtpaberid

CRRi artikli 509 lõike 3 punkt b

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

920

1.2.2.13.12.3

krediidinõuded

CRRi artikli 416 lõike 4 punkt c

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

930-950

1.2.2.14

Aruandlus šariaadiga kooskõlas olevate varade kui artikli 509 lõike 2 punkti i kohaste alternatiivsete varade kohta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

930-950

1.2.2.14.1

Alternatiivina artikli 416 tähenduses likviidse varana kvalifitseeruvale varale šariaadiga kooskõlas olevad finantstooted kasutamiseks šariaadile vastavate pankade puhul

CRRi artikli 509 lõike 2 punkt i

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

930

1.2.2.14.1.1

krediidikvaliteedi aste 1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

940

1.2.2.14.1.2

krediidikvaliteedi aste 2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

950

1.2.2.14.1.3

krediidikvaliteedi aste 3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Rida

ID

Kirje

Viited õigussätetele

Finantssektorisse kuuluvate klientide hoiustatud summa

Vahendite väljavool

Finantssektorisse mittekuuluvate klientide hoiustatud summa

Vahendite väljavool

Summa

 

 

 

 

 

 

 

960-1030

1.2.3

Hoiused, mida tuleb hoiustajal hoida:

CRRi artikli 422 lõige 3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

960-990

1.2.3.1

et saada kliiringteenuseid, hoiuteenuseid või rahavoogude juhtimise teenuseid või muid sarnaseid teenuseid (v.a korrespondentpangandusteenused või peamaakleri teenused)

CRRi artikli 422 lõike 3 punkt a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

960-970

1.2.3.1.1

mis on tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemiga või kolmandas riigis samaväärse hoiuste tagamise skeemiga

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

960

1.2.3.1.1.1

mille puhul on tõendid selle kohta, et klient ei saa õiguspäraselt saadaolevaid summasid 30 päeva jooksul välja võtta ilma, et see seaks ohtu tema toimimise

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

970

1.2.3.1.1.2

mille puhul ei ole tõendeid selle kohta, et klient ei saa õiguspäraselt saadaolevaid summasid 30 päeva jooksul välja võtta ilma, et see seaks ohtu tema toimimise

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

980-990

1.2.3.1.2

mis ei ole tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemiga või kolmandas riigis samaväärse hoiuste tagamise skeemiga

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

980

1.2.3.1.2.1

mille puhul on tõendid selle kohta, et klient ei saa õiguspäraselt saadaolevaid summasid 30 päeva jooksul välja võtta ilma, et see seaks ohtu tema toimimise

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

990

1.2.3.1.2.2

mille puhul ei ole tõendeid selle kohta, et klient ei saa õiguspäraselt saadaolevaid summasid 30 päeva jooksul välja võtta ilma, et see seaks ohtu tema toimimise

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1000

1.2.3.2

muu kindlakskujunenud tegevussuhte raames kui kirjetes 1.2.3.1.1 ja 1.2.3.1.2 kajastatud suhe

CRRi artikli 422 lõike 3 punkt c

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1010

1.2.3.2.1

sealhulgas korrespondentpangandusteenuste või peamaakleri teenuste raames

CRRi artikli 422 lõike 3 punkt c ja lõige 4

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1020

1.2.3.3

seoses ühiste ülesannete jaotamisega artikli 113 lõikes 7 sätestatud nõuetele vastava krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi raames või sellise muu üksuse õigusliku või kohustusliku miinimumhoiusena, kes on sama krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liige

CRRi artikli 422 lõike 3 punkt b

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1030

1.2.3.4

et talle osutataks kliiring- ja keskse krediidiasutuse teenuseid ja juhul kui krediidiasutus kuulub ühisesse võrku vastavalt õigusaktidele või põhikirjale

CRRi artikli 422 lõike 3 punkt d

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1040

1.2.4

Kesksetes krediidiasutustes hoitavad krediidiasutuste hoiused, mida kooskõlas artikli 416 lõike 1 punktiga f käsitatakse likviidse varana

CRRi artikli 422 lõige 3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1050

1.2.5

Likviidsusliinid artikli 416 lõike 1 punktis f sätestatud varade puhul

Artikli 416 lõike 1 punkt f

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Rida

ID

Kirje

Viited õigussätetele

Summa

Vahendite väljavool

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1060-1070

1.2.6

Finantssektorisse mittekuuluvate klientide hoiustest tulenevad kohustused, mida ei ole kajastatud kirjes 1.2.2 kuni 1.2.5

CRRi artikli 422 lõige 5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1060

1.2.6.1

mis on tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemiga või kolmandas riigis samaväärse hoiuste tagamise skeemiga

CRRi artikli 422 lõige 5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1070

1.2.6.2

mis ei ole tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemiga või kolmandas riigis samaväärse hoiuste tagamise skeemiga

CRRi artikli 422 lõige 5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1080

1.2.7

II lisas loetletud lepingute alusel tasumisele kuuluv netosumma (arvesse ei võeta artikli 416 kohaselt likviidse varana käsitletavat saadavat tagatist)

CRRi artikli 422 lõige 6

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1090-1100

1.2.8

Kohustused, mille puhul pädev asutus on kooskõlas artikli 422 lõikega 8 kindlaks määranud madalama vahendite väljavoolu

CRRi artikli 422 lõige 8

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1090

1.2.8.1

kui kõik artikli 422 lõike 8 punktides a, b, c ja d sätestatud tingimused on täidetud

CRRi artikli 422 lõige 8

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1100

1.2.8.2

kohustused, mille puhul pädev asutus on kooskõlas artikli 422 lõikega 9 kindlaks määranud madalama vahendite väljavoolu, kui pädevad asutused on loobunud artikli 422 lõike 8 punkti d kohaldamisest ning artikli 19 lõike 1 punktis b sätestatud grupisisese käsitluse kohaldamise eesmärgil on täidetud kõik artikli 422 lõike 8 punktides a, b ja c sätestatud tingimused seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingutega, kelle suhtes ei kohaldata artiklis 8 sätestatud erandit

CRRi artikli 422 lõige 9

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1110-1120

1.2.9

Eespool kajastamata vahendite väljavoolud

CRRi artikli 420 lõike 1 punkt e

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1110

1.2.9.1

kohustused, sh mis tahes lepingulised kokkulepped (näiteks muud bilansivälised ja tingimuslikud rahastamiskohustused), sealhulgas, kuid mitte ainult, kokkulepitud rahastamisvahendid, kasutamata laenud, ettemaksed suurklientidest vastaspooltele, hüpoteeklaenud, mille osas on kokku lepitud, kuid mida ei ole veel kasutusse võetud, krediitkaardid, arvelduskrediit, kavandatavad väljavoolud seoses uute erakliendi- või suurkliendilaenude uuendamise või pikendamisega ja kavandatud tuletisinstrumentidest tulenevad kohustused

CRRi artikli 420 lõige 2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1120

1.2.9.2

kaubanduse rahastamise bilansiväliste kirjetega seotud tooted, nagu need on määratletud artiklis 429 ning I lisas

CRRi artikli 420 lõige 2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1130

1.2.10

Kõik muud kohustused

CRRi artikli 422 lõige 7

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Rida

ID

Kirje

Viited õigussätetele

Summa

Vahendite väljavool

Turuväärtus

Kapitalinõuete määruse artikli 418 kohane väärtus

 

 

 

 

 

 

 

 

1140-1210

1,3

Vahendite täiendav väljavool

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1140

1.3.1

tagatiste puhul, milleks on muu kui artikli 416 lõike 1 punktides a kuni c osutatud varad ja mille krediidiasutus või investeerimisühing on andnud krediidituletisinstrumentide ja II lisas loetletud lepingute korral

CRRi artikli 423 lõige 1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1150

1.3.2

mis vastab täiendava tagatise vajadustele, mis tuleneksid krediidiasutuse või investeerimisühingu krediidikvaliteedi olulisest halvenemisest

CRRi artikli 423 lõige 2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1160

1.3.3

mis vastab täiendava tagatise vajadustele, mis tuleneksid negatiivse turustsenaariumi mõjust krediidiasutuse või investeerimisühingu tuletisinstrumentide tehingutele, rahastamistehingutele ja muudele lepingutele, kui need on olulised

CRRi artikli 423 lõige 3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1170

1.3.4

mis vastab selliste väärtpaberite ja muude varade turuhinnale, mis on lühikeseks müüdud ja tuleb üle anda 30 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing omab väärtpabereid, mis tuleb üle kanda või on laenanud need tingimustel, mille kohaselt tuleb need tagastada alles pärast 30 päeva möödumist ning väärtpaberid ei ole osa krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsetest varadest

CRRi artikli 423 lõige 4

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1180

1.3.5

mis vastab krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavale ülemäärasele tagatisele, mida vastaspool saab igal ajal lepingu kohaselt sisse nõuda

CRRi artikli 423 lõike 5 punkt a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1190

1.3.6

mis vastab tagatisele, mis tuleb vastaspoolele tagastada

CRRi artikli 423 lõike 5 punkt b

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1200

1.3.7

mis vastab tagatisele, mis vastab varale, mis kvalifitseeruks likviidse varana artikli 416 tähenduses ning millega võib ilma krediidiasutuse või investeerimisühingu nõusolekuta asendada selle vara, mis vastab varale, mis ei kvalifitseeru likviidse varana artikli 416 tähenduses

CRRi artikli 423 lõike 5 punkt c

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1210

1.3.8

Tagatisena saadud hoiused

CRRi artikli 423 lõige 6

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Rida

ID

Kirje

Viited õigussätetele

Summa

Vahendite väljavool

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1220-1370

1,4

Krediidilimiitidest ja likviidsuse tagamise tehingute raames võimaldatavatest likviidsuslimiitidest tulenev vahendite väljavool

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1220

1.4.1

Maksimaalne kasutatav limiit, mida saab välja võtta kasutamata krediidi- ja likviidsuslimiitide arvelt jaeklientide puhul

CRRi artikli 424 lõige 2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1230-1240

1.4.2

Maksimaalne kasutatav limiit, mida saab välja võtta kasutamata krediidi- ja likviidsuslimiitide arvelt muude klientide kui jaeklientide ja finantssektorisse kuuluvate klientide puhul

CRRi artikli 424 lõige 3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1230

1.4.2.1

kasutamata krediidilimiidid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1240

1.4.2.2

kasutamata likviidsuslimiidid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1250

1.4.3

Maksimaalne kasutatav limiit, mida saab välja võtta kasutamata likviidsuslimiitide arvelt, mida on võimaldatud väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale, et ta saaks osta finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt muid varasid kui väärtpaberid, ning mis ületab praegu klientidelt ostetud varade summat, ja kui maksimaalne kasutatav limiit on lepinguga piiratud praegu ostetud varade summaga

CRRi artikli 424 lõige 4

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1260-1270

1.4.4

Maksimaalne kasutatav limiit, mida saab välja võtta muude kasutamata krediidi- ja likviidsuslimiitide arvelt, mida ei ole kajastatud kirjetes 1.4.1, 1.4.2 või 1.4.3

CRRi artikli 424 lõige 5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1260

1.4.4.1

mida on võimaldatud väärtpaberistamise eriotstarbelistele ettevõtjatele muul juhul kui kirjes 1.4.3 osutatud olukorras

CRRi artikli 424 lõike 5 punkt a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1270

1.4.4.2

kokkulepped, mille kohaselt krediidiasutus või investeerimisühing peab ostma varasid väärtpaberistamise eriotstarbeliselt ettevõtjalt või vahetama temaga varasid

CRRi artikli 424 lõike 5 punkt b

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1280-1290

1.4.4.3

krediidiasutustele võimaldatud limiidid

CRRi artikli 424 lõike 5 punkt c

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1280

1.4.4.3.1

kasutamata krediidilimiidid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1290

1.4.4.3.2

kasutamata likviidsuslimiidid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1300-1310

1.4.4.4

finantseerimisasutustele ja investeerimisühingutele võimaldatud limiidid

CRRi artikli 424 lõike 5 punkt d

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1300

1.4.4.4.1

kasutamata krediidilimiidid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1310

1.4.4.4.2

kasutamata likviidsuslimiidid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1320

1.4.4.5

muudele klientidele võimaldatud limiidid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1330

1.4.4.6

artikli 424 lõike 5 kohaselt grupisisestele üksustele võimaldatud limiidid

CRRi artikli 424 lõike 5 punkt d

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1340

1.4.5

Maksimaalne kasutatav limiit, mida saab välja võtta kasutamata krediidi- ja likviidsuslimiitide arvelt, mida on võimaldatud tugilaenude rahastamise eesmärgil

CRRi artikli 424 lõige 6

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1350

1.4.6

Maksimaalne kasutatav summa, mida saab välja võtta mis tahes muude tingimuslike kohustuste arvelt

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1360

1.4.6.1

millest: artikli 424 lõike 5 kohaselt grupisisestele üksustele võimaldatud limiidid

CRRi artikli 424 lõige 5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1370

1.4.7

Kapitalinõuete direktiivi artikli 105 kohased vahendite väljavoolud

CRD artikkel 105

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



C 53.00 - LIKVIIDSUSKATE - VAHENDITE SISSEVOOL

 

Summa

Vahendite sissevool

 

Rida

ID

Kirje

Viited õigussätetele

010

020

030

040

050

060

010-1030

 

VAHENDITE SISSEVOOL

CRRi artikkel 425

 

 

 

 

 

 

010-980

1

VAHENDITE SISSEVOOL (PIIRISTATUD)

CRRi artikli 425 lõige 1

 

 

 

 

 

 

010-060

1.1.

Rahalised nõuded finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu

CRRi artikkel 425

 

 

 

 

 

 

010

1.1.1.

Rahalised nõuded jaeklientide vastu

CRRi artikkel 425

 

 

 

 

 

 

020

1.1.2

Rahalised nõuded finantssektorivälistest äriühingutest klientide vastu

CRRi artikkel 425

 

 

 

 

 

 

030

1.1.2.1

millest: mida võlgnikust krediidiasutus või investeerimisühing käsitleb vastavalt artikli 422 lõike 2 punktile e

CRRi artikli 425 lõike 2 punkt e

 

 

 

 

 

 

040

1.1.3

Rahalised nõuded keskpankade vastu

CRRi artikli 425 lõike 2 punkt a

 

 

 

 

 

 

050

1.1.1.3.1

millest: mida võlgnikust krediidiasutus või investeerimisühing käsitleb vastavalt artikli 422 lõigetele 3 ja 4

CRRi artikli 425 lõike 2 punkt e

 

 

 

 

 

 

060

1.1.4

Rahalised nõuded muude üksuste vastu

CRRi artikli 425 lõike 2 punkt a

 

 

 

 

 

 

070-080

1,2

Rahalised nõuded finantssektorisse kuuluvate klientide vastu

CRRi artikli 425 lõige 2

 

 

 

 

 

 

070

1.2.1

mida võlgnikust krediidiasutus või investeerimisühing käsitleb vastavalt artikli 422 lõigetele 3 ja 4

CRRi artikli 425 lõike 2 punkt e

 

 

 

 

 

 

080

1.2.2

mille puhul pädev asutus on kooskõlas artikli 422 lõikega 8 andnud loa kohaldada madalamat vahendite väljavoolu protsendimäära

CRRi artikli 422 lõige 8

 

 

 

 

 

 

090

1.3

Kaubanduse rahastamise tehingutest tulenevad rahalised nõuded vastavalt artikli 425 lõike 2 punktile b

CRRi artikli 425 lõike 2 punkt b

 

 

 

 

 

 

100

1.4

Määratlemata lepingulise lõpptähtajaga varad, mis on 30 päeva jooksul väljamakstavad

CRRi artikli 425 lõike 2 punkt c

 

 

 

 

 

 

110

1.5

Rahalised nõuded, mis tulenevad olulistesse indeksitesse kaasatud omakapitaliinstrumentide positsioonidest, tingimusel et neid ei arvestata topelt likviidsete varadega

CRRi artikli 425 lõike 2 punkt f

 

 

 

 

 

 

Rida

ID

Kirje

Viited õigussätetele

Väga kõrge likviidsuse ja

krediidikvaliteediga varad

Kõrge likviidsus ja

krediidikvaliteet

Muu likviidsus ja

krediidikvaliteet

Tasumisele kuuluv summa

Tehingu tagatiseks olevate varade turuväärtus

Tasumisele kuuluv summa

Tehingu tagatiseks olevate varade turuväärtus

Tasumisele kuuluv summa

Tehingu tagatiseks olevate varade turuväärtus

120-930

1,6

Artiklis 192 määratletud tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad rahalised nõuded:

CRRi artikli 425 lõike 2 punkt d

 

 

 

 

 

 

120-190

1.6.1.

Muu võõrandatav vara, milleks on nõuded järgmiste üksuste vastu või mida garanteerivad järgmised üksused

CRRi artikli 416 lõike 1 punkt c

 

 

 

 

 

 

120-130

1.6.1.1

võõrandatav vara, milleks on liikmesriigi keskvalitsuse, maksude kogumiseks maksualast autonoomsust omava piirkonna või kolmanda riigi keskvalitsuse vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded, asjaomase kesk- või piirkondliku valitsuse omavääringus, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul tekib selles liikmesriigis või kolmandas riigis likviidsusrisk, mida ta katab neid likviidseid varasid omades

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt i

 

 

 

 

 

 

120

1.6.1.1.1

milleks on nimetatud üksuste vastu olevad nõuded

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt i

 

 

 

 

 

 

130

1.6.1.1.2

milleks on nimetatud üksuste poolt garanteeritud nõuded

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt i

 

 

 

 

 

 

140-150

1.6.1.2

võõrandatav vara, milleks on nõuded järgmiste üksuste vastu või mida garanteerivad järgmised üksused: keskpangad ja avaliku sektori asutused (kes ei ole keskvalitsuse üksused) asjaomase keskpanga või avaliku sektori asutuse omavääringus

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt ii

 

 

 

 

 

 

140

1.6.1.2.1

milleks on nimetatud üksuste vastu olevad nõuded

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt ii

 

 

 

 

 

 

150

1.6.1.2.2

milleks on nimetatud üksuste poolt garanteeritud nõuded

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt ii

 

 

 

 

 

 

160-170

1.6.1.3

võõrandatav vara, milleks on nõuded järgmiste üksuste vastu või mida garanteerivad järgmised üksused: Rahvusvaheliste Arvelduste Pank, Rahvusvaheline Valuutafond, Euroopa Komisjon ja mitmepoolsed arengupangad

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt iii

 

 

 

 

 

 

160

1.6.1.3.1

milleks on nimetatud üksuste vastu olevad nõuded

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt iii

 

 

 

 

 

 

170

1.6.1.3.2

milleks on nimetatud üksuste poolt garanteeritud nõuded

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt iii

 

 

 

 

 

 

180-190

1.6.1.4

võõrandatav vara, milleks on Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ja Euroopa stabiilsusmehhanismi vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt iv

 

 

 

 

 

 

180

1.6.1.4.1

milleks on nimetatud üksuste vastu olevad nõuded

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt iv

 

 

 

 

 

 

190

1.6.1.4.2

milleks on nimetatud üksuste poolt garanteeritud nõuded

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt iv

 

 

 

 

 

 

200-220

1.6.2

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate selliste aktsiate või osakute kogusumma, mille alusvaraks on artiklis 416 sätestatud varad

CRRi artikli 416 lõige 6 ja artikli 418 lõige 2

 

 

 

 

 

 

200

1.6.2.1

mille alusvaraks on artikli 416 lõike 1 punktis a sätestatud varad

CRRi artikli 418 lõike 2 punkt a

 

 

 

 

 

 

210

1.6.2.2

mille alusvaraks on artikli 416 lõike 1 punktides b ja c sätestatud varad

CRRi artikli 418 lõike 2 punkt b

 

 

 

 

 

 

220

1.6.2.3

mille alusvaraks on artikli 416 lõike 1 punktis d sätestatud varad

CRRi artikli 418 lõike 2 punkt c

 

 

 

 

 

 

230

1.6.3

Liikmesriigi kesk- või piirkondliku valitsuse asutatud krediidiasutuse poolt väljaantud varad, mille puhul on täidetud vähemalt üks artikli 416 lõike 2 punkti a alapunktis iii sätestatud tingimustest

CRRi artikli 416 lõike 2 punkti a alapunkt iii

 

 

 

 

 

 

240-260

1.6.4

Finantssektoriväliste äriühingute poolt väljaantud äriühingu võlakirjad

CRRi artikli 416 lõike 1 punkt b või d

 

 

 

 

 

 

240

1.6.4.1

krediidikvaliteedi aste 1

CRRi artikkel 122

 

 

 

 

 

 

250

1.6.4.2

krediidikvaliteedi aste 2

CRRi artikkel 122

 

 

 

 

 

 

260

1.6.4.3

krediidikvaliteedi aste 3

CRRi artikkel 122

 

 

 

 

 

 

270-290

1.6.5

Krediidiasutuse poolt väljaantud võlakirjad, mida saab käsitleda artikli 129 lõikes 4 või 5 sätestatud korras

CRRi artikli 416 lõike 2 punkti a alapunkt i

 

 

 

 

 

 

270

1.6.5.1

krediidikvaliteedi aste 1

CRRi artikli 129 lõige 4 või artikli 129 lõige 5

 

 

 

 

 

 

280

1.6.5.2

krediidikvaliteedi aste 2

CRRi artikli 129 lõige 4 või artikli 129 lõige 5

 

 

 

 

 

 

290

1.6.5.3

krediidikvaliteedi aste 3

CRRi artikli 129 lõige 4 või artikli 129 lõige 5

 

 

 

 

 

 

300-320

1.6.6

Krediidiasutuse poolt väljaantud, muule kui elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud instrumendid, mis on kõrgeima krediidikvaliteediga, nagu EBA on selle kehtestanud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 509 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud kriteeriumitele

CRRi artikli 416 lõike 2 punkti a alapunkt i

 

 

 

 

 

 

300

1.6.6.1

krediidikvaliteedi aste 1

CRRi II jaotise 5. peatükk ja artiklid 123, 124, 125 ja 126

 

 

 

 

 

 

310

1.6.6.2

krediidikvaliteedi aste 2

CRRi II jaotise 5. peatükk ja artiklid 123, 124, 125 ja 126

 

 

 

 

 

 

320

1.6.6.3

krediidikvaliteedi aste 3

CRRi II jaotise 5. peatükk ja artiklid 123, 124, 125 ja 126

 

 

 

 

 

 

330-350

1.6.7

Krediidiasutuse poolt väljaantud, elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud instrumendid, mis on kõrgeima krediidikvaliteediga, nagu EBA on selle kehtestanud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 509 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud kriteeriumitele

CRRi artikli 416 lõike 2 punkti a alapunkt i

 

 

 

 

 

 

330

1.6.7.1

krediidikvaliteedi aste 1

CRRi V osa II jaotise 5. peatükk ja artikkel 125

 

 

 

 

 

 

340

1.6.7.2

krediidikvaliteedi aste 2

CRRi V osa II jaotise 5. peatükk ja artikkel 125

 

 

 

 

 

 

350

1.6.7.3

krediidikvaliteedi aste 3

CRRi II jaotise 5. peatükk ja artikkel 125

 

 

 

 

 

 

360-380

1.6.8

Krediidiasutuse poolt väljaantud, direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 määratletud võlakirjad, välja arvatud kirjes 1.9 osutatud võlakirjad

CRRi artikli 416 lõike 2 punkti a alapunkt ii

 

 

 

 

 

 

360

1.6.8.1

krediidikvaliteedi aste 1

CRRi artikli 129 lõige 4 või artikli 129 lõige 5

 

 

 

 

 

 

370

1.6.8.2

krediidikvaliteedi aste 2

CRRi artikli 129 lõige 4 või artikli 129 lõige 5

 

 

 

 

 

 

380

1.6.8.3

krediidikvaliteedi aste 3

CRRi artikli 129 lõige 4 või artikli 129 lõige 5

 

 

 

 

 

 

390-410

1.6.9

Muu võõrandatav vara, millel on väga kõrge likviidsus ja krediidikvaliteet

CRRi artikli 416 lõike 1 punkt b

 

 

 

 

 

 

390

1.6.9.1

krediidikvaliteedi aste 1

CRRi III osa II jaotise 2. peatükk

 

 

 

 

 

 

400

1.6.9.2

krediidikvaliteedi aste 2

CRRi III osa II jaotise 2. peatükk

 

 

 

 

 

 

410

1.6.9.3

krediidikvaliteedi aste 3

CRRi III osa II jaotise 2. peatükk

 

 

 

 

 

 

420-440

1.6.10

Muu võõrandatav vara, millel on kõrge likviidsus ja krediidikvaliteet

CRRi artikli 416 lõike 1 punkt d

 

 

 

 

 

 

420

1.6.10.1

krediidikvaliteedi aste 1

CRRi III osa II jaotise 2. peatükk

 

 

 

 

 

 

430

1.6.10.2

krediidikvaliteedi aste 2

CRRi III osa II jaotise 2. peatükk

 

 

 

 

 

 

440

1.6.10.3

krediidikvaliteedi aste 3

CRRi III osa II jaotise 2. peatükk

 

 

 

 

 

 

450-460

1.6.11

Kapitalinõuete määruse artikli 416 lõike 1 punktides b ja d sätestatud nõuetele vastavad, kuid artikli 417 punktides b ja c sätestatud nõuetele mittevastavad varad

 

 

 

 

 

 

 

450

1.6.11.1

Varad, mis ei kuulu likviidsuse juhtimise funktsiooni kontrolli alla

CRRi artikli 417 punkt c

 

 

 

 

 

 

460

1.6.11.2

Varad, mida ei ole õiguslikult ja praktiliselt võimalik igal ajal järgneva 30 päeva jooksul realiseerida kohese müügi või lihtsate repolepingute kaudu aktsepteeritud repoturgudel

CRRi artikli 417 punkt b

 

 

 

 

 

 

470-660

1.6.12

Kirjed, mille suhtes kohaldatakse likviidset vara käsitlevat täiendavat aruandlust

 

 

 

 

 

 

 

470

1.6.12.1

Raha

CRRi III lisa punkt 1

 

 

 

 

 

 

480

1.6.12.2

Nõuded keskpankade vastu selles ulatuses, milles neid nõudeid saab stressiolukorras rahuldada

CRRi III lisa punkt 2

 

 

 

 

 

 

490-530

1.6.12.3

Vabalt võõrandatavad väärtpaberid riskikaaluga 0 %, mis ei ole krediidiasutuse või investeerimisühingu ega ühegi selle sidusüksuse kohustus

CRRi III lisa punkt 3

 

 

 

 

 

 

490

1.6.12.3.1

milleks on riikide vastu olevad nõuded

CRRi III lisa punkt 3

 

 

 

 

 

 

500

1.6.12.3.2

milleks on riikide poolt garanteeritud nõuded

CRRi III lisa punkt 3

 

 

 

 

 

 

510

1.6.12.3.3

milleks on keskpankade vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

CRRi III lisa punkt 3

 

 

 

 

 

 

520

1.6.12.3.4

milleks on avaliku sektori asutuste (kes ei ole keskvalitsuse üksused), maksude kogumiseks maksualast autonoomsust omavate piirkondade ja kohalike omavalitsuste vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

CRRi III lisa punkt 3

 

 

 

 

 

 

530

1.6.12.3.5

milleks on Rahvusvaheliste Arvelduste Panga, Rahvusvahelise Valuutafondi, Euroopa Liidu, Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi, Euroopa stabiilsusmehhanismi või mitmepoolsete arengupankade vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

CRRi III lisa punkt 3

 

 

 

 

 

 

540

1.6.12.4

Muud kui kirjes 3.3 osutatud vabalt võõrandatavad väärtpaberid, milleks on riikide või keskpankade vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded, kui sellised väärtpaberid on emiteeritud omavääringus riigi või keskpanga poolt selles vääringus ja riigis, milles likviidsusrisk esineb, või mis on emiteeritud välisvääringus, sel määral, mil sellise võla omamine vastab panga kõnealuses kolmandas riigis toimuva tegevuse likviidsusvajadusele

CRRi III lisa punkt 4

 

 

 

 

 

 

550-590

1.6.12.5

Vabalt võõrandatavad väärtpaberid riskikaaluga 20 %, mis ei ole krediidiasutuse või investeerimisühingu ega ühegi selle sidusüksuse kohustus

CRRi III lisa punkt 5

 

 

 

 

 

 

550

1.6.12.5.1

milleks on riikide vastu olevad nõuded

CRRi III lisa punkt 5

 

 

 

 

 

 

560

1.6.12.5.2

milleks on riikide poolt garanteeritud nõuded

CRRi III lisa punkt 5

 

 

 

 

 

 

570

1.6.12.5.3

milleks on keskpankade vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

CRRi III lisa punkt 5

 

 

 

 

 

 

580

1.6.12.5.4

milleks on avaliku sektori asutuste (kes ei ole keskvalitsuse üksused), maksude kogumiseks maksualast autonoomsust omavate piirkondade ja kohalike omavalitsuste vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

CRRi III lisa punkt 5

 

 

 

 

 

 

590

1.6.12.5.5

milleks on mitmepoolsete arengupankade vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

CRRi III lisa punkt 5

 

 

 

 

 

 

600

1.6.12.6

Vabalt võõrandatavad väärtpaberid, välja arvatud likviidsuskatte vormi „Varad” kirjetes 3.3 kuni 3.5 osutatud väärtpaberid, mis vastavad kõigile kapitalinõuete määruse III lisa punktis 5 sätestatud tingimustele

CRRi III lisa punkt 6

 

 

 

 

 

 

610

1.6.12.7

Vabalt võõrandatavad väärtpaberid, välja arvatud kirjetes 3.3 kuni 3.6 osutatud väärtpaberid, millele III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt määratakse riskikaal 50 % või parem riskikaal või millel sisereitingu kohaselt on samaväärne krediidikvaliteet ning mis ei ole nõuded väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja, krediidiasutuse, investeerimisühingu ega ühegi selle sidusüksuse vastu

CRRi III lisa punkt 7

 

 

 

 

 

 

620

1.6.12.8

Vabalt võõrandatavad väärtpaberid, välja arvatud kirjetes 3.3 kuni 3.7 osutatud väärtpaberid, mis on tagatud varaga, millele III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt määratakse riskikaal 35 % või parem riskikaal või millel sisereitingu kohaselt on samaväärne krediidikvaliteet ning mis on täielikult tagatud elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga vastavalt artiklile 125

CRRi III lisa punkt 8

 

 

 

 

 

 

630

1.6.12.9

Keskpankade poolt rahapoliitika raames tagatud ootel krediidilimiidid (välja arvatud hädaolukorras antav likviidsusabi) selles ulatuses, milles need krediidilimiidid ei ole tagatud likviidsete varadega

CRRi III lisa punkt 9

 

 

 

 

 

 

640

1.6.12.10

Õigusaktidega või põhikirjas nõutavad minimaalsed hoiused keskses krediidiasutuses ning muu likviidne vara, mis on põhikirja- või lepingujärgselt kättesaadav keskselt krediidiasutuselt või krediidiasutustelt või investeerimisühingutelt, kes kuuluvad artikli 113 lõikes 7 osutatud võrgustikku või kelle suhtes saab kohaldada artiklis 10 sätestatud erandit, selles ulatuses, milles kõnealune vara ei ole tagatud likviidse varaga, kui krediidiasutus kuulub vastavalt õigusaktidele või põhikirjale ühisesse võrku

CRRi III lisa punkt 10

 

 

 

 

 

 

650

1.6.12.11

Börsil kaubeldavad keskse vastaspoole kaudu kliiritavad lihtaktsiad, mis kuuluvad olulisse aktsiaindeksisse, mis on nomineeritud liikmesriigi omavääringus ja mida ei ole emiteerinud krediidiasutus või investeerimisühing või mõni selle sidusüksus

CRRi III lisa punkt 11

 

 

 

 

 

 

660

1.6.12.12

Tunnustatud börsil noteeritud vastutaval hoiul olev kuld

CRRi III lisa punkt 12

 

 

 

 

 

 

670-920

1.6.13

KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE ARTIKLIS 416 SÄTESTATUD NÕUETELE MITTEVASTAVAD, kuid kapitalinõuete määruse artikli 417 punktides b ja c sätestatud nõuetele vastavad varad

 

 

 

 

 

 

 

670-690

1.6.13.1

Finantssektori äriühingute poolt väljaantud äriühingu võlakirjad

CRRi artikli 416 lõige 2

 

 

 

 

 

 

670

1.6.13.1.1

krediidikvaliteedi aste 1

CRRi artikli 120 lõige 1

 

 

 

 

 

 

680

1.6.13.1.2

krediidikvaliteedi aste 2

CRRi artikli 120 lõige 1

 

 

 

 

 

 

690

1.6.13.1.3

krediidikvaliteedi aste 3

CRRi artikli 120 lõige 1

 

 

 

 

 

 

700-720

1.6.13.2

Enda emissioonid

CRRi artikli 416 lõike 3 punkt b

 

 

 

 

 

 

700

1.6.13.2.1

krediidikvaliteedi aste 1

CRRi artikli 120 lõige 1

 

 

 

 

 

 

710

1.6.13.2.2

krediidikvaliteedi aste 2

CRRi artikli 120 lõige 1

 

 

 

 

 

 

720

1.6.13.2.3

krediidikvaliteedi aste 3

CRRi artikli 120 lõige 1

 

 

 

 

 

 

730-750

1.6.13.3

Krediidiasutuse tagamata emissioonid

CRRi artikkel 416

 

 

 

 

 

 

730

1.6.13.3.1

krediidikvaliteedi aste 1

CRRi artikli 120 lõige 1

 

 

 

 

 

 

740

1.6.13.3.2

krediidikvaliteedi aste 2

CRRi artikli 120 lõige 1

 

 

 

 

 

 

750

1.6.13.3.3

krediidikvaliteedi aste 3

CRRi artikli 120 lõige 1

 

 

 

 

 

 

760-780

1.6.13.4

Muule kui elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud instrumendid, mida ei ole kajastatud likviidsuskatte vormi „Varad” kirjes 1.10

CRRi artikli 416 lõike 4 punkt b

 

 

 

 

 

 

760

1.6.13.4.1

krediidikvaliteedi aste 1

CRRi II jaotise 5. peatükk ja artiklid 123, 124, 125 ja 126

 

 

 

 

 

 

770

1.6.13.4.2

krediidikvaliteedi aste 2

CRRi II jaotise 5. peatükk ja artiklid 123, 124, 125 ja 126

 

 

 

 

 

 

780

1.6.13.4.3

krediidikvaliteedi aste 3

CRRi II jaotise 5. peatükk ja artiklid 123, 124, 125 ja 126

 

 

 

 

 

 

790-810

1.6.13.5

Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud instrumendid, mida ei ole kajastatud likviidsuskatte vormi „Varad” kirjes 1.11

CRRi artikli 509 lõike 3 punkt a

 

 

 

 

 

 

790

1.6.13.5.1

krediidikvaliteedi aste 1

CRRi III osa II jaotise 5. peatükk ja artikkel 125

 

 

 

 

 

 

800

1.6.13.5.2

krediidikvaliteedi aste 2

CRRi III osa II jaotise 5. peatükk ja artikkel 125

 

 

 

 

 

 

810

1.6.13.5.3

krediidikvaliteedi aste 3

CRRi III osa II jaotise 5. peatükk ja artikkel 125

 

 

 

 

 

 

820

1.6.13.6

Tunnustatud börsil noteeritud aktsiad ja peamiste indeksitega seotud omakapitaliinstrumendid, mida ei ole emiteerinud krediidiasutus või investeerimisühing ise ega finantseerimisasutused

CRRi artikli 509 lõike 3 punkt c ja artikli 416 lõike 4 punkt a

 

 

 

 

 

 

830

1.6.13.7

Kuld

CRRi artikli 509 lõike 3 punkt c ja artikli 416 lõike 4 punkt a

 

 

 

 

 

 

840

1.6.13.8

Garanteeritud võlakirjad, mida ei ole eespool kajastatud

CRRi artikli 509 lõike 3 punkt c

 

 

 

 

 

 

850

1.6.13.9

Pandikirjad, mida ei ole eespool kajastatud

CRRi artikli 509 lõike 3 punkt c

 

 

 

 

 

 

860

1.6.13.10

Äriühingu võlakirjad, mida ei ole eespool kajastatud

CRRi artikli 509 lõike 3 punkt c

 

 

 

 

 

 

870

1.6.13.11

Kirjete 4.5 kuni 4.9 all kajastatud varal põhinevad fondid

CRRi artikli 509 lõike 3 punkt c

 

 

 

 

 

 

880-900

1.6.13.12

Muud keskpanga seisukohalt aktsepteeritavate väärtpaberite või laenude kategooriad

CRRi artikli 509 lõike 3 punkt c

 

 

 

 

 

 

880

1.6.13.12.1

kohalike omavalitsuste võlakirjad

CRRi artikli 509 lõike 3 punkt c

 

 

 

 

 

 

890

1.6.13.12.2

kommertsväärtpaberid

CRRi artikli 509 lõike 3 punkt c

 

 

 

 

 

 

900

1.6.13.12.3

krediidinõuded

CRRi artikli 416 lõike 4 punkt c

 

 

 

 

 

 

910-930

1.6.13.13

Alternatiivina artikli 416 tähenduses likviidse varana kvalifitseeruvale varale šariaadiga kooskõlas olevad finantstooted kasutamiseks šariaadile vastavate pankade puhul

CRRi artikli 509 lõike 2 punkt i

 

 

 

 

 

 

910

1.6.13.13.1

krediidikvaliteedi aste 1

 

 

 

 

 

 

 

920

1.6.13.13.2

krediidikvaliteedi aste 2

 

 

 

 

 

 

 

930

1.6.13.13.3

krediidikvaliteedi aste 3

 

 

 

 

 

 

 

Rida

ID

Kirje

Viited õigussätetele

Summa

Vahendite sissevool

 

 

940-960

1,7

Kasutamata krediidi- ja likviidsuslimiidid ja muud kohustused, mis on saadud grupisisestelt üksustelt vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 425 lõikele 4

CRRi artikli 425 lõige 4

 

 

 

 

 

 

940

1.7.1

kui kõik artikli 425 lõike 4 punktides a, b ja c sätestatud tingimused on täidetud

 

 

 

 

 

 

 

950

1.7.2

kasutamata krediidi- ja likviidsuslimiidid ja muud kohustused, mis on saadud grupisisestelt üksustelt vastavalt artikli 425 lõikele 5, kui pädevad asutused on loobunud artikli 425 lõike 4 punkti d kohaldamisest ning artikli 19 lõike 1 punktis b sätestatud grupisisese käsitluse kohaldamise eesmärgil on täidetud kõik artikli 425 lõike 4 punktides a, b ja c sätestatud tingimused seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingutega, kelle suhtes ei kohaldata artiklis 7 sätestatud erandit

CRRi artikli 425 lõike 4 punktid a, b ja c

 

 

 

 

 

 

960

1.7.3

II lisas loetletud lepingute alusel eeldatavalt laekuvad netonõuded (arvesse ei võeta artikli 416 kohaselt likviidse varana käsitletavat saadavat tagatist)

CRRi artikli 425 lõige 3

 

 

 

 

 

 

970

1,8

Likviidsete varadega seoses tasumisele kuuluvad maksed, mis ei ole kajastatud vara turuväärtuses

CRRi artikli 425 lõige 7

 

 

 

 

 

 

980

1,9

Muud vahendite sissevoolud

 

 

 

 

 

 

 

990

2

ÜLEMPIIRI ÜLETAMISE TÕTTU VÄLJA ARVATUD VAHENDITE SISSEVOOLUDE KOGUSUMMA

CRRi artikkel 425

 

 

 

 

 

 

1000-1030

3

ÜLEMPIIRIST VÄLJA ARVATAVAD VAHENDITE SISSEVOOLUD

CRRi artikli 425 lõige 1

 

 

 

 

 

 

1000

3.1

Laenuvõtjate ja võlakirjainvestorite vastu olevad rahalised nõuded, mis on seotud selliste hüpoteeklaenude andmisega, mida on rahastatud võlakirjadega, mille suhtes saab kohaldada artikli 129 lõikes 4, 5 või 6 sätestatud käsitlust, või mis on määratletud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4

CRRi artikli 425 lõige 1

 

 

 

 

 

 

1010

3.2

Vahendite sissevoolud tugilaenudest, mida krediidiasutus või investeerimisühing on vahendanud

CRRi artikli 425 lõige 1

 

 

 

 

 

 

1020

3.3

Vahendite sissevoolud, mida saab käsitleda vastavalt artikli 113 lõikele 6 või 7

CRRi artikli 425 lõige 1

 

 

 

 

 

 

1030

3.4

Grupisiseselt üksuselt lähtuvad vahendite sissevoolud, mille pädev asutus on heaks kiitnud

CRRi artikli 425 lõige 1

 

 

 

 

 

 



C 54.00 - LIKVIIDSUSKATE - TAGATISE VAHETUSTEHINGUD

 

Muud varad

30 päeva jooksul

Üle 30 päeva

Tinglik väärtus

Turuväärtus

Tinglik väärtus

Turuväärtus

Rida

ID

Kirje

Viited õigussätetele

010

020

030

040

010-060

1

VARAD

 

 

 

 

 

010

1,1

Raha ja nõuded keskpankade vastu

CRRi artikli 416 lõike 1 punkt a

 

 

 

 

020

1,2

Muu võõrandatav vara kooskõlas artikli 416 lõike 1 punktiga b

CRRi artikli 416 lõike 1 punkt b

 

 

 

 

030-060

1,3

Muu võõrandatav vara, milleks on nõuded järgmiste üksuste vastu või mida garanteerivad järgmised üksused

CRRi artikli 416 lõike 1 punkt c

 

 

 

 

030

1.3.1

võõrandatav vara, milleks on liikmesriigi keskvalitsuse, maksude kogumiseks maksualast autonoomsust omava piirkonna või kolmanda riigi keskvalitsuse vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded, asjaomase kesk- või piirkondliku valitsuse omavääringus, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul tekib selles liikmesriigis või kolmandas riigis likviidsusrisk, mida ta katab neid likviidseid varasid omades

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt i

 

 

 

 

040

1.3.2

võõrandatav vara, milleks on keskpankade ja avaliku sektori asutuste (kes ei ole keskvalitsuse üksused) vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded, asjaomase keskpanga või avaliku sektori asutuse omavääringus

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt ii

 

 

 

 

050

1.3.3

võõrandatav vara, milleks on Rahvusvaheliste Arvelduste Panga, Rahvusvahelise Valuutafondi, Euroopa Komisjoni ja mitmepoolsete arengupankade vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt iii

 

 

 

 

060

1.3.4

võõrandatav vara, milleks on Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ja Euroopa stabiilsusmehhanismi vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt iv

 

 

 

 



C 60.00 - STABIILNE RAHASTAMINE – STABIILSET RAHASTAMIST EELDAVAD KIRJED

 

Väga kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga summa

Kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga summa

Muude varade summa

kuni 3 kuu jooksul

ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

kauem kui 12 kuud

kuni 3 kuu jooksul

ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

kauem kui 12 kuud

kuni 3 kuu jooksul

ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

kauem kui 12 kuud

Rida

ID

Kirje

Viited õigussätetele

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

010-1330

1

STABIILSET RAHASTAMIST EELDAVAD KIRJED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

010-470

1,1

Artiklis 416 osutatud varad

CRRi artikli 428 lõike 1 punkt a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

010

1.1.1

Raha

CRRi artikli 416 lõike 1 punkt a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

1.1.2

Nõuded keskpankade vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

1.1.2.1

millest: nõuded, mille saab stressiolukorras rahuldada

CRRi artikli 416 lõike 1 punkt a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040-050

1.1.3

võõrandatav vara, milleks on liikmesriigi keskvalitsuse, maksude kogumiseks maksualast autonoomsust omava piirkonna või kolmanda riigi keskvalitsuse vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded, asjaomase kesk- või piirkondliku valitsuse omavääringus, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul tekib selles liikmesriigis või kolmandas riigis likviidsusrisk, mida ta katab neid likviidseid varasid omades

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt i

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

1.1.3.1

milleks on nimetatud üksuste vastu olevad nõuded

Artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt i

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

1.1.3.2

milleks on nimetatud üksuste poolt garanteeritud nõuded

Artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt i

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060-070

1.1.4

võõrandatav vara, milleks on keskpankade ja avaliku sektori asutuste (kes ei ole keskvalitsuse üksused) vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded, asjaomase keskpanga või avaliku sektori asutuse omavääringus

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt ii

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

1.1.4.1

milleks on nimetatud üksuste vastu olevad nõuded

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt ii

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

1.1.4.2

milleks on nimetatud üksuste poolt garanteeritud nõuded

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt ii

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080-150

1.1.5

võõrandatav vara, milleks on Rahvusvaheliste Arvelduste Panga, Rahvusvahelise Valuutafondi, Euroopa Komisjoni ja mitmepoolsete arengupankade vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt iii

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

1.1.5.1.a)

milleks on nimetatud üksuste vastu olevad nõuded

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt iii

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

1.1.5.2.a)

milleks on nimetatud üksuste poolt garanteeritud nõuded

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt iii

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

1.1.5.1.b)

koormamata summa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

1.1.5.2.b)

summa, mis on koormatud kuni 3 kuu jooksul

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

1.1.5.3.b)

summa, mis on koormatud ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

1.1.5.4.b)

summa, mis on koormatud ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

1.1.5.5.b)

summa, mis on koormatud ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

1.1.5.6.b)

summa, mis on koormatud kauem kui 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

152-153

1.1.6

võõrandatav vara, milleks on Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ja Euroopa stabiilsusmehhanismi vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

CRRi artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt iv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

152

1.1.6.1

milleks on nimetatud üksuste vastu olevad nõuded

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

153

1.1.6.2

milleks on nimetatud üksuste poolt garanteeritud nõuded

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160-230

1.1.7

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate selliste aktsiate või osakute kogusumma, mille alusvaraks on artiklis 416 sätestatud varad

CRRi artikli 418 lõige 2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

1.1.7.1.a

mille alusvaraks on artikli 416 lõike 1 punktis a sätestatud varad

CRRi artikli 418 lõike 2 punkt a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

1.1.7.2.a

mille alusvaraks on artikli 416 lõike 1 punktides b ja c sätestatud varad

CRRi artikli 418 lõike 2 punktid b ja c

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

175

1.1.7.3.a

mille alusvaraks on artikli 416 lõike 1 punktis d sätestatud varad

CRRi artikli 418 lõike 2 punkt c

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

1.1.7.1.b

koormamata summa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

1.1.7.2.b

summa, mis on koormatud kuni 3 kuu jooksul

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

200

1.1.7.3.b

summa, mis on koormatud ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

1.1.7.4.b

summa, mis on koormatud ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

220

1.1.7.5.b

summa, mis on koormatud ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

230

1.1.7.6.b

summa, mis on koormatud kauem kui 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

232-233

1.1.8

Hoiused keskses krediidiasutuses ning muud likviidsed varad, mis on põhikirja- või lepingujärgselt kättesaadavad keskselt krediidiasutuselt või krediidiasutustelt või investeerimisühingutelt, kes kuuluvad kapitalinõuete määruse artikli 113 lõikes 7 osutatud võrgustikku või kelle suhtes kohaldatakse artiklis 10 sätestatud erandit, selles ulatuses, kus kõnealused varad ei ole tagatud likviidsete varadega

CRRi artikli 416 lõike 1 punkt f

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

232

1.1.8.1

hoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

233

1.1.8.2

lepingujärgselt kättesaadavad likviidsed varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

234

1.1.9

Liikmesriigi kesk- või piirkondliku valitsuse asutatud krediidiasutuse poolt väljaantud varad, mille puhul on täidetud vähemalt üks artikli 416 lõike 2 punkti a alapunktis iii sätestatud tingimustest

CRRi artikli 416 lõike 2 punkti a alapunkt iii

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

240-290

1.1.10

Muud mujal kajastamata võõrandatavad varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

240

1.1.10.1

koormamata summa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

250

1.1.10.2

summa, mis on koormatud kuni 3 kuu jooksul

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

260

1.1.10.3

summa, mis on koormatud ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

270

1.1.10.4

summa, mis on koormatud ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

280

1.1.10.5

summa, mis on koormatud ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

290

1.1.10.6

summa, mis on koormatud kauem kui 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

300-350

1.1.11

Finantssektoriväliste äriühingute poolt väljaantud äriühingu võlakirjad

CRRi artikli 416 lõike 1 punkt b või d

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

300

1.1.11.1

koormamata summa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

310

1.1.11.2

summa, mis on koormatud kuni 3 kuu jooksul

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

320

1.1.11.3

summa, mis on koormatud ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

330

1.1.11.4

summa, mis on koormatud ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

340

1.1.11.5

summa, mis on koormatud ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

350

1.1.11.6

summa, mis on koormatud kauem kui 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

352-357

1.1.12

Krediidiasutuse poolt väljaantud, muule kui elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud instrumendid, mis on kõrgeima krediidikvaliteediga, nagu EBA on selle kehtestanud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 509 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud kriteeriumitele

CRRi artikli 416 lõike 2 punkti a alapunkt i

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

352

1.1.12.1

koormamata summa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

353

1.1.12.2

summa, mis on koormatud kuni 3 kuu jooksul

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

354

1.1.12.3

summa, mis on koormatud ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

355

1.1.12.4

summa, mis on koormatud ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

356

1.1.12.5

summa, mis on koormatud ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

357

1.1.12.6

summa, mis on koormatud kauem kui 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

359-364

1.1.13

Krediidiasutuse poolt väljaantud, elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud instrumendid, mis on kõrgeima krediidikvaliteediga, nagu EBA on selle kehtestanud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 509 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud kriteeriumitele

CRRi artikli 416 lõike 2 punkti a alapunkt i

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

359

1.1.13.1

koormamata summa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

360

1.1.13.2

summa, mis on koormatud kuni 3 kuu jooksul

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

361

1.1.13.3

summa, mis on koormatud ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

362

1.1.13.4

summa, mis on koormatud ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

363

1.1.13.5

summa, mis on koormatud ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

364

1.1.13.6

summa, mis on koormatud kauem kui 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

366-410

1.1.14

Kapitalinõuete määruse artikli 416 lõike 2 punktis a sätestatud kriteeriumitele vastavad võlakirjad, mida saab käsitleda artikli 129 lõikes 4 või 5 sätestatud korras

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

366

1.1.14.1

koormamata summa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

370

1.1.14.2

summa, mis on koormatud kuni 3 kuu jooksul

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

380

1.1.14.3

summa, mis on koormatud ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

390

1.1.14.4

summa, mis on koormatud ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

400

1.1.14.5

summa, mis on koormatud ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

410

1.1.14.6

summa, mis on koormatud kauem kui 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

420-470

1.1.15

Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 määratletud (v.a kirjes 1.1.9 osutatud) võlakirjad

CRRi artikli 416 lõike 2 punkti a alapunkt ii

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

420

1.1.15.1

koormamata summa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

430

1.1.15.2

summa, mis on koormatud kuni 3 kuu jooksul

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

440

1.1.15.3

summa, mis on koormatud ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

450

1.1.15.4

summa, mis on koormatud ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

460

1.1.15.5

summa, mis on koormatud ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

470

1.1.15.6

summa, mis on koormatud kauem kui 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

480-530

1.2

Kirjes 1.1 kajastamata väärtpaberid ja rahaturuinstrumendid, mis kvalifitseeruvad artikli 122 kohaselt krediidikvaliteedi astmesse 1

CRRi artikli 428 lõike 1 punkti b alapunkt i

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

480

1.2.1

koormamata summa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

490

1.2.2

summa, mis on koormatud kuni 3 kuu jooksul

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

500

1.2.3

summa, mis on koormatud ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

510

1.2.4

summa, mis on koormatud ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

520

1.2.5

summa, mis on koormatud ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

530

1.2.6

summa, mis on koormatud kauem kui 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

540-590

1.3

Kirjes 1.1 kajastamata väärtpaberid ja rahaturuinstrumendid, mis kvalifitseeruvad artikli 122 kohaselt krediidikvaliteedi astmesse 2

CRRi artikli 428 lõike 1 punkti b alapunkt ii

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

540

1.3.1

koormamata summa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

550

1.3.2

summa, mis on koormatud kuni 3 kuu jooksul

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

560

1.3.3

summa, mis on koormatud ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

570

1.3.4

summa, mis on koormatud ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

580

1.3.5

summa, mis on koormatud ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

590

1.3.6

summa, mis on koormatud kauem kui 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

600-650

1.4

Mujal kajastamata muud väärtpaberid ja rahaturuinstrumendid

CRRi artikli 415 lõike 1 punkti b alapunkt iii

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

600

1.4.1

koormamata summa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

610

1.4.2

summa, mis on koormatud kuni 3 kuu jooksul

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

620

1.4.3

summa, mis on koormatud ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

630

1.4.4

summa, mis on koormatud ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

640

1.4.5

summa, mis on koormatud ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

650

1.4.6

summa, mis on koormatud kauem kui 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

660-710

1.5

Finantssektoriväliste üksuste kapitaliväärtpaberid, mis on kaasatud tunnustatud börsi olulisse indeksisse

CRRi artikli 428 lõike 1 punkt c

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

660

1.5.1

koormamata summa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

670

1.5.2

summa, mis on koormatud kuni 3 kuu jooksul

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

680

1.5.3

summa, mis on koormatud ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

690

1.5.4

summa, mis on koormatud ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

700

1.5.5

summa, mis on koormatud ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

710

1.5.6

summa, mis on koormatud kauem kui 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

720-770

1.6

Muud kapitaliväärtpaberid

CRRi artikli 428 lõike 1 punkt d

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

720

1.6.1

koormamata summa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

730

1.6.2

summa, mis on koormatud kuni 3 kuu jooksul

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

740

1.6.3

summa, mis on koormatud ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

750

1.6.4

summa, mis on koormatud ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

760

1.6.5

summa, mis on koormatud ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

770

1.6.6

summa, mis on koormatud kauem kui 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

780-830

1.7

Kuld

CRRi artikli 428 lõike 1 punkt e

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

780

1.7.1

koormamata summa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

790

1.7.2

summa, mis on koormatud kuni 3 kuu jooksul

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

800

1.7.3

summa, mis on koormatud ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

810

1.7.4

summa, mis on koormatud ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

820

1.7.5

summa, mis on koormatud ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

830

1.7.6

summa, mis on koormatud kauem kui 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

840-890

1.8

Muud väärismetallid

CRRi artikli 428 lõike 1 punkt f

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

840

1.8.1

koormamata summa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

850

1.8.2

summa, mis on koormatud kuni 3 kuu jooksul

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

860

1.8.3

summa, mis on koormatud ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

870

1.8.4

summa, mis on koormatud ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

880

1.8.5

summa, mis on koormatud ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

890

1.8.6

summa, mis on koormatud kauem kui 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

900-1250

1.9

Mittepikendatavad laenud ja nõuded

CRRi artikli 428 lõike 1 punkt g

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

900-950

1.9.1

mille puhul laenuvõtjad on füüsilised isikud, välja arvatud ärilised füüsilisest isikust ettevõtjad ja partnerlused

CRRi artikli 428 lõike 1 punkti g alapunkt i

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

900

1.9.1.1

koormamata summa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

910

1.9.1.2

summa, mis on koormatud kuni 3 kuu jooksul

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

920

1.9.1.3

summa, mis on koormatud ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

930

1.9.1.4

summa, mis on koormatud ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

940

1.9.1.5

summa, mis on koormatud ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

950

1.9.1.6

summa, mis on koormatud kauem kui 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

960-1010

1.9.2

väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes kvalifitseeruvad krediidiriski standardmeetodi või sisereitingute meetodi alusel jaenõuete riskipositsiooni klassi, või sellised ettevõtjad, kes kuuluvad artikli 153 lõikes 4 sätestatud käsitluse alla, ning kui sellise kliendi või omavahel seotud klientide rühma koguhoius on alla 1 miljoni euro

CRRi artikli 428 lõike 1 punkti g alapunkt ii

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

960

1.9.2.1

koormamata summa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

970

1.9.2.2

summa, mis on koormatud kuni 3 kuu jooksul

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

980

1.9.2.3

summa, mis on koormatud ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

990

1.9.2.4

summa, mis on koormatud ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1000

1.9.2.5

summa, mis on koormatud ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1010

1.9.2.6

summa, mis on koormatud kauem kui 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1020-1070

1.9.3

mille puhul laenuvõtjad on riigid, keskpangad ja avaliku sektori asutused

CRRi artikli 428 lõike 1 punkti g alapunkt iii

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1020

1.9.3.1

koormamata summa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1030

1.9.3.2

summa, mis on koormatud kuni 3 kuu jooksul

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1040

1.9.3.3

summa, mis on koormatud ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1050

1.9.3.4

summa, mis on koormatud ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1060

1.9.3.5

summa, mis on koormatud ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1070

1.9.3.6

summa, mis on koormatud kauem kui 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1080-1130

1.9.4

mille puhul laenuvõtjad on kliendid, keda ei ole kajastatud kirjes 1.9.1, 1.9.2 või 1.9.3, välja arvatud finantssektorisse kuuluvad kliendid

CRRi artikli 428 lõike 1 punkti g alapunkt iv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1080

1.9.4.1

koormamata summa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1090

1.9.4.2

summa, mis on koormatud kuni 3 kuu jooksul

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1100

1.9.4.3

summa, mis on koormatud ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1110

1.9.4.4

summa, mis on koormatud ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1120

1.9.4.5

summa, mis on koormatud ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1130

1.9.4.6

summa, mis on koormatud kauem kui 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1140-1190

1.9.5

mille puhul laenuvõtjad on krediidiasutused

CRRi artikli 428 lõike 1 punkti g alapunkt vi

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1140

1.9.5.1

koormamata summa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1150

1.9.5.2

summa, mis on koormatud kuni 3 kuu jooksul

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1160

1.9.5.3

summa, mis on koormatud ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1170

1.9.5.4

summa, mis on koormatud ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1180

1.9.5.5

summa, mis on koormatud ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1190

1.9.5.6

summa, mis on koormatud kauem kui 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1200-1250

1.9.6

mille puhul laenuvõtjad on finantssektorisse kuuluvad kliendid (kellele ei ole osutatud kirjes 1.9.1 või 1.9.2), välja arvatud krediidiasutused

CRRi artikli 428 lõike 1 punkti g alapunkt vi

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1200

1.9.6.1

koormamata summa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1210

1.9.6.2

summa, mis on koormatud kuni 3 kuu jooksul

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1220

1.9.6.3

summa, mis on koormatud ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1230

1.9.6.4

summa, mis on koormatud ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1240

1.9.6.5

summa, mis on koormatud ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1250

1.9.6.6

summa, mis on koormatud kauem kui 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1260-1280

1.10

Kirjes 1.9 kajastatud mittepikendatavad laenud ja nõuded, mis on tagatud kinnisvaraga

CRRi artikli 428 lõike 1 punkt h

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1260

1.10.1

mis on tagatud ärikinnisvaraga

CRRi artikli 428 lõike 1 punkti h alapunkt i

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1270

1.10.2

mis on tagatud elamukinnisvaraga

CRRi artikli 428 lõike 1 punkti h alapunkt ii

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1280

1.10.3

mis on rahastatud neile otseselt vastavate võlakirjade arvelt (vahendaja kaudu rahastamine), mille suhtes saab kohaldada artikli 129 lõikes 4 või 5 sätestatud käsitlust, mis on määratletud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4

CRRi artikli 428 lõike 1 punkti h alapunkt iii

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1290

1.11

Tuletisinstrumentidest tulenevad nõuded

CRRi artikli 428 lõike 1 punkt i

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1300

1.12

Mis tahes muud varad

CRRi artikli 428 lõike 1 punkt j

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1310

1.13

Omavahenditest mahaarvatavad varad, mis ei eelda stabiilset rahastamist

CRRi artikli 428 lõige 1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1320

1.14

Kasutamata krediidilimiidid, mis kvalifitseeruvad I lisa kohaselt „keskmise riski” või „mõõduka riski” alla

CRRi artikli 428 lõike 1 punkt k

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



C 61.00 - STABIILNE RAHASTAMINE – STABIILSET RAHASTAMIST PAKKUVAD KIRJED

 

Summa

kuni 3 kuu jooksul

ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

kauem kui 12 kuud

Rida

ID

Kirje

Viited õigussätetele

010

020

030

040

050

010-260

1

STABIILSET RAHASTAMIST PAKKUVAD KIRJED

 

 

 

 

 

 

010-030

1,1

Omavahendid, vajaduse korral pärast mahaarvamiste kohaldamist

CRRi artikli 427 lõike 1 punkt a

 

 

 

 

 

010

1.1.1

Esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

Artikli 427 lõike 1 punkti a alapunkt i

 

 

 

 

 

020

1.1.2

Teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

Artikli 427 lõike 1 punkti a alapunkt ii

 

 

 

 

 

030

1.1.3*

Memokirje: Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud, mille tegelik lõpptähtaeg on üks aasta või rohkem

Artikli 427 lõike 1 punkti a alapunkt iii

 

 

 

 

 

040-260

1,2

Kohustused, välja arvatud omavahendid

CRRi artikli 427 lõike 1 punkt b

 

 

 

 

 

040-060

1.2.1

Jaehoiused:

CRRi artikli 427 lõike 1 punkti b alapunktid i kuni ii

 

 

 

 

 

040

1.2.1.1

nagu määratletud artikli 411 lõikes 2, mis kvalifitseeruvad artikli 421 lõikes 1 sätestatud käsitluseks

CRRi artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt i

 

 

 

 

 

050

1.2.1.2

nagu määratletud artikli 411 lõikes 2, mis kvalifitseeruvad artikli 421 lõikes 2 sätestatud käsitluseks

CRRi artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt ii

 

 

 

 

 

060

1.2.1.3

mille suhtes kohaldatakse artikli 421 lõikes 1 või 2 sätestatud väljavooludest suuremaid väljavoolusid

 

 

 

 

 

 

070-130

1.2.2

Kohustused finantssektorisse mittekuuluvate klientide ees

CRRi artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt vii

 

 

 

 

 

070-090

1.2.2.1

Tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad kohustused

CRRi artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt ix

 

 

 

 

 

070

1.2.2.1.1

mis on tagatud väga kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga varadega

CRRi artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt ix

 

 

 

 

 

080

1.2.2.1.2

mis on tagatud kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga varadega

CRRi artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt ix

 

 

 

 

 

090

1.2.2.1.3

mis on tagatud mis tahes muude varadega

CRRi artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt ix

 

 

 

 

 

100

1.2.2.2

Tagamata laenuandmistehingutest tulenevad kohustused

CRRi artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt vii

 

 

 

 

 

110-130

1.2.2.3

Kohustused, mis kvalifitseeruvad artikli 422 lõigetes 3 ja 4 sätestatud käsitluseks

CRRi artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt iii

 

 

 

 

 

110

1.2.2.3.1

kirjes 1.2.2.3 kajastatud kohustused, mis on tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemiga või kolmandas riigis samaväärse hoiuste tagamise skeemiga

CRRi artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt iv

 

 

 

 

 

120

1.2.2.3.2

kirjes 1.2.2.3 kajastatud kohustused, mis jäävad artikli 422 lõike 3 punkti b reguleerimisalasse

CRRi artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt v

 

 

 

 

 

130

1.2.2.3.3

kirjes 1.2.2.3 kajastatud kohustused, mis jäävad artikli 422 lõike 3 punkti d reguleerimisalasse

CRRi artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt vi

 

 

 

 

 

140-200

1.2.3

Kohustused finantssektorisse kuuluvate klientide ees

CRRi artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt vii

 

 

 

 

 

140-160

1.2.3.1

Tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad kohustused

CRRi artikli 414 lõike 1 punkti b alapunkt viii

 

 

 

 

 

140

1.2.3.1.1

mis on tagatud väga kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga varadega

CRRi artikli 414 lõike 1 punkti b alapunkt viii

 

 

 

 

 

150

1.2.3.1.2

mis on tagatud kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga varadega

CRRi artikli 414 lõike 1 punkti b alapunkt viii

 

 

 

 

 

160

1.2.3.1.3

mis on tagatud mis tahes muude varadega

CRRi artikli 414 lõike 1 punkti b alapunkt viii

 

 

 

 

 

170

1.2.3.2

Tagamata laenuandmistehingutest tulenevad kohustused

CRRi artikli 414 lõike 1 punkti b alapunkt vi

 

 

 

 

 

180-200

1.2.3.3

Kohustused, mis kvalifitseeruvad artikli 422 lõigetes 3 ja 4 sätestatud käsitluseks

CRRi artikli 414 lõike 1 punkti b alapunkt iii

 

 

 

 

 

180

1.2.3.3.1

kirjes 1.2.2.3 kajastatud kohustused, mis on tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemiga või kolmandas riigis samaväärse hoiuste tagamise skeemiga

CRRi artikli 414 lõike 1 punkti b alapunkt iv

 

 

 

 

 

190

1.2.3.3.2

kirjes 1.2.3.3 kajastatud kohustused, mis jäävad artikli 422 lõike 3 punkti b reguleerimisalasse

CRRi artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt v

 

 

 

 

 

200

1.2.3.3.3

kirjes 1.2.3.3 kajastatud kohustused, mis jäävad artikli 422 lõike 3 punkti d reguleerimisalasse

CRRi artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt vi

 

 

 

 

 

210

1.2.4

Kohustused, mis tulenevad emiteeritud väärtpaberitest, mille suhtes saab kohaldada artikli 129 lõikes 4 või 5 sätestatud käsitlust

CRRi artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt x

 

 

 

 

 

220

1.2.5

Kohustused, mis tulenevad väärtpaberitest, mis on määratletud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4

CRRi artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt x

 

 

 

 

 

230

1.2.6

Muud kohustused, mis tulenevad emiteeritud väärtpaberitest

CRRi artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt xi

 

 

 

 

 

240

1.2.7

Tuletisinstrumentide alusel tasumisele kuuluvaid summasid käsitlevatest lepingutest tulenevad kohustused

 

 

 

 

 

 

250

1.2.8

Mis tahes muud kohustused

CRRi artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt xii

 

 

 

 

 



XIII LISA

LIKVIIDSUSE ARUANDLUS (5-OSALISE ARUANDE 1. OSA: LIKVIIDSED VARAD)

1.   Likviidsed varad

1.1.   Üldised märkused

1. Käesolevas kokkuvõtlikus vormis esitatakse MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artiklis 412 sätestatud likviidsuskatte nõude täitmise seiramiseks vajalik teave varade kohta. Halli värvi andmeväljasid ei pea krediidiasutused ja investeerimisühingud täitma.

2. Varasid kajastatakse ühes käesoleva vormi kuuest jaost:

3. Artiklites 416 ja 417 sätestatud nõuetele vastavad varad: MÄÄRUSES (EL) NR 575/2013 aruandluse eesmärgil likviidsena kindlaksmääratud varad, mis vastavad likviidsete varade hoidmisega seotud operatiivsetele nõuetele.

4. MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 1 punktides b ja d sätestatud nõuetele vastavad, kuid artikli 417 punktides b ja c sätestatud nõuetele mittevastavad varad.

5. Kirjed, mille suhtes kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisaga kohaldatakse likviidset vara käsitlevat täiendavat aruandlust.

6. MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artiklis 416 sätestatud nõuetele mittevastavad, kuid MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 417 punktides b ja c sätestatud nõuetele vastavad varad.

7. Ebapiisavate likviidsete varadega jurisdiktsioonide käsitlemine.

8. Aruandlus šariaadiga kooskõlas olevate varade kui artikli 509 lõike 2 punkti i kohaste alternatiivsete varade kohta.

1.2.   Spetsiifilised märkused

9. Kirjete 1.1 kuni 1.2 puhul kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asjaomaseid summasid veerus 030.

10. Kirjete 1.3 kuni 1.4 puhul kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud iga varakategooria kohta varade turuväärtust veerus 010 ja artikli 418 kohast väärtust veerus 020.

11. Kirje 1.5 puhul kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asjaomast kasutamata krediidilimiidi summat veerus 040.

12. Kirje 1.6.1/1.6.2 puhul kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asjaomaseid summasid veerus 030/040.

13. Kirjete 1.7 kuni 2.2 puhul teevad krediidiasutused ja investeerimisühingud kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 1 viimase lõiguga, st kuni kõrge ja väga kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteedi ühtse määratluse kehtestamiseni vastavalt artiklile 460, ise kindlaks asjaomases valuutas võõrandatavad varad, mis on kas väga kõrge või kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga, ning kajastavad nende turuväärtust veergudes 010 ja 030 ning artikli 418 kohast väärtust veergudes 020 ja 040.

14. Kirjete 1.3 kuni 1.4 ja 1.7 kuni 1.14 puhul kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud ainult varasid, mis vastavad kõigile MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artiklis 417 sätestatud operatiivsetele nõuetele.

15. Kirjete 2.1 kuni 2.2 puhul kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud varasid, mis muu poolest kvalifitseeruksid jagudes 1.1 kuni 1.14 kajastamiseks, kuid mis ei vasta MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 417 punktides b ja c sätestatud operatiivsetele nõuetele.

16. Kirjete 1.1 kuni 2.2 (v.a kirje 1.5) puhul kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud ainult varasid, mis vastavad kõigile MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõikes 3 sätestatud tingimustele.

17. Kirjete 3.1 kuni 3.12 puhul kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud ainult varasid, mille suhtes kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisaga kohaldatakse likviidset vara käsitlevat täiendavat aruandlust. Kõik kirjed, välja arvatud jagudes 3.1, 3.2 ja 3.9 osutatud kirjed, peavad vastama kõnealuse lisa viimases lõigus sätestatud tingimustele.

18. Kirjete 4.1 kuni 4.12.3 puhul kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud ainult varasid, mis ei vasta MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artiklis 416 sätestatud nõuetele, kuid vastavad MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 417 punktides b ja c sätestatud nõuetele.

19. Kirjete 5.1 kuni 5.2 puhul kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud ainult kirjeid, mis seonduvad MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 419 lõikes 2 osutatud eranditega valuutade puhul, millega kaasnevad piirangud likviidsete varade kättesaadavusele.

20. Kirjete 6.1 kuni 6.1.3 puhul kajastavad üksnes šariaadile vastavad pangad alternatiivina MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 tähenduses likviidse varana kvalifitseeruvale varale kirjeid, mille puhul on tegemist šariaadiga kooskõlas olevate finantstoodetega.

21. Kõigi käesolevas vormis kajastatavate kirjete (v.a kirjed 1.1 kuni 1.2.1, 1.5 kuni 1.6.2, 3.1 kuni 3.2, 3.9 kuni 3.10 ja 5.2) puhul on likviidsete varade väärtus turuväärtus ja asjaomaste väärtuskärbete kohaldamise järgne väärtus. Kirjete 1.1 kuni 1.2.1, 1.6 kuni 1.6.2, 3.1 kuni 3.2, 3.10 ja 5.2 puhul kajastatakse kirje summat. Kirjete 1.5 ja 3.9 puhul kajastatakse krediidiliini kasutamata krediidilimiiti.

Likviidsete varade alamvorm

1.2.1.   Konkreetsete ridade täitmise juhised



Rida

Viited õigussätetele ja juhised

010-390

1.  MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 ARTIKLITES 416 JA 417 SÄTESTATUD NÕUETELE VASTAVAD VARAD

Selles jaos kajastatakse varasid, mille puhul on selgelt kindlaks määratud, et need on potentsiaalselt kõrge või väga kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga.MÄÄRUS (EL) NR 575/2013

010

1.1.  Raha

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 1 punkt a

Raha (sealhulgas müntide ja pangatähtede/valuuta) kogusumma.

Tuleks tähele panna, et siin ei kajastata raha, mis on hoiustatud teistes krediidiasutustes ja investeerimisühingutes, ning kui see kvalifitseerub järgneva 30 päeva jooksul tasumisele kuuluvate rahaliste nõuetena, kajastatakse seda selle asemel vormi 1.3 „Vahendite sissevool” tagatise kategoorias.

020

1.2  Nõuded keskpankade vastu

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 1 punkt a

Keskpankade vastu olevate nõuete kogusumma.

030

1.2.1  nõuded, mille saab stressiolukorras rahuldada

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 1 punkt a

040-110

1.3  Muu võõrandatav vara, milleks on nõuded üksuste vastu või mida garanteerivad üksused, kes on sätestatud

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 1 punktis c.

040-050

1.3.1.  võõrandatav vara, milleks on liikmesriigi keskvalitsuse, maksude kogumiseks maksualast autonoomsust omava piirkonna või kolmanda riigi keskvalitsuse vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded, asjaomase kesk- või piirkondliku valitsuse omavääringus, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul tekib selles liikmesriigis või kolmandas riigis likviidsusrisk, mida ta katab neid likviidseid varasid omades

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt i

040

1.3.1.1  milleks on nimetatud üksuste vastu olevad nõuded

Kirjes 1.3.1 nimetatud varad, mille puhul on tegemist nõuetega eespool nimetatud vastaspoolte vastu, kooskõlas artikli 416 lõike 1 punkti c alapunktiga i.

050

1.3.1.2  milleks on nimetatud üksuste poolt garanteeritud nõuded

Kirjes 1.3.1 nimetatud varad, mida garanteerivad eespool nimetatud vastaspooled, kooskõlas artikli 416 lõike 1 punkti c alapunktiga i.

060-070

1.3.2  võõrandatav vara, milleks on keskpankade ja avaliku sektori asutuste (kes ei ole keskvalitsuse üksused) vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded, asjaomase keskpanga või avaliku sektori asutuse omavääringus

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt ii

060

1.3.2.1  milleks on nimetatud üksuste vastu olevad nõuded

Kirjes 1.3.2 nimetatud varad, mille puhul on tegemist nõuetega eespool nimetatud vastaspoolte vastu, kooskõlas artikli 416 lõike 1 punkti c alapunktiga ii.

070

1.3.2.2  milleks on nimetatud üksuste poolt garanteeritud nõuded

Kirjes 1.3.2 nimetatud varad, mida garanteerivad eespool nimetatud vastaspooled, kooskõlas artikli 416 lõike 1 punkti c alapunktiga ii.

080-090

1.3.3  võõrandatav vara, milleks on Rahvusvaheliste Arvelduste Panga, Rahvusvahelise Valuutafondi, Euroopa Komisjoni ja mitmepoolsete arengupankade vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt iii

080

1.3.3.1  milleks on nimetatud üksuste vastu olevad nõuded

Kirjes 1.3.3 nimetatud varad, mille puhul on tegemist nõuetega eespool nimetatud vastaspoolte vastu, kooskõlas artikli 416 lõike 1 punkti c alapunktiga iii.

090

1.3.3.2  milleks on nimetatud üksuste poolt garanteeritud nõuded

Kirjes 1.3.3 nimetatud varad, mida garanteerivad eespool nimetatud vastaspooled, kooskõlas artikli 416 lõike 1 punkti c alapunktiga iii.

100-110

1.3.4  võõrandatav vara, milleks on Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ja Euroopa stabiilsusmehhanismi vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt iv

100

1.3.4.1  milleks on nimetatud üksuste vastu olevad nõuded

Kirjes 1.3.4 nimetatud varad, mille puhul on tegemist nõuetega eespool nimetatud vastaspoolte vastu, kooskõlas artikli 416 lõike 1 punkti c alapunktiga iv.

110

1.3.4.2  milleks on nimetatud üksuste poolt garanteeritud nõuded

Kirjes 1.3.4 nimetatud varad, mida garanteerivad eespool nimetatud vastaspooled, kooskõlas artikli 416 lõike 1 punkti c alapunktiga iv.

120-140

1.4  Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate selliste aktsiate või osakute kogusumma, mille alusvaraks on artikli 416 lõikes 1 sätestatud varad

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõige 6

120

1.4.1  mille alusvaraks on artikli 416 lõike 1 punktis a sätestatud varad

130

1.4.2  mille alusvaraks on artikli 416 lõike 1 punktides b ja c sätestatud varad

140

1.4.3  mille alusvaraks on artikli 416 lõike 1 punktis d sätestatud varad

150

1.5  Keskpankade poolt rahapoliitika raames tagatud ootel krediidilimiidid (välja arvatud hädaolukorras antav likviidsusabi) selles ulatuses, milles need krediidilimiidid ei ole tagatud likviidsete varadega

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 1 punkt e

160-170

1.6  Hoiused keskses krediidiasutuses ning muud likviidsed varad, mis on põhikirja- või lepingujärgselt kättesaadavad keskselt krediidiasutuselt või krediidiasutustelt või investeerimisühingutelt, kes kuuluvad MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud võrgustikku või kelle suhtes kohaldatakse artiklis 10 sätestatud erandit, selles ulatuses, kus kõnealused varad ei ole tagatud likviidsete varadega

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 1 punkt f

Kui krediidiasutus kuulub vastavalt õigusaktidele või põhikirjale ühisesse võrku, siis õigusaktides või põhikirjas nõutavad minimaalsed hoiused keskses krediidiasutuses ning muud likviidsed varad, mis on põhikirja- või lepingujärgselt kättesaadavad keskselt krediidiasutuselt.

160

1.6.1  hoiused

170

1.6.2  lepingujärgselt kättesaadavad varad

180

1.7  Liikmesriigi kesk- või piirkondliku valitsuse asutatud krediidiasutuse poolt väljaantud varad

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 2 punkti a alapunkt iii

190-210

1.8  Finantssektoriväliste äriühingute poolt väljaantud äriühingu võlakirjad

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 1 punkt b või d

Finantssektoriväliste äriühingute poolt väljaantud äriühingu võlakirjasid kajastatakse vastavalt nende krediidikvaliteedile kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikliga 122.

190

1.8.1  krediidikvaliteedi aste 1

200

1.8.2  krediidikvaliteedi aste 2

210

1.8.3  krediidikvaliteedi aste 3

220-240

1.9  Krediidiasutuse poolt väljaantud võlakirjad, mida saab käsitleda artikli 129 lõikes 4 või 5 sätestatud korras

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 2 punkti a alapunkt i

Võlakirjasid, mida saab käsitleda artikli 129 lõikes 4 või 5 sätestatud korras, kajastatakse vastavalt nende krediidikvaliteedile kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 129 lõikega 4 või 5.

220

1.9.1  krediidikvaliteedi aste 1

230

1.9.2  krediidikvaliteedi aste 2

240

1.9.3  krediidikvaliteedi aste 3

250-270

1.10  Krediidiasutuse poolt väljaantud varaga tagatud instrumendid, mis on kõrgeima krediidikvaliteediga, nagu EBA on selle kehtestanud vastavalt artikli 509 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud kriteeriumitele

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 2 punkti a alapunkt i

Neid kirjeid kajastatakse vastavalt instrumentide krediidikvaliteedile kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 II jaotise 5. peatükiga ning artiklitega 123, 124, 125 ja 126.

250

1.10.1  krediidikvaliteedi aste 1

260

1.10.2  krediidikvaliteedi aste 2

270

1.10.3  krediidikvaliteedi aste 3

280-300

1.11  Ridadel 1.10.1, 1.10.2 ja 1.10.3 kajastatud instrumentide hulgas olevad instrumendid, mis on tagatud elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 2 punkti a alapunkt i

Neid kirjeid kajastatakse vastavalt instrumentide krediidikvaliteedile kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 II jaotise 5. peatükiga ning artiklitega 123, 124, 125 ja 126.

280

1.11.1  krediidikvaliteedi aste 1

290

1.11.2  krediidikvaliteedi aste 2

300

1.11.3  krediidikvaliteedi aste 3

310-330

1.12  Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 määratletud võlakirjad, välja arvatud kirjes 1.9 osutatud võlakirjad

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 2 punkti a alapunkt ii

Neid kirjeid kajastatakse vastavalt selliste võlakirjade krediidikvaliteedile kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 129 lõikega 4 või 5.

310

1.12.1  krediidikvaliteedi aste 1

320

1.12.2  krediidikvaliteedi aste 2

330

1.12.3  krediidikvaliteedi aste 3

340-360

1.13  Muu võõrandatav vara, millel on väga kõrge likviidsus ja krediidikvaliteet

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 1 punkt b

Neid kirjeid kajastatakse vastavalt vara krediidikvaliteedile kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III osa II jaotise 2. peatükiga.

Siin kajastatakse üksnes kirjeid, mida ei kajastata eespool toodud ridadel.

340

1.13.1  krediidikvaliteedi aste 1

350

1.13.2  krediidikvaliteedi aste 2

360

1.13.3  krediidikvaliteedi aste 3

 

1.14  Muu võõrandatav vara, millel on kõrge likviidsus ja krediidikvaliteet

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 416 lõike 1 punkt d

Neid kirjeid kajastatakse vastavalt vara krediidikvaliteedile kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III osa II jaotise 2. peatükiga.

Siin kajastatakse üksnes kirjeid, mida ei kajastata eespool toodud ridadel.

370

1.14.1  krediidikvaliteedi aste 1

380

1.14.2  krediidikvaliteedi aste 2

390

1.14.3  krediidikvaliteedi aste 3

400-410

2.  MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 ARTIKLI 416 LÕIKE 1 PUNKTIDES b JA d SÄTESTATUD NÕUETELE VASTAVAD, KUID ARTIKLI 417 PUNKTIDES b JA c SÄTESTATUD NÕUETELE MITTEVASTAVAD VARAD

Kirjeid kajastatakse vaid ühes allpool esitatud alamkategoorias — seda ka juhul, kui need ei vasta kummalegi sättele.

400

2.1  Varad, mis ei kuulu likviidsuse juhtimise funktsiooni kontrolli alla

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 417 punkt c

410

2.2  Varad, mida ei ole õiguslikult ja praktiliselt võimalik igal ajal järgneva 30 päeva jooksul realiseerida kohese müügi või lihtsate repolepingute kaudu aktsepteeritud repoturgudel

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 417 punkt b

420-610

3.  Kirjed, mille suhtes kohaldatakse likviidset vara käsitlevat täiendavat aruandlust

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad siin ainult varasid, mille suhtes kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisaga kohaldatakse likviidset vara käsitlevat täiendavat aruandlust. Kõik kirjed, välja arvatud jagudes 3.1, 3.2 ja 3.9 osutatud kirjed, peavad vastama kõnealuse lisa viimases lõigus sätestatud tingimustele.

420

3.1.  Raha

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 1

Raha (sealhulgas müntide ja pangatähtede/valuuta) kogusumma. Siin kajastatakse vaid raha, mis ei vasta mitte ühelegi artikli 416 lõike 3 punktides c, d ja e sätestatud tingimusele ning mida seetõttu ei saa kajastada aruandekirje 1.1 all.

Tuleks tähele panna, et siin ei kajastata raha, mis on hoiustatud teistes krediidiasutustes ja investeerimisühingutes, ning kui see kvalifitseerub järgneva 30 päeva jooksul tasumisele kuuluvate rahaliste nõuetena, kajastatakse seda selle asemel vormi 1.3 „Vahendite sissevool” tagatise kategoorias.

430

3.2  Nõuded keskpankade vastu selles ulatuses, milles neid nõudeid saab stressiolukorras rahuldada

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 2

Keskpankade vastu olevate nõuete kogusumma selles ulatuses, milles neid nõudeid saab stressiolukorras rahuldada. Siin kajastatakse vaid nõudeid, mis ei vasta mitte ühelegi punktides c, d ja e sätestatud tingimusele ning mida seetõttu ei saa kajastada aruandekirje 1.3 all.

440-480

3.3.  Vabalt võõrandatavad väärtpaberid riskikaaluga 0 %, mis ei ole krediidiasutuse või investeerimisühingu ega ühegi selle sidusüksuse kohustus

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 3

Väärtpaberid riskikaaluga 0 %, milleks on liikmesriigi või kolmanda riigi keskvalitsuse vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded, nagu on osutatud III lisa punktis 5. Millest:

440

3.3.1  milleks on riikide vastu olevad nõuded

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 3

450

3.3.2  milleks on riikide poolt garanteeritud nõuded

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 3

460

3.3.3  milleks on keskpankade vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 3

470

3.3.4  milleks on avaliku sektori asutuste (kes ei ole keskvalitsuse üksused), maksude kogumiseks maksualast autonoomsust omavate piirkondade ja kohalike omavalitsuste vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 3

480

3.3.5  milleks on Rahvusvaheliste Arvelduste Panga, Rahvusvahelise Valuutafondi, Euroopa Liidu, Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi, Euroopa stabiilsusmehhanismi või mitmepoolsete arengupankade vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 3

490

3.4  Muud kui kirjes 3.3 osutatud vabalt võõrandatavad väärtpaberid, milleks on riikide või keskpankade vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded, kui sellised väärtpaberid on emiteeritud omavääringus riigi või keskpanga poolt selles vääringus ja riigis, milles likviidsusrisk esineb, või mis on emiteeritud välisvääringus, sel määral, mil sellise võla omamine vastab panga kõnealuses kolmandas riigis toimuva tegevuse likviidsusvajadusele

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 4

500-550

3.5.  Vabalt võõrandatavad väärtpaberid riskikaaluga 20 %, mis ei ole krediidiasutuse või investeerimisühingu ega ühegi selle sidusüksuse kohustus

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 5

Väärtpaberid riskikaaluga 20 %, milleks on liikmesriigi või kolmanda riigi keskvalitsuse vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded, nagu on osutatud III lisa punktis 5. Millest:

500

3.5.1  milleks on riikide vastu olevad nõuded

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 5

510

3.5.2  milleks on riikide poolt garanteeritud nõuded

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 5

520

3.5.3  milleks on keskpankade vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 5

530

3.5.4  milleks on avaliku sektori asutuste (kes ei ole keskvalitsuse üksused), maksude kogumiseks maksualast autonoomsust omavate piirkondade ja kohalike omavalitsuste vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 5

540

3.5.5  milleks on Rahvusvaheliste Arvelduste Panga, Rahvusvahelise Valuutafondi, Euroopa Liidu, Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi, Euroopa stabiilsusmehhanismi või mitmepoolsete arengupankade vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 5

550

3.6  Vabalt võõrandatavad väärtpaberid, välja arvatud kirjetes 3.3 kuni 3.5.6 osutatud väärtpaberid, millele III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt määratakse riskikaal 20 % või parem riskikaal või millel sisereitingu kohaselt on samaväärne krediidikvaliteet ning mis vastavad mõnele MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punktis 6 sätestatud tingimustest

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 6

560

3.7  Vabalt võõrandatavad väärtpaberid, välja arvatud kirjetes 3.3 kuni 3.6 osutatud väärtpaberid, millele III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt määratakse riskikaal 50 % või parem riskikaal või millel sisereitingu kohaselt on samaväärne krediidikvaliteet ning mis ei ole nõuded väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja, krediidiasutuse, investeerimisühingu ega ühegi selle sidusüksuse vastu

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 7

570

3.8  Vabalt võõrandatavad väärtpaberid, välja arvatud kirjetes 3.3 kuni 3.7 osutatud väärtpaberid, mis on tagatud varaga, millele III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt määratakse riskikaal 35 % või parem riskikaal või millel sisereitingu kohaselt on samaväärne krediidikvaliteet ning mis on täielikult tagatud elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga vastavalt artiklile 125

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 8

580

3.9  Keskpankade poolt rahapoliitika raames tagatud ootel krediidilimiidid (välja arvatud hädaolukorras antav likviidsusabi) selles ulatuses, milles need krediidilimiidid ei ole tagatud likviidsete varadega

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 9

Ainult selles ulatuses, milles neid ei ole kajastatud aruandekirje 1.5 all.

590

3.10  Õigusaktidega või põhikirjas nõutavad minimaalsed hoiused keskses krediidiasutuses ning muu likviidne vara, mis on põhikirja- või lepingujärgselt kättesaadav keskselt krediidiasutuselt või krediidiasutustelt või investeerimisühingutelt, kes kuuluvad artikli 113 lõikes 7 osutatud võrgustikku või kelle suhtes saab kohaldada artiklis 10 sätestatud erandit, selles ulatuses, milles kõnealune vara ei ole tagatud likviidse varaga, kui krediidiasutus kuulub vastavalt õigusaktidele või põhikirjale ühisesse võrku

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 10

Selles kirjes esitatakse teave vaid selles ulatuses, milles seda ei ole kajastatud aruandekirje 1.6 all.

600

3.11  Börsil kaubeldavad keskse vastaspoole kaudu kliiritavad lihtaktsiad, mis kuuluvad olulisse aktsiaindeksisse, mis on nomineeritud liikmesriigi omavääringus ja mida ei ole emiteerinud krediidiasutus või investeerimisühing või mõni selle sidusüksus

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 11

610

3.12  Tunnustatud börsil noteeritud vastutaval hoiul olev kuld

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 12

620-850

4.  MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 ARTIKLIS 416 SÄTESTATUD NÕUETELE MITTEVASTAVAD, kuid MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 417 punktides b ja c sätestatud nõuetele vastavad varad

620-640

4.1  Finantssektori äriühingute poolt väljaantud äriühingu võlakirjad

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõige 2

Võlakirjad, mille on emiteerinud investeerimisühing, kindlustusandja, finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja või mis tahes muu üksus, kes teostab ühte või enamat direktiivi 2013/36/EL I lisas loetletud tegevust.

Neid kirjeid kajastatakse vastavalt võlakirjade krediidikvaliteedile kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 120 lõikega 1.

620

4.1.1  krediidikvaliteedi aste 1

630

4.1.2  krediidikvaliteedi aste 2

640

4.1.3  krediidikvaliteedi aste 3

650-670

4.2  Enda emissioonid

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 3 punkt b

Neid kirjeid kajastatakse vastavalt emissioonide krediidikvaliteedile kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 120 lõikega 1.

650

4.2.1  krediidikvaliteedi aste 1

660

4.2.2  krediidikvaliteedi aste 2

670

4.2.3  krediidikvaliteedi aste 3

680-700

4.3  Krediidiasutuse tagamata emissioonid

MÄÄRUS (EL) NR 575/2013

Neid kirjeid kajastatakse vastavalt emissioonide krediidikvaliteedile kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 120 lõikega 1.

680

4.3.1  krediidikvaliteedi aste 1

690

4.3.2  krediidikvaliteedi aste 2

700

4.3.3  krediidikvaliteedi aste 3

710-730

4.4  Varaga tagatud väärtpaberid, mida ei ole kajastatud kirjetes 1.10 kuni 1.11.3

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 4 punkt b

Neid kirjeid kajastatakse vastavalt selliste väärtpaberite krediidikvaliteedile kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III osa II jaotise 5. peatükiga ja artikliga 125.

710

4.4.1  krediidikvaliteedi aste 1

720

4.4.2  krediidikvaliteedi aste 2

730

4.4.3  krediidikvaliteedi aste 3

740-760

4.5  Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud väärtpaberid, mida ei ole kajastatud kirjetes 1.10 kuni 1.11.3

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 509 lõike 3 punkt a

Neid kirjeid kajastatakse vastavalt selliste väärtpaberite krediidikvaliteedile kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III osa II jaotise 5. peatükiga ja artikliga 125.

740

4.5.1  krediidikvaliteedi aste 1

750

4.5.2  krediidikvaliteedi aste 2

760

4.5.3  krediidikvaliteedi aste 3

770

4.6  Tunnustatud börsil noteeritud aktsiad ja peamiste indeksitega seotud omakapitaliinstrumendid, mida ei ole emiteerinud krediidiasutus või investeerimisühing ise ega finantseerimisasutused

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 4 punkt a ja artikli 509 lõike 3 punkt c

780

4.7  Kuld, mida ei ole kajastatud kirje 3.1.2 all

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 4 punkt a ja artikli 509 lõike 3 punkt c

790

4.8  Garanteeritud võlakirjad, mida ei ole eespool kajastatud

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 509 lõike 3 punkt c

800

4.9  Pandikirjad, mida ei ole eespool kajastatud

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 509 lõike 3 punkt c

810

4.10  Äriühingu võlakirjad, mida ei ole eespool kajastatud

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 509 lõike 3 punkt c

820

4.11  Kirjete 4.6 kuni 4.10 all kajastatud varal põhinevad fondid

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 509 lõike 3 punkt c

830-850

4.12  Muud keskpanga seisukohalt aktsepteeritavate väärtpaberite või laenude kategooriad

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 509 lõike 3 punkt b

830

4.12.1  kohalike omavalitsuste võlakirjad

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 509 lõike 3 punkt b

840

4.12.2  kommertsväärtpaberid

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 509 lõike 3 punkt b

850

4.12.3  krediidinõuded

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 4 punkt c

860-870

5.  Ebapiisavate kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varadega jurisdiktsioonide käsitlemine

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 419 lõige 2

860

5.1  Erandi A kasutamine (välisvaluuta)

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 419 lõike 2 punkt a

Erandi A kohaselt hoitavate varade kogusumma.

870

5.2  Erandi B kasutamine (asjaomasest keskpangast saadav krediidiliin)

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 419 lõike 2 punkt b

Erandi B kohaselt hoitavate kasutamata krediidiliinide kogusumma.

880-900

6.  Aruandlus šariaadiga kooskõlas olevate varade kui artikli 509 lõike 2 punkti i kohaste alternatiivsete varade kohta

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 509 lõike 2 punkt i

880

6.1  krediidikvaliteedi aste 1

890

6.1  krediidikvaliteedi aste 2

900

6.1  krediidikvaliteedi aste 3

LIKVIIDSUSE ARUANDLUS (5-OSALISE ARUANDE 2. OSA: VAHENDITE VÄLJAVOOL)

1.   Vahendite väljavool

1.1.   Üldised märkused

1. Käesolevas kokkuvõtlikus vormis esitatakse MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artiklis 412 sätestatud likviidsuskatte nõude täitmise seiramiseks vajalik teave järgneva 30 päeva põhjal mõõdetud likviidsete vahendite väljavoolu kohta. Halli värvi andmeväljasid ei pea krediidiasutused ja investeerimisühingud täitma.

2. Kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikliga 420 sätestatakse käesolevas jaos aruandlusnõuded jaehoiuste (artikkel 421), muude hoiuste ja kohustuste (artikkel 422), vahendite täiendava väljavoolu (artikkel 423) ning krediidilimiitidest ja likviidsuse tagamise tehingute raames võimaldatavatest likviidsuslimiitidest tuleneva vahendite väljavoolu (artikkel 424) kohta.

3. Kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 421 lõikega 5 võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud vahendite väljavoolu arvutamisel välja jätta jaehoiuste teatavad selgelt piiritletud kategooriad. Teabe täielikkuse huvides nõutakse kõnealuste hoiuste kajastamist käesoleva vormi kirjes 1.1.6.

1.2.   Vahendite väljavoolu alamvorm

1.2.1.   Konkreetsete ridade täitmise juhised



Rida

Viited õigussätetele ja juhised

020-137

1.  VAHENDITE VÄLJAVOOL

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artiklid 421 kuni 424

Selles jaos kajastatavate kohustuste puhul on aruandluse eesmärgil selgelt kindlaks määratud, et need on potentsiaalseks likviidsete vahendite väljavoolu allikaks järgneva 30 päeva jooksul.

020-100

1.1  Jaehoiused

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikkel 421

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 411 lõikes 2 määratletud jaehoiustest, sealhulgas nõudmiseni ja tähtajalistest hoiustest, tulenevate kohustuste kogusummat kajastatakse veerus 020. Tulemuseks saadud vahendite väljavoolu kajastatakse pärast asjaomase väljavoolu määra kohaldamist veerus 030.

Kajastatakse järgmiseid alamkategooriaid:

020-040

1.1.1  mis on tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemiga või kolmandas riigis samaväärse hoiuste tagamise skeemiga

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 421 lõige 1

020

1.1.1.1  mis on kindlakskujunenud suhte osa, mistõttu on hoiuse väljavõtmine väga ebatõenäoline

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 421 lõike 1 punkt a

Kirjes 1.1.1 kajastatud jaehoiuste hulgas, mis on tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemiga või kolmandas riigis samaväärse hoiuste tagamise skeemiga, sellised jaehoiused, mis on kindlakskujunenud suhte osa, mistõttu on hoiuse väljavõtmine väga ebatõenäoline.

Jaehoiuseid, mis on küll kindlakskujunenud suhte osa, mistõttu on hoiuse väljavõtmine väga ebatõenäoline, kuid mida hoitakse arvelduskontodel, sealhulgas kontodel, kuhu laekuvad korrapäraselt töötasud, kajastatakse selle asemel kirjes 1.1.1.2.

030

1.1.1.2  mida hoitakse arvelduskontodel, sealhulgas kontodel, kuhu laekuvad korrapäraselt töötasud

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 421 lõike 1 punkt b

Kirjes 1.1.1 kajastatud jaehoiuste hulgas, mis on tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemiga või kolmandas riigis samaväärse hoiuste tagamise skeemiga, sellised jaehoiused, mida hoitakse arvelduskontodel, sealhulgas kontodel, kuhu laekuvad korrapäraselt töötasud, mistõttu on hoiuse väljavõtmine väga ebatõenäoline.

040

1.1.2  mis on tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemiga või kolmandas riigis samaväärse hoiuste tagamise skeemiga, kuid mis ei kvalifitseeru kajastamiseks kirjes 1.1.1.1 või 1.1.1.2

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 421 lõige 2

Jaehoiuste hulgas, mis on tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemiga või kolmandas riigis samaväärse hoiuste tagamise skeemiga, sellised muud hoiused, mis ei kvalifitseeru kajastamiseks kirjes 1.1.1.1 või 1.1.1.2.

050

1.1.3  tagamata jaehoiused

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 421 lõige 2

Jaehoiused, mis ei ole tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemiga või kolmandas riigis samaväärse hoiuste tagamise skeemiga.

060-080

1.1.4  hoiused, mille suhtes kohaldatakse artikli 421 lõikes 1 või 2 sätestatud väljavooludest suuremaid väljavoolusid

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 421 lõige 3

Jaehoiuseid, mille suhtes kohaldatakse MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 421 lõikes 1 või 2 sätestatud väljavooludest suuremaid väljavoolusid, kajastatakse järgmistes alamkategooriates:

060

1.1.4.1  hoiused, mille suhtes kohaldatakse kõrgemat väljavoolu määra — 1. kategooria — keskmine väljavoolu risk

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 421 lõige 3

Jaehoiused, mille puhul krediidiasutused ja investeerimisühingud on kindlaks teinud, et need tuleb määrata 1. kategooriasse.

070

1.1.4.2  hoiused, mille suhtes kohaldatakse kõrgemat väljavoolu määra — 2. kategooria — suur väljavoolu risk

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 421 lõige 3

Jaehoiused, mille puhul krediidiasutused ja investeerimisühingud on kindlaks teinud, et need tuleb määrata 2. kategooriasse.

080

1.1.4.3  hoiused, mille suhtes kohaldatakse kõrgemat väljavoolu määra — 3. kategooria — väga suur väljavoolu risk

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 421 lõige 3

Jaehoiused, mille puhul krediidiasutused ja investeerimisühingud on kindlaks teinud, et need tuleb määrata 3. kategooriasse.

090

1.1.5  hoiused kolmandates riikides, kus kohaldatakse suuremat väljavoolu

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 421 lõige 4

Kolmandates riikides kaasatud jaehoiused, mille suhtes asjaomases kolmandas riigis kohaldatakse MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 421 lõikes 1 või 2 sätestatud väljavooludest suuremaid väljavoolusid.

100

1.1.6  hoiused, mis on vahendite väljavoolu arvutamisest välja jäetud, kui täidetud on artikli 421 lõike 5 punktis a või b sätestatud tingimused

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 421 lõige 5

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 421 lõikes 5 osutatud jaehoiused, mis on vahendite väljavoolu arvutamisest välja jäetud.

110-1130

1.2  Muude kohustuste väljavool

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikkel 422

Järgneva 30 päeva jooksul tasumisele kuuluvatest muudest kohustustest tulenevate väljavoolude kogusummat kajastatakse järgmistes alamkategooriates järgmiselt:

Käesolevas jaos kajastatavad kohustused seisnevad vaid muudes üldistes kohustustes kui artikli 411 lõikes 2 määratletud jaehoiused (mida selle asemel kajastatakse kirjes 1.1).

Siin kajastatakse kohustusi, mille tasumise tähtaeg saabub järgneva 30 päeva jooksul, mille võimalik varaseim lepinguline lõpptähtaeg jääb järgneva 30 päeva sisse või mille lepinguline lõpptähtaeg on määratlemata. See hõlmab nii i) kohustusi, mis sisaldavad valikuid, mida investor saab oma äranägemisel kasutada, kui ka ii) kohustusi, mis sisaldavad valikuid, mida krediidiasutus või investeerimisühing saab oma äranägemisel kasutada, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu suutlikkus valikut mitte kasutada on mainega seotud põhjustel piiratud. Eelkõige, kui turu ootuste kohaselt lunastatakse teatavad kohustused järgneva 30 päeva jooksul, s.o enne nende juriidilist lõpptähtaega, kajastatakse neid kohustusi asjakohases alamkategoorias.

110

1.2.1  krediidiasutuse või investeerimisühingu enda tegevuskuludest tulenevad kohustused

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 422 lõige 1

Järgneva 30 päeva jooksul tasumisele kuuluvate selliste kohustuste kogusumma, mis tulenevad krediidiasutuse või investeerimisühingu enda tegevuskuludest. Näiteks võib siin tuua kontori- ja kommunaalteenuste kulud, raamatupidamiskulud, palgad jms ning mis tahes muud kantud kulud, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vajalikud krediidiasutuse või investeerimisühinguna tegutsemiseks.

120-950

1.2.2  Artiklis 192 määratletud tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad kohustused

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 422 lõige 2

Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks summa, mis vastab tagatud laenuandmistehingute ja kapitaliturupõhiste tehingutega seotud vahendite väljavoolule järgneva 30 päeva jooksul, kõnealuste tehingute tagatiseks olevate asjaomaste varade turuväärtuse ning kõnealuste varade väärtuse vastavalt MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artiklile 418 järgmiste alamkategooriate puhul.

Kooskõlas artikliga 192:

1.  „tagatud laenuandmistehing” — mis tahes tehing, millest tuleneb tagatisega kaetud riskipositsioon, mis ei sisalda sätet, millega antakse krediidiasutusele või investeerimisühingule õigus saada võimendustagatist vähemalt kord päevast;

2.  „kapitaliturupõhine tehing” — mis tahes tehing, millest tuleneb tagatisega kaetud riskipositsioon ja mis sisaldab sätet, millega antakse krediidiasutusele või investeerimisühingule õigus saada võimendustagatist vähemalt kord päevas.

Seetõttu kajastatakse käesolevas jaos kõiki tehinguid, kus krediidiasutus või investeerimisühing on saanud tagatisega rahalist laenu (näiteks MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 4 punktis 83 määratletud repotehingud), mille lõpptähtaeg saabub 30 päeva jooksul.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad tagatud laenuandmistehingute ja kapitaliturupõhiste tehingute tagatiseks olevate varade turuväärtust veerus 010. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad neid tehinguid ühes seitsmest kategooriast:

1. kategooria: kui vastaspool ei ole keskpank ja tehingu tagatiseks olevad varad on väga kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga, kajastatakse tasumisele kuuluvat summat veerus 020 ning MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 418 kohast tehingu tagatiseks oleva vara väärtust veerus 030.

2. kategooria: kui vastaspool ei ole keskpank ja tehingu tagatiseks olevad varad on kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga, kajastatakse tasumisele kuuluvat summat veerus 040 ning MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 418 kohast tehingu tagatiseks oleva vara väärtust veerus 050.

3. kategooria: kui vastaspool ei ole keskpank ja tehingu tagatiseks olevad varad on muu likviidsuse ja krediidikvaliteediga, kajastatakse tasumisele kuuluvat summat veerus 060.

4. kategooria: kui vastaspool on keskpank ja tehingu tagatiseks olevad varad on väga kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga, kajastatakse tasumisele kuuluvat summat veerus 070 ning MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 418 kohast tehingu tagatiseks oleva vara väärtust veerus 080.

5. kategooria: kui vastaspool on keskpank ja tehingu tagatiseks olevad varad on kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga, kajastatakse tasumisele kuuluvat summat veerus 090 ning MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 418 kohast tehingu tagatiseks oleva vara väärtust veerus 100.

6. kategooria: kui vastaspool on keskpank ja tehingu tagatiseks olevad varad on muu likviidsuse ja krediidikvaliteediga, kajastatakse tasumisele kuuluvat summat veerus 110.

7. kategooria: kui vastaspool on keskvalitsus, avaliku sektori asutus liikmesriigis, kus krediidiasutusele või investeerimisühingule on antud tegevusluba või kus ta on asutanud filiaali, või mitmepoolne arengupank, kajastatakse tasumisele kuuluvat summat veerus 120.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad tehingud kvaliteedikategooriatesse selliselt, et määravad kindlaks tehingu tagatiseks oleva vara likviidsuse ja krediidikvaliteedi, kasutades selleks samasid kriteeriume, mida kohaldatakse ka varade kajastamisel vormis 1.1 „Varad”.

See tähendab, et kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõikega 1 teevad krediidiasutused ja investeerimisühingud kuni väga kõrge ja kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteedi ühtse määratluse kehtestamiseni vastavalt MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artiklile 460 ise kindlaks asjaomases valuutas võõrandatavad varad, mis on vastavalt kas kõrge või väga kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing on paigutanud tagatiste kogumisse nii „väga kõrge”, „kõrge” kui ka „muu” likviidsuse ja krediidikvaliteediga varasid ning ükski vara ei ole spetsiaalselt määratud tagama tagatud laenuandmistehingut või kapitaliturupõhist tehingut, eeldab krediidiasutus või investeerimisühing, et esimesena määratakse neid tagama madalaima likviidsuse ja krediidikvaliteediga varad, st varad, mis on „muu likviidsuse ja krediidikvaliteediga”. Alles siis, kui kõik sellised varad on täielikult ära määratud, määratakse neid tagama „kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga” varad. Alles siis, kui ka kõik sellised varad on täielikult ära määratud, määratakse neid tagama „väga kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga” varad.

Tagatise vahetustehinguid, mille raames krediidiasutus või investeerimisühing samaaegselt võtab laenuks tagatise ja annab laenuks tagatise (mis on muu vara kui raha vormis), kajastatakse järgmiselt:

Laenuks võetud vara väärtus on selle veerus 010 kajastatav turuväärtus ning selle asjakohases veerus kajastatav MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 418 kohane väärtus. Tagatise vahetustehingud seonduvad üksnes tagatisega ning aluseks olev kajastamisele kuuluv „tasumisele kuuluv summa” nende puhul puudub.

Laenuks antud vara turuväärtust kajastatakse vormi „Vahendite sissevool” asjakohases .3 alamkategoorias, veerus „Tehingu tagatiseks oleva vara turuväärtus”. Tagatise vahetustehingud seonduvad üksnes tagatisega ning aluseks olev kajastamisele kuuluv „tasumisele kuuluv summa” nende puhul puudub.

120-190

1.2.2.1  Muu võõrandatav vara, milleks on nõuded üksuste vastu või mida garanteerivad üksused, kes on sätestatud

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 1 punktis c.

Siin kajastatakse vastavalt käesoleva vormi kirjele 1.2.2 asjakohases alamkategoorias tehinguid, mis on tagatud võõrandatavate varadega.

Selles jaos kajastatakse varasid, mille puhul on selgelt kindlaks määratud, et need on potentsiaalselt väga kõrge või kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga.

Selles jaos kajastatavad varad peavad vastama kõigile kohaldatavatele nõuetele, mis on sätestatud MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artiklites 416 ja 417.

120-130

1.2.2.1.1  võõrandatav vara, milleks on liikmesriigi keskvalitsuse, maksude kogumiseks maksualast autonoomsust omava piirkonna või kolmanda riigi keskvalitsuse vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded, asjaomase kesk- või piirkondliku valitsuse omavääringus, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul tekib selles liikmesriigis või kolmandas riigis likviidsusrisk, mida ta katab neid likviidseid varasid omades

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt i

120

1.2.2.1.1.1  milleks on nimetatud üksuste vastu olevad nõuded

Likviidsete varade vormi kirjes 1.3.1 nimetatud varad, mille puhul on tegemist nõuetega eespool nimetatud vastaspoolte vastu, kooskõlas artikli 416 lõike 1 punkti c alapunktiga i.

130

1.2.2.1.1.2  milleks on nimetatud üksuste poolt garanteeritud nõuded

Likviidsete varade vormi kirjes 1.3.1 nimetatud varad, mida garanteerivad eespool nimetatud vastaspooled, kooskõlas artikli 416 lõike 1 punkti c alapunktiga i.

140-150

1.2.2.1.2  võõrandatav vara, milleks on keskpankade ja avaliku sektori asutuste (kes ei ole keskvalitsuse üksused) vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded, asjaomase keskpanga või avaliku sektori asutuse omavääringus

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt ii

140

1.2.2.1.2.1  milleks on nimetatud üksuste vastu olevad nõuded

Likviidsete varade vormi kirjes 1.3.2 nimetatud varad, mille puhul on tegemist nõuetega eespool nimetatud vastaspoolte vastu, kooskõlas artikli 416 lõike 1 punkti c alapunktiga ii.

150

1.2.2.1.2.2  milleks on nimetatud üksuste poolt garanteeritud nõuded

Likviidsete varade vormi kirjes 1.3.2 nimetatud varad, mida garanteerivad eespool nimetatud vastaspooled, kooskõlas artikli 416 lõike 1 punkti c alapunktiga ii.

160-170

1.2.2.1.3  võõrandatav vara, milleks on nõuded järgmiste üksuste vastu või mida garanteerivad järgmised üksused: Rahvusvaheliste Arvelduste Pank, Rahvusvaheline Valuutafond, Euroopa Komisjon ja mitmepoolsed arengupangad

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt iii

160

1.2.2.1.3.1  milleks on nimetatud üksuste vastu olevad nõuded

Likviidsete varade vormi kirjes 1.3.3 nimetatud varad, mille puhul on tegemist nõuetega eespool nimetatud vastaspoolte vastu, kooskõlas artikli 416 lõike 1 punkti c alapunktiga iii.

170

1.2.2.1.3.2  milleks on nimetatud üksuste poolt garanteeritud nõuded

Likviidsete varade vormi kirjes 1.3.3 nimetatud varad, mida garanteerivad eespool nimetatud vastaspooled, kooskõlas artikli 416 lõike 1 punkti c alapunktiga iii.

180-190

1.2.2.1.4  võõrandatav vara, milleks on Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ja Euroopa stabiilsusmehhanismi vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt iv

180

1.2.2.1.4.1  milleks on nimetatud üksuste vastu olevad nõuded

Likviidsete varade vormi kirjes 1.3.4 nimetatud varad, mille puhul on tegemist nõuetega eespool nimetatud vastaspoolte vastu, kooskõlas artikli 416 lõike 1 punkti c alapunktiga iv.

190

1.2.2.1.4.2  milleks on nimetatud üksuste poolt garanteeritud nõuded

Likviidsete varade vormi kirjes 1.3.4 nimetatud varad, mida garanteerivad eespool nimetatud vastaspooled, kooskõlas artikli 416 lõike 1 punkti c alapunktiga iv.

200-220

1.2.2.2  Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate selliste aktsiate või osakute kogusumma, mille alusvaraks on artikli 416 lõikes 1 sätestatud varad

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõige 6

Siin kajastatakse vastavalt käesoleva vormi kirjele 1.2.2 asjakohases alamkategoorias ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate selliste aktsiate või osakute kogusummat, mille alusvaraks on MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõikes 1 sätestatud varad.

200

1.2.2.2.1  mille alusvaraks on artikli 416 lõike 1 punktis a sätestatud varad

210

1.2.2.2.2  mille alusvaraks on artikli 416 lõike 1 punktides b ja c sätestatud varad

220

1.2.2.2.3  mille alusvaraks on artikli 416 lõike 1 punktis d sätestatud varad

230

1.2.2.3  Liikmesriigi kesk- või piirkondliku valitsuse asutatud krediidiasutuse poolt väljaantud varad

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 2 punkti a alapunkt iii

240-260

1.2.2.4  Finantssektoriväliste äriühingute poolt väljaantud äriühingu võlakirjad

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 1 punkt b või d

Finantssektoriväliste äriühingute poolt väljaantud äriühingu võlakirjasid kajastatakse vastavalt nende krediidikvaliteedile kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikliga 122 ning vastavalt käesoleva vormi kirjele 1.2.2 asjakohases alamkategoorias.

240

1.2.2.4.1  krediidikvaliteedi aste 1

250

1.2.2.4.2  krediidikvaliteedi aste 2

260

1.2.2.4.3  krediidikvaliteedi aste 3

270-290

1.2.2.5  Krediidiasutuse poolt väljaantud võlakirjad, mida saab käsitleda artikli 129 lõikes 4 või 5 sätestatud korras

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 2 punkti a alapunkt i

Võlakirjasid, mida saab käsitleda artikli 129 lõikes 4 või 5 sätestatud korras, kajastatakse vastavalt nende krediidikvaliteedile kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 129 lõikega 4 või 5 ning vastavalt käesoleva vormi kirjele 1.2.2 asjakohases alamkategoorias.

270

1.2.2.5.1  krediidikvaliteedi aste 1

280

1.2.2.5.2  krediidikvaliteedi aste 2

290

1.2.2.5.3  krediidikvaliteedi aste 3

300-320

1.2.2.6  Krediidiasutuse poolt väljaantud varaga tagatud instrumendid, mis on kõrgeima krediidikvaliteediga, nagu EBA on selle kehtestanud vastavalt artikli 509 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud kriteeriumitele

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 2 punkti a alapunkt i

Neid kirjeid kajastatakse vastavalt instrumentide krediidikvaliteedile kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 II jaotise 5. peatükiga ning artiklitega 123, 124, 125 ja 126 ning vastavalt käesoleva vormi kirjele 1.2.2 asjakohases alamkategoorias.

300

1.2.2.6.1  krediidikvaliteedi aste 1

310

1.2.2.6.2  krediidikvaliteedi aste 2

320

1.2.2.6.3  krediidikvaliteedi aste 3

330-350

1.2.2.7  Likviidsete varade vormi ridadel 1.10.1, 1.10.2 ja 1.10.3 kajastatud instrumentide hulgas olevad instrumendid, mis on tagatud elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 2 punkti a alapunkt i

Neid kirjeid kajastatakse vastavalt instrumentide krediidikvaliteedile kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 II jaotise 5. peatükiga ning artiklitega 123, 124, 125 ja 126 ning vastavalt käesoleva vormi kirjele 1.2.2 asjakohases alamkategoorias.

330

1.2.2.7.1  krediidikvaliteedi aste 1

340

1.2.2.7.2  krediidikvaliteedi aste 2

350

1.2.2.7.3  krediidikvaliteedi aste 3

360-380

1.2.2.8  Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 määratletud võlakirjad, välja arvatud kirjes 1.9 osutatud võlakirjad

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 2 punkti a alapunkt ii

Neid kirjeid kajastatakse vastavalt selliste võlakirjade krediidikvaliteedile kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 129 lõikega 4 või 5 ning vastavalt käesoleva vormi kirjele 1.2.2 asjakohases alamkategoorias.

360

1.2.2.8.1  krediidikvaliteedi aste 1

370

1.2.2.8.2  krediidikvaliteedi aste 2

380

1.2.2.8.3  krediidikvaliteedi aste 3

390-410

1.2.2.9  Muu võõrandatav vara, millel on väga kõrge likviidsus ja krediidikvaliteet

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 1 punkt b

Neid kirjeid kajastatakse vastavalt vara krediidikvaliteedile kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III osa II jaotise 2. peatükiga ning vastavalt käesoleva vormi kirjele 1.2.2 asjakohases alamkategoorias.

Siin kajastatakse üksnes kirjeid, mida ei kajastata eespool toodud ridadel.

390

1.2.2.9.1  krediidikvaliteedi aste 1

400

1.2.2.9.2  krediidikvaliteedi aste 2

410

1.2.2.9.3  krediidikvaliteedi aste 3

420-440

1.2.2.10  Muu võõrandatav vara, millel on kõrge likviidsus ja krediidikvaliteet

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 416 lõike 1 punkt d

Neid kirjeid kajastatakse vastavalt vara krediidikvaliteedile kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III osa II jaotise 2. peatükiga ning vastavalt käesoleva vormi kirjele 1.2.2 asjakohases alamkategoorias.

Siin kajastatakse üksnes kirjeid, mida ei kajastata eespool toodud ridadel.

420

1.2.2.10.1  krediidikvaliteedi aste 1

430

1.2.2.10.2  krediidikvaliteedi aste 2

440

1.2.2.10.3  krediidikvaliteedi aste 3

450-460

1.2.2.11  MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 ARTIKLI 416 LÕIKE 1 PUNKTIDES b JA d SÄTESTATUD NÕUETELE VASTAVAD, KUID ARTIKLI 417 PUNKTIDES b JA c SÄTESTATUD NÕUETELE MITTEVASTAVAD VARAD

Neid kirjed kajastatakse vastavalt käesoleva vormi kirjele 1.2.2 asjakohases alamkategoorias.

450

1.2.2.11.1  Varad, mis ei kuulu likviidsuse juhtimise funktsiooni kontrolli alla

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 417 punkt c

460

1.2.2.11.2  Varad, mida ei ole õiguslikult ja praktiliselt võimalik igal ajal järgneva 30 päeva jooksul realiseerida kohese müügi või lihtsate repolepingute kaudu aktsepteeritud repoturgudel

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 417 punkt b

480-680

1.2.2.12  Kirjed, mille suhtes kohaldatakse likviidset vara käsitlevat täiendavat aruandlust

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad siin ainult varasid, mille suhtes kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisaga kohaldatakse likviidset vara käsitlevat täiendavat aruandlust. Kõik kirjed, välja arvatud jagudes 3.1, 3.2 ja 3.9 osutatud kirjed, peavad vastama kõnealuse lisa viimases lõigus sätestatud tingimustele.

Neid kirjed kajastatakse vastavalt käesoleva vormi kirjele 1.2.2 asjakohases alamkategoorias.

Siin kajastatakse üksnes kirjeid, mida ei kajastata mujal käesolevas vormis.

480

1.2.2.12.1  Raha

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 1

Raha (sealhulgas müntide ja pangatähtede/valuuta) kogusumma. Siin kajastatakse vaid raha, mis ei vasta mitte ühelegi punktides c, d ja e sätestatud tingimusele ning mida seetõttu ei saa kajastada aruandekirje 1.1 all.

Tuleks tähele panna, et siin ei kajastata raha, mis on hoiustatud teistes krediidiasutustes ja investeerimisühingutes, ning kui see kvalifitseerub järgneva 30 päeva jooksul tasumisele kuuluvate rahaliste nõuetena, kajastatakse seda selle asemel vormi „Vahendite sissevool” tagatise kategoorias.

490

1.2.2.12.2  Nõuded keskpankade vastu selles ulatuses, milles neid nõudeid saab stressiolukorras rahuldada

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 2

Keskpankade vastu olevate nõuete kogusumma selles ulatuses, milles neid nõudeid saab stressiolukorras rahuldada. Siin kajastatakse vaid nõudeid, mis ei vasta mitte ühelegi punktides c, d ja e sätestatud tingimusele ning mida seetõttu ei saa kajastada aruandekirje 1.3 all.

500-540

1.2.2.12.3  Vabalt võõrandatavad väärtpaberid riskikaaluga 0 %, mis ei ole krediidiasutuse või investeerimisühingu ega ühegi selle sidusüksuse kohustus

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 3

Väärtpaberid riskikaaluga 0 %, milleks on liikmesriigi või kolmanda riigi keskvalitsuse vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded, nagu on osutatud III lisa punktis 5. Millest:

500

1.2.2.12.3.1  milleks on riikide vastu olevad nõuded

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 3

510

1.2.2.12.3.2  milleks on riikide poolt garanteeritud nõuded

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 3

520

1.2.2.12.3.3  milleks on keskpankade vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 3

530

1.2.2.12.3.4  milleks on avaliku sektori asutuste (kes ei ole keskvalitsuse üksused), maksude kogumiseks maksualast autonoomsust omavate piirkondade ja kohalike omavalitsuste vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 3

540

1.2.2.12.3.5  milleks on Rahvusvaheliste Arvelduste Panga, Rahvusvahelise Valuutafondi, Euroopa Liidu, Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi, Euroopa stabiilsusmehhanismi või mitmepoolsete arengupankade vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 3

550

1.2.2.12.4  Muud kui kirjes 3.3 osutatud vabalt võõrandatavad väärtpaberid, milleks on riikide või keskpankade vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded, kui sellised väärtpaberid on emiteeritud omavääringus riigi või keskpanga poolt selles vääringus ja riigis, milles likviidsusrisk esineb, või mis on emiteeritud välisvääringus, sel määral, mil sellise võla omamine vastab panga kõnealuses kolmandas riigis toimuva tegevuse likviidsusvajadusele

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 4

570-610

1.2.2.12.5  Vabalt võõrandatavad väärtpaberid riskikaaluga 20 %, mis ei ole krediidiasutuse või investeerimisühingu ega ühegi selle sidusüksuse kohustus

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 5

Väärtpaberid riskikaaluga 20 %, milleks on liikmesriigi või kolmanda riigi keskvalitsuse vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded, nagu on osutatud III lisa punktis 5. Millest:

570

1.2.2.12.5.1  milleks on riikide vastu olevad nõuded

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 5

580

1.2.2.12.5.2  milleks on riikide poolt garanteeritud nõuded

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 5

590

1.2.2.12.5.3  milleks on keskpankade vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 5

600

1.2.2.12.5.4  milleks on avaliku sektori asutuste (kes ei ole keskvalitsuse üksused), maksude kogumiseks maksualast autonoomsust omavate piirkondade ja kohalike omavalitsuste vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 5

610

1.2.2.12.5.5  milleks on Rahvusvaheliste Arvelduste Panga, Rahvusvahelise Valuutafondi, Euroopa Liidu, Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi, Euroopa stabiilsusmehhanismi või mitmepoolsete arengupankade vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 5

620

1.2.2.12.6  Vabalt võõrandatavad väärtpaberid, välja arvatud kirjetes 3.3 kuni 3.5.6 osutatud väärtpaberid, millele III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt määratakse riskikaal 20 % või parem riskikaal või millel sisereitingu kohaselt on samaväärne krediidikvaliteet ning mis vastavad mõnele MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punktis 6 sätestatud tingimustest

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 6

630

1.2.2.12.7  Vabalt võõrandatavad väärtpaberid, välja arvatud kirjetes 3.3 kuni 3.6 osutatud väärtpaberid, millele III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt määratakse riskikaal 50 % või parem riskikaal või millel sisereitingu kohaselt on samaväärne krediidikvaliteet ning mis ei ole nõuded väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja, krediidiasutuse, investeerimisühingu ega ühegi selle sidusüksuse vastu

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 7

640

1.2.2.12.8  Vabalt võõrandatavad väärtpaberid, välja arvatud kirjetes 3.3 kuni 3.7 osutatud väärtpaberid, mis on tagatud varaga, millele III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt määratakse riskikaal 35 % või parem riskikaal või millel sisereitingu kohaselt on samaväärne krediidikvaliteet ning mis on täielikult tagatud elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga vastavalt artiklile 125

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 8

650

1.2.2.12.9  Keskpankade poolt rahapoliitika raames tagatud ootel krediidilimiidid (välja arvatud hädaolukorras antav likviidsusabi) selles ulatuses, milles need krediidilimiidid ei ole tagatud likviidsete varadega

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 9

Keskpankade poolt rahapoliitika raames tagatud ootel krediidilimiitide (välja arvatud hädaolukorras antav likviidsusabi) kogusumma selles ulatuses, milles need krediidilimiidid ei ole tagatud likviidsete varadega

660

1.2.2.12.10  Õigusaktidega või põhikirjas nõutavad minimaalsed hoiused keskses krediidiasutuses ning muu likviidne vara, mis on põhikirja- või lepingujärgselt kättesaadav keskselt krediidiasutuselt või krediidiasutustelt või investeerimisühingutelt, kes kuuluvad artikli 113 lõikes 7 osutatud võrgustikku või kelle suhtes saab kohaldada artiklis 10 sätestatud erandit, selles ulatuses, milles kõnealune vara ei ole tagatud likviidse varaga, kui krediidiasutus kuulub vastavalt õigusaktidele või põhikirjale ühisesse võrku

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 10

670

1.2.2.12.11  Börsil kaubeldavad keskse vastaspoole kaudu kliiritavad lihtaktsiad, mis kuuluvad olulisse aktsiaindeksisse, mis on nomineeritud liikmesriigi omavääringus ja mida ei ole emiteerinud krediidiasutus või investeerimisühing või mõni selle sidusüksus

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 11

680

1.2.2.12.12  Tunnustatud börsil noteeritud vastutaval hoiul olev kuld

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 12

690-920

1.2.2.13  MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 ARTIKLIS 416 SÄTESTATUD NÕUETELE MITTEVASTAVAD, kuid MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 417 punktides b ja c sätestatud nõuetele vastavad varad

Neid kirjed kajastatakse vastavalt käesoleva vormi kirjele 1.2.2 asjakohases alamkategoorias.

690-710

1.2.2.13.1  Finantssektori äriühingute poolt väljaantud äriühingu võlakirjad

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõige 2

Neid kirjeid kajastatakse vastavalt võlakirjade krediidikvaliteedile kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 120 lõikega 1.

690

1.2.2.13.1.1  krediidikvaliteedi aste 1

700

1.2.2.13.1.2  krediidikvaliteedi aste 2

710

1.2.2.3.1.3  krediidikvaliteedi aste 3

720-740

1.2.2.13.2  Enda emissioonid

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 3 punkt b

Neid kirjeid kajastatakse vastavalt emissioonide krediidikvaliteedile kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 120 lõikega 1.

720

1.2.2.13.2.1  krediidikvaliteedi aste 1

730

1.2.2.13.2.2  krediidikvaliteedi aste 2

740

1.2.2.13.2.3  krediidikvaliteedi aste 3

750-770

1.2.2.13.3  Krediidiasutuse tagamata emissioonid

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikkel 416

Neid kirjeid kajastatakse vastavalt emissioonide krediidikvaliteedile kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 120 lõikega 1.

750

1.2.2.13.3.1  krediidikvaliteedi aste 1

760

1.2.2.13.3.2  krediidikvaliteedi aste 2

770

1.2.2.4.13.3.  krediidikvaliteedi aste 3

780-800

1.2.2.13.4  Varaga tagatud väärtpaberid, mida ei ole kajastatud kirjetes 1.10 kuni 1.11.3

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 4 punkt b

Neid kirjeid kajastatakse vastavalt selliste väärtpaberite krediidikvaliteedile kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III osa II jaotise 5. peatükiga ja artikliga 125.

780

1.2.2.13.4.1  krediidikvaliteedi aste 1

790

1.2.2.13.4.2  krediidikvaliteedi aste 2

800

1.2.2.12.4.3  krediidikvaliteedi aste 3

810-830

1.2.2.13.5  Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud väärtpaberid, mida ei ole kajastatud kirjetes 1.10 kuni 1.11.3

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 509 lõige 3

Neid kirjeid kajastatakse vastavalt selliste väärtpaberite krediidikvaliteedile kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III osa II jaotise 5. peatükiga ja artikliga 125.

810

1.2.2.13.5.1  krediidikvaliteedi aste 1

820

1.2.2.13.5.2  krediidikvaliteedi aste 2

830

1.2.2.13.5.3  krediidikvaliteedi aste 3

840

1.2.2.13.6  Tunnustatud börsil noteeritud aktsiad ja peamiste indeksitega seotud omakapitaliinstrumendid, mida ei ole emiteerinud krediidiasutus või investeerimisühing ise ega finantseerimisasutused

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 509 lõike 3 punkt c

850

1.2.2.13.7  Kuld

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 509 lõike 3 punkt c

860

1.2.2.13.8  Garanteeritud võlakirjad, mida ei ole eespool kajastatud

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 509 lõike 3 punkt c

870

1.2.2.13.9  Pandikirjad, mida ei ole eespool kajastatud

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 509 lõike 3 punkt c

880

1.2.2.13.10  Äriühingu võlakirjad, mida ei ole eespool kajastatud

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 509 lõike 3 punkt c

890

1.2.2.13.11  Kirjete 4.5 kuni 4.10 all kajastatud varal põhinevad fondid

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 509 lõike 3 punkt c

900-920

1.2.2.13.12  Muud keskpanga seisukohalt aktsepteeritavate väärtpaberite või laenude kategooriad

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 509 lõike 3 punkt b

900

1.2.2.13.12.1  kohalike omavalitsuste võlakirjad

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 509 lõike 3 punkt b

910

1.2.2.13.12.2  kommertsväärtpaberid

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 509 lõike 3 punkt b

920

1.2.2.13.12.3  krediidinõuded

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 4 punkt c

930-950

1.2.2.14  Aruandlus šariaadiga kooskõlas olevate varade kui artikli 509 lõike 2 punkti i kohaste alternatiivsete varade kohta

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 419 lõike 2 punkt a ja artikli 509 lõike 2 punkt i

Neid kirjed kajastatakse vastavalt käesoleva vormi kirjele 1.2.2 asjakohases alamkategoorias.

930

1.2.2.14.1  krediidikvaliteedi aste 1

940

1.2.2.14.2  krediidikvaliteedi aste 2

950

1.2.2.14.3  krediidikvaliteedi aste 3

960-1030

1.2.3  Hoiused, mida tuleb hoiustajal hoida

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 422 lõige 3

Selliste hoiuste, sealhulgas nõudmiseni ja tähtajalistest hoiuste kogusummat, mida tuleb hoiustajal hoida, kajastatakse olenevalt vastaspoole liigist veerus 010 („Finantssektorisse kuuluvate klientide hoiustatud summad”) või veerus 030 („Finantssektorisse mittekuuluvate klientide hoiustatud summad”) järgmistes alamkategooriates järgmiselt:

960-990

1.2.3.1  et saada kliiringteenuseid, hoiuteenuseid või rahavoogude juhtimise teenuseid (v.a korrespondentpangandusteenused või peamaakleri teenused)

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 422 lõike 3 punkt a

Selliste hoiuste kogusummat, mida tuleb hoiustajal hoida, et saada krediidiasutuselt või investeerimisühingult kliiringteenuseid, hoiuteenuseid või rahavoogude juhtimise teenuseid (v.a korrespondentpangandusteenused või peamaakleri teenused), kajastatakse järgmistes alamkategooriates järgmiselt:

[Märkus: Kliiringusuhe tähendab selles kontekstis teenuste osutamise kokkulepet, mis võimaldab klientidel kanda rahalisi vahendeid (või väärtpabereid) lõppsaajatele üle kaudselt riigisisestes arveldussüsteemides otseste osalejate kaudu. Sellised teenused piirduvad järgmise tegevusega: maksekorralduste edastamine, kooskõlastav võrdlemine ja kinnitamine; päevasisene arvelduskrediit, üleöö rahastamine ja arveldusjärgsete saldode säilitamine ning päevasiseste ja lõplike arvelduspositsioonide kindlakstegemine. Kliiring- ja sellega seotud teenuseid tuleb osutada institutsionaalsetele klientidele õiguslikult siduva kokkuleppe alusel (Basel III likviidsuseeskirjade teksti punkt 75).

Hoiusuhe tähendab selles kontekstis klientidele tehingute tegemise ja finantsvarade hoidmise protsessis nende eest varade hoidmise, aruandluse ja töötlemise teenuste osutamist ja/või sellega seotud tegevuste operatsiooniliste või administratiivsete elementide hõlbustamist. Hoidmisega seotud teenuseid peab osutama õiguslikult siduvate hoiuteenuse kokkulepete või institutsionaalsete investoritega sõlmitud muude sarnaste kokkulepete alusel. Kõnealused hoidmisega seotud teenused piirduvad väärtpaberitehingute arveldamise, lepinguliste maksete ülekandmise, tagatise töötlemise, valuutatehingute teostamise, seotud rahasaldode hoidmise ja rahavoogude juhtimise kõrvalteenuste osutamisega. Samuti kuulub selle hulka dividendide ja muu tulu vastuvõtmine, kliendipoolsed väärtpaberite märkimised ja lunastamised/tagasiostmised, ajakava kohased kliendi rahaliste vahendite väljamaksed ning teenustasude, maksude ja muude kulude maksmine. Hoiuteenused võivad lisaks laieneda vara ja trustide teenindamisele, likviidsete vahendite haldamisele (treasury), tinghoiukontodele, raha- ja väärtpaberiülekannetele, agenditeenustele, sh makse- ja arveldusteenustele (v.a korrespondentpangandus), kaubanduse rahastamisele ja hoidmistunnistustele (Basel III likviidsuseeskirjade teksti punkt 76).

Rahavoogude juhtimise suhe tähendab selles kontekstis klientidele rahavoogude juhtimise ja sellega seotud teenuste osutamist. Rahavoogude juhtimine ja sellega seotud]

960-970

1.2.3.1.1  mis on tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemiga või kolmandas riigis samaväärse hoiuste tagamise skeemiga

Selliste hoiuste kogusummat, mida tuleb hoiustajal hoida, et saada krediidiasutuselt või investeerimisühingult kliiringteenuseid, hoiuteenuseid või rahavoogude juhtimise teenuseid (v.a korrespondentpangandusteenused või peamaakleri tugiteenused), mis on tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemiga või kolmandas riigis samaväärse hoiuste tagamise skeemiga, kajastatakse järgmistes alamkategooriates järgmiselt:

960

1.2.3.1.1.1  mille puhul on tõendid selle kohta, et klient ei saa õiguspäraselt saadaolevaid summasid 30 päeva jooksul välja võtta ilma, et see seaks ohtu tema toimimise

Selliste hoiuste kogusumma, mida tuleb hoiustajal hoida, et saada krediidiasutuselt või investeerimisühingult kliiringteenuseid, hoiuteenuseid või rahavoogude juhtimise teenuseid (v.a korrespondentpangandusteenused või peamaakleri teenused), mis on tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemiga või kolmandas riigis samaväärse hoiuste tagamise skeemiga ning mille puhul on tõendid selle kohta, et klient ei saa õiguspäraselt saadaolevaid summasid 30 päeva jooksul välja võtta ilma, et see seaks ohtu tema toimimise.

970

1.2.3.1.1.2  mille puhul ei ole tõendeid selle kohta, et klient ei saa õiguspäraselt saadaolevaid summasid 30 päeva jooksul välja võtta ilma, et see seaks ohtu tema toimimise

Selliste hoiuste kogusummat, mida tuleb hoiustajal hoida, et saada krediidiasutuselt või investeerimisühingult kliiringteenuseid, hoiuteenuseid või rahavoogude juhtimise teenuseid (v.a korrespondentpangandusteenused või peamaakleri teenused), mis on tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemiga või kolmandas riigis samaväärse hoiuste tagamise skeemiga, kuid mille puhul ei ole tõendeid selle kohta, et klient ei saa õiguspäraselt saadaolevaid summasid 30 päeva jooksul välja võtta ilma, et see seaks ohtu tema toimimise, kajastatakse järgmistes alamkategooriates järgmiselt:

980-990

1.2.3.1.2  mis ei ole tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemiga või kolmandas riigis samaväärse hoiuste tagamise skeemiga

Selliste hoiuste kogusummat, mida tuleb hoiustajal hoida, et saada krediidiasutuselt või investeerimisühingult kliiringteenuseid, hoiuteenuseid või rahavoogude juhtimise teenuseid (v.a korrespondentpangandusteenused või peamaakleri teenused), mis ei ole tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemiga või kolmandas riigis samaväärse hoiuste tagamise skeemiga, kajastatakse järgmistes alamkategooriates järgmiselt:

980

1.2.3.1.2.1  mille puhul on tõendid selle kohta, et klient ei saa õiguspäraselt saadaolevaid summasid 30 päeva jooksul välja võtta ilma, et see seaks ohtu tema toimimise

Selliste hoiuste kogusumma, mida tuleb hoiustajal hoida, et saada krediidiasutuselt või investeerimisühingult kliiringteenuseid, hoiuteenuseid või rahavoogude juhtimise teenuseid (v.a korrespondentpangandusteenused või peamaakleri teenused), mis ei ole tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemiga või kolmandas riigis samaväärse hoiuste tagamise skeemiga ning mille puhul on tõendid selle kohta, et klient ei saa õiguspäraselt saadaolevaid summasid 30 päeva jooksul välja võtta ilma, et see seaks ohtu tema toimimise.

990

1.2.3.1.2.2  mille puhul ei ole tõendeid selle kohta, et klient ei saa õiguspäraselt saadaolevaid summasid 30 päeva jooksul välja võtta ilma, et see seaks ohtu tema toimimise

Selliste hoiuste kogusummat, mida tuleb hoiustajal hoida, et saada krediidiasutuselt või investeerimisühingult kliiringteenuseid, hoiuteenuseid või rahavoogude juhtimise teenuseid (v.a korrespondentpangandusteenused või peamaakleri teenused), mis ei ole tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemiga või kolmandas riigis samaväärse hoiuste tagamise skeemiga, kuid mille puhul ei ole tõendeid selle kohta, et klient ei saa õiguspäraselt saadaolevaid summasid 30 päeva jooksul välja võtta ilma, et see seaks ohtu tema toimimise, kajastatakse järgmistes alamkategooriates järgmiselt:

1000

1.2.3.2  muu kindlakskujunenud tegevussuhte raames kui kirjetes 1.2.3.1.1 ja 1.2.3.1.2 kajastatud suhe

Artikli 422 lõike 3 punkt c

Selliste hoiuste kogusumma, mida tuleb hoiustajal hoida muu kindlakskujunenud tegevussuhte raames kui kirjetes 1.2.3.1.1 ja 1.2.3.1.2 kajastatud suhe.

1010

1.2.3.2.1  sealhulgas korrespondentpangandusteenuste või peamaakleri teenuste raames

Selliste hoiuste kogusumma, mida tuleb hoiustajal hoida muu kindlakskujunenud tegevussuhte raames kui kirjetes 1.2.3.1.1 ja 1.2.3.1.2 kajastatud suhe, ning mille puhul on tegemist hoiustega, mis on seotud korrespondentpangandusteenuste või peamaakleri teenustega.

1020

1.2.3.4  seoses ühiste ülesannete jaotamisega krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi raames või sellise muu üksuse õigusliku või kohustusliku miinimumhoiusena, kes on sama krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liige

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 422 lõike 3 punkt b

Selliste hoiuste kogusumma, mida tuleb hoiustajal hoida seoses ühiste ülesannete jaotamisega krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi raames või sellise muu üksuse õigusliku või kohustusliku miinimumhoiusena, kes on sama krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liige.

1030

1.2.3.5  et talle osutataks kliiring- ja keskse krediidiasutuse teenuseid ja juhul kui krediidiasutus kuulub ühisesse võrku vastavalt õigusaktidele või põhikirjale

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 422 lõike 3 punkt d

Selliste hoiuste kogusumma, mida tuleb hoiustajal hoida, et talle osutataks kliiring- ja keskse krediidiasutuse teenuseid ja juhul kui krediidiasutus kuulub ühisesse võrku vastavalt õigusaktidele või põhikirjale.

1040

1.2.4  Kesksetes krediidiasutustes hoitavad krediidiasutuste hoiused, mida kooskõlas artikli 416 lõike 1 punktiga f käsitatakse likviidse varana

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 422 lõike 3 viimane lõik

Selliste kesksetes krediidiasutustes hoitavate krediidiasutuste hoiuste kogusumma, mida kooskõlas artikli 416 lõike 1 punktiga f käsitatakse likviidse varana.

1050

1.2.5  Likviidsusliinid artikli 416 lõike 1 punktis f sätestatud varade puhul

Artikli 416 lõike 1 punkt f

Likviidsusliinide kogusumma artikli 416 lõike 1 punktis f sätestatud varade puhul.

1060-1070

1.2.6  Finantssektorisse mittekuuluvate klientide hoiustest tulenevad kohustused, mida ei ole kajastatud kirjes 1.2.2 või 1.2.5

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 422 lõige 5

Finantssektorisse mittekuuluvate klientide hoiustest tulenevate kirjetes 1.2.2 ja 1.2.5 kajastamata kohustuste kogusumma.

1060

1.2.6.1  mis on tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemiga või kolmandas riigis samaväärse hoiuste tagamise skeemiga

1070

1.2.6  mis ei ole tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemiga või kolmandas riigis samaväärse hoiuste tagamise skeemiga

1060

1.2.7  II lisas loetletud lepingute alusel tasumisele kuuluv netosumma (arvesse ei võeta artikli 416 kohaselt likviidse varana käsitletavat saadavat tagatist)

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 422 lõige 6

II lisas loetletud lepingute alusel 30 päeva jooksul eeldatavalt tasumisele kuuluv netosumma.

Summasid:

— kajastatakse netopõhiselt kõigi vastaspoolte puhul;

— kajastatakse ilma artikli 416 kohaselt likviidse varana käsitletavat saadavat tagatist arvesse võtmata;

— ei kajastata turuhinnas hinnatud väärtuses, kuna turuhinnas hinnatud väärtus sisaldab ka hinnanguid vahendite tingimuslike sisse- ja väljavoolude kohta ning võib sisaldada rahavoogusid, mis leiavad aset pärast 30 päeva möödumist.

Märkus: Tasumisele kuuluvate nõuete netosummat kajastatakse vormi 1.3 „Vahendite sissevool” kirjes 1.1.6 (II lisas loetletud lepingute alusel eeldatavalt laekuvad netonõuded (arvesse ei võeta artikli 416 kohaselt likviidse varana käsitletavat saadavat tagatist)).

1090-1100

1.2.8  Kohustused, mille puhul pädev asutus on kindlaks määranud madalama vahendite väljavoolu

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 422 lõige 8

Selliste kohustuste kogusummat, mille puhul mille puhul pädev asutus on igal üksikjuhul eraldi kindlaks määranud madalama vahendite väljavoolu, kajastatakse järgmistes alamkategooriates järgmiselt:

1090

1.2.8.1  kui kõik artikli 422 lõike 8 punktides a, b, c ja d sätestatud tingimused on täidetud

Selliste kohustuste kogusumma, mille puhul pädev asutus on igal üksikjuhul eraldi andnud loa kasutada madalamat vahendite väljavoolu, kui kõik artikli 422 lõike 8 punktides a, b, c ja d sätestatud tingimused on täidetud.

1100

1.2.8.2  kui artikli 20 lõike 1 punktis b sätestatud grupisisese käsitluse kohaldamise eesmärgil on täidetud kõik artikli 422 lõike 8 punktides a, b ja c sätestatud tingimused seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingutega, kelle suhtes ei kohaldata artiklis 8 sätestatud erandit

Selliste kohustuste kogusumma, mille puhul pädev asutus on igal üksikjuhul eraldi andnud loa kasutada madalamat vahendite väljavoolu, kui artikli 20 lõike 1 punktis b sätestatud grupisisese käsitluse kohaldamise eesmärgil on täidetud kõik artikli 422 lõike 8 punktides a, b ja c sätestatud tingimused seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingutega, kelle suhtes ei kohaldata artiklis 8 sätestatud erandit.

1110-1120

1.2.9  Kohustused, sh mis tahes lepingulised kokkulepped (näiteks muud bilansivälised ja tingimuslikud rahastamiskohustused), mille puhul pädev asutus on MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 420 lõikes 2 osutatud hindamise järel kindlaks määranud kõrgema vahendite väljavoolu

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 420 lõike 1 punkt e ja artikli 420 lõige 2

Selliste kohustuste, sh mis tahes lepinguliste kokkulepete (näiteks muud bilansivälised ja tingimuslikud rahastamiskohustused) kogusumma, mille puhul pädev asutus on MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 420 lõikes 2 osutatud hindamise järel kindlaks määranud kõrgema vahendite väljavoolu.

1110

1.2.9  Kohustused, sh mis tahes lepingulised kokkulepped (näiteks muud bilansivälised ja tingimuslikud rahastamiskohustused), mille puhul pädev asutus on MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 420 lõikes 2 osutatud hindamise järel kindlaks määranud kõrgema vahendite väljavoolu

1120

1.2.9  Kohustused, sh mis tahes lepingulised kokkulepped (näiteks muud bilansivälised ja tingimuslikud rahastamiskohustused), mille puhul pädev asutus on MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 420 lõikes 2 osutatud hindamise järel kindlaks määranud kõrgema vahendite väljavoolu

1130

1.2.10  Kõik muud kohustused

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 422 lõige 7

Kõigi muude kohustuste kogusumma.

1140-1210

1.3  Vahendite täiendav väljavool

Vahendite täiendava väljavoolu kogusummat kajastatakse järgmistes alamkategooriates järgmiselt:

1140

1.3.1  tagatiste puhul, milleks on muu kui artikli 416 lõike 1 punktides a kuni c osutatud varad ja mille krediidiasutus või investeerimisühing on andnud II lisas loetletud lepingute korral

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 423 lõige 1

Sellise vahendite täiendava väljavoolu kogusummat, mis tuleneb tagatistest, milleks on muu kui artikli 416 lõike 1 punktides a kuni c osutatud varad ja mille krediidiasutus või investeerimisühing on andnud II lisas loetletud lepingute korral, kajastatakse järgmistes alamkategooriates järgmiselt:

1150

1.3.2  mis vastab täiendava tagatise vajadustele, mis tuleneksid krediidiasutuse või investeerimisühingu krediidikvaliteedi olulisest halvenemisest

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 423 lõige 2

Sellise vahendite väljavoolu kogusumma, mis vastab täiendava tagatise vajadustele, mis tuleneksid krediidiasutuse või investeerimisühingu krediidikvaliteedi olulisest halvenemisest.

1160

1.3.3  mis vastab täiendava tagatise vajadustele, mis tuleneksid negatiivse turustsenaariumi mõjust krediidiasutuse või investeerimisühingu tuletisinstrumentide tehingutele, rahastamistehingutele ja muudele lepingutele, kui need on olulised

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 423 lõige 3

Sellise vahendite väljavoolu kogusumma, mis vastab täiendava tagatise vajadustele, mis tuleneksid negatiivse turustsenaariumi mõjust.

1170

1.3.4  mis vastab selliste väärtpaberite ja muude varade turuhinnale, mis on lühikeseks müüdud ja tuleb üle anda 30 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing omab väärtpabereid, mis tuleb üle kanda või on laenanud need tingimustel, mille kohaselt tuleb need tagastada alles pärast 30 päeva möödumist ning väärtpaberid ei ole osa krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsetest varadest

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 423 lõige 4

Sellise vahendite väljavoolu kogusumma, mis vastab selliste väärtpaberite ja muude varade turuhinnale, mis on lühikeseks müüdud ja tuleb üle anda 30 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing omab väärtpabereid, mis tuleb üle kanda või on laenanud need tingimustel, mille kohaselt tuleb need tagastada alles pärast 30 päeva möödumist ning väärtpaberid ei ole osa krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsetest varadest.

1180

1.3.5  mis vastab krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavale ülemäärasele tagatisele, mida vastaspool saab igal ajal lepingu kohaselt sisse nõuda

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 423 lõike 5 punkt a

Sellise vahendite väljavoolu kogusumma, mis vastab krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavale ülemäärasele tagatisele, mida vastaspool saab igal ajal lepingu kohaselt sisse nõuda.

1190

1.3.6  mis vastab tagatisele, mis tuleb vastaspoolele tagastada

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 423 lõike 5 punkt b

Sellise vahendite väljavoolu kogusumma, mis vastab tagatisele, mis tuleb vastaspoolele tagastada.

1200

1.3.7  mis vastab tagatisele, mis vastab varale, mis kvalifitseeruks likviidse varana artikli 416 tähenduses ning millega võib ilma krediidiasutuse nõusolekuta asendada selle vara, mis vastab varale, mis ei kvalifitseeru likviidse varana artikli 416 tähenduses

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 423 lõike 5 punkt c

Sellise vahendite väljavoolu kogusumma, mis vastab tagatisele, mis vastab varale, mis kvalifitseeruks likviidse varana artikli 416 tähenduses ning millega võib ilma krediidiasutuse nõusolekuta asendada selle vara, mis vastab varale, mis ei kvalifitseeru likviidse varana artikli 416 tähenduses.

1210

1.3.8  Tagatisena saadud hoiused

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 423 lõige 6

Sellise vahendite väljavoolu kogusumma, mis vastab tagatisena saadud hoiustele.

1220-1370

1.4  Krediidilimiitidest ja likviidsuse tagamise tehingute raames võimaldatavatest likviidsuslimiitidest tulenev vahendite väljavool

Maksimaalset kasutatava limiidi kogusummat, mida saaks välja võtta kasutamata krediidi- ja likviidsuslimiitide arvelt, kajastatakse järgmistes alamkategooriates järgmiselt:

[Märkus: Kõnealuse maksimaalse kasutatava limiidi hindamisel võib maha arvata antava tagatise artikli 418 kohase väärtuse, kui krediidiasutus või investeerimisühing saab tagatist uuesti kasutada ning kui tagatis on likviidse vara vormis vastavalt artiklile 416. Antav tagatis ei või olla vara, mille on välja andnud tehingu vastaspool või üks tema sidusüksus. Kui vajalik teave on krediidiasutusele või investeerimisühingule kättesaadav, määratakse väärtpaberistamise eriotstarbelistele ettevõtjatele pakutavate krediidi- ja likviidsuslimiitide maksimaalne kasutatav summa kindlaks maksimaalse summana, mida saaks välja võtta, arvestades väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja enda kohustusi, mille tähtaeg saabub järgmise 30 päeva jooksul.

1220

1.4.1  Maksimaalne kasutatav limiit, mida saab välja võtta kasutamata krediidi- ja likviidsuslimiitide arvelt jaeklientide puhul

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 424 lõige 2

Maksimaalne kogusumma, mis saaks tuleneda kasutamata krediidi- ja likviidsuslimiitidest jaeklientide puhul, kui asjaomased tehingud kvalifitseeruvad krediidiriski standardmeetodi või sisereitingute meetodi alusel jaenõuete riskipositsiooni klassi.

1230-1240

1.4.2  Maksimaalne kasutatav limiit, mida saab välja võtta kasutamata krediidi- ja likviidsuslimiitide arvelt muude klientide kui jaeklientide ja finantssektorisse kuuluvate klientide puhul

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 424 lõige 3

Maksimaalne kogusumma, mis saaks tuleneda kasutamata krediidi- ja likviidsuslimiitidest muude klientide kui jaeklientide ja finantssektorisse kuuluvate klientide puhul, kui need limiidid vastavad järgmistele tingimustele:

a)  need ei kvalifitseeru krediidiriski standardmeetodi või sisereitingute meetodi alusel jaenõuete riskipositsiooni klassi;

b)  neid on võimaldatud klientidele, kes ei ole finantssektorisse kuuluvad kliendid;

c)  neid ei ole võimaldatud eesmärgiga asendada kliendi rahastamist olukordades, kus ta ei ole suuteline rahuldama oma rahastamisvajadust finantsturgudel.

1230

1.4.2.1 —  kasutamata krediidilimiidid

Kirje 1.4.2 kogusummast see osa, mille moodustavad kasutamata krediidilimiidid.

1240

1.4.2.2 —  kasutamata likviidsuslimiidid

Kirje 1.4.2 kogusummast see osa, mille moodustavad kasutamata likviidsuslimiidid.

1250

1.4.3  Maksimaalne kasutatav limiit, mida saab välja võtta kasutamata likviidsuslimiitide arvelt, mida on võimaldatud väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale, et ta saaks osta finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt muid varasid kui väärtpaberid, ning mis ületab praegu klientidelt ostetud varade summat, ja kui maksimaalne kasutatav limiit on lepinguga piiratud praegu ostetud varade summaga

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 424 lõige 4

Maksimaalne kogusumma, mis saaks tuleneda kasutamata likviidsuslimiitidest, mida on võimaldatud väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale, et ta saaks osta finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt muid varasid kui väärtpaberid.

1260-1270

1.4.4  Maksimaalne kasutatav limiit, mida saab välja võtta muude kasutamata krediidi- ja likviidsuslimiitide arvelt, mida ei ole kajastatud kirjetes 1.4.1, 1.4.2 või 1.4.3

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 424 lõige 5

Maksimaalne kogusumma, mis saaks tuleneda klientidele võimaldatud muudest kasutamata krediidi- ja likviidsuslimiitidest kui neist, mida on kajastatud kirjetes 1.4.1, 1.4.2 või 1.4.3. See hõlmab järgmist:

a)  likviidsuslimiidid, mida krediidiasutus või investeerimisühing on võimaldanud väärtpaberistamise eriotstarbelistele ettevõtjatele;

b)  kokkulepped, mille kohaselt krediidiasutus või investeerimisühing peab ostma varasid väärtpaberistamise eriotstarbeliselt ettevõtjalt või vahetama temaga varasid.

1260

1.4.4.1  mida on võimaldatud väärtpaberistamise eriotstarbelistele ettevõtjatele muul juhul kui kirjes 1.4.3 osutatud olukorras

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 424 lõike 5 punkt a

Kirje 1.4.4 kogusummast see osa, mis seondub väärtpaberistamise eriotstarbelistele ettevõtjatele võimaldatud muude limiitidega kui need, mida on kajastatud kirjes 1.4.3.

1270

1.4.4.2  kokkulepped, mille kohaselt krediidiasutus või investeerimisühing peab ostma varasid väärtpaberistamise eriotstarbeliselt ettevõtjalt või vahetama temaga varasid

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 424 lõike 5 punkt b

Kirje 1.4.4 kogusummast see osa, mis seondub kokkulepetega, mille kohaselt krediidiasutus või investeerimisühing peab ostma varasid väärtpaberistamise eriotstarbeliselt ettevõtjalt või vahetama temaga varasid.

1280-1290

1.4.4.3  krediidiasutustele võimaldatud limiidid

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 424 lõike 5 punkt c

Kirje 1.4.4 kogusummast see osa, mis seondub krediidiasutustele võimaldatud limiitidega.

1280

1.4.4.3.1  kasutamata krediidilimiidid

Kirje 1.4.4.3 kogusummast see osa, mis seondub kasutamata krediidilimiitidega.

1290

1.4.4.3.2  kasutamata likviidsuslimiidid

Kirje 1.4.4.3 kogusummast see osa, mis seondub kasutamata likviidsuslimiitidega.

1300-1310

1.4.4.4  finantseerimisasutustele ja investeerimisühingutele võimaldatud limiidid

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 424 lõike 5 punkt d

Kirje 1.4.4 kogusummast see osa, mis seondub finantseerimisasutustele ja investeerimisühingutele (ent mitte krediidiasutustele) võimaldatud limiitidega.

1300

1.4.4.4.1  kasutamata krediidilimiidid

Kirje 1.4.4.4 kogusummast see osa, mis seondub kasutamata krediidilimiitidega.

1310

1.4.4.4.2  kasutamata likviidsuslimiidid

Kirje 1.4.4.4 kogusummast see osa, mis seondub kasutamata likviidsuslimiitidega.

1320

1.4.4.5  muudele klientidele võimaldatud limiidid

Kirje 1.4.4 kogusummast see osa, mis seondub muudele klientidele võimaldatud limiitidega.

1330

1.4.4.6  grupisisestele üksustele võimaldatud limiidid

Kirje 1.4.4 kogusummast see osa, mis seondub grupisisestele üksustele võimaldatud limiitidega — MÄÄRUS (EL) NR 575/2013.

1340

1.4.5  Maksimaalne kasutatav limiit, mida saab välja võtta kasutamata krediidi- ja likviidsuslimiitide arvelt, mida on võimaldatud tugilaenude rahastamise eesmärgil

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 424 lõige 6

Maksimaalne kogusumma, mis saaks tuleneda kasutamata krediidi- ja likviidsuslimiitidest, mida on võimaldatud ainsa eesmärgiga otse või kaudselt rahastada tugilaene, mis kvalifitseeruvad artikli 424 lõigetes 2 ja 3 osutatud riskipositsiooni klassidesse. Need tugilaenud peavad olema kättesaadavad konkurentsivabal, mittetulunduslikul alusel ainult isikutele, kes ei ole finantssektorisse kuuluvad kliendid, et edendada asjaomase liikmesriigi keskvalitsuse või piirkondliku valitsuse avaliku poliitika eesmärke. Selliseid krediidi- ja likviidsuslimiite peab olema võimalik kasutada ainult tugilaenu taotluse alusel ja kuni sellise taotluse summa ulatuses.

1350

1.4.6  Maksimaalne kasutatav summa, mida saab välja võtta mis tahes muude tingimuslike kohustuste arvelt

Maksimaalne kogusumma, mis saaks tuleneda mis tahes muudest tingimuslikest kohustustest. Need tingimuslikud rahastamiskohustused võivad olla kas lepingulised või mittelepingulised ning need ei ole laenuandmiskohustused. Mittelepinguliste tingimuslike rahastamiskohustuste hulka kuuluvad müüdud toodete või osutatud teenuste sponsorlus või nendega seonduvad sidemed, mis võivad nõuda tulevikus stressiolukorras toetuse andmist või rahaliste vahendite võimaldamist. Mittelepingulised kohustused võivad olla integreeritud krediidiasutuse või investeerimisühingu müüdud, sponsoreeritud või algatatud finantstoodetesse ja instrumentidesse, millega võib kaasneda mainega seotud põhjustel antavast toetusest tulenev bilansi planeerimata kasv.

1360

1.4.6.1  mida on võimaldatud grupisisestele üksustele

Kirje 1.4.6 summast see osa, mis seondub grupisisestele üksustele võimaldatud summadega — MÄÄRUS (EL) NR 575/2013.

1370

1.4.7  Kapitalinõuete direktiivi artikli 105 kohased vahendite väljavoolud

Vahendite väljavoolu kogusumma, mis tuleneb MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 105 punktides a ja d nimetatud riskiteguritest, sel määral, mil need oodatavalt realiseeruvad järgneva 30 päeva jooksul.

LIKVIIDSUSE ARUANDLUS (5-OSALISE ARUANDE 3. OSA:VAHENDITE SISSEVOOL)

1.   Vahendite sissevool

1.1.   Üldised märkused

1. Käesolevas kokkuvõtlikus vormis esitatakse MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artiklis 412 sätestatud likviidsuskatte nõude täitmise seiramiseks vajalik teave järgneva 30 päeva põhjal mõõdetud likviidsete vahendite sissevoolu kohta. Halli värvi andmeväljasid ei pea krediidiasutused ja investeerimisühingud täitma.

2. MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 425 lõikes 2 on sätestatud, et:

(i) likviidsete vahendite sissevool koosneb ainult vahendite lepingupõhisest sissevoolust, mis tuleneb riskipositsioonidest, mille tasumise tähtaeg ei ole möödunud ning mille puhul pangal ei ole põhjust eeldada, et 30 päeva jooksul esineb kohustuste mittetäitmist;

(ii) likviidsete vahendite sissevoolu kohta antakse täies ulatuses aru.

3. Kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 425 lõikega 7 ei esita krediidiasutused ja investeerimisühingud teavet vahendite sissevoolu kohta mis tahes likviidsetest varadest, mille kohta esitatakse teave kooskõlas artikliga 416, välja arvatud varadega seoses tasumisele kuuluvad maksed, mida ei ole kajastatud vara turuväärtuses.

4. Kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 425 lõikega 8 ei esita krediidiasutused ja investeerimisühingud teavet vahendite sissevoolu kohta, mis tuleneb mis tahes uute kohustuste võtmisest.

1.2.   Vahendite sissevoolu alamvorm

1.2.1.   Konkreetsete ridade täitmise juhised



Rida

Viited õigussätetele ja juhised

010-030

VAHENDITE SISSEVOOL

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikkel 425

Vahendite kogusissevool.

Selles jaos kajastatavate rahaliste nõuete puhul on MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artiklis 425 sätestatud aruandluse eesmärgil selgelt kindlaks määratud, et need on potentsiaalseks likviidsete vahendite sissevoolu allikaks järgneva 30 päeva jooksul.

Iga alamkategooria „summa” veerus kajastatakse summat täies ulatuses, st ilma seda MÄÄRUSES (EL) NR 575/2013 sätestatud protsendimäärade võrra vähendamata.

010-980

1.  Vahendite sissevool

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikkel 425

Veerus 010 esitatakse rahaliste nõuete kogusumma, veerus 020 aga asjaomane vahendite sissevool pärast vajaduse korral vahendite sissevoolu määra kohaldamist.

010-060

1.1  Rahalised nõuded finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 425 lõike 2 punkt a

Finantssektorisse mittekuuluvate klientide poolt järgneva 30 päeva jooksul tasumisele kuuluvaid rahalisi nõudeid (sh intressimakseid) kajastatakse järgmistes alamkategooriates järgmiselt:

[Märkus: See hõlmab tähtaeguvaid laenusid, mille pikendamises on juba kokku lepitud. Laenude puhul, mis ei ole tähtaegumas, eeldatakse, et need ei kujuta endast raha sissevoolu, ning neid siin ei kajastata.]

010

1.1.1  Rahalised nõuded jaeklientide vastu

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 425 lõike 2 punkt a

Jaeklientide poolt järgneva 30 päeva jooksul tasumisele kuuluvad rahalised nõuded (sh intressimaksed), mille tasumise tähtaeg ei ole möödunud ning mille puhul pangal ei ole põhjust eeldada, et 30 päeva jooksul esineb kohustuste mittetäitmist.

020

1.1.2  Rahalised nõuded finantssektorivälistest äriühingutest klientide vastu

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 425 lõike 2 punkt a

Finantssektorivälistest äriühingutest klientide poolt järgneva 30 päeva jooksul tasumisele kuuluvad rahalised nõuded (sh intressimaksed), mille tasumise tähtaeg ei ole möödunud ning mille puhul pangal ei ole põhjust eeldada, et 30 päeva jooksul esineb kohustuste mittetäitmist.

030

1.1.2.1  mida võlgnikust krediidiasutus või investeerimisühing käsitleb vastavalt artikli 422 lõigetele 3 ja 4

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 425 lõike 2 punkt e

Kirjes 1.1.2 kajastatud summa hulgas kogusumma, mille krediidiasutus või investeerimisühing peab tasuma, et saada kliiring- või hoiuteenuseid või rahavoogude juhtimise teenuseid kooskõlas artikli 422 lõigetega 3 ja 4.

040

1.1.3  Rahalised nõuded keskpankade vastu

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 425 lõike 2 punkt a

Keskpankade poolt järgneva 30 päeva jooksul tasumisele kuuluvad rahalised nõuded (sh intressimaksed), mille tasumise tähtaeg ei ole möödunud ning mille puhul pangal ei ole põhjust eeldada, et 30 päeva jooksul esineb kohustuste mittetäitmist.

050

1.1.3.1  mida võlgnikust krediidiasutus või investeerimisühing käsitleb vastavalt artikli 422 lõigetele 3 ja 4

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 425 lõike 2 punkt e

Kirjes 1.1.3 kajastatud summa hulgas kogusumma, mille krediidiasutus või investeerimisühing peab tasuma, et saada kliiring- või hoiuteenuseid või rahavoogude juhtimise teenuseid kooskõlas artikli 422 lõigetega 3 ja 4.

060

1.1.4  Rahalised nõuded muude finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 425 lõike 2 punkt a

Finantssektorisse mittekuuluvate klientide poolt järgneva 30 päeva jooksul tasumisele kuuluvate selliste ridadel 1.1.1 kuni 1.1.3 kajastamata rahaliste nõuete (sh intressimaksed) kogusumma, mille tasumise tähtaeg ei ole möödunud ning mille puhul pangal ei ole põhjust eeldada, et 30 päeva jooksul esineb kohustuste mittetäitmist.

070-080

1.2  Rahalised nõuded finantssektorisse kuuluvate klientide vastu

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 425 lõige 2

Finantssektorisse kuuluvate klientide poolt järgneva 30 päeva jooksul tasumisele kuuluvate selliste rahaliste nõuete (sh intressimaksed) kogusumma, mille tasumise tähtaeg ei ole möödunud ning mille puhul pangal ei ole põhjust eeldada, et 30 päeva jooksul esineb kohustuste mittetäitmist.

Tagatud laenuandmistehinguid ja kapitaliturupõhiseid tehinguid kajastatakse jaos 1.2.

070

1.2.1  mida võlgnikust krediidiasutus või investeerimisühing käsitleb vastavalt artikli 422 lõigetele 3 ja 4

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 425 lõike 2 punkt e

Kirjes 1.2 kajastatud summa hulgas rahalised nõuded, mille krediidiasutus või investeerimisühing peab tasuma, et saada kliiring- või hoiuteenuseid või rahavoogude juhtimise teenuseid kooskõlas artikli 422 lõigetega 3 ja 4.

080

1.2.2  mille puhul pädev asutus on kooskõlas artikli 422 lõikega 8 andnud loa kohaldada madalamat vahendite väljavoolu protsendimäära

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 422 lõige 8

Kirjes 1.2 kajastatud summa hulgas rahalised nõuded, mille puhul pädev asutus on kooskõlas artikli 422 lõikega 8 andnud loa kohaldada madalamat vahendite väljavoolu protsendimäära.

090

1.3  Kaubanduse rahastamise tehingutest tulenevad rahalised nõuded vastavalt artikli 425 lõike 2 punktile b

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 425 lõike 2 punkt b

Kaubanduse rahastamise tehingutest tulenevad rahalised nõuded vastavalt artikli 425 lõike 2 punktile b.

100

1.4  Määratlemata lepingulise lõpptähtajaga varad vastavalt artikli 425 lõike 2 punktile c

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 425 lõike 2 punkt c

Määratlemata lepingulise lõpptähtajaga varad vastavalt artikli 425 lõike 2 punktile c.

110

1.5  Rahalised nõuded, mis tulenevad olulistesse indeksitesse kaasatud omakapitaliinstrumentide positsioonidest, tingimusel et neid ei arvestata topelt likviidsete varadega

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 425 lõike 2 punkt f

Rahalised nõuded, mis tulenevad olulistesse indeksitesse kaasatud omakapitaliinstrumentide positsioonidest, tingimusel et neid ei arvestata topelt likviidsete varadega.

120-930

1.6  Artiklis 192 määratletud tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad rahalised nõuded

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 425 lõike 2 punkt d

Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks summa, mis vastab tagatud laenuandmistehingute ja kapitaliturupõhiste tehingutega seotud vahendite sissevoolule järgneva 30 päeva jooksul, ning kõnealuste tehingute tagatiseks olevate asjaomaste varade turuväärtuse järgmiste alamkategooriate puhul.

Kooskõlas artikliga 192:

1.  „tagatud laenuandmistehing” — mis tahes tehing, millest tuleneb tagatisega kaetud riskipositsioon, mis ei sisalda sätet, millega antakse krediidiasutusele või investeerimisühingule õigus saada võimendustagatist vähemalt kord päevast;

2.  „kapitaliturupõhine tehing” — mis tahes tehing, millest tuleneb tagatisega kaetud riskipositsioon ja mis sisaldab sätet, millega antakse krediidiasutusele või investeerimisühingule õigus saada võimendustagatist vähemalt kord päevas.

Seetõttu kajastatakse käesolevas jaos kõiki tehinguid, kus krediidiasutus või investeerimisühing on andnud tagatisega rahalist laenu (näiteks MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 4 punktis 83 määratletud pöördrepotehingud), mille lõpptähtaeg saabub 30 päeva jooksul.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad 30 päeva jooksul tasumisele kuuluvat summat veergudes 010, 030 ja 050 ning tagatud laenuandmistehingute ja kapitaliturupõhiste tehingute tagatiseks olevate varade turuväärtust veergudes 020, 040 ja 060, olenevalt kvaliteedikategooriast, millesse vara on määratud (väga kõrge likviidsus ja krediidikvaliteet, kõrge likviidsus ja krediidikvaliteet või muu likviidsus ja krediidikvaliteet).

Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad tehingud kvaliteedikategooriatesse selliselt, et määravad kindlaks tehingu tagatiseks oleva vara likviidsuse ja krediidikvaliteedi, kasutades selleks samasid kriteeriume, mida kohaldatakse ka varade kajastamisel vormis 1.1 „Varad”.

See tähendab, et kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõikega 1 teevad krediidiasutused ja investeerimisühingud kuni väga kõrge ja kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteedi ühtse määratluse kehtestamiseni vastavalt MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artiklile 460 ise kindlaks asjaomases valuutas võõrandatavad varad, mis on vastavalt kas kõrge või väga kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga.

Kui krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatiste kogumis leidub nii „väga kõrge”, „kõrge” kui ka „muu” likviidsuse ja krediidikvaliteediga varasid ning ükski vara ei ole spetsiaalselt määratud tagama tagatud laenuandmistehingut või kapitaliturupõhist tehingut, eeldab krediidiasutus või investeerimisühing, et esimesena määratakse neid tagama madalaima likviidsuse ja krediidikvaliteediga varad, st varad, mis on „muu likviidsuse ja krediidikvaliteediga”. Alles siis, kui kõik sellised varad on täielikult ära määratud, määratakse neid tagama „kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga” varad. Alles siis, kui ka kõik sellised varad on täielikult ära määratud, määratakse neid tagama „väga kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga” varad.

120-190

1.6.1  Muu võõrandatav vara, milleks on nõuded üksuste vastu või mida garanteerivad üksused, kes on sätestatud

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 1 punktis c.

Siin kajastatakse asjakohases alamkategoorias tehinguid, mis on tagatud võõrandatavate varadega.

Selles jaos kajastatakse varasid, mille puhul on selgelt kindlaks määratud, et need on potentsiaalselt väga kõrge või kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga.

Selles jaos kajastatavad varad peavad vastama kõigile kohaldatavatele nõuetele, mis on sätestatud MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artiklites 416 ja 417.

120-130

1.6.1.1  võõrandatav vara, milleks on liikmesriigi keskvalitsuse, maksude kogumiseks maksualast autonoomsust omava piirkonna või kolmanda riigi keskvalitsuse vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded, asjaomase kesk- või piirkondliku valitsuse omavääringus, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul tekib selles liikmesriigis või kolmandas riigis likviidsusrisk, mida ta katab neid likviidseid varasid omades

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt i

120

1.6.1.1.1  milleks on nimetatud üksuste vastu olevad nõuded

Likviidsete varade vormi kirjes 1.3.1 nimetatud varad, mille puhul on tegemist nõuetega eespool nimetatud vastaspoolte vastu, kooskõlas artikli 416 lõike 1 punkti c alapunktiga i.

130

1.6.1.1.2  milleks on nimetatud üksuste poolt garanteeritud nõuded

Likviidsete varade vormi kirjes 1.3.1 nimetatud varad, mida garanteerivad eespool nimetatud vastaspooled, kooskõlas artikli 416 lõike 1 punkti c alapunktiga i.

140-150

1.6.1.2  võõrandatav vara, milleks on keskpankade ja avaliku sektori asutuste (kes ei ole keskvalitsuse üksused) vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded, asjaomase keskpanga või avaliku sektori asutuse omavääringus

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt ii

140

1.6.1.2.1  milleks on nimetatud üksuste vastu olevad nõuded

Likviidsete varade vormi kirjes 1.3.2 nimetatud varad, mille puhul on tegemist nõuetega eespool nimetatud vastaspoolte vastu, kooskõlas artikli 416 lõike 1 punkti c alapunktiga ii.

150

1.6.1.2.2  milleks on nimetatud üksuste poolt garanteeritud nõuded

Likviidsete varade vormi kirjes 1.3.2 nimetatud varad, mida garanteerivad eespool nimetatud vastaspooled, kooskõlas artikli 416 lõike 1 punkti c alapunktiga ii.

160-170

1.6.1.3  võõrandatav vara, milleks on nõuded järgmiste üksuste vastu või mida garanteerivad järgmised üksused: Rahvusvaheliste Arvelduste Pank, Rahvusvaheline Valuutafond, Euroopa Komisjon ja mitmepoolsed arengupangad

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt iii

160

1.6.1.3.1  milleks on nimetatud üksuste vastu olevad nõuded

Likviidsete varade vormi kirjes 1.3.3 nimetatud varad, mille puhul on tegemist nõuetega eespool nimetatud vastaspoolte vastu, kooskõlas artikli 416 lõike 1 punkti c alapunktiga iii.

170

1.6.1.3.2  milleks on nimetatud üksuste poolt garanteeritud nõuded

Likviidsete varade vormi kirjes 1.3.3 nimetatud varad, mida garanteerivad eespool nimetatud vastaspooled, kooskõlas artikli 416 lõike 1 punkti c alapunktiga iii.

180-190

1.6.1.4  võõrandatav vara, milleks on Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ja Euroopa stabiilsusmehhanismi vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt iv

180

1.6.1.4.1  milleks on nimetatud üksuste vastu olevad nõuded

Likviidsete varade vormi kirjes 1.3.4 nimetatud varad, mille puhul on tegemist nõuetega eespool nimetatud vastaspoolte vastu, kooskõlas artikli 416 lõike 1 punkti c alapunktiga iv.

190

1.6.1.4.2  milleks on nimetatud üksuste poolt garanteeritud nõuded

Likviidsete varade vormi kirjes 1.3.4 nimetatud varad, mida garanteerivad eespool nimetatud vastaspooled, kooskõlas artikli 416 lõike 1 punkti c alapunktiga iv.

200-220

1.6.2  Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate selliste aktsiate või osakute kogusumma, mille alusvaraks on artikli 416 lõikes 1 sätestatud varad

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõige 6

Siin kajastatakse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate selliste aktsiate või osakute kogusummat, mille alusvaraks on MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõikes 1 sätestatud varad, kasutades selleks asjakohast alamkategooriat vastavalt likviidsuskatte nõude likviidsete varade vormile.

200

1.6.2.1  mille alusvaraks on artikli 416 lõike 1 punktis a sätestatud varad

210

1.6.2.2  mille alusvaraks on artikli 416 lõike 1 punktides b ja c sätestatud varad

220

1.6.2.3  mille alusvaraks on artikli 416 lõike 1 punktis d sätestatud varad

230

1.6.3  Liikmesriigi kesk- või piirkondliku valitsuse asutatud krediidiasutuse poolt väljaantud varad

Liikmesriigi kesk- või piirkondliku valitsuse asutatud krediidiasutuse poolt väljaantud varad, mille puhul on täidetud vähemalt üks artikli 416 lõike 2 punkti a alapunktis iii sätestatud tingimustest.

240-260

1.6.4  Finantssektoriväliste äriühingute poolt väljaantud äriühingu võlakirjad

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 1 punkt b või d

Finantssektoriväliste äriühingute poolt väljaantud äriühingu võlakirjasid kajastatakse vastavalt nende krediidikvaliteedile kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikliga 122, kasutades asjakohast alamkategooriat.

240

1.6.4.1  krediidikvaliteedi aste 1

250

1.6.4.2  krediidikvaliteedi aste 2

260

1.6.4.3  krediidikvaliteedi aste 3

270-290

1.6.5  Krediidiasutuse poolt väljaantud võlakirjad, mida saab käsitleda artikli 129 lõikes 4 või 5 sätestatud korras

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 2 punkti a alapunkt i

Võlakirjasid, mida saab käsitleda artikli 129 lõikes 4 või 5 sätestatud korras, kajastatakse vastavalt nende krediidikvaliteedile kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 129 lõikega 4 või 5, kasutades asjakohast alamkategooriat.

270

1.6.5.1  krediidikvaliteedi aste 1

280

1.6.5.2  krediidikvaliteedi aste 2

290

1.6.5.3  krediidikvaliteedi aste 3

300-320

1.6.6  Krediidiasutuse poolt väljaantud varaga tagatud instrumendid, mis on kõrgeima krediidikvaliteediga, nagu EBA on selle kehtestanud vastavalt artikli 509 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud kriteeriumitele

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 2 punkti a alapunkt i

Neid kirjeid kajastatakse vastavalt instrumentide krediidikvaliteedile kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 II jaotise 5. peatükiga ning artiklitega 123, 124, 125 ja 126, kasutades asjakohast alamkategooriat.

300

1.6.6.1  krediidikvaliteedi aste 1

310

1.6.6.2  krediidikvaliteedi aste 2

320

1.6.6.3  krediidikvaliteedi aste 3

330-350

1.6.7  Real 1.6.6 kajastatud instrumentide hulgas olevad instrumendid, mis on tagatud elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 2 punkti a alapunkt i

Neid kirjeid kajastatakse vastavalt instrumentide krediidikvaliteedile kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 II jaotise 5. peatükiga ning artiklitega 123, 124, 125 ja 126, kasutades asjakohast alamkategooriat.

330

1.6.7.1  krediidikvaliteedi aste 1

340

1.6.7.2  krediidikvaliteedi aste 2

350

1.6.7.3  krediidikvaliteedi aste 3

360-380

1.6.8  Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 määratletud võlakirjad, välja arvatud likviidsete varade vormi real 1.9 osutatud võlakirjad

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 2 punkti a alapunkt ii

Neid kirjeid kajastatakse vastavalt selliste võlakirjade krediidikvaliteedile kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 129 lõikega 4 või 5 asjakohases alamkategoorias.

360

1.6.8.1  krediidikvaliteedi aste 1

370

1.6.8.2  krediidikvaliteedi aste 2

380

1.6.8.3  krediidikvaliteedi aste 3

390-410

1.6.9  Muu võõrandatav vara, millel on väga kõrge likviidsus ja krediidikvaliteet

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 1 punkt b

Neid kirjeid kajastatakse vastavalt vara krediidikvaliteedile kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III osa II jaotise 2. peatükiga asjakohases alamkategoorias.

Siin kajastatakse üksnes kirjeid, mida ei kajastata eespool toodud ridadel.

390

1.6.9.1  krediidikvaliteedi aste 1

400

1.6.9.2  krediidikvaliteedi aste 2

410

1.6.9.3  krediidikvaliteedi aste 3

420-440

1.6.10  Muu võõrandatav vara, millel on kõrge likviidsus ja krediidikvaliteet

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 416 lõike 1 punkt d

Neid kirjeid kajastatakse vastavalt vara krediidikvaliteedile kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III osa II jaotise 2. peatükiga asjakohases alamkategoorias.

Siin kajastatakse üksnes kirjeid, mida ei kajastata eespool toodud ridadel.

420

1.6.10.1  krediidikvaliteedi aste 1

430

1.6.10.2  krediidikvaliteedi aste 2

440

1.6.10.3  krediidikvaliteedi aste 3

450-460

1.6.11  MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 ARTIKLI 416 LÕIKE 1 PUNKTIDES b JA d SÄTESTATUD NÕUETELE VASTAVAD, KUID ARTIKLI 417 PUNKTIDES b VÕI c SÄTESTATUD NÕUETELE MITTEVASTAVAD VARAD

Kirjeid kajastatakse vaid ühes allpool esitatud alamkategoorias — seda ka juhul, kui need ei vasta kummalegi sättele.

450

1.6.11.1  Varad, mis ei kuulu likviidsuse juhtimise funktsiooni kontrolli alla

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 417 punkt c

460

1.6.11.2  Varad, mida ei ole õiguslikult ja praktiliselt võimalik igal ajal järgneva 30 päeva jooksul realiseerida kohese müügi või lihtsate repolepingute kaudu aktsepteeritud repoturgudel

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 417 punkt b

470-660

1.6.12  Kirjed, mille suhtes kohaldatakse likviidset vara käsitlevat täiendavat aruandlust

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad siin ainult varasid, mille suhtes kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisaga kohaldatakse likviidset vara käsitlevat täiendavat aruandlust. Kõik kirjed, välja arvatud jagudes 3.1, 3.2 ja 3.9 osutatud kirjed, peavad vastama kõnealuse lisa viimases lõigus sätestatud tingimustele.

Neid kirjeid kajastatakse siin asjakohases alamkategoorias.

Siin kajastatakse üksnes kirjeid, mida ei kajastata mujal käesolevas vormis.

470

1.6.12.1  Raha

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 1

Raha (sealhulgas müntide ja pangatähtede/valuuta) kogusumma. Siin kajastatakse vaid raha, mis ei vasta mitte ühelegi artikli 416 lõike 3 punktides c, d ja e sätestatud tingimusele ning mida seetõttu ei saa kajastada aruandekirje 1.1 all.

Tuleks tähele panna, et siin ei kajastata raha, mis on hoiustatud teistes krediidiasutustes ja investeerimisühingutes, ning kui see kvalifitseerub järgneva 30 päeva jooksul tasumisele kuuluvate rahaliste nõuetena, kajastatakse seda selle asemel vormi 1.3 „Vahendite sissevool” tagatise kategoorias.

480

1.6.12.2  Nõuded keskpankade vastu selles ulatuses, milles neid nõudeid saab stressiolukorras rahuldada

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 2

Keskpankade vastu olevate nõuete kogusumma selles ulatuses, milles neid nõudeid saab stressiolukorras rahuldada. Siin kajastatakse vaid nõudeid, mis ei vasta mitte ühelegi artikli 416 lõike 3 punktides c, d ja e sätestatud tingimusele ning mida seetõttu ei saa kajastada aruandekirje 1.3 all.

490-530

1.6.12.3  Vabalt võõrandatavad väärtpaberid riskikaaluga 0 %, mis ei ole krediidiasutuse või investeerimisühingu ega ühegi selle sidusüksuse kohustus

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 3

Väärtpaberid riskikaaluga 0 %, milleks on liikmesriigi või kolmanda riigi keskvalitsuse vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded, nagu on osutatud III lisa punktis 3. Millest:

490

1.6.12.3.1  milleks on riikide vastu olevad nõuded

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 3

500

1.6.12.3.2  milleks on riikide poolt garanteeritud nõuded

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 3

510

1.6.12.3.3  milleks on keskpankade vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 3

520

1.6.12.3.4  milleks on avaliku sektori asutuste (kes ei ole keskvalitsuse üksused), maksude kogumiseks maksualast autonoomsust omavate piirkondade ja kohalike omavalitsuste vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 3

530

1.6.12.3.5  milleks on Rahvusvaheliste Arvelduste Panga, Rahvusvahelise Valuutafondi, Euroopa Liidu, Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi, Euroopa stabiilsusmehhanismi või mitmepoolsete arengupankade vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 3

540

1.6.12.4  Muud kui kirjes 3.3 osutatud vabalt võõrandatavad väärtpaberid, milleks on riikide või keskpankade vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded, kui sellised väärtpaberid on emiteeritud omavääringus riigi või keskpanga poolt selles vääringus ja riigis, milles likviidsusrisk esineb, või mis on emiteeritud välisvääringus, sel määral, mil sellise võla omamine vastab panga kõnealuses kolmandas riigis toimuva tegevuse likviidsusvajadusele

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 4

550-590

1.6.12.5  Vabalt võõrandatavad väärtpaberid riskikaaluga 20 %, mis ei ole krediidiasutuse või investeerimisühingu ega ühegi selle sidusüksuse kohustus

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 5

Väärtpaberid riskikaaluga 20 %, milleks on liikmesriigi või kolmanda riigi keskvalitsuse vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded, nagu on osutatud III lisa punktis 5. Millest:

550

1.6.12.5.1  milleks on riikide vastu olevad nõuded

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 5

560

1.6.12.5.2  milleks on riikide poolt garanteeritud nõuded

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 5

570

1.6.12.5.3  milleks on keskpankade vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 5

580

1.6.12.5.4  milleks on avaliku sektori asutuste (kes ei ole keskvalitsuse üksused), maksude kogumiseks maksualast autonoomsust omavate piirkondade ja kohalike omavalitsuste vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 5

590

1.6.12.5.5  milleks on Rahvusvaheliste Arvelduste Panga, Rahvusvahelise Valuutafondi, Euroopa Liidu, Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi, Euroopa stabiilsusmehhanismi või mitmepoolsete arengupankade vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 5

600

1.6.12.6  Vabalt võõrandatavad väärtpaberid, välja arvatud kirjetes 3.3 kuni 3.5.6 osutatud väärtpaberid, millele III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt määratakse riskikaal 20 % või parem riskikaal või millel sisereitingu kohaselt on samaväärne krediidikvaliteet ning mis vastavad mõnele MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punktis 6 sätestatud tingimustest

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 6

610

1.6.12.7  Vabalt võõrandatavad väärtpaberid, välja arvatud kirjetes 3.3 kuni 3.6 osutatud väärtpaberid, millele III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt määratakse riskikaal 50 % või parem riskikaal või millel sisereitingu kohaselt on samaväärne krediidikvaliteet ning mis ei ole nõuded väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja, krediidiasutuse, investeerimisühingu ega ühegi selle sidusüksuse vastu

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 7

620

1.6.12.8  Vabalt võõrandatavad väärtpaberid, välja arvatud kirjetes 3.3 kuni 3.7 osutatud väärtpaberid, mis on tagatud varaga, millele III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt määratakse riskikaal 35 % või parem riskikaal või millel sisereitingu kohaselt on samaväärne krediidikvaliteet ning mis on täielikult tagatud elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga vastavalt artiklile 125

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 8

630

1.6.12.9  Keskpankade poolt rahapoliitika raames tagatud ootel krediidilimiidid (välja arvatud hädaolukorras antav likviidsusabi) selles ulatuses, milles need krediidilimiidid ei ole tagatud likviidsete varadega

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 9

Keskpankade poolt rahapoliitika raames tagatud ootel krediidilimiitide (välja arvatud hädaolukorras antav likviidsusabi) kogusumma selles ulatuses, milles need krediidilimiidid ei ole tagatud likviidsete varadega

640

1.6.12.10  Õigusaktidega või põhikirjas nõutavad minimaalsed hoiused keskses krediidiasutuses ning muu likviidne vara, mis on põhikirja- või lepingujärgselt kättesaadav keskselt krediidiasutuselt või krediidiasutustelt või investeerimisühingutelt, kes kuuluvad artikli 113 lõikes 7 osutatud võrgustikku või kelle suhtes saab kohaldada artiklis 10 sätestatud erandit, selles ulatuses, milles kõnealune vara ei ole tagatud likviidse varaga, kui krediidiasutus kuulub vastavalt õigusaktidele või põhikirjale ühisesse võrku

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 10

650

1.6.12.11  Börsil kaubeldavad keskse vastaspoole kaudu kliiritavad lihtaktsiad, mis kuuluvad olulisse aktsiaindeksisse, mis on nomineeritud liikmesriigi omavääringus ja mida ei ole emiteerinud krediidiasutus või investeerimisühing või mõni selle sidusüksus

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 11

660

1.6.12.12  Tunnustatud börsil noteeritud vastutaval hoiul olev kuld

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III lisa punkt 12

670-920

1.6.13  MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 ARTIKLIS 416 SÄTESTATUD NÕUETELE MITTEVASTAVAD, kuid MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 417 punktides b ja c sätestatud nõuetele vastavad varad

Neid kirjeid kajastatakse siin likviidsete varade vormi asjakohases alamkategoorias.

670-690

1.6.13.1  Finantssektori äriühingute poolt väljaantud äriühingu võlakirjad

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõige 2

Neid kirjeid kajastatakse vastavalt võlakirjade krediidikvaliteedile kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 120 lõikega 1.

670

1.6.13.1.1  krediidikvaliteedi aste 1

680

1.6.13.1.2  krediidikvaliteedi aste 2

690

1.6.13.1.3  krediidikvaliteedi aste 3

700-720

1.6.13.2  Enda emissioonid

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 3 punkt b

Neid kirjeid kajastatakse vastavalt emissioonide krediidikvaliteedile kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 120 lõikega 1.

700

1.6.13.2.1  krediidikvaliteedi aste 1

710

1.6.13.2.2  krediidikvaliteedi aste 2

720

1.6.13.2.3  krediidikvaliteedi aste 3

730-750

1.6.13.3  Krediidiasutuse tagamata emissioonid

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikkel 416

Neid kirjeid kajastatakse vastavalt emissioonide krediidikvaliteedile kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 120 lõikega 1.

730

1.6.13.3.1  krediidikvaliteedi aste 1

740

1.6.13.3.2  krediidikvaliteedi aste 2

750

1.6.13.3  krediidikvaliteedi aste 3

760-780

1.6.13.4  Varaga tagatud väärtpaberid, mida ei ole kajastatud kirjes 1.6.6

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 4 punkt b

Neid kirjeid kajastatakse vastavalt selliste väärtpaberite krediidikvaliteedile kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III osa II jaotise 5. peatükiga ja artikliga 125.

760

1.6.13.4.1  krediidikvaliteedi aste 1

770

1.6.13.4.2  krediidikvaliteedi aste 2

780

1.6.13.4.3  krediidikvaliteedi aste 3

790-810

1.6.13.5  Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud väärtpaberid, mida ei ole kajastatud kirjes 1.6.7

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 509 lõige 3

Neid kirjeid kajastatakse vastavalt selliste väärtpaberite krediidikvaliteedile kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 III osa II jaotise 5. peatükiga ja artikliga 125.

790

1.6.13.5.1  krediidikvaliteedi aste 1

800

1.6.13.5.2  krediidikvaliteedi aste 2

810

1.6.13.5.3  krediidikvaliteedi aste 3

820

1.6.13.6  Tunnustatud börsil noteeritud aktsiad ja peamiste indeksitega seotud omakapitaliinstrumendid, mida ei ole emiteerinud krediidiasutus või investeerimisühing ise ega finantseerimisasutused

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 4 punkt a ja artikli 509 lõike 3 punkt c

830

1.6.13.7  Kuld

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 4 punkt a ja artikli 509 lõike 3 punkt c

840

1.6.13.8  Garanteeritud võlakirjad, mida ei ole eespool kajastatud

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 509 lõike 3 punkt c

850

1.6.13.9  Pandikirjad, mida ei ole eespool kajastatud

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 509 lõike 3 punkt c

860

1.6.13.10  Äriühingu võlakirjad, mida ei ole eespool kajastatud

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 509 lõike 3 punkt c

870

1.6.13.11  Kirjete 1.6.13.6 kuni 1.6.13.10 all kajastatud varal põhinevad fondid

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 509 lõike 3 punkt c

880-900

1.6.13.12  Muud keskpanga seisukohalt aktsepteeritavate väärtpaberite või laenude kategooriad

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 509 lõike 3 punkt b

880

1.6.13.12.1  kohalike omavalitsuste võlakirjad

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 509 lõike 3 punkt b

890

1.6.13.12.2  kommertsväärtpaberid

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 509 lõike 3 punkt b

900

1.6.13.12.3  krediidinõuded

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 4 punkt c

910-930

1.6.13.13  alternatiivina artikli 416 tähenduses likviidse varana kvalifitseeruvale varale šariaadiga kooskõlas olevad finantstooted kasutamiseks šariaadile vastavate pankade puhul vastavalt artikli 509 lõike 2 punktile i

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 509 lõike 2 punkt i

910

1.6.13.13.1  krediidikvaliteedi aste 1

920

1.6.13.13.2  krediidikvaliteedi aste 2

930

1.6.13.13.3  krediidikvaliteedi aste 3

940-960

1.7  Kasutamata krediidi- ja likviidsuslimiidid ja muud kohustused, mis on saadud grupisisestelt üksustelt vastavalt artikli 425 lõikele 4

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 425 lõige 4

Selliste kasutamata krediidi- ja likviidsuslimiitide ja grupisisestelt üksustelt saadud muude kohustuste kogusumma, mille puhul pädev asutus on igal üksikjuhul eraldi andnud loa kasutada kõrgemat vahendite sissevoolu, kajastatakse järgmistes alamkategooriates järgmiselt:

940

1.7.1  kui kõik artikli 425 lõike 4 punktides a, b ja c sätestatud tingimused on täidetud

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 425 lõike 4 punktid a, b ja c

Kõigi selliste rahaliste nõuete kogusumma, mille puhul pädev asutus on igal üksikjuhul eraldi andnud loa kasutada kõrgemat vahendite sissevoolu, kui kõik artikli 425 lõike 4 punktides a, b ja c sätestatud tingimused on täidetud.

950

1.7.2  kasutamata krediidi- ja likviidsuslimiidid ja muud kohustused, mis on saadud grupisisestelt üksustelt vastavalt artikli 425 lõikele 5, kui pädevad asutused on loobunud artikli 425 lõike 4 punkti d kohaldamisest ning artikli 20 lõike 1 punktis b sätestatud grupisisese käsitluse kohaldamise eesmärgil on täidetud kõik artikli 425 lõike 4 punktides a, b ja c sätestatud tingimused seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingutega, kelle suhtes ei kohaldata artiklis 8 sätestatud erandit

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 425 lõike 4 punktid a, b, c ja d

Kõigi selliste rahaliste nõuete kogusumma, mille puhul pädev asutus on igal üksikjuhul eraldi andnud loa kasutada kõrgemat vahendite sissevoolu, kui artikli 20 lõike 1 punktis b sätestatud grupisisese käsitluse kohaldamise eesmärgil on täidetud kõik artikli 425 lõike 4 punktides a, b ja c sätestatud tingimused seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingutega, kelle suhtes ei kohaldata artiklis 8 sätestatud erandit, ning kui artikli 425 lõike 4 punktis d sätestatud tingimuse kohaldamisest on loobutud.

960

1.7.3  II lisas loetletud lepingute alusel eeldatavalt laekuvad netonõuded (arvesse ei võeta artikli 416 kohaselt likviidse varana käsitletavat saadavat tagatist)

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 425 lõige 3

II lisas loetletud lepingute alusel 30 päeva jooksul eeldatavalt laekuvate nõuete netosumma.

Summasid:

— kajastatakse netopõhiselt kõigi vastaspoolte puhul;

— kajastatakse ilma artikli 416 kohaselt likviidse varana käsitletavat saadavat tagatist arvesse võtmata;

— ei kajastata turuhinnas hinnatud väärtuses, kuna turuhinnas hinnatud väärtus sisaldab ka hinnanguid vahendite tingimuslike sisse- ja väljavoolude kohta ning võib sisaldada rahavoogusid, mis leiavad aset pärast 30 päeva möödumist.

Märkus: Tasumisele kuuluvate kohustuste netosummat kajastatakse vormi 1.2 „Vahendite väljavool” kirjes 1.2.7 (II lisas loetletud lepingute alusel tasumisele kuuluv netosumma (arvesse ei võeta artikli 416 kohaselt likviidse varana käsitletavat saadavat tagatist)

970

1.8  Likviidsete varadega seoses tasumisele kuuluvad maksed, mis ei ole kajastatud vara turuväärtuses

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 425 lõige 7

Artikli 416 kohaselt likviidse varana kvalifitseeruvate varadega seoses tasumisele kuuluvate mis tahes maksete kogusumma, mida ei ole kajastatud kõnealuse vara turuväärtuses.

980

1.9  Muud vahendite sissevoolud

Kõigi selliste muude tasumisele kuuluvate vahendite sissevoolude kogusumma, mida ei ole kajastatud kirjetes 1.1 kuni 1.8.

990

2.  Ülempiiri ületamise tõttu välja arvatud vahendite sissevoolude kogusumma

Kõigi selliste rahaliste nõuete kogusumma, mis arvatakse välja vahendite sissevoolu ülempiiri ületamise tõttu, mis on MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 425 lõike 1 kohaselt kehtestatud tasemel 75 % vahendite väljavoolust. See nõuab kontrollimist vahendite väljavoolu kogusummaga, mis arvutatakse vahendite väljavoolu vormi alusel.

1000-1030

3.  Ülempiirist välja arvatavad vahendite sissevoolud

1000

3.1  Laenuvõtjate ja võlakirjainvestorite vastu olevad rahalised nõuded, mis on seotud hüpoteeklaenude andmisega

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 425 lõige 1

Antud hüpoteeklaenud, mida on rahastatud võlakirjadega, mille suhtes saab kohaldada artikli 129 lõikes 4, 5 või 6 sätestatud käsitlust, nagu määratletud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4.

1010

3.2  Vahendite sissevoolud tugilaenudest, mida krediidiasutus või investeerimisühing on vahendanud

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 425 lõige 1

1020

3.3  Vahendite sissevoolud, mida saab käsitleda vastavalt artikli 113 lõikele 6 või 7

Selliste vahendite sissevoolude kogusumma, mille puhul on tegemist muudes krediidiasutustes ja investeerimisühingutes hoitavate hoiustega, mida saab käsitleda vastavalt artikli 113 lõikele 6 või 7 ning mis arvatakse seetõttu vahendite sissevoolu ülempiirist välja.

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 425 lõige 1

1030

3.4  Grupisiseselt üksuselt lähtuvad vahendite sissevoolud, mille pädev asutus on heaks kiitnud

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 425 lõige 1

LIKVIIDSUSE ARUANDLUS (5-OSALISE ARUANDE 4. OSA: TAGATISE VAHETUSTEHINGUD)

Üldised märkused

1. Käesolevas kokkuvõtlikus vormis esitatakse teave, mis võimaldab EBA-l hinnata, kas tagatud laenuandmistehingud ja tagatise vahetustehingud, kus artikli 416 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud likviidsed varad on saadud tagatise vastu, mis ei kvalifitseeru artikli 416 lõike 1 punktide a, b ja c alla, on nõuetekohaselt suletud.

(a) Tagatise vahetustehingute alamvorm

i. Konkreetsete ridade täitmise juhised



Rida

Viited õigussätetele ja juhised

1.  Tagatise vahetustehingud

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 415 lõike 1 teine lõik

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad siin kõiki tagatise vahetustehinguid, kus artikli 416 lõike 1 punktides a, b või c osutatud likviidsed varad on saadud tagatise vastu, mis ei kvalifitseeru artikli 416 lõike 1 punktide a, b ja c alla.

Varasid, mis ei kvalifitseeru MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 1 punktide a, b ja c alla, nimetatakse käesolevas vormis „muudeks varadeks”.

Tagatise vahetustehinguid, mille lõpptähtaeg saabub kuni 30 päeva pärast, kajastatakse veergudes 010 ja 020. Veerus 010 kajastatakse tinglikku väärtust. Veerus 020 kajastatakse turuväärtust.

Tagatise vahetustehinguid, mille lõpptähtaeg saabub hiljem kui 30 päeva pärast, kajastatakse veergudes 030 ja 040. Veerus 030 kajastatakse tinglikku väärtust. Veerus 040 kajastatakse turuväärtust.

010-060

1.0  Varad

010

1.1  Raha ja nõuded keskpankade vastu

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 1 punkt a

020

1.2  Muu võõrandatav vara kooskõlas artikli 416 lõike 1 punktiga b

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 1 punkt b

030-060

1.3  Muu võõrandatav vara, milleks on nõuded üksuste vastu või mida garanteerivad üksused, kes on sätestatud

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 1 punktis c.

Kajastatakse järgmiseid alamkategooriaid:

030

1.3.1.  võõrandatav vara, milleks on liikmesriigi keskvalitsuse, maksude kogumiseks maksualast autonoomsust omava piirkonna või kolmanda riigi keskvalitsuse vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded, asjaomase kesk- või piirkondliku valitsuse omavääringus, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul tekib selles liikmesriigis või kolmandas riigis likviidsusrisk, mida ta katab neid likviidseid varasid omades

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt i

040

1.3.2  võõrandatav vara, milleks on nõuded järgmiste üksuste vastu või mida garanteerivad järgmised üksused: keskpangad ja avaliku sektori asutused (kes ei ole keskvalitsuse üksused) asjaomase keskpanga või avaliku sektori asutuse omavääringus

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt ii

050

1.3.3  võõrandatav vara, milleks on nõuded järgmiste üksuste vastu või mida garanteerivad järgmised üksused: Rahvusvaheliste Arvelduste Pank, Rahvusvaheline Valuutafond, Euroopa Komisjon ja mitmepoolsed arengupangad

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt iii

060

1.3.4  võõrandatav vara, milleks on Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ja Euroopa stabiilsusmehhanismi vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt iv

LIKVIIDSUSE ARUANDLUS (5-OSALISE ARUANDE 5. OSA: STABIILNE RAHASTAMINE)

1.   Stabiilset rahastamist pakkuvad kirjed

1.1.   Üldised märkused

1. Käesolevas kokkuvõtlikus vormis esitatakse teave stabiilset rahastamist pakkuvate kirjete kohta. Halli värvi andmeväljasid ei pea krediidiasutused ja investeerimisühingud täitma.

2. Siin kajastatakse kõiki krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis kajastatavaid omavahendeid ja kohustusi. Nende kahe kategooria kogusumma peab seega vastama krediidiasutuse või investeerimisühingu varade kogusummale.

3. Kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 427 lõikega 2 kajastatakse kohustusi viies tähtajaklassis järgmiselt:

a) kohustusi, mille lõpptähtaeg või varaseim kuupäev, millal neid saab lepingu kohaselt välja maksta (olenevalt sellest, kumb neist kuupäevadest on varasem) jääb ajavahemikku kuni kolm kuud aruandekuupäevast arvates, kajastatakse asjaomase kategooria veerus F. Siin kajastatakse kõiki nõudmiseni hoiuseid;

b) kohustusi, mille lõpptähtaeg või varaseim kuupäev, millal neid saab lepingu kohaselt välja maksta (olenevalt sellest, kumb neist kuupäevadest on varasem) jääb ajavahemikku kolm kuni kuus kuud aruandekuupäevast arvates, kajastatakse asjaomase kategooria veerus G;

c) kohustusi, mille lõpptähtaeg või varaseim kuupäev, millal neid saab lepingu kohaselt välja maksta (olenevalt sellest, kumb neist kuupäevadest on varasem) jääb ajavahemikku kuus kuni üheksa kuud aruandekuupäevast arvates, kajastatakse asjaomase kategooria veerus H;

d) kohustusi, mille lõpptähtaeg või varaseim kuupäev, millal neid saab lepingu kohaselt välja maksta (olenevalt sellest, kumb neist kuupäevadest on varasem) jääb ajavahemikku üheksa kuni 12 kuud aruandekuupäevast arvates, kajastatakse asjaomase kategooria veerus I;

e) kohustusi, mille lõpptähtaeg või varaseim kuupäev, millal neid saab lepingu kohaselt välja maksta (olenevalt sellest, kumb neist kuupäevadest on varasem) on hilisem kui üks aasta aruandekuupäevast arvates, kajastatakse asjaomase kategooria veerus J.

4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud eeldavad, et investorid kasutavad tagasiostuvõimalust varaseimal võimalikul kuupäeval. Rahastamise puhul, mille korral on ette nähtud tagasiostuvõimalused, mida krediidiasutus või investeerimisühing saab kasutada oma äranägemisel, tuleb arvesse võtta mainega seotud tegureid, mis võivad piirata krediidiasutuse või investeerimisühingu suutlikkust tagasiostuvõimalust kasutada. Eelkõige, kui turu ootuste kohaselt lunastatakse teatavad kohustused enne nende juriidilist lõpptähtaega, siis võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud eelduseks sellise käitumise.

5. Jaos 1.2 kajastatavate jaehoiuste puhul kasutatakse kättesaadava stabiilse rahastamise vormis samasid lõpptähtaja eeldusi kui likviidsuskatte vormis.

1.2.   Stabiilset rahastamist pakkuvad kirjed

1.2.1.   Konkreetsete ridade täitmise juhised



Rida

Viited õigussätetele ja juhised

010-250

1  STABIILSET RAHASTAMIST PAKKUVAD KIRJED

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikkel 427

Omavahendite kogusummasid kajastatakse veerus J järgmistes alamkategooriates järgmiselt:

[Märkus: Instrumente (v.a kirje 1.1.3), mis muu poolest kvalifitseeruksid omavahenditena kajastamiseks, kuid mis enam ei vasta omavahendite määratlusele (nt instrumendid, mis enam ei kvalifitseeru oma lõpptähtaja tõttu), kajastatakse selle asemel jao 1.2 „Kohustused, välja arvatud omavahendid” asjakohases alamkategoorias.

010-030

1.1  Omavahendid

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 427 lõike 1 punkt a

Omavahendite alamkomponendid (pärast mahaarvamiste kohaldamist), mis koosnevad MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artiklites 25 ja 71 sätestatud esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite summast, ja nendega seotud elemendid.

010

1.1.1  Esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 427 lõike 1 punkti a alapunkt i

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artiklis 25 sätestatud esimese taseme omavahendite kogusumma.

020

1.1.2  Teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 427 lõike 1 punkti a alapunkt ii

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artiklis 71 sätestatud teise taseme omavahendite kogusumma.

030

1.1.3  Muud eelisaktsiad ja kapitaliinstrumendid, mis ületavad teise taseme omavahendite lubatud summat ning mille tegelik lõpptähtaeg on üks aasta või rohkem

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 427 lõike 1 punkti a alapunkt iii

Muud eelisaktsiad ja kapitaliinstrumendid, mis ületavad teise taseme omavahendite lubatud summat ning mille tegelik lõpptähtaeg on üks aasta või rohkem.

040-260

1.2  Kohustused, välja arvatud omavahendid

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 427 lõike 1 punkt b

Kohustuste (välja arvatud omavahendite) kogusummat kajastatakse veergudes 010 kuni 050 kas vastavalt nende lõpptähtajale või varaseimale kuupäevale, millal neid saab lepingu kohaselt välja maksta (olenevalt sellest, kumb neist kuupäevadest on varasem) järgmistes alamkategooriates järgmiselt:

040-060

1.2.1  Jaehoiused

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 427 lõike 1 punkti b alapunktid i ja ii

Jaehoiuste kogusummat kajastatakse veergudes 010 kuni 050 kas vastavalt nende lõpptähtajale või varaseimale kuupäevale, millal neid saab lepingu kohaselt välja võtta (olenevalt sellest, kumb neist kuupäevadest on varasem) järgmistes alamkategooriates järgmiselt:

040

1.2.1.1  nagu määratletud artikli 421 lõikes 1

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt i

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 421 lõike 1 kohaste jaehoiuste kogusumma, nagu seda on kajastatud likviidsuskatte vormi 1.2 „Vahendite väljavool” kirjes 1.1.1, selliste jaehoiuste puhul, mille lõpptähtaeg on lühem kui 30 päeva.

050

1.2.1.2  nagu määratletud artikli 421 lõikes 2

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt ii

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 421 lõike 2 kohaste jaehoiuste kogusumma, nagu seda on kajastatud likviidsuskatte vormi 1.2 „Vahendite väljavool” kirjetes 1.1.2 kuni 1.1.3, selliste jaehoiuste puhul, mille lõpptähtaeg on lühem kui 30 päeva.

060

1.2.1.3  mille suhtes kohaldatakse artikli 421 lõikes 1 või 2 sätestatud väljavooludest suuremaid väljavoolusid

Selliste jaehoiuste kogusumma, mille suhtes kohaldatakse artikli 421 lõikes 1 või 2 sätestatud väljavooludest suuremaid väljavoolusid, nagu neid on kajastatud likviidsuskatte vormi „Vahendite väljavool” kirjes 1.1.4.

070-130

1.2.2  Kohustused finantssektorisse mittekuuluvate klientide ees

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 427 lõike 1 punkti b alapunktid vii ja iii

Finantssektorisse mittekuuluvate klientide ees olevate kohustuste kogusumma.

070-090

1.2.2.1  Tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad kohustused

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt ix

Artiklis 192 määratletud tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevate, finantssektorisse mittekuuluvate klientide ees olevate kohustuste kogusumma.

070

1.2.2.1.1  mis on tagatud väga kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga varadega

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt ix

Kogusumma, mis on tagatud väga kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga varadega, nagu neid on kajastatud 1.1. „Varad” jao 1 all „väga kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga varadena”.

080

1.2.2.1.2  mis on tagatud kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga varadega

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt ix

Kogusumma, mis on tagatud kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga varadega, nagu neid on kajastatud 1.1. „Varad” jao 1 all „kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga varadena”.

090

1.2.2.1.3  mis on tagatud mis tahes muude varadega

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt ix

Kogusumma, mis on tagatud muude varadega, mida ei ole kajastatud kirjes 1.2.2.1.1 või 1.2.2.1.2.

100

1.2.2.2  Tagamata laenuandmistehingutest tulenevad kohustused

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt vii

Tagamata laenuandmistehingutest tulenevate, finantssektorisse mittekuuluvate klientide ees olevate kohustuste kogusumma.

110-130

1.2.2.3  Kohustused, mis kvalifitseeruvad artikli 422 lõigetes 3 ja 4 sätestatud käsitluseks

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt iii

Artikli 422 lõigetes 3 ja 4 sätestatud käsitluseks kvalifitseeruvate kohustuste kogusumma.

110

1.2.2.3.1  kirjes 1.2.2.3 kajastatud kohustused, mis on tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemiga või kolmandas riigis samaväärse hoiuste tagamise skeemiga

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt iv

Kirjes 1.2.2.3 kajastatud kohustuste hulgas selliste kohustuste kogusumma, mis on tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemiga või kolmandas riigis samaväärse hoiuste tagamise skeemiga.

120

1.2.2.3.2  kirjes 1.2.2.3 kajastatud kohustused, mis jäävad artikli 422 lõike 3 punkti b reguleerimisalasse

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt v

Kirjes 1.2.2.3 kajastatud kohustuste hulgas selliste hoiuste kogusumma, mis jäävad artikli 422 lõike 3 punkti b reguleerimisalasse.

130

1.2.2.3.3  kirjes 1.2.2.3 kajastatud kohustused, mis jäävad artikli 422 lõike 3 punkti d reguleerimisalasse

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt vi

Kirjes 1.2.2.2.1 kajastatud kohustuste hulgas selliste hoiuste kogusumma, mis jäävad artikli 422 lõike 3 punkti d reguleerimisalasse.

140-200

1.2.3  Kohustused finantssektorisse kuuluvate klientide ees

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt viii

Finantssektorisse kuuluvate klientide ees olevate kohustuste kogusumma.

140-160

1.2.3.1  Tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad kohustused

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt ix

Artiklis 192 määratletud tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevate, finantssektorisse kuuluvate klientide ees olevate kohustuste kogusumma.

140

1.2.3.1.1  mis on tagatud väga kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga varadega

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt ix

Kogusumma, mis on tagatud väga kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga varadega, nagu neid on kajastatud 1.1. „Varad” jao 1 all „väga kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga varadena”.

150

1.2.3.1.2  mis on tagatud kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga varadega

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt ix

Kogusumma, mis on tagatud kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga varadega, nagu neid on kajastatud 1.1. „Varad” jao 1 all „kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga varadena”.

160

1.2.3.1.3  mis on tagatud mis tahes muude varadega

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt ix

Kogusumma, mis on tagatud muude varadega, mida ei ole kajastatud kirjes 1.2.2.1.1 või 1.2.2.1.2.

170

1.2.3.2  Tagamata laenuandmistehingutest tulenevad kohustused

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt viii

Tagamata laenuandmistehingutest tulenevate, finantssektorisse kuuluvate klientide ees olevate kohustuste kogusumma.

180-200

1.2.3.3  Kohustused, mis kvalifitseeruvad artikli 422 lõigetes 3 ja 4 sätestatud käsitluseks

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt iii

Artikli 422 lõigetes 3 ja 4 sätestatud käsitluseks kvalifitseeruvate kohustuste kogusumma.

180

1.2.3.3.1  kirjes 1.2.3.3 kajastatud kohustused, mis on tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemiga või kolmandas riigis samaväärse hoiuste tagamise skeemiga

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt iv

Kirjes 1.2.3.3 kajastatud kohustuste hulgas selliste kohustuste kogusumma, mis on tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemiga või kolmandas riigis samaväärse hoiuste tagamise skeemiga.

190

1.2.3.3.2  kirjes 1.2.3.3 kajastatud kohustused, mis jäävad artikli 422 lõike 3 punkti b reguleerimisalasse

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt v

Kirjes 1.2.3.3 kajastatud kohustuste hulgas selliste hoiuste kogusumma, mis jäävad artikli 422 lõike 3 punkti b reguleerimisalasse.

200

1.2.3.3.3  kirjes 1.2.3.3 kajastatud kohustused, mis jäävad artikli 422 lõike 3 punkti d reguleerimisalasse

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt vi

Kirjes 1.2.2.2.1 kajastatud kohustuste hulgas selliste hoiuste kogusumma, mis jäävad artikli 422 lõike 3 punkti d reguleerimisalasse.

210

1.2.4  Kohustused, mis tulenevad emiteeritud väärtpaberitest, mille suhtes saab kohaldada artikli 129 lõikes 4 või 5 sätestatud käsitlust

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt x

Selliste kohustuste kogusumma, mis tulenevad emiteeritud väärtpaberitest, mille suhtes saab kohaldada artiklis 129 sätestatud käsitlust (pandikirjad).

220

1.2.5  Kohustused, mis tulenevad väärtpaberitest, mis on määratletud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt x

Selliste kohustuste kogusumma, mis tulenevad emiteeritud väärtpaberitest, mille suhtes saab kohaldada direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 sätestatud käsitlust (pandikirjad).

230

1.2.6  Muud kohustused, mis tulenevad emiteeritud väärtpaberitest

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt xi

Emiteeritud väärtpaberitest tulenevate selliste kohustuste kogusumma, mida ei ole kajastatud kirjes 1.1.

240

1.2.7  Tuletisinstrumentide alusel tasumisele kuuluvaid summasid käsitlevatest lepingutest tulenevad kohustused

Tuletisinstrumentide alusel tasumisele kuuluvaid summasid käsitlevatest lepingutest tulenevate kohustuste kogusumma.

250

1.2.8  Mis tahes muud kohustused

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt xii

Mis tahes muude kohustuste kogusumma.

2.   Stabiilset rahastamist eeldavad kirjed

2.1.   Üldised märkused

1. Käesolevas kokkuvõtlikus vormis esitatakse teave stabiilset rahastamist eeldavate kirjete kohta. Halli värvi andmeväljasid ei pea krediidiasutused ja investeerimisühingud täitma.

2. Siin kajastatakse kõiki krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis kajastatavaid varasid. Kajastatav kogusumma väljendab seega kõigi omavahendite ja kohustuste summat kokku.

3. Lõpptähtaja käsitlemine:

(i) Kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 428 lõikega 2 kajastatakse kirjeid viies tähtajaklassis järgmiselt:

a) varasid, mille lõpptähtaeg või varaseim kuupäev, millal neid saab lepingu kohaselt välja maksta (olenevalt sellest, kumb neist kuupäevadest on varasem) jääb ajavahemikku kuni kolm kuud aruandekuupäevast arvates, kajastatakse olenevalt asjaomasest kategooriast kas veerus 010, 060 või 110;

b) varasid, mille lõpptähtaeg või varaseim kuupäev, millal neid saab lepingu kohaselt välja maksta (olenevalt sellest, kumb neist kuupäevadest on varasem) jääb ajavahemikku kolm kuni kuus kuud aruandekuupäevast arvates, kajastatakse olenevalt asjaomasest kategooriast kas veerus 020, 070 või 120;

c) varasid, mille lõpptähtaeg või varaseim kuupäev, millal neid saab lepingu kohaselt välja maksta (olenevalt sellest, kumb neist kuupäevadest on varasem) jääb ajavahemikku kuus kuni üheksa kuud aruandekuupäevast arvates, kajastatakse olenevalt asjaomasest kategooriast kas veerus 030, 080 või 130;

d) varasid, mille lõpptähtaeg või varaseim kuupäev, millal neid saab lepingu kohaselt välja maksta (olenevalt sellest, kumb neist kuupäevadest on varasem) jääb ajavahemikku üheksa kuni 12 kuud aruandekuupäevast arvates, kajastatakse olenevalt asjaomasest kategooriast kas veerus 040, 090 või 140;

e) varasid, mille lõpptähtaeg või varaseim kuupäev, millal neid saab lepingu kohaselt välja maksta (olenevalt sellest, kumb neist kuupäevadest on varasem) on hilisem kui üks aasta aruandekuupäevast arvates, ning omavahendeid kajastatakse olenevalt asjaomasest kategooriast kas veerus 050, 100 või 150.

(ii) Tagasiostuvõimaluste korral, mida krediidiasutus või investeerimisühing saab kasutada oma äranägemisel, võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse mainega seotud tegureid, mis võivad piirata suutlikkust tagasiostuvõimalust mitte kasutada. Eelkõige, kui kolmandate isikute ootuste kohaselt tagasiostuvõimalust ei kasutata, siis võtab krediidiasutus või investeerimisühing varade käesolevas vormis kajastamisel eelduseks sellise käitumise.

(iii) Varasid kajastatakse vastavalt nende lepingulisele järelejäänud tähtajale ja mitte vastavalt käitumise kohta tehtud eeldustele.

4. Kooskõlas MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikliga 510 esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud stabiilse rahastamise seire eesmärgil iga varakategooria puhul, mida on kajastatud nõutavas stabiilse rahastamise vormis, eraldi jaotuse varade kohta, mis on koormatud järgmiselt:

(i) Kajastatud koormamata varade summat kajastatakse esimeses alamkategoorias.

(ii) Kajastatud koormatud varade summat kajastatakse asjakohasel alamreal olenevalt ajavahemikust, mille jooksul need on koormatud, järgmiselt:

i. kuni 3 kuu jooksul;

ii. ajavahemikul 3 kuni 6 kuud;

iii. ajavahemikul 6 kuni 9 kuud;

iv. ajavahemikul 9 kuni 12 kuud;

v. kauem kui 12 kuud.

5. Tagatud laenuandmistehingute ja kapitaliturupõhiste tehingute raames saadud või väljalaenatud varade käsitlus vastavalt MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artiklile 192:

(i) Krediidiasutused ja investeerimisühingud jätavad välja varad, mille nad on laenuks võtnud selliste MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 192 kohaste tagatud laenuandmistehingute ja kapitaliturupõhiste tehingute (nt pöördrepotehingud ja tagatise vahetustehingud) raames, kus nad ise ei ole tegelikuks tulusaajaks.

(ii) Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad varasid, mille nad on laenuks andnud selliste MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 192 kohaste tagatud laenuandmistehingute ja kapitaliturupõhiste tehingute (nt repotehingud või tagatise vahetustehingud) raames, kus nad on jäänud ise tegelikuks tulusaajaks.

(iii) Kui krediidiasutus või investeerimisühing on koormanud repotehingutes väärtpabereid, mis on antud laenuks MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 192 kohaste tagatud laenuandmistehingute ja kapitaliturupõhiste tehingute raames, kuid on jäänud ise tegelikuks tulusaajaks ning kajastavad neid jätkuvalt oma bilansis, määravad nad sellised väärtpaberid asjakohasesse stabiilset rahastamist eeldavate kirjete kategooriasse.

6. Tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste ja nõuete käsitlemine:

(i) Krediidiasutuste ja investeerimisühingute bilansis on tavaliselt nii tuletisinstrumentidest tulenevad netokohustused (s.o tasumisele kuuluvad summad) kui ka tuletisinstrumentidest tulenevad netovarad (s.o nõuded). Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad asjaomaseid summasid kooskõlas regulatiivsete tasaarvestuseeskirjadega, mitte raamatupidamiseeskirjadega, ning kajastavad neid nii vormis 1.1 „Nõutav rahastamine” kui ka vormis 1.2 „Stabiilne rahastamine”.

2.2.   Stabiilset rahastamist eeldavad kirjed

2.2.1.   Konkreetsete ridade täitmise juhised



Rida

Viited õigussätetele ja juhised

010-1320

1  STABIILSET RAHASTAMIST EELDAVAD KIRJED

Koguvarasid kajastatakse järgmiselt:

1.  Varasid, mida ei kajastata likviidsuskatte vormi täitmise eesmärgil likviidse varana, kajastatakse veergudes P–T.

2.  Varasid, mida käsitatakse likviidsuskatte vormi veergude täitmise eesmärgil väga kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga varana, kajastatakse veergudes F–J.

3.  Varasid, mida käsitatakse likviidsuskatte vormi täitmise eesmärgil kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga varana, kajastatakse veergudes K–O.

Varasid kajastatakse kas vastavalt nende lõpptähtajale või varaseimale kuupäevale, millal neid saab lepingu kohaselt välja maksta, olenevalt sellest, kumb neist kuupäevadest on varasem.

010-470

1.1  Varad, mis kvalifitseeruksid artikli 416 kohaselt likviidsete varadena

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 428 lõike 1 punkt a

Artiklis 416 osutatud koguvarasid kajastatakse asjaomasel alamreal või -ridadel ja asjaomases veerus või veergudes.

010

1.1.1  Raha

Artikli 416 lõike 1 punkt a

Raha (sealhulgas müntide ja pangatähtede/valuuta) kogusumma.

020

1.1.2  Nõuded keskpankade vastu

Artikli 416 lõike 1 punkt a

Keskpankades hoitavate hoiuste kogusumma.

030

1.1.2.1  millest: nõuded, mille saab stressiolukorras rahuldada

Artikli 416 lõike 1 punkt a

Keskpankades hoitavate hoiuste kogusumma selles ulatuses, milles neid hoiuseid saab stressiolukorras välja võtta.

040-050

1.1.3  võõrandatav vara, milleks on liikmesriigi või kolmanda riigi keskvalitsuse vastu olevad või tema poolt garanteeritud nõuded, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul tekib selles liikmesriigis või kolmandas riigis likviidsusrisk, mida ta katab neid likviidseid varasid omades

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt i

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 1 punkti c alapunktis i osutatud võõrandatavate varade kogusumma.

040

1.1.3.1  milleks on nimetatud üksuste vastu olevad nõuded

050

1.1.3.2  milleks on nimetatud üksuste poolt garanteeritud nõuded

060-070

1.1.4  võõrandatav vara, milleks on keskpankade ja avaliku sektori asutuste (kes ei ole keskvalitsuse üksused) vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded, asjaomase keskpanga või avaliku sektori asutuse omavääringus

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt ii

060

1.1.4.1  milleks on nimetatud üksuste vastu olevad nõuded

070

1.1.4.2  milleks on nimetatud üksuste poolt garanteeritud nõuded

080-150

1.1.5  võõrandatav vara, milleks on Rahvusvaheliste Arvelduste Panga, Rahvusvahelise Valuutafondi, Euroopa Komisjoni ja mitmepoolsete arengupankade vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt iii

080

1.1.5.1  a) milleks on nimetatud üksuste vastu olevad nõuded

090

1.1.5.2  a) milleks on nimetatud üksuste poolt garanteeritud nõuded

100

1.1.5.1  b) koormamata summa

110

1.1.5.2  b) koormatud kuni 3 kuu jooksul

120

1.1.5.3  b) koormatud ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

130

1.1.5.4  b) koormatud ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

140

1.1.5.5  b) koormatud ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

150

1.1.5.6  b) koormatud kauem kui 12 kuud

152-153

1.1.6  võõrandatav vara, milleks on Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ja Euroopa stabiilsusmehhanismi vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 1 punkti c alapunkt iii

152

1.1.6.1  milleks on nimetatud üksuste vastu olevad nõuded

153

1.1.6.2  milleks on nimetatud üksuste poolt garanteeritud nõuded

160-230

1.1.7  Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate selliste aktsiate või osakute kogusumma, mille alusvaraks on artikli 416 lõikes 1 sätestatud varad

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõige 6

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõikes 6 osutatud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiate või osakute turuhinna kogusumma.

160

1.1.7.1  a) mille alusvaraks on artikli 416 lõike 1 punktis a sätestatud varad

170

1.1.7.2  a) mille alusvaraks on artikli 416 lõike 1 punktides b ja c sätestatud varad

175

1.1.7.3  a) mille alusvaraks on artikli 416 lõike 1 punktis d sätestatud varad

180

1.1.7.1  b) koormamata summa

190

1.1.7.2  b) summa, mis on koormatud kuni 3 kuu jooksul

200

1.1.7.3  b) summa, mis on koormatud ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

210

1.1.7.4  b) summa, mis on koormatud ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

220

1.1.7.5  b) summa, mis on koormatud ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

230

1.1.7.6  b) summa, mis on koormatud kauem kui 12 kuud

232-233

1.1.8  Hoiused keskses krediidiasutuses ning muud likviidsed varad, mis on põhikirja- või lepingujärgselt kättesaadavad keskselt krediidiasutuselt või krediidiasutustelt või investeerimisühingutelt, kes kuuluvad MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud võrgustikku või kelle suhtes kohaldatakse artiklis 10 sätestatud erandit, selles ulatuses, kus kõnealused varad ei ole tagatud likviidsete varadega

232

1.1.8.1  hoiused

233

1.1.8.2  lepingujärgselt kättesaadavad likviidsed varad

234

1.1.9  Liikmesriigi kesk- või piirkondliku valitsuse asutatud krediidiasutuse poolt väljaantud varad, mille puhul on täidetud vähemalt üks artikli 416 lõike 2 punkti a alapunktis iii sätestatud tingimustest

240-290

1.1.10  Muud mujal kajastamata võõrandatavad varad

240

1.1.10.1  koormamata summa

250

1.1.10.2  summa, mis on koormatud kuni 3 kuu jooksul

260

1.1.10.3  summa, mis on koormatud ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

270

1.1.10.4  summa, mis on koormatud ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

280

1.1.10.5  summa, mis on koormatud ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

290

1.1.10.6  summa, mis on koormatud kauem kui 12 kuud

300-350

1.1.11  Finantssektoriväliste äriühingute poolt väljaantud äriühingu võlakirjad

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 1 punkt b või d

300

1.1.11.1  koormamata summa

310

1.1.11.2  summa, mis on koormatud kuni 3 kuu jooksul

320

1.1.11.3  summa, mis on koormatud ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

330

1.1.11.4  summa, mis on koormatud ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

340

1.1.11.5  summa, mis on koormatud ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

350

1.1.11.6  summa, mis on koormatud kauem kui 12 kuud

351

1.1.12  Krediidiasutuse poolt väljaantud, muule kui elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud instrumendid, mis on kõrgeima krediidikvaliteediga, nagu EBA on selle kehtestanud vastavalt MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 509 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud kriteeriumitele

352

1.1.12.1  koormamata summa

353

1.1.12.2  summa, mis on koormatud kuni 3 kuu jooksul

354

1.1.12.3  summa, mis on koormatud ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

355

1.1.12.4  summa, mis on koormatud ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

356

1.1.12.5  summa, mis on koormatud ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

357

1.1.12.6  summa, mis on koormatud kauem kui 12 kuud

358

1.1.13  Krediidiasutuse poolt väljaantud, elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud instrumendid, mis on kõrgeima krediidikvaliteediga, nagu EBA on selle kehtestanud vastavalt MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 509 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud kriteeriumitele

359

1.1.13.1  koormamata summa

360

1.1.13.2  summa, mis on koormatud kuni 3 kuu jooksul

361

1.1.13.3  summa, mis on koormatud ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

362

1.1.13.4  summa, mis on koormatud ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

363

1.1.13.5  summa, mis on koormatud ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

364

1.1.13.6  summa, mis on koormatud kauem kui 12 kuud

365

1.1.14  MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 416 lõike 2 punktis a sätestatud kriteeriumitele vastavad võlakirjad, mida saab käsitleda artikli 129 lõikes 4 või 5 sätestatud korras

366

1.1.14.1  koormamata summa

370

1.1.14.2  summa, mis on koormatud kuni 3 kuu jooksul

380

1.1.14.3  summa, mis on koormatud ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

390

1.1.14.4  summa, mis on koormatud ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

400

1.1.14.5  summa, mis on koormatud ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

410

1.1.14.6  summa, mis on koormatud kauem kui 12 kuud

420-470

1.1.15  Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 määratletud (v.a kirjes 1.1.9 osutatud) võlakirjad

420

1.1.15.1  koormamata summa

430

1.1.15.2  summa, mis on koormatud kuni 3 kuu jooksul

440

1.1.15.3  summa, mis on koormatud ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

450

1.1.15.4  summa, mis on koormatud ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

460

1.1.15.5  summa, mis on koormatud ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

470

1.1.15.6  summa, mis on koormatud kauem kui 12 kuud

480-530

1.2  Kirjes 1.1 kajastamata väärtpaberid ja rahaturuinstrumendid, mis kvalifitseeruvad artikli 122 kohaselt krediidikvaliteedi astmesse 1

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 428 lõike 1 punkti b alapunkt i

Selliste väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide kogusumma, mida ei ole kajastatud kirjes 1.1.

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 428 lõike 1 punkti b alapunktis i määratletud võlakirjade turuväärtuste kogusumma.

480

1.2.1  koormamata summa

490

1.2.2  summa, mis on koormatud kuni 3 kuu jooksul

500

1.2.3  summa, mis on koormatud ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

510

1.2.4  summa, mis on koormatud ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

520

1.2.5  summa, mis on koormatud ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

530

1.2.6  summa, mis on koormatud kauem kui 12 kuud

540-590

1.3  Kirjes 1.1 kajastamata väärtpaberid ja rahaturuinstrumendid, mis kvalifitseeruvad artikli 122 kohaselt krediidikvaliteedi astmesse 2

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 428 lõike 1 punkti b alapunktis ii määratletud võlakirjade turuväärtuste kogusumma.

540

1.3.1  koormamata summa

550

1.3.2  summa, mis on koormatud kuni 3 kuu jooksul

560

1.3.3  summa, mis on koormatud ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

570

1.3.4  summa, mis on koormatud ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

580

1.3.5  summa, mis on koormatud ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

580

1.3.6  summa, mis on koormatud kauem kui 12 kuud

600-650

1.4  Mujal kajastamata muud väärtpaberid ja rahaturuinstrumendid

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 428 lõike 1 punkti b alapunktis iii määratletud võlakirjade turuväärtuste kogusumma.

600

koormamata summa

610

summa, mis on koormatud kuni 3 kuu jooksul

620

summa, mis on koormatud ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

630

summa, mis on koormatud ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

640

summa, mis on koormatud ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

650

summa, mis on koormatud kauem kui 12 kuud

660-710

1.5  Finantssektoriväliste üksuste kapitaliväärtpaberid, mis on kaasatud tunnustatud börsi olulisse indeksisse

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 428 lõike 1 punkt c

Finantssektoriväliste üksuste selliste kapitaliväärtpaberite kogusumma, mis on kaasatud tunnustatud börsi olulisse indeksisse.

660

1.5.1  koormamata summa

670

1.5.2  summa, mis on koormatud kuni 3 kuu jooksul

680

1.5.2  summa, mis on koormatud ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

690

1.5.3  summa, mis on koormatud ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

700

1.5.3  summa, mis on koormatud ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

710

1.5.4  summa, mis on koormatud kauem kui 12 kuud

720-770

1.6  Muud kapitaliväärtpaberid

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 428 lõike 1 punkt d

Kirjes 1.3 kajastamata kapitaliväärtpaberite kogusumma.

720

1.6.1  koormamata summa

730

1.6.2  summa, mis on koormatud kuni 3 kuu jooksul

740

1.6.3  summa, mis on koormatud ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

750

1.6.4  summa, mis on koormatud ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

760

1.6.5  summa, mis on koormatud ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

770

1.6.6  summa, mis on koormatud kauem kui 12 kuud

780-830

1.7  Kuld

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 428 lõike 1 punkt e

780

1.7.1  koormamata summa

790

1.7.2  summa, mis on koormatud kuni 3 kuu jooksul

800

1.7.3  summa, mis on koormatud ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

810

1.7.4  summa, mis on koormatud ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

820

1.7.5  summa, mis on koormatud ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

830

1.7.6  summa, mis on koormatud kauem kui 12 kuud

840-890

1.8  Muud väärismetallid

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 428 lõike 1 punkt f

Hoitavad väärismetallid (v.a kuld) kokku.

[Märkus: muu hulgas näiteks hõbe või plaatina. Kulda kajastatakse selle asemel kirjes 1.5.]

840

1.8.1  koormamata summa

850

1.8.2  summa, mis on koormatud kuni 3 kuu jooksul

860

1.8.3  summa, mis on koormatud ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

870

1.8.4  summa, mis on koormatud ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

880

1.8.5  summa, mis on koormatud ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

890

1.8.6  summa, mis on koormatud kauem kui 12 kuud

900-1250

1.9  Mittepikendatavad laenud ja nõuded

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 428 lõike 1 punkt g

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 428 lõike 1 punktis g osutatud mittepikendatavate laenude ja nõuete kogusummat kajastatakse asjaomasel alamreal või -ridadel ja asjaomases veerus või veergudes.

900-950

1.9.1  mille puhul laenuvõtjad on füüsilised isikud, välja arvatud ärilised füüsilisest isikust ettevõtjad ja partnerlused

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 428 lõike 1 punkti g alapunkt i

Selliste mittepikendatavate laenude ja nõuete kogusumma, mille puhul laenuvõtjad on füüsilised isikud ning mille puhul sellise kliendi või omavahel seotud klientide rühma koguhoius on alla 1 miljoni euro.

900

1.9.1.1  koormamata summa

910

1.9.1.2  summa, mis on koormatud kuni 3 kuu jooksul

920

1.9.1.3  summa, mis on koormatud ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

930

1.9.1.4  summa, mis on koormatud ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

940

1.9.1.5  summa, mis on koormatud ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

960

1.9.1.6  summa, mis on koormatud kauem kui 12 kuud

960-1010

1.9.2  mille puhul laenuvõtjad on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes kvalifitseeruvad krediidiriski standardmeetodi või sisereitingute meetodi alusel jaenõuete riskipositsiooni klassi, või sellised ettevõtjad, kes kuuluvad artikli 153 lõikes 4 sätestatud käsitluse alla, ning kui sellise kliendi või omavahel seotud klientide rühma koguhoius on alla 1 miljoni euro

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 428 lõike 1 punkti g alapunkt ii

Selliste mittepikendatavate laenude ja nõuete kogusumma, mille puhul laenuvõtjad on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes kvalifitseeruvad krediidiriski standardmeetodi või sisereitingute meetodi alusel jaenõuete riskipositsiooni klassi, või sellised ettevõtjad, kes kuuluvad artikli 153 lõikes 4 sätestatud käsitluse alla, ning kui sellise kliendi või omavahel seotud klientide rühma koguhoius on alla 1 miljoni euro.

960

1.9.2.1  koormamata summa

970

1.9.2.2  summa, mis on koormatud kuni 3 kuu jooksul

980

1.9.2.3  summa, mis on koormatud ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

990

1.9.2.4  summa, mis on koormatud ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

1000

1.9.2.5  summa, mis on koormatud ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

1010

1.9.2.6  summa, mis on koormatud kauem kui 12 kuud

1020-1070

1.9.3  mille puhul laenuvõtjad on riigid, keskpangad ja avaliku sektori asutused

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 428 lõike 1 punkti g alapunkt iii

Selliste mittepikendatavate laenude ja nõuete kogusumma, mille puhul laenuvõtjad on riigid, keskpangad ja avaliku sektori asutused.

1020

1.9.3.1  koormamata summa

1030

1.9.3.2  summa, mis on koormatud kuni 3 kuu jooksul

1040

1.9.3.3  summa, mis on koormatud ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

1050

1.9.3.4  summa, mis on koormatud ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

1060

1.9.3.5  summa, mis on koormatud ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

1070

1.9.3.6  summa, mis on koormatud kauem kui 12 kuud

1080-1130

1.9.4  mille puhul laenuvõtjad on kliendid, keda ei ole kajastatud kirjes 1.9.1, 1.9.2 või 1.9.3, välja arvatud finantssektorisse kuuluvad kliendid

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 428 lõike 1 punkti g alapunkt iv

Selliste mittepikendatavate laenude ja nõuete kogusumma, mille puhul laenuvõtjad on kirjes 1.7.1, 1.7.2 või 1.7.3 osutamata kliendid, välja arvatud finantssektorisse kuuluvad kliendid.

1080

1.9.4.1  koormamata summa

1090

1.9.4.2  summa, mis on koormatud kuni 3 kuu jooksul

1100

1.9.4.3  summa, mis on koormatud ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

1110

1.9.4.4  summa, mis on koormatud ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

1120

1.9.4.5  summa, mis on koormatud ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

1130

1.9.4.6  summa, mis on koormatud kauem kui 12 kuud

1140-1190

1.9.5  mille puhul laenuvõtjad on krediidiasutused

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 428 lõike 1 punkti g alapunkt v

Selliste mittepikendatavate laenude ja nõuete kogusumma, mille puhul laenuvõtjad on krediidiasutused.

1140

1.9.5.1  koormamata summa

1150

1.9.5.2  summa, mis on koormatud kuni 3 kuu jooksul

1160

1.9.5.3  summa, mis on koormatud ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

1170

1.9.5.4  summa, mis on koormatud ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

1180

1.9.5.5  summa, mis on koormatud ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

1190

1.9.5.6  summa, mis on koormatud kauem kui 12 kuud

1200-1250

1.9.6  mille puhul laenuvõtjad on finantssektorisse kuuluvad kliendid (kellele ei ole osutatud kirjes 1.9.1, 1.9.2 või 1.9.3), välja arvatud krediidiasutused

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 428 lõike 1 punkti g alapunkt v

Selliste mittepikendatavate laenude ja nõuete kogusumma, mille puhul laenuvõtjad on finantssektorisse kuuluvad kliendid.

1200

1.9.6.1  koormamata summa

1210

1.9.6.2  summa, mis on koormatud kuni 3 kuu jooksul

1220

1.9.6.3  summa, mis on koormatud ajavahemikul 3 kuni 6 kuud

1230

1.9.6.4  summa, mis on koormatud ajavahemikul 6 kuni 9 kuud

1240

1.9.6.5  summa, mis on koormatud ajavahemikul 9 kuni 12 kuud

1250

1.9.6.6  summa, mis on koormatud kauem kui 12 kuud

1260-1280

1.10  Kirjes 1.7 kajastatud mittepikendatavad laenud ja nõuded, mida loetakse kinnisvaraks

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 428 lõike 1 punkt h

1260

1.10.1  mis on tagatud ärikinnisvaraga

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 428 lõike 1 punkti h alapunkt i

1270

1.10.2  mis on tagatud elamukinnisvaraga

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 428 lõike 1 punkti h alapunkt ii

1280

1.10.3  mis on rahastatud neile otseselt vastavate võlakirjade arvelt (vahendaja kaudu rahastamine), mille suhtes saab kohaldada artikli 129 lõikes 4 või 5 sätestatud käsitlust või võlakirjadega, mis on määratletud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 428 lõike 1 punkti h alapunkt iii

1290

1.11  Tuletisinstrumentidest tulenevad nõuded

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 428 lõike 1 punkt i

Tuletisinstrumentidest tulenevate netonõuete kogusumma.

1300

1.12  Mis tahes muud varad

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 428 lõike 1 punkt j

Mis tahes muud varad, mida ei ole kajastatud kirjetes 1.1.1 kuni 1.8.

Märkus: omavahenditest mahaarvatavaid varasid kajastatakse kirjes 1.10.

1310

1.13  Omavahenditest mahaarvatavad varad, mis ei eelda stabiilset rahastamist

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 428 lõige 1

Kõik varad, mis on MÄÄRUSES (EL) NR 575/2013 sätestatud omavahendite eeskirjade täitmise eesmärgil omavahenditest maha arvatud.

1320

1.14  Kasutamata krediidilimiidid

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 428 lõike 1 punkt k

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 artikli 428 lõike 1 punktis k osutatud krediidilimiidid.

▼M1



XIV LISA

Ühtne andmepunktide mudel

Kõik I, III, IV, VI, VIII, X, XII ja XVI lisas sätestatud andmekirjed muudetakse ühtseks andmepunktide mudeliks, mis on krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning pädevate asutuste ühtsete IT-süsteemide aluseks.

Ühtne andmepunktide mudel peab vastama järgmistele kriteeriumidele:

a) tagama kõigi I, III, IV, VI, VIII, X, XII ja XVI lisas sätestatud andmekirjete struktureeritud esitamise;

b) tegema kindlaks kõik lisades I–XIII, XVI ja XVII sätestatud ärikontseptsioonid;

c) esitama andmesõnastiku, millega määratakse kindlaks tabelite, ordinaatide, telgede, valdkondade, mõõtmete ja liikmete nimetused;

d) esitama parameetrid, millega määratletakse andmepunktide omadused või summa;

e) esitama andmepunkti määratlused, mida väljendatakse omaduste kogumina, mis üheselt teeb kindlaks finantskontseptsiooni;

f) sisaldama kogu asjakohast tehnilist kirjeldust, mida on vaja ühtseid järelevalveandmeid tagavate IT-aruandluslahenduste arendamiseks.



XV LISA

Valideerimiseeskirjad

I, III, IV, VI, VIII, X, XII ja XVI lisas sätestatud andmekirjete suhtes kohaldatakse valideerimiseeskirju, et tagada andmete kvaliteet ja ühtsus.

Valideerimiseeskirjad peavad vastama järgmistele kriteeriumidele:

a) määratlema loogilise seose asjakohaste andmepunktide vahel;

b) sisaldama filtreid ja eeltingimusi, mis määratlevad andmekogumid, mille suhtes valideerimiseeskirja kohaldatakse;

c) kontrollima esitatud andmete ühtsust;

d) kontrollima esitatud andmete täpsust;

e) määrama kindlaks vaikeväärtused, mida kohaldatakse juhul, kui asjakohast teavet ei ole esitatud.

▼M1



XVI LISA

VARA KOORMATISTE ARUANDLUSVORMID



VARA KOORMATISTE VORMID

Vormi number

Vormi kood

Vormi/vormide kogumi nimi

Lühend

A OSA — KOORMATISTE ÜLEVAADE

32,1

F 32.01

ARUANDVA KREDIIDIASUTUSE VÕI INVESTEERIMISÜHINGU VARAD

AE-ASS

32,2

F 32.02

SAADUD TAGATISED

AE-COL

32,3

F 32.03

EMITEERITUD JA VEEL TAGATISEKS ANDMATA OMA PANDIKIRJAD JA VARAGA TAGATUD VÄÄRTPABERID

AE-NPL

32,4

F 32.04

KOORMATISE ALLIKAD

AE-SOU

B OSA — TÄHTAJA ANDMED

33

F 33.00

TÄHTAJA ANDMED

AE-MAT

C OSA — TINGIMUSLIKUD KOORMATISED

34

F 34.00

TINGIMUSLIKUD KOORMATISED

AE-CONT

D OSA — PANDIKIRJAD

35

F 35.00

PANDIKIRJADE EMISSIOONID

AE-CB

E OSA — TÄIENDAVAD ANDMED

36,1

F 36.01

TÄIENDATUD ANDMED. I OSA

AE-ADV1

36,2

F 36.02

TÄIENDATUD ANDMED. II OSA

AE-ADV2



F 32.01 — ARUANDVA KREDIIDIASUTUSE VÕI INVESTEERIMISÜHINGU VARAD (AE-ASS)

 

Koormatud varade bilansiline väärtus

Koormatud varade õiglane väärtus

Koormamata varade bilansiline väärtus

Koormamata varade õiglane väärtus

 

millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud

millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul

 

millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul

 

millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud

millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul

 

millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

010

Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Nõudelaenud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Omakapitaliinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Võlaväärtpaberid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

millest: pandikirjad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

millest: varaga tagatud väärtpaberid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

millest: valitsemissektori emiteeritud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

millest: finantssektori äriühingute emiteeritud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

millest: finantssektoriväliste äriühingute emiteeritud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Muud laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

millest: hüpoteeklaenud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Muud varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



F 32.02 — SAADUD TAGATISED (AE-COL)

 

Saadud koormatud tagatise või emiteeritud oma võlaväärtpaberite õiglane väärtus

Koormamata

Sellise saadud tagatise või selliste emiteeritud oma võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mis on koormamiseks kättesaadavad

Sellise saadud tagatise või selliste emiteeritud oma võlaväärtpaberite nimiväärtus, mis on koormamiseks kättesaamatud

 

millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud

millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul

 

millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud

millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul

010

020

030

040

050

060

070

130

Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatised

 

 

 

 

 

 

 

140

Nõudelaenud

 

 

 

 

 

 

 

150

Omakapitaliinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

160

Võlaväärtpaberid

 

 

 

 

 

 

 

170

millest: pandikirjad

 

 

 

 

 

 

 

180

millest: varaga tagatud väärtpaberid

 

 

 

 

 

 

 

190

millest: valitsemissektori emiteeritud

 

 

 

 

 

 

 

200

millest: finantssektori äriühingute emiteeritud

 

 

 

 

 

 

 

210

millest: finantssektoriväliste äriühingute emiteeritud

 

 

 

 

 

 

 

220

Muud laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud

 

 

 

 

 

 

 

230

Muu saadud tagatis

 

 

 

 

 

 

 

240

Muud emiteeritud oma võlaväärpaberid kui oma pandikirjad või varaga tagatud väärtpaberid

 

 

 

 

 

 

 

250

KOGUVARAD, SAADUD TAGATIS JA EMITEERITUD OMA VÕLAVÄÄRTPABERID

 

 

 

 

 

 

 



F 32.03 — EMITEERITUD JA VEEL TAGATISEKS ANDMATA OMA PANDIKIRJAD JA VARAGA TAGATUD VÄÄRTPABERID (AE-NPL)

 

Koormamata

Alusvarakogumi bilansiline väärtus

Selliste emiteeritud võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mis on koormamiseks kättesaadavad

Selliste emiteeritud oma võlaväärtpaberite nimiväärtus, mis on koormamiseks kättesaamatud

 

millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul

010

020

030

040

010

Emiteeritud ja veel tagatiseks andmata oma pandikirjad ja varaga tagatud väärtpaberid

 

 

 

 

020

Säilitatud emiteeritud pandikirjad

 

 

 

 

030

Säilitatud emiteeritud varaga tagatud väärtpaberid

 

 

 

 

040

Kõrgema nõudeõiguse järguga

 

 

 

 

050

Mezzanine väärtpaberistamise seeriad

 

 

 

 

060

Esimese järjekoha kahju

 

 

 

 



F 32.04 — KOORMATISE ALLIKAD (AE-SOU)

 

Sobitatud kohustused, tingimuslikud kohustused või laenuks antud väärtpaberid

Koormatud varad, saadud tagatis ja muud emiteeritud oma võlaväärtpaberid kui pandikirjad või varaga tagatud väärtpaberid

 

millest: konsolideerimisgrupi muudelt üksustelt

 

millest: saadud uuesti kasutatud tagatis

millest: koormatud oma võlaväärtpaberid

010

020

030

040

050

010

Valitud finantskohustuste bilansiline väärtus

 

 

 

 

 

020

Tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

030

millest: börsivälised

 

 

 

 

 

040

Hoiused

 

 

 

 

 

050

Repolepingud

 

 

 

 

 

060

millest: tehingud keskpankadega

 

 

 

 

 

070

Muud tagatud hoiused kui repolepingud

 

 

 

 

 

080

millest: tehingud keskpankadega

 

 

 

 

 

090

Emiteeritud võlaväärtpaberid

 

 

 

 

 

100

millest: emiteeritud pandikirjad

 

 

 

 

 

110

millest: emiteeritud varaga tagatud väärtpaberid

 

 

 

 

 

120

Muud koormatise allikad

 

 

 

 

 

130

Aruande esitaja ees võetud siduvate laenuandmiskohustuste nimiväärtus

 

 

 

 

 

140

Saadud finantsgarantiide nimiväärtus

 

 

 

 

 

150

Mitterahalise tagatisega laenuks võetud väärtpaberite õiglane väärtus

 

 

 

 

 

160

Muu

 

 

 

 

 

170

KOORMATISE ALLIKAD KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

Ei märgita konsolideeritud alusel kajastatavas vormis.

 

Ei märgita ühelgi juhul.



F 33.00 — TÄHTAJA ANDMED (AE-MAT)

 

Lahtine tähtaeg

Üleöö

>1 päev<=1 nädal

>1 nädal<=2 nädalat

>2 nädalat <=1 kuu

>1 kuu <=3 kuud

>3 kuud <=6 kuud

>6 kuud<=1 aasta

>1 aasta <=2 aastat

>2 aastat <=3 aastat

>3 aastat <=5 aastat

>5 aastat <=10 aastat

>10 aastat

 

Kohustuste järelejäänud tähtaeg

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

010

Koormatud varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Saadud uuesti kasutatud tagatis (saamise pool)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Saadud uuesti kasutatud tagatis (uuestikasutamise pool)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



F 34.00 — TINGIMUSLIKUD KOORMATISED (AE-CONT)

 

Sobitatud kohustused, tingimuslikud kohustused või laenuks antud väärtpaberid

Tingimuslikud koormatised

A. Koormatud varade õiglase väärtuse vähenemine 30 %

B. Oluliste valuutade 10 % nõrgenemise netomõju

Koormatud varade täiendav summa

Koormatud varade täiendav summa

Oluline valuuta 1

Oluline valuuta 2

…

Oluline valuuta n

010

020

030

040

050

 

010

Valitud finantskohustuste bilansiline väärtus

 

 

 

 

 

 

020

Tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

030

millest: börsivälised

 

 

 

 

 

 

040

Hoiused

 

 

 

 

 

 

050

Repolepingud

 

 

 

 

 

 

060

millest: tehingud keskpankadega

 

 

 

 

 

 

070

Muud tagatud hoiused kui repolepingud

 

 

 

 

 

 

080

millest: tehingud keskpankadega

 

 

 

 

 

 

090

Emiteeritud võlaväärtpaberid

 

 

 

 

 

 

100

millest: emiteeritud pandikirjad

 

 

 

 

 

 

110

millest: emiteeritud varaga tagatud väärtpaberid

 

 

 

 

 

 

120

Muud koormatise allikad

 

 

 

 

 

 

170

KOORMATISE ALLIKAD KOKKU

 

 

 

 

 

 



F 35.00 — PANDIKIRJADE EMISSIOONID (AE-CB)

z-telg  Tagatiste kogumi tunnus (lahtine)

 

Kooskõla määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 129?

Pandikirjadega seotud kohustused

Tagatiste kogum

Aruandekuupäev

+ 6 kuud

+12 kuud

+ 2 aastat

+5 aastat

+ 10 aastat

Tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonid, millel on negatiivne netoturuväärtus

Pandikirja välisreiting

Aruandekuupäev

+ 6 kuud

+12 kuud

+ 2 aastat

+5 aastat

+ 10 aastat

Tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonid, millel on positiivne netoturuväärtus

Tagatise miinimumnõudeid ületav tagatiste kogumi summa

[JAH/EI]

Kui JAH, märkida tagatiste kogumi peamine varaklass

Tulenevalt asjaomasest pandikirjade suhtes kohaldatavast õiguslikust korrast

tulenevalt reitinguagentuuri metoodikast, et säilitada olemasolev pandikirjade välisreiting

Aruandekuupäev

Reitinguagentuur 1

Krediidireiting 1

Reitinguagentuur 2

Krediidireiting 2

Reitinguagentuur 3

Krediidireiting 3

Aruandekuupäev

Reitinguagentuur 1

Reitinguagentuur 2

Reitinguagentuur 3

010

012

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

250

010

Nimiväärtus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Nüüdisväärtus (vahetustehing)/Turuväärtus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Varapõhine väärtus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Bilansiline väärtus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



F 36.01 — TÄIENDATUD ANDMED. I OSA (AE-ADV-1)

 

Koormatise allikad

Varad/Kohustused

Tagatise liik — Liigitamine varaliigi lõikes

Kokku

Nõudelaenud

Omakapitaliinstrumendid

Võlaväärtpaberid

Muud laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud

Muud varad

Kokku

millest: pandikirjad

millest: varaga tagatud väärtpaberid

millest: valitsemissektori emiteeritud

millest: finantssektori äriühingute emiteeritud

millest: finantssektoriväliste äriühingute emiteeritud

Keskpangad ja valitsemissektor

Finantssektori äriühingud

Finantssektorivälised äriühingud

Kodumajapidamised

 

millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud

 

millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud

 

millest: hüpoteeklaenud

 

millest: hüpoteeklaenud

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

010

Keskpanga poolne rahastamine (igat liiki, sealhulgas repotehingud)

Koormatud varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Sobitatud kohustused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Börsil kaubeldavad tuletisinstrumendid

Koormatud varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Sobitatud kohustused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Börsivälised tuletisinstrumendid

Koormatud varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Sobitatud kohustused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Repolepingud

Koormatud varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Sobitatud kohustused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Muud tagatud hoiused kui repolepingud

Koormatud varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Sobitatud kohustused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Emiteeritud pandikirjad

Koormatud varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Sobitatud kohustused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Emiteeritud varaga tagatud väärtpaberid

Koormatud varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Sobitatud kohustused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Muud emiteeritud võlaväärpaberid kui pandikirjad ja varaga tagatud väärtpaberid

Koormatud varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

Sobitatud kohustused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

Muud koormatise allikad

Koormatud varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

Tingimuslikud kohustused või laenuks antud väärtpaberid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

Koormatud varad kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

200

 

millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

Koormamata varad kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

220

 

millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

230

Koormatud + koormamata varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



F 36.02 -TÄIENDATUD ANDMED. II OSA (AE-ADV-2)

 

Koormatise allikad

Varad/Kohustused

Tagatise liik — Liigitamine varaliigi lõikes

Kokku

Nõudelaenud

Omakapitaliinstrumendid

Võlaväärtpaberid

Muud laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud

Muu saadud tagatis

Muud emiteeritud oma võlaväärpaberid kui oma pandikirjad või varaga tagatud väärtpaberid

Kokku

millest: pandikirjad

millest: varaga tagatud väärtpaberid

millest: valitsemissektori emiteeritud

millest: finantssektori äriühingute emiteeritud

millest: finantssektoriväliste äriühingute emiteeritud

Keskpangad ja valitsemissektor

Finantssektori äriühingud

Finantssektorivälised äriühingud

Kodumajapidamised

 

millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud

 

millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud

 

millest: hüpoteeklaenud

 

millest: hüpoteeklaenud

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

010

Keskpanga poolne rahastamine (igat liiki, sealhulgas repotehingud)

Saadud koormatud tagatis

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Sobitatud kohustused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Börsil kaubeldavad tuletisinstrumendid

Saadud koormatud tagatis

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Sobitatud kohustused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Börsivälised tuletisinstrumendid

Saadud koormatud tagatis

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Sobitatud kohustused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Repolepingud

Saadud koormatud tagatis

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Sobitatud kohustused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Muud tagatud hoiused kui repolepingud

Saadud koormatud tagatis

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Sobitatud kohustused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Emiteeritud pandikirjad

Saadud koormatud tagatis

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Sobitatud kohustused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Emiteeritud varaga tagatud väärtpaberid

Saadud koormatud tagatis

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Sobitatud kohustused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Muud emiteeritud võlaväärpaberid kui pandikirjad ja varaga tagatud väärtpaberid

Saadud koormatud tagatis

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

Sobitatud kohustused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

Muud koormatise allikad

Saadud koormatud tagatis

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

Tingimuslikud kohustused või laenuks antud väärtpaberid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

Saadud koormatud tagatis kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

200

 

millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

Saadud koormamata tagatis kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

220

 

millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

230

Saadud koormatud + koormamata tagatis kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

▼M3



XVII LISA

VARA KOORMATISTE ARUANDLUS

Sisukord

ÜLDISED JUHISED

1.

STRUKTUUR JA PÕHIMÕTTED

1.1.

STRUKTUUR

1.2.

RAAMATUPIDAMISSTANDARD

1.3.

NUMMERDAMISE PÕHIMÕTTED

1.4.

MÄRGI PÕHIMÕTTED

1.5.

KOHALDAMISE TASE

1.6.

PROPORTSIONAALSUS

1.7.

KOORMATISE MÄÄRATLUS VORMIDE TÄITMISE JUHISED

VORMIDE TÄITMISE JUHISED

2.

A OSA: KOORMATISTE ÜLEVAADE

2.1.

VORM: AE-ASS. ARUANDVA KREDIIDIASUTUSE VÕI INVESTEERIMISÜHINGU VARAD

2.1.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

2.1.2.

JUHISED KONKREETSETE RIDADE KOHTA

2.1.3.

JUHISED KONKREETSETE VEERGUDE KOHTA

2.2.

VORM: AE-COL. ARUANDVA KREDIIDIASUTUSE VÕI INVESTEERIMISÜHINGU SAADUD TAGATIS

2.2.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

2.2.2.

JUHISED KONKREETSETE RIDADE KOHTA

2.2.3.

JUHISED KONKREETSETE VEERGUDE KOHTA

2.3.

VORM: VORM AE-NPL. EMITEERITUD JA VEEL TAGATISEKS ANDMATA OMA PANDIKIRJAD JA VARAGA TAGATUD VÄÄRTPABERID

2.3.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

2.3.2.

JUHISED KONKREETSETE RIDADE KOHTA

2.3.3.

JUHISED KONKREETSETE VEERGUDE KOHTA

2.4.

VORM: AE-SOU. KOORMATISE ALLIKAD

2.4.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

2.4.2.

JUHISED KONKREETSETE RIDADE KOHTA

2.4.3.

JUHISED KONKREETSETE VEERGUDE KOHTA

3.

B OSA: TÄHTAJA ANDMED

3.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

3.2.

VORM: AE-MAT. TÄHTAJA ANDMED

3.2.1.

JUHISED KONKREETSETE RIDADE KOHTA

3.2.2.

JUHISED KONKREETSETE VEERGUDE KOHTA

4.

C OSA: TINGIMUSLIKUD KOORMATISED

4.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

4.1.1.

STSENAARIUM A: KOORMATUD VARADE ÕIGLASE VÄÄRTUSE VÄHENEMINE 30 %.

4.1.2.

STSENAARIUM B: OLULISTE VALUUTADE NÕRGENEMINE 10 %.

4.2.

VORM: AE-CONT. TINGIMUSLIKUD KOORMATISED

4.2.1.

JUHISED KONKREETSETE RIDADE KOHTA

4.2.2.

JUHISED KONKREETSETE VEERGUDE KOHTA

5.

D OSA: PANDIKIRJAD

5.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

5.2.

VORM: AE-CB. PANDIKIRJADE EMISSIOONID

5.2.1.

JUHISED Z-TELJE KOHTA

5.2.2.

JUHISED KONKREETSETE RIDADE KOHTA

5.2.3.

JUHISED KONKREETSETE VEERGUDE KOHTA

6.

E OSA: TÄIENDAVAD ANDMED

6.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

6.2.

VORM: AE-ADV1. ARUANDVA KREDIIDIASUTUSE VÕI INVESTEERIMISÜHINGU VARADE TÄIENDATUD VORM

6.2.1.

JUHISED KONKREETSETE RIDADE KOHTA

6.2.2.

Juhised konkreetsete veergude kohta

6.3.

VORM: AE-ADV2. ARUANDVA KREDIIDIASUTUSE VÕI INVESTEERIMISÜHINGU SAADUD TAGATISE TÄIENDATUD VORM

6.3.1.

JUHISED KONKREETSETE RIDADE KOHTA

6.3.2.

JUHISED KONKREETSETE VEERGUDE KOHTA

ÜLDISED JUHISED

1.   STRUKTUUR JA PÕHIMÕTTED

1.1.   Struktuur

1. Raamistik koosneb viiest vormide kogumist, mis sisaldavad kokku üheksat vormi järgmiselt.

a) A osa: Koormatiste ülevaade:

— vorm AE-ASS. Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu varad

— vorm AE-COL. Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis

— vorm AE-NPL. Emiteeritud ja veel tagatiseks andmata oma pandikirjad ja varaga tagatud väärtpaberid

— vorm AE-SOU. Koormatise allikad

b) B osa: Tähtaja andmed:

— vorm AE-MAT. Tähtaja andmed

c) C osa: Tingimuslikud koormatised

— vorm AE-CONT. Tingimuslikud koormatised

d) D osa: Pandikirjad

— vorm AE-CB. Pandikirjade emissioonid

e) E osa: Täiendavad andmed:

— vorm AE-ADV-1. Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu varade täiendatud vorm

— vorm AE-ADV-2. Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatise täiendatud vorm

2. Iga vormi puhul on esitatud viited õigussätetele ja täiendav üksikasjalik teave aruandluse üldisemate aspektide kohta.

1.2.   Raamatupidamisstandard

3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad bilansilist väärtust sellise raamatupidamistava kohaselt, mida nad kasutavad finantsteabe esitamiseks vastavalt artiklitele 9–11. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei pea finantsteavet esitama, kohaldavad oma vastavat raamatupidamistava.

4. Käesoleva lisa kohaldamisel osutavad lühendid „IAS” ja „IFRS” määruse (EÜ) nr 1606/2002 artiklis 2 määratletud rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele. Krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks, kes esitavad finantsteabe IFRS standardite kohaselt, on sisestatud viited asjakohastele IFRS standarditele.

1.3.   Nummerdamise põhimõtted

5. Vormi veergude, ridade ja lahtrite tähistamiseks on käesolevas juhendis kasutatud järgmist üldist märget: {Vorm: Rida; Veerg}. Tärni kasutatakse selle väljendamiseks, et valideerimisele kuulub terve rida või veerg. Näiteks {AE-ASS; *; 2} osutab vormi AE-ASS veeru 2 kõigi ridade andmepunktidele.

6. Kui valideerimine on vormisisene, kasutatakse asjaomase vormi andmepunktidele osutamiseks järgmist märget: {Rida; Veerg}.

1.4.   Märgi põhimõtted

7. XVI lisa vormides järgitakse V lisa I osa punktides 9 ja 10 kirjeldatud märgipõhimõtteid.

1.5.   Kohaldamise tase

8. Vara koormatiste aruandluse kohaldamise puhul järgitakse määruse (EL) nr 575/2013 (edaspidi „kapitalinõuete määrus”) artikli 99 lõike 1 esimese lõigu kohaseid omavahendite aruandlusnõudeid. Seega ei pea krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes ei kohaldata usaldatavusnõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 7, esitama teavet vara koormatiste kohta.

1.6.   Proportsionaalsus

9. Artikli 16a lõike 2 punkti b kohaldamisel arvutatakse vara koormatise tase järgmiselt:

— Koormatud varade ja tagatise bilansiline väärtus = {AE-ASS;010;010}+{AE-COL;130;010}.

— Koguvarad ja -tagatis = {AE-ASS;010;010} + {AE-ASS;010;060}+{AE-COL;130;010}+{AE-COL;130;040}.

— Vara koormatuse määr = (koormatud varade ja tagatise bilansiline väärtus)/(koguvarad ja -tagatis).

10. Artikli 16a lõike 2 punkti a kohaldamisel arvutatakse koguvarade summa järgmiselt:

— Koguvarad = {AE-ASS;010;010} + {AE-ASS;010;060}

1.7.   Koormatise määratlus

11. Käesoleva lisa ja XVI lisa kohaldamisel käsitatakse vara koormatuna, kui see on antud tagatiseks või kui selle suhtes kehtib mis tahes kokkulepe tagada mis tahes tehingut, millest ei saa vara vabalt välja võtta, või parandada sellise tehingu krediidikvaliteeti.

Oluline on märkida, et tagatiseks antud varasid, mille suhtes kohaldatakse mis tahes väljavõtmise piiranguid, nt varad, mille väljavõtmiseks või teiste varadega asendamiseks on vaja eelnevat nõusolekut, tuleks käsitada koormatuna. Määratlus ei põhine sõnaselgel õiguslikul määratlusel nagu omandiõiguse üleminek, vaid pigem majanduslikel põhimõtetel, kuna õigusraamistikud võivad riikide lõikes erineda. Määratlus on siiski tihedalt seotud lepingutingimustega. Euroopa Pangandusjärelevalve kohaselt kuuluvad kõnealuse määratluse alla järgmised lepingute liigid (mittetäielik loetelu):

— tagatud rahastamistehingud, sealhulgas repolepingud ja -tehingud, väärtpaberite laenuks andmise tehingud ja muud laadi tagatud laenuandmistehingud;

— eri tagatistehingud, nt tuletisinstrumentide turuväärtuse põhjal antud tagatis;

— tagatisega finantsgarantiid. Tuleb märkida, et kui garantii kasutamata osa puhul ei kohaldata tagatise väljavõtmise piiranguid (nt eelnev nõusolek), tuleks jaotada ainult kasutatud summa (proportsionaalne jaotus);

— kliiringsüsteemidele, kesksetele vastaspooltele ja muudele infrastruktuuri ettevõtjatele teenustele juurdepääsu tingimusena antud tagatis. See hõlmab tagatisfonde ja alustamise tagatisi;

— keskpankade vahendid. Eelnevalt keskpankadesse paigutatud varasid ei käsitata koormatuna, välja arvatud juhul, kui keskpank ei luba mis tahes paigutatud vara eelneva nõusolekuta välja võtta. Kasutamata finantsgarantiide puhul tuleks kasutamata osa (st keskpanga nõutavat miinimumi ületav summa) jaotada proportsionaalselt keskpanka paigutatud varade vahel;

— väärtpaberistamise struktuuride alusvara, kui finantsvarade kajastamist krediidiasutuse või finantseerimisühingu finantsvaradena ei ole lõpetatud. Koormatud varana ei võeta arvesse aluseks olevaid säilitatud väärtpabereid, välja arvatud juhul, kui kõnealused väärtpaberid on tehingu tagamiseks panditud või tagatiseks antud;

— pandikirjade emiteerimiseks kasutatud tagatiste kogumi varad. Pandikirjade aluseks olevaid varasid käsitatakse koormatuna, välja arvatud teatavatel juhtudel, kui krediidiasutus või investeerimisühing hoiab vastavaid pandikirju („oma emiteeritud võlakirjad”);

— üldpõhimõttena ei tuleks käsitada koormatuna varasid, mis on paigutatud vahenditesse, mida ei kasutata, ja mida saab vabalt välja võtta.

VORMIDE TÄITMISE JUHISED

2.   A OSA: KOORMATISTE ÜLEVAADE

12. Koormatiste ülevaate vormides esitatakse eraldi varad, mida kasutatakse rahastamise või tagatise vajaduste toetamiseks bilansipäeva seisuga („koormatis teataval ajahetkel”), ja võimalike rahastamisvajaduste katmiseks kättesaadavad varad.

13. Ülevaate vormis esitatakse aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu koormatud ja koormamata varad tabelina toodete lõikes. Sama jaotust kohaldatakse saadud tagatiste ja muude emiteeritud oma võlaväärtpaberite kui pandikirjad ja väärtpaberistamised suhtes.

2.1.   Vorm: AE-ASS. Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu varad

2.1.1.   Üldised märkused

14. Selles punktis esitatakse peamisi tehingute liike käsitlevad juhised, mida tuleb AE vormide täitmisel arvesse võtta.

Kõigi tehingute puhul, mis suurendavad krediidiasutuse või investeerimisühingu koormatise taset, on kaks aspekti, mida kajastatakse sõltumatult kõigis AE vormides. Selliseid tehinguid kajastatakse nii koormatise allikana kui ka koormatud vara või tagatisena.

Järgmistes näidetes kirjeldatakse, kuidas kajastada eri liiki tehinguid käesolevas osas, kuid samu eeskirju kohaldatakse ka muude AE vormide puhul.

a)    Tagatud hoius

Tagatud hoiust kajastatakse järgmiselt:

(i) hoiuse bilansilist väärtust kajastatakse koormatise allikana {AE-SOU; r070; c010};

(ii) kui tagatis on aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu vara: kajastatakse bilansilist väärtust {AE-ASS; *; c010} ja {AE-SOU; r070; c030}; kajastatakse selle õiglast väärtust {AE-ASS; *; c040};

(iii) kui aruandev krediidiasutus või investeerimisühing on tagatise saanud, kajastatakse selle õiglast väärtust {AE-COL; *; c010}, {AE-SOU; r070; c030} ja {AE-SOU; r070; c040}.

b)    Repolepingud/sobitatud repolepingud

Repolepinguid kajastatakse järgmiselt:

(i) repolepingu bilansilist väärtust kajastatakse koormatise allikana {AE-SOU; r050; c010};

(ii) repolepingu tagatist kajastatakse järgmiselt:

(iii) kui tagatis on aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu vara: kajastatakse bilansilist väärtust {AE-ASS; *; c010} ja {AE-SOU; r050; c030}; kajastatakse selle õiglast väärtust {AE-ASS; *; c040};

(iv) kui aruandev krediidiasutus või investeerimisühing on tagatise saanud varasema pöördrepolepingu kaudu (sobitatud repoleping), kajastatakse selle õiglast väärtust {AE-COL; *; c010}, {AE-SOU; r050; c030} ja {AE-SOU; r050; c040}.

c)    Keskpankadepoolne rahastamine

Kuna keskpankadepoolne tagatisega rahastamine on tagatud hoiuse või repotehingu erijuhtum, mille puhul on vastaspool keskpank, kohaldatakse eespool alapunktides i) ja ii) esitatud eeskirju.

Tehingute puhul, kus ei ole võimalik kindlaks teha iga tehingu konkreetset tagatist, kuna tagatis on kogumisse koondatud, tuleb tagatis jaotada proportsionaalselt tagatise kogumi ülesehituse alusel.

Eelnevalt keskpankadesse paigutatud varasid ei käsitata koormatud varadena, välja arvatud juhul, kui keskpank ei luba mis tahes paigutatud vara eelneva nõusolekuta välja võtta. Kasutamata finantsgarantiide puhul jaotatakse kasutamata osa (st keskpanga nõutavat miinimumi ületav summa) proportsionaalselt keskpanka paigutatud varade vahel.

d)    Väärtpaberite laenuks andmine

Väärtpaberite rahalise tagatisega laenuks andmise puhul kohaldatakse repolepingute/sobitatud repolepingute puhul kohaldatavaid eeskirju.

Väärtpaberite rahalise tagatiseta laenuks andmist kajastatakse järgmiselt:

(i) laenuks võetud väärtpaberite õiglast väärtust kajastatakse koormatise allikana {AE-SOU; r150; c010}. Kui laenuandja ei saa laenuks antud väärtpaberite eest mingeid väärtpabereid, kuid saab selle asemel tasu, märgitakse {AE-SOU; r150; c010} null;

(ii) kui tagatisena laenuks antud väärtpaberid on aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu vara: kajastatakse nende bilansilist väärtust {AE-ASS; *; c010} ja {AE-SOU; r150; c030}; kajastatakse nende õiglast väärtust {AE-ASS; *; c040};

(iii) kui aruandev krediidiasutus või investeerimisühing on saanud tagatisena laenuks antud väärtpabereid, kajastatakse nende õiglast väärtust {AE-COL; *; c010} ja {AE-SOU; r150; c030} ja {AE-SOU; r150; c040}.

e)    Tuletisinstrumendid (kohustused)

Tagatud tuletisinstrumente, mille õiglane väärtus on negatiivne, kajastatakse järgmiselt:

(i) tuletisinstrumendi bilansilist väärtust kajastatakse koormatise allikana {AE-SOU; r020; c010};

(ii) tagatist (positsiooni avamiseks nõutav alustamise tagatis ning tuletisinstrumentide turuväärtuse põhjal antud mis tahes tagatis) kajastatakse järgmiselt:

(i) kui see on aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu vara: kajastatakse selle bilansilist väärtust {AE-ASS; *; c010} ja {AE-SOU; r020; c030}; kajastatakse selle õiglast väärtust {AE-ASS; *; c040};

(ii) kui see on aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, kajastatakse selle õiglast väärtust {AE-COL; *; c010}, {AE-SOU; r020; c030} ja {AE-SOU; r020; c040}.

f)    Pandikirjad

Vara koormatiste aruandluse puhul käsitatakse pandikirjadena direktiivi 2009/65/EL artikli 52 lõike 4 esimeses lõigus osutatud instrumente, olenemata sellest, kas kõnealused instrumendid on väärtpaberi õiguslikus vormis või mitte.

Pandikirjade suhtes ei kohaldata erieeskirju, kui aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud väärtpaberite osa ei säilitata.

Emiteeritud väärtpaberite osa säilitamise korral ja topelt arvessevõtmise vältimiseks kohaldatakse järgmist käsitlust:

(i) kui oma pandikirju ei ole tagatiseks antud, kajastatakse tagatiste kogumi summat, millega tagatakse kõnealuseid säilitatud väärtpabereid, mida ei ole veel tagatiseks antud, vormis AE-ASS koormamata varadena. Täiendav teave säilitatud pandikirjade kohta, mida ei ole veel tagatiseks antud (alusvara, koormamiseks kättesaadavate pandikirjade õiglane väärtus ja aktsepteeritavus ning koormamiseks kättesaamatute pandikirjade nimiväärtus), esitatakse vormis AE-NPL;

(ii) kui oma pandikirjad on tagatiseks antud, kajastatakse tagatiste kogumi summat, millega tagatakse kõnealuseid säilitatud ja tagatiseks antud väärtpabereid, vormis AE-ASS koormatud varadena.

Järgmises tabelis näidatakse, kuidas kajastada 100 euro väärtuses emiteeritud pandikirju, millest 15 % on säilitatud, kuid mitte tagatiseks antud, ja 10 % on säilitatud ja tagatiseks antud keskpangaga tehtud 11 euro suuruse repotehingu raames, kui tagatiste kogum hõlmab tagamata laene, mille bilansiline väärtus on 150 eurot.



SOURCES OF ENCUMBRANCE

Type

Amount

Cells

Loans encumbered

Cells

Covered bonds

75% (100) = 75

{AE-Sources, r110, c010}

75% (150) = 112,5

{AE-Assets, r100, c10}

{AE-Sources, r110, c030}

Central bank funding

11

{AE-Sources, r060, c010}

10% (150) = 15

{AE-Assets, r100, c10}

{AE-Sources, r060, c030}

NON ENCUMBRANCE

Type

Amount

Cells

Non-encumbered loans

Cells

Own covered bonds retained

15% 100 = 15

{AE-Not pledged, r010, c040}

15% (150) = 22,5

{AE-Assets, r100, c60}

{AE-Not pledged, r020, c010}

g)    Väärtpaberistamised

Väärtpaberistamised on aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad võlaväärtpaberid, mis tulenevad väärtpaberistamise tehingust kapitalinõuete määruse artikli 4 punkti 61 tähenduses.

Bilansis kajastavate väärtpaberistamiste (väärtpaberistamised, mille kajastamist ei ole lõpetatud) suhtes kohaldatakse pandikirjade suhtes kohaldatavaid eeskirju.

Väärtpaberistamiste puhul, mille kajastamine bilansis on lõpetatud, puudub koormatis juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing hoiab teatavat osa väärtpaberitest. Kõnealuseid väärtpabereid kajastatakse aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfellis või selle väliselt nagu mis tahes muid kolmanda isiku emiteeritud väärtpabereid.

2.1.2.   Juhised konkreetsete ridade kohta



Rida

Viited õigussätetele ja juhised

010

Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu varadIAS 1.9(a), rakendusjuhised (IG) 6Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis kajastatavad koguvarad.

020

NõudelaenudIAS 1.54 (i)See hõlmab keskpankade ning muude krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu olevaid rahalisi nõudeid. Sularaha, mis hõlmab hoitavaid siseriiklikke ja välismaised ringluses olevaid pangatähti ja münte, mida üldiselt kasutatakse maksete tegemiseks, kajastatakse reas „muud varad”.

030

OmakapitaliinstrumendidAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad omakapitaliinstrumendid, nagu on määratletud standardis IAS 32.1.

040

VõlaväärtpaberidV lisa 1. osa punkt 26.Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad võlainstrumendid, mis on emiteeritud väärtpaberitena ning ei ole EKP bilansikirjete määruse kohaselt laenud.

050

millest: pandikirjadAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad võlaväärtpaberid, mis on direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõike 4 esimeses lõigus osutatud võlakirjad.

060

millest: väärtpaberistamisedAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad võlaväärtpaberid, mis on väärtpaberistamised kapitalinõuete määruse artikli 4 punkti 61 tähenduses.

070

millest: valitsemissektori emiteeritudAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud valitsemissektor.

080

millest: finantssektori äriühingute emiteeritudAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud V lisa I osa punkti 35 alapunktides c ja d määratletud finantssektori äriühingud.

090

millest: finantssektoriväliste äriühingute emiteeritudAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud V lisa I osa punkti 35 alapunktis e määratletud finantssektorivälised äriühingud.

100

Muud laenud ja ettemaksed kui nõudelaenudMuud laenud ja ettemaksed kui rahalised nõuded, st aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad muud võlainstrumendid, mis ei ole väärtpaberid.

110

millest: hüpoteeklaenudMuud sellised laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud, mis on vastavalt V lisa 2. osa punkti 41 alapunktile hüpoteeklaenud.

120

Muud varadAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis kajastatud muud varad, mida ei ole nimetatud eespool esitatud ridades ning mis erinevad oma võlaväärtpaberitest ja oma võlaomakapitaliinstrumentidest, mille kajastamist bilansis ei või lõpetada krediidiasutus või investeerimisühing, kes ei kohalda IFRSi. Sel juhul kajastatakse oma võlainstrumente vormi AE-COL real 240 ning oma omakapitaliinstrumendid jäetakse vara koormatiste aruandlusest välja.

2.1.3.   Juhised konkreetsete veergude kohta



Veerg

Viited õigussätetele ja juhised

010

Koormatud varade bilansiline väärtusSelliste aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate varade bilansiline väärtus, mis on koormatud vastavalt vara koormatise määratlusele. Bilansiline väärtus on summa, mida kajastatakse bilansi aktiva poolel.

020

millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritudAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate selliste koormatud varade bilansiline väärtus, mille on emiteerinud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes üksus.

030

millest: aktsepteeritakse keskpankade puhulAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate selliste koormatud varade bilansiline väärtus, mida aktsepteeritakse tehinguteks selliste keskpankadega, millele aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul on juurdepääs. Aruandvad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei saa kindlaks teha, kas kirjet aktsepteeritakse tehinguteks keskpangaga, nt jurisdiktsioonides, kus ei ole selgelt kindlaks määratud keskpangaga tehtavateks repotehinguteks aktsepteeritavad varad või kus ei ole juurdepääsu pidevalt toimivale keskpanga repoturule, võivad kõnealuse kirjega seotud summat mitte kajastada, st jätta vastava lahtri tühjaks.

040

Koormatud varade õiglane väärtusIFRS 13 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (1) artikkel 8 krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes ei kohalda IFRSi.Selliste aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mis on koormatud vastavalt vara koormatise määratlusele. Finantsinstrumendi õiglane väärtus on hind, mille eest toimuks mõõtmiskuupäeval turuosaliste vahel tavapärane tehing vara müügiks või kohustuse üleandmiseks. (Vt IFRS 13 „Õiglase väärtuse mõõtmine”.)

050

millest: aktsepteeritakse keskpankade puhulAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate selliste koormatud võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mida aktsepteeritakse tehinguteks selliste keskpankadega, millele aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul on juurdepääs. Aruandvad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei saa kindlaks teha, kas kirjet aktsepteeritakse tehinguteks keskpangaga, nt jurisdiktsioonides, kus ei ole selgelt kindlaks määratud keskpangaga tehtavateks repotehinguteks aktsepteeritavad varad või kus ei ole juurdepääsu pidevalt toimivale keskpanga repoturule, võivad kõnealuse kirjega seotud summat mitte kajastada, st jätta vastava lahtri tühjaks.

060

Koormamata varade bilansiline väärtusSelliste aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate varade bilansiline väärtus, mis on vara koormatise määratluse kohaselt koormamata. Bilansiline väärtus on summa, mida kajastatakse bilansi aktiva poolel.

070

millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritudAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate selliste koormamata varade bilansiline väärtus, mille on emiteerinud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes üksus.

080

millest: aktsepteeritakse keskpankade puhulAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate selliste koormamata varade bilansiline väärtus, mida aktsepteeritakse tehinguteks selliste keskpankadega, millele aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul on juurdepääs. Aruandvad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei saa kindlaks teha, kas kirjet aktsepteeritakse tehinguteks keskpangaga, nt jurisdiktsioonides, kus ei ole selgelt kindlaks määratud keskpangaga tehtavateks repotehinguteks aktsepteeritavad varad või kus ei ole juurdepääsu pidevalt toimivale keskpanga repoturule, võivad kõnealuse kirjega seotud summat mitte kajastada, st jätta vastava lahtri tühjaks.

090

Koormamata varade õiglane väärtusIFRS 13 ning direktiivi 2013/34/EL artikkel 8 krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes ei kohalda IFRSi.Selliste aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mis on vara koormatise määratluse kohaselt koormamata. Finantsinstrumendi õiglane väärtus on hind, mille eest toimuks mõõtmiskuupäeval turuosaliste vahel tavapärane tehing vara müügiks või kohustuse üleandmiseks. (Vt IFRS 13 „Õiglase väärtuse mõõtmine”.)

100

millest: aktsepteeritakse keskpankade puhulAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate selliste koormamata võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mida aktsepteeritakse tehinguteks selliste keskpankadega, millele aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul on juurdepääs. Aruandvad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei saa kindlaks teha, kas kirjet aktsepteeritakse tehinguteks keskpangaga, nt jurisdiktsioonides, kus ei ole selgelt kindlaks määratud keskpangaga tehtavateks repotehinguteks aktsepteeritavad varad või kus ei ole juurdepääsu pidevalt toimivale keskpanga repoturule, võivad kõnealuse kirjega seotud summat mitte kajastada, st jätta vastava lahtri tühjaks.

(1)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/34/EL, 26. juuni 2013, teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

2.2.   Vorm: AE-COL. Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis

2.2.1.   Üldised märkused

15. Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatise ja muude emiteeritud oma võlaväärtpaberite kui oma pandikirjad või varaga tagatud väärtpaberid puhul, jagatakse kategooria „koormamata varad” kaheks – „koormamiseks kättesaadavad” või koormamiseks potentsiaalselt aktsepteeritavad varad ning „koormamiseks kättesaamatud” varad.

16. Varad on „koormamiseks kättesaamatud”, kui need on saadud tagatisena ning aruandev krediidiasutus või investeerimisühing ei tohi neid müüa ega uuesti tagatiseks anda, välja arvatud tagatise omaniku makseviivituse korral. Muud emiteeritud oma võlaväärtpaberid kui oma pandikirjad või väärtpaberistamised on koormamiseks kättesaamatud, kui emissiooni tingimustes on mis tahes piirangud hoitavate väärtpaberite müümiseks või uuesti tagatiseks andmiseks.

17. Vara koormatiste aruandluse puhul kajastatakse tasu eest ilma rahalist või mitterahalist tagatist andmata laenuks võetud väärtpabereid saadud tagatisena.

2.2.2.   Juhised konkreetsete ridade kohta



Rida

Viited õigussätetele ja juhised

130

Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatisKõik aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatise klassid

140

NõudelaenudAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis hõlmab nõudelaenusid. (Vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi AE-ASS reaga 020.)

150

OmakapitaliinstrumendidAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis hõlmab omakapitaliinstrumente. (Vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi AE-ASS reaga 030.)

160

VõlaväärtpaberidAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis hõlmab võlaväärtpabereid. (Vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi AE-ASS reaga 040.)

170

millest: pandikirjadAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis hõlmab pandikirju. (Vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi AE-ASS reaga 050.)

180

millest: väärtpaberistamisedAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis hõlmab väärtpaberistamisi. (Vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi AE-ASS reaga 060.)

190

millest: valitsemissektori emiteeritudAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis hõlmab valitsemissektori emiteeritud võlaväärtpabereid. (Vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi AE-ASS reaga 070.)

200

millest: finantssektori äriühingute emiteeritudAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis hõlmab finantssektori äriühingute emiteeritud võlaväärtpabereid. (Vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi AE-ASS reaga 080.)

210

millest: finantssektoriväliste äriühingute emiteeritudAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis hõlmab finantssektoriväliste äriühingute emiteeritud võlaväärtpabereid. (Vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi AE-ASS reaga 090.)

220

Muud laenud ja ettemaksed kui nõudelaenudAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis hõlmab muid laene ja ettemakseid kui nõudelaenud. (Vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi AE-ASS reaga 100.)

230

Muu saadud tagatisAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis hõlmab muid varasid. (Vt viited õigussätetele ja juhised seoses vormi AE-ASS reaga 120.)

240

Muud emiteeritud oma võlaväärtpaberid kui oma pandikirjad või varaga tagatud väärtpaberidAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud säilitatud oma võlaväärtpaberid, mis ei ole emiteeritud oma pandikirjad ega emiteeritud oma väärtpaberistamised. Kuna emiteeritud säilitatud või tagasiostetud oma võlaväärtpaberid vastavalt standardile IAS 39.42 vähendavad seotud finantskohustusi, ei arvata kõnealuseid väärtpabereid aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu varade kategooria alla (vormi AE-ASS rida 010). Oma võlaväärtpaberid, mille kajastamist bilansis ei või lõpetada krediidiasutus või investeerimisühing, kes ei kohalda IFRSi, kajastatakse selles reas.Emiteeritud oma pandikirju ega emiteeritud oma väärtpaberistamisi ei kajastata selle kategooria all, kuna neil juhtudel kohaldatakse topelt arvessevõtmise vältimiseks erinevaid eeskirju.
a)  Kui oma võlaväärtpaberid on tagatiseks antud, kajastatakse tagatiste kogumi/alusvara summat, millega tagatakse kõnealuseid säilitatud ja tagatiseks antud väärtpabereid, vormis AE-ASS koormatud varadena.
b)  Kui oma võlaväärtpaberid ei ole veel tagatiseks antud, kajastatakse tagatiste kogumi/alusvara summat, millega tagatakse kõnealuseid säilitatud väärtpabereid, mida ei ole veel tagatiseks antud, vormis AE-ASS koormamata varadena. Täiendav teave kõnealust teist liiki oma võlaväärtpaberite kohta, mida ei ole veel tagatiseks antud (alusvara, koormamiseks kättesaadavate väärtpaberite õiglane väärtus ja aktsepteeritavus ning koormamiseks kättesaamatute väärtpaberite nimiväärtus) esitatakse vormis AE-NPL.

250

KOGUVARAD, SAADUD TAGATIS JA EMITEERITUD OMA VÕLAVÄÄRTPABERIDKõik aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis kajastatud varad, kõik aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatise klassid ning aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud säilitatud oma võlaväärtpaberid, mis ei ole emiteeritud oma pandikirjad või emiteeritud oma väärtpaberistamised.

2.2.3.   Juhised konkreetsete veergude kohta



Veerg

Viited õigussätetele ja juhised

010

Saadud koormatud tagatise või emiteeritud oma võlaväärtpaberite õiglane väärtusSellise saadud koormatud tagatise või aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu selliste emiteeritud hoitavate/säilitatud selliste oma võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mis on koormatud vastavalt vara koormatise määratlusele.Finantsinstrumendi õiglane väärtus on hind, mille eest toimuks mõõtmiskuupäeval turuosaliste vahel tavapärane tehing vara müügiks või kohustuse üleandmiseks. (Vt IFRS 13 „Õiglase väärtuse mõõtmine”.)

020

millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritudAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud koormatud tagatise või selliste emiteeritud hoitavate/säilitatud oma võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mille on emiteerinud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes üksus.

030

millest: aktsepteeritakse keskpankade puhulAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu sellise saadud koormatud tagatise või selliste emiteeritud hoitavate/säilitatud oma võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mida aktsepteeritakse tehinguteks selliste keskpankadega, millele aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul on juurdepääs. Aruandvad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei saa kindlaks teha, kas kirjet aktsepteeritakse tehinguteks keskpangaga, nt jurisdiktsioonides, kus ei ole selgelt kindlaks määratud keskpangaga tehtavateks repotehinguteks aktsepteeritavad varad või kus ei ole juurdepääsu pidevalt toimivale keskpanga repoturule, võivad kõnealuse kirjega seotud summat mitte kajastada, st jätta vastava lahtri tühjaks.

040

Sellise saadud tagatise või selliste emiteeritud oma võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mis on koormamiseks kättesaadavadAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud sellise tagatise õiglane väärtus, mis on koormamata, kuid koormamiseks kättesaadav, kuna aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul on lubatud neid müüa või uuesti tagatiseks anda tagatise omaniku makseviivituse puudumise korral. See hõlmab ka selliste muude emiteeritud oma võlaväärtpaberite kui oma pandikirjad või väärtpaberistamised õiglast väärtust, mis on koormamata, kuid koormamiseks kättesaadavad.

050

millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritudSellise saadud tagatise või muude selliste emiteeritud oma võlaväärtpaberite kui oma pandikirjad või varaga tagatud väärtpaberid õiglane väärtus, mis on koormamiseks kättesaadavad ja mille on emiteerinud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes üksus.

060

millest: aktsepteeritakse keskpankade puhulSellise saadud tagatise või muude selliste emiteeritud oma võlaväärtpaberite kui oma pandikirjad või väärtpaberistamised õiglane väärtus, mis koormamiseks kättesaadavad ja mida aktsepteeritakse tehinguteks selliste keskpankadega, millele aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul on juurdepääs. Aruandvad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei saa kindlaks teha, kas kirjet aktsepteeritakse tehinguteks keskpangaga, nt jurisdiktsioonides, kus ei ole selgelt kindlaks määratud keskpangaga tehtavateks repotehinguteks aktsepteeritavad varad või kus ei ole juurdepääsu pidevalt toimivale keskpanga repoturule, võivad kõnealuse kirjega seotud summat mitte kajastada, st jätta vastava lahtri tühjaks.

070

Sellise saadud tagatise või selliste emiteeritud oma võlaväärtpaberite nimiväärtus, mis on koormamiseks kättesaamatudAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud sellise tagatise nimiväärtus, mis on koormamata ja koormamiseks kättesaamatu. See hõlmab ka aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud selliste muude oma võlaväärtpaberite kui oma pandikirjad või säilitatud väärtpaberistamised nimiväärtust, mis on koormamata ja koormamiseks kättesaamatud.

2.3.   Vorm: vorm AE-NPL. Emiteeritud ja veel tagatiseks andmata oma pandikirjad ja varaga tagatud väärtpaberid

2.3.1.   Üldised märkused

18. Topelt arvessevõtmise vältimiseks kohaldatakse aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud ja hoitavate oma pandikirjade ja väärtpaberistamiste suhtes järgmisi eeskirju.

a) Kui kõnealused väärtpaberid on tagatiseks antud, kajastatakse neid katvat tagatiste kogumit/alusvara vormis AE-ASS koormatud varana. Oma pandikirjade ja väärtpaberistamiste tagatiseks andmise korral on rahastamisallikas uus tehing, millega väärtpaberid tagatiseks antakse (keskpangapoolne rahastamine või muud liiki tagatud rahastamine), mitte pandikirjade või väärtpaberistamiste esmane emiteerimine.

b) Kui kõnealused väärtpaberid ei ole veel tagatiseks antud, kajastatakse neid väärtpabereid katvat tagatiste kogumit/alusvara vormis AE-ASS koormamata varana.

2.3.2.   Juhised konkreetsete ridade kohta



Rida

Viited õigussätetele ja juhised

010

Emiteeritud ja veel tagatiseks andmata oma pandikirjad ja varaga tagatud väärtpaberidAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud ja säilitatud koormamata oma pandikirjad ja väärtpaberistamised.

020

Säilitatud emiteeritud pandikirjadAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud ja säilitatud koormamata oma pandikirjad.

030

Säilitatud emiteeritud väärtpaberistamisedAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud ja säilitatud koormamata oma väärtpaberistamised.

040

Kõrgema nõudeõiguse järgugaAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud ja säilitatud koormamata oma väärtpaberistamiste kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad. Vt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 67.

050

Väärtpaberistamiste mezzanine-seeriadAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud ja säilitatud koormamata oma väärtpaberistamiste mezzanine-seeriad. Väärtpaberistamiste mezzanine-seeriatena käsitatakse kõiki seeriaid, mis ei ole kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad, st viimasena kahjumit katvad seeriad, ega esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeriad. Vt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 67.

060

Esimese järjekoha kahjuAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud ja säilitatud koormamata oma väärtpaberistamiste esimese järjekoha kahju seeriad. Vt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 67.

2.3.3.   Juhised konkreetsete veergude kohta



Veerg

Viited õigussätetele ja juhised

010

Alusvarakogumi bilansiline väärtusSellise tagatiste kogumi/alusvara bilansiline väärtus, millega kaetakse säilitatud ja veel tagatiseks andmata oma pandikirju ja oma väärtpaberistamisi.

020

Selliste emiteeritud võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mis on koormamiseks kättesaadavadSelliste säilitatud oma pandikirjade ja oma väärtpaberistamiste õiglane väärtus, mis on koormamata, kuid koormamiseks kättesaadavad.

030

millest: aktsepteeritakse keskpankade puhulSelliste säilitatud oma pandikirjade ja oma väärtpaberistamiste õiglane väärtus, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
i)  need on koormamata;
ii)  need on koormamiseks kättesaadavad;
iii)  neid aktsepteeritakse tehinguteks selliste keskpankadega, millele aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul on juurdepääs. Aruandvad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei saa kindlaks teha, kas kirjet aktsepteeritakse tehinguteks keskpangaga, nt jurisdiktsioonides, kus ei ole selgelt kindlaks määratud keskpangaga tehtavateks repotehinguteks aktsepteeritavad varad või kus ei ole juurdepääsu pidevalt toimivale keskpanga repoturule, võivad kõnealuse kirjega seotud summat mitte kajastada, st jätta vastava lahtri tühjaks.

040

Selliste emiteeritud oma võlaväärtpaberite nimiväärtus, mis on koormamiseks kättesaamatudSelliste säilitatud oma pandikirjade ja oma väärtpaberistamiste nimiväärtus, mis on koormamata ning koormamiseks kättesaamatud.

2.4.   Vorm: AE-SOU. Koormatise allikad

2.4.1.   Üldised märkused

19. Selles vormis esitatakse teave selle kohta, kui olulised on aruandva krediidiasutuse ja investeerimisühingu jaoks erinevad koormatise allikad, sealhulgas rahastamisega mitteseotud allikad, nagu saadud siduvad laenuandmiskohustused või finantsgarantiid ning väärtpaberite laenuksandmine ilma rahalise tagatiseta.

20. Vormides AE-ASS ja AE-COL kajastatavad varade ja saadud tagatise kogusummad vastavad järgmisele valideerimisreeglile: {AE-SOU; r170; c030} = {AE-ASS; r010; c010} + {AE-COL; r130; c010} + {AE-COL; r240; c010};

2.4.2.   Juhised konkreetsete ridade kohta



Rida

Viited õigussätetele ja juhised

010

Valitud finantskohustuste bilansiline väärtusAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu valitud tagatud finantskohustuste bilansiline väärtus, kuivõrd kõnealuste kohustustega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.

020

TuletisinstrumendidAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu selliste tagatud tuletisinstrumentide bilansiline väärtus, mis on finantskohustused ja mille õiglane väärtus on negatiivne, kuivõrd kõnealuste tuletisinstrumentidega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.

030

millest: börsivälisedAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu selliste tagatud tuletisinstrumentide bilansiline väärtus, mis on finantskohustused, millega kaubeldakse börsiväliselt, kuivõrd kõnealuste tuletisinstrumentidega kaasneb vara koormatis.

040

HoiusedAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu tagatud hoiuste bilansiline väärtus, kuivõrd kõnealuste hoiustega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.

050

RepolepingudAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu repolepingute bilansiline väärtus, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.Repolepingud (repod) on tehingud, mille käigus aruandev krediidiasutus või investeerimisühing saab raha teatava hinnaga müüdud finantsvarade vastu ja millega kaasneb siduv kohustus osta samad (või identsed) varad tagasi kindlaksmääratud hinnaga konkreetsel kuupäeval tulevikus. Repolepingutena tuleb kajastada kõiki järgmisi repo-tüüpi tehinguid: – summad, mis on saadud kolmandale isikule rahalise tagatise vastu väärtpaberite laenuks andmise vormis ajutiselt üle kantud väärtpaberite eest, ning – summad, mis on saadud kolmandale isikule müügilepingu/tagasiostulepingu vormis ajutiselt ülekantud väärtpaberite eest.

060

millest: keskpangadAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu ja keskpanga vaheliste repolepingute bilansiline väärtus, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb vara koormatis.

070

Muud tagatud hoiused kui repolepingudAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu muude tagatud hoiuste kui repolepingute bilansiline väärtus, kuivõrd kõnealuste hoiustega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.

080

millest: keskpangadAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu ja keskpanga vaheliste muude tagatud hoiuste kui repolepingute bilansiline väärtus, kuivõrd kõnealuste hoiustega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.

090

Emiteeritud võlaväärtpaberidAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud võlaväärtpaberite bilansiline väärtus, kuivõrd kõnealuste väärtpaberitega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.Mis tahes emissiooni säilitatud osa puhul järgitakse A osa punkti 15 alapunktis vi sätestatud erikäsitlust, nii et selle kategooria alla kaasatakse ainult see osa võlaväärtpaberitest, mis on välja viidud konsolideerimisgrupi üksustest.

100

millest: emiteeritud pandikirjadSelliste pandikirjade bilansiline väärtus, mille varad on välja andnud aruandev krediidiasutus või investeerimisühing, kuivõrd kõnealuste väärtpaberitega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.

110

millest: emiteeritud väärtpaberistamisedAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud väärtpaberistamiste bilansiline väärtus, kuivõrd kõnealuste väärtpaberitega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.

120

Muud koormatise allikadAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu muude tagatisega tehingute kui finantskohustuste summa, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.

130

Aruande esitaja ees võetud siduvate laenuandmiskohustuste nimiväärtusAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu ees võetud siduvate laenuandmiskohustuste nimiväärtus, kuivõrd kõnealuste kohustustega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.

140

Saadud finantsgarantiide nimiväärtusAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud finantsgarantiide nimiväärtus, kuivõrd kõnealuste garantiidega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.

150

Mitterahalise tagatisega laenuks võetud väärtpaberite õiglane väärtusAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt ilma rahalise tagatiseta laenuks võetud väärtpaberite õiglane väärtus, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.

160

MuuAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu selliste muude tagatisega tehingute kui finantskohustuste summa, mida ei hõlma eespool esitatud kirjed, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.

170

KOORMATISE ALLIKAD KOKKUAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi tagatisega tehingute summa, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.

2.4.3.   Juhised konkreetsete veergude kohta



Veerg

Viited õigussätetele ja juhised

010

Sobitatud kohustused, tingimuslikud kohustused või laenuks antud väärtpaberidSobitatud finantskohustuste, tingimuslike kohustuste (aruande esitaja ees võetud siduvad laenuandmiskohustused ja saadud finantsgarantiid) ja mitterahalise tagatisega laenuks antud väärtpaberite summa, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.Finantskohustusi kajastatakse bilansilises väärtuses, tingimuslikke kohustusi nimiväärtuses ja mitterahalise tagatisega laenuks antud väärtpabereid õiglases väärtuses.

020

millest: konsolideerimisgrupi muudelt üksusteltSobitatud finantskohustuste, tingimuslike kohustuste (aruande esitaja ees võetud siduvad laenuandmiskohustused ja saadud finantsgarantiid) ja mitterahalise tagatisega laenuks antud väärtpaberite summa, kuivõrd vastaspool on usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes muu üksus ning kõnealuste tehingutega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.Vt juhised summa liikide suhtes kohaldatavate eeskirjade kohta veerus 010.

030

Koormatud varad, saadud tagatis ja muud emiteeritud oma väärtpaberid kui pandikirjad või varaga tagatud väärtpaberidSelliste varade, saadud tagatise ja muude emiteeritud oma väärtpaberite kui pandikirjad või varaga tagatud väärtpaberid summa, mis on ridades kajastatud eri liiki tehingute tulemusel koormatud.Selleks et tagada kooskõla vormide AE-ASS ja AE-COL kriteeriumidega, kajastatakse aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis kirjendatud varasid bilansilises väärtuses ning saadud uuesti kasutatud tagatist ja muid emiteeritud oma väärtpabereid kui pandikirjad või väärtpaberistamised õiglases väärtuses.

040

millest: saadud uuesti kasutatud tagatisSellise saadud tagatise õiglane väärtus, mis on ridades kajastatud eri liiki tehingute tulemusel uuesti kasutatud/koormatud.

050

millest: koormatud oma võlaväärtpaberidMuude selliste emiteeritud oma väärtpaberite kui oma pandikirjad või väärtpaberistamised õiglane väärtus, mis on ridades kajastatud eri liiki tehingute tulemusel koormatud.

3.   B OSA: TÄHTAJA ANDMED

3.1.   Üldised märkused

21. B osas esitatud vormis antakse üldine ülevaade nende koormatud varade ja saadud uuesti kasutatud tagatise summast, mis jäävad sobitatud kohustuste järelejäänud tähtaja kindlaksmääratud vahemikku.

3.2.   Vorm: AE-MAT. Tähtaja andmed

3.2.1.   Juhised konkreetsete ridade kohta



Rida

Viited õigussätetele ja juhised

010

Koormatud varadSelle vormi puhul hõlmavad koormatud varad kõike järgmist:
a)  aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu varad (vt juhised vormi AE-ASS rea 010 kohta), mida kajastatakse bilansilises väärtuses;
b)  muud sellised emiteeritud oma võlaväärtpaberid kui pandikirjad või väärtpaberistamised (vt juhised vormi AE-COL rea 240 kohta), mida kajastatakse õiglases väärtuses. Need summad jaotatakse järelejäänud tähtaja vahemike lõikes, mis on kindlaks määratud veergudes vastavalt koormatise allika (sobitatud kohustus, tingimuslik kohustus või väärtpaberite laenuks andmise tehing) järelejäänud tähtajale.

020

Saadud uuesti kasutatud tagatis (saamise pool)Vt juhised vormi AE-COL rea 130 ja vormi AE-SOU veeru 040 kohta.Summad kajastatakse õiglases väärtuses ja need jaotatakse järelejäänud tähtaja vahemike lõikes, mis on kindlaks määratud veergudes vastavalt sellise tehingu järelejäänud tähtajale, mille tulemusel sai üksus tagatise, mida kasutatakse uuesti (saamise pool).

030

Saadud uuesti kasutatud tagatis (uuestikasutamise pool)Vt juhised vormi AE-COL rea 130 ja vormi AE-SOU veeru 040 kohta.Summad kajastatakse õiglases väärtuses ja need jaotatakse järelejäänud tähtaja vahemike lõikes, mis on kindlaks määratud veergudes vastavalt koormatise allika (uuestikasutamise pool) järelejäänud tähtajale: sobitatud kohustus, tingimuslik kohustus või väärtpaberite laenuks andmise tehing.

3.2.2.   Juhised konkreetsete veergude kohta



Veerg

Viited õigussätetele ja juhised

010

Lahtine tähtaegNõudmisel, ilma konkreetse tähtajata.

020

ÜleööLõpptähtaeg 1 päev või varem.

030

> 1 päev <= 1 nädalLõpptähtaeg kaugemal kui 1 päev ja lähemal kui 1 nädal või võrdne sellega.

040

> 1 nädal <= 2 nädalatLõpptähtaeg kaugemal kui 1 nädal ja lähemal kui 2 nädalat või võrdne sellega.

050

> 2 nädalat <=1 kuuLõpptähtaeg kaugemal kui 2 nädalat ja lähemal kui 1 kuu või võrdne sellega.

060

> 1 kuu <= 3 kuudLõpptähtaeg kaugemal kui 1 kuu ja lähemal kui 3 kuud või võrdne sellega.

070

> 3 kuud <= 6 kuudLõpptähtaeg kaugemal kui 3 kuud ja lähemal kui 6 kuud või võrdne sellega.

080

> 6 kuud<= 1 aastaLõpptähtaeg kaugemal kui 6 kuud ja lähemal kui 1 aasta või võrdne sellega.

090

> 1 aasta <= 2 aastatLõpptähtaeg kaugemal kui 1 aasta ja lähemal kui 2 aastat või võrdne sellega.

100

> 2 aastat <= 3 aastatLõpptähtaeg kaugemal kui 2 aastat ja lähemal kui 3 aastat või võrdne sellega.

110

> 3 aastat <= 5 aastatLõpptähtaeg kaugemal kui 3 aastat ja lähemal kui 5 aastat või võrdne sellega.

120

> 5 aastat <= 10 aastatLõpptähtaeg kaugemal kui 5 aastat ja lähemal kui 10 aastat või võrdne sellega.

130

> 10 aastatLõpptähtaeg kaugemal kui 10 aastat.

4.   C OSA: TINGIMUSLIKUD KOORMATISED

4.1.   Üldised märkused

22. Selles vormis peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutama vara koormatise taseme mitme stressistsenaariumi alusel.

23. Tingimuslikud koormatised osutavad täiendavatele varadele, mida võib olla vaja koormata, kui aruandev krediidiasutus või investeerimisühing seisab silmitsi ebasoodsate suundumustega, mille on käivitanud välissündmus, mille üle puudub aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul kontroll (reitingu alandamine, koormatud varade õiglase väärtuse vähenemine või üldine usalduse kaotus). Nendel juhtudel peab aruandev krediidiasutus või investeerimisühing tulenevalt juba tehtud tehingutest koormama täiendavaid varasid. Täiendavate koormatud varade puhul ei võeta arvesse krediidiasutuse või investeerimisühingu selliste tehingute mõju, mis on tehtud eespool osutatud stressistsenaariumides kirjeldatud sündmuste maandamiseks.

24. See vorm hõlmab tingimuslike koormatiste kajastamise kahte stsenaariumit, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud punktides 4.1.1 ja 4.1.2. Kajastatav teave on krediidiasutuse või investeerimisühingu põhjendatud hinnang, mis põhineb parimal kättesaadaval teabel.

a) Koormatud varade õiglase väärtuse vähenemine 30 %. See stsenaarium hõlmab ainult varade õiglase alusväärtuse muutust, mitte mis tahes muid muutusi, mis võivad mõjutada nende bilansilist väärtust, nt vahetuskursikasum või -kahjum või varade väärtuse võimalik langus. Aruandev krediidiasutus või investeerimisühing võib seega olla sunnitud andma rohkem tagatist, et hoida tagatise väärtus muutumatuna.

b) Iga sellise valuuta nõrgenemine 10 %, milles aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul on kohustusi, mille kogumaht on 5 % krediidiasutuse või investeerimisühingu kogukohustustest või rohkem.

25. Stsenaariumid kajastatakse üksteisest sõltumatult ning olulise valuuta nõrgenemine kajastatakse samuti sõltumatult teiste oluliste valuutade nõrgenemisest. Seega ei võta krediidiasutus või investeerimisühing arvesse stsenaariumidevahelist korrelatsiooni.

4.1.1.   Stsenaarium A: koormatud varade õiglase väärtuse vähenemine 30 %.

26. Eeldatakse, et kõigi koormatud varade väärtus väheneb 30 %. Sellisest vähenemisest tingitud täiendava tagatise vajaduse puhul võetakse arvesse olemasolevat ületagatuse taset, nii et säilitatakse ainult minimaalne tagatuse tase. Samuti võetakse täiendava tagatise vajaduse puhul arvesse asjaomaste lepingute ja kokkulepete lepingulisi nõudeid, sealhulgas künniste käiviteid.

27. Arvesse võetakse ainult lepinguid ja kokkuleppeid, millega on ette nähtud õiguslik kohustus anda täiendav tagatis. See hõlmab pandikirjade emissioone, kui nendega on ette nähtud õiguslik nõue säilitada ületagatuse minimaalne tase, kuid ei ole ette nähtud nõuet säilitada pandikirjade olemasolev reiting.

4.1.2.   Stsenaarium B: oluliste valuutade nõrgenemine 10 %.

28. Valuuta on oluline valuuta, kui aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul on selles valuutas kohustusi, mille kogumaht on 5 % krediidiasutuse või investeerimisühingu kogukohustustest või rohkem.

29. Nõrgenemise mahu 10 % arvutamisel võetakse arvesse muutusi nii varade kui ka kohustuste poolel, st keskendutakse varade ja kohustuste mittevastavusele. Näiteks USA dollaris vääringustatud varadel põhineva USA dollaris tehtava repotehinguga ei kaasne täiendavat koormatist, samas kui USA dollaris vääringustatud varadel põhineva euros tehtava repotehinguga see kaasneb.

30. Arvutamisel võetakse arvesse kõiki mitme erineva valuutaga seotud tehinguid.

4.2.   Vorm: AE-CONT. Tingimuslikud koormatised

4.2.1.   Juhised konkreetsete ridade kohta

31. Vt juhised vormi AE-SOU asjaomaste veergude kohta punktis 1.5.1. Vormi AE-CONT veergude sisu ei erine vormi AE-SOU veergude sisust.

4.2.2.   Juhised konkreetsete veergude kohta



Veerg

Viited õigussätetele ja juhised

010

Sobitatud kohustused, tingimuslikud kohustused või laenuks antud väärtpaberidSamad juhised ja andmed nagu vormi AE-SOU veeru 010 puhul.Sobitatud finantskohustuste, tingimuslike kohustuste (aruande esitaja ees võetud siduvad laenuandmiskohustused ja saadud finantsgarantiid) ja mitterahalise tagatisega laenuks antud väärtpaberite summa, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.Nagu vormi kõigi ridade puhul, kajastatakse finantskohustusi bilansilises väärtuses, tingimuslikke kohustusi nimiväärtuses ja mitterahalise tagatisega laenuks antud väärtpabereid õiglases väärtuses.

020

A.  Täiendavad koormatud varad

Täiendav varade summa, mis muutuks koormatuks tulenevalt õiguslikust, regulatiivsest või lepingulisest sättest, mille võib käivitada stsenaarium A.Käesoleva lisa A osas sätestatud juhiste kohaselt kajastatakse kõnealused summad bilansilises väärtuses, kui summa on seotud aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu varadega, või õiglases väärtuses, kui see on seotud saadud tagatisega. Krediidiasutuse või investeerimisühingu koormamata varasid ja tagatisi ületav summa kajastatakse õiglases väärtuses.

030

B.  Täiendav koormatud varade summa. Oluline valuuta 1

Täiendav varade summa, mis muutuks koormatuks tulenevalt õiguslikust, regulatiivsest või lepingulisest sättest, mille võib käivitada olulise valuuta 1 nõrgenemine stsenaariumi B korral.Vt eeskirjad summa liikide kohta real 020.

040

B.  Täiendav koormatud varade summa. Oluline valuuta 2

Täiendav varade summa, mis muutuks koormatuks tulenevalt õiguslikust, regulatiivsest või lepingulisest sättest, mille võib käivitada olulise valuuta 2 nõrgenemine stsenaariumi B korral.Vt eeskirjad summa liikide kohta real 020.

5.   D OSA: PANDIKIRJAD

5.1.   Üldised märkused

32. Selles vormis kajastatakse teavet kõigi eurofondi nõuetele vastavate pandikirjade kohta, mille on emiteerinud aruandev krediidiasutus või investeerimisühing. Eurofondi nõuetele vastavad pandikirjad on direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõike 4 esimeses lõigus osutatud võlakirjad. Need on aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud pandikirjad, kui aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldavad ametiasutused seoses pandikirjadega õigusaktide kohaselt erijärelevalvet, mille eesmärk on kaitsta võlakirjaomanikke, ja kui selliste pandikirjade puhul on ette nähtud, et kõnealuste pandikirjade emiteerimisest saadavad vahendid investeeritakse vastavalt õigusaktidele varadesse, mis kogu võlakirjade kehtivusaja vältel suudavad tagada võlakirjadega seotud nõuded ja mida emitendi maksejõuetuse korral kasutataks esmajärjekorras põhisumma tagasimaksmiseks ning kogunenud intresside tasumiseks.

33. Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu või tema nimel emiteeritud pandikirju, mis ei vasta eurofondi nõuetele, ei kajastata vormides AE-CB.

34. Aruandlus põhineb pandikirjade suhtes kohaldataval õiguslikul korral, st õigusraamistikul, mida kohaldatakse pandikirjade emissiooni suhtes.

5.2.   Vorm: AE-CB. Pandikirjade emissioonid

5.2.1.   Juhised z-telje kohta



z-telg

Viited õigussätetele ja juhised

010

Tagatiste kogumi tunnus (lahtine)Tagatiste kogumi tunnus koosneb tagatise kogumi emiteerinud üksuse nimest või üheselt mõistetavast lühendist ning sellise tagatiste kogumi tähisest, mille suhtes konkreetselt kohaldatakse asjaomaseid pandikirjade kaitsemeetmeid.

5.2.2.   Juhised konkreetsete ridade kohta



Rida

Viited õigussätetele ja juhised

010

NimiväärtusNimiväärtus on põhisumma tasumise nõuete summa, mis on kindlaks määratud vastava pandikirjade suhtes kohaldatava õigusliku korraga, mida kohaldatakse piisava katte kindlaksmääramiseks.

020

Nüüdisväärtus (vahetustehing)/TuruväärtusNüüdisväärtus (vahetustehing) on põhisumma ja intresside tasumise nõuete summa, mida on diskonteeritud valuutapõhise riskivaba intressikõveraga ning mis on kindlaks määratud asjaomase pandikirjade suhtes kohaldatava õigusliku korraga, mida kohaldatakse piisava katte kindlaksmääramiseks.Veergudes 080 ja 210 kajastatakse tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonide turuväärtust.

030

Varapõhine väärtusVarapõhine väärtus on tagatiste kogumi varade majanduslik väärtus, mida võib kajastada IFRSi 13 kohane õiglane väärtus, likviidsel turul tehtud tehingutel põhinev turuväärtus või nüüdisväärtus, mille puhul diskonteeritakse varade tulevasi rahavoogusid varapõhise intressikõveraga.

040

Bilansiline väärtusPandikirjaga seotud kohustuse või tagatiste kogumi vara bilansiline väärtus on pandikirja emitendi poolt kajastatav bilansiline väärtus.

5.2.3.   Juhised konkreetsete veergude kohta



Veerg

Viited õigussätetele ja juhised

010

Kooskõla kapitalinõuete määruse artikliga 129? [JAH/EI]Krediidiasutused ja investeerimisühingud märgivad, kas tagatiste kogum vastab kapitalinõuete määruse artiklis 129 sätestatud nõuetele, et selle suhtes võiks kohaldada kõnealuse määruse artikli 129 lõigetes 4 ja 5 sätestatud eeliskäsitlust.

012

Kui JAH, märkida tagatiste kogumi peamine varaklassKui tagatiste kogumi suhtes võib kohaldada kapitalinõuete määruse artikli 129 lõigetes 4 ja 5 sätestatud eeliskäsitlust (vastus JAH veerus 011), märgitakse sellesse lahtrisse tagatiste kogumi peamine varaklass. Selleks kasutatakse kõnealuse määruse artikli 129 lõikes 1 sätestatud liigitust ja märgitakse vastavalt koodid „a”, „b”, „c”, „d”, „e”, „f” ja „g”. Kood „h” märgitakse juhul, kui tagatiste kogumi peamine varaklass ei kuulu eespool osutatud kategooriatesse.

020–140

Pandikirjadega seotud kohustusedPandikirjadega seotud kohustused on pandikirjade emiteerimisest tulenevad emiteeriva üksuse kohustused, mis hõlmavad kõiki selliseid positsioone nagu on määratletud pandikirjade suhtes kohaldatava õigusliku korraga, mille suhtes kohaldatakse asjaomaseid pandikirjade kaitsemeetmeid (see võib näiteks hõlmata järelturul ringluses olevaid väärtpabereid, samuti pandikirjade emitendi vastaspoolte sellist positsiooni tuletisinstrumentide positsioonides, millel on pandikirjade emitendi seisukohast negatiivne turuväärtus ja mida võetakse arvesse tagatiste kogumis ja mida käsitatakse pandikirjadega seotud kohustustena vastavalt asjaomase pandikirjade suhtes kohaldatavale õigusliku korrale).

020

AruandekuupäevPandikirjadega seotud kohustuste summad, välja arvatud tuletisinstrumentide positsioonid, eri tulevaste kuupäevade lõikes.

030

+ 6 kuudKuupäev „+ 6 kuud” on 6 kuud pärast aruandekuupäeva. Summad kajastatakse eeldusel, et pandikirjadega seotud kohustused võrreldes aruandekuupäevaga ei muutu, välja arvatud amortisatsiooni puhul. Kindlaks määratud maksegraafiku puudumisel tuleb tuleviku kuupäevadel olemasolevate jääksummade puhul kasutada eeldatavat lõpptähtaega järjepideval viisil.

040–070

+ 12 kuud – + 10 aastatNagu „+ 6 kuud” puhul (veerg 030), vastav tähtpäev pärast aruandekuupäeva.

080

Tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonid, millel on negatiivne netoturuväärtusSelliste tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonide negatiivne netoturuväärtus, millel on pandikirjade emitendi seisukohast negatiivne turuväärtus. Tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonid on sellised tuletisinstrumentide netopositsioonid, mida vastavalt asjaomasele pandikirjade suhtes kohaldatavale õiguslikule korrale on arvesse võetud tagatise kogumis ja mille suhtes kohaldatakse vastavaid pandikirjade kaitsemeetmeid, kuivõrd selliseid negatiivse turuväärtusega tuletisinstrumentide positsioone on vaja katta aktsepteeritavate tagatiste kogumi varadega.Negatiivset netoturuväärtust kajastatakse ainult aruandekuupäeva seisuga.

090–140

Pandikirja välisreitingEsitatakse teave vastava pandikirja välisreitingu kohta aruandekuupäeva seisuga, kui kõnealune reiting on olemas.

090

Reitinguagentuur 1Kui aruandekuupäeva seisuga on andnud krediidireitingu vähemalt üks reitinguagentuur, märgitakse sellesse lahtrisse asjaomase reitinguagentuuri nimi. Kui aruandekuupäeva seisuga on andnud krediidireitingu rohkem kui kolm reitinguagentuuri, valitakse kolm reitinguagentuuri, kelle kohta esitatakse teave, selle põhjal, kellel on suurem turuosa.

100

Krediidireiting 1Veerus 090 kajastatud reitinguagentuuri poolt pandikirjale antud krediidireiting aruandekuupäeva seisuga. Kui sama reitinguagentuur on andnud nii pikaajalise kui ka lühiajalise krediidireitingu, kajastatakse pikaajalist reitingut. Kajastatav krediidireiting hõlmab mis tahes modifikaatoreid.

110, 130

Reitinguagentuur 2 ja reitinguagentuur 3Nagu reitinguagentuuri 1 puhul (veerg 090), kajastatakse teave teiste reitinguagentuuride kohta, kes on andnud pandikirjale krediidireitingu aruandekuupäeva seisuga.

120, 140

Krediidireiting 2 ja krediidireiting 3Nagu krediidireitingu 1 puhul (veerg 100), kajastatakse teave reitinguagentuuride 2 ja 3 poolt pandikirjale antud krediidireitingu kohta aruandekuupäeva seisuga.

150–250

Tagatiste kogumTagatiste kogum koosneb kõigist positsioonidest, sealhulgas tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonid, millel on pandikirja emitendi seisukohast positiivne netoturuväärtus, kusjuures nende suhtes kohaldatakse vastavaid pandikirjade kaitsemeetmeid.

150

AruandekuupäevTagatiste kogumi varade summa, välja arvatud tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonid. See summa hõlmab ületagatuse miinimumnõudeid ja lisaks miinimumnõudeid ületavat mis tahes täiendavat ületagatust määral, mil selle suhtes kohaldatakse vastavaid pandikirjade kaitsemeetmeid.

160

+ 6 kuudAruande esitamise kuupäev „+6 kuud” on 6 kuud pärast aruandekuupäeva. Summad kajastatakse eeldusel, et tagatiste kogum võrreldes aruande esitamise kuupäevaga ei muutu, välja arvatud amortisatsiooni puhul. Kindlaks määratud maksegraafiku puudumisel tuleb tuleviku kuupäevadel olemasolevate jääksummade puhul kasutada eeldatavat lõpptähtaega järjepideval viisil.

170–200

+ 12 kuud – + 10 aastatNagu „+ 6 kuud” puhul (veerg 160), vastav tähtpäev pärast aruandekuupäeva.

210

Tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonid, millel on positiivne netoturuväärtusSelliste tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonide positiivne netoturuväärtus, millel on pandikirjade emitendi seisukohast positiivne turuväärtus. Tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonid on sellised tuletisinstrumentide netopositsioonid, mida vastavalt asjaomasele pandikirjade suhtes kohaldatavale õiguslikule korrale on arvesse võetud tagatise kogumis ja mille suhtes kohaldatakse vastavaid pandikirjade kaitsemeetmeid, kuivõrd sellised positiivse turuväärtusega tuletisinstrumentide positsioonid ei kuuluks pandikirjade emitendi pankrotivara hulka.Positiivset netoturuväärtust kajastatakse ainult aruandekuupäeva seisuga.

220–250

Tagatise miinimumnõudeid ületav tagatiste kogumi summaTagatiste kogumi summad (sealhulgas tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonid, millel on positiivne netoturuväärtus), mis ületavad tagatise miinimumnõudeid (ületagatus).

220

Tulenevalt asjaomasest pandikirjade suhtes kohaldatavast õiguslikust korrastÜletagatuse summad võrreldes minimaalse tagatisega, mis on ette nähtud asjaomase pandikirjade suhtes kohaldatava õigusliku korraga.

230–250

Tulenevalt reitinguagentuuri metoodikast, et säilitada olemasolev pandikirjade välisreitingÜletagatuse summad võrreldes tasemega, mida vastavalt pandikirjade emitendile kättesaadava teabe kohaselt, mis käsitleb vastava reitinguagentuuri metoodikat, oleks vähemalt vaja, et toetada vastava reitinguagentuuri antud olemasolevat krediidireitingut.

230

Reitinguagentuur 1Ületagatuse summad võrreldes tasemega, mida vastavalt pandikirjade emitendile kättesaadava teabe kohaselt, mis käsitleb reitinguagentuuri 1 (veerg 090) metoodikat, oleks vähemalt vaja, et toetada krediidireitingut 1 (veerg 100).

240–250

Reitinguagentuur 2 ja reitinguagentuur 3Juhised reitinguagentuuri 1 (veerg 230) kohta kehtivad ka reitinguagentuuri 2 (veerg 110) ja reitinguagentuuri 3 (veerg 130) kohta.

6.   E OSA: TÄIENDAVAD ANDMED

6.1.   Üldised märkused

35. E osas järgitakse sama struktuuri nagu A osas esitatud koormatiste ülevaate vormides, kasutades aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu vara koormatiste ning saadud tagatiste kajastamiseks eri vorme: vastavalt AE-ADV1 ja AE-ADV2. Seega vastavad sobitatud kohustused koormatud varadega tagatud kohustustele ning üks-ühele seost ei pea olema.

6.2.   Vorm: AE-ADV1. Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu varade täiendatud vorm

6.2.1.   Juhised konkreetsete ridade kohta



Rida

Viited õigussätetele ja juhised

010–020

Keskpangapoolne rahastamine (igat liiki, sealhulgas repotehingud)Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu igat liiki kohustused, mille puhul on tehingu vastaspool keskpank.Eelnevalt keskpankadesse paigutatud varasid ei käsitata koormatud varadena, välja arvatud juhul, kui keskpank ei luba mis tahes paigutatud vara eelneva nõusolekuta välja võtta. Kasutamata finantsgarantiide puhul jaotatakse kasutamata osa (st keskpanga nõutavat miinimumi ületav summa) proportsionaalselt keskpanka paigutatud varade vahel.

030–040

Börsil kaubeldavad tuletisinstrumendidAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu selliste tagatud tuletisinstrumentide bilansiline väärtus, mis on finantskohustused, kuivõrd kõnealused tuletisinstrumendid on noteeritud või nendega kaubeldakse tunnustatud või määratud investeerimisbörsil ning nendega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.

050–060

Börsivälised tuletisinstrumendidAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu selliste tagatud tuletisinstrumentide bilansiline väärtus, mis on finantskohustused, kuivõrd kõnealuste tuletisinstrumentidega kaubeldakse börsiväliselt ning nendega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis. (Samad juhised nagu vormi AE-SOU rea 030 kohta.)

070–080

RepolepingudAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu selliste repolepingute bilansiline väärtus, mille puhul ei ole tehingu vastaspool keskpank, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis. Kolmepoolsete repolepingute puhul tuleks järgida sama käsitlust nagu repolepingute puhul, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.

090–100

Muud tagatud hoiused kui repolepingudAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu selliste muude tagatud hoiuste kui repolepingute bilansiline väärtus, mille puhul ei ole tehingu vastaspool keskpank, kuivõrd kõnealuste hoiustega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.

110–120

Emiteeritud pandikirjadVt juhised vormi AE-SOU real 100.

130–140

Emiteeritud väärtpaberistamisedVt juhised vormi AE-SOU real 110.

150–160

Muud emiteeritud võlaväärtpaberid kui pandikirjad ja varaga tagatud väärtpaberidAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu selliste muude emiteeritud võlaväärtpaberite kui pandikirjad ja väärtpaberistamised bilansiline väärtus, kuivõrd kõnealuste väärtpaberitega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.Kui aruandev krediidiasutus või investeerimisühing on säilitanud osa emiteeritud võlaväärtpaberitest kas alates emiteerimise kuupäevast või hiljem tagasiostmise tulemusel, ei kajastata kõnealuseid säilitatud väärtpabereid selle kirje all. Lisaks tuleks nendele määratud tagatist käsitada kõnealuse vormi puhul koormamata tagatisena.

170–180

Muud koormatise allikadVt juhised vormi AE-SOU real 120.

190

Koormatud varad kokkuVormi AE-ADV1 ridades kajastatud iga varaliigi puhul aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate selliste varade bilansiline väärtus, mis on koormatud.

200

millest: aktsepteeritakse keskpankade puhulVormi AE-ADV1 ridades kajastatud iga varaliigi puhul aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate selliste koormatud varade bilansiline väärtus, mida aktsepteeritakse tehinguteks selliste keskpankadega, millele aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul on juurdepääs. Aruandvad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei saa kindlaks teha, kas kirjet aktsepteeritakse tehinguteks keskpangaga, nt jurisdiktsioonides, kus ei ole selgelt kindlaks määratud keskpangaga tehtavateks repotehinguteks aktsepteeritavad varad või kus ei ole juurdepääsu pidevalt toimivale keskpanga repoturule, võivad kõnealuse kirjega seotud summat mitte kajastada, st jätta vastava lahtri tühjaks.

210

Koormamata varad kokkuVormi AE-ADV1 ridades kajastatud iga varaliigi puhul aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate selliste varade bilansiline väärtus, mis on koormamata. Bilansiline väärtus on summa, mida kajastatakse bilansi aktiva poolel.

220

millest: aktsepteeritakse keskpankade puhulVormi AE-ADV1 ridades kajastatud iga varaliigi puhul aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate selliste koormamata varade bilansiline väärtus, mida aktsepteeritakse tehinguteks selliste keskpankadega, millele aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul on juurdepääs. Aruandvad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei saa kindlaks teha, kas kirjet aktsepteeritakse tehinguteks keskpangaga, nt jurisdiktsioonides, kus ei ole selgelt kindlaks määratud keskpangaga tehtavateks repotehinguteks aktsepteeritavad varad või kus ei ole juurdepääsu pidevalt toimivale keskpanga repoturule, võivad kõnealuse kirjega seotud summat mitte kajastada, st jätta vastava lahtri tühjaks.

230

Koormatud + koormamata varadVormi AE-ADV1 ridades kajastatud iga varaliigi puhul aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate varade bilansiline väärtus.

6.2.2.   Juhised konkreetsete veergude kohta



Veerg

Viited õigussätetele ja juhised

010

NõudelaenudVt juhised vormi AE-ASS rea 020 kohta.

020

OmakapitaliinstrumendidVt juhised vormi AE-ASS rea 030 kohta.

030

KokkuVt juhised vormi AE-ASS rea 040 kohta.

040

millest: pandikirjadVt kirjeldavad juhised vormi AE-ASS rea 050 kohta.

050

millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritudVormi AE-ASS rea 050 juhistes kirjeldatud pandikirjad, mille on emiteerinud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes üksus.

060

millest: väärtpaberistamisedVt juhised vormi AE-ASS rea 060 kohta.

070

millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritudVormi AE-ASS rea 060 juhistes kirjeldatud väärtpaberistamised, mille on emiteerinud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes üksus.

080

millest: valitsemissektori emiteeritudVt juhised vormi AE-ASS rea 070 kohta.

090

millest: finantssektori äriühingute emiteeritudVt juhised vormi AE-ASS rea 080 kohta.

100

millest: finantssektoriväliste äriühingute emiteeritudVt juhised vormi AE-ASS rea 090 kohta.

110

Keskpangad ja valitsemissektorMuud laenud ja ettemaksed keskpangale või valitsemissektorile kui nõudelaenud.

120

Finantssektori äriühingudMuud laenud ja ettemaksed finantssektori äriühingutele kui nõudelaenud.

130

Finantssektorivälised äriühingudMuud laenud ja ettemaksed finantssektorivälistele äriühingutele kui nõudelaenud.

140

millest: hüpoteeklaenudMuud laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud, mis on tagatud finantssektorivälistele äriühingute kasuks seatud hüpoteegiga.

150

KodumajapidamisedMuud laenud ja ettemaksed kodumajapidamistele kui nõudelaenud.

160

millest: hüpoteeklaenudMuud sellised laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud, mis on tagatud kodumajapidamiste kasuks seatud hüpoteegiga.

170

Muud varadVt juhised vormi AE-ASS rea 120 kohta.

180

KokkuVt juhised vormi AE-ASS rea 010 kohta.

6.3.   Vorm: AE-ADV2. Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatise täiendatud vorm

6.3.1.   Juhised konkreetsete ridade kohta

36. Vt punkt 6.2.1, kuna juhised mõlema vormi kohta on sarnased.

6.3.2.   Juhised konkreetsete veergude kohta



Veerg

Viited õigussätetele ja juhised

010

NõudelaenudVt juhised vormi AE-COL rea 140 kohta.

020

OmakapitaliinstrumendidVt juhised vormi AE-COL rea 150 kohta.

030

KokkuVt juhised vormi AE-COL rea 160 kohta.

040

millest: pandikirjadVt juhised vormi AE-COL real 170.

050

millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritudAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis on pandikirjad, mille on emiteerinud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes üksus.

060

millest: väärtpaberistamisedVt juhised vormi AE-COL rea 180 kohta.

070

millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritudAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis on väärtpaberistamised, mille on emiteerinud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes üksus.

080

millest: valitsemissektori emiteeritudVt juhised vormi AE-COL rea 190 kohta.

090

millest: finantssektori äriühingute emiteeritudVt juhised vormi AE-COL rea 200 kohta.

100

millest: finantssektoriväliste äriühingute emiteeritudVt juhised vormi AE-COL rea 210 kohta.

110

Keskpangad ja valitsemissektorAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis on muud laenud ja ettemaksed keskpangale või valitsemissektorile kui nõudelaenud.

120

Finantssektori äriühingudAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis on muud laenud ja ettemaksed finantssektori äriühingutele kui nõudelaenud.

130

Finantssektorivälised äriühingudAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis on muud laenud ja ettemaksed finantssektorivälistele äriühingutele kui nõudelaenud.

140

millest: hüpoteeklaenudAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis on muud sellised laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud, mis on tagatud finantssektorivälistele äriühingute kasuks seatud hüpoteegiga.

150

KodumajapidamisedAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis on muud laenud ja ettemaksed kodumajapidamistele kui nõudelaenud.

160

millest: hüpoteeklaenudAruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis on muud sellised laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud, mis on tagatud kodumajapidamiste kasuks seatud hüpoteegiga.

170

Muud varadVt juhised vormi AE-COL rea 230 kohta.

180

Muud emiteeritud oma võlaväärtpaberid kui oma pandikirjad või varaga tagatud väärtpaberidVt juhised vormi AE-COL rea 240 kohta.

190

KokkuVt juhised vormi AE-COL ridade 130 ja 140 kohta.

▼M4



XVIII LISA

TÄIENDAVAD LIKVIIDSUSE SEIREPARAMEETRID VASTAVALT MÄÄRUSE (EL) nr 575/2013 ARTIKLI 415 LÕIKE 3 PUNKTILE b



TÄIENDAVATE LIKVIIDSUSE SEIREPARAMEETRITE VORMID

Vormi number

Vormi kood

Vormi/vormide rühma nimi

TÄIENDAVATE SEIREVAHENDITE VORMID

67

C 67.00

RAHASTAMISE KONTSENTRATSIOON VASTASPOOLTE LÕIKES

68

C 68.00

RAHASTAMISE KONTSENTRATSIOON TOOTELIIKIDE LÕIKES

69

C 69.00

ERINEVA TÄHTAJAGA RAHASTAMISE HINNAD

70

C 70.00

RAHASTAMISE PIKENDAMINE



C 67.00 – RAHASTAMISE KONTSENTRATSIOON VASTASPOOLTE LÕIKES

z-telg  Kokku ja olulised valuutad

Rahastamise kontsentratsioon vastaspoolte lõikes

 

Vastaspoole nimi

LEI kood

Vastaspoole sektor

Vastaspoole residentsus

Tooteliik

Saadud summa

Kaalutud keskmine esialgne tähtaeg

Kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg

Rida

ID

010

020

030

040

050

060

070

080

010

1.  KÜMME OLULISIMAT VASTASPOOLT, KELLEST IGAÜKS ÜLETAB 1 % KOHUSTUSTE KOGUSUMMAST

 

 

 

 

 

 

 

 

020

1,01

 

 

 

 

 

 

 

 

030

1,02

 

 

 

 

 

 

 

 

040

1,03

 

 

 

 

 

 

 

 

050

1,04

 

 

 

 

 

 

 

 

060

1,05

 

 

 

 

 

 

 

 

070

1,06

 

 

 

 

 

 

 

 

080

1,07

 

 

 

 

 

 

 

 

090

1,08

 

 

 

 

 

 

 

 

100

1,09

 

 

 

 

 

 

 

 

110

1,10

 

 

 

 

 

 

 

 

120

2.  KÕIK MUUD KOHUSTUSED

 

 

 

 

 

 

 

 



C 68.00 – RAHASTAMISE KONTSENTRATSIOON TOOTELIIKIDE LÕIKES

z-telg  Kokku ja olulised valuutad

Rahastamise kontsentratsioon tooteliikide lõikes

Rida

ID

Toote nimetus

Saadud kogusumma

Summa, mis on tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemi või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga

Summa, mis ei ole tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemi või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga

Kaalutud keskmine esialgne tähtaeg

Kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg

 

 

 

010

020

030

040

050

TOOTED, MIS ÜLETAVAD 1 % KOHUSTUSTE KOGUSUMMAST

010

1

JAERAHASTAMINE

 

 

 

 

 

020

1,1

Nõudmiseni hoiused

 

 

 

 

 

030

1,2

Tähtajalised hoiused, mille esialgne tähtaeg on alla 30 päeva

 

 

 

 

 

040

1,3

Tähtajalised hoiused, mille esialgne tähtaeg pikem kui 30 päeva

 

 

 

 

 

050

1.3.1

mille puhul leppetrahv hoiuse ennetähtaegse lõpetamise eest ületab oluliselt kaotatud intressi, mis kuuluks tasumisele järelejäänud tähtaja eest

 

 

 

 

 

060

1.3.2

mille puhul hoiuse ennetähtaegse lõpetamise eest puudub leppetrahv, mis ületab oluliselt kaotatud intressi, mis kuuluks tasumisele järelejäänud tähtaja eest

 

 

 

 

 

070

1,4

Säästukontod

 

 

 

 

 

080

1.4.1

mille puhul raha väljavõtmisest etteteatamise tähtaeg on pikem kui 30 päeva

 

 

 

 

 

090

1.4.2

mille puhul puudub 30 päeva ületav raha väljavõtmisest etteteatamise tähtaeg

 

 

 

 

 

100

2

HULGIRAHASTAMINE

 

 

 

 

 

110

2,1

Tagamata hulgirahastamine

 

 

 

 

 

120

2.1.1

millest: finantssektorisse kuuluvad kliendid

 

 

 

 

 

130

2.1.2

millest: finantssektorisse mittekuuluvad kliendid;

 

 

 

 

 

140

2.1.3

millest: grupisisestelt üksustelt

 

 

 

 

 

150

2,2

Tagatud hulgirahastamine

 

 

 

 

 

160

2.2.1

millest: repolepingud

 

 

 

 

 

170

2.2.2

millest: pandikirjade emissioonid

 

 

 

 

 

180

2.2.3

millest: varaga tagatud väärtpaberite emissioonid

 

 

 

 

 

190

2.2.4

millest: grupisisestelt üksustelt

 

 

 

 

 



C 69.00 – ERINEVA TÄHTAJAGA RAHASTAMISE HINNAD

z-telg  Kokku ja olulised valuutad

Erineva tähtajaga rahastamise hinnad

 

Üleöö

1 nädal

1 kuu

3 kuud

6 kuud

1 aasta

2 aastat

5 aastat

10 aastat

Intressivahe

Maht

Intressivahe

Maht

Intressivahe

Maht

Intressivahe

Maht

Intressivahe

Maht

Intressivahe

Maht

Intressivahe

Maht

Intressivahe

Maht

Intressivahe

Maht

Rida

ID

Kirje

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

010

1

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

1,1

millest: Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

1,2

millest: Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

1,3

millest: Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

1,4

millest: kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata väärtpaberid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

1,5

millest: pandikirjad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

1,6

millest: varaga tagatud väärtpaberid, sealhulgas varaga tagatud kommertsväärtpaberid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



C 70.00 – RAHASTAMISE PIKENDAMINE

z-telg  Kokku ja olulised valuutad

Rahastamise pikendamine

 

Üleöö

> 1 päev ≤ 7 päeva

> 7 päeva ≤ 14 päeva

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Rida

ID

Päev

Kirje

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

010

1.1

1

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

1.1.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

1.1.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

1.1.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

1.2

2

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

1.2.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

1.2.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

1.2.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



Rahastamise pikendamine

 

> 14 päeva ≤ 1 kuu

> 1 kuu ≤ 3 kuud

> 3 kuud ≤ 6 kuud

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Rida

ID

Päev

Kirje

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

010

1.1

1

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

1.1.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

1.1.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

1.1.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

1.2

2

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

1.2.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

1.2.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

1.2.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



Rahastamise pikendamine

 

> 6 kuud

Netorahavood kokku

Keskmine tähtaeg (päevades)

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguva rahastamise tähtaeg

Pikendatud rahastamise tähtaeg

Uute vahendite tähtaeg

Kogurahastamise profiil

Rida

ID

Päev

Kirje

250

260

270

280

290

300

310

320

330

010

1.1

1

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

1.1.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

1.1.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

1.1.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

1.2

2

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

1.2.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

1.2.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

1.2.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 



Rahastamise pikendamine

 

Üleöö

> 1 päev ≤ 7 päeva

> 7 päeva ≤ 14 päeva

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Rida

ID

Päev

Kirje

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

090

1.3

3

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

1.3.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

1.3.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

1.3.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

1.4

4

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

1.4.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

1.4.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

1.4.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

1.5

5

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

1.5.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

1.5.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

200

1.5.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



Rahastamise pikendamine

 

> 14 päeva ≤ 1 kuu

> 1 kuu ≤ 3 kuud

> 3 kuud ≤ 6 kuud

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Rida

ID

Päev

Kirje

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

090

1.3

3

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

1.3.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

1.3.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

1.3.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

1.4

4

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

1.4.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

1.4.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

1.4.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

1.5

5

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

1.5.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

1.5.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

200

1.5.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



Rahastamise pikendamine

 

> 6 kuud

Netorahavood kokku

Keskmine tähtaeg (päevades)

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguva rahastamise tähtaeg

Pikendatud rahastamise tähtaeg

Uute vahendite tähtaeg

Kogurahastamise profiil

Rida

ID

Päev

Kirje

250

260

270

280

290

300

310

320

330

090

1.3

3

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

1.3.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

1.3.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

1.3.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

1.4

4

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

1.4.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

1.4.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

1.4.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

1.5

5

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

1.5.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

1.5.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

200

1.5.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 



Rahastamise pikendamine

 

Üleöö

> 1 päev ≤ 7 päeva

> 7 päeva ≤ 14 päeva

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Rida

ID

Päev

Kirje

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

210

1.6

6

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

220

1.6.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

230

1.6.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

240

1.6.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

250

1.7

7

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

260

1.7.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

270

1.7.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

280

1.7.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

290

1.8

8

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

300

1.8.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

310

1.8.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

320

1.8.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



Rahastamise pikendamine

 

> 14 päeva ≤ 1 kuu

> 1 kuu ≤ 3 kuud

> 3 kuud ≤ 6 kuud

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Rida

ID

Päev

Kirje

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

210

1.6

6

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

220

1.6.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

230

1.6.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

240

1.6.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

250

1.7

7

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

260

1.7.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

270

1.7.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

280

1.7.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

290

1.8

8

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

300

1.8.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

310

1.8.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

320

1.8.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



Rahastamise pikendamine

 

> 6 kuud

Netorahavood kokku

Keskmine tähtaeg (päevades)

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguva rahastamise tähtaeg

Pikendatud rahastamise tähtaeg

Uute vahendite tähtaeg

Kogurahastamise profiil

Rida

ID

Päev

Kirje

250

260

270

280

290

300

310

320

330

210

1.6

6

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

220

1.6.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

230

1.6.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

240

1.6.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

250

1.7

7

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

260

1.7.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

270

1.7.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

280

1.7.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

290

1.8

8

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

300

1.8.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

310

1.8.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

320

1.8.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 



Rahastamise pikendamine

 

Üleöö

> 1 päev ≤ 7 päeva

> 7 päeva ≤ 14 päeva

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Rida

ID

Päev

Kirje

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

330

1.9

9

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

340

1.9.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

350

1.9.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

360

1.9.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

370

1.10

10

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

380

1.10.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

390

1.10.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

400

1.10.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

410

1,11

11

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

420

1.11.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

430

1.11.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

440

1.11.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



Rahastamise pikendamine

 

> 14 päeva ≤ 1 kuu

> 1 kuu ≤ 3 kuud

> 3 kuud ≤ 6 kuud

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Rida

ID

Päev

Kirje

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

330

1.9

9

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

340

1.9.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

350

1.9.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

360

1.9.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

370

1.10

10

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

380

1.10.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

390

1.10.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

400

1.10.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

410

1,11

11

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

420

1.11.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

430

1.11.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

440

1.11.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



Rahastamise pikendamine

 

> 6 kuud

Netorahavood kokku

Keskmine tähtaeg (päevades)

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguva rahastamise tähtaeg

Pikendatud rahastamise tähtaeg

Uute vahendite tähtaeg

Kogurahastamise profiil

Rida

ID

Päev

Kirje

250

260

270

280

290

300

310

320

330

330

1.9

9

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

340

1.9.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

350

1.9.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

360

1.9.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

370

1.10

10

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

380

1.10.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

390

1.10.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

400

1.10.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

410

1,11

11

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

420

1.11.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

430

1.11.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

440

1.11.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 



Rahastamise pikendamine

 

Üleöö

> 1 päev ≤ 7 päeva

> 7 päeva ≤ 14 päeva

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Rida

ID

Päev

Kirje

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

450

1,12

12

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

460

1.12.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

470

1.12.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

480

1.12.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

490

1,13

13

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

500

1.13.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

510

1.13.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

520

1.13.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

530

1,14

14

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

540

1.14.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

550

1.14.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

560

1.14.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



Rahastamise pikendamine

 

> 14 päeva ≤ 1 kuu

> 1 kuu ≤ 3 kuud

> 3 kuud ≤ 6 kuud

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Rida

ID

Päev

Kirje

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

450

1,12

12

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

460

1.12.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

470

1.12.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

480

1.12.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

490

1,13

13

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

500

1.13.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

510

1.13.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

520

1.13.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

530

1,14

14

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

540

1.14.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

550

1.14.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

560

1.14.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



Rahastamise pikendamine

 

> 6 kuud

Netorahavood kokku

Keskmine tähtaeg (päevades)

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguva rahastamise tähtaeg

Pikendatud rahastamise tähtaeg

Uute vahendite tähtaeg

Kogurahastamise profiil

Rida

ID

Päev

Kirje

250

260

270

280

290

300

310

320

330

450

1,12

12

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

460

1.12.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

470

1.12.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

480

1.12.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

490

1,13

13

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

500

1.13.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

510

1.13.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

520

1.13.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

530

1,14

14

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

540

1.14.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

550

1.14.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

560

1.14.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 



Rahastamise pikendamine

 

Üleöö

> 1 päev ≤ 7 päeva

> 7 päeva ≤ 14 päeva

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Rida

ID

Päev

Kirje

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

570

1,15

15

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

580

1.15.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

590

1.15.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

600

1.15.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

610

1,16

16

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

620

1.16.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

630

1.16.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

640

1.16.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

650

1,17

17

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

660

1.17.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

670

1.17.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

680

1.17.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



Rahastamise pikendamine

 

> 14 päeva ≤ 1 kuu

> 1 kuu ≤ 3 kuud

> 3 kuud ≤ 6 kuud

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Rida

ID

Päev

Kirje

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

570

1,15

15

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

580

1.15.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

590

1.15.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

600

1.15.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

610

1,16

16

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

620

1.16.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

630

1.16.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

640

1.16.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

650

1,17

17

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

660

1.17.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

670

1.17.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

680

1.17.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



Rahastamise pikendamine

 

> 6 kuud

Netorahavood kokku

Keskmine tähtaeg (päevades)

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguva rahastamise tähtaeg

Pikendatud rahastamise tähtaeg

Uute vahendite tähtaeg

Kogurahastamise profiil

Rida

ID

Päev

Kirje

250

260

270

280

290

300

310

320

330

570

1,15

15

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

580

1.15.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

590

1.15.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

600

1.15.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

610

1,16

16

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

620

1.16.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

630

1.16.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

640

1.16.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

650

1,17

17

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

660

1.17.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

670

1.17.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

680

1.17.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 



Rahastamise pikendamine

 

Üleöö

> 1 päev ≤ 7 päeva

> 7 päeva ≤ 14 päeva

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Rida

ID

Päev

Kirje

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

690

1,18

18

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

700

1.18.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

710

1.18.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

720

1.18.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

730

1,19

19

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

740

1.19.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

750

1.19.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

760

1.19.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

770

1.20

20

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

780

1.20.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

790

1.20.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

800

1.20.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



Rahastamise pikendamine

 

> 14 päeva ≤ 1 kuu

> 1 kuu ≤ 3 kuud

> 3 kuud ≤ 6 kuud

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Rida

ID

Päev

Kirje

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

690

1,18

18

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

700

1.18.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

710

1.18.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

720

1.18.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

730

1,19

19

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

740

1.19.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

750

1.19.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

760

1.19.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

770

1.20

20

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

780

1.20.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

790

1.20.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

800

1.20.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



Rahastamise pikendamine

 

> 6 kuud

Netorahavood kokku

Keskmine tähtaeg (päevades)

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguva rahastamise tähtaeg

Pikendatud rahastamise tähtaeg

Uute vahendite tähtaeg

Kogurahastamise profiil

Rida

ID

Päev

Kirje

250

260

270

280

290

300

310

320

330

690

1,18

18

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

700

1.18.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

710

1.18.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

720

1.18.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

730

1,19

19

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

740

1.19.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

750

1.19.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

760

1.19.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

770

1.20

20

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

780

1.20.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

790

1.20.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

800

1.20.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 



Rahastamise pikendamine

 

Üleöö

> 1 päev ≤ 7 päeva

> 7 päeva ≤ 14 päeva

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Rida

ID

Päev

Kirje

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

810

1,21

21

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

820

1.21.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

830

1.21.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

840

1.21.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

850

1,22

22

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

860

1.22.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

870

1.22.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

880

1.22.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

890

1,23

23

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

900

1.23.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

910

1.23.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

920

1.23.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



Rahastamise pikendamine

 

> 14 päeva ≤ 1 kuu

> 1 kuu ≤ 3 kuud

> 3 kuud ≤ 6 kuud

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Rida

ID

Päev

Kirje

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

810

1,21

21

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

820

1.21.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

830

1.21.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

840

1.21.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

850

1,22

22

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

860

1.22.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

870

1.22.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

880

1.22.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

890

1,23

23

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

900

1.23.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

910

1.23.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

920

1.23.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



Rahastamise pikendamine

 

> 6 kuud

Netorahavood kokku

Keskmine tähtaeg (päevades)

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguva rahastamise tähtaeg

Pikendatud rahastamise tähtaeg

Uute vahendite tähtaeg

Kogurahastamise profiil

Rida

ID

Päev

Kirje

250

260

270

280

290

300

310

320

330

810

1,21

21

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

820

1.21.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

830

1.21.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

840

1.21.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

850

1,22

22

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

860

1.22.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

870

1.22.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

880

1.22.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

890

1,23

23

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

900

1.23.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

910

1.23.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

920

1.23.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 



Rahastamise pikendamine

 

Üleöö

> 1 päev ≤ 7 päeva

> 7 päeva ≤ 14 päeva

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Rida

ID

Päev

Kirje

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

930

1,24

24

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

940

1.24.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

950

1.24.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

960

1.24.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

970

1,25

25

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

980

1.25.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

990

1.25.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1000

1.25.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1010

1,26

26

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1020

1.26.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1030

1.26.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1040

1.26.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



Rahastamise pikendamine

 

> 14 päeva ≤ 1 kuu

> 1 kuu ≤ 3 kuud

> 3 kuud ≤ 6 kuud

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Rida

ID

Päev

Kirje

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

930

1,24

24

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

940

1.24.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

950

1.24.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

960

1.24.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

970

1,25

25

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

980

1.25.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

990

1.25.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1000

1.25.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1010

1,26

26

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1020

1.26.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1030

1.26.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1040

1.26.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



Rahastamise pikendamine

 

> 6 kuud

Netorahavood kokku

Keskmine tähtaeg (päevades)

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguva rahastamise tähtaeg

Pikendatud rahastamise tähtaeg

Uute vahendite tähtaeg

Kogurahastamise profiil

Rida

ID

Päev

Kirje

250

260

270

280

290

300

310

320

330

930

1,24

24

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

940

1.24.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

950

1.24.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

960

1.24.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

970

1,25

25

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

980

1.25.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

990

1.25.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1000

1.25.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1010

1,26

26

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1020

1.26.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1030

1.26.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1040

1.26.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 



Rahastamise pikendamine

 

Üleöö

> 1 päev ≤ 7 päeva

> 7 päeva ≤ 14 päeva

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Rida

ID

Päev

Kirje

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

1050

1,27

27

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1060

1.27.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1070

1.27.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1080

1.27.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1090

1,28

28

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1100

1.28.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1110

1.28.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1120

1.28.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1130

1,29

29

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1140

1.29.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1150

1.29.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1160

1.29.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



Rahastamise pikendamine

 

> 14 päeva ≤ 1 kuu

> 1 kuu ≤ 3 kuud

> 3 kuud ≤ 6 kuud

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Rida

ID

Päev

Kirje

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

1050

1,27

27

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1060

1.27.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1070

1.27.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1080

1.27.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1090

1,28

28

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1100

1.28.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1110

1.28.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1120

1.28.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1130

1,29

29

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1140

1.29.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1150

1.29.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1160

1.29.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



Rahastamise pikendamine

 

> 6 kuud

Netorahavood kokku

Keskmine tähtaeg (päevades)

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguva rahastamise tähtaeg

Pikendatud rahastamise tähtaeg

Uute vahendite tähtaeg

Kogurahastamise profiil

Rida

ID

Päev

Kirje

250

260

270

280

290

300

310

320

330

1050

1,27

27

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1060

1.27.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1070

1.27.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1080

1.27.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1090

1,28

28

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1100

1.28.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1110

1.28.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1120

1.28.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1130

1,29

29

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1140

1.29.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1150

1.29.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1160

1.29.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 



Rahastamise pikendamine

 

Üleöö

> 1 päev ≤ 7 päeva

> 7 päeva ≤ 14 päeva

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Rida

ID

Päev

Kirje

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

1170

1.30

30

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1180

1.30.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1190

1.30.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1200

1.30.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1210

1,31

31

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1220

1.31.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1230

1.31.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1240

1.31.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



Rahastamise pikendamine

 

> 14 päeva ≤ 1 kuu

> 1 kuu ≤ 3 kuud

> 3 kuud ≤ 6 kuud

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Rida

ID

Päev

Kirje

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

1170

1.30

30

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1180

1.30.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1190

1.30.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1200

1.30.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1210

1,31

31

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1220

1.31.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1230

1.31.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1240

1.31.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



Rahastamise pikendamine

 

> 6 kuud

Netorahavood kokku

Keskmine tähtaeg (päevades)

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguva rahastamise tähtaeg

Pikendatud rahastamise tähtaeg

Uute vahendite tähtaeg

Kogurahastamise profiil

Rida

ID

Päev

Kirje

250

260

270

280

290

300

310

320

330

1170

1.30

30

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1180

1.30.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1190

1.30.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1200

1.30.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1210

1,31

31

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1220

1.31.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1230

1.31.2

Tagamata hulgihoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1240

1.31.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 



XIX LISA

JUHISED XVIII LISAS ESITATUD TÄIENDAVATE SEIREVAHENDITE VORMI TÄITMISEKS

1.   Täiendavad seirevahendid

1.1.   Üldised märkused

1. XVIII lisas esitatud kokkuvõtlike vormide eesmärk on jälgida krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsusriski, mis ei kajastu likviidsuskatte ja stabiilse rahastamise aruannetes.

1.2.   Rahastamise kontsentratsioon vastaspoolte lõikes (C 67.00)

1. Käesoleva vormi eesmärk on koguda teavet aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu rahastamise kontsentratsiooni kohta vastaspoolte lõikes.

2. Käesolevat vormi täites:

a) esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud vormi 1. jao alamridadel kümme olulisimat vastaspoolt või määruse (EL) nr 575/2013 [kapitalinõuete määrus] artikli 4 punkti 39 kohast omavahel seotud klientide rühma, kellelt saadud rahastamine ületab igaühe puhul neist vastaspooltest künnist, milleks on 1 % kohustuste kogusummast. Seega märgitakse kirjes 1.01 vastaspool, kellelt saadud 1 % künnist ületav rahastamise summa on aruandekuupäeva seisuga kõige suurem; kirjes 1.02 märgitakse 1 % künnist ületav suuruselt teine vastaspool jne;

b) krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad 2. jaos kõigi muude ülejäänud kohustuste kogusummat;

c) 1. ja 2. jao summa peab võrduma krediidiasutuse või investeerimisühingu kohustuste kogusummaga, nagu see on kajastatud tema bilansis finantsaruandluse raamistiku (FINREP) kohaselt.

3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad iga vastaspoole kohta järgmised andmed:

a) vastaspoole nimi;

b) LEI kood;

c) vastaspoole sektor;

d) vastaspoole residentsus;

e) tooteliik;

f) saadud summa;

g) kaalutud keskmine esialgne tähtaeg ja

h) kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg.

Neid andmeid selgitatakse üksikasjalikumalt alljärgnevas tabelis.

4. Kui rahastamist saadakse rohkem kui ühest tooteliigist, siis kajastatakse seda tooteliiki, mille osakaal saadud rahastamises on suurim. Pädevale asutusele esitatakse eraldi teave, milles selgitatakse, kuidas jaotub viiest olulisimast tootest saadud rahastamine tooteliikide lõikes.

5. Aluseks olevate väärtpaberite hoidja võib kindlaks määrata lähtuvalt põhimõttest, et võimaluste piires tehakse selleks kõik endast olenev. Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on teavet väärtpaberite hoidja kohta (nt kui tegemist on kontohaldurist pangaga), tuleks tal seda summat vastaspoolte kontsentratsiooni kohta esitatavas aruandluses arvesse võtta. Kui väärtpaberite hoidja kohta teave puudub, ei ole asjaomast summat tarvis kajastada.

6. Juhised konkreetsete veergude kohta:



Veerg

Viited õigussätetele ja juhised

010

Vastaspoole nimiVeerus 010 esitatakse kahanevas järjekorras, st saadud rahastamise summa suuruse järjekorras, iga sellise vastaspoole nimi, kellelt saadud rahastamine ületab 1 % kohustuste kogusummast.Märgitud vastaspoole nimi peab olema selle äriühingu juriidilise isiku nimi, kust rahastamine saadi, sealhulgas viited äriühingu liigile, nagu SA (Société anonyme) Prantsusmaal, Plc. (public limited company) Ühendkuningriigis või AG (Aktiengesellschaft) Saksamaal.

020

LEI koodVastaspoole kui juriidilise isiku ülemaailmne tunnuskood.

030

Vastaspoole sektorIga vastaspool liigitatakse ühe majandussektori alla lähtuvalt FINREPi majandussektorite klassidest:i) keskpank; ii) valitsemissektor; iii) krediidiasutus; iv) muu finantssektori äriühing; v) finantssektoriväline äriühing; vi) kodumajapidamine.Omavahel seotud klientide rühmade puhul majandussektorit ei märgita.

040

Vastaspoole residentsusKasutatakse riigi, kus vastaspool on asutatud, ISO koodi 3166-1-alfa-2 (sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide pseudo-ISO koodid, mis on kättesaadavad Eurostati maksebilansi käsiraamatu viimases väljaandes).Omavahel seotud klientide rühmade puhul riiki ei märgita.

050

TooteliikVeerus 010 loetletud vastaspooltele määratakse tooteliik, mis vastab emiteeritud tootele, milles rahastamine saadi (või milles kombineeritud tooteliikide puhul saadi suurim osakaal rahastamisest), kasutades järgmisi rasvases kirjas näidatud koode:
UWF (unsecured wholesale funding from financial customers) – finantssektorisse kuuluvatelt klientidelt saadud tagamata hulgirahastamine, sealhulgas pankadevaheline rahastamine
UWNF (unsecured wholesale funding from non-financial customers) – finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt saadud tagamata hulgirahastamine
REPO (repurchase agreements) – kapitalinõuete määruse artikli 82 lõike 1 punktis 82 määratletud repolepingutest saadud rahastamine
CB (covered bonds) – kapitalinõuete määruse artikli 129 lõikes 4 või 5 VÕI direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 määratletud pandikirjade emissioonist saadud rahastamine
ABS (asset backed securities) – varaga tagatud väärtpaberite (sealhulgas varaga tagatud kommertsväärtpaberite) emissioonist saadud rahastamine
IGCP (intragroup counterparties) grupisisestelt vastaspooltelt saadud rahastamine

060

Saadud summaVeerus 010 märgitud vastaspooltelt saadud rahastamise kogusummat kajastatakse veerus 060.

070

Kaalutud keskmine esialgne tähtaegVeerus 010 märgitud vastaspoolelt saadud veerus 060 kajastatud rahastamise summa kaalutud keskmine esialgne tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 070.Kaalutud keskmine esialgne tähtaeg on asjaomaselt vastaspooltelt saadud rahastamise esialgsete tähtaegade (päevades) keskmine, mille arvutamisel võetakse aluseks erinevate saadud rahastamise summade suuruste osakaal kogu saadud rahastamises.Näiteks:
1.  vastaspoolelt A on saadud 1 miljard eurot esialgse tähtajaga 180 päeva;
2.  vastaspoolelt A on saadud 0,5 miljardit eurot esialgse tähtajaga 360 päeva. Kaalutud keskmine esialgne tähtaeg = (1 miljard eurot/1,5 miljardit eurot) * 180 päeva + (0,5 miljardit eurot/1,5 miljardit eurot) * 360 päevaKaalutud keskmine esialgne tähtaeg = 240 päeva

080

Kaalutud keskmine järelejäänud tähtaegVeerus 010 märgitud vastaspoolelt saadud veerus 060 kajastatud rahastamise summa kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 080.Kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg on asjaomaselt vastaspooltelt saadud rahastamise järelejäänud tähtaegade (päevades) keskmine, mille arvutamisel võetakse aluseks erinevate saadud rahastamise summade suuruste osakaal kogu saadud rahastamises.Näiteks:
1.  vastaspoolelt A on saadud 1 miljard eurot järelejäänud tähtajaga 60 päeva;
2.  vastaspoolelt A on saadud 0,5 miljardit eurot järelejäänud tähtajaga 180 päeva. Kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg = (1 miljard eurot/1,5 miljardit eurot) * 60 päeva + (0,5 miljardit eurot/1,5 miljardit eurot) * 180 päevaKaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg = 100 päeva

1.3.   Rahastamise kontsentratsioon tooteliikide lõikes (C 68.00)

1. Käesoleva vormi eesmärk on koguda teavet aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu rahastamise kontsentratsiooni kohta tooteliikide lõikes, jaotatuna järgmistesse rahastamise liikidesse:

1. jaerahastamine;

a) nõudmiseni hoiused;

b) tähtajalised hoiused, mille tähtaeg on kuni 30 päeva;

c) tähtajalised hoiused, mille tähtaeg on pikem kui 30 päeva;

i) mille puhul leppetrahv hoiuse ennetähtaegse lõpetamise eest ületab märkimisväärselt kaotatud intressi;

ii) mille puhul hoiuse ennetähtaegse lõpetamise eest puudub leppetrahv, mis ületab märkimisväärselt kaotatud intressi;

d) säästukontod;

i) mille puhul raha väljavõtmisest etteteatamise tähtaeg on pikem kui 30 päeva;

ii) mille puhul puudub 30 päeva ületav raha väljavõtmisest etteteatamise tähtaeg;

2. hulgirahastamine;

a) tagamata hulgirahastamine;

i) millest: finantssektorisse kuuluvad kliendid;

ii) millest: finantssektorisse mittekuuluvad kliendid;

iii) millest: grupisisestelt üksustelt.

b) tagatud hulgirahastamine;

i) millest: repolepingud;

ii) millest: pandikirjade emissioonid;

iii) millest: varaga tagatud väärtpaberite emissioonid;

iv) millest: grupisisestelt üksustelt.

2. Käesoleva vormi täitmisel kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud igast tootekategooriast saadud rahastamise kogusummat, mis ületab künnist, milleks on 1 % kohustuste kogusummast.

3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad iga tooteliigi kohta järgmised andmed:

a) saadud kogusumma;

b) summa, mis on tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemi või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga;

c) summa, mis ei ole tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemi või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga;

d) kaalutud keskmine esialgne tähtaeg ja

e) kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg.

Neid andmeid selgitatakse üksikasjalikumalt alljärgnevas tabelis.

4. Selliste tooteliikide kindlaksmääramisel, millest saadud rahastamine ületab künnist, milleks on 1 % kohustuste kogusummast, on valuuta ebaoluline.

5. Juhised konkreetsete veergude kohta:



Veerg

Viited õigussätetele ja juhised

010

Saadud kogusummaIgast veerus „Toote nimetus” loetletud tootekategooriast saadud rahastamise kogusumma esitatakse vormi veerus 010 ühes kombineeritud aruandlusvaluutas.

020

Summa, mis on tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemi või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemigaIgast veerus „Toote nimetus” loetletud tootekategooriast saadud veerus 010 esitatud rahastamise kogusumma hulgas summa, mis on tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemi või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga.
Märkus: iga veerus „Toote nimetus” loetletud tootekategooria kohta veergudes 020 ja 030 esitatud summad peavad võrduma veerus 010 esitatud saadud kogusummaga.

030

Summa, mis ei ole tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemi või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemigaIgast veerus „Toote nimetus” loetletud tootekategooriast saadud veerus 010 esitatud rahastamise kogusumma hulgas summa, mis ei ole tagatud direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemi või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga.
Märkus: iga veerus „Toote nimetus” loetletud tootekategooria kohta veergudes 020 ja 030 esitatud summad peavad võrduma veerus 010 esitatud saadud kogusummaga.

040

Kaalutud keskmine esialgne tähtaegVeerus „Toote nimetus” loetletud tootekategooria kohta veerus 010 märgitud saadud rahastamise summa kaalutud keskmine esialgne tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 040.Kaalutud keskmine esialgne tähtaeg on esialgsete tähtaegade (päevades) keskmine, mille arvutamisel võetakse aluseks igalt asjaomaselt vastaspoolelt täpsustatud toote emiteerimise tulemusena saadud rahastamise osakaal kõnealuse toote emiteerimisest saadud rahastamise kogusummas.Näiteks:
1.  vastaspoolelt A on saadud toote X emiteerimise tulemusena 1 miljard eurot esialgse tähtajaga 180 päeva;
2.  vastaspoolelt B on saadud toote X emiteerimise tulemusena 0,5 miljardit eurot esialgse tähtajaga 360 päeva. Kaalutud keskmine esialgne tähtaeg = (1 miljard eurot/1,5 miljardit eurot) * 180 päeva + (0,5 miljardit eurot/1,5 miljardit eurot) * 360 päevaKaalutud keskmine esialgne tähtaeg = 240 päeva

050

Kaalutud keskmine järelejäänud tähtaegVeerus „Toote nimetus” loetletud tootekategooria kohta veerus 010 märgitud saadud rahastamise summa kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 050.Kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg (päevades) on järelejäänud tähtaegade keskmine, mille arvutamisel võetakse aluseks igalt asjaomaselt vastaspoolelt täpsustatud toote emiteerimise tulemusena saadud rahastamise osakaal kõnealuse toote emiteerimisest saadud rahastamise kogusummas.Näiteks:
1.  vastaspoolelt A on saadud toote X emiteerimise tulemusena 1 miljard eurot järelejäänud tähtajaga 60 päeva;
2.  vastaspoolelt B on saadud toote X emiteerimise tulemusena 0,5 miljardit eurot järelejäänud tähtajaga 180 päeva. Kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg = (1 miljard eurot/1,5 miljardit eurot) * 60 päeva + (0,5 miljardit eurot/1,5 miljardit eurot) * 180 päevaKaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg = 100 päeva

1.4.   Erineva tähtajaga rahastamise hinnad (C 69.00)

1. Käesoleva vormi eesmärk on koguda teavet keskmiste tehingumahtude ja hindade kohta, mida krediidiasutus või investeerimisühing on maksnud järgmiste lõpptähtaegadega rahastamise eest:

a) üleöö (veerud 010 ja 020)

b) 1 nädal (veerud 030 ja 040)

c) 1 kuu (veerud 050 ja 060)

d) 3 kuud (veerud 070 ja 080)

e) 6 kuud (veerud 090 ja 100)

f) 1 aasta (veerud 110 ja 120)

g) 2 aastat (veerud 130 ja 140)

h) 5 aastat (veerud 150 ja 160)

i) 10 aastat (veerud 170 ja 180)

2. Saadud rahastamise lõpptähtaegade kindlaksmääramisel ei võta krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse tehingupäeva ja arvelduspäeva vahelist aega; see tähendab, et näiteks kahe nädala jooksul arveldatavat kolmekuulist kohustust kajastatakse 3kuulise lõpptähtaja all (veergudes 070 ja 080).

3. Iga tähtajaklassi vasakus veerus kajastatav intressivahe (spread) on üks järgmistest:

1. intressivahe, mis kuuluks ettevõtte poolt tasumisele kuni üheaastaste kohustuste eest, kui need tuleks hiljemalt tehingupäevaks oleva tööpäeva lõpuks vahetada asjaomase valuuta puhul asjakohasesse võrdlusaluseks olevasse üleööindeksisse;

2. intressivahe, mis kuuluks ettevõtte poolt tasumisele üle üheaastaste kohustuste eest, kui need tuleks hiljemalt tehingupäevaks oleva tööpäeva lõpuks vahetada asjaomase valuuta puhul asjakohasesse võrdlusaluseks olevasse üleööindeksisse, milleks euro puhul on kolme kuu EURIBOR või inglise naela või Ameerika Ühendriikide dollari puhul LIBOR.

4. Intressivahet kajastatakse baaspunktides (bp) ja see arvutatakse kaalutud keskmisena. Näiteks:

1. rahastamine summas 1 miljard eurot, mis on saadud või pakutud vastaspoole A poolt, intressivahega 200 bp üle kehtiva EURIBORi intressimäära;

2. rahastamine summas 0,5 miljardit eurot, mis on saadud või pakutud vastaspoole B poolt, intressivahega 150 bp üle kehtiva EURIBORi intressimäära.

Kaalutud keskmine intressivahe = (1 miljard eurot/1,5 miljardit eurot) * 200 bp + (0,5 miljardit eurot/1,5 miljardit eurot) * 150 bp

Kaalutud keskmine intressivahe = 183 bp

5. Tasumisele kuuluva keskmise intressivahe arvutamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kogumaksumuse emissiooni valuutas, võtmata sealjuures arvesse mis tahes välisvaluuta vahetustehinguid, kuid võttes arvesse mis tahes preemiaid või diskontosid ja tasumisele või laekumisele kuuluvaid teenustasusid, võttes arvutamisel aluseks mis tahes teoreetilise või tegeliku intressimäära vahetustehingu lõpptähtaja, mis langeb kokku kohustuse lõpptähtajaga. Intressivahe on kohustuse intressimäär miinus vahetuslepingu intressimäär.

6. Veerus „Kirje” loetletud rahastamise kategooriatest saadud rahastamise netosumma esitatakse asjakohase tähtajaklassi veerus „maht”. Näiteks punktis 4 osutatud rahastamise puhul oleks see 1 500 000 eurot.

7. Kui esitatavad andmed puuduvad, jäetakse hinnavahet kajastavad lahtrid tühjaks.

8. Konkreetsete ridade täitmise juhised:



Rida

Viited õigussätetele ja juhised

010

1  Rahastamine kokku

Järgmiste tähtaegadega saadud kogu rahastamise kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe:

a)  üleöö (veerud 010 ja 020)

b)  1 nädal (veerud 030 ja 040)

c)  1 kuu (veerud 050 ja 060)

d)  3 kuud (veerud 070 ja 080)

e)  6 kuud (veerud 090 ja 100)

f)  1 aasta (veerud 110 ja 120)

g)  2 aastat (veerud 130 ja 140)

h)  5 aastat (veerud 150 ja 160)

i)  10 aastat (veerud 170 ja 180)

020

1.1  millest: jaehoiused

Kirjes 1 kajastatud kogurahastamise hulgas saadud jaehoiuste kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe.

030

1.2  millest: tagamata hulgihoiused

Kirjes 1 kajastatud kogurahastamise hulgas saadud tagamata hulgihoiuste kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe.

040

1.3  millest: tagatud rahastamine

Kirjes 1 kajastatud kogurahastamise hulgas saadud tagatud rahastamise kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe.

050

1.4  millest: kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata väärtpaberid

Kirjes 1 kajastatud kogurahastamise hulgas saadud kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata väärtpaberite kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe.

060

1.5  millest: pandikirjad

Kirjes 1 kajastatud kogurahastamise hulgas kõigi krediidiasutuse või investeerimisühingu enda varasid koormavate pandikirja emissioonide kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe.

070

1.6  millest: varaga tagatud väärtpaberid, sealhulgas varaga tagatud kommertsväärtpaberid

Kirjes 1 kajastatud kogurahastamise hulgas emiteeritud varaga tagatud väärtpaberite, sealhulgas varaga tagatud kommertsväärtpaberite kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe.

1.5.   Rahastamise pikendamine (C 70.00)

1. Käesoleva vormi eesmärk on koguda teavet tähtaeguva rahastamise ja saadud uue rahastamise mahu kohta, st „rahastamise pikendamise” kohta päevade kaupa ühekuulise perioodi jooksul.

2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad oma tähtaeguvat rahastamist järgmistes tähtajaklassides:

a) üleöö (veerud 010–040)

b) 1 päev kuni 7 päeva (veerud 050–080)

c) 7 päeva kuni 14 päeva (veerud 090–120)

d) 14 päeva kuni 1 kuu (veerud 130–160)

e) 1 kuu kuni 3 kuud (veerud 170–200)

f) 3 kuud kuni 6 kuud (veerud 210–240)

g) üle 6 kuu (veerud 250–280)

3. Igas punktis 2 kirjeldatud tähtajaklassis kajastatakse tähtaeguvat summat vasakus veerus, pikendatud rahastamise summa esitatakse veerus „Rahastamise pikendamine”, uued saadud vahendid veerus „Uued vahendid” ja netoerinevus (st uued vahendid + pikendatavad vahendid – tähtaeguvad vahendid) esitatakse paremas veerus.

4. Netorahavoogude kogusumma esitatakse veerus 290 ja see võrdub kõigi „neto” veergude summaga (st 040 + 080 + 120 + 160 + 200 + 240 + 280).

5. Tähtaeguva rahastamise keskmine tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 300.

6. Pikendatavate vahendite rahastamise keskmine tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 310.

7. Uue rahastamise keskmine tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 320.

8. Kogurahastamise profiili keskmine tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 330.

9. Konkreetsete ridade täitmise juhised:



Veerg

Viited õigussätetele ja juhised

010–040

ÜleööPäevaselt tähtaeguva rahastamise kogusumma esitatakse veerus 010 ridadel 1.1–1.31. Kuude puhul, kus on alla 31 päeva, jäetakse mitteasjakohased read tühjaks.Päevaselt pikendatava rahastamise kogusumma esitatakse veerus 020 ridadel 1.1–1.31.Päevaselt saadud uue rahastamise kogusumma esitatakse veerus 030 ridadel 1.1–1.31.Tähtaeguva päevase rahastamise ja saadud uue päevase rahastamise netoerinevus esitatakse veerus 040 ridadel 1.1–1.31.

050–080

> 1 päev ≤ 7 päevaAjavahemikus ühest päevast kuni ühe nädalani tähtaeguva rahastamise kogusumma esitatakse veerus 050 ridadel 1.1–1.31. Kuude puhul, kus on alla 31 päeva, jäetakse mitteasjakohased read tühjaks.Päevaselt pikendatava rahastamise kogusumma esitatakse veerus 060 ridadel 1.1–1.31.Kestusega ühest päevast kuni ühe nädalani saadud uue rahastamise kogusumma esitatakse veerus 070 ridadel 1.1–1.31.Tähtaeguva rahastamise ja saadud uue rahastamise netoerinevus esitatakse veerus 080 ridadel 1.1–1.31.

090–120

> 7 päeva ≤ 14 päevaAjavahemikus ühest nädalast kuni kahe nädalani tähtaeguva rahastamise kogusumma esitatakse veerus 090 ridadel 1.1–1.31. Kuude puhul, kus on alla 31 päeva, jäetakse mitteasjakohased read tühjaks.Päevaselt pikendatava rahastamise kogusumma esitatakse veerus 100 ridadel 1.1–1.31.Kestusega ühest nädalast kuni kahe nädalani saadud uue rahastamise kogusumma esitatakse veerus 110 ridadel 1.1–1.31.Tähtaeguva rahastamise ja saadud uue rahastamise netoerinevus esitatakse veerus 120 ridadel 1.1–1.31.

130–160

> 14 päeva ≤ 1 kuuAjavahemikus kahest nädalast kuni ühe kuuni tähtaeguva rahastamise kogusumma esitatakse veerus 130 ridadel 1.1–1.31. Kuude puhul, kus on alla 31 päeva, jäetakse mitteasjakohased read tühjaks.Päevaselt pikendatava rahastamise kogusumma esitatakse veerus 140 ridadel 1.1–1.31.Kestusega kahest nädalast kuni ühe kuuni antud uue rahastamise kogusumma esitatakse veerus 150 ridadel 1.1–1.31.Tähtaeguva rahastamise ja saadud uue rahastamise netoerinevus esitatakse veerus 160 ridadel 1.1–1.31.

170–200

> 1 kuu ≤ 3 kuudAjavahemikus ühest kuust kuni kolme kuuni tähtaeguva rahastamise kogusumma esitatakse veerus 170 ridadel 1.1–1.31. Kuude puhul, kus on alla 31 päeva, jäetakse mitteasjakohased read tühjaks.Päevaselt pikendatava rahastamise kogusumma esitatakse veerus 180 ridadel 1.1–1.31.Kestusega ühest kuust kuni kolme kuuni saadud uue rahastamise kogusumma esitatakse veerus 190 ridadel 1.1–1.31.Tähtaeguva rahastamise ja saadud uue rahastamise netoerinevus esitatakse veerus 200 ridadel 1.1–1.31.

210–240

> 3 kuud ≤ 6 kuudAjavahemikus kolmest kuust kuni kuue kuuni tähtaeguva rahastamise kogusumma esitatakse veerus 210 ridadel 1.1–1.31. Kuude puhul, kus on alla 31 päeva, jäetakse mitteasjakohased read tühjaks.Päevaselt pikendatava rahastamise kogusumma esitatakse veerus 220 ridadel 1.1–1.31.Kestusega kolmest kuust kuni kuue kuuni saadud uue rahastamise kogusumma esitatakse veerus 230 ridadel 1.1–1.31.Tähtaeguva rahastamise ja saadud uue rahastamise netoerinevus esitatakse veerus 240 ridadel 1.1–1.31.

250–280

> 6 kuudHiljem kui kuue kuu pärast tähtaeguva rahastamise kogusumma esitatakse veerus 250 ridadel 1.1–1.31. Kuude puhul, kus on alla 31 päeva, jäetakse mitteasjakohased read tühjaks.Päevaselt pikendatava rahastamise kogusumma esitatakse veerus 260 ridadel 1.1–1.31.Rohkem kui kuuekuulise kestusega saadud uue rahastamise kogusumma esitatakse veerus 270 ridadel 1.1–1.31.Tähtaeguva rahastamise ja saadud uue rahastamise netoerinevus esitatakse veerus 280 ridadel 1.1–1.31.

290

Netorahavoogude kogusummaNetorahavoogude kogusumma, mis võrdub kõigi „neto” veergude summaga (st 040 + 080 + 120 + 160 + 200 + 240 + 280), esitatakse veerus 290.

300–330

Keskmine tähtaeg (päevades)Kõigi tähtaeguvate vahendite kaalutud keskmist tähtaega (päevades) kajastatakse veerus 300. Kõigi pikendatavate vahendite rahastamise kaalutud keskmine tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 310, kõigi uute vahendite kaalutud keskmine tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 320 ja kogurahastamise profiili kaalutud keskmine tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 330.



XX LISA

TÄIENDAVAD LIKVIIDSUSE SEIREPARAMEETRID VASTAVALT MÄÄRUSE (EL) nr 575/2013 ARTIKLI 415 LÕIKE 3 PUNKTILE b



TÄIENDAVATE LIKVIIDSUSE SEIREPARAMEETRITE VORMID

Vormi number

Vormi kood

Vormi/vormide rühma nimi

TASAKAALUSTAMISSUUTLIKKUSE KONTSENTRATSIOONI VORMID

71

C 71.00

TASAKAALUSTAMISSUUTLIKKUSE KONTSENTRATSIOON EMITENTIDE/VASTASPOOLTE LÕIKES



C 71.00 – Tasakaalustamissuutlikkuse kontsentratsioon emitentide/vastaspoolte lõikes

z-telg  Kokku ja olulised valuutad

Tasakaalustamissuutlikkuse kontsentratsioon emitentide/vastaspoolte lõikes

 

Emitendi/vastaspoole nimi

LEI kood

Emitendi/vastaspoole sektor

Emitendi/vastaspoole residentsus

Tooteliik

Valuuta

Krediidikvaliteedi aste

Turuväärtus/nimiväärtus

Keskpanga seisukohalt aktsepteeritava tagatise väärtus

Rida

ID

010

020

030

040

050

060

070

080

090

010

1.  KÜMME OLULISIMAT EMITENTI/VASTASPOOLT

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

1,01

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

1,02

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

1,03

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

1,04

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

1,05

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

1,06

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

1,07

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

1,08

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

1,09

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

1,10

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

2.  KÕIK MUUD TASAKAALUSTAMISSUUTLIKKUSENA KASUTATAVAD KIRJED

 

 

 

 

 

 

 

 

 



XXI LISA

JUHISED XXII LISAS ESITATUD TASAKAALUSTAMISSUUTLIKKUSE KONTSENTRATSIOONI VORMI (C 71.00) TÄITMISEKS

Tasakaalustamissuutlikkuse kontsentratsioon emitentide/vastaspoolte lõikes (C 71.00)

Käesoleva vormi eesmärk on koguda teavet aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu tasakaalustamissuutlikkuse kontsentratsiooni kohta kümne suurima tema hoitava vara või talle selleks võimaldatud likviidsusliini lõikes. Tasakaalustamissuutlikkus kujutab endast selliste koormamata varade või muude rahastamisallikate seisu, mis on krediidiasutusele või investeerimisühingule aruandekuupäeva seisuga õiguslikult ja praktiliselt kättesaadavad potentsiaalsete rahastamispuudujääkide katmiseks. Kajastatakse üksnes aruandekuupäeval kehtivate lepingute kohaseid vahendite välja- ja sissevoolusid.



Veerg

Viited õigussätetele ja juhised

010

Emitendi/vastaspoole nimiVeerus 010 esitatakse kahanevas järjekorras kümne olulisima koormamata vara emitendi või krediidiasutusele või investeerimisühingule võimaldatud kasutamata likviidsusliini vastaspoole nimed. Suurim kanne kajastatakse kirjes 1.01, suuruselt teine kirjes 1.02 jne.Kajastatav emitendi/vastaspoole nimi peab olema varad emiteerinud või likviidsusliinid võimaldanud äriühingu kui juriidilise isiku nimi, mis sisaldab mis tahes viiteid äriühingu liigile, nagu SA (Société anonyme) Prantsusmaal, Plc. (public limited company) Ühendkuningriigis või AG (Aktiengesellschaft) Saksamaal jne.

020

LEI koodVastaspoole kui juriidilise isiku ülemaailmne tunnuskood.

030

Emitendi/vastaspoole sektorIga vastaspool liigitatakse ühe majandussektori alla lähtuvalt FINREPi majandussektorite klassidest:i) keskpank; ii) valitsemissektor; iii) krediidiasutus; iv) muu finantssektori äriühing; v) finantssektoriväline äriühing; vi) kodumajapidamine.Omavahel seotud klientide rühmade puhul majandussektorit ei märgita.

040

Emitendi/vastaspoole residentsusKasutatakse riigi, kus vastaspool on asutatud, ISO koodi 3166-1-alfa-2 (sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide pseudo-ISO koodid, mis on kättesaadavad Eurostati maksebilansi käsiraamatu viimases väljaandes).Omavahel seotud klientide rühmade puhul riiki ei märgita.

050

TooteliikVeerus 010 loetletud emitentidele/vastaspooltele määratakse toote liik, mis vastab tootele, milles vara hoitakse või milles ootel likviidsuslimiit on saadud, kasutades järgmisi rasvases kirjas näidatud koode:
SrB (Senior Bond) – kõrgema nõudeõiguse järguga võlakiri
SubB (Subordinated Bond) – allutatud võlakiri
CP (Commercial Paper) – kommertsväärtpaber
CB (Covered Bonds) – pandikiri
US (UCITS-security) – eurofondide väärtpaberid, st finantsinstrumendid, mis esindavad osalust vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas (eurofondis) või mille eurofond on välja lasknud
ABS (Asset Backed Security) – varaga tagatud väärtpaber
CrCl (Credit Claim) – krediidinõue
Eq (Equity) – tunnustatud börsil noteeritud aktsia, mida ei ole emiteerinud krediidiasutus või investeerimisühing ise ega finantseerimisasutus
Gold – kuld
LiqL (Liquidity Line) – krediidiasutusele või investeerimisühingule võimaldatud kasutamata likviidsusliin
OPT (Other product type) – muu tooteliik

060

ValuutaVeerus 010 loetletud emitentidele/vastaspooltele määratakse veerus 060 selle valuuta ISO kood, milles saadud vara või krediidiasutusele või investeerimisühingule võimaldatud kasutamata likviidsusliin on nomineeritud. Märgitakse ISO 4217 kohane kolmetäheline valuutakood.

070

Krediidikvaliteedi asteVeerus 010 loetletud emitentidele/vastaspooltele määratakse MÄÄRUSE (EL) nr 575/2013 kohaselt asjakohane krediidikvaliteedi aste, mis on kooskõlas lõpptähtaegade jaotuses kajastatud kirjetega.

080

Turuväärtus/nimiväärtusVarade turuväärtus või õiglane väärtus, või kui see on kohaldatav, siis krediidiasutusele või investeerimisühingule võimaldatud kasutamata likviidsusliini nimiväärtus.

090

Keskpanga seisukohalt aktsepteeritava tagatise väärtusTagatise väärtus vastavalt püsivõimalusi (standing facilities) käsitlevatele keskpanga eeskirjadele, mis on kohaldatavad konkreetse vara suhtes, kui seda vara kasutatakse keskpangast saadud krediidi tagatisena.Varade puhul, mis on nomineeritud valuutades, mis on loetletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 416 lõike 5 alusel välja antud rakenduslikes tehnilistes standardites valuutadena, mille puhul on keskpank määranud väga piiratud tagatise, mida aktsepteeritakse tehingute tegemisel, jätavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle lahtri tühjaks.



▼C2

XXIV LISA

▼M5

LIKVIIDSUSE ARUANDLUS



LIKVIIDSUSE ARUANDLUSVORMID

Vormi number

Vormi kood

Vormi nimi /vormirühm

LIKVIIDSUSKATTE ARUANDLUSVORMID

I OSA – LIKVIIDSED VARAD

72

C 72.00

LIKVIIDSUSKATE – LIKVIIDSED VARAD

II OSA – VAHENDITE VÄLJAVOOL

73

C 73.00

LIKVIIDSUSKATE – VAHENDITE VÄLJAVOOL

III OSA – VAHENDITE SISSEVOOL

74

C 74.00

LIKVIIDSUSKATE – VAHENDITE SISSEVOOL

IV OSA – TAGATISE VAHETUSTEHINGUD

75

C 75.00

LIKVIIDSUSKATE – TAGATISE VAHETUSTEHINGUD

V OSA – ARVUTUSED

76

C 76.00

LIKVIIDSUSKATE – ARVUTUSED



C 72.00 – LIKVIIDSUSKATE – LIKVIIDSED VARAD

Valuuta

Rida

Punkt

Kirje

Summa/turuväärtus

Standardkaal

Kohaldatav kaal

Artikli 9 kohane väärtus

010

020

030

040

010

1

LIKVIIDSETE VARADE KORRIGEERIMATA KOGUSUMMA

 

 

 

 

020

1.1

1. tasandi varade korrigeerimata kogusumma

 

 

 

 

030

1.1.1

1. TASANDI varade korrigeerimata kogusumma, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

 

 

 

040

1.1.1.1

Mündid ja pangatähed

 

1,00

 

 

050

1.1.1.2

Väljavõetavad keskpanga reservid

 

1,00

 

 

060

1.1.1.3

Keskpanga varad

 

1,00

 

 

070

1.1.1.4

Keskvalitsuse varad

 

1,00

 

 

080

1.1.1.5

Piirkondliku valitsuse / kohalike omavalitsuste varad

 

1,00

 

 

090

1.1.1.6

Avaliku sektori asutuse varad

 

1,00

 

 

100

1.1.1.7

Keskvalitsuse ja keskpanga varad aktsepteeritavas omavääringus ja välisvaluutas

 

1,00

 

 

110

1.1.1.8

Krediidiasutuse (liikmesriigi valitsuse, tugilaenu andja kaitse all olevad) varad

 

1,00

 

 

120

1.1.1.9

Mitmepoolse arengupanga ja rahvusvaheliste organisatsioonide varad

 

1,00

 

 

130

1.1.1.10

Kvalifitseeruvad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad/osakud: alusvaraks on mündid/pangatähed ja/või keskpanga vastu olevad nõuded

 

1,00

 

 

140

1.1.1.11

Kvalifitseeruvad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad/osakud: alusvaraks on 1. tasandi varad, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

0,95

 

 

150

1.1.1.12

Likviidsuse alternatiivsed meetodid: keskpanga krediidilimiit

 

1,00

 

 

160

1.1.1.13

Keskasutused: 1. tasandi varad, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, mida käsitatakse hoiustava krediidiasutuse likviidse varana

 

 

 

 

170

1.1.1.14

Likviidsuse alternatiivsed meetodid: hõlmatakse 1. tasandi varadena aktsepteeritavad 2A tasandi varad

 

0,80

 

 

180

1.1.2

1. TASANDI väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade korrigeerimata kogusumma

 

 

 

 

190

1.1.2.1

Väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

0,93

 

 

200

1.1.2.2

Kvalifitseeruvad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad/osakud: alusvaraks on väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

0,88

 

 

210

1.1.2.3

Keskasutused: 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, mida käsitatakse hoiustava krediidiasutuse likviidse varana

 

 

 

 

220

1.2

2. tasandi varade korrigeerimata kogusumma

 

 

 

 

230

1.2.1

2A TASANDI varade korrigeerimata kogusumma

 

 

 

 

240

1.2.1.1

Piirkondlike valitsuste / kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste varad (liikmesriik, riskikaal 20 %)

 

0,85

 

 

250

1.2.1.2

Keskpanga või keskvalitsuse / piirkondliku valitsuse või kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste varad (kolmas riik, riskikaal 20 %)

 

0,85

 

 

260

1.2.1.3

Kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (krediidikvaliteedi aste 2)

 

0,85

 

 

270

1.2.1.4

Kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (kolmas riik, krediidikvaliteedi aste 1)

 

0,85

 

 

280

1.2.1.5

Äriühingu võlaväärtpaberid (krediidikvaliteedi aste 1)

 

0,85

 

 

290

1.2.1.6

Kvalifitseeruvad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad/osakud: alusvaraks on 2A tasandi varad

 

0,80

 

 

300

1.2.1.7

Keskasutused: 2A tasandi varad, mida käsitatakse hoiustava krediidiasutuse likviidse varana

 

 

 

 

310

1.2.2

2B tasandi varade korrigeerimata kogusumma

 

 

 

 

320

1.2.2.1

Varaga tagatud väärtpaberid (eluasemelaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)

 

0,75

 

 

330

1.2.2.2

Varaga tagatud väärtpaberid (autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)

 

0,75

 

 

340

1.2.2.3

Kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (riskikaal 35 %)

 

0,70

 

 

350

1.2.2.4

Varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)

 

0,65

 

 

360

1.2.2.5

Äriühingu võlaväärtpaberid (krediidikvaliteedi aste 2/3)

 

0,50

 

 

370

1.2.2.6

Äriühingu võlaväärtpaberid – intressi mittekandvad varad (mida krediidiasutused hoiavad religioossetel põhjustel) (krediidikvaliteedi aste 1/2/3)

 

0,50

 

 

380

1.2.2.7

Aktsiad (oluline aktsiaindeks)

 

0,50

 

 

390

1.2.2.8

Intressi mittekandvad varad (mida krediidiasutused hoiavad religioossetel põhjustel) (krediidikvaliteedi aste 3–5)

 

0,50

 

 

400

1.2.2.9

Keskpanga piiratud kasutusega likviidsuslimiidid

 

1,00

 

 

410

1.2.2.10

Kvalifitseeruvad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad/osakud: alusvaraks on varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)

 

0,70

 

 

420

1.2.2.11

Kvalifitseeruvad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad/osakud: alusvaraks on kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (riskikaal 35 %)

 

0,65

 

 

430

1.2.2.12

Kvalifitseeruvad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad/osakud: alusvaraks on varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või eraisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)

 

0,60

 

 

440

1.2.2.13

Kvalifitseeruvad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad/osakud: alusvaraks on äriühingu võlaväärtpaberid (krediidikvaliteedi aste 2/3), aktsiad (oluline aktsiaindeks) või intressi mittekandvad varad (mida krediidiasutused hoiavad religioossetel põhjustel) (krediidikvaliteedi aste 3–5)

 

0,45

 

 

450

1.2.2.14

Võrgustiku liikme hoiused keskasutuses (mittekohustuslik investeering)

 

0,75

 

 

460

1.2.2.15

Likviidsed vahendid, mis on võrgustiku liikmele keskasutuse kaudu kättesaadavad (määratlemata tagatus)

 

0,75

 

 

470

1.2.2.16

Keskasutused: 2B tasandi varad, mida käsitatakse hoiustava krediidiasutuse likviidse varana

 

 

 

 

MEMOKIRJED

480

2

Likviidsuse alternatiivsed meetodid: täiendavad 1./2A/2B tasandi varad, mille puhul valuuta vastavuse nõuet ei kohaldata nimetatud meetoditega seotud tingimuste kohaselt

 

 

 

 

490

3

Võrgustiku liikme hoiused keskasutuses (kohustuslik investeering 1. tasandi varades, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjades)

 

 

 

 

500

4

Võrgustiku liikme hoiused keskasutuses (kohustuslik investeering 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjades)

 

 

 

 

510

5

Võrgustiku liikme hoiused keskasutuses (kohustuslik investeering 2A tasandi varades)

 

 

 

 

520

6

Võrgustiku liikme hoiused keskasutuses (kohustuslik investeering 2B tasandi varades)

 

 

 

 

530

7

Riskimaanduse enneaegsest lõpetamisest tulenevast likviidsete vahendite netoväljavoolust tingitud varade korrigeerimised

 

 

 

 

540

8

Riskimaanduse enneaegsest lõpetamisest tulenevast likviidsete vahendite netosissevoolust tingitud varade korrigeerimised

 

 

 

 

550

9

Liikmesriikide rahastatavad garanteeritud panga varad, mille suhtes kohaldatakse ajutiselt varasemalt kehtinud nõudeid

 

 

 

 

560

10

Liikmesriikide rahastatavad langenud väärtusega varasid haldavad asutused, kelle suhtes kohaldatakse üleminekusätet

 

 

 

 

570

11

Eluasemelaenudega tagatud väärtpaberistamised, mille suhtes kohaldatakse üleminekusätet

 

 

 

 

580

12

1./2A/2B tasandi varad, mis on välja jäetud valuutaga seotud põhjustel

 

 

 

 

590

13

1./2A/2B tasandi varad, mis on välja jäetud tegevusega seotud põhjustel, välja arvatud valuutaga seotud põhjused

 

 

 

 

600

14

1. tasandi intressi mittekandvad varad (mida krediidiasutused hoiavad religioossetel põhjustel)

 

 

 

 

610

15

2A tasandi intressi mittekandvad varad (mida krediidiasutused hoiavad religioossetel põhjustel)

 

 

 

 



C 73.00 – LIKVIIDSUSKATE – VÄLJAVOOLUD

Valuuta

 

Summa

Laiendatud tagatise turuväärtus

Artikli 9 kohaselt antud tagatise väärtus

Standard-kaal

Kohaldatav kaal

Väljavool

Rida

Punkt

Kirje

010

020

030

040

050

060

010

1

VÄLJAVOOLUD

 

 

 

 

 

 

020

1.1

Tagamata tehingutest / hoiustest tulenevad väljavoolud

 

 

 

 

 

 

030

1.1.1

Jaehoiused

 

 

 

 

 

 

040

1.1.1.1

hoiused, kui väljamaksmine toimub kokkuleppe kohaselt järgmise 30 päeva jooksul

 

 

 

1,00

 

 

050

1.1.1.2

hoiused, mille suhtes kohaldatakse suuremaid väljavoolu määrasid

 

 

 

 

 

 

060

1.1.1.2.1

kategooria 1

 

 

 

0.10-0.15

 

 

070

1.1.1.2.2

kategooria 2

 

 

 

0.15-0.20

 

 

080

1.1.1.3

stabiilsed hoiused

 

 

 

0,05

 

 

090

1.1.1.4

stabiilsed hoiused, mille suhtes kohaldatakse erandit

 

 

 

0,03

 

 

100

1.1.1.5

hoiused kolmandates riikides, kus kohaldatakse suuremat väljavoolu

 

 

 

 

 

 

110

1.1.1.6

muud jaehoiused

 

 

 

0,10

 

 

120

1.1.2

Tegevushoiused

 

 

 

 

 

 

130

1.1.2.1

hoitakse, et saada väljakujunenud tegevussuhte raames kliiring- või hoiuteenuseid, rahavoogude juhtimise teenuseid või muid võrreldavaid teenuseid

 

 

 

 

 

 

140

1.1.2.1.1

tagatud hoiuste tagamise skeemiga

 

 

 

0,05

 

 

150

1.1.2.1.2

ei ole tagatud hoiuste tagamise skeemiga

 

 

 

0,25

 

 

160

1.1.2.2

hoitakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi või koostöövõrgustike raames

 

 

 

 

 

 

170

1.1.2.2.1

ei käsitata hoiustava krediidiasutuse likviidse varana

 

 

 

0,25

 

 

180

1.1.2.2.2

käsitatakse hoiustava krediidiasutuse likviidse varana

 

 

 

1,00

 

 

190

1.1.2.3

hoitakse finantssektorisse mittekuuluvate klientidega väljakujunenud tegevussuhte raames (muu)

 

 

 

0,25

 

 

200

1.1.2.4

hoitakse, et saada võrgustiku raames kliiring- või keskse krediidiasutuse teenuseid

 

 

 

0,25

 

 

210

1.1.3

Mittetegevushoiused

 

 

 

 

 

 

220

1.1.3.1

korrespondentpangandus ja peamaakleri teenuste osutamisest tulenevad hoiused

 

 

 

1,00

 

 

230

1.1.3.2

finantssektorisse kuuluvate klientide hoiused

 

 

 

1,00

 

 

240

1.1.3.3

muude klientide hoiused

 

 

 

 

 

 

250

1.1.3.3.1

hõlmatud hoiuste tagamise skeemiga

 

 

 

0,20

 

 

260

1.1.3.3.2

hõlmamata hoiuste tagamise skeemiga

 

 

 

0,40

 

 

270

1.1.4

Vahendite täiendav väljavool

 

 

 

 

 

 

280

1.1.4.1

muu tagatis kui tuletisinstrumentidele tagatiseks antud 1. tasandi varad

 

 

 

0,20

 

 

290

1.1.4.2

1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, mis on antud tagatiseks tuletisinstrumentidele

 

 

 

0,10

 

 

300

1.1.4.3

oma krediidikvaliteedi halvenemisest tingitud oluline vahendite väljavool

 

 

 

1,00

 

 

310

1.1.4.4

negatiivse turustsenaariumi mõju tuletisinstrumentidele, rahastamistehingutele ja muudele lepingutele

 

 

 

 

 

 

320

1.1.4.4.1

ajalooliste andmete arvestamise meetod

 

 

 

1,00

 

 

330

1.1.4.4.2

vahendite täiendava väljavoolu arvutamise täiustatud meetod

 

 

 

1,00

 

 

340

1.1.4.5

tuletisinstrumentidest tulenevad väljavoolud

 

 

 

1,00

 

 

350

1.1.4.6

lühikesed positsioonid

 

 

 

 

 

 

360

1.1.4.6.1

kaetud tagatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguga

 

 

 

0,00

 

 

370

1.1.4.6.2

muu

 

 

 

1,00

 

 

380

1.1.4.7

sissenõutav ülemäärane tagatis

 

 

 

1,00

 

 

390

1.1.4.8

tasumisele kuuluv tagatis

 

 

 

1,00

 

 

400

1.1.4.9

tagatiseks antud likviidne vara, mida saab vahetada tagatiseks antud mittelikviidse vara vastu

 

 

 

1,00

 

 

410

1.1.4.10

struktureeritud rahastamise instrumentide kaudu rahastamise kadumine

 

 

 

 

 

 

420

1.1.4.10.1

struktureeritud rahastamise instrumendid

 

 

 

1,00

 

 

430

1.1.4.10.2

rahastamisvahendid

 

 

 

1,00

 

 

440

1.1.4.11

varad, mis on võetud laenuks ilma tagatiseta

 

 

 

1,00

 

 

450

1.1.4.12

kliendi positsioonide sisemine tasaarvestamine

 

 

 

0,50

 

 

460

1.1.5

Sihtotstarbelised vahendid

 

 

 

 

 

 

470

1.1.5.1

krediidilimiidid

 

 

 

 

 

 

480

1.1.5.1.1

jaeklientidele

 

 

 

0,05

 

 

490

1.1.5.1.2

finantssektorisse mittekuuluvatele klientidele, kes ei ole jaekliendid

 

 

 

0,10

 

 

500

1.1.5.1.3

krediidiasutustele

 

 

 

 

 

 

510

1.1.5.1.3.1

jaeklientide tugilaenude rahastamiseks

 

 

 

0,05

 

 

520

1.1.5.1.3.2

finantssektorisse mittekuuluvatele klientide tugilaenude rahastamiseks

 

 

 

0,10

 

 

530

1.1.5.1.3.3

muu

 

 

 

0,40

 

 

540

1.1.5.1.4

reguleeritud finantseerimisasutustele, mis ei ole krediidiasutused

 

 

 

0,40

 

 

550

1.1.5.1.5

grupi või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi raames, kui kohaldatakse sooduskohtlemist

 

 

 

 

 

 

560

1.1.5.1.6

krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi või koostöövõrgustiku raames, kui hoiustav asutus käsitab limiiti likviidse varana

 

 

 

0,75

 

 

570

1.1.5.1.7

muudele finantssektorisse kuuluvatele klientidele

 

 

 

1,00

 

 

580

1.1.5.2

likviidsuslimiidid

 

 

 

 

 

 

590

1.1.5.2.1

jaeklientidele

 

 

 

0,05

 

 

600

1.1.5.2.2

finantssektorisse mittekuuluvatele klientidele, kes ei ole jaekliendid

 

 

 

0,30

 

 

610

1.1.5.2.3

personaalsetele investeerimisfirmadele

 

 

 

0,40

 

 

620

1.1.5.2.4

väärtpaberistamise eriotstarbelistele ettevõtjatele

 

 

 

 

 

 

630

1.1.5.2.4.1

muude varade kui väärtpaberite ostmiseks finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt

 

 

 

0,10

 

 

640

1.1.5.2.4.2

muu

 

 

 

1,00

 

 

650

1.1.5.2.5

krediidiasutustele

 

 

 

 

 

 

660

1.1.5.2.5.1

jaeklientide tugilaenude rahastamiseks

 

 

 

0,05

 

 

670

1.1.5.2.5.2

finantssektorisse mittekuuluvate klientide tugilaenude rahastamiseks

 

 

 

0,30

 

 

680

1.1.5.2.5.3

muu

 

 

 

0,40

 

 

690

1.1.5.2.6

grupi või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi raames, kui kohaldatakse sooduskohtlemist

 

 

 

 

 

 

700

1.1.5.2.7

krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi või koostöövõrgustiku raames, kui hoiustav krediidiasutus käsitab limiiti likviidse varana

 

 

 

0,75

 

 

710

1.1.5.2.8

muudele finantssektorisse kuuluvatele klientidele

 

 

 

1,00

 

 

720

1.1.6

Muud tooted ja teenused

 

 

 

 

 

 

730

1.1.6.1

muud bilansivälised ja tingimuslikud rahastamiskohustused

 

 

 

 

 

 

740

1.1.6.2

kasutamata laenud ja ettemaksed suurklientidest vastaspooltele

 

 

 

 

 

 

750

1.1.6.3

hüpoteeklaenud, mille osas on kokku lepitud, kuid mida ei ole veel kasutusse võetud

 

 

 

 

 

 

760

1.1.6.4

krediitkaardid

 

 

 

 

 

 

770

1.1.6.5

arvelduskrediit

 

 

 

 

 

 

780

1.1.6.6

kavandatavad väljavoolud seoses uute erakliendi- või suurkliendilaenude andmise või pikendamisega

 

 

 

 

 

 

790

1.1.6.6.1

finantssektorisse mittekuuluvatele klientidele võimaldatud rahastamise ülejääk

 

 

 

 

 

 

800

1.1.6.6.1.1

jaeklientidele võimaldatud rahastamise ülejääk

 

 

 

 

 

 

810

1.1.6.6.1.2

finantssektorivälistele äriühingutele võimaldatud rahastamise ülejääk

 

 

 

 

 

 

820

1.1.6.6.1.3

riikidele, mitmepoolsetele arengupankadele ja avaliku sektori asutustele võimaldatud rahastamise ülejääk

 

 

 

 

 

 

830

1.1.6.6.1.4

muudele juriidilistele isikutele võimaldatud rahastamise ülejääk

 

 

 

 

 

 

840

1.1.6.6.2

muu

 

 

 

 

 

 

850

1.1.6.7

tuletisinstrumentidest tulenevad kavandatud kohustused

 

 

 

 

 

 

860

1.1.6.8

kaubanduse rahastamise bilansiväliste kirjetega seotud tooted

 

 

 

 

 

 

870

1.1.6.9

muud

 

 

 

 

 

 

880

1.1.7

Muud kohustused

 

 

 

 

 

 

890

1.1.7.1

tegevuskuludest tulenevad kohustused

 

 

 

0,00

 

 

900

1.1.7.2

võlaväärtpaberite vormis, kui neid ei käsitata jaehoiustena

 

 

 

1,00

 

 

910

1.1.7.3

muud

 

 

 

1,00

 

 

920

1.2

Tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad väljavoolud

 

 

 

 

 

 

930

1.2.1

Vastaspool on keskpank

 

 

 

 

 

 

940

1.2.1.1

1. tasandi tagatis, v.a väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

 

 

0,00

 

 

950

1.2.1.2

1. tasandi tagatis, milleks on väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

 

 

0,00

 

 

960

1.2.1.3

2A tasandi tagatis

 

 

 

0,00

 

 

970

1.2.1.4

2B tasandi tagatis, milleks on varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

0,00

 

 

980

1.2.1.5

2B tasandi pandikirjad

 

 

 

0,00

 

 

990

1.2.1.6

2B tasandi tagatis, milleks on varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

0,00

 

 

1000

1.2.1.7

muud tagatiseks olevad 2B tasandi varad

 

 

 

0,00

 

 

1010

1.2.1.8

tagatis, milleks on mittelikviidsed varad

 

 

 

0,00

 

 

1020

1.2.2

Vastaspool on muu kui keskpank

 

 

 

 

 

 

1030

1.2.2.1

1. tasandi tagatis, v.a väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

 

 

0,00

 

 

1040

1.2.2.2

1. tasandi tagatis, milleks on väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

 

 

0,07

 

 

1050

1.2.2.3

2A tasandi tagatis

 

 

 

0,15

 

 

1060

1.2.2.4

2B tasandi tagatis, milleks on varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

0,25

 

 

1070

1.2.2.5

2B tasandi pandikirjad

 

 

 

0,30

 

 

1080

1.2.2.6

2B tasandi tagatis, milleks on varaga tagatud väärtpaberid (ärilaenud või laenud üksikisikutele, liikmesriik, krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

0,35

 

 

1090

1.2.2.7

muud tagatiseks olevad 2B tasandi varad

 

 

 

0,50

 

 

1100

1.2.2.8

tagatis, milleks on mittelikviidsed varad

 

 

 

 

 

 

1110

1.2.2.8.1

vastaspool on keskvalitsus, avaliku sektori asutus <= riskikaal 20 %, mitmepoolne arengupank

 

 

 

0,25

 

 

1120

1.2.2.8.2

muu vastaspool

 

 

 

1,00

 

 

1130

1.3

Tagatise vahetustehingutest tuleneva väljavoolu kogusumma

 

 

 

 

 

 

MEMOKIRJED

▼C2

1140

2

Jaevõlakirjad, mille järelejäänud tähtaeg on lühem kui 30 kalendripäeva

 

 

 

 

 

 

1150

3

Väljavoolude arvutamisest välja jäetud jaehoiused

 

 

 

 

 

 

1160

4

Hindamata jaehoiused

 

 

 

 

 

 

1170

5

Likviidsete vahendite väljavoolud, millest arvestatakse maha nendega vastastikuses sõltuvuses olevate vahendite sissevoolud

 

 

 

 

 

 

 

6

Tegevushoiused, mida hoitakse, et saada väljakujunenud tegevussuhte raames kliiring- või hoiuteenuseid, rahavoogude juhtimise teenuseid või muid võrreldavaid teenuseid

 

 

 

 

 

 

1180

6.1

võimaldanud krediidiasutused

 

 

 

 

 

 

1190

6.2

võimaldanud muud finantssektorisse kuuluvad kliendid kui krediidiasutused

 

 

 

 

 

 

1200

6.3

võimaldanud riigid, keskpangad, mitmepoolsed arengupangad ja avaliku sektori asutused

 

 

 

 

 

 

1210

6.4

võimaldanud muud kliendid

 

 

 

 

 

 

 

7

Mittetegevushoiused, mida hoiavad finantssektorisse kuuluvad kliendid ja muud kliendid

 

 

 

 

 

 

1220

7.1

võimaldanud krediidiasutused

 

 

 

 

 

 

1230

7.2

võimaldanud muud finantssektorisse kuuluvad kliendid kui krediidiasutused

 

 

 

 

 

 

1240

7.3

võimaldanud riigid, keskpangad, mitmepoolsed arengupangad ja avaliku sektori asutused

 

 

 

 

 

 

1250

7.4

võimaldanud muud kliendid

 

 

 

 

 

 

1260

8

Finantssektorisse mittekuuluvate klientide ees võetud rahastamiskohustused

 

 

 

 

 

 

1270

9

1. tasandi varad, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, mis on antud tagatiseks tuletisinstrumentidele

 

 

 

 

 

 

1280

10

Väärtpaberite rahastamise tehingute seire

 

 

 

 

 

 

 

11

Grupisesed või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisesed vahendite väljavoolud

 

 

 

 

 

 

▼M5

1290

11.1

millest: finantssektorisse kuuluvatele klientidele

 

 

 

 

 

 

1300

11.2

millest: finantssektorisse mittekuuluvatele klientidele

 

 

 

 

 

 

1310

11.3

millest: tagatud

 

 

 

 

 

 

1320

11.4

millest: krediidilimiidid, mille suhtes ei kohaldata sooduskohtlemist

 

 

 

 

 

 

1330

11.5

millest: likviidsuslimiidid, mille suhtes ei kohaldata sooduskohtlemist

 

 

 

 

 

 

1340

11.6

millest: tegevushoiused

 

 

 

 

 

 

1350

11.7

millest: mittetegevushoiused

 

 

 

 

 

 

1360

11.8

millest: kohustused võlaväärtpaberite vormis, kui neid ei käsitata jaehoiustena

 

 

 

 

 

 

1370

12

Välisvaluuta väljavoolud

 

 

 

 

 

 

1380

13

Kolmandatest riikidest tulenevad väljavoolud – ülekandepiirangud või mittekonverteeritavad valuutad

 

 

 

 

 

 

1390

14

Täiendavad saldod, mis tuleb paigutada keskpanga reservidesse

 

 

 

 

 

 



C 74.00 – LIKVIIDSUSKATE – VAHENDITE SISSEVOOL

Valuuta

 

Summa

Saadud tagatise turuväärtus

Kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri

Kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri

Sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vabastatud

Kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri

Kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri

Rida

Punkt

Kirje

010

020

030

040

050

010

1

VAHENDITE SISSEVOOLUDE KOGUSUMMA

 

 

 

 

 

020

1.1

Tagamata tehingutest / hoiustest tulenevad vahendite sissevoolud

 

 

 

 

 

030

1.1.1

rahalised nõuded finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu (välja arvatud keskpangad)

 

 

 

 

 

040

1.1.1.1

rahalised nõuded finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu (välja arvatud keskpangad), mis ei vasta põhimaksele

 

 

 

 

 

050

1.1.1.2

muud rahalised nõuded finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu (välja arvatud keskpangad)

 

 

 

 

 

060

1.1.1.2.1

rahalised nõuded jaeklientide vastu

 

 

 

 

 

070

1.1.1.2.2

rahalised nõuded finantssektoriväliste äriühingute vastu

 

 

 

 

 

080

1.1.1.2.3

rahalised nõuded riikide, mitmepoolsete arengupankade ja avaliku sektori asutuste vastu

 

 

 

 

 

090

1.1.1.2.4

rahalised nõuded muude juriidiliste isikute vastu

 

 

 

 

 



 

 

Standardkaal

Kohaldatav kaal

Sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vabastatud

Kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri

Kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri

Sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vabastatud

Rida

Punkt

Kirje

060

070

080

090

100

010

1

VAHENDITE SISSEVOOLUDE KOGUSUMMA

 

 

 

 

 

020

1.1

Tagamata tehingutest / hoiustest tulenevad vahendite sissevoolud

 

 

 

 

 

030

1.1.1

rahalised nõuded finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu (välja arvatud keskpangad)

 

 

 

 

 

040

1.1.1.1

rahalised nõuded finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu (välja arvatud keskpangad), mis ei vasta põhimaksele

 

1.00

 

 

 

050

1.1.1.2

muud rahalised nõuded finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu (välja arvatud keskpangad)

 

 

 

 

 

060

1.1.1.2.1

rahalised nõuded jaeklientide vastu

 

0.50

 

 

 

070

1.1.1.2.2

rahalised nõuded finantssektoriväliste äriühingute vastu

 

0.50

 

 

 

080

1.1.1.2.3

rahalised nõuded riikide, mitmepoolsete arengupankade ja avaliku sektori asutuste vastu

 

0.50

 

 

 

090

1.1.1.2.4

rahalised nõuded muude juriidiliste isikute vastu

 

0.50

 

 

 



 

Artikli 9 kohaselt saadud tagatise väärtus

Vahendite sissevool

Kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri

Kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri

Sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vabastatud

Kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri

Kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri

Sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vabastatud

Rida

Punkt

Kirje

110

120

130

140

150

160

010

1

VAHENDITE SISSEVOOLUDE KOGUSUMMA

 

 

 

 

 

 

020

1.1

Tagamata tehingutest / hoiustest tulenevad vahendite sissevoolud

 

 

 

 

 

 

030

1.1.1

rahalised nõuded finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu (välja arvatud keskpangad)

 

 

 

 

 

 

040

1.1.1.1

rahalised nõuded finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu (välja arvatud keskpangad), mis ei vasta põhimaksele

 

 

 

 

 

 

050

1.1.1.2

muud rahalised nõuded finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu (välja arvatud keskpangad)

 

 

 

 

 

 

060

1.1.1.2.1

rahalised nõuded jaeklientide vastu

 

 

 

 

 

 

070

1.1.1.2.2

rahalised nõuded finantssektoriväliste äriühingute vastu

 

 

 

 

 

 

080

1.1.1.2.3

rahalised nõuded riikide, mitmepoolsete arengupankade ja avaliku sektori asutuste vastu

 

 

 

 

 

 

090

1.1.1.2.4

rahalised nõuded muude juriidiliste isikute vastu

 

 

 

 

 

 



 

Summa

Saadud tagatise turuväärtus

Kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri

Kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri

Sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vabastatud

Kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri

Kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri

Rida

Punkt

Kirje

010

020

030

040

050

100

1.1.2

rahalised nõuded keskpankade ja finantssektorisse kuuluvate klientide vastu

 

 

 

 

 

110

1.1.2.1

tegevushoiusteks liigitatavad rahalised nõuded finantssektorisse kuuluvate klientide vastu

 

 

 

 

 

120

1.1.2.1.1

tegevushoiusteks liigitatavad rahalised nõuded finantssektorisse kuuluvate klientide vastu, kui krediidiasutus on võimeline kehtestama sümmeetrilise sissevoolu määra

 

 

 

 

 

130

1.1.2.1.2

tegevushoiusteks liigitatavad rahalised nõuded finantssektorisse kuuluvate klientide vastu, kui krediidiasutus ei ole võimeline kehtestama sümmeetrilise sissevoolu määra

 

 

 

 

 

140

1.1.2.2

rahalised nõuded keskpankade ja finantssektorisse kuuluvate klientide vastu, mida ei liigitata tegevushoiusteks

 

 

 

 

 

150

1.1.2.2.1

rahalised nõuded keskpankade vastu

 

 

 

 

 

160

1.1.2.2.2

rahalised nõuded finantssektorisse kuuluvate klientide vastu

 

 

 

 

 

170

1.1.3

Vahendite väljavooludele vastavad vahendite sissevoolud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõikes 9 osutatud tugilaenu andmise kohustustele

 

 

 

 

 



 

 

Standardkaal

Kohaldatav kaal

Sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vabastatud

Kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri

Kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri

Sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vabastatud

Rida

Punkt

Kirje

060

070

080

090

100

100

1.1.2

rahalised nõuded keskpankade ja finantssektorisse kuuluvate klientide vastu

 

 

 

 

 

110

1.1.2.1

tegevushoiusteks liigitatavad rahalised nõuded finantssektorisse kuuluvate klientide vastu

 

 

 

 

 

120

1.1.2.1.1

tegevushoiusteks liigitatavad rahalised nõuded finantssektorisse kuuluvate klientide vastu, kui krediidiasutus on võimeline kehtestama sümmeetrilise sissevoolu määra

 

 

 

 

 

130

1.1.2.1.2

tegevushoiusteks liigitatavad rahalised nõuded finantssektorisse kuuluvate klientide vastu, kui krediidiasutus ei ole võimeline kehtestama sümmeetrilise sissevoolu määra

 

0.05

 

 

 

140

1.1.2.2

rahalised nõuded keskpankade ja finantssektorisse kuuluvate klientide vastu, mida ei liigitata tegevushoiusteks

 

 

 

 

 

150

1.1.2.2.1

rahalised nõuded keskpankade vastu

 

1.00

 

 

 

160

1.1.2.2.2

rahalised nõuded finantssektorisse kuuluvate klientide vastu

 

1.00

 

 

 

170

1.1.3

Vahendite väljavooludele vastavad vahendite sissevoolud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõikes 9 osutatud tugilaenu andmise kohustustele

 

1.00

 

 

 



 

Artikli 9 kohaselt saadud tagatise väärtus

Vahendite sissevool

Kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri

Kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri

Sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vabastatud

Kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri

Kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri

Sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vabastatud

Rida

Punkt

Kirje

110

120

130

140

150

160

100

1.1.2

rahalised nõuded keskpankade ja finantssektorisse kuuluvate klientide vastu

 

 

 

 

 

 

110

1.1.2.1

tegevushoiusteks liigitatavad rahalised nõuded finantssektorisse kuuluvate klientide vastu

 

 

 

 

 

 

120

1.1.2.1.1

tegevushoiusteks liigitatavad rahalised nõuded finantssektorisse kuuluvate klientide vastu, kui krediidiasutus on võimeline kehtestama sümmeetrilise sissevoolu määra

 

 

 

 

 

 

130

1.1.2.1.2

tegevushoiusteks liigitatavad rahalised nõuded finantssektorisse kuuluvate klientide vastu, kui krediidiasutus ei ole võimeline kehtestama sümmeetrilise sissevoolu määra

 

 

 

 

 

 

140

1.1.2.2

rahalised nõuded keskpankade ja finantssektorisse kuuluvate klientide vastu, mida ei liigitata tegevushoiusteks

 

 

 

 

 

 

150

1.1.2.2.1

rahalised nõuded keskpankade vastu

 

 

 

 

 

 

160

1.1.2.2.2

rahalised nõuded finantssektorisse kuuluvate klientide vastu

 

 

 

 

 

 

170

1.1.3

Vahendite väljavooludele vastavad vahendite sissevoolud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõikes 9 osutatud tugilaenu andmise kohustustele

 

 

 

 

 

 



 

Summa

Saadud tagatise turuväärtus

Kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri

Kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri

Sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vabastatud

Kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri

Kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri

Rida

Punkt

Kirje

010

020

030

040

050

180

1.1.4

rahalised nõuded, mis tulenevad kaubanduse rahastamise tehingutest

 

 

 

 

 

190

1.1.5

rahalised nõuded, mis tulenevad 30 kalendripäeva jooksul tähtaeguvatest väärtpaberitest

 

 

 

 

 

200

1.1.6

varad, mille lepinguline lõpptähtaeg on määratlemata

 

 

 

 

 

210

1.1.7

rahalised nõuded, mis tulenevad olulistesse indeksitesse kaasatud omakapitaliinstrumentide positsioonidest, tingimusel et neid ei arvestata topelt likviidsete varadega

 

 

 

 

 

220

1.1.8

kasutamata krediidi- või likviidsuslimiidid ja muud limiidid, mida on võimaldanud keskpangad, tingimusel et likviidseid varasid ei arvestata topelt

 

 

 

 

 

230

1.1.9

Sissevoolud, mis tulenevad selliste saldode vabastamisest, mida hoitakse regulatiivsete nõuete kohaselt eraldatud kontodel kliendi kaubeldavate varade kaitseks

 

 

 

 

 

240

1.1.10

tuletisinstrumentidest tulenev vahendite sissevool

 

 

 

 

 

250

1.1.11

grupi liikme või krediidiasutuse ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikme võimaldatud kasutamata krediidi- või likviidsuslimiitidest tulenevad sissevoolud, kui pädevad asutused on andnud loa kohaldada kõrgemat sissevoolu määra

 

 

 

 

 

260

1.1.12

muud vahendite sissevoolud

 

 

 

 

 



 

 

Standardkaal

Kohaldatav kaal

Sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vabastatud

Kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri

Kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri

Sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vabastatud

Rida

Punkt

Kirje

060

070

080

090

100

180

1.1.4

rahalised nõuded, mis tulenevad kaubanduse rahastamise tehingutest

 

1.00

 

 

 

190

1.1.5

rahalised nõuded, mis tulenevad 30 kalendripäeva jooksul tähtaeguvatest väärtpaberitest

 

1.00

 

 

 

200

1.1.6

varad, mille lepinguline lõpptähtaeg on määratlemata

 

0.20

 

 

 

210

1.1.7

rahalised nõuded, mis tulenevad olulistesse indeksitesse kaasatud omakapitaliinstrumentide positsioonidest, tingimusel et neid ei arvestata topelt likviidsete varadega

 

1.00

 

 

 

220

1.1.8

kasutamata krediidi- või likviidsuslimiidid ja muud limiidid, mida on võimaldanud keskpangad, tingimusel et likviidseid varasid ei arvestata topelt

 

1.00

 

 

 

230

1.1.9

Sissevoolud, mis tulenevad selliste saldode vabastamisest, mida hoitakse regulatiivsete nõuete kohaselt eraldatud kontodel kliendi kaubeldavate varade kaitseks

 

1.00

 

 

 

240

1.1.10

tuletisinstrumentidest tulenev vahendite sissevool

 

1.00

 

 

 

250

1.1.11

grupi liikme või krediidiasutuse ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikme võimaldatud kasutamata krediidi- või likviidsuslimiitidest tulenevad sissevoolud, kui pädevad asutused on andnud loa kohaldada kõrgemat sissevoolu määra

 

 

 

 

 

260

1.1.12

muud vahendite sissevoolud

 

1.00

 

 

 



 

Artikli 9 kohaselt saadud tagatise väärtus

Vahendite sissevool

Kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri

Kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri

Sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vabastatud

Kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri

Kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri

Sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vabastatud

Rida

Punkt

Kirje

110

120

130

140

150

160

180

1.1.4

rahalised nõuded, mis tulenevad kaubanduse rahastamise tehingutest

 

 

 

 

 

 

190

1.1.5

rahalised nõuded, mis tulenevad 30 kalendripäeva jooksul tähtaeguvatest väärtpaberitest

 

 

 

 

 

 

200

1.1.6

varad, mille lepinguline lõpptähtaeg on määratlemata

 

 

 

 

 

 

210

1.1.7

rahalised nõuded, mis tulenevad olulistesse indeksitesse kaasatud omakapitaliinstrumentide positsioonidest, tingimusel et neid ei arvestata topelt likviidsete varadega

 

 

 

 

 

 

220

1.1.8

kasutamata krediidi- või likviidsuslimiidid ja muud limiidid, mida on võimaldanud keskpangad, tingimusel et likviidseid varasid ei arvestata topelt

 

 

 

 

 

 

230

1.1.9

Sissevoolud, mis tulenevad selliste saldode vabastamisest, mida hoitakse regulatiivsete nõuete kohaselt eraldatud kontodel kliendi kaubeldavate varade kaitseks

 

 

 

 

 

 

240

1.1.10

tuletisinstrumentidest tulenev vahendite sissevool

 

 

 

 

 

 

250

1.1.11

grupi liikme või krediidiasutuse ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikme võimaldatud kasutamata krediidi- või likviidsuslimiitidest tulenevad sissevoolud, kui pädevad asutused on andnud loa kohaldada kõrgemat sissevoolu määra

 

 

 

 

 

 

260

1.1.12

muud vahendite sissevoolud

 

 

 

 

 

 



 

Summa

Saadud tagatise turuväärtus

Kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri

Kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri

Sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vabastatud

Kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri

Kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri

Rida

Punkt

Kirje

010

020

030

040

050

270

1.2

tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad vahendite sissevoolud

 

 

 

 

 

280

1.2.1

tagatis, mis kvalifitseerub likviidseks varaks

 

 

 

 

 

290

1.2.1.1

1. tasandi tagatis, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

 

 

 

 

300

1.2.1.2

1. tasandi tagatis, mis on väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

 

 

 

 

310

1.2.1.3

2A tasandi tagatis

 

 

 

 

 

320

1.2.1.4

2B tasandi tagatis, milleks on varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud)

 

 

 

 

 

330

1.2.1.5

2B tasandi tagatis, milleks on kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

 

 

 

 

340

1.2.1.6

2B tasandi tagatis, milleks on varaga tagatud väärtpaberid (ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud)

 

 

 

 

 

350

1.2.1.7

2B tagatis, mis ei ole juba hõlmatud punktis 1.2.1.4, 1.2.1.5 või 1.2.1.6

 

 

 

 

 

360

1.2.2

tagatist kasutatakse lühikese positsiooni katmiseks

 

 

 

 

 

370

1.2.3

tagatis, mis ei kvalifitseeru likviidseks varaks

 

 

 

 

 



 

 

Standardkaal

Kohaldatav kaal

Sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vabastatud

Kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri

Kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri

Sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vabastatud

Rida

Punkt

Kirje

060

070

080

090

100

270

1.2

tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad vahendite sissevoolud

 

 

 

 

 

280

1.2.1

tagatis, mis kvalifitseerub likviidseks varaks

 

 

 

 

 

290

1.2.1.1

1. tasandi tagatis, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

1.00

 

 

 

300

1.2.1.2

1. tasandi tagatis, mis on väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

0.93

 

 

 

310

1.2.1.3

2A tasandi tagatis

 

0.85

 

 

 

320

1.2.1.4

2B tasandi tagatis, milleks on varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud)

 

0.75

 

 

 

330

1.2.1.5

2B tasandi tagatis, milleks on kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

0.70

 

 

 

340

1.2.1.6

2B tasandi tagatis, milleks on varaga tagatud väärtpaberid (ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud)

 

0.65

 

 

 

350

1.2.1.7

2B tagatis, mis ei ole juba hõlmatud punktis 1.2.1.4, 1.2.1.5 või 1.2.1.6

 

0.50

 

 

 

360

1.2.2

tagatist kasutatakse lühikese positsiooni katmiseks

 

 

 

 

 

370

1.2.3

tagatis, mis ei kvalifitseeru likviidseks varaks

 

 

 

 

 



 

Artikli 9 kohaselt saadud tagatise väärtus

Vahendite sissevool

Kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri

Kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri

Sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vabastatud

Kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri

Kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri

Sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vabastatud

Rida

Punkt

Kirje

110

120

130

140

150

160

270

1.2

tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad vahendite sissevoolud

 

 

 

 

 

 

280

1.2.1

tagatis, mis kvalifitseerub likviidseks varaks

 

 

 

 

 

 

290

1.2.1.1

1. tasandi tagatis, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

 

 

 

 

 

300

1.2.1.2

1. tasandi tagatis, mis on väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

 

 

 

 

 

310

1.2.1.3

2A tasandi tagatis

 

 

 

 

 

 

320

1.2.1.4

2B tasandi tagatis, milleks on varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud)

 

 

 

 

 

 

330

1.2.1.5

2B tasandi tagatis, milleks on kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

 

 

 

 

 

340

1.2.1.6

2B tasandi tagatis, milleks on varaga tagatud väärtpaberid (ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud)

 

 

 

 

 

 

350

1.2.1.7

2B tagatis, mis ei ole juba hõlmatud punktis 1.2.1.4, 1.2.1.5 või 1.2.1.6

 

 

 

 

 

 

360

1.2.2

tagatist kasutatakse lühikese positsiooni katmiseks

 

 

 

 

 

 

370

1.2.3

tagatis, mis ei kvalifitseeru likviidseks varaks

 

 

 

 

 

 



 

Summa

Saadud tagatise turuväärtus

Kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri

Kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri

Sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vabastatud

Kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri

Kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri

Rida

Punkt

Kirje

010

020

030

040

050

380

1.2.3.1

võimenduslaenud: tagatis ei ole likviidne

 

 

 

 

 

390

1.2.3.2

tagatis on mittelikviidne omakapital

 

 

 

 

 

400

1.2.3.3

kõik muud mittelikviidsed tagatised

 

 

 

 

 

410

1.3

Tagatise vahetustehingutest tuleneva vahendite sissevoolu kogusumma

 

 

 

 

 

420

1.4

(Selliste likviidsete vahendite sissevoolude kaalutud kogusumma ja selliste vahendite väljavoolude kaalutud kogusummade vahe, mis tulenevad tehingutest kolmandates riikides, kus kehtivad ülekandepiirangud, või mis on noteeritud mittekonverteeritavates valuutades)

 

 

 

 

 

430

1.5

(Seotud spetsialiseerunud krediidiasutusest tuleneva vahendite sissevoolu ülejääk)

 

 

 

 

 

MEMOKIRJED

440

2

Vastastikuses sõltuvuses olevad vahendite sissevoolud

 

 

 

 

 

450

3

Välisvaluuta väljavool

 

 

 

 

 

460

4

Grupisisesed või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisesed vahendite sissevoolud

 

 

 

 

 

470

4.1

Rahalised nõuded finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu (välja arvatud keskpangad)

 

 

 

 

 



 

 

Standardkaal

Kohaldatav kaal

Sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vabastatud

Kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri

Kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri

Sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vabastatud

Rida

Punkt

Kirje

060

070

080

090

100

380

1.2.3.1

võimenduslaenud: tagatis ei ole likviidne

 

0.50

 

 

 

390

1.2.3.2

tagatis on mittelikviidne omakapital

 

1.00

 

 

 

400

1.2.3.3

kõik muud mittelikviidsed tagatised

 

1.00

 

 

 

410

1.3

Tagatise vahetustehingutest tuleneva vahendite sissevoolu kogusumma

 

 

 

 

 

420

1.4

(Selliste likviidsete vahendite sissevoolude kaalutud kogusumma ja selliste vahendite väljavoolude kaalutud kogusummade vahe, mis tulenevad tehingutest kolmandates riikides, kus kehtivad ülekandepiirangud, või mis on noteeritud mittekonverteeritavates valuutades)

 

 

 

 

 

430

1.5

(Seotud spetsialiseerunud krediidiasutusest tuleneva vahendite sissevoolu ülejääk)

 

 

 

 

 

MEMOKIRJED

440

2

Vastastikuses sõltuvuses olevad vahendite sissevoolud

 

 

 

 

 

450

3

Välisvaluuta väljavool

 

 

 

 

 

460

4

Grupisisesed või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisesed vahendite sissevoolud

 

 

 

 

 

470

4.1

Rahalised nõuded finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu (välja arvatud keskpangad)

 

 

 

 

 



 

Artikli 9 kohaselt saadud tagatise väärtus

Vahendite sissevool

Kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri

Kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri

Sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vabastatud

Kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri

Kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri

Sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vabastatud

Rida

Punkt

Kirje

110

120

130

140

150

160

380

1.2.3.1

võimenduslaenud: tagatis ei ole likviidne

 

 

 

 

 

 

390

1.2.3.2

tagatis on mittelikviidne omakapital

 

 

 

 

 

 

400

1.2.3.3

kõik muud mittelikviidsed tagatised

 

 

 

 

 

 

410

1.3

Tagatise vahetustehingutest tuleneva vahendite sissevoolu kogusumma

 

 

 

 

 

 

420

1.4

(Selliste likviidsete vahendite sissevoolude kaalutud kogusumma ja selliste vahendite väljavoolude kaalutud kogusummade vahe, mis tulenevad tehingutest kolmandates riikides, kus kehtivad ülekandepiirangud, või mis on noteeritud mittekonverteeritavates valuutades)

 

 

 

 

 

 

430

1.5

(Seotud spetsialiseerunud krediidiasutusest tuleneva vahendite sissevoolu ülejääk)

 

 

 

 

 

 

MEMOKIRJED

440

2

Vastastikuses sõltuvuses olevad vahendite sissevoolud

 

 

 

 

 

 

450

3

Välisvaluuta väljavool

 

 

 

 

 

 

460

4

Grupisisesed või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisesed vahendite sissevoolud

 

 

 

 

 

 

470

4.1

Rahalised nõuded finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu (välja arvatud keskpangad)

 

 

 

 

 

 



 

Summa

Saadud tagatise turuväärtus

Kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri

Kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri

Sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vabastatud

Kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri

Kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri

Rida

Punkt

Kirje

010

020

030

040

050

480

4.2

Rahalised nõuded finantssektorisse kuuluvate klientide vastu

 

 

 

 

 

490

4.3

Tagatud tehingud

 

 

 

 

 

500

4.4

Rahalised nõuded, mis tulenevad 30 kalendripäeva jooksul tähtaeguvatest väärtpaberitest

 

 

 

 

 

510

4.5

Mis tahes muud grupisisesed või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisesed vahendite sissevoolud

 

 

 

 

 

520

4.6

Grupi liikme või krediidasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikme võimaldatud kasutamata krediidi- või likviidsuslimiitidest tulenevad sissevoolud, kui pädev asutus ei ole andnud luba kohaldada kõrgemat sissevoolu määra

 

 

 

 

 



 

 

Standardkaal

Kohaldatav kaal

Sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vabastatud

Kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri

Kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri

Sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vabastatud

Rida

Punkt

Kirje

060

070

080

090

100

480

4.2

Rahalised nõuded finantssektorisse kuuluvate klientide vastu

 

 

 

 

 

490

4.3

Tagatud tehingud

 

 

 

 

 

500

4.4

Rahalised nõuded, mis tulenevad 30 kalendripäeva jooksul tähtaeguvatest väärtpaberitest

 

 

 

 

 

510

4.5

Mis tahes muud grupisisesed või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisesed vahendite sissevoolud

 

 

 

 

 

520

4.6

Grupi liikme või krediidasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikme võimaldatud kasutamata krediidi- või likviidsuslimiitidest tulenevad sissevoolud, kui pädev asutus ei ole andnud luba kohaldada kõrgemat sissevoolu määra

 

 

 

 

 



 

Artikli 9 kohaselt saadud tagatise väärtus

Vahendite sissevool

Kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri

Kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri

Sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vabastatud

Kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri

Kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri

Sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vabastatud

Rida

Punkt

Kirje

110

120

130

140

150

160

480

4.2

Rahalised nõuded finantssektorisse kuuluvate klientide vastu

 

 

 

 

 

 

490

4.3

Tagatud tehingud

 

 

 

 

 

 

500

4.4

Rahalised nõuded, mis tulenevad 30 kalendripäeva jooksul tähtaeguvatest väärtpaberitest

 

 

 

 

 

 

510

4.5

Mis tahes muud grupisisesed või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisesed vahendite sissevoolud

 

 

 

 

 

 

520

4.6

Grupi liikme või krediidasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikme võimaldatud kasutamata krediidi- või likviidsuslimiitidest tulenevad sissevoolud, kui pädev asutus ei ole andnud luba kohaldada kõrgemat sissevoolu määra

 

 

 

 

 

 



C 75.00 – LIKVIIDSUSKATE – TAGATISE VAHETUSTEHINGUD

Valuuta

 

Laenuks antud tagatise turuväärtus

Laenuks antud tagatise likviidsuse väärtus

Laenuks võetud tagatise turuväärtus

Laenuks võetud tagatise likviidsuse väärtus

Väljavoolud

Sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse 75 % ülempiiri

Rida

Nr

Kirje

010

020

030

040

050

060

010

1

TAGATISE VAHETUSTEHINGUTE KOGUSUMMA JA TAGATUD TULETISINSTRUMENDID

 

 

 

 

 

 

020

1.1

Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse 1. tasandi varasid (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad) ja laenuks võetakse järgmine tagatis:

 

 

 

 

 

 

030

1.1.1

1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)

 

 

 

 

 

 

040

1.1.2

1. tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

 

 

 

 

 

050

1.1.3

2A tasandi varad

 

 

 

 

 

 

060

1.1.4

2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

070

1.1.5

2B tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

 

 

 

 

 

080

1.1.6

2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

090

1.1.7

Muud 2B tasandi varad

 

 

 

 

 

 

100

1.1.8

Mittelikviidsed varad

 

 

 

 

 

 



 

Sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse 90 % ülempiiri

Ülempiiri kohaldamisest vabastatud sissevoolud

Ainult tagatud tuletisinstrumendid

Laenuks antud tagatise turuväärtus

Laenuks antud tagatise likviidsuse väärtus

Laenuks võetud tagatise turuväärtus

Laenuks võetud tagatise likviidsuse väärtus

Rida

Nr

Kirje

070

080

090

100

110

120

010

1

TAGATISE VAHETUSTEHINGUTE KOGUSUMMA JA TAGATUD TULETISINSTRUMENDID

 

 

 

 

 

 

020

1.1

Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse 1. tasandi varasid (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad) ja laenuks võetakse järgmine tagatis:

 

 

 

 

 

 

030

1.1.1

1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)

 

 

 

 

 

 

040

1.1.2

1. tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

 

 

 

 

 

050

1.1.3

2A tasandi varad

 

 

 

 

 

 

060

1.1.4

2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

070

1.1.5

2B tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

 

 

 

 

 

080

1.1.6

2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

090

1.1.7

Muud 2B tasandi varad

 

 

 

 

 

 

100

1.1.8

Mittelikviidsed varad

 

 

 

 

 

 



 

Laenuks antud tagatise turuväärtus

Laenuks antud tagatise likviidsuse väärtus

Laenuks võetud tagatise turuväärtus

Laenuks võetud tagatise likviidsuse väärtus

Väljavoolud

Sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse 75 % ülempiiri

Rida

Nr

Kirje

010

020

030

040

050

060

110

1.2

Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirju ja laenuks võetakse järgmine tagatis:

 

 

 

 

 

 

120

1.2.1

1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)

 

 

 

 

 

 

130

1.2.2

1. tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

 

 

 

 

 

140

1.2.3

2A tasandi varad

 

 

 

 

 

 

150

1.2.4

2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

160

1.2.5

2B tasand: kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

 

 

 

 

 

170

1.2.6

2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

180

1.2.7

Muud 2B tasandi varad

 

 

 

 

 

 

190

1.2.8

Mittelikviidsed varad

 

 

 

 

 

 

200

1.3

Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse 2A tasandi varasid ja laenuks võetakse järgmine tagatis:

 

 

 

 

 

 

210

1.3.1

1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)

 

 

 

 

 

 

220

1.3.2

1. tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

 

 

 

 

 



 

Sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse 90 % ülempiiri

Ülempiiri kohaldamisest vabastatud sissevoolud

Ainult tagatud tuletisinstrumendid

Laenuks antud tagatise turuväärtus

Laenuks antud tagatise likviidsuse väärtus

Laenuks võetud tagatise turuväärtus

Laenuks võetud tagatise likviidsuse väärtus

Rida

Nr

Kirje

070

080

090

100

110

120

110

1.2

Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirju ja laenuks võetakse järgmine tagatis:

 

 

 

 

 

 

120

1.2.1

1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)

 

 

 

 

 

 

130

1.2.2

1. tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

 

 

 

 

 

140

1.2.3

2A tasandi varad

 

 

 

 

 

 

150

1.2.4

2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

160

1.2.5

2B tasand: kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

 

 

 

 

 

170

1.2.6

2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

180

1.2.7

Muud 2B tasandi varad

 

 

 

 

 

 

190

1.2.8

Mittelikviidsed varad

 

 

 

 

 

 

200

1.3

Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse 2A tasandi varasid ja laenuks võetakse järgmine tagatis:

 

 

 

 

 

 

210

1.3.1

1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)

 

 

 

 

 

 

220

1.3.2

1. tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

 

 

 

 

 



 

Laenuks antud tagatise turuväärtus

Laenuks antud tagatise likviidsuse väärtus

Laenuks võetud tagatise turuväärtus

Laenuks võetud tagatise likviidsuse väärtus

Väljavoolud

Sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse 75 % ülempiiri

Rida

Nr

Kirje

010

020

030

040

050

060

230

1.3.3

2A tasandi varad

 

 

 

 

 

 

240

1.3.4

2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

250

1.3.5

2B tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

 

 

 

 

 

260

1.3.6

2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

270

1.3.7

Muud 2B tasandi varad

 

 

 

 

 

 

280

1.3.8

Mittelikviidsed varad

 

 

 

 

 

 

290

1.4

Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse 2B tasandi varaga tagatud väärtpabereid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) ja laenuks võetakse järgmine tagatis:

 

 

 

 

 

 

300

1.4.1

1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)

 

 

 

 

 

 

310

1.4.2

1. tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

 

 

 

 

 

320

1.4.3

2A tasandi varad

 

 

 

 

 

 

330

1.4.4

2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

340

1.4.5

2B tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

 

 

 

 

 



 

Sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse 90 % ülempiiri

Ülempiiri kohaldamisest vabastatud sissevoolud

Ainult tagatud tuletisinstrumendid

Laenuks antud tagatise turuväärtus

Laenuks antud tagatise likviidsuse väärtus

Laenuks võetud tagatise turuväärtus

Laenuks võetud tagatise likviidsuse väärtus

Rida

Nr

Kirje

070

080

090

100

110

120

230

1.3.3

2A tasandi varad

 

 

 

 

 

 

240

1.3.4

2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

250

1.3.5

2B tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

 

 

 

 

 

260

1.3.6

2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

270

1.3.7

Muud 2B tasandi varad

 

 

 

 

 

 

280

1.3.8

Mittelikviidsed varad

 

 

 

 

 

 

290

1.4

Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse 2B tasandi varaga tagatud väärtpabereid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) ja laenuks võetakse järgmine tagatis:

 

 

 

 

 

 

300

1.4.1

1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)

 

 

 

 

 

 

310

1.4.2

1. tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

 

 

 

 

 

320

1.4.3

2A tasandi varad

 

 

 

 

 

 

330

1.4.4

2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

340

1.4.5

2B tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

 

 

 

 

 



 

Laenuks antud tagatise turuväärtus

Laenuks antud tagatise likviidsuse väärtus

Laenuks võetud tagatise turuväärtus

Laenuks võetud tagatise likviidsuse väärtus

Väljavoolud

Sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse 75 % ülempiiri

Rida

Nr

Kirje

010

020

030

040

050

060

350

1.4.6

2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

360

1.4.7

Muud 2B tasandi varad

 

 

 

 

 

 

370

1.4.8

Mittelikviidsed varad

 

 

 

 

 

 

380

1.5

Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse 2B tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirju ja laenuks võetakse järgmine tagatis:

 

 

 

 

 

 

390

1.5.1

1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)

 

 

 

 

 

 

400

1.5.2

1. tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

 

 

 

 

 

410

1.5.3

2A tasandi varad

 

 

 

 

 

 

420

1.5.4

2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

430

1.5.5

2B tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

 

 

 

 

 

440

1.5.6

2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

450

1.5.7

Muud 2B tasandi varad

 

 

 

 

 

 

460

1.5.8

Mittelikviidsed varad

 

 

 

 

 

 



 

Sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse 90 % ülempiiri

Ülempiiri kohaldamisest vabastatud sissevoolud

Ainult tagatud tuletisinstrumendid

Laenuks antud tagatise turuväärtus

Laenuks antud tagatise likviidsuse väärtus

Laenuks võetud tagatise turuväärtus

Laenuks võetud tagatise likviidsuse väärtus

Rida

Nr

Kirje

070

080

090

100

110

120

350

1.4.6

2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

360

1.4.7

Muud 2B tasandi varad

 

 

 

 

 

 

370

1.4.8

Mittelikviidsed varad

 

 

 

 

 

 

380

1.5

Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse 2B tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirju ja laenuks võetakse järgmine tagatis:

 

 

 

 

 

 

390

1.5.1

1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)

 

 

 

 

 

 

400

1.5.2

1. tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

 

 

 

 

 

410

1.5.3

2A tasandi varad

 

 

 

 

 

 

420

1.5.4

2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

430

1.5.5

2B tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

 

 

 

 

 

440

1.5.6

2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

450

1.5.7

Muud 2B tasandi varad

 

 

 

 

 

 

460

1.5.8

Mittelikviidsed varad

 

 

 

 

 

 



 

Laenuks antud tagatise turuväärtus

Laenuks antud tagatise likviidsuse väärtus

Laenuks võetud tagatise turuväärtus

Laenuks võetud tagatise likviidsuse väärtus

Väljavoolud

Sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse 75 % ülempiiri

Rida

Nr

Kirje

010

020

030

040

050

060

470

1.6

Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse 2B tasandi varaga tagatud väärtpabereid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) ja laenuks võetakse järgmine tagatis:

 

 

 

 

 

 

480

1.6.1

1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)

 

 

 

 

 

 

490

1.6.2

1. tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

 

 

 

 

 

500

1.6.3

2A tasandi varad

 

 

 

 

 

 

510

1.6.4

2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

520

1.6.5

2B tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

 

 

 

 

 

530

1.6.6

2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

540

1.6.7

Muud 2B tasandi varad

 

 

 

 

 

 

550

1.6.8

Mittelikviidsed varad

 

 

 

 

 

 

560

1.7

Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse muid 2B tasandi varasid ja laenuks võetakse järgmine tagatis:

 

 

 

 

 

 

570

1.7.1

1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)

 

 

 

 

 

 



 

Sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse 90 % ülempiiri

Ülempiiri kohaldamisest vabastatud sissevoolud

Ainult tagatud tuletisinstrumendid

Laenuks antud tagatise turuväärtus

Laenuks antud tagatise likviidsuse väärtus

Laenuks võetud tagatise turuväärtus

Laenuks võetud tagatise likviidsuse väärtus

Rida

Nr

Kirje

070

080

090

100

110

120

470

1.6

Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse 2B tasandi varaga tagatud väärtpabereid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) ja laenuks võetakse järgmine tagatis:

 

 

 

 

 

 

480

1.6.1

1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)

 

 

 

 

 

 

490

1.6.2

1. tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

 

 

 

 

 

500

1.6.3

2A tasandi varad

 

 

 

 

 

 

510

1.6.4

2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

520

1.6.5

2B tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

 

 

 

 

 

530

1.6.6

2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

540

1.6.7

Muud 2B tasandi varad

 

 

 

 

 

 

550

1.6.8

Mittelikviidsed varad

 

 

 

 

 

 

560

1.7

Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse muid 2B tasandi varasid ja laenuks võetakse järgmine tagatis:

 

 

 

 

 

 

570

1.7.1

1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)

 

 

 

 

 

 



 

Laenuks antud tagatise turuväärtus

Laenuks antud tagatise likviidsuse väärtus

Laenuks võetud tagatise turuväärtus

Laenuks võetud tagatise likviidsuse väärtus

Väljavoolud

Sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse 75 % ülempiiri

Rida

Nr

Kirje

010

020

030

040

050

060

580

1.7.2

1. tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

 

 

 

 

 

590

1.7.3

2A tasandi varad

 

 

 

 

 

 

600

1.7.4

2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

610

1.7.5

2B tasand: kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

 

 

 

 

 

620

1.7.6

2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

630

1.7.7

Muud 2B tasandi varad

 

 

 

 

 

 

640

1.7.8

Mittelikviidsed varad

 

 

 

 

 

 

650

1.8

Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse mittelikviidseid varasid ja laenuks võetakse järgmine tagatis:

 

 

 

 

 

 

660

1.8.1

1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)

 

 

 

 

 

 

670

1.8.2

1. tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

 

 

 

 

 

680

1.8.3

2A tasandi varad

 

 

 

 

 

 



 

Sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse 90 % ülempiiri

Ülempiiri kohaldamisest vabastatud sissevoolud

Ainult tagatud tuletisinstrumendid

Laenuks antud tagatise turuväärtus

Laenuks antud tagatise likviidsuse väärtus

Laenuks võetud tagatise turuväärtus

Laenuks võetud tagatise likviidsuse väärtus

Rida

Nr

Kirje

070

080

090

100

110

120

580

1.7.2

1. tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

 

 

 

 

 

590

1.7.3

2A tasandi varad

 

 

 

 

 

 

600

1.7.4

2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

610

1.7.5

2B tasand: kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

 

 

 

 

 

620

1.7.6

2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

630

1.7.7

Muud 2B tasandi varad

 

 

 

 

 

 

640

1.7.8

Mittelikviidsed varad

 

 

 

 

 

 

650

1.8

Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse mittelikviidseid varasid ja laenuks võetakse järgmine tagatis:

 

 

 

 

 

 

660

1.8.1

1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)

 

 

 

 

 

 

670

1.8.2

1. tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

 

 

 

 

 

680

1.8.3

2A tasandi varad

 

 

 

 

 

 



 

Laenuks antud tagatise turuväärtus

Laenuks antud tagatise likviidsuse väärtus

Laenuks võetud tagatise turuväärtus

Laenuks võetud tagatise likviidsuse väärtus

Väljavoolud

Sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse 75 % ülempiiri

Rida

Nr

Kirje

010

020

030

040

050

060

690

1.8.4

2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

700

1.8.5

2B tasand: kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

 

 

 

 

 

710

1.8.6

2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

720

1.8.7

Muud 2B tasandi varad

 

 

 

 

 

 

730

1.8.8

Mittelikviidsed varad

 

 

 

 

 

 

MEMOKIRJED

740

2

Tagatise vahetustehingute kogusumma (kõik vastaspooled), kui laenuks võetud tagatist on kasutatud lühikeste positsioonide katmiseks

 

 

 

 

 

 

750

3

Grupisiseste vastaspooltega tehtud tagatise vahetustehingute kogusumma

 

 

 

 

 

 

760

4

Keskpanga vastaspooltega tehtud tagatise vahetustehingute kogusumma

 

 

 

 

 

 



 

Sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse 90 % ülempiiri

Ülempiiri kohaldamisest vabastatud sissevoolud

Ainult tagatud tuletisinstrumendid

Laenuks antud tagatise turuväärtus

Laenuks antud tagatise likviidsuse väärtus

Laenuks võetud tagatise turuväärtus

Laenuks võetud tagatise likviidsuse väärtus

Rida

Nr

Kirje

070

080

090

100

110

120

690

1.8.4

2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

700

1.8.5

2B tasand: kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

 

 

 

 

 

 

710

1.8.6

2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

720

1.8.7

Muud 2B tasandi varad

 

 

 

 

 

 

730

1.8.8

Mittelikviidsed varad

 

 

 

 

 

 

MEMOKIRJED

740

2

Tagatise vahetustehingute kogusumma (kõik vastaspooled), kui laenuks võetud tagatist on kasutatud lühikeste positsioonide katmiseks

 

 

 

 

 

 

750

3

Grupisiseste vastaspooltega tehtud tagatise vahetustehingute kogusumma

 

 

 

 

 

 

760

4

Keskpanga vastaspooltega tehtud tagatise vahetustehingute kogusumma

 

 

 

 

 

 



C 76.00 – LIKVIIDSUSKATE – ARVUTUSED

Valuuta

 

Väärtus/protsent

Rida

Punkt

Kirje

010

ARVUTUSED

Lugeja, nimetaja, suhe

010

1

Likviidsuspuhver

 

020

2

Likviidsete vahendite netoväljavool

 

030

3

Likviidsuskattekordaja (%)

 

Lugeja arvutused

040

4

1. tasandi likviidsuspuhver, v.a väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, (väärtus artikli 9 kohaselt): korrigeerimata

 

050

5

1. tasandi tagatis, v.a väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, väljavool 30 päeva jooksul

 

060

6

1. tasandi tagatis, v.a väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, sissevool 30 päeva jooksul

 

070

7

Tagatud raha väljavoolud 30 päeva jooksul

 

080

8

Tagatud raha sissevoolud 30 päeva jooksul

 

090

9

1. tasand, v.a väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, „korrigeeritud summa enne ülempiiri kohaldamist”

 

100

10

1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade artikli 9 kohane väärtus: korrigeerimata

 

110

11

1. tasandi tagatiseks olevad väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, väljavool 30 päeva jooksul

 

120

12

1. tasandi tagatiseks olevad väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, sissevool 30 päeva jooksul

 

130

13

1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, „korrigeeritud summa enne ülempiiri kohaldamist”

 

140

14

1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, „korrigeeritud summa pärast ülempiiri kohaldamist”

 

150

15

1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, „likviidsete varade ülejäägi summa”

 

160

16

2A tasandi väärtus artikli 9 kohanselt: korrigeerimata

 

170

17

2A tasandi tagatis, väljavool 30 päeva jooksul

 

180

18

2A tasandi tagatis, sissevool 30 päeva jooksul

 

190

19

2A tasand, „korrigeeritud summa enne ülempiiri kohaldamist”

 

200

20

2A tasand, „korrigeeritud summa pärast ülempiiri kohaldamist”

 

210

21

1. tasand, „likviidsete varade ülejäägi summa”

 

220

22

2B tasandi väärtus artikli 9 kohaselt: korrigeerimata

 

230

23

2B tasandi tagatis, väljavool 30 päeva jooksul

 

240

24

2B tasandi tagatis, sissevool 30 päeva jooksul

 

250

25

2B tasand, „korrigeeritud summa enne ülempiiri kohaldamist”

 

260

26

2B tasand, „korrigeeritud summa pärast ülempiiri kohaldamist”

 

270

27

2B tasand, „likviidsete varade ülejäägi summa”

 

280

28

Likviidse vara ülejäägi summa

 

290

29

Likviidsuspuhver

 

Nimetaja arvutamine

300

30

Vahendite väljavoolude kogusumma

 

310

31

Sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse täielikku vabastust

 

320

32

Sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse 90 % ülempiiri

 

330

33

Sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse 75 % ülempiiri

 

340

34

Vähendus selliste sissevoolude arvessevõtmiseks, mille suhtes kohaldatakse täielikku vabastust

 

350

35

Vähendus selliste sissevoolude arvessevõtmiseks, mille suhtes kohaldatakse 90 % ülempiiri

 

360

36

Vähendus selliste sissevoolude arvessevõtmiseks, mille suhtes kohaldatakse 75 % ülempiiri

 

370

37

Likviidsete vahendite netoväljavool

 

2. sammas

380

38

Kapitalinõuete direktiivi artiklis 105 sätestatud 2. samba nõue

 



▼C2

XXV LISA

▼M5

LIKVIIDSUSE ARUANDLUS (1. OSA: LIKVIIDSED VARAD)

1.   Likviidsed varad

1.1.   Üldised märkused

1. Käesolevas kokkuvõtlikus vormis esitatakse komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/61 sätestatud likviidsuskatte nõude täitmise aruandluseks vajalik teave varade kohta. Halli värvi andmeväljasid ei pea krediidiasutused ja investeerimisühingud täitma.

2. Aruandluses kajastatud varad vastavad komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 II jaotises sätestatud nõuetele.

3. Erandina lõikest 2 ei kohalda krediidiasutused vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 415 lõikele 2 olulise valuuta alusel vormi täites komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 lõikes 6, artikli 10 lõike 1 punktis d ja artikli 12 lõike 1 punktis c määratletud valuutapiiranguid. Krediidiasutused kohaldavad aga jurisdiktsiooni piiranguid.

4. Krediidiasutused esitavad vormi vastavas aruandlusvaluutas kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 4 lõikega 5.

5. Viidates komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklile 9, esitavad krediidiasutused, kui see on asjakohane, likviidsete varade summa/turuväärtuse, võttes arvesse artikli 8 lõikes 5 määratletud riskimaanduse enneaegsest lõpetamisest tulenevat likviidsete vahendite netosisse- ja väljavoolu ja kooskõlas 2. peatükis sätestatud väärtuskärbetega.

6. Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/61 viidatakse üksnes määradele ja väärtuskärbetele. Käesolevates juhistes kasutatakse sõna „kaalutud” üldterminina, mis osutab pärast vastavate väärtuskärbete, määrade ja mis tahes muude asjaomaste täiendavate juhiste (nt tagatud laenamise ja rahastamise korral) kohaldamist saadud summale. Sõna „kaal” viitab käesolevates juhistes arvule 0 ja 1 vahel, mis annab summaga korrutatuna vastavalt kaalutud summa või väärtuse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 9 kohaselt.

7. Krediidiasutused ei esita topelt kirjeid punktide 1.1.1, 1.1.2, 1.2.1 ja 1.2.2 piires ja nende vahel.

8. Käesolevate juhistega seotud vormile on lisatud mõned memokirjed. Kuigi need ei ole suhtarvu enda arvutamiseks tingimata vajalikud, on nende täitmine siiski nõutav. Need kirjed annavad vajalikku teavet, et võimaldada pädeval asutusel teostada krediidiasutuse likviidsusnõuetele vastavuse asjakohane hindamine. Mõnel juhul esitavad need vormide põhijagudes sisalduvate kirjete detailsema jaotuse, samas kui teistel juhtudel peegeldavad täiendavaid likviidsusressursse, millele krediidiasutustel võib olla juurdepääs.

1.2.   Konkreetsed märkused

1.2.1.   Erinõuded seoses ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjatega

9. Kirjetes 1.1.1.10, 1.1.1.11, 1.2.1.6, 1.1.2.2, 1.2.2.10, 1.2.2.11, 1.2.2.12, 1.2.2.13 esitavad krediidiasutused ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate turuväärtuse asjakohase osakaalu, mis vastab ettevõtjate alusvarale, kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 lõikes 4 sätestatud põhimõtetega.

1.2.2.   Erinõuded seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamise ja üleminekusätetega

10. Krediidiasutused esitavad kirjed vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklile 35, artiklile 36 ja artiklile 37 asjakohase vara ridadel. Kõnealuse artikli alusel esitatud kõigi varasummade kogusumma esitatakse viitena ka memokirjete jaos.

1.2.3.   Erinõuded seoses keskasutuste aruandlusega

11. Keskasutused, andes aru likviidsetest varadest, mis vastavad krediidiasutuste keskasutuses hoitavatele hoiustele, mida käsitatakse hoiustava krediidiasutuse likviidse varana, tagavad, et nende likviidsete varade aruandluses esitatud summa ei ületa pärast väärtuskärpe kohaldamist vastavatest hoiustest tulenevat vahendite väljavoolu (komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõige 3).

1.2.4.   Erinõuded seoses arveldamise ja tähtajaliste tulevaste tehingutega

12. Kõik komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklitele 7, 8 ja 9 vastavad varad, mis on aruandekuupäeval krediidiasutuse kontol, esitatakse vormi C 72 vastaval real, isegi kui need on müüdud või kasutatud tagatud forvardtehingutes. Järjepidevalt ei esitata XXIV lisa vormil C 72.00 selliseid tähtajaliste tulevaste tehingutega seotud likviidseid varasid, mis osutavad lepingus kokkulepitud, kuid veel teostamata likviidsete varade ostudele ja likviidsete varade forvardostudele.

Likviidsete varade alamvorm

Juhised konkreetsete veergude kohta



Veerg

Viited õigussätetele ja juhised

010

Summa/turuväärtusKrediidiasutused esitavad veerus 010 komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 II jaotises määratletud likviidsete varade turuväärtuse või vajaduse korral likviidsete varade summa.Veerus 010 esitatud summas/turuväärtuses:
— võetakse arvesse sama määruse artikli 8 lõikes 5 määratletud riskimaanduse enneaegsest lõpetamisest tingitud vahendite netoväljavoolu ja -sissevoolu;
— ei võeta arvesse sama määruse II jaotises sätestatud väärtuskärpeid;
— hõlmatakse sama määruse artikli 16 lõikes 1 osutatud nende hoiuste osakaal, mis sisaldavad erinevaid konkreetseid varasid vastava vara ridadel;
— vastavalt sama määruse artikli 27 lõikele 3 arvatakse vajaduse korral maha artiklis 16 määratletud keskses krediidiasutuses hoiustatavad hoiusesummad. Viidates komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 lõikele 5, võtavad krediidiasutused arvesse netorahavoogu – kas välja- või sissevoolu –, mis tekiks, kui riskimaandus lõpetataks aruandekuupäeval. Selles ei võeta arvesse vara väärtuse tulevasi võimalikke muutusi.

020

StandardkaalVeerg 020 sisaldab kaalusid, mis kajastavad pärast komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 II jaotises sätestatud vastavate väärtuskärbete kohaldamist saadud summat. Kaalude eesmärk on kajastada likviidsete varade väärtuse vähenemist pärast asjaomaste väärtuskärbete kohaldamist.

030

Kohaldatav kaalKrediidiasutused esitavad veerus 030 komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 II jaotises määratletud likviidsetele varadele kohaldatud asjakohase kaalu. Kohaldatavad kaalud võivad anda tulemuseks kaalutud keskmised väärtused ja need tuleb esitada komakohtadega (st 1,00, kui kohaldatav kaal on 100 protsenti, või 0,50, kui kohaldatav kaal on 50 protsenti). Kohaldatavad kaalud võivad kajastada ettevõtjapõhist ja riiklikku kaalutlusõigust, kuid ei piirdu sellega. Veerus 030 esitatud arv ei tohi olla suurem kui veerus 020 esitatud arv.

040

Artikli 9 kohane väärtusKrediidiasutused esitavad veerus 040 likviidse vara väärtuse kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 9 sätestatud määratlusega. See on summa/turuväärtus, võttes arvesse riskimaanduse enneaegsest lõpetamisest tingitud likviidsete vahendite netoväljavoolu ja sissevoolu, mida korrutatakse kohaldatava kaaluga.

Juhised konkreetsete ridade kohta



Rida

Viited õigussätetele ja juhised

010

1.  LIKVIIDSETE VARADE KORRIGEERIMATA KOGUSUMMA

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 II jaotisKrediidiasutused esitavad oma likviidsete varade kogusumma/turuväärtuse veerus 010.Krediidiasutused esitavad oma likviidsete varade kogusumma vastavalt artiklile 9 veerus 040.

020

1.1.  1. tasandi varade korrigeerimata kogusumma

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklid 10, 15, 16 ja 19Selles jaos esitatud varad on selgelt määratletud kui 1. tasandi varad või neid käsitletakse sellisena, kui see on juhistes konkreetselt sätestatud, vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2015/61.Krediidiasutused esitavad oma 1. tasandi likviidsete varade kogusumma/turuväärtuse veerus 010.Krediidiasutused esitavad oma 1. tasandi likviidsete varade kogusumma vastavalt artiklile 9 veerus 040.

030

1.1.1.  1. TASANDI varade korrigeerimata kogusumma, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklid 10, 15, 16 ja 19Selles alajaos esitatud varad on juba selgelt määratletud kui 1. tasandi varad või neid käsitletakse sellisena, kui see on juhistes konkreetselt sätestatud, vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2015/61. Varasid ja alusvarasid, mis kvalifitseeruvad väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjadeks, nagu on määratletud sama määruse artikli 10 lõike 1 punktis f, ei kajastata selles alajaos.Krediidiasutused esitavad veerus 010 1. tasandi varade turuväärtuse kogusumma, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, mis on komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 sätte kohaselt korrigeerimata.Krediidiasutused esitavad veerus 040 1. tasandi varade kaalutud kogusumma, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, mis on komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 sätte kohaselt korrigeerimata.

040

1.1.1.1.  Mündid ja pangatähed

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkt aRaha (sealhulgas müntide ja pangatähtede/valuuta) kogusumma.

050

1.1.1.2.  Väljavõetavad keskpanga reservid

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkti b alapunkt iiiStressiperioodide jooksul mis tahes ajal väljavõetavate reservide kogusumma, mida krediidiasutus hoiab Euroopa Keskpangas, liikmesriigi keskpangas või kolmanda riigi keskpangas, tingimusel et asjaomase kolmanda riigi keskpanga või keskvalitsuse vastu olevatele nõuetele on krediidikvaliteeti hindav määratud asutus andnud krediidikvaliteedi hinnangu, mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 114 lõike 2 kohaselt vähemalt krediidikvaliteedi astmele 1.Aktsepteeritav väljavõetav summa määratakse kindlaks pädeva asutuse ja asjaomase keskpanga vahelises lepingus, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkti b alapunktis iii.

060

1.1.1.3.  Keskpanga varad

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkti b alapunktid i ja iiVarad, milleks on Euroopa Keskpanga, liikmesriigi keskpanga või kolmanda riigi keskpanga vastu olevad või nende garanteeritud nõuded, tingimusel et asjaomase kolmanda riigi keskpanga või keskvalitsuse vastu olevatele nõuetele on krediidikvaliteeti hindav määratud asutus andnud krediidikvaliteedi hinnangu, mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 114 lõike 2 kohaselt vähemalt krediidikvaliteedi astmele 1.

070

1.1.1.4.  Keskvalitsuse varad

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkti c alapunktid i ja iiVarad, milleks on liikmesriigi keskvalitsuse või kolmanda riigi keskvalitsuse vastu olevad või nende garanteeritud nõuded, tingimusel et krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on andnud sellele krediidikvaliteedi hinnangu, mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 114 lõike 2 kohaselt vähemalt krediidikvaliteedi astmele 1.Siin esitatakse krediidiasutuste emiteeritud varad, millele liikmesriigi keskvalitsus on andnud garantii kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 35 sätestatud varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamise sättega.Varad, mille on emiteerinud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 36 osutatud liikmesriikide rahastatavad langenud väärtusega varasid haldavad asutused.

080

1.1.1.5.  Piirkondliku valitsuse/kohalike omavalitsuste varad

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkti c alapunktid iii ja ivVarad, milleks on liikmesriigi piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu olevad või nende garanteeritud nõuded, tingimusel et neid käsitatakse nõuetena liikmesriigi keskvalitsuse vastu vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 115 lõikele 2.Varad, milleks on kolmanda riigi piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu olevad või nende garanteeritud nõuded, tingimusel et krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on andnud neile krediidikvaliteedi hinnangu, mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 114 lõike 2 kohaselt vähemalt krediidikvaliteedi astmele 1, ja tingimusel et neid käsitatakse nõuetena kolmanda riigi keskvalitsuse vastu vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 115 lõikele 4.Siin esitatakse krediidiasutuste emiteeritud varad, millele liikmesriigi piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus on andnud garantii kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 35 sätestatud varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamise sättega.

090

1.1.1.6.  Avaliku sektori asutuse varad

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkti c alapunkt vVarad, milleks on liikmesriigi või kolmanda riigi avaliku sektori asutuste vastu olevad või nende garanteeritud nõuded, tingimusel et neid käsitatakse nõuetena asjaomase liikmesriigi või kolmanda riigi keskvalitsuse, piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 116 lõigetele 4 ja 5.Krediidikvaliteeti hindav määratud asutus annab mis tahes eespool nimetatud kolmanda riigi keskvalitsusele krediidikvaliteedi hinnangu, mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 114 lõike 2 kohaselt vähemalt krediidikvaliteedi astmele 1.Mis tahes eespool nimetatud kolmanda riigi piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse vastu olevaid nõudeid käsitatakse nõuetena asjaomase kolmanda riigi keskvalitsuse vastu vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 115 lõikele 4.

100

1.1.1.7.  Keskvalitsuse ja keskpanga varad aktsepteeritavas omavääringus ja välisvaluutas

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkt dVarad, milleks on sellise kolmanda riigi keskvalitsuse või keskpanga vastu olevad või nende garanteeritud nõuded, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus ei ole andnud krediidikvaliteedi hinnangut, mis vastab astmele 1, tingimusel et krediidiasutus aktsepteerib neid 1. tasandi varadena selleks, et katta likviidsete vahendite netoväljavoolu stressiperioodil samas valuutas, milles vara on nomineeritud.Varad, milleks on sellise kolmanda riigi keskvalitsuse või keskpanga vastu olevad või nende garanteeritud nõuded, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus ei ole andnud krediidikvaliteedi hinnangut, mis vastab astmele 1, ja need varad ei ole nomineeritud selle kolmanda riigi omavääringus, tingimusel et krediidiasutus aktsepteerib neid 1. tasandi varadena kuni oma vahendite netoväljavoolu summas stressiperioodil selles välisvaluutas, mis vastab tema tegevusele jurisdiktsioonis, milles likviidsusrisk võetakse.

110

1.1.1.8.  Krediidiasutuse (liikmesriigi valitsuse, tugilaenu andja kaitse all olevad) varad

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkti e alapunktid i ja iiVarad, mille on emiteerinud krediidiasutus, mille on asutanud liikmesriigi kesk- või piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus, kellel on õiguslik kohustus kaitsta krediidiasutuse majandusbaasi ning säilitada selle majanduslik elujõulisus.Varad, mille on emiteerinud tugilaenu andja, nagu on määratletud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 5012/61 artikli 10 lõike 1 punkti e alapunktis ii.Mis tahes eespool nimetatud piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse vastu olevaid nõudeid käsitatakse nõuetena liikmesriigi keskvalitsuse vastu vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 115 lõikele 2.

120

1.1.1.9.  Mitmepoolse arengupanga ja rahvusvaheliste organisatsioonide varad

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkt gVarad, milleks on vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 117 lõikes 2 ja artiklis 118 osutatud mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastu olevad või nende garanteeritud nõuded.

130

1.1.1.10.  Kvalifitseeruvad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad/osakud: alusvaraks on mündid/pangatähed ja/või keskpanga vastu olevad nõuded

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 lõike 2 punkt aÜhiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad või osakud, mille alusvarad vastavad müntidele, pangatähtedele ja Euroopa Keskpanga, liikmesriigi keskpanga või kolmanda riigi keskpanga vastu olevatele nõuetele, tingimusel et asjaomase kolmanda riigi keskpanga või keskvalitsuse vastu olevatele nõuetele on krediidikvaliteeti hindav määratud asutus andnud krediidikvaliteedi hinnangu, mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 114 lõike 2 kohaselt vähemalt krediidikvaliteedi astmele 1.

140

1.1.1.11.  Kvalifitseeruvad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad/osakud: alusvaraks on 1. tasandi varad, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 lõike 2 punkt bÜhiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad või osad, mille alusvarad vastavad varadele, mis kvalifitseeruvad 1. tasandi varadeks, välja arvatud mündid, pangatähed, Euroopa Keskpanga ja liikmesriigi või kolmanda riigi keskpanga vastu olevad nõuded ning väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punktis f.

150

1.1.1.12.  Likviidsuse alternatiivsed meetodid: keskpanga krediidilimiit

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 19 lõike 1 punkt bEuroopa Keskpangalt, liikmesriigi või kolmanda riigi keskpangalt saadud kasutamata krediidilimiidid, tingimusel et selline limiit vastab komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 19 lõike 1 punkti b alapunktides i–iii sätestatud nõuetele.

160

1.1.1.13.  Kesksed krediidiasutused: 1. tasandi varad, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, mida käsitatakse hoiustava krediidiasutuse likviidse varana

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõige 3Kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõikega 3 on vaja kindlaks teha likviidsed varad, mis vastavad keskasutuses hoitavatele krediidiasutuste hoiustele, mida käsitatakse hoiustava krediidiasutuse likviidse varana. Kõnealuseid likviidseid varasid ei võeta arvesse muude vahendite väljavoolude kui vastavatest hoiustest tulenevate väljavoolude katmiseks ja neid ei võeta arvesse ka artikli 17 kohasel ülejäänud likviidsuspuhvri koosseisu arvutamisel keskasutuse jaoks individuaalsel tasandil.Keskasutused tagavad nende varade aruandluses, et kõnealuste likviidsete varade esitatud summa ei ületa pärast väärtuskärpe kohaldamist vastavatest hoiustest tulenevat väljavoolu.Kõnealused varad esitatakse XXIV lisa vormi C 72.00 asjakohases jaos ja asjaomased arvud märgitakse sinna.Sellel real osutatud varad on 1. tasandi varad, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad.

170

1.1.1.14.  Likviidsuse alternatiivsed meetodid: 1. tasandi varadena aktsepteeritud 2 A tasandi varad

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 19 lõike 1 punkt cKui esineb 1. tasandi varade puudujääk, esitavad krediidiasutused aruandluses nende 2 A tasandi varade summa, mida nad aktsepteerivad 1. tasandi varana ega esita 2 A tasandi varana kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 19 lõike 1 punktiga c. Kõnealuseid varasid ei esitata 2 A tasandi varade jaos.

180

1.1.2.  1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade korrigeerimata kogusumma

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklid 10, 15 ja 16Selles alajaotises esitatud varad on selgelt määratud 1. tasandi varana või neid käsitatakse sellena, kui see on juhistes konkreetselt sätestatud kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2015/61 ja need on sama määruse artikli 10 lõike 1 punktis f määratletud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad või nende alusvarad kvalifitseeruvad väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjadeks.Krediidiasutused esitavad veerus 010 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade turuväärtuse kogusumma, mis on komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 sätte kohaselt korrigeerimata.Krediidiasutused esitavad veerus 040 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade kaalutud kogusumma, mis on komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 sätte kohaselt korrigeerimata.

190

1.1.2.1.  Väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkt fVarad, milleks on komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punktile f vastavatest väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid.

200

1.1.2.2.  Kvalifitseeruvad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad/osakud: alusvaraks on väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 lõike 2 punkt cÜhiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad või osakud, mille alusvarad vastavad varadele, mis kvalifitseeruvad väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjadeks, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punktis f.

210

1.1.2.3.  Kesksed krediidiasutused: 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, mida käsitatakse hoiustava krediidiasutuse likviidse varana

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõige 3Kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõikega 3 on vaja kindlaks teha likviidsed varad, mis vastavad keskasutuses hoitavatele krediidiasutuste hoiustele, mida käsitatakse hoiustava krediidiasutuse likviidse varana. Kõnealuseid likviidseid varasid ei võeta arvesse muude vahendite väljavoolude kui vastavatest hoiustest tulenevate väljavoolude katmiseks ja neid ei võeta arvesse ka artikli 17 kohasel ülejäänud likviidsuspuhvri koosseisu arvutamisel keskasutuse jaoks individuaalsel tasandil.Keskasutused tagavad nende varade aruandluses, et kõnealuste likviidsete varade esitatud summa ei ületa pärast väärtuskärpe kohaldamist vastavatest hoiustest tulenevat väljavoolu.Kõnealused varad esitatakse XXIV lisa vormi C 72.00 asjakohases jaos ja asjaomased arvud märgitakse sinna.Sellel real osutatud varad on 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad.

220

1.2.  2. tasandi varade korrigeerimata kogusumma

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklid 11, 12, 13, 14, 15, 16 ja 19Selles jaos esitatud varad on selgelt määratletud kas 2 A või 2B tasandi varana või neid käsitletakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 kohaselt.Krediidiasutused esitavad oma 2. tasandi likviidsete varade kogusumma/turuväärtuse veerus 010.Krediidiasutused esitavad oma 2. tasandi likviidsete varade kogusumma vastavalt artiklile 9 veerus 040.

230

1.2.1.  2 A TASANDI varade korrigeerimata kogusumma

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklid 11, 15 ja 19Selles alajaos esitatud varad on juba selgelt määratletud kui 2 A tasandi varad või neid käsitletakse sellisena, kui see on juhistes sätestatud, vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2015/61.Krediidiasutused esitavad veerus 040 2 A tasandi varade turuväärtuse kogusumma, mis on korrigeerimata komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 sätte kohaselt.Krediidiasutused esitavad veerus 040 2 A tasandi varade kaalutud kogusumma, mis on komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 sätte kohaselt korrigeerimata.

240

1.2.1.1.  Piirkondlike valitsuste/kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste varad (liikmesriik, riskikaal 20 %)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 11 lõike 1 punkt aVarad, milleks on liikmesriigi piirkondlike valitsuste, kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste vastu olevad või nende garanteeritud nõuded, kui on määratud riskikaal 20 %.

250

1.2.1.2.  Keskpanga või keskvalitsuse/piirkondliku valitsuse või kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste varad (kolmas riik, riskikaal 20 %)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 11 lõike 1 punkt bVarad, milleks on kolmanda riigi keskpanga või keskvalitsuse või kolmanda riigi piirkondliku valitsuse, kohaliku omavalitsuse või avaliku sektori asutuse vastu olevad või nende garanteeritud nõuded, tingimusel et nad on määranud riskikaaluks 20 %.

260

1.2.1.3.  Kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (krediidikvaliteedi aste 2)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 11 lõike 1 punkt cVarad, milleks on komisjoni delegeeritud määruse 2015/61 artikli 11 lõike 1 punktile c vastavatest väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid, tingimusel et krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on andnud sellele krediidikvaliteedi hinnangu, mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõike 4 kohaselt vähemalt krediidikvaliteedi astmele 2.

270

1.2.1.4.  Kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (kolmas riik, krediidikvaliteedi aste 1)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 11 lõike 1 punkt dVarad, milleks on kolmandate riikide krediidiasutuste emiteeritud sellistest pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid, mis vastavad komisjoni delegeeritud määruse 2015/61 artikli 11 lõike 1 punktile d, tingimusel et krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on andnud sellele krediidikvaliteedi hinnangu, mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõike 4 kohaselt krediidikvaliteedi astmele 1.

280

1.2.1.5.  Äriühingu võlaväärtpaberid (krediidikvaliteedi aste 1)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 11 lõike 1 punkt eÄriühingu võlaväärtpaberid, mis vastavad komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 11 lõike 1 punktile e.

290

1.2.1.6.  Kvalifitseeruvad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad/osakud: alusvaraks on 2 A tasandi varad

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 lõike 2 punkt dÜhiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad ja osakud, mille alusvarad vastavad varadele, mis kvalifitseeruvad 2 A tasandi varadeks, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 11.

300

1.2.1.7.  Kesksed krediidiasutused: 2 A tasandi varad, mida käsitatakse hoiustava krediidiasutuse likviidse varana

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõige 3Kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõikega 3 on vaja kindlaks teha likviidsed varad, mis vastavad keskasutuses hoitavatele krediidiasutuste hoiustele, mida käsitatakse hoiustava krediidiasutuse likviidse varana. Kõnealuseid likviidseid varasid ei võeta arvesse muude vahendite väljavoolude kui vastavatest hoiustest tulenevate väljavoolude katmiseks ja neid ei võeta arvesse ka artikli 17 kohasel ülejäänud likviidsuspuhvri koosseisu arvutamisel keskasutuse jaoks individuaalsel tasandil.Keskasutused tagavad nende varade aruandluses, et kõnealuste likviidsete varade esitatud summa ei ületa pärast väärtuskärpe kohaldamist vastavatest hoiustest tulenevat väljavoolu.Kõnealused varad esitatakse XXIV lisa vormi C 72.00 asjakohases jaos ja asjaomased arvud märgitakse sinna.Sellel real osutatud varad on 2 A tasandi varad.

310

1.2.2.  2B TASANDI varade korrigeerimata kogusumma

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklid 12, 13, 14, 15, 16 ja 19Selles alajaos esitatud varad on juba selgelt määratletud kui 2B tasandi varad vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2015/61.Krediidiasutused esitavad veerus 040 2B tasandi varade turuväärtuse kogusumma, mis on komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 sätte kohaselt korrigeerimata.Krediidiasutused esitavad veerus 040 2B tasandi varade kaalutud kogusumma, mis on komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 17 sätte kohaselt korrigeerimata.

320

1.2.2.1.  Varaga tagatud väärtpaberid (eluasemelaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 12 lõike 1 punkt a ja artikli 13 lõike 2 punkti g alapunkt iiVaraga tagatud väärtpaberitest tulenevad riskipositsioonid, mis vastavad komisjoni delegeeritud määruse 2015/61 artiklis 13 sätestatud nõuetele, tingimusel et need on tagatud eluasemelaenudega, mis on tagatud esimese järjekoha hüpoteegiga või täielikult tagatud eluasemelaenud kooskõlas sama määruse artikli 13 lõike 2 punkti g alapunktidega i ja ii.Siin esitatakse varad, mille suhtes kohaldatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 37 sätestatud üleminekusätet.

330

1.2.2.2.  Varaga tagatud väärtpaberid (autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 12 lõike 1 punkt a ja artikli 13 lõike 2 punkti g alapunkt ivVaraga tagatud väärtpaberitest tulenevad riskipositsioonid, mis vastavad komisjoni delegeeritud määruse 2015/61 artiklis 13 sätestatud nõuetele, tingimusel et need on tagatud autolaenude ja -liisingutega kooskõlas sama määruse artikli 13 lõike 2 punkti g alapunktiga iv.

340

1.2.2.3.  Kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (riskikaal 35 %)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 12 lõike 1 punkt eVarad, milleks on krediidiasutuste emiteeritud sellistest pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid, mis vastavad komisjoni delegeeritud määruse 2015/61 artikli 12 lõike 1 punktile e, tingimusel et alusvarade kogum koosneb üksnes riskipositsioonidest, mis kvalifitseeruvad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 125 kohaselt 35 % või madalama riskikaalu saamiseks.

350

1.2.2.4.  Varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või eraisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 12 lõike 1 punkt a ja artikli 13 lõike 2 punkti g alapunktid iii ja vVaraga tagatud väärtpaberitest tulenevad riskipositsioonid, mis vastavad komisjoni delegeeritud määruse 2015/61 artiklis 13 sätestatud nõuetele, tingimusel et need on tagatud sama määruse artikli 13 lõike 2 punkti g alapunktides iii ja v määratletud varadega. Tähele tuleb panna, et artikli 13 lõike 2 punkti g alapunkti iii kohaldamisel on väärtpaberistamise instrumendi emiteerimise ajal portfelli mahu seisukohast vähemalt 80 % kogumisse kuuluvatest laenuvõtjatest väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad.

360

1.2.2.5.  Äriühingu võlaväärtpaberid (krediidikvaliteedi aste 2/3)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 12 lõike 1 punkt bÄriühingu võlaväärtpaberid, mis vastavad komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 12 lõike 1 punktile b.

370

1.2.2.6.  Äriühingu võlaväärtpaberid – intressi mittekandvad varad (mida krediidiasutused hoiavad religioossetel põhjustel) (krediidikvaliteedi aste 1/2/3)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 12 lõige 3Krediidiasutuste puhul, mis oma asutamislepingu kohaselt ei saa religioossete tavade järgimisega seotud põhjustel intressi kandvaid varasid hoida, võib pädev asutus lubada teha artikli 12 lõike 1 punkti b alapunktidest ii ja iii erandi, tingimusel et on tõendeid kõnealustele nõuetele vastavate intressi mittekandvate varade ebapiisava kättesaadavuse kohta ja asjaomased kõnealustele nõuetele vastavad intressi mittekandvad varad on reguleerimata turgudel piisavalt likviidsed.Eespool nimetatud krediidiasutused esitavad aruandluses intressi mittekandvad äriühingu võlaväärtpaberid, nagu on eespool nimetatud, seni, kuni nad vastavad artikli 12 lõike 1 punkti b alapunkti i nõuetele ja on saanud oma pädevalt asutuselt nõuetekohase erandi.

380

1.2.2.7.  Aktsiad (oluline aktsiaindeks)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 12 lõike 1 punkt cAktsiad, mis vastavad komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 12 lõike 1 punktile c ja on nomineeritud krediidiasutuse päritoluliikmesriigi valuutas.Krediidiasutused esitavad aruandluses ka aktsiad, mis vastavad artikli 12 lõike 1 punktile c ja on nomineeritud erinevas valuutas, tingimusel et neid võetakse 2B tasandi varadena arvesse ainult sellise summa ulatuses, mis katab likviidsete vahendite väljavoolud kas kõnealuses valuutas või selles jurisdiktsioonis, kus likviidsusrisk võetakse.

390

1.2.2.8.  Intressi mittekandvad varad (mida krediidiasutused hoiavad religioossetel põhjustel) (krediidikvaliteedi aste 3–5)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 12 lõike 1 punkt fKrediidiasutuste puhul, mis oma asutamislepingu kohaselt ei saa religioossete tavade järgimisega seotud põhjustel intressi kandvaid varasid hoida, intressi mittekandvad varad, milleks on keskpankade või kolmanda riigi keskvalitsuse või keskpanga või kolmanda riigi piirkondliku valitsuse, kohaliku omavalitsuse või avaliku sektori asutuse vastu olevad või nende garanteeritud nõuded, tingimusel et krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on neile varadele andnud krediidikvaliteedi hinnangu, mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 114 kohaselt vähemalt krediidikvaliteedi astmele 5 või lühiajalise krediidikvaliteedi hinnangu korral samaväärsele krediidikvaliteedi astmele.

400

1.2.2.9.  Keskpanga piiratud kasutusega likviidsuslimiidid

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 12 lõike 1 punkt d ja artikkel 14Keskpankade võimaldatud, komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklile 14 vastavate piiratud kasutusega likviidsuslimiitide kasutamata summa.

410

1.2.2.10.  Kvalifitseeruvad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad/osakud: alusvaraks on varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 lõike 2 punkt eÜhiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad või osakud, mille alusvarad vastavad varadele, mis kvalifitseeruvad 2B tasandi varadeks, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 13 lõike 2 punkti g alapunktides i, ii ja iv.

420

1.2.2.11.  Kvalifitseeruvad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad/osakud: alusvaraks on kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (riskikaal 35 %)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 lõike 2 punkt fÜhiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad või osakud, mille alusvarad vastavad varadele, mis kvalifitseeruvad 2B tasandi varadeks, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 12 lõike 1 punktis e.

430

1.2.2.12.  Kvalifitseeruvad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad/osakud: alusvaraks on varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 lõike 2 punkt gÜhiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad või osakud, mille alusvarad vastavad varadele, mis kvalifitseeruvad 2B tasandi varadeks, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 13 lõike 2 punkti g alapunktides iii ja v. Tähele tuleb panna, et artikli 13 lõike 2 punkti g alapunkti iii kohaldamisel on väärtpaberistamise emiteerimise ajal portfelli mahu seisukohast vähemalt 80 % kogumisse kuuluvatest laenuvõtjatest väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad.

440

1.2.2.13.  Kvalifitseeruvad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad/osakud: alusvaraks on äriühingu võlaväärtpaberid (krediidikvaliteedi aste 2/3), aktsiad (oluline aktsiaindeks) või intressi mittekandvad varad (mida krediidiasutused hoiavad religioossetel põhjustel) (krediidikvaliteedi aste 3–5)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 lõike 2 punkt hÜhiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad või osakud, mille alusvarad vastavad äriühingu võlaväärtpaberitele, mis on kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 12 lõike 1 punktiga b, ja aktsiatele, mis on kooskõlas sama määruse artikli 12 lõike 1 punktiga c, või intressi mittekandvatele varadele, mis on kooskõlas sama määruse artikli 12 lõike 1 punktiga f.

450

1.2.2.14.  Võrgustiku liikme hoiused keskasutuses (mittekohustuslik investeering)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 16 lõike 1 punkt bMiinimumhoius, mida krediidiasutus hoiab keskses krediidiasutuses, tingimusel et see kuulub määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi, võrgustikku, mille suhtes saaks kohaldada kõnealuse määruse artiklis 10 sätestatud erandit, või liikmesriigi koostöövõrgustikku, mida reguleeritakse kas seaduse või lepinguga.Krediidiasutused tagavad, et kesksel krediidiasutusel ei ole õiguslikku või lepingulist kohustust hoida või investeerida hoiuseid määratud taseme või kategooria likviidsetesse varadesse.

460

1.2.2.15.  Likviidsed vahendid, mis on võrgustiku liikmele keskasutuse kaudu kättesaadavad (määratlemata tagatus)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 16 lõige 2Selliste piiratud likviidsete vahendite kasutamata summad, mis vastavad komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 16 lõikele 2.

470

1.2.2.16.  Kesksed krediidiasutused: 2B. tasandi varad, mida käsitatakse hoiustava krediidiasutuse likviidse varana

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõige 3Kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõikega 3 on vaja kindlaks teha likviidsed varad, mis vastavad keskasutuses hoitavatele krediidiasutuste hoiustele, mida käsitatakse hoiustava krediidiasutuse likviidse varana. Kõnealuseid likviidseid varasid ei võeta arvesse muude vahendite väljavoolude kui vastavatest hoiustest tulenevate väljavoolude katmiseks ja neid ei võeta arvesse ka artikli 17 kohasel ülejäänud likviidsuspuhvri koosseisu arvutamisel keskasutuse jaoks individuaalsel tasandil.Keskasutused tagavad nende varade aruandluses, et kõnealuste likviidsete varade esitatud summa ei ületa pärast väärtuskärpe kohaldamist vastavatest hoiustest tulenevat väljavoolu.Kõnealused varad esitatakse XXIV lisa vormi C 72.00 asjakohases jaos ja asjaomased arvud märgitakse sinna.Sellel real osutatud varad on 2B tasandi varad.

MEMOKIRJED

480

2.  Likviidsuse alternatiivsed meetodid: täiendavad 1./2 A/2B tasandi varad, mille puhul valuuta vastavuse nõuet ei kohaldata nimetatud meetoditega seotud tingimuste kohaselt

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 19 lõike 1 punkt aKui asjaomases valuutas nomineeritud likviidsed varad ei ole piisavad selleks, et krediidiasutus saaks täita likviidsuskattekordaja nõuet, võib krediidiasutus katta likviidsete varade puudujäägi valuutas, arvestamata komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 lõikes 6 sätestatud valuuta vastavuse tegevusnõudeid.Täiendavad varad esitatakse tavavarana nende XXIV lisa vormi C 72.00 asjakohases jaos ja sinna märgitakse varade kogusumma, mille puhul valuuta vastavuse nõue on jäetud kohaldamata kõnealuste likviidsuse alternatiivsete meetoditega seotud tingimuste kohaselt.

490

3.  Võrgustiku liikme hoiused keskasutuses (kohustuslik investeering 1. tasandi varades, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjades)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 16 lõike 1 punkt aKrediidiasutused esitavad aruandluses 1. tasandi varade kogusumma, välja arvatud eespool olevates jagudes esitatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 16 lõike 1 punkti a nõuetele.

500

4.  Võrgustiku liikme hoiused keskasutuses (kohustuslik investeering 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjades)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 16 lõike 1 punkt aKrediidiasutused esitavad aruandluses eespool olevates jagudes toodud 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade varade kogusumma vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 16 lõike 1 punkti a nõuetele.

510

5.  Võrgustiku liikme hoiused keskasutuses (kohustuslik investeering 2 A tasandi varades)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 16 lõike 1 punkt aKrediidiasutused esitavad aruandluses eespool olevates jagudes toodud 2 A tasandi varade kogusumma vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 16 lõike 1 punkti a nõuetele.

520

6.  Võrgustiku liikme hoiused keskasutuses (kohustuslik investeering 2B tasandi varades)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 16 lõike 1 punkt aKrediidiasutused esitavad aruandluses eespool olevates jagudes toodud 2B tasandi varade kogusumma vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 16 lõike 1 punkti a nõuetele.

530

7.  Riskimaanduse enneaegsest lõpetamisest tulenevast likviidsete vahendite netoväljavoolust tingitud varade korrigeerimised

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 lõike 5 punkt bKrediidiasutused esitavad aruandluses oma 1./2 A/2B taseme jagudes esitatud likviidsetes varades tehtud korrigeerimiste kogusumma seoses riskimaanduse enneaegsest lõpetamisest tuleneva vahendite netoväljavooluga kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse 2015/61 artikli 8 lõike 5 punktiga b.

540

8.  Riskimaanduse enneaegsest lõpetamisest tulenevast likviidsete vahendite netosissevoolust tingitud varade korrigeerimised

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 lõike 5 punkt bKrediidiasutused esitavad aruandluses oma 1./2 A/2B taseme jagudes esitatud likviidsetes varades tehtud korrigeerimiste kogusumma seoses riskimaanduse enneaegsest lõpetamisest tuleneva vahendite netosissevooluga kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse 2015/61 artikli 8 lõike 5 punktiga b.

550

9.  Liikmesriikide rahastatavad garanteeritud panga varad, mille suhtes kohaldatakse ajutiselt varasemalt kehtinud nõudeid

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 35Krediidiasutused esitavad aruandluses krediidiasutuste emiteeritud varad, millele liikmesriigi keskvalitsus on andnud garantii kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikliga 35, mis on esitatud eespool olevates jagudes.

560

10.  Liikmesriikide rahastatavad langenud väärtusega varasid haldavad asutused, kelle suhtes kohaldatakse üleminekusätet

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 36Krediidiasutused esitavad aruandluses eespool olevates jagudes esitatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 36 osutatud varade kogusumma.

570

11.  Eluasemelaenudega tagatud väärtpaberistamised, mille suhtes kohaldatakse üleminekusätet

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 37Krediidiasutused esitavad aruandluses eespool olevates jagudes esitatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 37 osutatud varade kogusumma.

580

12.  1./2 A/2B tasandi varad, mis on välja jäetud valuutaga seotud põhjustel

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 lõige 6, artikli 10 lõike 1 punkt d ja artikli 12 lõike 1 punkt cAsutus esitab nende artikli 8 lõikele 6, artikli 10 lõike 1 punktile d ja artikli 12 lõike 1 punktile c vastavate varade osakaalu, mida asutus nendes artiklites sätestatud tingimuste kohaselt ei aktsepteeri.

590

13.  1./2 A/2B tasandi varad, mis välja jäetud tegevusega seotud põhjustel, välja arvatud valuutaga seotud põhjused

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 8Krediidiasutused esitavad aruandluses varad, mis vastavad komisjoni delegeeritud määruse 2015/61 artiklile 7, kuid ei vasta sama määruse artiklis 8 sätestatud nõuetele, tingimusel et need ei ole esitatud real 580 valuutaga seotud põhjustel.

600

14.  1. tasandi intressi mittekandvad varad (mida krediidiasutused hoiavad religioossetel põhjustel)

Krediidiasutused esitavad aruandluses 1. tasandi intressi mittekandvate varade (mida krediidiasutused hoiavad religioossetel põhjustel) kogusumma.

610

15.  2 A tasandi intressi mittekandvad varad (mida krediidiasutused hoiavad religioossetel põhjustel)

Krediidiasutused esitavad aruandluses 2 A tasandi intressi mittekandvate varade (mida krediidiasutused hoiavad religioossetel põhjustel) kogusumma.

LIKVIIDSUSE ARUANDLUS (ARUANDE 2. OSA: VAHENDITE VÄLJAVOOL)

1.   Vahendite väljavool

1.1.   Üldised märkused

1. Käesolevas kokkuvõtlikus vormis esitatakse komisjoni delegeeritud määruses 2015/61 sätestatud likviidsuskatte nõude täitmise aruandluseks vajalik teave järgmise 30 päeva põhjal mõõdetud likviidsete vahendite väljavoolu kohta. Halli värvi andmeväljasid ei pea krediidiasutused täitma.

2. Krediidiasutused esitavad vormi vastavas aruandlusvaluutas kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 4 lõikega 5.

3. Käesolevate juhistega kaasas olevale vormile on lisatud mõned memokirjed. Kuigi need ei ole suhtarvu enda arvutamiseks tingimata vajalikud, on nende täitmine siiski nõutav. Need kirjed annavad vajalikku teavet, et võimaldada pädevatel asutustel läbi viia krediidiasutuse likviidsusnõuetele vastavuse piisav hindamine. Mõnel juhul esitavad need vormide põhijagude kirjete detailsema jaotuse, samas kui teistel juhtudel peegeldavad need täiendavaid likviidsusressursse, millele krediidiasutustel võib olla juurdepääs.

4. Kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 22 lõikega 1 on sätestatud, et

i. likviidsete vahendite väljavoolud hõlmavad komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 22 lõikes 2 osutatud kategooriaid

ii. likviidsete vahendite väljavoolude arvutamiseks korrutatakse eri kategooriatesse kuuluvate kohustuste ja bilansiväliste siduvate kohustuste saldod määradega, mille ulatuses on oodata nende väljavoolu või kasutusse võtmist, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 5012/61.

5. Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/61 osutatakse ainult määradele ja väärtuskärbetele ning sõna „kaal” viitab neile. Käesolevates juhistes kasutatakse sõna „kaalutud” üldmõistena, mis osutab pärast vastavate väärtuskärbete, määrade ja mis tahes muude asjaomaste täiendavate juhiste (nt tagatud laenamise ja rahastamise korral) kohaldamist saadud summale.

6. Grupisisesed või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisesed vahendite väljavoolud (välja arvatud grupi liikme või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikme võimaldatud kasutamata krediidi- või likviidsuslimiitidest tulenevad väljavoolud, kui pädev asutus on andnud loa kohaldada soodustingimustel väljavoolu määra ja tegevushoiustest tulenevad vahendite väljavoolud säilitatakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi või koostöövõrgustiku kontekstis) esitatakse vastavates kategooriates. Kõnealused väljavoolud esitatakse ka eraldi memokirjetena.

7. Likviidsuse väljavoolud esitatakse vormil ainult üks kord, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse täiendavaid väljavoolusid vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklile 30 või kui kirje on ka memokirje. Memokirjete aruandluses esitamine ei mõjuta likviidsuse väljavoolude arvutusi.

8. Kui aruandlus esitatakse olulises valuutas, kohaldatakse alati järgmist:

— esitatakse ainult kõnealuses valuutas nomineeritud kirjed ja voolud;

— tehingu poolte vahelise valuutade mittevastavuse korral esitatakse aruandluses ainult olulise valuuta pool;

— kui komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/61 lubatakse tasaarvestust, võib seda kohaldada üksnes selles valuutas toimuvate väljavoolude suhtes;

— kui vool toimub mitmes valuutas, viib krediidiasutus läbi selle valuuta hindamise, milles vool tõenäoliselt toimub ja esitab kirje üksnes selles olulises valuutas.

9. Standardkaalud XXIV lisa vormi C 73.00 veerus 040 on need kaalud, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/61 vaikimisi ja esitatakse siin teavitamise eesmärgil.

10. Vorm sisaldab teavet tagatud likviidsusvoolude kohta, mida nimetatakse komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/61 tagatud laenuandmistehinguteks ja kapitaliturupõhisteks tehinguteks ja mida kasutatakse likviidsuskattekordaja arvutamiseks, nagu on määratletud kõnealuses määruses.

11. Tagatise vahetustehingute jaoks on ette nähtud XXIV lisa eraldi vorm C 75.00. Tagatise vahetustehinguid, mis on tagatis-tagatise-vastu tehingud, ei esitata XXIV lisa väljavoolu vormil C 73.00, mis hõlmab üksnes raha-tagatise-vastu tehinguid.

1.2.   Konkreetsed märkused seoses arveldamise ja forvardtehingutega

12. Krediidiasutused esitavad aruandluses 30 päeva jooksul algavatest ja pärast 30 päeva möödumist tähtaeguvatest forvard-repotehingutest, -pöördrepotehingutest ja tagatise vahetustehingutest tulenevad väljavoolud, kui väljavoolu tekitab algne pool. Pöördrepotehingu korral käsitatakse vastaspoolele laenatavat summat väljavooluna ja see esitatakse kirjes 1.1.7.3 tagatisena saadud vara turuväärtusena ja pärast asjaomase likviidsuskattekordaja väärtuskärpe kohaldamist, kui vara kvalifitseerub likviidseks varaks. Kui laenatav summa on väiksem kui tagatisena saadava vara turuväärtus (pärast likviidsuskattekordaja väärtuskärpe kohaldamist), esitatakse vahe sissevooluna. Kui saadav tagatis ei kvalifitseeru likviidseks varaks, esitatakse väljavool täies ulatuses. Repotehingu puhul, kui tagatisena laenatava vara turuväärtus on pärast asjaomase likviidsuskattekordaja väärtuskärpe kohaldamist (kui vara kvalifitseerub likviidseks varaks) suurem kui saadav rahaline summa, esitatakse vahe eespool nimetatud real väljavooluna. Tagatise vahetustehingute puhul, kui likviidsete varade esialgse vahetuse kogumõju (võttes arvesse likviidsuskattekordaja väärtuskärpeid) tekitab väljavoolu, esitatakse see väljavool eespool nimetatud real.

Forvard-repotehingutel, -pöördrepotehingutel ja -tagatisvahetustehingutel, mis algavad ja tähtaeguvad likviidsuskatte nõudega ette nähtud 30 päeva jooksul, ei ole mingit mõju panga likviidsuskattekordajale ja need võib jätta esitamata.

13. XXIV lisa veeru C 73.00 (lõplik jaotus) 1. jao otsustamisskeemi puhul ei piira otsustamisskeem memokirjete aruandlust. Otsustamisskeem on juhiste osa, mille eesmärk on täpsustada iga aruandluskirje määramise hindamiskriteeriumide prioriseerimist, et kindlustada ühtlane ja võrreldav aruandlus. Otsustamisskeemi läbi käimisest üksi ei piisa, krediidiasutused peavad alati toimima ülejäänud juhiste kohaselt. Lihtsuse huvides ei ole otsustamisskeemis lõppsummasid ja vahesummasid; see aga ei tähenda, et ka neid ei tule aruandluses esitada. „Delegeeritud määrus” viitab komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2015/61.



Nr

Kirje

Otsus

Aruandlus

1

Forvardtehing

Jah

Nr 2

Ei

Nr 4

2

Pärast aruandekuupäeva sõlmitud forvardtehingud;

Jah

Mitte esitada

Nr

Nr 3

3

Forvardtehingud, mis algavad enne 30 päeva möödumist ja tähtaeguvad pärast 30 päeva möödumist.

Jah

Mitte esitada

Ei

Punkt 1.1.7.3.

4

Kirje, mis nõuab täiendavaid väljavoole kooskõlas delegeeritud määruse artikliga 30?

Jah

Nr 5 ja seejärel nr 48

Ei

Nr 5

5

Jaehoius kooskõlas delegeeritud määruse artikli 3 punktiga 8.

Jah

Nr 6

Ei

Nr 12

6

Lõpetatud hoiused, mille järelejäänud tähtaeg on lühem kui 30 kalendripäeva ja mille puhul on kokku lepitud selle teisele krediidiasutusele väljamaksmises?

Jah

Punkt 1.1.1.1.

Ei

Nr 7

7

Hoius kooskõlas delegeeritud määruse artikli 25 lõikega 4?

Jah

Mitte esitada

Ei

Nr 8

8

Hoius kooskõlas delegeeritud määruse artikli 25 lõikega 5?

Jah

Punkt 1.1.1.5.

Ei

Nr 9

9

Hoius kooskõlas delegeeritud määruse artikli 25 lõikega 2?

Jah

Eraldada ühte punkti 1.1.1.2 asjaomasesse kirjesse.

Ei

Nr 10

10

Hoius kooskõlas delegeeritud määruse artikli 24 lõikega 4?

Jah

Punkt 1.1.1.4.

Ei

Nr 11

11

Hoius kooskõlas delegeeritud määruse artikli 24 lõikega 1?

Jah

Punkt 1.1.1.3.

Ei

Punkt 1.1.1.6.

12

Kohustus, mille tähtaeg saabub, mille väljamaksmist saab väljaandja või rahastaja nõuda või mis sisaldavad rahastaja ootust krediidiasutuse poolt võla tagasimaksmiseks järgneva 30 kalendripäeva jooksul?

Jah

Nr 13

Ei

Nr 29

13

Krediidiasutuse või investeerimisühingu enda tegevuskuludest tulenev kohustus?

Jah

Punkt 1.1.7.1.

Ei

Nr 14

14

Kohustus sellise võlakirja vormis, mida müüakse ainult jaeturul ja hoitakse jaekontol kooskõlas delegeeritud määruse artikli 28 lõikega 6?

Jah

Järgida jaehoiuste kirjeid (st jaatav vastus kirjele nr 5 ja käsitleda vastavalt)

Ei

Nr 15

15

Võlaväärtpaberi vormis kohustus?

Jah

Punkt 1.1.7.2.

Ei

Nr 16

16

Tagatisena saadud hoius?

Jah

Jaotada punkti 1.1.4 asjakohaste kirjete vahel.

Ei

Nr 17

17

Korrespondentpangandussuhtest või peamaakleri teenuste osutamisest tulenev hoius?

Jah

Punkt 1.1.3.1.

Ei

Nr 18

18

Tegevushoius kooskõlas delegeeritud määruse artikliga 27.

Jah

Nr 19

Ei

Nr 24

19

Hoitakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemis või koostöövõrgustikus?

Jah

Nr 20

Ei

Nr 22

20

Käsitatakse hoiustava krediidiasutuse likviidsete varadena?

Jah

Punkt 1.1.2.2.2.

Ei

Nr 21

21

Kas hoitakse kliiring- või keskse krediidiasutuse teenuste kasutamiseks võrgustikus?

Jah

Punkt 1.1.2.4.

Ei

Punkt 1.1.2.2.1.

22

Kas hoitakse, et saada väljakujunenud tegevussuhte raames kliiring- või hoiuteenuseid, rahavoogude juhtimise teenuseid või muid võrreldavaid teenuseid?

Jah

Paigutada ühte punkti 1.1.2.1 asjaomasesse kirjesse.

Ei

Nr 23

23

Kas hoitakse väljakujunenud tegevussuhte kontekstis (muu) finantssektorisse mittekuuluvate klientidega?

Jah

Punkt 1.1.2.3.

Ei

Nr 24

24

Muu hoius?

Jah

Nr 25

Ei

Nr 26

25

Finantssektori klientide hoiused?

Jah

Punkt 1.1.3.2.

Ei

Paigutada ühte punkti 1.1.3.3 asjaomasesse kirjesse.

26

Tagatud laenuandmistehingust ja kapitaliturupõhisest tehingust tulenev kohustus, välja arvatud tuletisinstrumendid ja tagatise vahetustehingud?

Jah

Paigutada ühte punkti 1.2 asjaomasesse kirjesse.

Ei

Nr 27

27

Tagatise vahetustehingutest tulenev kohustus?

Jah

Paigutada ühte vormi C 75.00 ja punkti 1.3 asjaomasesse kirjesse (vajaduse korral).

Ei

Nr 28

28

Tuletisinstrumentide väljavoolust tulenev kohustus kooskõlas delegeeritud määruse artikli 30 lõikega 4?

Jah

Punkt 1.1.4.5.

Ei

Punkt 1.1.7.3.

29

Kasutamata summa, mille võib kasutusse võtta krediidi- ja likviidsuslimiitide arvelt kooskõlas artikliga 31?

Jah

Nr 30

Ei

Nr 38

30

Krediidilimiit?

Jah

Nr 31

Ei

Nr 33

31

Kas hoiustav asutus käsitab krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemis või koostöövõrgustikus likviidse varana?

Jah

Punkt 1.1.5.1.6.

Ei

Nr 32

32

Kas grupis või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemis kohaldatakse sooduskohtlemist?

Jah

Punkt 1.1.5.1.5.

Ei

Paigutada ühte asjaomasesse punkti 1.1.5.1 allesjäänud kirjesse.

33

Sihtotstarbeline krediidilimiit?

Jah

Nr 34

andmed puuduvad

andmed puuduvad

34

Kas hoiustav asutus käsitab krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemis või koostöövõrgustikus likviidse varana?

Jah

Punkt 1.1.5.2.7.

Ei

Nr 35

35

Kas grupis või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemis kohaldatakse sooduskohtlemist?

Jah

Punkt 1.1.5.2.6.

Ei

Nr 36

36

Väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale?

Jah

Paigutada ühte punkti 1.1.5.2.4 asjaomasesse kirjesse.

Ei

Nr 37

37

Personaalsetele investeerimisfirmadele?

Jah

Punkt 1.1.5.2.3.

Ei

Paigutada ühte asjaomasesse punkti 1.1.5.2 allesjäänud kirjesse.

38

Muu toode või teenus kooskõlas delegeeritud määruse artikliga 23?

Jah

Nr 39

Ei

Mitte esitada

39

Kaubanduse rahastamise bilansiväliste kirjetega seotud toode.

Jah

Punkt 1.1.6.8.

Ei

Nr 40

40

Lepingulised kohustused rahastada finantssektorisse mittekuuluvaid kliente summas, mis ületab rahalised nõuded nende klientide vastu?

Jah

Üks järgmistest punktidest: 1.1.6.6.1.1 kuni 1.1.6.6.1.4.

Ei

Nr 41

41

Kasutamata laenud ja ettemaksed suurklientidest vastaspooltele?

Jah

Punkt 1.1.6.2.

Ei

Nr 42

42

Hüpoteeklaenud, mille osas on kokku lepitud, kuid mida ei ole veel kasutusse võetud

Jah

Punkt 1.1.6.3.

Ei

Nr 43

43

Kas tegemist on muu kavandatud väljavooluga, mis on seotud uute laenude uuendamise või pikendamisega?

Jah

Punkt 1.1.6.6.2.

Ei

Nr 44

44

Krediitkaardid?

Jah

Punkt 1.1.6.4.

Ei

Nr 45

45

Arvelduskrediit?

Jah

Punkt 1.1.6.5.

Ei

Nr 46

46

Tuletisinstrumentidest tulenevad kavandatud kohustused?

Jah

Punkt 1.1.6.7.

Ei

Nr 47

47

Muu bilansiväline ja tingimusliku rahastamise kohustus?

Jah

Punkt 1.1.6.1.

Ei

Punkt 1.1.6.9.

48

Vormi C 73.00 punkti 1.1.7.2 kirjes juba esitatud võlaväärtpaber?

Jah

Mitte esitada

Ei

Nr 49

49

Kas küsimuses nr 28 on juba arvestatud tuletisinstrumentide likviidsusnõudega kooskõlas delegeeritud määruse artikli 30 lõikega 4?

Jah

Mitte esitada

Ei

Jaotada punkti 1.1.4 asjakohaste kirjete vahel.

1.3.   Juhised konkreetsete veergude kohta



Veerg

Viited õigussätetele ja juhised

010

Summa 1.1.  . Tagatiseta tehingute/hoiuste erijuhised
Krediidiasutused esitavad siin eri kategooriatesse kuuluvate kohustuste ja bilansiväliste siduvate kohustuste saldod, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 22–31.
Pädeva asutuse eelneval nõusolekul tasaarvestatakse väljavoolude igas kategoorias iga XXIV lisa vormi C 73.00 veerus 010 esitatud kirje summa, lahutades asjaomase vastastikuses sõltuvuses oleva sissevoolu summa kooskõlas artikliga 26.
1.2.  Tagatud laenuandmistehingute ja kapitaliturupõhiste tehingute erijuhised
Krediidiasutused esitavad siin kohustuste saldo, kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 22 lõikega 2, mis esindab tagatud tehingu raha poolt.

020

Antud tagatise turuväärtusTagatud laenuandmistehingute ja kapitaliturupõhiste tehingute erijuhisedKrediidiasutused esitavad siin laiendatud tagatise turuväärtuse, mis arvutatakse väärtuskärpe koguturuväärtuse ja seotud riskimaanduste tagasipööramisest tulenevate voolude netosummana (kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 8 lõikega 5) ja järgmistel tingimustel:
— kõnealune aruandluses esitatav laiendatud tagatis viitab ainult 1., 2 A ja 2B varadele, mis kvalifitseeruksid lõpptähtajal likviidsete varadena kooskõlas II jaotisega. Kui tegemist on 1., 2 A või 2B tasandi tagatisega, kuid see ei kvalifitseeru likviidseks varaks kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 II jaotisega, esitatakse see kui mittelikviidne. Sarnaselt, kui krediidiasutus võib aktsepteerida ainult osa oma välisvaluutas olevatest aktsiatest või välisvaluutas olevatest keskvalitsuse või panga varadest või riigi omavääringus olevatest keskvalitsuse või keskpanga varadest oma kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varade hulgas, esitatakse 1., 2 A ja 2B tasandi ridadel ainult aktsepteeritav osa (kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 12 lõike 1 punkti c alapunktidega i–iii ja artikli 10 lõike 1 punktiga d). Kui teatud vara kasutatakse tagatisena, kuid summas, mis on selle osa ülejääk, mida võib likviidsete varade hulgas aktsepteerida, esitatakse ülejäägi summa mittelikviidsete vahendite jaos;
— 2 A tasandi varad esitatakse vastaval L2 A varade real, isegi kui järgitakse likviidsuse alternatiivseid meetodeid (st mitte viia L2 A varasid tagatud tehingu aruandluses L1 jaotisse).

030

Artikli 9 kohane laiendatud tagatise väärtusTagatud laenuandmistehingute ja kapitaliturupõhiste tehingute erijuhisedKrediidiasutused esitavad siin laiendatud tagatise väärtuse kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikliga 9. See arvutatakse, korrutades XXIV lisa vormi C 73.00 veeru 020 väärtuse XXIV lisa vormist C 72.00 võetud asjakohase varaliigile vastava kaaluga/väärtuskärpega. XXIV lisa vormi C 76.00 veergu 030 kasutatakse likviidsete varade korrigeeritud summa arvutamiseks XXIV lisa vormis C 76.00.

040

StandardkaalKomisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklid 24–31Standardkaalud veerus 040 on need kaalud, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/61 vaikimisi ja esitatakse üksnes teavitamise eesmärgil.

050

Kohaldatav kaalNii tagamata kui ka tagatud.Krediidiasutused esitavad siin kohaldatavad kaalud. Need kaalud on komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 22–31 sätestatud kaalud. Kohaldatavad kaalud võivad anda tulemuseks kaalutud keskmised väärtused ja need tuleb esitada komakohtadega (st 1,00, kui kohaldatav kaal on 100 protsenti, või 0,50, kui kohaldatav kaal on 50 protsenti). Kohaldatavad kaalud võivad kajastada ettevõtjapõhist ja riiklikku kaalutlusõigust, kuid ei piirdu sellega.

060

Vahendite väljavoolNii tagamata kui ka tagatud.Krediidiasutused esitavad siin vahendite väljavoolud. Need arvutatakse, korrutades XXIV lisa vormi C 73.00 veeru 010 väärtuse XXIV lisa vormi C 73.00 veeru 050 väärtusega.

1.4.   Kooskõlas konkreetsete ridade täitmise juhistega



Rida

Viited õigussätetele ja juhised

010

1.  VAHENDITE VÄLJAVOOL

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 III jaotise 2. peatükkKrediidiasutused esitavad siin vahendite väljavoolud kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 III jaotise 2. peatükiga.

020

1.1.  Tagamata tehingutest/hoiustest tulenevad väljavoolud

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklid 20–31Krediidiasutused esitavad siin vahendite väljavoolu aruande kooskõlas artiklitega 21–31, välja arvatud vahendite väljavool kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõigetega 3 ja 4.

030

1.1.1.  Jaehoiused

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklid 24 ja 25Krediidiasutused esitavad siin aruande jaehoiuste kohta, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 3 lõikes 8.Kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõikega 6 esitavad krediidiasutused asjakohases jaehoiuse kategoorias selliste emiteeritud võlakirjade ja muude väärtpaberite summa, mis on müüdud ainult jaeturul ja mida hoitakse jaekontol. Krediidiasutused kaaluvad selle kohustuste kategooria puhul komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2015/61 jaehoiuste eri kategooriatele ette nähtud kohaldatavaid vahendite väljavoolu määrasid. Krediidiasutused esitavad vastavalt kohaldatava kaaluna kõigi kõnealuste hoiuste vastavate kohaldatavate kaalude keskmise väärtuse.

040

1.1.1.1.  Hoiused, mille väljamaksmine toimub kokkuleppe kohaselt järgmise 30 päeva jooksul

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõige 4Krediidiasutused esitavad siin hoiused, mille järelejäänud tähtaeg on lühem kui 30 päeva, kui väljamaksmine on kokku lepitud.

050

1.1.1.2.  Hoiused, mille suhtes kohaldatakse suuremaid väljavoolu määrasid

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõiked 2 ja 3Krediidiasutused esitavad siin nende hoiuste täissaldo, mille suhtes kohaldatakse kõrgemaid väljavoolu määrasid, kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõigetega 2 ja 3. Neid jaehoiuseid, mille artikli 25 lõike 2 kohast kategoriseerimise hindamist ei ole läbi viidud või mida ei ole lõpetatud, siin ei esitata.

060

1.1.1.2.1.  Kategooria 1

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõige 3Krediidiasutused esitavad iga sellise jaehoiuse laekumata ja tasumata kogusaldo, mis vastab komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõike 2 punktis a esitatud kriteeriumidele või kahele punktides b–e esitatud kriteeriumile, välja arvatud juhul, kui neid hoiuseid hoitakse kolmandates riikides, kus kohaldatakse kõrgemat väljavoolu määra kooskõlas artikli 25 lõikega 5, millisel juhul esitatakse need selles viimati nimetatud kategoorias.Krediidiasutused esitavad kohaldatava kaaluna määrade keskmise – kas need standardmäärad, mis on vaikimisi ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõike 3 punktis a, või kõrgemad määrad, juhul kui neid kohaldab pädev asutus, mida on tulemuslikult kohaldatud eelmises lõikes osutatud iga hoiuse kogusummale ja kaalutud nimetatud vastavate summadega.

070

1.1.1.2.2.  Kategooria 2

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõige 3Krediidiasutused esitavad iga sellise jaehoiuse laekumata ja tasumata kogusaldo, mis vastab komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõike 2 punktis a esitatud kriteeriumidele või vähemalt ühele teisele lõikes 2 osutatud kriteeriumile või kolmele või enamale nimetatud lõikes sätestatud kriteeriumile, välja arvatud juhul, kui neid hoiuseid hoitakse kolmandates riikides, kus kohaldatakse kõrgemat väljavoolu määra kooskõlas artikli 25 lõikega 5, millisel juhul esitatakse need selles viimati nimetatud kategoorias.Neid jaehoiuseid, mille artikli 25 lõike 2 kohast kategoriseerimise hindamist ei ole teostatud või mida ei ole lõpetatud, siin ei esitata.Krediidiasutused esitavad kohaldatava kaaluna määrade keskmise – need standardmäärad, mis on vaikimisi ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõike 3 punktis b, või kõrgemad määrad, juhul kui neid kohaldab pädev asutus, mida on tulemuslikult kohaldatud eelmises lõikes osutatud iga hoiuse kogusummale ja kaalutud nimetatud vastavate summadega.

080

1.1.1.3.  Stabiilsed hoiused

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 24Krediidiasutused esitavad jaehoiuste summade selle osa, mis on hõlmatud hoiuste tagamise skeemiga kooskõlas direktiiviga 94/19/EÜ või direktiiviga 2014/49/EL või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga ja mis on kas väljakujunenud suhte osa, mistõttu on selle väljavõtmine väga ebatõenäoline, või hoiust hoitakse arvelduskontol kooskõlas vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 24 lõigetega 2 ja 3 ja kui

— need hoiused ei täida kõrgema väljavoolu määra kriteeriume kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõigetega 2, 3 või 5, millisel juhul esitatakse need hoiustena, mille suhtes kohaldatakse kõrgemaid väljavoolu määrasid, või

— neid hoiuseid ei ole võetud kolmandates riikides, kus kohaldatakse kõrgemat väljavoolu määra kooskõlas artikli 25 lõikega 5, millisel juhul esitatakse need selles kategoorias;

— ei kohaldata artikli 24 lõikes 4 sätestatud erandit.

090

1.1.1.4.  Stabiilsed hoiused, mille suhtes kohaldatakse erandit

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 24 lõiked 4 ja 6Krediidiasutused esitavad jaehoiuste summade selle osa, mis on hõlmatud hoiuste tagamise skeemiga kooskõlas direktiiviga 2014/49/EL kuni 100 000  euro suuruses summas ja mis on kas väljakujunenud suhte osa, mistõttu on selle väljavõtmine väga ebatõenäoline, või hoiust hoitakse arvelduskontol kooskõlas vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 24 lõigetega 2 ja 3 ning kuineed hoiused ei täida kõrgema väljavoolu määra kriteeriume kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõigetega 2, 3 või 5, millisel juhul esitatakse need hoiustena, mille suhtes kohaldatakse kõrgemaid väljavoolu määrasid, või

— neid hoiuseid ei hoita kolmandates riikides, kus kohaldatakse kõrgemat väljavoolu määra kooskõlas artikli 25 lõikega 5, millisel juhul esitatakse need selles kategoorias;

— kohaldatakse artikli 24 lõikes 4 sätestatud erandit.

100

1.1.1.5.  Hoiused kolmandates riikides, kus kohaldatakse suuremat väljavoolu

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõige 5Krediidiasutused esitavad selliste jaehoiuste summa, mida hoitakse kolmandates riikides, kus vastavalt kõnealuses kolmandas riigis likviidsusnõudeid sätestavale riiklikule õigusele kohaldatakse suuremat väljavoolu.

110

1.1.1.6.  Muud jaehoiused

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõige 1Krediidiasutused esitavad muude kui eelmistes kirjetes hõlmatud jaehoiuste summa.

120

1.1.2.  Tegevushoiused

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 27Krediidiasutused esitavad siin tegevushoiused kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikliga 27, välja arvatud korrespondentpangandussuhtest või peamaakleri teenuste osutamisest tulenevad hoiused, mida käsitatakse mittetegevushoiustena kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõikega 5.

130

1.1.2.1.  Hoitakse, et saada väljakujunenud tegevussuhte raames kliiring- või hoiuteenuseid, rahavoogude juhtimise teenuseid või muid võrreldavaid teenuseid

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 1 punkt a, artikli 27 lõige 2 ja artikli 27 lõige 4Krediidiasutused esitavad siin aruande hoiuste kohta, mida hoiab hoiustaja, et saada krediidiasutuselt väljakujunenud tegevussuhte raames kliiring- või hoiuteenuseid, rahavoogude juhtimise teenuseid või muid võrreldavaid teenuseid (kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 1 punktiga a), mis on hoiustajale kriitilise tähtsusega (kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõikega 4); vahendeid, mis ületavad tegevussuhte raames osutatavate teenuste jaoks vajalikke vahendeid, käsitatakse mittetegevushoiustena (kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõikega 4).Esitatakse ainult need hoiused, mille suhtes kehtivad märkimisväärsed õiguslikud või tegevuspiiranguid, mis muudavad nende 30 kalendripäeva jooksul märkimisväärses ulatuses väljavõtmise ebatõenäoliseks (kooskõlas artikli 27 lõikega 4).Krediidiasutused esitavad kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõikega 2 eraldi need hoiused, mis on tagatud hoiuste tagamise skeemiga või kolmandas riigis samaväärse hoiuste tagamise skeemiga, nagu sätestatakse juhise järgmistes kirjetes.

140

1.1.2.1.1.  Tagatud hoiuste tagamise skeemiga

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 1 punkt a, artikli 27 lõige 2 ja artikli 27 lõige 4Krediidiasutused esitavad väljakujunenud tegevussuhte raames hoitavate tegevushoiuste saldo osa, mis vastab komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 1 punktis a ja artikli 27 lõikes 4 sätestatud kriteeriumidele ja mis on tagatud hoiuste tagamise skeemiga vastavalt direktiivile 94/19/EÜ või direktiivile 2014/49/EL või on tagatud kolmandas riigis samaväärse hoiuste tagamise skeemiga.

150

1.1.2.1.2.  Ei ole tagatud hoiuste tagamise skeemiga

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 1 punkt a, artikli 27 lõige 2 ja artikli 27 lõige 4Krediidiasutused esitavad väljakujunenud tegevussuhte raames hoitavate tegevushoiuste saldo osa, mis vastab komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 1 punktis a ja artikli 27 lõikes 4 sätestatud kriteeriumidele ja mis ei ole tagatud hoiuste tagamise skeemiga vastavalt direktiivile 94/19/EÜ või direktiivile 2014/49/EL või ei ole tagatud kolmandas riigis samaväärse hoiuste tagamise skeemiga.

160

1.1.2.2.  Hoitakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi või koostöövõrgustiku raames

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 1 punkt b ja artikli 27 lõige 3Krediidiasutused esitavad siin hoiused, mida hoitakse seoses ühiste ülesannete jaotamisega määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõike 7 kohastele nõuetele vastava krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi raames või kõnealuse määruse artikli 113 lõike 6 kohastele nõuetele vastava koostööd tegevate keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutuste grupi siseselt või sellise muu krediidiasutuse õigusaktide või lepinguga ette nähtud hoiusena, kes on sama krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi või koostöövõrgustiku liige, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 1 punktis b.Krediidiasutused esitavad need hoiused eri ridadel sõltuvalt sellest, kas hoiustav krediidiasutus käsitab neid likviidse varana või mitte, kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõikega 3.

170

1.1.2.2.1.  Ei käsitata hoiustava asutuse likviidse varana

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 1 punkt bKrediidiasutused esitavad koostöövõrgustiku või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi raames hoitavate tegevushoiuste saldo summa kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 1 punktis b sätestatud kriteeriumidega, tingimusel, et kõnealuseid hoiuseid ei käsitata hoiustava krediidiasutuse likviidse varana.

180

1.1.2.2.2.  Käsitatakse hoiustava krediidiasutuse likviidse varana

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 1 punkt b ja artikli 27 lõige 3Krediidiasutused esitavad aruandluses krediidiasutuste keskses krediidiasutuses hoitavad hoiused, mida käsitatakse hoiustava krediidiasutuse likviidse varana kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikliga 16.Krediidiasutused esitavad aruandluses nende hoiuste summa vastavate likviidsete varade summas pärast väärtuskärpe kohaldamist, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõikes 3.

190

1.1.2.3.  Hoitakse finantssektorisse mittekuuluvate klientidega väljakujunenud tegevussuhte raames (muu)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 1 punkt c, artikli 27 lõige 4 ja artikli 27 lõige 6Krediidiasutused esitavad muude kui komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 1 punktis a nimetatud hoiuste saldod, mida hoiab väljakujunenud tegevussuhte raames finantssektorisse mittekuuluv klient ja mille suhtes kohaldatakse artikli 27 lõike 6 nõudeid.Esitatakse ainult need hoiused, mille suhtes kehtivad märkimisväärsed õiguslikud või tegevuspiiranguid, mis muudavad nende 30 kalendripäeva jooksul märkimisväärses ulatuses väljavõtmise ebatõenäoliseks (kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõikega 4).

200

1.1.2.4.  Hoitakse, et saada võrgustiku raames kliiring- või keskse krediidiasutuse teenuseid

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 1 punkt d ja artikli 27 lõige 4Krediidiasutused esitavad nende hoiuste saldod, mida hoiab hoiustaja, et saada kliiring- või keskse krediidiasutuse teenuseid, ja kui krediidiasutus kuulub ühte komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 16 nimetatud võrgustikku või skeemi, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõike 1 punktis d. Kõnealused kliiring- ja keskse krediidiasutuse teenused hõlmavad selliseid teenuseid ainult selles ulatuses, milles neid osutatakse sellise väljakujunenud tegevussuhte raames, mis on hoiustajale kriitilise tähtsusega (kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõikega 4); vahendeid, mis ületavad tegevussuhte raames osutatavate teenuste jaoks vajalikke vahendeid, käsitatakse mittetegevushoiustena (kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõikega 4).Esitatakse ainult need hoiused, mille suhtes kehtivad märkimisväärsed õiguslikud või tegevuspiiranguid, mis muudavad nende 30 kalendripäeva jooksul märkimisväärses ulatuses väljavõtmise ebatõenäoliseks (kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõikega 4).

210

1.1.3.  Mittetegevushoiused

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõige 5, artikli 28 lõige 1 ja artikli 31 lõige 9Krediidiasutused esitavad siin komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõikes 1 osutatud tagamata hoiused ja korrespondentpangandussuhtest või peamaakleri teenuste osutamisest tulenevad hoiused kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõikega 5.Välja arvatud korrespondentpangandussuhtest või peamaakleri teenuste osutamisest tulenevad hoiused kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõikega 5 esitavad krediidiasutused eraldi nende mittetegevushoiuste summa, mis on tagatud hoiuste tagamise skeemiga või kolmandas riigis samaväärse hoiuste tagamise skeemiga, nagu sätestatakse juhise järgmistes kirjetes.

220

1.1.3.1.  Korrespondentpangandus ja peamaakleri teenuste osutamisest tulenevad hoiused

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõige 5Krediidiasutused esitavad komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõikes 5 osutatud korrespondentpangandussuhtest või peamaakleri teenuste osutamisest tulenevate hoiuste saldo summa.

230

1.1.3.2.  Finantssektorisse kuuluvate klientide hoiused

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõige 10Krediidiasutused esitavad finantssektorisse kuuluvate klientide hoitavate hoiuste saldo summa ulatuses, milles neid ei käsitata tegevushoiustena kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikliga 28.Krediidiasutused lisavad siia ka nende hoiuste vahendid, mis ületavad tegevussuhte raames osutatavate teenuste jaoks vajalikke vahendeid, kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõikega 4.

240

1.1.3.3.  Muude klientide hoiused

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõige 1Krediidiasutused esitavad siin teiste klientide (muud kui finantssektorisse kuuluvad kliendid ja kliendid, keda käsitatakse jaehoiuste klientidena) hoitavad hoiused kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõikega 1 ulatuses, milles neid ei käsitata tegevushoiustena kooskõlas artikliga 27.Samuti märgitakse käesolevas jaos:

— vahendid, mis ületavad tegevussuhte raames osutatavate teenuste jaoks vajalikke vahendeid kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõikega 4, tingimusel et need ei tule finantssektorisse kuuluvatelt klientidelt, ning

— hoiuse ülejäägi osa kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõikega 6.

Need hoiused esitatakse kahel eri real sõltuvalt hoiuste tagamise skeemiga või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagatise skeemiga hõlmatud (või hõlmamata) hoiuse summast.

250

1.1.3.3.1.  Hõlmatud hoiuste tagamise skeemiga

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõige 1Krediidiasutused esitavad nende hoiuste saldo summa, mida hoiavad muud kliendid ja mis on hõlmatud hoiuste tagamise skeemiga vastavalt direktiivile 94/19/EÜ või direktiivile 2014/48/EÜ või samaväärse hoiuste tagamise skeemiga kolmandas riigis, nagu on sätestatud artikli 28 lõikes 1.

260

1.1.3.3.2.  Hõlmamata hoiuste tagamise skeemiga

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõige 1Krediidiasutused esitavad nende hoiuste saldo summa, mida hoiavad muud kliendid ja mis ei ole hõlmatud hoiuste tagamise skeemiga vastavalt direktiivile 94/19/EÜ või direktiivile 2014/48/EÜ või samaväärse hoiuste tagamise skeemiga kolmandas riigis, nagu on sätestatud artikli 28 lõikes 1.

270

1.1.4.  Vahendite täiendav väljavool

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 30Krediidiasutused esitavad siin aruande vahendite täiendavate väljavoolude kohta, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 30.Kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõikega 7 ei käsitleta tagatisena saadud hoiuseid kohustustena komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 või 29 tähenduses, kuid nende suhtes kohaldatakse vajaduse korral komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõikeid 1–6.

280

1.1.4.1.  Muu tagatis kui tuletisinstrumentidele tagatiseks antud 1. tasandi varad

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõige 1Krediidiasutused esitavad muu tagatise turuväärtuse kui määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud lepingutele ja krediidituletisinstrumentidele tagatiseks antud 1. tasandi varadele.

290

1.1.4.2.  1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, mis on antud tagatiseks tuletisinstrumentidele

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõige 1Krediidiasutused esitavad nende 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade turuväärtuse, mis on antud tagatiseks määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud lepingutele ja krediidituletisinstrumentidele.

300

1.1.4.3.  Oma krediidikvaliteedi halvenemisest tulenev oluline väljavool

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõige 2Krediidiasutused esitavad täiendava vahendite väljavoolu kogusumma, mille nad on arvutanud ja teatanud pädevatele asutustele kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõikega 2.Kui väljavoolusumma, mis tuleneb krediidiasutuse krediidikvaliteedi olulisest halvenemisest, on esitatud muul real väiksema kui 100 % kaaluga, teatatakse summa ka real 300 nii, et väljavoolude summa on tehingu puhul kokku 100 % väljavool.

310

1.1.4.4.  Negatiivse turustsenaariumi mõju tuletisinstrumentidele, rahastamistehingutele ja muudele lepingutele

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõige 3Krediidiasutused esitavad väljavoolude summa, mis arvutatakse kooskõlas delegeeritud õigusaktiga, mille komisjon võtab vastu kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 423 lõikega 3.

320

1.1.4.4.1.  Ajalooliste andmete arvestamise meetod

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõige 3Krediidiasutused esitavad ajalooliste andmete arvestamise meetodi kohaldamisest tuleneva summa, mis arvutatakse kooskõlas delegeeritud õigusaktiga, mille komisjon võtab vastu kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 423 lõikega 3.

330

1.1.4.4.2.  Vahendite täiendava väljavoolu arvutamise täiustatud meetod

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõige 3Krediidiasutused esitavad siin summa, mis ületab kirjes 1.1.4.4.1. esitatud summat, mis tuleneb vahendite täiendava väljavoolu täiustatud arvutusmeetodi kohaldamisest, kooskõlas delegeeritud õigusaktiga, mille komisjon võtab vastu kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 423 lõikega 3.Selle kirje esitab ainult krediidiasutus, kellele pädev asutus on andnud loa kasutada määruse (EL) nr 575/2013 6. peatüki 6. jaos sätestatud sisemudeli meetodit.

340

1.1.4.5.  Tuletisinstrumentidest tulenevad väljavoolud

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõige 4Krediidiasutused esitavad määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud lepingutest 30 kalendripäeva jooksul oodatavad vahendite väljavoolud, mis arvutatakse kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikliga 21.Olulise valuuta aruandluse puhul esitavad krediidiasutused ainult need väljavoolud, mis toimuvad ainult vastavas olulises valuutas. Tasaarvestamist vastaspoolega võib kohaldada ainult selles valuutas toimuvatele vooludele, näiteks vastaspool A: EUR +10 ja vastaspool A: EUR –20 esitatakse väljavooluna EUR 10. Kõigi vastaspooltega tasaarvestamist ei tehta, näiteks vastaspool A: EUR –10, vastaspool B: EUR +40 esitatakse aruandluses väljavooluna EUR 10 veerus 73.00 (ja sissevool EUR 40 veerus 74.00).

350

1.1.4.6.  Lühikesed positsioonid

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõige 5 ja artikli 30 lõige 11Krediidiasutus lisab vahendite täiendava väljavoolu, mis vastab selliste väärtpaberite ja muude varade 100 % turuhinnale, mis on lühikeseks müüdud ja tuleb üle kanda või üle anda 30 kalendripäeva jooksul, et kajastada nõuet, et krediidiasutus peab mis tahes lühikeseks müügi arveldamiseks laenuks võetud varad tagama. Väljavoolu ei eeldata ka siis, kui krediidiasutus omab väärtpabereid, mis tuleb üle kanda, sest nende eest on täies mahus tasutud, või on laenanud need tingimustel, mille kohaselt tuleb need tagastada alles pärast 30 kalendripäeva möödumist, ning väärtpaberid ei ole osa krediidiasutuse likviidsetest varadest Kui lühike positsioon on kaetud olemasoleva tagatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguga, eeldab krediidiasutus, et lühikest positsiooni hoitakse kogu 30 kalendripäeva pikkuse perioodi kestel, ja selle suhtes kohaldatakse 0 % suurust väljavoolu määra.

360

1.1.4.6.1.  Kaetud tagatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguga

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõige 5Krediidiasutused teatavad selliste väärtpaberite või muude varade turuhinna, mis on lühikeseks müüdud ja kaetud tagatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguga ja tuleb üle kanda või üle anda 30 kalendripäeva jooksul, välja arvatud juhul, kui krediidiasutus omab väärtpabereid, mis tuleb üle kanda, või on laenanud need tingimustel, mille kohaselt tuleb need tagastada alles pärast 30 kalendripäeva möödumist, ning väärtpaberid ei ole osa krediidiasutuse likviidsetest varadest. Kui lühike positsioon on kaetud tagatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguga, eeldab krediidiasutus, et lühikest positsiooni hoitakse kogu 30 kalendripäeva pikkuse perioodi kestel, ja selle suhtes kohaldatakse 0 % suurust väljavoolu määra.

370

1.1.4.6.2.  Muu

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõige 5Krediidiasutused teatavad selliste väärtpaberite või muude varade turuhinna, mis on lühikeseks müüdud, välja arvatud need, mis on kaetud tagatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguga ja tuleb üle kanda 30 kalendripäeva jooksul, välja arvatud juhul, kui krediidiasutus omab väärtpabereid, mis tuleb üle kanda, või on laenanud need tingimustel, mille kohaselt tuleb need tagastada alles pärast 30 kalendripäeva möödumist, ning väärtpaberid ei ole osa krediidiasutuse likviidsetest varadest.

380

1.1.4.7.  Sissenõutav ülemäärane tagatis

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõike 6 punkt aKrediidiasutused esitavad sellise ülemäärase tagatise turuväärtuse, mida krediidiasutus hoiab ja mille vastaspool saab igal ajal lepingu kohaselt tagasi nõuda.

390

1.1.4.8.  Tasumisele kuuluv tagatis

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõike 6 punkt bKrediidiasutused esitavad sellise tagatise turuväärtuse, mis tuleb vastaspoolele anda 30 kalendripäeva jooksul.

400

1.1.4.9.  Tagatis likviidse varana, mida saab vahetada mittelikviidse vara vastu

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõike 6 punkt cKrediidiasutused esitavad sellise tagatise turuväärtuse, mis vastab varale, mis kvalifitseeruks likviidse varana II jaotise tähenduses ning millega saab ilma krediidiasutuse nõusolekuta asendada vara, mis vastab varale, mis ei kvalifitseeruks likviidse varana II jaotise tähenduses.

410

1.1.4.10.  Struktureeritud rahastamise instrumentide kaudu rahastamise kadumine

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõiked 8–10Krediidiasutused eeldavad, et selliste varaga tagatud väärtpaberite, pandikirjade või muude struktureeritud rahastamise instrumentide kaudu rahastamise kadumise korral, mis tähtaeguvad 30 kalendripäeva jooksul ja mille on emiteerinud kas krediidiasutus ise või tema sponsoreeritud vahefinantseerimisüksused või eriotstarbelised rahastamisvahendid, on vahendite väljavool 100 %.Siin esitatud rahastamisprogrammidega seotud likviidsuslimiite pakkuvatel krediidiasutustel ei ole vaja tähaeguvat finantsinstrumenti ja likviidsuslimiiti konsolideeritud programmide puhul topelt arvesse võtta.

420

1.1.4.10.1.  Struktureeritud rahastamise instrumendid

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõige 8Krediidiasutused esitavad oma selliste varaga tagatud väärtpaberitest, pandikirjadest või muudest struktureeritud rahastamise instrumentidest tulenevate kohustuste või nende sponsoreeritud vahefinantseerimisüksuste või eriotstarbeliste rahastamisvahendite kohustuste praegu tasumata summa, mis tähtaeguvad 30 kalendripäeva jooksul.

430

1.1.4.10.2.  Rahastamisvahendid

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõige 9Krediidiasutused esitavad varaga tagatud kommertsväärtpaberitest, vahefinantseerimisüksustest, väärtpaberitesse investeerimise vahenditest või muudest sellistest rahastamisvahenditest tuleneva tähtaeguva summa, kuivõrd need ei lange punktis 1.1.4.10.1 määratletud vahendite mõiste määratluse alla, või potentsiaalselt tagastatavate varade summa või nende vahendite ulatuses nõutava likviidsuse.Kogu selliste varaga tagatud kommertsväärtpaberite, vahefinantseerimisüksuste, väärtpaberitesse investeerimise vahendite või muude selliste rahastamisvahendite kaudu rahastamine, mis tähtaeguvad või tuleb tagastada 30 päeva jooksul. Krediidiasutused, kellel on struktureeritud rahastamisvahendid, mis hõlmavad lühiajaliste võlainstrumentide, nagu varaga tagatud kommertsväärtpaber, emiteerimist, esitavad nendest struktuuridest tuleneda võivad likviidsuse väljavood. Nende hulka kuuluvad muu hulgas i) suutmatus refinantseerida tähtaeguvat võlga ja ii) selliste tuletisinstrumentide või tuletisinstrumentide sarnaste komponentide olemasolu, mis on lepingu kohaselt kirjutatud struktuuriga seotud dokumentatsiooni, mis lubaks rahastamiskavas varade „tagastamist” või mis nõuab, et algne vara üleandja tagaks likviidsuse, mis lõpetab rahastamiskava tulemuslikult („likviidsusklauslid”) 30 päeva jooksul. Kui struktureeritud rahastamise tegevus viiakse läbi eriotstarbelise üksuse kaudu (näiteks eriotstarbeline rahastamisvahend, vahefinantseerimisüksus või väärtpaberitesse investeerimise vahend), arvestab krediidiasutus kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varade nõuete määramisel kuni üksuse emiteeritud võlainstrumentide tähtaegumiseni rahastamiskava mis tahes varjatud võimalusi, mis võivad käivitada varade „tagastamise” või likviidsuse vajaduse, sõltumata sellest, kas eriotstarbeline rahastamisvahend on konsolideeritud või mitte.

440

1.1.4.11.  Varad, mis on võetud laenuks ilma tagatiseta

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõige 11Krediidiasutused esitavad siin varad, mis on võetud laenuks ilma tagatiseta ja mis tähtaeguvad 30 päeva jooksul. Eeldatakse nende varade täies ulatuses väljavoolu, mis toob kaasa 100 % väljavoolu. Selle käsitluse eesmärk on kajastada asjaolu, et väärtpaberid, mis on laenatud välja tasu eest, võetakse stressiolukorras tõenäoliselt tagasi või et väärtpaberite laenuks andja taotleb täistagatist.Krediidiasutused esitavad selliste varade turuväärtuse, mis on võetud laenuks ilma tagatiseta ja mis tähtaeguvad 30 kalendripäeva jooksul, kui väärtpaberid ei kuulu krediidiasutusele ja need ei ole osa tema likviidsuspuhvrist.

450

1.1.4.12.  Kliendi positsioonide sisemine tasaarvestamine

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 30 lõige 12Krediidiasutused esitavad siin ühe kliendi varade turuväärtuse, kui seoses peamaakleri teenuste osutamisega on krediidiasutus rahastanud ühe kliendi varasid, tasaarvestades neid sisemiselt teise kliendi poolsete lühikeseks müükidega.

460

1.1.5.  Sihtotstarbelised vahendid

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 31Krediidiasutused esitavad siin aruande vahendite väljavoolude kohta, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 31.Krediidiasutused esitavad siin ka aruande sihtotstarbeliste vahendite kohta kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikliga 29.Maksimaalset summat, mille saaks kasutusse võtta, hinnatakse kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõikega 2.

470

1.1.5.1.  Krediidilimiidid

Krediidiasutused esitavad siin aruande sihtotstarbeliste krediidilimiitide kohta, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõikes 1.

480

1.1.5.1.1.  Jaeklientidele

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõige 3Krediidiasutused esitavad maksimaalse summa, mida saaks välja võtta kasutamata sihtotstarbeliste krediidilimiitide arvelt, mida on võimaldatud jaeklientidele, nagu on määratletud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 3 punktis 8.

490

1.1.5.1.2.  Finantssektorisse mittekuuluvatele klientidele, kes ei ole jaekliendid

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõige 4Krediidiasutused esitavad maksimaalse summa, mille saaks välja võtta kasutamata sihtotstarbeliste krediidilimiitide arvelt klientidele, kes ei ole ei finantssektorisse kuuluvad kliendid vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 3 punktile 9 ega jaekliendid vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 3 punktile 8 ja neid ei ole võimaldatud eesmärgiga asendada kliendi rahastamist olukordades, kus ta ei ole suuteline rahuldama oma rahastamisvajadust finantsturgudel.

500

1.1.5.1.3.  Krediidiasutustele

Krediidiasutused esitavad siin krediidiasutustele võimaldatud sihtotstarbelised krediidilimiidid.

510

1.1.5.1.3.1.  Jaeklientide tugilaenude rahastamiseks

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõige 9Krediidiasutused esitavad maksimaalse summa, mille saaks välja võtta kasutamata sihtotstarbeliste krediidilimiitide arvelt, mis on antud krediidiasutustele ainsa eesmärgiga otse või kaudselt rahastada tugilaene, mis kvalifitseeruvad nõuetena klientidele kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 3 punktiga 8.Selle kirje võivad esitada ainult need krediidiasutused, mille on asutanud ja mida sponsoreerib vähemalt ühe liikmesriigi keskvalitsus või piirkondlik valitsus.

520

1.1.5.1.3.2.  Finantssektorisse mittekuuluvate klientide tugilaenude rahastamiseks

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõige 9Krediidiasutused esitavad maksimaalse summa, mille saaks välja võtta kasutamata sihtotstarbeliste krediidilimiitide arvelt, mis on antud krediidiasutustele ainsa eesmärgiga otse või kaudselt rahastada tugilaene, mis kvalifitseeruvad nõuetena klientidele, kes ei ole ei finantssektorisse kuuluvad kliendid komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 3 punkti 9 kohaselt ega jaekliendid komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 3 punkti 8 kohaselt.Selle kirje võivad esitada ainult need krediidiasutused, mille on asutanud ja mida sponsoreerib vähemalt ühe liikmesriigi keskvalitsus või piirkondlik valitsus.

530

1.1.5.1.3.3.  Muu

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõike 8 punkt aKrediidiasutused esitavad siin maksimaalse summa, mille saaks välja võtta kasutamata sihtotstarbeliste krediidilimiitide arvelt, mida on võimaldatud muudele kui eespool nimetatud krediidiasutustele.

540

1.1.5.1.4.  Reguleeritud finantseerimisasutustele, mis ei ole krediidiasutused

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõike 8 punkt aKrediidiasutused esitavad siin maksimaalse summa, mille saaks välja võtta kasutamata sihtotstarbeliste krediidilimiitide arvelt, mida on võimaldatud muudele reguleeritud finantseerimisasutustele kui krediidiasutused.

550

1.1.5.1.5.  Grupi või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi raames, kui kohaldatakse sooduskohtlemist

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 29Krediidiasutused esitavad maksimaalse summa, mida saaks välja võtta kasutamata sihtotstarbeliste krediidilimiitide arvelt, mille jaoks nad on saanud loa kohaldada madalamat väljavoolu määra vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklile 29.

560

1.1.5.1.6.  Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi või koostöövõrgustiku raames, kui hoiustav asutus käsitab limiiti likviidse varana

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõige 7Artiklis 16 osutatud skeemi või võrgustiku keskasutused esitavad maksimaalse summa, mida saaks välja võtta kasutamata sihtotstarbeliste krediidilimiitide arvelt, mida on võimaldatud liikmest krediidiasutusele, kui selline liikmest krediidiasutus käsitab limiiti likviidse varana vastavalt artikli 16 lõikele 2.

570

1.1.5.1.7.  Muudele finantssektorisse kuuluvatele klientidele

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõike 8 punkt cKrediidiasutused esitavad maksimaalse summa, mille saaks välja võtta muude kui eespool esitatud finantssektorisse kuuluvatele klientidele võimaldatud kasutamata sihtotstarbeliste krediidilimiitide arvelt.

580

1.1.5.2.  Likviidsuslimiidid

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõige 1Krediidiasutused esitavad siin aruande sihtotstarbeliste likviidsuslimiitide kohta, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõikes 1.

590

1.1.5.2.1.  Jaeklientidele

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõige 3Krediidiasutused esitavad maksimaalse summa, mille saaks välja võtta kasutamata sihtotstarbeliste likviidsuslimiitide arvelt, mida on võimaldatud jaeklientidele, nagu on määratletud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 3 punktis 8.

600

1.1.5.2.2.  Finantssektorisse mittekuuluvatele klientidele, kes ei ole jaekliendid

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõige 5Krediidiasutused esitavad maksimaalse summa, mille saaks välja võtta kasutamata sihtotstarbeliste likviidsuslimiitide arvelt, mida on võimaldatud klientidele, kes ei ole ei finantssektorisse kuuluvad kliendid komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 3 punkti 9 kohaselt ega jaekliendid komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 3 punkti 8 kohaselt.

610

1.1.5.2.3.  Personaalsetele investeerimisfirmadele

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõige 5Krediidiasutused esitavad siin maksimaalse summa, mille saaks välja võtta kasutamata sihtotstarbeliste likviidsuslimiitide arvelt, mida on võimaldatud mitteavalikele investeerimisüksustele.

620

1.1.5.2.4.  Väärtpaberistamise eriotstarbelistele ettevõtjatele

Krediidiasutused esitavad siin väärtpaberistamise eriotstarbelistele ettevõtjatele võimaldatud sihtotstarbelised likviidsuslimiidid.

630

1.1.5.2.4.1.  Muude varade kui väärtpaberite ostmiseks finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõige 6Krediidiasutused esitavad maksimaalse summa, mida saab välja võtta kasutamata sihtotstarbeliste likviidsuslimiitide arvelt, mida on võimaldatud väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale, et ta saaks osta finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt muid varasid kui väärtpaberid ulatuses, milles see summa ületab praegu klientidelt ostetud varade summat, ja kui maksimaalne kasutatav limiit on lepinguga piiratud praegu ostetud varade summaga.

640

1.1.5.2.4.2.  Muu

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõike 8 punkt bKrediidiasutused esitavad siin maksimaalse summa, mille saaks välja võtta kasutamata sihtotstarbeliste likviidsuslimiitide arvelt, mida on võimaldatud väärtpaberistamise eriotstarbelistele ettevõtjatele muudel kui eespool nimetatud põhjustel. Siia kuuluvad kokkulepped, mille kohaselt krediidiasutus või investeerimisühing peab ostma varasid väärtpaberistamise eriotstarbeliselt ettevõtjalt või vahetama temaga varasid.

650

1.1.5.2.5.  Krediidiasutustele

Krediidiasutused esitavad siin krediidiasutustele võimaldatud sihtotstarbelised likviidsuslimiidid.

660

1.1.5.2.5.1.  Jaeklientide tugilaenude rahastamiseks

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõige 9Krediidiasutused esitavad maksimaalse summa, mille saaks välja võtta kasutamata sihtotstarbeliste likviidsuslimiitide arvelt, mis on antud krediidiasutustele ainsa eesmärgiga otse või kaudselt rahastada tugilaene, mis kvalifitseeruvad nõuetena klientidele kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 3 punktiga 8.Selle kirje võivad esitada ainult need krediidiasutused, mille on asutanud ja mida sponsoreerib vähemalt ühe liikmesriigi keskvalitsus või piirkondlik valitsus.

670

1.1.5.2.5.2.  Finantssektorisse mittekuuluvate klientide tugilaenude rahastamiseks

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõige 9Krediidiasutused esitavad maksimaalse summa, mille saaks välja võtta kasutamata sihtotstarbeliste likviidsuslimiitide arvelt, mis on antud krediidiasutustele ainsa eesmärgiga otse või kaudselt rahastada tugilaene, mis kvalifitseeruvad nõuetena klientidele, kes ei ole ei finantssektorisse kuuluvad kliendid komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 3 punkti 9 kohaselt ega jaekliendid komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 3 punkti 8 kohaselt.Selle kirje võivad esitada ainult need krediidiasutused, mille on asutanud ja mida sponsoreerib vähemalt ühe liikmesriigi keskvalitsus või piirkondlik valitsus.

680

1.1.5.2.5.3.  Muu

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõike 8 punkt aKrediidiasutused esitavad maksimaalse summa, mille saaks välja võtta kasutamata sihtotstarbeliste likviidsuslimiitide arvelt, mida on võimaldatud eespool nimetamata krediidiasutustele.

690

1.1.5.2.6.  Grupi või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi raames, kui kohaldatakse sooduskohtlemist

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 29Krediidiasutused esitavad maksimaalse summa, mida saaks välja võtta kasutamata sihtotstarbeliste likviidsuslimiitide arvelt, mille jaoks nad on saanud loa kohaldada madalamat väljavoolu määra vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklile 29.

700

1.1.5.2.7.  Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi või koostöövõrgustiku raames, kui hoiustav asutus käsitab limiiti likviidse varana

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõige 7Artiklis 16 osutatud skeemi või võrgustiku keskasutused esitavad maksimaalse summa, mille saaks välja võtta kasutamata sihtotstarbeliste likviidsuslimiitide arvelt, mida on võimaldatud liikmest krediidiasutusele, kui selline liikmest krediidiasutus käsitab limiiti likviidse varana vastavalt artikli 16 lõikele 2.

710

1.1.5.2.8.  Muudele finantssektorisse kuuluvatele klientidele

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõike 8 punkt cKrediidiasutused esitavad maksimaalse summa, mille saaks välja võtta muude kui eespool esitatud finantssektorisse kuuluvatele klientidele võimaldatud kasutamata sihtotstarbeliste likviidsuslimiitide arvelt.

720

1.1.6.  Muud tooted ja teenused

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõige 2Krediidiasutused esitavad siin aruande komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõikes 1 osutatud toodete ja teenuste kohta.Esitatav summa peab olema maksimaalne summa, mille saaks välja võtta nende komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 punktis 1 osutatud toodete või teenuste arvelt.Aruandluses esitatav kohaldatav kaal on pädevate asutuste määratud kaal vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõikes 2 sätestatud menetlusele.

730

1.1.6.1.  Muud bilansivälised ja tingimuslikud rahastamiskohustused

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõige 2Krediidiasutused esitavad komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõikes 1 osutatud tagatiste ning muude bilansiväliste ja tingimusliku rahastamise kohustuste summa.

740

1.1.6.2.  Kasutamata laenud ja ettemaksed suurklientidest vastaspooltele

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõige 2Krediidiasutused esitavad komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõikes 1 osutatud kasutamata laenude ja suurklientidest vastaspooltele tehtavate ettemaksete summa.

750

1.1.6.3.  Hüpoteeklaenud, mille osas on kokku lepitud, kuid mida ei ole veel kasutusse võetud

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõige 2Krediidiasutused esitavad komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõikes 1 osutatud selliste hüpoteeklaenude summa, mille osas on kokku lepitud, kuid mida ei ole veel kasutusse võetud.

760

1.1.6.4.  Krediitkaardid

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõige 2Krediidiasutused esitavad komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõikes 1 osutatud krediitkaartide summa.

770

1.1.6.5.  Arvelduskrediit

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõige 2Krediidiasutused esitavad komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõikes 1 osutatud arvelduskrediidi summa.

780

1.1.6.6.  Kavandatavad väljavoolud seoses uute erakliendi- või suurkliendilaenude andmise või pikendamisega

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõige 2Krediidiasutused esitavad komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõikes 1 osutatud uute erakliendi- või suurkliendilaenude andmise või pikendamisega seoses kavandatavate väljavoolude summa.

790

1.1.6.6.1.  Finantssektorisse mittekuuluvatele klientidele võimaldatud rahastamise ülejääk

Krediidiasutused esitavad siin artikli 32 lõike 3 punktis a osutatud finantssektorisse mittekuuluvate klientide ees võetud lepinguliste rahastamiskohustuste ja selliste klientide vastu suunatud rahaliste nõuete vahe, kui esimesed on suuremad kui viimased.

800

1.1.6.6.1.1.  Jaeklientidele võimaldatud rahastamise ülejääk

Krediidiasutused esitavad siin artikli 32 lõike 3 punktis a osutatud jaeklientide ees võetud lepinguliste rahastamiskohustuste ja selliste klientide vastu suunatud rahaliste nõuete vahe, kui esimesed on suuremad kui viimased.

810

1.1.6.6.1.2.  Finantssektorivälistele äriühingutele võimaldatud rahastamise ülejääk

Krediidiasutused esitavad siin artikli 32 lõike 3 punktis a osutatud finantssektoriväliste äriühingute ees võetud lepinguliste rahastamiskohustuste ja selliste klientide vastu suunatud rahaliste nõuete vahe, kui esimesed on suuremad kui viimased.

820

1.1.6.6.1.3.  Riikidele, mitmepoolsetele arengupankadele ja avaliku sektori asutustele võimaldatud rahastamise ülejääk

Krediidiasutused esitavad siin artikli 32 lõike 3 punktis a osutatud riikide, mitmepoolsete arengupankade ja avaliku sektori asutuste ees võetud lepinguliste rahastamiskohustuste ja selliste klientide vastu suunatud rahaliste nõuete vahe, kui esimesed on suuremad kui viimased.

830

1.1.6.6.1.4.  Muudele juriidilistele isikutele võimaldatud rahastamise ülejääk

Krediidiasutused esitavad siin artikli 32 lõike 3 punktis a osutatud muude juriidiliste isikute ees võetud lepinguliste rahastamiskohustuste ja selliste klientide vastu suunatud rahaliste nõuete vahe, kui esimesed on suuremad kui viimased.

840

1.1.6.6.2.  Muu

Krediidiasutused esitavad komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõikes 1 osutatud uute erakliendi- või suurkliendilaenude andmise või pikendamisega seoses kavandatavate väljavoolude summa, mis ei ole hõlmatud eespool.

850

1.1.6.7.  Tuletisinstrumentidest tulenevad kavandatud kohustused

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 23Krediidiasutused esitavad komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõikes 1 osutatud tuletisinstrumentidest tulenevate kavandatud kohustuste summa.

860

1.1.6.8.  Kaubanduse rahastamise bilansiväliste kirjetega seotud tooted

Krediidiasutused esitavad komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõikes 1 osutatud kaubanduse rahastamise bilansiväliste kirjetega seotud toodete või teenuste summa.

870

1.1.6.9.  Muud

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõige 2Krediidiasutused esitavad muude kui komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõikes 1 nimetatud toodete või teenuste summa.

880

1.1.7.  Muud kohustused

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõige 2, artikli 28 lõige 6 ja artikli 31 lõige 10Krediidiasutused esitavad muudest kohustustest tulenevad vahendite väljavoolud, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõikes 2, artikli 28 lõikes 6 ja artikli 31 lõikes 10..See kirje hõlmab vajaduse korral täiendavaid saldosid, mida tuleb hoida keskpanga reservides, kui nii on kokku lepitud asjaomase pädeva asutuse ja Euroopa Keskpanga või keskpanga vahel vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkti b alapunktile iii.

890

1.1.7.1.  Tegevuskuludest tulenevad kohustused

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõige 2Krediidiasutused esitavad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõikes 2 osutatud krediidiasutuse tegevuskuludest tulenevate kohustuste saldo summa.

900

1.1.7.2.  Võlaväärtpaberite vormis, kui neid ei käsitata jaehoiustena

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõige 6Krediidiasutused esitavad nende krediidiasutuse enda emiteeritud võlakirjade ja muude võlaväärtpaberite saldo summa, mis ei ole esitatud aruandluses jaehoiustena, nagu on osutatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõikes 6. See summa sisaldab ka kuponge, mis kuuluvad tasumisele järgmise 30 kalendripäeva jooksul, mis käib kõigi kõnealuste väärtpaberite kohta.

910

1.1.7.3.  Muud

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõige 10Krediidiasutused esitavad saldo summa kõigi muude järgmise 30 päeva jooksul tasumisele kuuluvate kohustuste kohta kui need, millele osutatakse delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 23–31.

920

1.2.  Tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad väljavoolud

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõige 3Krediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad väljavoolud, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3. Tagatise vahetustehingud (mis katavad tagatis-tagatise-vastu tehingud) esitatakse XXIV lisa vormil C 75.00.

930

1.2.1.  Vastaspool on keskpank

Krediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad väljavoolud, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3, kui vastaspool on keskpank.

940

1.2.1.1.  1. tasandi tagatis, v.a väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjadena

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõike 3 punkt aKrediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad vahendite väljavoolud, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3, kui vastaspool on keskpank ja laiendatud tagatis on 1. tasandi tagatis, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad.

950

1.2.1.2.  1. tasandi tagatis, milleks on väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõike 3 punkt aKrediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad vahendite väljavoolud, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3, kui vastaspool on keskpank ja laiendatud tagatis on 1. tasandi tagatis väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade kujul.

960

1.2.1.3.  2 A tasandi tagatis

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõike 3 punkt aKrediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad vahendite väljavoolud, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3, kui vastaspool on keskpank ja laiendatud tagatis on mis tahes liiki 2 A tasandi tagatis.

970

1.2.1.4.  2B tasandi tagatis, milleks on varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõike 3 punkt aKrediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad väljavoolud, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3, kui vastaspool on keskpank ja antud tagatiseks on 2B tasandi varaga kaetud väärtpaberid, mis on tagatud kas eluaseme või autoga ja mille krediidikvaliteedi aste on 1 ning mis vastavad artikli 13 lõike 2 punkti g alapunktides i, ii või iv sätestatud tingimustele.

980

1.2.1.5.  2B tasandi pandikirjad

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõike 3 punkt aKrediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad väljavoolud, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3, kui vastaspool on keskpank ja laiendatud tagatiseks on 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, mis vastavad artikli 12 lõike 1 punktis e sätestatud tingimustele.

990

1.2.1.6.  2B tasandi tagatis, milleks on varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõike 3 punkt aKrediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad väljavoolud, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3, kui vastaspool on keskpank ja antud tagatiseks on 2B tasandi varaga kaetud väärtpaberid, mis kuuluvad liikmesriigi äriühingutele või eraisikutele ja mille krediidikvaliteedi aste on 1 ning mis vastavad artikli 13 lõike 2 punkti g alapunktides iii või v sätestatud tingimustele.

1000

1.2.1.7.  Muud tagatiseks olevad 2B tasandi varad

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõike 3 punkt aKrediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad vahendite väljavoolud, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3, kui vastaspool on keskpank ja laiendatud tagatis on eespool hõlmamata 2B tasandi tagatis.

1010

1.2.1.8.  Tagatis, milleks on mittelikviidsed varad

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/91 artikli 28 lõike 3 punkt g.Krediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad väljavoolud, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3, kui vastaspool on keskpank ja laiendatud tagatiseks on mittelikviidsed varad.

1020

1.2.2.  Vastaspool on muu kui keskpank

Krediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad väljavoolud, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3, kui vastaspool ei ole keskpank.

1030

1.2.2.1.  1. tasandi tagatis, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõike 3 punkt aKrediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad väljavoolud, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3, kui vastaspool ei ole keskpank ja laiendatud tagatis on 1. tasandi tagatis, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad.

1040

1.2.2.2.  1. tasandi tagatis, milleks on väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõike 3 punkt bKrediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad väljavoolud, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3, kui vastaspool ei ole keskpank ja laiendatud tagatis on 1. tasandi tagatis väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjadena.

1050

1.2.2.3.  2 A tasandi tagatis

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõike 3 punkt cKrediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad väljavoolud, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3, kui vastaspool ei ole keskpank ja laiendatud tagatis on 2 A tasandi tagatis.

1060

1.2.2.4.  2B tasandi tagatis, milleks on varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõike 3 punkti d alapunkt iKrediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad vahendite väljavoolud, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3, kui vastaspool ei ole keskpank ja antud tagatiseks on 2B tasandi varaga kaetud väärtpaberid, mis on tagatud kas eluaseme või autoga ja mille krediidikvaliteedi aste on 1 ning mis vastavad artikli 13 lõike 2 punkti g alapunktides i, ii või iv sätestatud tingimustele.

1070

1.2.2.5.  2B tasandi pandikirjad

Krediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad väljavoolud, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3, kui vastaspool ei ole keskpank ja laiendatud tagatiseks on 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, mis vastavad artikli 12 lõike 1 punktis e sätestatud tingimustele.

1080

1.2.2.6.  Tagatis, milleks on 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõike 3 punkt eKrediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad vahendite väljavoolud, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3, kui vastaspool ei ole keskpank ja antud tagatiseks on 2B tasandi varaga kaetud väärtpaberid, mis kuuluvad liikmesriigi äriühingutele või eraisikutele ja mille krediidikvaliteedi aste on 1 ning mis vastavad artikli 13 lõike 2 punkti g alapunktides iii või v sätestatud tingimustele.

1090

1.2.2.7.  Muud tagatiseks olevad 2B tasandi varad

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõike 3 punkt fKrediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad vahendite väljavoolud, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3, kui vastaspool ei ole keskpank ja laiendatud tagatis on eespool hõlmamata 2B tasandi tagatis.

1100

1.2.2.8.  Tagatis, milleks on mittelikviidsed varad

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõike 3 punkt gKrediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad väljavoolud, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3, kui vastaspool ei ole keskpank ja laiendatud tagatiseks on mittelikviidsed varad.

1110

1.2.2.8.1.  Vastaspool on keskvalitsus, avaliku sektori asutus <= riskikaal 20 %, mitmepoolne arengupank

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõike 3 punkti d alapunkt iiKrediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad väljavoolud, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3, kui tagatiseks on mittelikviidne vara ja vastaspool on keskvalitsus, avaliku sektori asutus, kelle riskikaal on väiksem kui 20 %, või mitmepoolne arengupank.

1120

1.2.2.8.2.  Muu vastaspool

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõike 3 punkti g alapunkt iiKrediidiasutused esitavad siin tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad väljavoolud, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3, kui vastaspool ei ole keskpank, keskvalitsus, avaliku sektori asutus, kelle riskikaal on väiksem kui 20 %, või mitmepoolne arengupank ja laiendatud tagatiseks on mittelikviidne vara.

1130

1.3.  Tagatise vahetustehingutest tuleneva väljavoolu kogusumma

XXIV lisa veeru 050 vormist C75.00 tulenevate väljavoolude summa esitatakse veerus 060.

MEMOKIRJED

1140

2.  Jaevõlakirjad, mille järelejäänud tähtaeg on lühem kui 30 kalendripäeva

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõige 6Krediidiasutused esitavad siin selliste emiteeritud võlakirjade ja muude väärtpaberite summa, mida müüakse ainult jaeturul ja hoitakse jaekontol. Need jaevõlakirjad tuleb esitada ka jaehoiuste vastavas kategoorias, nagu osutatakse jaehoiuste kirjelduses (ridade 030–110 juhis).

1150

3.  Väljavoolude arvutamisest välja jäetud jaehoiused

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõige 4Krediidiasutused esitavad siin need hoiuste kategooriad, mis jäetakse väljavoolude arvutusest välja, kui täidetud on artikli 25 lõike 4 punkti a või b tingimused (st kui hoiustajal ei ole 30 kalendripäeva jooksul lubatud hoiust välja võtta või 30 kalendripäeva jooksul toimuva ennetähtaegse väljavõtmise korral tuleb maksta leppetrahvi).

1160

4.  Hindamata jaehoiused

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõige 3Krediidiasutused esitavad siin need jaehoiused, mille suhtes ei ole läbi viidud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõikes 2 ette nähtud hindamist või mille hindamine ei ole lõppenud.Need hoiused tuleb esitada ka hoiuste 2. kategoorias, mille suhtes kohaldatakse kõrgemaid väljavoolu määrasid, nagu osutatakse rea 070 juhises.

1170

5.  Likviidsete vahendite väljavoolud, millest arvestatakse maha nendega vastastikuses sõltuvuses olevate vahendite sissevoolud

Krediidiasutused esitavad kõigi selliste kohustuste ja bilansiväliste kohustuste saldo, mille likviidsete vahendite väljavooludest on maha arvatud nendega vastastikuses sõltuvuses olevate likviidsete vahendite sissevoolud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklile 26.

 

6.  Tegevushoiused, mida hoitakse, et saada väljakujunenud tegevussuhte raames kliiring- või hoiuteenuseid, rahavoogude juhtimise teenuseid või muid võrreldavaid teenuseid

Krediidiasutused esitavad siin aruande punktis 1.1.2.1 osutatud tegevushoiuste kohta järgmiste vastaspoolte kaupa:

— krediidiasutused;

— finantssektorisse kuuluvad kliendid, välja arvatud krediidiasutused;

— riigid, keskpangad, mitmepoolsed arengupangad ja avaliku sektori asutused;

— muud kliendid.

1180

6.1.  Võimaldanud krediidiasutused

Krediidiasutused esitavad punktis 1.1.2.1 osutatud, krediidiasutuste võimaldatud tegevushoiuste saldo summa.

1190

6.2.  Võimaldanud muud finantssektorisse kuuluvad kliendid kui krediidiasutused

Krediidiasutused esitavad punktis 1.1.2.1 osutatud, muude finantssektorisse kuuluvate klientide kui krediidiasutuste võimaldatud tegevushoiuste saldo summa.

1200

6.3.  Võimaldanud riigid, keskpangad, mitmepoolsed arengupangad ja avaliku sektori asutused

Krediidiasutused esitavad punktis 1.1.2.1 osutatud, riikide, keskpankade, mitmepoolsete arengupankade ja avaliku sektori asutuste võimaldatud tegevushoiuste saldo summa.

1210

6.4.  Võimaldanud muud kliendid

Krediidiasutused esitavad punktis 1.1.2.1 osutatud, muude finantssektorisse kuuluvate klientide (muud kui eespool nimetatud ja jaehoiustega seotud kliendid) võimaldatud tegevushoiuste saldo summa.

 

7.  Mittetegevushoiused, mida hoiavad finantssektorisse kuuluvad kliendid ja muud kliendid

Krediidiasutused esitavad siin aruande punktides 1.1.3.2 ja 1.1.3.3 osutatud mittetegevushoiuste kohta järgmiste vastaspoolte kaupa:

— krediidiasutused;

— finantssektorisse kuuluvad kliendid, välja arvatud krediidiasutused;

— riigid, keskpangad, mitmepoolsed arengupangad ja avaliku sektori asutused;

— muud kliendid.

1220

7.1.  Võimaldanud krediidiasutused

Krediidiasutused esitavad punktis 1.1.3.2 osutatud, krediidiasutuste võimaldatud mittetegevushoiuste saldo summa.

1230

7.2.  Võimaldanud muud finantssektorisse kuuluvad kliendid kui krediidiasutused

Krediidiasutused esitavad punktis 1.1.3.2 osutatud, muude finantssektorisse kuuluvate klientide kui krediidiasutuste võimaldatud mittetegevushoiuste saldo summa.

1240

7.3.  Võimaldanud riigid, keskpangad, mitmepoolsed arengupangad ja avaliku sektori asutused

Krediidiasutused esitavad punktis 1.1.3.3 osutatud, riikide, keskpankade, mitmepoolsete arengupankade ja avaliku sektori asutuste võimaldatud mittetegevushoiuste saldo summa.

1250

7.4.  Võimaldanud muud kliendid

Krediidiasutused esitavad punktis 1.1.3.3 osutatud, muude finantssektorisse kuuluvate klientide (muud kui eespool nimetatud ja jaehoiustega seotud kliendid) võimaldatud mittetegevushoiuste saldo summa.

1260

8.  Finantssektorisse mittekuuluvate klientide rahastamiskohustused

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt aKrediidiasutused esitavad finantssektorisse mittekuuluvate klientide ees võetud 30 päeva jooksul rahastamise laiendamise lepinguliste kohustuste saldo.Selle punkti tähenduses hõlmavad lepingulised kohustused ainult neid kohustusi, mida ei käsitata likviidsete vahendite väljavooluna.

1270

9.  1. tasandi varad, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, mis on antud tagatiseks tuletisinstrumentidele

Krediidiasutused esitavad määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud lepingutele ja krediidituletisinstrumentidele tagatiseks antud 1. tasandi muude kui väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade turuväärtuse.

1280

10.  Väärtpaberite rahastamise tehingute seire

Krediidiasutused esitavad kooskõlas delegeeritud õigusaktiga, mille komisjon võtab vastu kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 423 lõikega 3 väärtpaberite finantseerimise tehingute tagatiseks antud tagatise kogusumma, kui asjaomase vahetuskursi muutus võiks vallandada tagatise väljavoolu krediidiasutusest, sest väärtpaberite rahastamise tehingu üks pool noteeritakse teisiti kui teine pool.

 

11.  Grupisisesed või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisesed vahendite väljavoolud

Krediidiasutused esitavad siin kõik punktis 1 esitatud tehingud, kui vastaspool on krediidiasutuse emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutusega seotud direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses, või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud sama krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liige või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 osutatud keskasutus või osapool võrgustikus või koostööd tegevas grupis.

1290

11.1.  Millest: finantssektorisse kuuluvatele klientidele

Krediidiasutused esitavad punktis 1.1 esitatud finantssektorisse kuuluvatele klientidele võimaldatud kogusumma punkti 11 ulatuses.

1300

11.2.  Millest: finantssektorisse mittekuuluvatele klientidele

Krediidiasutused esitavad jao punktis 1.1 esitatud finantssektorisse mittekuuluvatele klientidele võimaldatud kogusumma punkti 11 ulatuses.

1310

11.3.  Millest: tagatud

Krediidiasutused esitavad punktis 1.2 esitatud tagatud tehingute kogusumma punkti 11 ulatuses.

1320

11.4.  Millest: krediidilimiidid, mille suhtes ei kohaldata sooduskohtlemist

Krediidiasutused esitavad maksimaalse summa, mida saaks välja võtta punktis 1.1.5.1 osutatud kasutamata sihtotstarbeliste krediidilimiitide arvelt, mida on võimaldatud punkti 11 kohaldamisalasse kuuluvatele üksustele, mille jaoks nad on saanud loa kohaldada madalamat väljavoolu määra vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklile 29.

1330

11.5.  Millest: likviidsuslimiidid, mille suhtes ei kohaldata sooduskohtlemist

Krediidiasutused esitavad maksimaalse summa, mida saaks välja võtta punktis 1.1.5.2 osutatud kasutamata sihtotstarbeliste krediidilimiitide arvelt, mida on võimaldatud punkti 11 kohaldamisalasse kuuluvatele üksustele, mille jaoks nad on saanud loa kohaldada madalamat väljavoolu määra vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklile 29.

1340

11.6.  Millest: tegevushoiused

Krediidiasutused esitavad punktis 1.1.2 esitatud hoiuste summa punkti 11 kohaldamisalasse kuuluvatele üksustele.

1350

11.7.  Millest: mittetegevushoiused

Krediidiasutused esitavad punkti 11 kohaldamisalasse kuuluvatelt üksustelt saadaoleva, punktis 1.1.3 esitatud hoiuste saldo summa.

1360

11.8.  Millest: kohustused võlaväärtpaberite vormis, kui neid ei käsitata jaehoiustena

Krediidiasutused esitavad selliste punktis 1.1.7.2 toodud võlaväärtpaberite saldo summa, mida hoiavad punkti 11 kohaldamisalasse kuuluvad üksused.

1370

12.  Välisvaluuta väljavoolud

See kirje esitatakse ainult juhul, kui aruanne esitatakse valuutas, mille suhtes kohaldatakse eraldi aruandlust.Ainult olulise valuuta aruandluse puhul esitavad krediidiasutused tuletisinstrumentidest (esitatakse punktis 1.1.4.5) tulenevate väljavoolude osakaalu, mis on seotud 30 päeva jooksul aeguvatest erinevate valuutade intressimäära vahetustehingutest, välisvaluuta hetke- ja forvardtehingutest tulenevate välisvaluuta peamiste vooludega vastavas olulises valuutas. Tasaarvestamist vastaspoolega võib kohaldada ainult selles valuutas toimuvatele vooludele, näiteks vastaspool A: EUR +10 ja vastaspool A: EUR –20, mis esitatakse väljavooluna EUR 10. Kõigi vastaspoolte vahel tasaarvestamist ei tehta, näiteks vastaspool A: EUR –10, vastaspool B: EUR +40, mis aruandluses esitatakse väljavooluna EUR 10 veerus 73.00 (ja sissevool EUR 40 veerus 74.00).

1380

13.  Kolmandatest riikidest tulenevad väljavoolud – ülekandepiirangud või mittekonverteeritavad valuutad

Krediidiasutused esitavad siin sellistest kolmandatest riikidest tulenevad likviidsete vahendite väljavoolud, kus kehtivad ülekandepiirangud, või mis on noteeritud mittekonverteeritavates valuutades.

1390

14.  Täiendavad saldod, mis tuleb paigutada keskpanga reservidesse

Krediidiasutused esitavad vajaduse korral selliste täiendavate saldode summa, mida tuleb hoida keskpanga reservides, kui nii on kokku lepitud asjaomase pädeva asutuse ja Euroopa Keskpanga või keskpanga vahel vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkti b alapunktile iii.

LIKVIIDSUSE ARUANDLUS (3. OSA: VAHENDITE SISSEVOOL)

2.   Vahendite sissevool

2.1.   Üldised märkused

1. Käesolevas kokkuvõtlikus vormis esitatakse komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/61 sätestatud likviidsuskatte nõude täitmise aruandluseks vajalik teave järgneva 30 päeva põhjal mõõdetud likviidsete vahendite sissevoolu kohta. Halli värvi andmeväljasid ei pea krediidiasutused täitma.

2. Krediidiasutused esitavad vormi komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 4 lõikes 5 osutatud valuutades.

3. Kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikliga 32 on sätestatud, et

i. likviidsete vahendite sissevool koosneb ainult vahendite lepingupõhisest sissevoolust, mis tuleneb riskipositsioonidest, mille tasumise tähtaeg ei ole möödunud ning mille puhul krediidiasutusel ei ole põhjust eeldada, et 30 päeva jooksul esineb kohustuste mittetäitmist;

ii. likviidsete vahendite sissevool arvutatakse, korrutades lepinguliste nõuete eri kategooriate saldod komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/61 sätestatud määradega.

4. Grupisisesed või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisesed vahendite sissevoolud (välja arvatud grupi liikme või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikme võimaldatud kasutamata krediidi- või likviidsuslimiitidest tulenevad sissevoolud, kui pädev asutus on andnud loa kohaldada soodustingimustel sissevoolu määra) määratakse vastavatesse kategooriatesse. Kaalumata summad esitatakse täiendavalt memokirjetena vormi 4. jaos (read 460–480).

5. Kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõikega 6 ei esita krediidiasutused teavet vahendite sissevoolu kohta mis tahes likviidsetest varadest, mille kohta esitatakse teave kooskõlas kõnealuse määruse II jaotisega, välja arvatud varadega seoses tasumisele kuuluvad maksed, mida ei ole kajastatud vara turuväärtuses.

6. Sissevoolud, mis võetakse vastu kolmandatest riikidest, kus kehtivad ülekandepiirangud, või mis on noteeritud mittekonverteeritavates valuutades, esitatakse punktide 1.1, 1.2 või 1.3 vastavatel ridadel. Sissevoolud esitatakse täies ulatuses, sõltumata sissevoolude summast kolmandas riigis või valuutast.

7. Rahalisi nõudeid, mis tulenevad krediidiasutuse enda või seotud üksuse emiteeritud väärtpaberitest, võetakse arvesse netopõhiselt, kohaldades sissevoolu määra, mis põhineb alusvara suhtes komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkti h kohaselt kohaldataval sissevoolu määral.

8. Kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32

9. tasandi varadega seotud ridadel ainult aktsepteeritav osa (vt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 12 lõike 1 punkti c alapunktid i–iii ja artikli 10 lõike 1 punkt d. Kui teatud vara kasutatakse tagatisena, kuid summas, mis on selle osa ülejääk, mida võib aktsepteerida likviidsete varadena, esitatakse ülejäägi summa mittelikviidsete vahendite jaos; 2 A tasandi varad esitatakse vastaval 2 A tasandi vara lõikega 7 ei esita krediidiasutused teavet vahendite sissevoolu kohta, mis tuleneb mis tahes uute kohustuste võtmisest.

10. Kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 4 lõikega 5 kindlaks tehtud olulise valuuta korral hõlmavad aruandluses esitatud saldod ainult neid, mis on noteeritud olulises valuutas, et tagada valuutakursside erinevuste korrektne kajastamine. See võib tähendada, et olulise valuuta vormil esitatakse ainult tehingu üks pool. Näiteks välisvaluutas olevate tuletisinstrumentide puhul võivad krediidiasutused maha arvata sissevoolud ja väljavoolud kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikliga 21 ainult siis, kui need on noteeritud samas valuutas.

11. Käesoleva vormi veergude struktuuri eesmärk on hõlmata vahendite sissevoolu ülempiire, mida kohaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklile 33. Seetõttu põhineb vorm kolmel veergude rühmal, üks rühm iga ülempiiri käsitluse jaoks (75 % ülempiir, 90 % ülempiir ja vabastus ülempiirist). Krediidiasutused, kes esitavad konsolideeritud aruande, võivad kasutada rohkem kui üht sellist veergude rühma, kui samas konsolideerimises hõlmatud eri üksused kvalifitseeruvad erinevatele ülempiiri käsitlustele.

12. Mis puutub konsolideerimisse, siis konsolideeritakse kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 2 lõike 3 punktiga c kolmandas riigis asuva tütarettevõtja likviidsete vahendite sissevoolu, mille suhtes kohaldatakse vastavalt kõnealuse kolmanda riigi õigusaktidele, millega kehtestatakse likviidsuskatte nõue, madalamaid määrasid, kui on sätestatud määruse III jaotises, vastavalt kolmanda riigi õigusaktidega ette nähtud madalamatele määradele.

13. Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/61 osutatakse ainult määradele ja väärtuskärbetele ning vormis kasutatav sõna „kaal” viitab neile asjakohases kontekstis. Käesolevas lisas tähendab sõna „kaalutud” üldmõistet, mis osutab pärast vastavate väärtuskärbete, määrade ja mis tahes muude asjaomaste täiendavate juhiste (nt tagatud laenamise ja rahastamise korral) kohaldamist arvutatud summale (nt tagatud laenamise ja rahastamise korral). Käesolevate juhistega kaasas olevatele vormidele on lisatud mõned memokirjed. Kuigi need ei ole suhtarvu enda arvutamiseks tingimata vajalikud, on nende täitmine siiski nõutav. Need kirjed annavad vajalikku teavet, et võimaldada pädeval asutusel teostada krediidiasutuse likviidsusnõuetele vastavuse piisav hindamine. Mõnel juhul esitavad need vormide põhijagude kirjete detailsema jaotuse, samas kui teistel juhtudel peegeldavad täiendavaid likviidsusressursse, millele krediidiasutused võivad juurde pääseda.

2.2.   Konkreetsed märkused tagatud laenuandmistehingute ja kapitaliturupõhiste tehingute kohta

1. Vormis liigitatakse tagatud voolud alusvara kvaliteedi või kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varade usaldusväärsuse järgi. Tagatise vahetustehingute jaoks on ette nähtud XXIV LISA eraldi vorm C 75.00. Tagatise vahetustehinguid, mis on tagatis-tagatise-vastu tehingud, ei esitata XXIV lisa sissevoolu vormil (XXIV LISA C 74.00), mis hõlmab üksnes raha-tagatise-vastu tehinguid.

2. Olulise valuuta tootluse korral hõlmavad aruandluses esitatud saldod ainult neid, mis on noteeritud olulises valuutas, et tagada valuutakursside erinevuste korrektne kajastamine. See võib tähendada, et olulise valuuta vormil esitatakse ainult tehingu üks pool. Seega võivad pöördrepotehingud tekitada negatiivse sissevoolu. Samas kirjes esitatud pöördrepotehingud (positiivsed ja negatiivsed) liidetakse. Kui summa on positiivne, esitatakse see sissevoolu vormil. Kui summa on negatiivne, esitatakse see väljavoolu vormil. Seda meetodit kasutatakse repotehingute suhtes ümberpöördult.

3. Krediidiasutused esitavad aruandluses ainult 1. tasandi, 2 A tasandi ja 2B tasandi varad, mis kvalifitseeruvad likviidseteks varadeks kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 II jaotisega. Kui tegemist on 1. tasandi, 2 A tasandi või 2B tasandi tagatisega, kuid see ei kvalifitseeru likviidseks varaks kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 II jaotisega, esitatakse see kui mittelikviidne vara. Sarnaselt, kui krediidiasutus võib aktsepteerida ainult osa oma välisvaluutas olevatest aktsiatest või välisvaluutas olevatest keskvalitsuse või panga varadest või riigi omavääringus olevatest keskvalitsuse või keskpanga varadest oma kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varade hulgas, esitatakse 1. tasandi, 2 A tasandi ja 2B real, isegi kui järgitakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli kohast likviidsuse alternatiivset meetodit.

2.3.   Konkreetsed märkused seoses arveldamise ja forvardtehingutega

Krediidiasutused esitavad aruandluses 30 päeva jooksul algavatest ja pärast 30 päeva möödumist tähtaeguvatest forvardrepotehingutest tulenevad sissevoolud. Saadav sissevool esitatakse {vormil C 74.00; real 260} („muud sissevoolud”), pärast likviidsuskattekordaja väärtuskärpe kohaldamist vastaspoolele üleantavate varade netoturuväärtuses. Kui vara ei ole „likviidne vara” esitatakse saadav sissevool täies mahus. Tagatisena panditud vara esitatakse vormil C 72.00, kui krediidiasutus hoiab vara aruandekuupäeval oma raamatupidamises ja see täidab asjaomased tingimused.

Krediidiasutused esitavad aruandluses 30 päeva jooksul algavatest ja 30 päeva pärast tähtaeguvatest forvardrepotehingutest, pöördrepotehingutest ja tagatise vahetustehingutest tulenevad sissevoolud, kui vahendite sissevoolu tekitab algne pool. Repotehingu korral esitatakse saadav sissevool {veerus 74.00; real 260} („muud sissevoolud”), pärast likviidsuskattekordaja väärtuskärpe kohaldamist vastaspoolele üleantavate varade netoturuväärtuses. Kui saadav summa on väiksem kui tagatisena väljalaenatava vara turuväärtus (pärast likviidsuskattekordaja väärtuskärpe kohaldamist), esitatakse vahe väljavooluna vormil C 73.00. Kui vara ei ole „likviidne vara”, esitatakse saadav sissevool täies mahus. Tagatisena panditud vara esitatakse vormil C 72.00, kui krediidiasutus hoiab vara aruandekuupäeval oma raamatupidamises ja see täidab asjaomased tingimused. Pöördrepotehingu puhul, kui tagatisena saadava vara turuväärtus on pärast asjaomase likviidsuskattekordaja väärtuskärpe kohaldamist (kui vara kvalifitseerub likviidseks varaks) suurem kui laenatav rahaline summa, esitatakse vahe sissevooluna {vormil C 74.00; real 260} („muud sissevoolud”). Tagatise vahetustehingute puhul, kui varade esialgse vahetuse kogumõju (võttes arvesse likviidsuskattekordaja väärtuskärpeid) tekitab sissevoolu, esitatakse see sissevool {vormil C 74.00; real 260} („muud sissevoolud”).

Forvardrepotehingutel, forvardpöördrepotehingutel ja forvardtagatisvahetustehingutel, mis algavad ja tähtaeguvad likviidsuskattekordaja 30 päeva jooksul, ei ole mingit mõju panga likviidsuskattekordajale ja need võib jätta esitamata.

2.4.   Likviidsuskattekordaja sissevoole käsitlev otsustamisskeem vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklile 32, artiklile 33 ja artiklile 34

1. Otsustamisskeem ei piira memokirjete täitmist. Otsustamisskeem on juhiste osa, milles täpsustatakse iga aruandluskirje määramise hindamiskriteeriumide prioriseerimist, et kindlustada ühtlane ja võrreldav aruandlus. Otsustamisskeemi läbikäimisest üksi ei piisa, krediidiasutused peavad alati toimima ülejäänud juhiste kohaselt.

2. Lihtsuse huvides ei ole otsustamisskeemis lõppsummasid ja vahesummasid; see aga ei tähenda tingimata seda, et neid ei tule ka aruandluses esitada.

2.4.1.   XXIV LISA vormi C 74.00 ridu käsitlev otsustamisskeem



Nr

Kirje

Otsus

Aruandlus

1

Sissevool, mis vastab artiklis 32 sätestatud tegevuskriteeriumidele, näiteks:

— tasumise tähtaeg ei ole möödunud (artikli 32 lõige 1)

— Krediidiasutusel ei ole põhjust eeldada, et 30 kalendripäeva jooksul esineb kohustuste mittetäitmist (artikli 32 lõige 1)

— Krediidiasutused ei võta arvesse vahendite sissevoolu, mis tuleneb mis tahes uue kohustuse võtmisest (artikli 32 lõige 7)

— Ühtegi sissevoolu ei esitata juhul, kui sissevoolud on juba väljavooludest maha võetud (artikkel 26)

— Krediidiasutused ei võta arvesse vahendite sissevoolu, mis tuleneb mis tahes likviidsetest varadest, millele on osutatud II jaotises, välja arvatud varadega seoses tasumisele kuuluvatest maksetest, mis ei ole kajastatud vara turuväärtuses (artikli 32 lõige 6)

Ei

Aruandluses ei esitata

Jah

Nr 2

2

Forvardtehing

Jah

Nr 3

Ei

Nr 5

3

Aruandekuupäevale järgneval päeval sõlmitud forvardtehingud;

Jah

Aruandluses ei esitata

Ei

Nr 4

4

Forvardtehingud, mis algavad enne ja tähtaeguvad pärast 30 päeva möödumist

Jah

Aruandluses ei esitata

Ei

Rida 260, punkt 1.1.12.

5

Grupisisesed või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisesed vahendite sissevoolud

Jah

Nr 6

Ei

Nr 7

6

Grupi liikme või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikme võimaldatud kasutamata krediidi- või likviidsuslimiitidest tulenevad sissevoolud, kui pädev asutus on andnud loa kohaldada kõrgemat sissevoolu määra (artikkel 34

Jah

Rida 250, punkt 1.1.11.

Ei

Nr 7

7

Tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad sissevoolud, välja arvatud tuletisinstrumendid (artikli 32 lõike 3 punktid b–c; e–f)

Jah

Nr 23

Ei

Nr 8

8

Rahalised nõuded, mis tulenevad 30 kalendripäeva jooksul tähtaeguvatest väärtpaberitest (artikli 32 lõike 2 punkti a alapunkt i)

Jah

Rida 190, punkt 1.1.5.

Ei

Nr 9

9

Kaubanduse rahastamise tehingutest tulenevad sissevoolud (artikli 32 lõike 2 punkti a alapunkt ii)

Jah

Rida 180, punkt 1.1.4.

Ei

Nr 10

10

Varad, mille lepinguline lõpptähtaeg on määratlemata (artikli 32 lõike 3 punkt i)

Jah

Nr 11

Ei

Nr 12

11

Intress ja miinimummaksed, mis tulenevad määratlemata lepingulise lõpptähtajaga varadest, mis kuuluvad lepingu kohaselt tasumisele ja millega on seotud tegelik rahavoog järgmise 30 päeva jooksul

Jah

Nr 12

Ei

Rida 200, punkt 1.1.6.

12

Rahalised nõuded, mis tulenevad olulistesse indeksitesse kaasatud omakapitaliinstrumentide positsioonidest, tingimusel et neid ei arvestata topelt likviidsete varadega (artikli 32 lõike 2 punkt b)

Jah

Rida 210, punkt 1.1.7.

Ei

Nr 13

13

Kasutamata krediidi- või likviidsuslimiidid ja muud limiidid, mida on võimaldanud keskpangad, tingimusel et likviidseid varasid ei arvestata topelt (artikli 32 lõike 3 punkt g)

Jah

Rida 220, punkt 1.1.8.

Ei

Nr 14

14

Sissevoolud, mis tulenevad selliste saldode vabastamisest, mida hoitakse regulatiivsete nõuete kohaselt eraldatud kontodel kliendi kaubeldavate varade kaitseks (artikli 32 lõige 4)

Jah

Rida 230, punkt 1.1.9.

Ei

Nr 15

15

Tuletisinstrumentide raha sissevoolud, millest on arvatud maha vastaspool ja tagatis (artikli 32 lõige 5)

Jah

Rida 240, punkt 1.1.10.

Ei

Nr 16

16

Väljavooludega seotud sissevoolud kooskõlas artikli 31 lõikes 9 osutatud tugilaenu siduvate laenuandmiskohustustega (artikli 32 lõike 3 punkt a)

Jah

Rida 170, punkt 1.1.3.

Ei

Nr 17

17

Rahalised nõuded keskpankade ja finantssektorisse kuuluvate klientide vastu (artikli 32 lõige 2 punkt a)

Jah

Nr 21

Ei

Nr 18

18

Rahalised nõuded finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu (välja arvatud keskpangad), mis ei vasta põhimaksele (artikli 32 lõige 2)

Jah

Rida 040, punkt 1.1.1.1.

Ei

Nr 19

19

Muud rahalised nõuded finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu (välja arvatud keskpangad) (artikli 32 lõike 3 punkt a)

Jah

Nr 20

Ei

Rida 260, punkt 1.1.12.

20

Muud rahalised nõuded finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu (välja arvatud keskpangad) (artikli 32 lõike 3 punkt a)

Nr 20.1

Jaekliendid

Jah

Rida 060, punkt 1.1.1.2.1.

Ei

Nr 20.2

Nr 20.2

Finantssektori-välised äriühingud

Jah

Rida 070, punkt 1.1.1.2.2.

Ei

Nr 20.3

Nr 20.3

Riigid, mitmepoolsed arengupangad ja avaliku sektori asutused

Jah

Rida 080, punkt 1.1.1.2.3.

Ei

Rida 090, punkt 1.1.1.2.4.

21

Sissevoolud finantssektorisse kuuluvatelt klientidel, mis liigitatakse tegevushoiusteks (artikli 32 lõike 3 punkt d)

Jah

Nr 22

Ei

Nr 23

22

Krediidiasutus saab kindlaks teha vastava sümmeetrilise sissevoolu määra (artikli 32 lõike 3 punkt d)

Jah

Rida 120, punkt 1.1.2.1.1.

Ei

Rida 130, punkt 1.1.2.1.2.

23

Rahalised nõuded keskpankade vastu (artikli 32 lõike 2 punkt a)

Jah

Rida 150, punkt 1.1.2.2.1.

Ei

Rida 160, punkt 1.1.2.2.2.

24

Tagatise vahetustehing (artikli 32 lõike 3 punkt e)

Jah

Rida 410, punkt 1.3 (1)

Ei

Nr 25

25

Tagatis, mis kvalifitseerub likviidseks varaks (artikli 32 lõike 3 punkt b)

Jah

Nr 26

Ei

Nr 27

26

Tagatud rahastamistehing (artikli 32 lõike 3 punkt b)

Nr 26.1

Tagatist kasutatakse lühikeste positsioonide katmiseks

Jah

Rida 360, punkt 1.2.2.

Ei

Nr 26.2

Nr 26.2

1. tasandi tagatis, välja arvatud väga kõrge krediidi-kvaliteediga pandikirjad

Jah

Rida 290, punkt 1.2.1.1.

Ei

Nr 26.3

Nr 26.3

1. tasandi tagatis, mis on väga kõrge krediidi-kvaliteediga pandikirjad

Jah

Rida 300, punkt 1.2.1.2.

Ei

Nr 26.4

Nr 26.4

2 A tasandi tagatis

Jah

Rida 310, punkt 1.2.1.3.

Ei

Nr 26.5

Nr 26.5

Tagatis, milleks on 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud)

Jah

Rida 320, punkt 1.2.1.4.

Ei

Nr 26.6

Nr 26.6

Tagatis, milleks on 2B tasandi kõrge krediidi-kvaliteediga pandikirjad

Jah

Rida 330, punkt 1.2.1.5.

Ei

Nr 26.7

Nr 26.7

Tagatis, milleks on 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (äriühingutele või eraisikutele antud laenud)

Jah

Rida 340, punkt 1.2.1.6.

Ei

Rida 350, punkt 1.2.1.7.

27

Tagatis, mis ei kvalifitseeru likviidseks varaks (artikli 32 lõike 3 punkt b)

Nr 27.1

Võimenduslaenud: tagatis ei ole likviidne

Jah

Rida 380, punkt 1.2.3.1.

Ei

Nr 27.2

Nr 27.2

Tagatis on mittelikviidne omakapital

Jah

Rida 390, punkt 1.2.3.2.

Ei

Rida 400, punkt 1.2.3.3.

(1)   Tagatise vahetustehingud tuleb täiendavalt esitada XXIV LISA vormil C 75.00.

2.4.2.   XXIV LISA vormi C 74.00 veerge käsitlev otsustamisskeem



Nr

Kirje

Otsus

Aruandlus

1

Kooskõlas artiklite 32, 33 ja 34 ning kooskõlas 1. jaos („Vormi C 74.00 ridu käsitlev otsustamisskeem”) sätestatud klassifikatsiooniga XXIV LISA vormi C 74.00 ridadel 010–430 esitatav sissevool

Ei

Aruandluses ei esitata

Jah

Nr 2

2

Tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad sissevoolud, välja arvatud tuletisinstrumendid (artikli 32 lõike 3 punktid b–c; e–f)

Jah

Nr 11

Ei

Nr 3

3

Osaline vabastus vahendite sissevoolu ülempiiri kohaldamisest (artikli 33 lõiked 2–5)

Jah

Nr 4

Ei

Nr 6

4

Osaline vabastus vahendite sissevoolu ülempiiri kohaldamisest (artikli 33 lõiked 2–5)

Nr 4.1

Sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vabastatud sissevoolu osa

—

Nr 5

Nr 4.2

Sissevoolu osa, mis ei ole vabastatud sissevoolu ülempiiri kohaldamisest

—

Nr 7

5

Sissevoolu osa, mis on vabastatud 75 % sissevoolu ülempiiri kohaldamisest ja mille suhtes kohaldatakse sissevoolu 90 % ülempiiri (artikli 33 lõige 4 ja artikli 33 lõige 5)

Jah

Nr 9

Ei

Nr 10

6

Sissevool, mille suhtes kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri (artikli 33 lõige 1)

Jah

Nr 7

Ei

Nr 8

7

Sissevool, mille suhtes kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri (artikli 33 lõige 1)

Nr 7.1

Rahalised nõuded/maksimaalne summa, mida saab kasutusele võtta

Rahalised nõuded/maksimaalne summa, mida saab kasutusele võtta

Veerg 010

Nr 7.2

Kohaldatav kaal

—

Veerg 080

Nr 7.3

Vahendite sissevool

—

Veerg 140

8

Sissevool, mille suhtes kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri (artikli 33 lõige 4 ja artikli 33 lõige 5)

Jah

Nr 9

Ei

Nr 10

9

Sissevool, mille suhtes kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri (artikli 33 lõige 4 ja artikli 33 lõige 5)

Nr 9.1

Rahalised nõuded/maksimaalne summa, mida saab kasutusele võtta

—

Veerg 020

Nr 9.2

Kohaldatav kaal

—

Veerg 090

Nr 9.3

Vahendite sissevool

—

Veerg 150

10

Sissevool, mis on täielikult vabastatud sissevoolu ülempiiri kohaldamisest (artikli 33 lõiked 2–3)

Nr 10.1

Rahalised nõuded/maksimaalne summa, mida saab kasutusele võtta

—

Veerg 030

Nr 10.2

Kohaldatav kaal

—

Veerg 100

Nr 10.3

Vahendite sissevool

—

Veerg 160

11

Tagatud rahastamistehingud, kui tagatis kvalifitseerub likviidseks varaks

Jah

Nr 12

Ei

Nr 3

12

Osaline vabastus vahendite sissevoolu ülempiiri kohaldamisest (artikli 33 lõiked 2–5)

Jah

Nr 13

Ei

Nr 15

13

Osaline vabastus vahendite sissevoolu ülempiiri kohaldamisest (artikli 33 lõiked 2–5)

Nr 13.1

Sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vabastatud sissevoolu osa

—

Nr 14

Nr 13.2

Sissevoolu osa, mis ei ole vabastatud sissevoolu ülempiiri kohaldamisest

—

Nr 16

14

Sissevoolu osa, mis on vabastatud 75 % sissevoolu ülempiiri kohaldamisest ja mille suhtes kohaldatakse sissevoolu 90 % ülempiiri (artikli 33 lõige 4 ja artikli 33 lõige 5)

Jah

Nr 18

Ei

Nr 19

15

Sissevool, mille suhtes kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri (artikli 33 lõige 1)

Jah

Nr 16

Ei

Nr 17

16

Sissevool, mille suhtes kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri (artikli 33 lõige 1)

Nr 16.1

Rahalised nõuded

—

Veerg 010

Nr 16.2

Saadud tagatise turuväärtus

—

Veerg 040

Nr 16.3

Kohaldatav kaal

—

Veerg 080

Nr 16.4

Artikli 9 kohaselt saadud tagatise väärtus

—

Veerg 110

Nr 16.5

Vahendite sissevool

—

Veerg 140

17

Sissevool, mille suhtes kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri (artikli 33 lõige 4 ja artikli 33 lõige 5)

Jah

Nr 18

Ei

Nr 19

18

Sissevool, mille suhtes kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri (artikli 33 lõige 4 ja artikli 33 lõige 5)

Nr 18.1

Rahalised nõuded

—

Veerg 020

Nr 18.2

Saadud tagatise turuväärtus

—

Veerg 050

Nr 18.3

Kohaldatav kaal

—

Veerg 090

Nr 18.4

Artikli 9 kohaselt saadud tagatise väärtus

—

Veerg 120

Nr 18.5

Vahendite sissevool

—

Veerg 150

19

Sissevool, mis on täielikult vabastatud sissevoolu ülempiiri kohaldamisest (artikli 33 lõiked 2–3)

Nr 19.1

Rahalised nõuded

—

Veerg 030

Nr 19.2

Saadud tagatise turuväärtus

—

Veerg 060

Nr 19.3

Kohaldatav kaal

—

Veerg 100

Nr 19.4

Artikli 9 kohaselt saadud tagatise väärtus

—

Veerg 130

Nr 19.5

Vahendite sissevool

—

Veerg 160

2.5.   Vahendite sissevoolu alamvorm

2.5.1.   Juhised konkreetsete veergude kohta



Veerg

Viited õigussätetele ja juhised

010

Summa, mille suhtes kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiriKomisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 32, artikkel 33 ja artikkel 34Ridade {040},{060}–{090},{120}–{130},{150}–{260},{290}–{360},{380}–{400},{440}–{450} ja {470}–{520} puhul esitavad krediidiasutused veerus 010 varade kogusumma/rahalised nõuded/maksimaalsed summad, mida saab kasutusele võtta, mille suhtes kohaldatakse sissevoolu 75 % ülempiiri, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikes 1 ja käesolevale dokumendile lisatud asjaomastes juhistes.Kui pädev asutus on aktsepteerinud osalise vabastuse sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikele 2, esitatakse summa, mille suhtes vabastust kohaldatakse, veerus 020 või 030, ja summa osa, mille suhtes ei kohaldata vabastust, esitatakse veerus 010.

020

Summa, mille suhtes kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiriKomisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 32, artikkel 33 ja artikkel 34Ridade {040},{060}–{090},{120}–{130},{150}–{260},{290}–{360},{380}–{400},{440}–{450} ja {470}–{520} puhul esitavad krediidiasutused veerus 020 varade kogusumma/rahalised nõuded/maksimaalsed summad, mida saab kasutusele võtta, mille suhtes kohaldatakse sissevoolu 90 % ülempiiri, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikes 4 ja artikli 33 lõikes 5 ning käesolevale dokumendile lisatud asjaomastes juhistes.Kui pädev asutus on aktsepteerinud osalise vabastuse sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikele 2, esitatakse summa, mille suhtes vabastust kohaldatakse, veerus 020 või 030, ja summa osa, mille suhtes ei kohaldata vabastust, esitatakse veerus 010.

030

Summa, mis on vabastatud sissevoolu ülempiiri kohaldamisestKomisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 32, artikkel 33 ja artikkel 34Ridade {040},{060}–{090},{120}–{130},{150}–{260},{290}–{360},{380}–{400},{440}–{450} ja {470}–{520} puhul esitavad krediidiasutused veerus 030 varade kogusumma/rahalised nõuded/maksimaalsed summad, mida saab kasutusele võtta, mis on täies mahus vabastatud sissevoolu ülempiiri kohaldamisest, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikes 2, artikli 33 lõikes 3 ja artikli 33 lõikes 5 ning käesolevale dokumendile lisatud asjaomastes juhistes.Kui pädev asutus on aktsepteerinud osalise vabastuse sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikele 2, esitatakse summa, mille suhtes vabastust kohaldatakse, veerus 020 või 030, ja summa osa, mille suhtes ei kohaldata vabastust, esitatakse veerus 010.

040

Sellise saadud tagatise turuväärtus, mille suhtes kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiriKomisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 32, artikkel 33 ja artikkel 34Ridade {290}–{350} ja rea {490} puhul esitavad krediidiasutused veerus 040 sellise tagatud laenuandmistehingutes ja kapitaliturupõhistes tehingutes saadud tagatise turuväärtuse, mille suhtes kohaldatakse sissevoolu 75 % ülempiiri, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikes 1.Kui pädev asutus on aktsepteerinud osalise vabastuse sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikele 2, esitatakse sellise tagatud laenuandmistehingutes ja kapitaliturupõhistes tehingutes saadud tagatise turuväärtus, mille suhtes vabastust kohaldatakse, veerus 050 või 060, ja sellise tagatud laenuandmistehingutes ja kapitaliturupõhistes tehingutes saadud tagatise turuväärtus, mille suhtes ei kohaldata vabastust, esitatakse veerus 040.

050

Sellise saadud tagatise turuväärtus, mille suhtes kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiriKomisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 32, artikkel 33 ja artikkel 34Ridade {290}–{350} ja rea {490} puhul esitavad krediidiasutused veerus 050 sellise tagatud laenuandmistehingutes ja kapitaliturupõhistes tehingutes saadud tagatise turuväärtuse, mille suhtes kohaldatakse sissevoolu 90 % ülempiiri, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikes 4 ja artikli 33 lõikes 5.Kui pädev asutus on aktsepteerinud osalise vabastuse sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikele 2, esitatakse sellise tagatud laenuandmistehingutes ja kapitaliturupõhistes tehingutes saadud tagatise turuväärtus, mille suhtes vabastust kohaldatakse, veerus 050 või 060, ja sellise tagatud laenuandmistehingutes ja kapitaliturupõhistes tehingutes saadud tagatise turuväärtus, mille suhtes ei kohaldata vabastust, esitatakse veerus 040.

060

Sellise saadud tagatise turuväärtus, mis on vabastatud sissevoolu ülempiiri kohaldamisestKomisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 32, artikkel 33 ja artikkel 34Ridade {290}–{350} ja rea {490} puhul esitavad krediidiasutused veerus 060 sellise tagatud laenuandmistehingutes ja kapitaliturupõhistes tehingutes saadud tagatise turuväärtuse, mis on täielikult vabastatud sissevoolu ülempiiri kohaldamisest, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikes 3 ja artikli 33 lõikes 5.Kui pädev asutus on aktsepteerinud osalise vabastuse sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikele 2, esitatakse sellistes tagatud laenuandmistehingutes ja kapitaliturupõhistes tehingutes saadud tagatise turuväärtus, mille suhtes vabastust kohaldatakse, veerus 050 või 060, ja sellise tagatud laenuandmistehingutes ja kapitaliturupõhistes tehingutes saadud tagatise turuväärtus, mille suhtes ei kohaldata vabastust, esitatakse veerus 040.

070

StandardkaalKomisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 32, artikkel 33 ja artikkel 34Standardkaalud veerus 070 on need kaalud, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/61 vaikimisi ja esitatakse üksnes teavitamise eesmärgil.

080

Kohaldatav kaal, mille suhtes kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiriKomisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 32, artikkel 33 ja artikkel 34Kohaldatav kaal on komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 32–34 sätestatud kaal. Kohaldatavad kaalud võivad anda tulemuseks kaalutud keskmised väärtused ja need tuleb esitada komakohtadega (st 1,00, kui kohaldatav kaal on 100 protsenti, või 0,50, kui kohaldatav kaal on 50 protsenti). Kohaldatavad kaalud võivad kajastada ettevõtjapõhist ja riiklikku kaalutlusõigust, kuid ei piirdu sellega.Ridade {040},{060}–{090},{120}–{130},{150}–{260},{450},{470}–{480} ja {500}–{510} puhul esitavad krediidiasutused veerus 080 keskmise kaalu, mida kohaldatakse varade/rahaliste nõuete/maksimaalsete summade suhtes, mida saab kasutusele võtta, mille suhtes kohaldatakse sissevoolu 75 % ülempiiri, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikes 1. Ridade {060}–{090} ja {170} puhul esitatakse veerus 080 olev kohaldatav kaal veeru 140 ja veeru 010 suhtena.Ridade {290}–{350}, {380}–{400} ja {490} puhul esitavad krediidiasutused veerus 080 keskmise kaalu, mida kohaldatakse tagatud laenuandmistehingutes ja kapitaliturupõhistes tehingutes saadud tagatise turuväärtuse suhtes, kui tagatud laenuandmistehingu suhtes kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikes 1.

090

Kohaldatav kaal, mille suhtes kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiriKomisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 32, artikkel 33 ja artikkel 34Kohaldatav kaal on komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 32–34 sätestatud kaal. Kohaldatavad kaalud võivad anda tulemuseks kaalutud keskmised väärtused ja need tuleb esitada kümnendarvudena (st 1,00, kui kohaldatav kaal on 100 protsenti, või 0,50, kui kohaldatav kaal on 50 protsenti). Kohaldatavad kaalud võivad kajastada ettevõtjapõhist ja riiklikku kaalutlusõigust, kuid ei piirdu sellega.Ridade {040},{060}–{090},{120}–{130},{150}–{260},{450},{470}–{480} ja {500}–{510} puhul esitavad krediidiasutused veerus 090 keskmise kaalu, mida kohaldatakse varade/rahaliste nõuete/maksimaalsete summade suhtes, mida saab kasutusele võtta, mille suhtes kohaldatakse sissevoolu 90 % ülempiiri, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikes 4 ja artikli 33 lõikes 5. Ridade {060}–{090} ja {170} puhul esitatakse veerus 090 olev kohaldatav kaal veeru 150 ja veeru 020 suhtena.Ridade {290}–{350}, {380}–{400} ja {490} puhul esitavad krediidiasutused veerus 090 keskmise kaalu, mida kohaldatakse tagatud laenuandmistehingutes ja kapitaliturupõhistes tehingutes saadud tagatise turuväärtuse suhtes, kui tagatud laenuandmistehingu suhtes kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikes 4 ja artikli 33 lõikes 5.

100

Kohaldatav kaal, mis on vabastatud sissevoolu ülempiiri kohaldamisestKomisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 32, artikkel 33 ja artikkel 34Kohaldatav kaal on komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 32–34 sätestatud kaal. Kohaldatavad kaalud võivad anda tulemuseks kaalutud keskmised väärtused ja need tuleb esitada komakohtadega (st 1,00, kui kohaldatav kaal on 100 protsenti, või 0,50, kui kohaldatav kaal on 50 protsenti). Kohaldatavad kaalud võivad kajastada ettevõtjapõhist ja riiklikku kaalutlusõigust, kuid ei piirdu sellega.Ridade {040},{060}–{090},{120}–{130},{150}–{260},{450},{470}–{480} ja {500}–{510} puhul esitavad krediidiasutused veerus 100 keskmise kaalu, mida kohaldatakse varade/rahaliste nõuete/maksimaalsete summade suhtes, mida saab kasutusele võtta, mis on vabastatud sissevoolu ülempiiri kohaldamisest, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikes 2, artikli 33 lõikes 3 ja artikli 33 lõikes 5. Ridade {060}–{090} ja {170} puhul esitatakse veerus 100 olev kohaldatav kaal veeru 160 ja veeru 030 suhtena.Ridade {290}–{350}, {380}–{400} ja {490} puhul esitavad krediidiasutused veerus 100 keskmise kaalu, mida kohaldatakse tagatud laenuandmistehingutes ja kapitaliturupõhistes tehingutes saadud tagatise turuväärtuse suhtes, kui tagatud laenuandmistehing on vabastatud sissevoolu ülempiiri kohaldamisest, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikes 2, artikli 33 lõikes 3 ja artikli 33 lõikes 5.

110

Artikli 9 kohaselt saadud tagatise väärtus, mille suhtes kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiriKomisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 32, artikkel 33 ja artikkel 34Ridade {290}–{350} ja rea {490} puhul esitavad krediidiasutused veerus 110 komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 9 kohaselt tagatud laenuandmistehingutes ja kapitaliturupõhistes tehingutes saadud tagatise väärtuse, mille suhtes kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikes 1.Kui pädev asutus on aktsepteerinud osalise vabastuse sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikele 2, esitatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/6 artikli 9 kohaselt tagatud laenuandmistehingutes ja kapitaliturupõhistes tehingutes saadud tagatise väärtus, mille suhtes vabastust kohaldatakse, veerus 120 või 130, ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 9 kohaselt tagatud laenuandmistehingutes ja kapitaliturupõhistes tehingutes saadud tagatise väärtus, mille suhtes ei kohaldata vabastust, esitatakse veerus 110.

120

Artikli 9 kohaselt saadud tagatise väärtus, mille suhtes kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiriKomisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 32, artikkel 33 ja artikkel 34Ridade {290}–{350} ja rea {490} puhul esitavad krediidiasutused veerus 120 komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 9 kohaselt tagatud laenuandmistehingutes ja kapitaliturupõhistes tehingutes saadud tagatise väärtuse, mille suhtes kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikes 4 ja artikli 33 lõikes 5.Kui pädev asutus on aktsepteerinud osalise vabastuse sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikele 2, esitatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/6 artikli 9 kohaselt tagatud laenuandmistehingutes ja kapitaliturupõhistes tehingutes saadud tagatise väärtus, mille suhtes vabastust kohaldatakse, veerus 120 või 130, ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 9 kohaselt tagatud laenuandmistehingutes ja kapitaliturupõhistes tehingutes saadud tagatise väärtus, mille suhtes ei kohaldata vabastust, esitatakse veerus 110.

130

Artikli 9 kohaselt saadud tagatise väärtus, mis on vabastatud sissevoolu ülempiiri kohaldamisestKomisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 32, artikkel 33 ja artikkel 34Ridade {290}–{350} ja rea {490} puhul esitavad krediidiasutused veerus 130 komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 9 kohaselt tagatud laenuandmistehingutes ja kapitaliturupõhistes tehingutes saadud tagatise väärtuse, mis on täielikult vabastatud sissevoolu ülempiiri kohaldamisest, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikes 2, artikli 33 lõikes 3 ja artikli 33 lõikes 5.Kui pädev asutus on aktsepteerinud osalise vabastuse sissevoolu ülempiiri kohaldamisest vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikele 2, esitatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/6 artikli 9 kohaselt tagatud laenuandmistehingutes ja kapitaliturupõhistes tehingutes saadud tagatise väärtus, mille suhtes vabastust kohaldatakse, veerus 120 või 130, ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 9 kohaselt tagatud laenuandmistehingutes ja kapitaliturupõhistes tehingutes saadud tagatise väärtus, mille suhtes ei kohaldata vabastust, esitatakse veerus 110.

140

Sissevool, mille suhtes kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiriKomisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 32, artikkel 33 ja artikkel 34Ridade {040}, {120}–{130}, {150}–{160}, {180}–{260}, {380}–{400}, {450}, {470}–{480} ja {500}–{510} puhul esitavad krediidiasutused veerus 140 kõik sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikes 1, mis arvutatakse, korrutades kogusumma/maksimaalse summa, mille saab võtta veerust 010, vastava kaaluga veerust 080.Ridade {060}–{090} puhul kasutatakse järgmist meetodit:
— kui puuduvad lepingulised kohustused või kui lepingulised kohustused seda liiki kliendi ees on väiksemad kui 50 % veerus 010 esitatud rahalistest nõuetest, vähendatakse rahalisi nõudeid 50 % ja tulemus esitatakse veerus 140. Sel juhul ei esitata XXIV LISA vormil C 73.00 ühtegi kohustust.
— Kui lepingulised kohustused kliendi ees on suuremad kui 50 % või sellega võrdsed, kuid mitte suuremad kui 100 % veerus 010 esitatud rahalistest nõuetest, vähendatakse rahalisi nõudeid asjaomast liiki klientide ees võetud lepinguliste kohustuste võrra ja tulemus esitatakse veerus 140. Sel juhul ei esitata XXIV LISA vormil C 73.00 ühtegi kohustust.
— Kui kliendi ees võetud lepingulised kohustused on suuremad kui 100 % veerus 010 esitatud rahalistest nõuetest, kirjutatakse veergu 140 „0” ning lepinguliste kohustuste ja veerus 010 esitatud rahaliste nõuete vahe esitatakse kui „tingimuslikud rahastamiskohustused” XXIV LISA vormi C 73.00 punktides 1.1.6.6.1.1, 1.1.6.6.1.2, 1.1.6.6.1.3 või 1.1.6.6.1.4.
— Krediidiasutused tagavad, et selliseid kirjeid ei arvestata XXIV LISA vormiga C 73.00 topelt. Rea {170} puhul esitavad krediidiasutused veerus 140 vahendite sissevoolude kogusumma, mille suhtes kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikes 1, ainult juhul, kui krediidiasutuse ees on võetud kohustus selleks, et nad maksaksid lõplikule laenusaajale välja tugilaenu, või kelle ees on võtnud sarnase kohustuse mitmepoolne arengupank või avaliku sektori asutus.Ridade {290}–{350} ja rea {490} puhul esitavad krediidiasutused veerus 140 vahendite sissevoolude kogusumma, mille suhtes kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikes 1, mis arvutatakse, lahutades veeru 110 väärtusest veeru 010 väärtuse. Kui tulemus on positiivne, esitatakse see veerus 140; kui tulemus on negatiivne, esitatakse väärtus „0”.

150

Sissevool, mille suhtes kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiriKomisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 32, artikkel 33 ja artikkel 34Ridade {040}, {120}–{130}, {150}–{160}, {180}–{260}, {380}–{400}, {450}, {470}–{480} ja {500}–{510} puhul esitavad krediidiasutused veerus 150 vahendite sissevoolude kogusumma, mille suhtes kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikes 4 ja artikli 33 lõikes 5, mis arvutatakse, korrutades kogusumma/maksimaalse summa, mille saab võtta veerust 020, vastava kaaluga veerust 090.Ridade {060}–{090} puhul kasutatakse järgmist meetodit:
— kui puuduvad lepingulised kohustused või kui lepingulised kohustused seda liiki kliendi ees on väiksemad kui 50 % veerus 020 esitatud rahalistest nõuetest, vähendatakse rahalisi nõudeid 50 % ja tulemus esitatakse veerus 150. Sel juhul ei esitata XXIV LISA vormil C 73.00 ühtegi kohustust.
— Kui lepingulised kohustused kliendi ees on suuremad kui 50 % või sellega võrdsed, kuid mitte suuremad kui 100 % veerus 020 esitatud rahalistest nõuetest, vähendatakse rahalisi nõudeid asjaomast liiki klientide ees võetud lepinguliste kohustuste võrra ja tulemus esitatakse veerus 150. Sel juhul ei esitata XXIV LISA vormil C 73.00 ühtegi kohustust.
— Kui kliendi ees võetud lepingulised kohustused on suuremad kui 100 % veerus 020 esitatud rahalistest nõuetest, kirjutatakse veergu 150 „0” ning lepinguliste kohustuste ja veerus 020 esitatud rahaliste nõuete vahe esitatakse kui „tingimuslikud rahastamiskohustused” XXIV LISA vormi C 73.00 punktides 1.1.6.6.1.1, 1.1.6.6.1.2, 1.1.6.6.1.3 või 1.1.6.6.1.4.
— Krediidiasutused tagavad, et selliseid kirjeid ei arvestata XXIV LISA vormiga C 73.00 topelt. Rea {170} puhul esitavad krediidiasutused veerus 150 vahendite sissevoolude kogusumma, mille suhtes kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikes 4 ja artikli 33 lõikes 5, ainult juhul, kui krediidiasutuse ees on võetud kohustus selleks, et nad maksaksid lõplikule laenusaajale välja tugilaenu, või kelle ees on võtnud sarnase kohustuse mitmepoolne arengupank või avaliku sektori asutus.Ridade {290}–{350} ja rea {490} puhul esitavad krediidiasutused veerus 150 vahendite sissevoolude kogusumma, mille suhtes kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikes 4 ja artikli 33 lõikes 5, mis arvutatakse, lahutades veeru 120 väärtusest veeru 020 väärtuse. Kui tulemus on positiivne, esitatakse see veerus 150; kui tulemus on negatiivne, esitatakse väärtus „0”.

160

Sissevool, mis on vabastatud sissevoolu ülempiiri kohaldamisestKomisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 32, artikkel 33 ja artikkel 34Ridade {040}, {120}–{130}, {150}–{160}, {180}–{260}, {380}–{400}, {450}, {470}–{480} ja {500}–{510} puhul esitavad krediidiasutused veerus 160 vahendite sissevoolude kogusumma, mis on täielikult vabastatud sissevoolu ülempiiri kohaldamisest, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikes 2, artikli 33 lõikes 3 ja artikli 33 lõikes 5, mis arvutatakse, korrutades kogusumma/maksimaalse summa, mille saab võtta veerust 030, vastava kaaluga veerust 100.Ridade {060}–{090} puhul kasutatakse järgmist meetodit:
— kui puuduvad lepingulised kohustused või kui lepingulised kohustused seda liiki kliendi ees on väiksemad kui 50 % veerus 030 esitatud rahalistest nõuetest, vähendatakse rahalisi nõudeid 50 % ja tulemus esitatakse veerus 160. Sel juhul ei esitata XXIV LISA vormil C 73.00 ühtegi kohustust.
— Kui lepingulised kohustused kliendi ees on suuremad kui 50 % või sellega võrdsed, kuid mitte suuremad kui 100 % veerus 030 esitatud rahalistest nõuetest, vähendatakse rahalisi nõudeid asjaomast liiki klientide ees võetud lepinguliste kohustuste võrra ja tulemus esitatakse veerus 160. Sel juhul ei esitata XXIV LISA vormil C 73.00 ühtegi kohustust.
— Kui kliendi ees võetud lepingulised kohustused on suuremad kui 100 % veerus 030 esitatud rahalistest nõuetest, kirjutatakse veergu 160 „0” ning lepinguliste kohustuste ja veerus 030 esitatud rahaliste nõuete vahe esitatakse kui „tingimuslikud rahastamiskohustused” XXIV LISA vormi C 73.00 punktides 1.1.6.6.1.1, 1.1.6.6.1.2, 1.1.6.6.1.3 või 1.1.6.6.1.4.
— Krediidiasutused tagavad, et selliseid kirjeid ei arvestata XXIV LISA vormiga C 73.00 topelt. Rea {170} puhul esitavad krediidiasutused veerus 160 vahendite sissevoolude kogusumma, mis on täielikult vabastatud sissevoolu ülempiiri kohaldamisest, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikes 2, artikli 33 lõikes 3 ja artikli 33 lõikes 5, ainult juhul, kui krediidiasutuse ees on võetud kohustus selleks, et nad maksaksid lõplikule laenusaajale välja tugilaenu, või kelle ees on võtnud sarnase kohustuse mitmepoolne arengupank või avaliku sektori asutus.Ridade {290}–{350} ja rea {490} puhul esitavad krediidiasutused veerus 160 vahendite sissevoolude kogusumma, mis on täielikult vabastatud sissevoolu ülempiiri kohaldamisest, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõikes 2, artikli 33 lõikes 3 ja artikli 33 lõikes 5, mis arvutatakse, lahutades veeru 130 väärtusest veeru 030 väärtuse. Kui tulemus on positiivne, esitatakse see veerus 160; kui tulemus on negatiivne, esitatakse väärtus „0”.

2.5.2.   Juhised konkreetsete ridade kohta



Rida

Viited õigussätetele ja juhised

010

1.  VAHENDITE SISSEVOOLUDE KOGUSUMMA

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 32, artikkel 33 ja artikkel 34Krediidiasutused esitavad XXIV LISA vormi C 74.00 real 010

— iga veeru 010, 020 ja 030 kohta varade kogusumma/rahaliste nõuete kogusumma/maksimaalse summa, mille saab välja võtta varade/rahaliste nõuete summana/maksimaalse summana, mille võib välja võtta tagamata tehingutest/hoiustest ja tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest;

— veerus 140 vahendite sissevoolude kogusumma tagamata tehingutest/hoiustest, tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest ning tagatise vahetustehingutest tulenevate sissevoolude summana, miinus sellistes kolmandates riikides toimuvatest tehingutest tulenevate kaalutud vahendite sissevoolude ja kaalutud vahendite väljavoolude kogusumma vahe, kus kehtivad ülekandepiirangud, või mis on noteeritud mittekonverteeritavates valuutades, ning

— veergudes 150 ja 160 vahendite sissevoolude kogusumma tagamata tehingutest/hoiustest, tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest ning tagatise vahetustehingutest tulenevate sissevoolude summana, miinus sellistes kolmandates riikides toimuvatest tehingutest tulenevate vahendite sissevoolude kaalutud kogusumma ja vahendite väljavoolude kaalutud kogusumma vahe, kus kehtivad ülekandepiirangud, või mis on noteeritud mittekonverteeritavates valuutades, ning miinus komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 2 lõike 3 punktis e ja artikli 33 lõikes 6 osutatud seotud spetsialiseerunud krediidiasutusest tulenevate sissevoolude ülejääk.

020

1.1.  Tagamata tehingutest/hoiustest tulenevad vahendite sissevoolud

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklid 32, 33 ja 34Krediidiasutused esitavad XXIV LISA vormi C 74.00 real 020

— veeru 010, 020 ja 030 kohta varade/rahaliste nõuete kogusumma/maksimaalse summa, mida võib välja võtta tagamata tehingutest/hoiustest, ning

— veeru 140, 150 ja 160 kohta tagamata tehingutest/hoiustest tulenevate vahendite väljavoolude kogusumma.

030

1.1.1.  Rahalised nõuded finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu (välja arvatud keskpangad)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt aKrediidiasutused esitavad XXIV LISA vormi C 74.00 real 030

— igas veerus 010, 020 ja 030 rahaliste nõuete kogusumma finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu (välja arvatud keskpangad) (rahalised nõuded finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu, mis ei vasta põhimaksetele, samuti kõik muud rahalised nõuded finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu) ja

— igas veerus 140, 150 ja 160 finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt tulenevate vahendite sissevoolude kogusumma (välja arvatud keskpangad) (finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt tulenevad vahendite sissevoolud, mis ei vasta põhimaksetele, samuti kõik muud finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt tulenevad vahendite sissevoolud).

Rahalised nõuded, mis tulenevad tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest finantssektorisse mittekuuluva kliendiga, mis on tagatud likviidsete varadega vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 II jaotisele, kui need tehingud on täpsustatud määruse (EL) nr 575/2015 artikli 192 punktides 2 ja 3, esitatakse punktis 1.2 ja ei esitata punktis 1.1.1. Sellistest tehingutest tulenevad rahalised nõuded, mis on tagatud vabalt võõrandatavate väärtpaberitega, mis ei kvalifitseeru komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 II jaotise kohaselt likviidseks varaks, esitatakse punktis 1.2 ja ei esitata punktis 1.1.1. Sellistest finantssektorisse mittekuuluvate klientidega tehtud tehingutest tulenevad rahalised nõuded, mis on tagatud mittevabalt võõrandatavate varadega, mis ei kvalifitseeru komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 II jaotise kohaselt likviidseks varaks, esitatakse punkti 1.1.1 asjaomasel real.Rahalised nõuded keskpankade vastu esitatakse punktis 1.1.2 ja ei esitata siin.

040

1.1.1.1.  Rahalised nõuded finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu (välja arvatud keskpangad), mis ei vasta põhimaksele

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt aFinantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt (välja arvatud keskpangad) saadaolevad rahalised nõuded, mis ei vasta põhimaksele. Need vahendite sissevoolud sisaldavad finantssektorisse kuuluvate klientide (välja arvatud keskpangad) makstavaid intresse ja tasusid.Põhimaksele mittevastavad rahalised nõuded keskpankadele esitatakse punktis 1.1.2 ja ei esitata siin.

050

1.1.1.2.  Muud rahalised nõuded finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu (välja arvatud keskpangad)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt aKrediidiasutused esitavad XXIV LISA vormi C 74.00 real 050

— iga veeru 010, 020 ja 030 kohta muude rahaliste nõuete kogusumma finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu (välja arvatud keskpangad) rahaliste nõuete summana finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu vastaspoole kaupa ja

— iga veeru 140, 150 ja 160 kohta finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt (välja arvatud keskpangad) tulenevate muude rahaliste vahendite sissevoolude kogusumma finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt tulenevate muude vahendite sissevoolude summana vastaspoole kaupa.

Põhimaksele mittevastavad rahalised nõuded finantssektorisse mittekuuluvate klientide (välja arvatud keskpangad) vastu esitatakse punktis 1.1.1.1 ja ei esitata siin.Muud rahalised nõuded keskpankade vastu esitatakse punktis 1.1.2 ja ei esitata siin.Vahendite väljavooludele vastavad vahendite sissevoolud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõikes 9 osutatud tugilaenu andmise kohustustele esitatakse punktis 1.1.3 ja ei esitata siin.

060

1.1.1.2.1.  Rahalised nõuded jaeklientide vastu

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt aRahalised nõuded jaeklientide vastu.

070

1.1.1.2.2.  Rahalised nõuded finantssektoriväliste äriühingute vastu

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt aRahalised nõuded finantssektoriväliste äriühingute vastu.

080

1.1.1.2.3.  Rahalised nõuded riikide, mitmepoolsete arengupankade ja avaliku sektori asutuste vastu

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt aRahalised nõuded riikide, mitmepoolsete arengupankade ja avaliku sektori asutuste vastu.

090

1.1.1.2.4.  Rahalised nõuded muude juriidiliste isikute vastu

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt aRahalised nõuded eespool nimetamata muude juriidiliste isikute vastu.

100

1.1.2.  Rahalised nõuded keskpankade ja finantssektorisse kuuluvate klientide vastu

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 2 punkt aKrediidiasutused esitavad XXIV LISA vormi C 74.00 real 100

— iga veeru 010, 020 ja 030 kohta rahaliste nõuete kogusumma keskpankade vastu ja finantssektorisse kuuluvate klientide vastu (tegevus- ja mittetegevushoiused) ning

— iga veeru 140, 150 ja 160 kohta keskpankadelt ja finantssektorisse kuuluvatelt klientidelt lähtuvate vahendite sissevoolude kogusumma (tegevus- ja mittetegevushoiused).

Krediidiasutused esitavad siin pikemad kui 30päevased rahalised nõuded keskpankade ja finantssektorisse kuuluvate klientide vastu, mille tasumise tähtaeg ei ole möödunud ning mille puhul pangal ei ole põhjust eeldada, et 30 kalendripäeva jooksul esineb kohustuste mittetäitmist.Rahalised nõuded keskpankade ja finantssektorisse kuuluvate klientide vastu, mis ei vasta põhimaksele, esitatakse asjaomases punktis.Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 27 lõikes 3 osutatud keskasutuses hoitavaid hoiuseid ei esitata vahendite sissevooluna.

110

1.1.2.1.  Tegevushoiusteks liigitatavad rahalised nõuded finantssektorisse kuuluvate klientide vastu

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 2 punkt a koosmõjus artikliga 27Krediidiasutused esitavad XXIV LISA vormi C 74.00 real 110

— iga veeru 010, 020 ja 030 kohta rahaliste nõuete kogusumma finantssektorisse kuuluvate klientide vastu, mis liigitatakse tegevushoiusteks (sõltumata sellest, kas krediidiasutus saab kehtestada vastava sümmeetrilise sissevoolu määra või mitte), ja

— iga veeru 140, 150 ja 160 kohta finantssektorisse kuuluvatelt klientidelt tulenevate selliste vahendite sissevoolude kogusumma, mis liigitatakse tegevushoiusteks (sõltumata sellest, kas krediidiasutus saab kehtestada vastava sümmeetrilise sissevoolu määra või mitte).

Krediidiasutused esitavad siin rahalised nõuded finantssektorisse kuuluvate klientide vastu, et krediidiasutus saaks kliiring- või rahavoogude juhtimise teenuseid kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikliga 27.

120

1.1.2.1.1.  Tegevushoiusteks liigitatavad rahalised nõuded finantssektorisse kuuluvate klientide vastu, kui krediidiasutus on võimeline kehtestama sümmeetrilise sissevoolu määra

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt d koosmõjus artikliga 27Rahalised nõuded finantssektorisse kuuluvate klientide vastu, et krediidiasutus saaks kliiring- või rahavoogude juhtimise teenuseid kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikliga 27, kui krediidiasutus on võimeline kehtestama vastava sümmeetrilise sissevoolu määra.

130

1.1.2.1.2.  Tegevushoiusteks liigitatavad rahalised nõuded finantssektorisse kuuluvate klientide vastu, kui krediidiasutus ei ole võimeline kehtestama sümmeetrilise sissevoolu määra

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt d koosmõjus artikliga 27Rahalised nõuded finantssektorisse kuuluvate klientide vastu krediidiasutuse kaupa, et saada kliiring- või rahavoogude juhtimise teenuseid kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikliga 27, kui krediidiasutus ei ole võimeline kehtestama vastava sümmeetrilise sissevoolu määra. Nende kirjete puhul kohaldatakse 5 % vahendite sissevoolu määra.

140

1.1.2.2.  Rahalised nõuded keskpankade ja finantssektorisse kuuluvate klientide vastu, mida ei liigitata tegevushoiusteks

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 2 punkt aKrediidiasutused esitavad XXIV LISA vormi C 74.00 real 140

— iga veeru 010, 020 ja 030 kohta tegevushoiusteks mitteliigitatavate rahaliste nõuete kogusumma keskpankade ja finantssektorisse kuuluvate klientide vastu (tegevus- ja mittetegevushoiused) ning

— iga veeru 140, 150 ja 160 kohta keskpankadelt ja finantssektorisse kuuluvatelt klientidelt lähtuvate vahendite sissevoolude kogusumma, mida ei liigitata tegevushoiusteks.

Krediidiasutused esitavad siin sellised rahalised nõuded keskpankade ja finantssektorisse kuuluvate klientide vastu, mis ei kvalifitseeru tegevushoiusteks, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punktis d koosmõjus artikliga 27.

150

1.1.2.2.1.  Rahalised nõuded keskpankade vastu

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 2 punkt aRahalised nõuded keskpankade vastu.

160

1.1.2.2.2.  Rahalised nõuded finantssektorisse kuuluvate klientide vastu

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 2 punkt aSellised rahalised nõuded finantssektorisse kuuluvate klientide vastu, mis ei kvalifitseeru tegevushoiusteks, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punktis d koosmõjus artikliga 27.Vahendite väljavooludele vastavad vahendite sissevoolud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõikes 9 osutatud tugilaenu andmise kohustustele esitatakse punktis 1.1.3 ja ei esitata siin.

170

1.1.3.  Vahendite väljavooludele vastavad vahendite sissevoolud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõikes 9 osutatud tugilaenu andmise kohustustele

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt aVahendite väljavooludele vastavad vahendite sissevoolud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 31 lõikes 9 osutatud tugilaenu andmise kohustustele.

180

1.1.4.  Rahalised nõuded, mis tulenevad kaubanduse rahastamise tehingutest

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 2 punkti a alapunkt iiJärgmise 30 päeva jooksul tasumisele kuuluvad rahalised nõuded, mis tulenevad kaubanduse rahastamise tehingutest, kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 2 punkti a alapunktiga ii.

190

1.1.5.  Rahalised nõuded, mis tulenevad 30 kalendripäeva jooksul tähtaeguvatest väärtpaberitest

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 2 punkti a alapunkt iRahalised nõuded, mis tulenevad 30 kalendripäeva jooksul tähtaeguvatest väärtpaberitest, kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 2 punkti a alapunktiga i.

200

1.1.6.  Varad, mille lepinguline lõpptähtaeg on määratlemata

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt iVarad, mille lepinguline lõpptähtaeg on määratlemata, kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkti a alapunktiga i. Vahendite sissevoole võetakse arvesse ainult juhul, kui leping lubab krediidiasutusel taganeda ja nõuda makse tegemist 30 päeva jooksul. Aruandluses esitatavale summale lisatakse kliendi kontolt 30 päev jooksul debiteeritavad intressid ja miinimummaksed. Selliseid intresse ja miinimummakseid varadelt, mille lepinguline lõpptähtaeg on määratlemata, mis kuuluvad lepingu kohaselt tasumisele ja tekitavad tegeliku raha sissevoolu järgmise 30 päeva jooksul, käsitatakse rahaliste nõuetena ja esitatakse asjaomasel real, järgides artikliga 32 rahalistele nõuetele ette nähtud käsitlust. Krediidiasutused ei esita muud kogunevat intressi, vaid intressi, mida ei ole kliendi kontolt debiteeritud ja mis ei tekita 30 päeva jooksul tegelikku raha sissevoolu.

210

1.1.7.  Rahalised nõuded, mis tulenevad olulistesse indeksitesse kaasatud omakapitaliinstrumentide positsioonidest, tingimusel et neid ei arvestata topelt likviidsete varadega

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 2 punkt bRahalised nõuded, mis tulenevad olulistesse indeksitesse kaasatud omakapitaliinstrumentide positsioonidest, tingimusel et neid ei arvestata topelt likviidsete varadega kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 2 punktiga b. Positsioon hõlmab lepingujärgselt järgneva 30 päeva jooksul tasumisele kuuluvaid rahalisi nõudeid, nagu kõnealustest olulistest indeksitest saadavad rahalised dividendid ja raha, mis kuulub tasumisele kõnealuste omakapitaliinstrumentide veel arveldamata müügist, kui neid ei võeta II jaotise kohaselt arvesse likviidsete varadena kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 II jaotisega.

220

1.1.8.  Kasutamata krediidi- või likviidsuslimiidid ja muud limiidid, mida on võimaldanud keskpangad, tingimusel et likviidseid varasid ei arvestata topelt

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt gKasutamata krediidi- või likviidsuslimiidid ja muud limiidid, mida on võimaldanud keskpangad kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punktiga g, tingimusel et likviidseid varasid ei arvestata topelt.Olenemata komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklist 34, ei võeta arvesse mis tahes kasutamata krediidi- või likviidsuslimiite ega muid limiite, mis on saadud muudelt üksustelt kui keskpangad. Arvesse ei võeta keskpangalt saadud mis tahes kasutamata krediidi- või likviidsuslimiite ja muid limiite, mida tunnustatakse likviidse varana kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikliga 14.

230

1.1.9.  Sissevoolud, mis tulenevad selliste saldode vabastamisest, mida hoitakse regulatiivsete nõuete kohaselt eraldatud kontodel kliendi kaubeldavate varade kaitseks

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõige 4Sissevoolud, mis tulenevad selliste saldode vabastamisest, mida hoitakse regulatiivsete nõuete kohaselt eraldatud kontodel kliendi kaubeldavate varade kaitseks kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõikega 4.Vahendite sissevoole võetakse arvesse ainult juhul, kui kõnealuseid saldosid hoitakse likviidsete varadena, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 II jaotises.

240

1.1.10.  Tuletisinstrumentidest tulenev vahendite sissevool

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõige 5Määruse (EL) nr 575/3013 II lisas loetletud lepingutest tulenevate 30 kalendripäeva pikkuse perioodi jooksul oodatavate nõuete netosumma.Krediidiasutused arvutavad 30 kalendripäeva pikkuse perioodi jooksul oodatavad vahendite sissevoolud vastaspoolte lõikes netopõhiselt, tingimusel et olemas on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 295 kohased kahepoolsed tasaarvestuskokkulepped.„Netopõhiselt” tähendab ka seda, et arvesse ei võeta likviidse varana käsitletavat saadavat tagatist, tingimusel et see kvalifitseerub likviidseks varaks komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 II jaotise kohaselt.Raha välja- ja sissevoolud, mis tulenevad sellistest valuutatuletistehingutest, mille puhul põhisummade täies ulatuses vahetamine toimub samaaegselt (või sama päeva jooksul), arvutatakse netopõhiselt, isegi kui need tehingud ei ole kaetud kahepoolse tasaarvestuskokkuleppega.Olulise valuuta aruandluses sorditakse välisvaluutas toimuvad tehinguvoolud iga vastava valuuta alusel. Tasaarvestamist vastaspoolega võib kohaldada ainult selles valuutas toimuvatele vooludele.

250

1.1.11.  Grupi liikme või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikme võimaldatud kasutamata krediidi- või likviidsuslimiitidest tulenevad sissevoolud, kui pädevad asutused on andnud loa kohaldada kõrgemat sissevoolu määra

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 34Grupi liikme või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikme võimaldatud kasutamata krediidi- või likviidsuslimiitidest tulenevad sissevoolud, kui pädev asutus on andnud loa kohaldada kõrgemat sissevoolu määra, kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikliga 34.

260

1.1.12.  Muud vahendite sissevoolud

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõige 2Kõik muud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 2 kohased vahendite sissevoolud, mida ei ole aruandevormis mujal esitatud.

270

1.2.  Tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad vahendite sissevoolud

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punktis b, artikli 32 lõike 3 punktis c ja artikli 32 lõike 3 punktis f nimetatakse tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevat vahendite sissevoolu.Krediidiasutused esitavad XXIV LISA vormi C 74.00 real 270

— iga veeru 010, 020 ja 030 kohta selliste rahaliste nõuete kogusumma, mis tulenevad tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest (sõltumata sellest, kas tagatis kvalifitseerub likviidseks varaks või mitte), ning

— iga veeru 140, 150 ja 160 kohta tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevate vahendite sissevoolude kogusumma (sõltumata sellest, kas tagatis kvalifitseerub likviidseks varaks või mitte).

280

1.2.1.  Tagatis, mis kvalifitseerub likviidseks varaks

Krediidiasutused esitavad XXIV LISA vormi C 74.00 real 280

— iga veeru 010, 020 ja 030 kohta selliste rahaliste nõuete kogusumma, mis tulenevad tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest, kui tagatis kvalifitseerub likviidseks varaks, tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevate rahaliste nõuete summana tagatise liigi kaupa;

— iga veeru 040, 050 ja 060 kohta tagatud laenuandmistehingutes ja kapitaliturupõhistes tehingutes saadud tagatise turuväärtuse kogusumma, kui tagatis kvalifitseerub likviidseks varaks, tagatud laenuandmistehingutes ja kapitaliturupõhistes tehingutes saadud tagatise turuväärtuse summana tagatise liigi kaupa;

— iga veeru 110, 120 ja 130 kohta komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 9 kohaselt tagatud laenuandmistehingutes ja kapitaliturupõhistes tehingutes saadud tagatise väärtuse kogusumma, kui tagatis kvalifitseerub likviidseks varaks, komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 9 kohaselt tagatud laenuandmistehingutes ja kapitaliturupõhistes tehingutes saadud tagatise väärtuste summana tagatise liigi kaupa, ning

— iga veeru 140, 150 ja 160 kohta tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevate vahendite sissevoolude kogusumma, kui tagatis kvalifitseerub likviidseks varaks, tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevate vahendite sissevoolude summana tagatise liigi kaupa.

290

1.2.1.1.  1. tasandi tagatis, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt b1. tasandi tagatis, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

300

1.2.1.2.  1. tasandi tagatis, mis on väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt b1. tasandi tagatis, mis on väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

310

1.2.1.3.  2 A tasandi tagatis

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt b2 A tasandi tagatis, kõik liigid.

320

1.2.1.4.  2B tasandi tagatis, milleks on varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt b2B varaga tagatud väärtpaberid, kui alusvaraks on laenud, nagu on sätestatud artikli 13 lõike 2 punkti g alapunktides i–iii, mis vastavad kõigile komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 13 asjaomastele nõuetele.

330

1.2.1.5.  2B tasandi tagatis, milleks on kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt b2B tasandi tagatis, mis on kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad.

340

1.2.1.6.  Tagatis, milleks on 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt b2B varaga tagatud väärtpaberid, kui alusvaraks on laenud, nagu on sätestatud artikli 13 lõike 2 punkti g alapunktides iv–v, mis vastavad kõigile komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 13 asjaomastele nõuetele.

350

1.2.1.7.  2B tasandi tagatis, mis ei ole juba hõlmatud punktis 1.2.1.4, 1.2.1.5 või 1.2.1.6.

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt b2B tasandi tagatis, mis ei ole eespool hõlmatud.

360

1.2.2.  Tagatist kasutatakse lühikese positsiooni katmiseks

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt bKogu tagatis, mida kasutatakse lühikese positsiooni katmiseks. Kui mis tahes liiki tagatist kasutatakse lühikese positsiooni katmiseks, esitatakse see siin, mitte ühelgi eespool oleval real. Tagatist ei arvestata topelt.

370

1.2.3.  Tagatis, mis ei kvalifitseeru likviidseks varaks

Krediidiasutused esitavad XXIV LISA vormi C 74.00 real 370

— iga veeru 010, 020 ja 030 kohta selliste rahaliste nõuete kogusumma, mis tulenevad tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest, kui tagatis ei kvalifitseeru likviidseks varaks, võimenduslaenudest tulenevate rahaliste nõuete summana, kui tagatis ei ole likviidne, tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevate rahaliste nõuete summana, kui tagatis on mittelikviidne omakapital, ning selliste tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevate rahaliste nõuete summana, mis on tagatud mis tahes muu mittelikviidse tagatisega, ning

— iga veeru 140, 150 ja 160 kohta selliste vahendite sissevoolude kogusumma, mis tulenevad tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest, kui tagatis ei kvalifitseeru likviidseks varaks, võimenduslaenudest tulenevate vahendite sissevoolude summana, kui tagatis ei ole likviidne, tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevate rahaliste nõuete summana, kui tagatis on mittelikviidne omakapital, ning selliste tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevate rahaliste nõuete summana, mis on tagatud mis tahes muu mittelikviidse tagatisega.

380

1.2.3.1.  Võimenduslaenud: tagatis ei ole likviidne

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt cVõimenduslaenud, mille tagatiseks on mittelikviidsed varad, kui saadud varasid ei kasutata lühikeste positsioonide katmiseks, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punktis c.

390

1.2.3.2.  Tagatis on mittelikviidne omakapital

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt cTagatis on mittelikviidne omakapital.

400

1.2.3.3.  Kõik muud mittelikviidsed tagatised

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõike 3 punkt cTagatis on eespool hõlmamata mittelikviidne tagatis.

410

1.3.  Tagatise vahetustehingutest tuleneva vahendite sissevoolu kogusumma

Krediidiasutused esitavad siin tagatise vahetustehingutest tulenevate vahendite sissevoolude kogusumma, nagu on arvutatud XXIV LISA vormis C 75.00.

420

1.4.  (Selliste likviidsete vahendite sissevoolude kaalutud kogusumma ja selliste vahendite väljavoolude kaalutud kogusummade vahe, mis tulenevad tehingutest kolmandates riikides, kus kehtivad ülekandepiirangud, või mis on noteeritud mittekonverteeritavates valuutades)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 32 lõige 8Krediidiasutused esitavad asjaomases veerus 140, 150 ja 160 kolmandatest riikidest tulenevate vahendite sissevoolude kaalutud kogusumma, kui seal kehtivad ülekandepiirangud, või mis on noteeritud mittekonverteeritavates valuutades, miinus {vormil C 73.00; real 1380, veerus 060} esitatud selliste vahendite väljavoolude kaalutud kogusumma, mis tulenevad kolmandatest riikidest, kus kehtivad ülekandepiirangud, või mis on noteeritud mittekonverteeritavates valuutades. Kui kõnealune summa on negatiivne, esitavad krediidiasutused väärtuse „0”.

430

1.5.  (Seotud spetsialiseerunud krediidiasutusest tuleneva vahendite sissevoolu ülejääk)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 2 lõike 3 punkt e ja artikli 33 lõige 6Krediidiasutused, kes esitavad konsolideeritud aruande, esitavad asjaomases veerus 140, 150 või 160 komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõigetes 3 ja 4 osutatud seotud spetsialiseerunud krediidiasutusest tulenevate selliste vahendite sissevoolude summa ulatuses, mis ületab samast äriühingust tulenevate vahendite väljavoolude summat.

MEMOKIRJED

440

2.  Vastastikuses sõltuvuses olevad vahendite sissevoolud

Krediidiasutused esitavad siin memokirjena vastastikuses sõltuvuses olevad vahendite sissevoolud, mis ei ole hõlmatud vahendite sissevoolude arvutamisse, sest need on tasaarvestatud vahendite väljavooludega. Kõik vastastikuses sõltuvuses olevad vahendite sissevoolud, mida ei ole tasaarvestatud (ülejäävate) vahendite väljavooludega, lisatakse 1. jao asjaomasele reale.Krediidiasutused tagavad, et selliseid kirjeid ei arvestata vahendite väljavoolude vormiga topelt.

450

3.  Välisvaluuta väljavool

See memokirje esitatakse ainult juhul, kui aruanne esitatakse valuutas, mille suhtes kohaldatakse eraldi aruandlust.Ainult olulise valuuta aruandluse puhul esitavad krediidiasutused tuletisinstrumentidest (esitatakse punktis 1.1.10) tulenevate sissevoolude osakaalu, mis on seotud 30 päeva jooksul tähtaeguvatest erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingutest, välisvaluuta hetke- ja forvardtehingutest tulenevate välisvaluuta peamiste vooludega vastavas olulises valuutas. Tasaarvestamist vastaspoolega võib kohaldada ainult selles valuutas toimuvatele vooludele.

460

4.  Grupisisesed või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisesed vahendite sissevoolud

Krediidiasutused esitavad siin memokirjena kõik 1. jaos esitatud tehingud (välja arvatud punkt 1.1.11), kui vastaspool on krediidiasutuse emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutusega seotud direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses, või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud sama krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liige või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 osutatud keskasutus või osapool võrgustikus või koostööd tegevas grupis.Krediidiasutused esitavad XXIV LISA vormi C 74.00 real 460

— iga veeru 010, 020 ja 030 kohta selliste rahaliste nõuete kogusumma/maksimaalse summa, mida saab kasutusele võtta grupisiseses või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemis, selliste rahaliste nõuete summana/maksimaalse summana, mida saab kasutusele võtta grupisiseses või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemis, tehingu liigi ja vastaspoole kaupa ning

— iga veeru 140, 150 ja 160 kohta vahendite sissevoolude kogusumma grupisiseses või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemis vahendite sissevoolude summana grupisiseses või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemis tehingu liigi ja vastaspoole kaupa.

470

4.1.  Rahalised nõuded finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu (välja arvatud keskpangad)

Krediidiasutused esitavad siin kõik punktis 1.1.1 esitatud rahalised nõuded finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu, kui vastaspool on krediidiasutuse emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutusega seotud direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses, või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud sama krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liige või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 osutatud keskasutus või osapool võrgustikus või koostööd tegevas grupis.

480

4.2.  Rahalised nõuded finantssektorisse kuuluvate klientide vastu

Krediidiasutused esitavad siin kõik punktis 1.1.2 esitatud rahalised nõuded finantssektorisse kuuluvate klientide vastu, kui vastaspool on krediidiasutuse emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutusega seotud direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses, või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud sama krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liige või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 osutatud keskasutus või osapool võrgustikus või koostööd tegevas grupis.

490

4.3.  Tagatud tehingud

Krediidiasutused esitavad siin kõik rahalised nõuded, mis tulenevad tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest, samuti punktis 1.2 esitatud saadud tagatise turuväärtuse kogusumma ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 9 kohase tagatise väärtuse (veerud 110–130), kui vastaspool on krediidiasutuse emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutusega seotud direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses, või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud sama krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liige või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 osutatud keskasutus või osapool võrgustikus või koostööd tegevas grupis.

500

4.4.  Rahalised nõuded, mis tulenevad 30 päeva jooksul tähtaeguvatest väärtpaberitest

Krediidiasutused esitavad siin kõik punktis 1.1.5 esitatud rahalised nõuded, mis tulenevad 30 päeva jooksul tähtaeguvatest väärtpaberitest, kui emitent on krediidiasutuse emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutusega seotud direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses, või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud sama krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liige või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 osutatud keskasutus või osapool võrgustikus või koostööd tegevas grupis.

510

4.5.  Mis tahes muud grupisisesed või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisesed vahendite sissevoolud

Krediidiasutused esitavad siin mis tahes muud punktides 1.1.3–1.1.12 (välja arvatud punktid 1.1.5 ja 1.1.11) esitatud grupisisesed või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisesed vahendite sissevoolud, kui vastaspool on krediidiasutuse emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutusega seotud direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses, või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud sama krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liige või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 osutatud keskasutus või osapool võrgustikus või koostööd tegevas grupis;

520

4.6.  Grupi liikme või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikme võimaldatud kasutamata krediidi- või likviidsuslimiitidest tulenevad sissevoolud, kui pädev asutus ei ole andnud luba kohaldada kõrgemat sissevoolu määra

Grupi liikme või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikme võimaldatud kasutamata krediidi- või likviidsuslimiitidest tulenevad sissevoolud, kui pädev asutus ei ole andnud luba kohaldada kõrgemat sissevoolu määra, kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikliga 34.

LIKVIIDSUSE ARUANDLUS (4. OSA: TAGATISE VAHETUSTEHINGUD)

3.   Tagatise vahetustehingud

3.1.   Üldised märkused

1. Kõik 30 päeva jooksul tähtaeguvad tehingud, milles mitterahalisi varasid vahetatakse teiste mitterahaliste varade vastu, esitatakse sellel vormil. Halli värvi andmeväljasid ei pea krediidiasutused ja investeerimisühingud täitma.

2. 30 päeva jooksul tähtaeguvad tagatise vahetustehingud toovad kaasa vahendite väljavoolu, mis vastab laenuks võetud varade ja laenuks antud varade likviidsuse väärtuse vahele, välja arvatud juhul, kui vastaspool on keskpank, millisel juhul kohaldatakse vahendite väljavoolu 0 %.

3. 30 päeva jooksul tähtaeguvad tagatise vahetustehingud toovad kaasa vahendite sissevoolu, mis vastab laenuks antud varade ja laenuks võetud varade likviidsuse väärtuse vahele, välja arvatud juhul, kui saadud tagatist kasutatakse edasitagamiseks selliste lühikeste positsioonide katmiseks, mille kestus võib olla pikem kui 30 päeva, millisel juhul kohaldatakse vahendite väljavoolu 0 %.

4. Likviidsete varade puhul on likviidsuse väärtus artikli 9 kohane väärtus, mittelikviidsete varade likviidsuse väärtus on null.

5. Iga tagatise vahetustehingut hinnatakse eraldi ja vool esitatakse vastaval real kas väljavooluna või sissevooluna (tehingu kohta). Kui tehing hõlmab mitut tagatise liigi kategooriat (nt tagatiste korv), jagatakse need vormi ridadele vastavateks osadeks ja hinnatakse osadena.

6. Olulise valuuta tootluse korral hõlmavad aruandluses esitatud saldod ainult neid, mis on noteeritud olulises valuutas, et tagada valuutakursside erinevuste korrektne kajastamine. See võib tähendada, et olulise valuuta vormil esitatakse ainult tehingu üks pool, mis vastab likviidsuse väärtuse ülejäägile avalduvale mõjule.

7. Krediidiasutused esitavad vormi vastavas aruandlusvaluutas kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 4 lõikega 5.

8. 30 päeva jooksul tähtaeguvad tagatud tuletisinstrumentide voolud esitatakse käesoleva vormi veergudes 090–120, mitte veergudes 010–080.

1.2.   Konkreetsed märkused

9. Krediidiasutused esitavad aruandluses ainult 1., 2 A ja 2B tasandi varad, mis kvalifitseeruvad II jaotise kohaselt likviidseteks varadeks. Laenuks antud tagatise puhul viitab see varadele, mis kvalifitseeruksid tähtaegumise korral II jaotise kohaselt likviidseteks varadeks, sealhulgas üld- ja tegevusnõuete osas, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 7 ja 8.

10. Kui tagatis täidab komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 10–19 sätestatud 1., 2 A või 2B tasandi kriteeriumid, kuid ei kvalifitseeru likviidseks varaks kooskõlas II jaotisega, sealhulgas üld- ja tegevusnõuete osas, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 7 ja 8, esitatakse see mittelikviidse tagatisena. Sarnaselt, kui krediidiasutus võib aktsepteerida ainult osa oma välisvaluutas olevatest aktsiatest või välisvaluutas olevatest keskvalitsuse või panga varadest või riigi omavääringus olevatest keskvalitsuse või keskpanga varadest oma kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varade hulgas, esitatakse 1., 2 A ja 2B tasandi ridadel ainult aktsepteeritav osa (vt artikli 12 lõike 1 punkti c alapunktid i–iii ja artikli 10 lõike 1 punkt d). Kui teatud vara kasutatakse tagatisena, kuid summas, mis on selle osa ülejääk, mida võib likviidsete varade hulgas aktsepteerida, esitatakse ülejäägi summa mittelikviidsete vahendite jaos.

11. 2 A tasandi varasid hõlmavad tagatise vahetustehingud esitatakse vastaval L2 A varade real, isegi kui järgitakse likviidsuse alternatiivseid meetodeid (st mitte viia L2 A varasid tagatise vahetustehingute aruandluses L1 jaotisse).

Tagatise vahetustehingute alamvorm

Juhised konkreetsete veergude kohta



Veerg

Viited õigussätetele ja juhised

010

Laenuks antud tagatise turuväärtusLaenuks antud tagatise turuväärtus esitatakse veerus 010. Turuväärtus kajastab praegust turuväärtust, selle suhtes ei ole kohaldatud väärtuskärbet ja sellest on arvatud maha asjaomasest korrigeerivast riskimaandusest tulenevad voolud [artikli 8 lõige 5].

020

Laenuks antud tagatise likviidsuse väärtusLaenuks antud tagatise likviidsuse väärtus esitatakse veerus 020. Likviidsete varade puhul kajastab likviidsuse väärtus vara väärtust, millest on maha arvatud väärtuskärbe. Kasutatud kaal on seotud XXIV lisa vormil C 72.00 vastava varaliigi suhtes kohaldatud kaalu/väärtuskärpega. Kasutatud kaalu määrab kindlaks krediidiasutus, kuid krediidiasutused juhinduvad II jaotises vastavale varale kehtestatud minimaalsetest standardkaaludest.

030

Laenuks võetud tagatise turuväärtusLaenuks võetud tagatise turuväärtus esitatakse veerus 030. Turuväärtus kajastab praegust turuväärtust, selle suhtes ei ole kohaldatud väärtuskärbet ja sellest on maha arvatud asjaomasest korrigeerivast riskimaandusest tulenevad voolud [artikli 8 lõige 5].

040

Laenuks võetud tagatise likviidsuse väärtusLaenuks võetud tagatise likviidsuse väärtus esitatakse veerus 040. Likviidsete varade puhul kajastab likviidsuse väärtus vara väärtust, millest on maha arvatud väärtuskärbe. Kasutatud kaal on seotud XXIV lisa vormil C 72.00 vastava varaliigi suhtes kohaldatud kaalu/väärtuskärpega. Kasutatud kaalu määrab kindlaks krediidiasutus, kuid krediidiasutused juhinduvad II jaotises vastavale varale kehtestatud minimaalsetest standardkaaludest.

050

Vahendite väljavoolKui veeru 040 väärtus on suurem kui veeru 020 väärtus (tehingu kohta), esitatakse vahe veerus 050 (vahendite väljavool), välja arvatud juhul, kui vastaspool on keskpank, millisel juhul esitatakse null-väljavool.

060

Sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiriKui veeru 020 väärtus on suurem kui veeru 040 väärtus (tehingu kohta), esitatakse vahe veerus 060/070/080 (vahendite sissevool), välja arvatud juhul, kui saadud 30 kalendripäeva jooksul tähtaeguvat tagatist kasutatakse edasitagamiseks ja seda kasutatakse selliste lühikeste positsioonide katmiseks, mille kestus võib olla pikem kui 30 päeva, millisel juhul esitatakse null-sissevool.Kui tehingu suhtes kohaldatakse 75 % sissevoolu ülempiiri, kasutatakse veergu 060.

070

Sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiriKui veeru 020 väärtus on suurem kui veeru 040 väärtus (tehingu kohta), esitatakse vahe veerus 060/070/080 (vahendite sissevool), välja arvatud juhul, kui saadud 30 kalendripäeva jooksul tähtaeguvat tagatist kasutatakse edasitagamiseks ja seda kasutatakse selliste lühikeste positsioonide katmiseks, mille kestus võib olla pikem kui 30 päeva, millisel juhul esitatakse sissevoolu väärtusena null.Kui tehingu suhtes kohaldatakse 90 % sissevoolu ülempiiri, kasutatakse veergu 070.

080

Sissevool, mis on vabastatud sissevoolu ülempiiri kohaldamisestKui veeru 020 väärtus on suurem kui veeru 040 väärtus (tehingu kohta), esitatakse vahe veerus 060/070/080 (vahendite sissevool), välja arvatud juhul, kui saadud 30 kalendripäeva jooksul tähtaeguvat tagatist kasutatakse edasitagamiseks ja seda kasutatakse selliste lühikeste positsioonide katmiseks, mille kestus võib olla pikem kui 30 päeva, millisel juhul esitatakse sissevoolu väärtusena null.Kui tehing on vabastatud sissevoolu ülempiiri kohaldamisest, kasutatakse veergu 080.

090

Ainult tagatud tuletisinstrumendid: laenuks antud tagatise turuväärtusLaenuks antud tagatise turuväärtus esitatakse veerus 090. Turuväärtus kajastab praegust turuväärtust, selle suhtes ei ole kohaldatud väärtuskärbet ja sellest on maha arvatud asjaomasest korrigeerivast riskimaandusest tulenevad voolud [artikli 8 lõige 5].

100

Ainult tagatud tuletisinstrumendid: laenuks antud tagatise likviidsuse väärtusLaenuks antud tagatise likviidsuse väärtus esitatakse veerus 100. Likviidsete varade puhul kajastab likviidsuse väärtus vara väärtust, millest on maha arvatud väärtuskärbe. Kasutatud kaal on seotud XXIV lisa vormil C 72.00 vastava varaliigi suhtes kohaldatud kaalu/väärtuskärpega. Kasutatud kaalu määrab kindlaks krediidiasutus, kuid krediidiasutused juhinduvad II jaotises vastavale varale kehtestatud minimaalsetest standardkaaludest.

110

Ainult tagatud tuletisinstrumendid: laenuks võetud tagatise turuväärtusLaenuks võetud tagatise turuväärtus esitatakse veerus 110. Turuväärtus kajastab praegust turuväärtust, selle suhtes ei ole kohaldatud väärtuskärbet ja sellest on maha arvatud asjaomasest korrigeerivast riskimaandusest tulenevad voolud [artikli 8 lõige 5].

120

Ainult tagatud tuletisinstrumendid: laenuks võetud tagatise likviidsuse väärtusLaenuks võetud tagatise likviidsuse väärtus esitatakse veerus 120. Likviidsete varade puhul kajastab likviidsuse väärtus vara väärtust, millest on maha arvatud väärtuskärbe. Kasutatud kaal on seotud XXIV lisa vormil C 72.00 vastava varaliigi suhtes kohaldatud kaalu/väärtuskärpega. Kasutatud kaalu määrab kindlaks krediidiasutus, kuid krediidiasutused juhinduvad II jaotises vastavale varale kehtestatud minimaalsetest standardkaaludest.

Juhised konkreetsete ridade kohta



Rida

Viited õigussätetele ja juhised

010

1.  TAGATISE VAHETUSTEHINGUTE KOGUSUMMA JA TAGATUD TULETISINSTRUMENDID

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõige 4 ja artikli 32 lõige 3Krediidiasutused esitavad siin igas veerus tagatise vahetustehingute ja tagatud tuletisinstrumentide väärtuste kogusummad.

020

1.1.  Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse 1. tasandi varasid (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad) ja laenuks võetakse järgmine tagatis

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõige 4 ja artikli 32 lõige 3Krediidiasutused esitavad siin igas veerus tagatise vahetustehingute ja tagatud tuletisinstrumentide väärtuste kogusumma nende tehingute kohta, milles laenuks antakse 1. tasandi varasid (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad).

030

1.1.1.  1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi varad, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud), 1. tasandi varade vastu, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks võetud).

040

1.1.2.  1. tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi varad, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud), 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).

050

1.1.3.  2 A tasandi varad

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi varad, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud), 2 A tasandi varade vastu (laenuks võetud).

060

1.1.4.  2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi varad, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud), 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).

070

1.1.5.  2B tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi varad, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud), 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).

080

1.1.6.  2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi varad, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud), 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).

090

1.1.7.  Muud 2B tasandi varad

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi varad, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud), muude 2B tasandi varade vastu (laenuks võetud).

100

1.1.8.  Mittelikviidsed varad

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi varad, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud), mittelikviidsete varade vastu (laenuks võetud).

110

1.2.  Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirju ja laenuks võetakse järgmine tagatis:

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõige 4 ja artikli 32 lõige 3Krediidiasutused esitavad siin igas veerus tagatise vahetustehingute ja tagatud tuletisinstrumentide väärtuste kogusumma nende tehingute kohta, milles laenuks antakse 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirju.

120

1.2.1.  1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud) 1. tasandi varade vastu, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks võetud).

130

1.2.2.  1. tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud) 1. tasandi varade vastu, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks võetud).

140

1.2.3.  2 A tasandi varad

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud) 2 A tasandi varade vastu (laenuks võetud).

150

1.2.4.  2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud) 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).

160

1.2.5.  2B tasand: kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud) 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).

170

1.2.6.  2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud), 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).

180

1.2.7.  Muud 2B tasandi varad

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud) muude 2B tasandi varade vastu (laenuks võetud).

190

1.2.8.  Mittelikviidsed varad

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud) mittelikviidsete varade vastu (laenuks võetud).

200

1.3.  Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse 2 A tasandi varasid ja laenuks võetakse järgmine tagatis:

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõige 4 ja artikli 32 lõige 3Krediidiasutused esitavad siin igas veerus selliste tagatise vahetustehingute ja tagatud tuletisinstrumentide väärtuste kogusumma, milles laenuks antakse 2 A tasandi varasid.

210

1.3.1.  1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2 A tasandi varad (laenuks antud) 1. tasandi varade vastu, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks võetud).

220

1.3.2.  1. tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2 A tasandi varad (laenuks antud) 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).

230

1.3.3.  2 A tasandi varad

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2 A tasandi varad (laenuks antud) 2 A tasandi varade vastu (laenuks võetud).

240

1.3.4.  2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2 A tasandi varad (laenuks antud), 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).

250

1.3.5.  2B tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2 A tasandi varad (laenuks antud) 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).

260

1.3.6.  2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2 A tasandi varad (laenuks antud), 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).

270

1.3.7.  Muud 2B tasandi varad

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2 A tasandi varad (laenuks antud) muude 2B tasandi varade vastu (laenuks võetud).

280

1.3.8.  Mittelikviidsed varad

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2 A tasandi varad (laenuks antud) mittelikviidsete varade vastu (laenuks võetud).

290

1.4.  Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse 2B tasandi varaga tagatud väärtpabereid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) ja laenuks võetakse järgmine tagatis:

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõige 4 ja artikli 32 lõige 3Krediidiasutused esitavad siin igas veerus tagatise vahetustehingute ja tagatud tuletisinstrumentide väärtuste kogusumma nende tehingute kohta, milles laenuks antakse 2B tasandi varaga tagatud väärtpabereid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1).

300

1.4.1.  1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) 1. tasandi varade vastu, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks võetud).

310

1.4.2.  1. tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).

320

1.4.3.  2 A tasandi varad

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) 2 A tasandi varade vastu (laenuks võetud).

330

1.4.4.  2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).

340

1.4.5.  2B tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).

350

1.4.6.  2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).

360

1.4.7.  Muud 2B tasandi varad

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) muude 2B tasandi varade vastu (laenuks võetud).

370

1.4.8.  Mittelikviidsed varad

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) mittelikviidsete varade vastu (laenuks võetud).

380

1.5.  Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse 2B tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirju ja laenuks võetakse järgmine tagatis:

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõige 4 ja artikli 32 lõige 3Krediidiasutused esitavad siin igas veerus tagatise vahetustehingute ja tagatud tuletisinstrumentide väärtuste kogusumma nende tehingute kohta, milles laenuks antakse 2B tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirju.

390

1.5.1.  1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud) 1. tasandi varade vastu, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks võetud).

400

1.5.2.  1. tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud) 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).

410

1.5.3.  2 A tasandi varad

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud) 2 A tasandi varade vastu (laenuks võetud).

420

1.5.4.  2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud) 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).

430

1.5.5.  2B tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud) 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).

440

1.5.6.  2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud), 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).

450

1.5.7.  Muud 2B tasandi varad

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud) muude 2B tasandi varade vastu (laenuks võetud).

460

1.5.8.  Mittelikviidsed varad

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks antud) mittelikviidsete varade vastu (laenuks võetud).

470

1.6.  Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse 2B tasandi varaga tagatud väärtpabereid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) ja laenuks võetakse järgmine tagatis:

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõige 4 ja artikli 32 lõige 3Krediidiasutused esitavad siin igas veerus tagatise vahetustehingute ja tagatud tuletisinstrumentide väärtuste kogusumma nende tehingute kohta, milles laenuks antakse 2B tasandi varaga tagatud väärtpabereid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1).

480

1.6.1.  1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) 1. tasandi varade vastu, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks võetud).

490

1.6.2.  1. tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).

500

1.6.3.  2 A tasandi varad

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) 2 A tasandi varade vastu (laenuks võetud).

510

1.6.4.  2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).

520

1.6.5.  2B tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).

530

1.6.6.  2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).

540

1.6.7.  Muud 2B tasandi varad

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) muude 2B tasandi varade vastu (laenuks võetud).

550

1.6.8.  Mittelikviidsed varad

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks antud) mittelikviidsete varade vastu (laenuks võetud).

560

1.7.  Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse muid 2B tasandi varasid ja laenuks võetakse järgmine tagatis:

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõige 4 ja artikli 32 lõige 3Krediidiasutused esitavad siin igas veerus tagatise vahetustehingute ja tagatud tuletisinstrumentide väärtuste kogusumma, milles laenuks antakse muid 2B tasandi varasid.

570

1.7.1.  1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud muud 2B tasandi varad (laenuks antud) 1. tasandi varade vastu, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks võetud).

580

1.7.2.  1. tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud muud 2B tasandi varad (laenuks antud) 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).

590

1.7.3.  2 A tasandi varad

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud muud 2B tasandi varad (laenuks antud) 2 A tasandi varade vastu (laenuks võetud).

600

1.7.4.  2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud muud 2B tasandi varad (laenuks antud), 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).

610

1.7.5.  2B tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud muud 2B tasandi varad (laenuks antud) 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).

620

1.7.6.  2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud muud 2B tasandi varad (laenuks antud), 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).

630

1.7.7.  Muud 2B tasandi varad

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud muud 2B tasandi varad (laenuks antud) muude 2B tasandi varade vastu (laenuks võetud).

640

1.7.8.  Mittelikviidsed varad

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud muud 2B tasandi varad (laenuks antud) mittelikviidsete varade vastu (laenuks võetud).

650

1.8.  Nende tehingute kogusummad, milles laenuks antakse mittelikviidseid varasid ja laenuks võetakse järgmine tagatis:

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 28 lõige 4 ja artikli 32 lõige 3Krediidiasutused esitavad siin igas veerus selliste tagatise vahetustehingute ja tagatud tuletisinstrumentide väärtuste kogusumma, milles laenuks antakse mittelikviidseid varasid.

660

1.8.1.  1. tasandi varad (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad)

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud mittelikviidsed varad (laenuks antud) 1. tasandi varade vastu, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (laenuks võetud).

670

1.8.2.  1. tasand: väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud mittelikviidsed varad (laenuks antud) 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).

680

1.8.3.  2 A tasandi varad

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud mittelikviidsed varad (laenuks antud) 2 A tasandi varade vastu (laenuks võetud).

690

1.8.4.  2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1)

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud mittelikviidsed varad (laenuks antud) 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (eluaseme- või autolaenudega tagatud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).

700

1.8.5.  2B tasand: kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud mittelikviidsed varad (laenuks antud) 2B tasandi kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade vastu (laenuks võetud).

710

1.8.6.  2B tasand: varaga tagatud väärtpaberid (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1)

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud mittelikviidsed varad (laenuks antud), 2B tasandi varaga tagatud väärtpaberite vastu (liikmesriigi ettevõtjatele või üksikisikutele antud laenud, krediidikvaliteedi aste 1) (laenuks võetud).

720

1.8.7.  Muud 2B tasandi varad

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud mittelikviidsed varad (laenuks antud) muude 2B tasandi varade vastu (laenuks võetud).

730

1.8.8.  Mittelikviidsed varad

Sellised tehingud, milles krediidiasutus on vahetanud mittelikviidsed varad (laenuks antud) mittelikviidsete varade vastu (laenuks võetud).

MEMOKIRJED

740

2.  Tagatise vahetustehingute kogusumma (kõik vastaspooled), kui laenuks võetud tagatist on kasutatud lühikeste positsioonide katmiseks

Krediidiasutused esitavad siin eespool olevatel ridadel esitatud tagatise vahetustehingute kogusumma (kõik vastaspooled), kui laenuks võetud tagatist on kasutatud lühikeste positsioonide katmiseks, kui kohaldatud on vahendite väljavoolu määra 0 %.

750

3.  Grupisiseste vastaspooltega tehtud tagatise vahetustehingute kogusumma

Krediidiasutused esitavad siin eespool olevatel ridadel esitatud selliste tagatise vahetustehingute kogusumma, mis on tehtud grupisiseste vastaspooltega.

760

4.  Keskpanga vastaspooltega tehtud tagatise vahetustehingute kogusumma

Krediidiasutused esitavad siin eespool olevatel ridadel esitatud selliste tagatise vahetustehingute kogusumma, mis on tehtud keskpanga vastaspooltega, kui kohaldatud on vahendite väljavoolu määra 0 %.

LIKVIIDSUSE ARUANDLUS (5. OSA: ARVUTUSED)

4.   Arvutused

4.1.   Üldised märkused

Käesolevas kokkuvõtlikus vormis esitatakse komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/61 sätestatud likviidsuskatte nõude täitmise aruandluseks vajalik teave arvutuste kohta. Halli värvi andmeväljasid ei pea krediidiasutused ja investeerimisühingud täitma.

4.2.   Konkreetsed märkused

Lahtrid on antud järgmistes vormingutes: vorm, rida, veerg. Näiteks {C 72.00; r130; c040} viitab likviidsete varade vormi rea 130 veerule 040.

Arvutuste alamvorm

Juhised konkreetsete ridade kohta



Rida

Viited õigussätetele ja juhised

ARVUTUSED

Lugeja, nimetaja, suheKomisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 4Likviidsuskattekordaja lugeja, nimetaja ja suhe.Sisestada kõik allolevad andmed antud rea veergu 010.

010

1.  Likviidsuspuhver

Esitada arv lahtrist {C 76.00; r290; c010}.

020

2.  Likviidsete vahendite netoväljavool

Esitada arv lahtrist {C 76.00; r370; lahter 010}.

030

3.  Likviidsuskattekordaja (%)

Esitada komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 4 lõikes 1 sätestatu kohaselt arvutatud likviidsuskattekordaja.Likviidsuskattekordaja võrdub krediidiasutuse likviidsuspuhvri suhtega tema likviidsete vahendite netoväljavoolu 30 kalendripäeva pikkuse stressiperioodi jooksul ning seda väljendatakse protsendina.Kui lahtri {C 76.00; r020; c010} väärtus on null (andes suhtarvuks lõpmatuse), esitada väärtus 999999.

Lugeja arvutamineKomisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 17 ja I LISALikviidsuspuhvri arvutamise valem.Sisestada kõik allolevad andmed antud rea veergu 010.

040

4.  1. tasandi likviidsuspuhver, v.a väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, (väärtus artikli 9 kohaselt): korrigeerimata

Esitada arv lahtrist {C 72.00; r030; c040}.

050

5.  1. tasandi tagatis, v.a väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, väljavool 30 päeva jooksul

Esitada 1. tasandi likviidsete väärtpaberite väljavoolud (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad) mis tahes tagatud rahastamistehingu, tagatud laenuandmistehingu, vara vahetustehingu või tagatud tuletistehingu tagasipööramise korral, mis tähtaegub 30 kalendripäeva jooksul alates aruandekuupäevast.

060

6.  1. tasandi tagatis, v.a väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, sissevool 30 päeva jooksul

Esitada 1. tasandi likviidsete väärtpaberite sissevoolud (välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad) mis tahes tagatud rahastamistehingu, tagatud laenuandmistehingu, vara vahetustehingu või tagatud tuletistehingu tagasipööramise korral, mis tähtaegub 30 kalendripäeva jooksul alates aruandekuupäevast.

070

7.  Tagatud raha väljavoolud

Esitada raha väljavoolud (1. tasandi vara) mis tahes tagatud rahastamistehingu, tagatud laenuandmistehingu, vara vahetustehingu või tagatud tuletistehingu tagasipööramise korral, mis tähtaegub 30 kalendripäeva jooksul alates aruandekuupäevast.

080

8.  Tagatud raha sissevoolud

Esitada raha sissevoolud (1. tasandi vara) mis tahes tagatud rahastamistehingu, tagatud laenuandmistehingu, vara vahetustehingu või tagatud tuletistehingu tagasipööramise korral, mis tähtaegub 30 kalendripäeva jooksul alates aruandekuupäevast.

090

9.  1. tasand, v.a väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, „korrigeeritud summa enne ülempiiri kohaldamist”

Sellele viidatakse I lisa punkti 5 alapunktina a.Esitada muude 1. tasandi varade kui pandikirjade korrigeeritud summa enne ülempiiri kohaldamist.Korrigeeritud summas võetakse arvesse selliste tagatud rahastamistehingute, tagatud laenuandmistehingute, vara vahetustehingute või tagatud tuletistehingute tagasipööramist, mis tähtaeguvad 30 kalendripäeva jooksul alates aruandekuupäevast.

100

10.  1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade artikli 9 kohane väärtus: korrigeerimata

Esitada arv lahtrist {C 72.00; r180; c040}.

110

11.  1. tasandi tagatiseks olevad väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, väljavool 30 päeva jooksul

Esitada 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade väljavoolud mis tahes tagatud rahastamistehingu, tagatud laenuandmistehingu, vara vahetustehingu või tagatud tuletistehingu tagasipööramise korral, mis tähtaegub 30 kalendripäeva jooksul alates aruandekuupäevast.

120

12.  1. tasandi tagatiseks olevad väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, sissevool 30 päeva jooksul

Esitada 1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade sissevoolud mis tahes tagatud rahastamistehingu, tagatud laenuandmistehingu, vara vahetustehingu või tagatud tuletistehingu tagasipööramise korral, mis tähtaegub 30 kalendripäeva jooksul alates aruandekuupäevast.

130

13.  1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, „korrigeeritud summa enne ülempiiri kohaldamist”

See on märgitud I lisa punktis 5 kui b.Esitada 1. tasandi varaks olevate pandikirjade korrigeeritud summa enne ülempiiri kohaldamist.Korrigeeritud summas võetakse arvesse selliste tagatud rahastamistehingute, tagatud laenuandmistehingute, vara vahetustehingute või tagatud tuletistehingute tagasipööramist, mis tähtaeguvad 30 kalendripäeva jooksul alates aruandekuupäevast.

140

14.  1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, „korrigeeritud summa pärast ülempiiri kohaldamist”

See on märgitud I lisa punktis 5 kui b′.Esitada b′ (1. tasandi varaks olevate pandikirjade korrigeeritud summa pärast ülempiiri kohaldamist)= MIN(b, a70/30),kus b = 1. tasandi varaks olevate pandikirjade korrigeeritud summa enne ülempiiri kohaldamist.

150

15.  1. tasandi väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, „likviidsete varade ülejäägi summa”

Esitada b ja b′ vahe. b ja b′, nagu on märgitud I lisa punktis 5.

160

16.  2 A tasandi väärtus artikli 9 kohaselt: korrigeerimata

Esitada arv lahtrist {C 72.00; r230; c040}.

170

17.  2 A tasandi tagatis, väljavool 30 päeva jooksul

Esitada 2 A tasandi likviidsete väärtpaberite väljavoolud mis tahes tagatud rahastamistehingu, tagatud laenuandmistehingu, vara vahetustehingu või tagatud tuletistehingu tagasipööramise korral, mis tähtaegub 30 kalendripäeva jooksul alates arvutamise kuupäevast.

180

18.  2 A tasandi tagatis, sissevool 30 päeva jooksul

Esitada 2 A tasandi likviidsete väärtpaberite sissevoolud mis tahes tagatud rahastamistehingu, tagatud laenuandmistehingu, vara vahetustehingu või tagatud tuletistehingu tagasipööramise korral, mis tähtaegub 30 kalendripäeva jooksul alates arvutamise kuupäevast.

190

19.  2 A tasand, „korrigeeritud summa enne ülempiiri kohaldamist”

See on märgitud I lisa punktis 5 kui c.Esitada 2 A tasandi varade korrigeeritud summa enne ülempiiri kohaldamist.Korrigeeritud summas võetakse arvesse selliste tagatud rahastamistehingute, tagatud laenuandmistehingute, vara vahetustehingute või tagatud tuletistehingute tagasipööramist, mis tähtaeguvad 30 kalendripäeva jooksul alates arvutamise kuupäevast.

200

20.  2 A tasand, „korrigeeritud summa pärast ülempiiri kohaldamist”

See on märgitud I lisa punktis 5 kui c′.Esitada c′ (2 A tasandi varade korrigeeritud summa pärast ülempiiri kohaldamist)= MIN(c; (a + b′)40/60; MAX(a70/30 – b′; 0)),kus c = 2 A tasandi varade korrigeeritud summa enne ülempiiri kohaldamist.

210

21.  2 A tasand, „likviidsete varade ülejäägi summa”

Esitada c ja c′ vahe. c ja c′, nagu on märgitud I lisa punktis 5.

220

22.  2B tasandi väärtus artikli 9 kohaselt: korrigeerimata

Esitada arv tekstilahtrist {C 72.00; r310; c040}.

230

23.  2B tasandi tagatis, väljavool 30 päeva jooksul

Esitada 2B tasandi likviidsete väärtpaberite väljavoolud mis tahes tagatud rahastamistehingu, tagatud laenuandmistehingu, vara vahetustehingu või tagatud tuletistehingu tagasipööramise korral, mis tähtaegub 30 kalendripäeva jooksul alates arvutamise kuupäevast.

240

24.  2B tasandi tagatis, sissevool 30 päeva jooksul

Esitada 2B tasandi likviidsete väärtpaberite sissevoolud mis tahes tagatud rahastamistehingu, tagatud laenuandmistehingu, vara vahetustehingu või tagatud tuletistehingu tagasipööramise korral, mis tähtaegub 30 kalendripäeva jooksul alates arvutamise kuupäevast.

250

25.  2B tasand, „korrigeeritud summa enne ülempiiri kohaldamist”

See on märgitud I lisa punktis 5 kui d.Esitada 2B tasandi varade korrigeeritud summa enne ülempiiri kohaldamist.Korrigeeritud summas võetakse arvesse selliste tagatud rahastamistehingute, tagatud laenuandmistehingute, vara vahetustehingute või tagatud tuletistehingute tagasipööramist, mis tähtaeguvad 30 kalendripäeva jooksul alates arvutamise kuupäevast.

260

26.  2B tasand, „korrigeeritud summa pärast ülempiiri kohaldamist”

See on märgitud I lisa punktis 5 kui d′Esitada d′ (2B tasandi varade korrigeeritud summa pärast ülempiiri kohaldamist)= MIN (d; (a + b′ + c′)15/85; MAX((a + b′)40/60 – c′; 0), MAX(70/30a – b′ – c′; 0)),kus d = 2B tasandi varade korrigeeritud summa enne ülempiiri kohaldamist.

270

27.  2B tasand, „likviidsete varade ülejäägi summa”

Esitada d ja d′ vahe. d ja d′, nagu on märgitud I lisa punktis 5.

280

28.  Likviidse vara ülejäägi summa

I lisa punkt 4Esitada „likviidsete varade ülejäägi summa”: see summa võrdub

a)  muude 1. tasandi varade kui pandikirjade korrigeeritud summa pluss

b)  1. tasandi pandikirjade korrigeeritud summa pluss

c)  2 A tasandi varade korrigeeritud summa pluss

d)  2B tasandi varade korrigeeritud summa

miinus üks järgmistest, olenevalt sellest, kumb neist on väiksem:

e)  punktide a, b, c ja d summa;

f)  100/30 korrutatud punktiga a;

g)  100/60 korrutatud punktide a ja b summaga;

h)  100/85 korrutatud punktide a, b ja c summaga.

290

29.  Likviidsuspuhver

I lisa punkt 2Esitada likviidsuspuhver, mis võrdub alljärgnevaga:

a)  1. tasandi varade summa pluss

b)  2 A tasandi varade summa pluss

c)  2B tasandi varade summa

miinus üks järgmistest, olenevalt sellest, kumb neist on väiksem:

d)  punktide a, b ja c summa või

e)  likviidsete varade ülejäägi summa.

Nimetaja arvutusedKomisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 II LISALikviidsete vahendite netoväljavoolu arvutamise valem,kus
NLO = likviidsete vahendite netoväljavool
TO = vahendite väljavoolude kogusumma
TI = vahendite sissevoolude kogusumma
FEI = vahendite sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse täielikku vabastust
IHC = vahendite sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse kõrgemat ülempiiri, milleks on 90 % vahendite väljavoolust
IC = vahendite sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse ülempiiri, milleks on 75 % vahendite väljavoolust Sisestada kõik allolevad andmed antud rea veergu 010

300

30.  Vahendite väljavoolu kogusumma

TO = vahendite väljavoolude lehelt

Esitada arv lahtrist {C 73.00; r010; c060}.

310

31.  Vahendite sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse täielikku vabastust

FEI = vahendite sissevoolude lehelt

Esitada arv lahtrist {C 74.00; r010; c160}.

320

32.  Vahendite sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse 90 % ülempiiri

IHC = vahendite sissevoolude lehelt

Esitada arv lahtrist {C 74.00; r010; c150}.

330

33.  Vahendite sissevoolud, mille suhtes kohaldatakse 75 % ülempiiri

IC = vahendite sissevoolude ja tagatise vahetustehingute lehtedelt

Esitada arv lahtrist {C 74.00; r010; c140}.

340

34.  Vähendus selliste sissevoolude arvessevõtmiseks, mille suhtes kohaldatakse täielikku vabastust

Esitada järgmine osa NLO-arvutusest:= MIN (FEI, TO).

350

35.  Vähendus selliste sissevoolude arvessevõtmiseks, mille suhtes kohaldatakse 90 % ülempiiri

Esitada järgmine osa NLO-arvutusest:= MIN (IHC; 0,9*MAX(TO-FEI; 0)).

360

36.  Vähendus selliste sissevoolude arvessevõtmiseks, mille suhtes kohaldatakse 75 % ülempiiri

Esitada järgmine osa NLO-arvutusest:= MIN (IC; 0,75*MAX(TO-FEI-IHC/0,9; 0)).

370

37.  Likviidsete vahendite netoväljavool

Esitada likviidsete vahendite netoväljavool, mis võrdub vahendite väljavoolude kogusummaga, millest on maha arvatud vähendused selliste sissevoolude arvessevõtmiseks, mille suhtes kohaldatakse täielikku vabastust või 90 % ülempiiri või 75 % ülempiiri.NLO = TO – MIN(FEI; TO) – MIN(IHC; 0,9*MAX(TO-FEI; 0)) – MIN(IC; 0,75*MAX(T0-FEI-IHC/0,9;0))

Teine sammas

380

38.  2. samba nõue

nagu on sätestatud kapitalinõuete direktiivi artiklis 105Esitada 2. samba nõue.


( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/65/EÜ, 13. juuli 2009, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

( 2 ) Nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiiv 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1).

( 3 ) Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad selles vormis kajastama andmeid kumulatiivsel alusel aruande kalendriaasta kohta (st alates jooksva aasta 1. jaanuarist).

( 4 ) Eraldiseisev krediidiasutus või investeerimisühing ei kuulu konsolideerimisgruppi ning teda ei konsolideerita samas riigis, kus tema suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid.

( 5 ) Euroopa Keskpanga 24. septembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1071/2013 rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta (uuesti sõnastatud) (EKP/2013/33) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 1).

( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

( 7 ) Nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiiv 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1).

( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

( 9 ) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (K(2003)1422) (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

( 10 ) Viivisnõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, on loetletud punktis 180..

( 11 ) See hõlmab väärtpaberistamise tehinguid ja omakapitali investeeringuid, mille puhul esineb krediidirisk.

Top