Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 02013D1313-20210101

Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 13132013/EL, 17. detsember 2013, liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst

Access initial legal act
(

Legal status of the document In force

)

Access current version (18/12/2023)

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2013/1313/2021-01-01

02013D1313 — ET — 01.01.2021 — 003.003

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 13132013/EL,

17. detsember 2013,

liidu ►C1  elanikkonnakaitse ◄ mehhanismi kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 347 20.12.2013, lk 924)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

 M1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1475, 2. oktoober 2018,

  L 250

1

4.10.2018

►M2

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/420, 13. märts 2019,

  L 77I

1

20.3.2019

►M3

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/836, 20. mai 2021,

  L 185

1

26.5.2021


Parandatud:

►C1

Parandus, ELT L 040, 12.2.2019, lk  109 (nr 1313/2013/EL)

►C2

Parandus, ELT L 250, 15.7.2021, lk  7 (2019/420)

►C3

Parandus, ELT L 458, 22.12.2021, lk  540 (nr 1313/2013/EL)



▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 13132013/EL,

17. detsember 2013,

liidu ►C1  elanikkonnakaitse ◄ mehhanismi kohta

(EMPs kohaldatav tekst)



I

PEATÜKK

ÜLD- JA ERIEESMÄRGID, REGULEERIMISESE, REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Üldeesmärk ja reguleerimisese

1.  
Euroopa Liidu ►C1  elanikkonnakaitse ◄ mehhanismi („liidu mehhanism”) eesmärk on tugevdada liidu ja liikmesriikide vahelist koostööd ning hõlbustada koordineerimist ►C1  elanikkonnakaitse ◄ vallas, et parandada loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud ►C3  suurõnnetuste ◄ ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise süsteemide tõhusust.

▼M3

2.  
Liidu mehhanismi abiga tagatakse eelkõige inimeste, aga ka keskkonna ja vara, sealhulgas kultuuripärandi kaitse igasuguste loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud suurõnnetuste korral, sealhulgas terroriaktide tagajärgede ning tehnoloogiliste, kiirgus- ja keskkonnaõnnetuste, merereostuse, hüdrogeoloogilise ebastabiilsuse ning ägedate tervisega seotud hädaolukordade korral nii liidus kui ka väljaspool seda. Terroriaktide ja kiirgusõnnetuste tagajärgede puhul võib liidu mehhanism hõlmata üksnes valmisoleku- ja reageerimismeetmeid.
3.  
Liidu mehhanism edendab praktilise koostöö ja koordineerimise kaudu liikmesriikidevahelist solidaarsust, kuid ei piira liikmesriikide esmast vastutust oma territooriumil inimesi, keskkonda, maad ja vara, sealhulgas kultuuripärandit, suurõnnetuste eest kaitsta ning oma suurõnnetuste ohjamise süsteemidele piisav võime tagada, et neil oleks võimalik piisavalt hästi ja püsivalt ennetada sellist laadi ja sellise ulatusega suurõnnetusi, mida on mõistlikult võimalik ette näha ja milleks on võimalik valmistuda, ning selliste suurõnnetustega toime tulla.

▼B

4.  
Käesoleva otsusega kehtestatakse liidu mehhanismi üldeeskirjad ning eeskirjad rahalise abi andmiseks liidu mehhanismi raames.
5.  
Liidu mehhanism ei mõjuta kohustusi, mis tulenevad kehtivatest liidu õigusaktidest, Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamiselepingust või kehtivatest rahvusvahelistest lepingutest.
6.  
Käesolevat otsust ei kohaldata määruse (EÜ) nr 1257/96, määruse (EÜ) nr 1406/2002, määruse (EÜ) nr 1717/2006, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1082/2013/EL ( 1 ) või nende liidu õigusaktide reguleerimisalasse kuuluvate meetmete suhtes, mis käsitlevad tegevusprogramme tervishoiu, siseasjade ja õigusküsimuste valdkonnas.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.  

Käesolevat otsust kohaldatakse ►C1  elanikkonnakaitsealase ◄ koostöö suhtes. Nimetatud koostöö hõlmab järgmist:

a) 

ennetus- ja valmisolekumeetmed liidu sees ning ka väljaspool liitu, mis puudutab artikli 5 lõiget 2, artikli 13 lõiget 3 ja artiklit 28 ning

b) 

meetmed, millega aidatakse reageerida ►C3  suurõnnetuse ◄ otsestele kahjulikele tagajärgedele liidus või väljaspool liitu, sealhulgas artikli 28 lõikes 1 osutatud riikides, kui mehhanismi kaudu on esitatud abitaotlus.

2.  
Käesoleva otsusega võetakse arvesse eraldatud, äärepoolseimate ja muude liidu piirkondade või saarte erivajadusi seoses ►C3  suurõnnetuste ◄ ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimisega ning ülemeremaade ja -territooriumide erivajadusi ►C3  suurõnnetustele ◄ reageerimisel.

Artikkel 3

Erieesmärgid

1.  

Liidu mehhanism toetab, täiendab ja hõlbustab liikmesriikide meetmete koordineerimist järgmiste ühiste erieesmärkide nimel:

a) 

saavutada kõrgetasemeline kaitse ►C3  suurõnnetuste ◄ eest, ennetades või vähendades nende võimalikku mõju, edendades ennetuskultuuri ning parandades koostööd ►C1  elanikkonnakaitse- ◄ ja muude asjakohaste teenistuste vahel;

b) 

suurendada valmisolekut ►C3  suurõnnetustele ◄ reageerimiseks liikmesriikide ja liidu tasandil;

▼M3

c) 

soodustada suurõnnetuste ja suurõnnetuse ohu korral kiiret ja tõhusat tegutsemist, sealhulgas võttes meetmeid suurõnnetuse otseste tagajärgede leevendamiseks ning innustades liikmesriike kõrvaldama bürokraatlikke takistusi;

▼B

d) 

suurendada üldsuse teadlikkust ja valmisolekut ►C3  suurõnnetusteks ◄ ;

▼M2

e) 

suurendada ►C2  suurõnnetusi ◄ käsitlevate teaduslikult põhjendatud teadmiste kättesaadavust ja kasutamist ning

f) 

tõhustada koostööd ja koordineerimist piiriülesel tasandil ja nende liikmesriikide vahel, keda ohustavad sama laadi ►C2  suurõnnetused ◄ .

▼B

2.  

Näitajaid kasutatakse vastavalt vajadusele käesoleva otsuse kohaldamise järelevalveks, hindamiseks ja läbivaatamiseks. Nimetatud näitajad sisaldavad järgmist:

▼M2

a) 

edusammud ►C2  suurõnnetuste ◄ ennetamise raamistiku rakendamisel; neid mõõdetakse liikmesriikide arvuga, kes on teinud komisjonile kättesaadavaks artikli 6 lõike 1 punktis d osutatud teabe;

▼M3

b) 

edusammud suurõnnetusteks valmisoleku parandamisel, mida mõõdetakse artiklis 11 sätestatud võimekuse eesmärkide täitmiseks Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursi hulka määratud reageerimisvõimekuste hulgaga, ühises hädaolukordade side-ja infosüsteemis (CECIS) registreeritud moodulite arvuga ning äärmuslikes olukordades abi andmiseks loodud RescEU võimekuste hulgaga;

▼B

c) 

edusammud ►C3  suurõnnetustele ◄ reageerimise parandamisel, mõõdetuna liidu mehhanismi raames toimuvate missioonide kiiruse ning osutatava abi panusega kohapealsete vajaduste rahuldamisse ning

d) 

edusammud üldsuse teadlikkuse ja ►C3  suurõnnetusteks ◄ valmisoleku parandamisel, mõõdetuna liidu kodanike teadlikkuse tasemega nende piirkonna riskide kohta.

Artikkel 4

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

▼C3

1.

„suurõnnetus“ – olukord, millel on või võib olla tõsine mõju inimestele, keskkonnale või varale, sealhulgas kultuuripärandile;

▼B

2.

„reageerimine” – ►C3  suurõnnetuse ◄ ohu olemasolu korral, ►C3  suurõnnetuse ◄ ajal või pärast ►C3  suurõnnetust ◄ selle otseste kahjulike tagajärgedega tegelemiseks liidu mehhanismi raames esitatud abitaotluse aluselvõetavad meetmed;

3.

„valmisolek” – varasemast tegevusest tulenev inimeste ja materiaalsete ►C3  võimekuste ◄ , struktuuride, kogukondade ja organisatsioonide valmisolek ja võime, mis tuleneb varasemast tegevusest ning mis võimaldab neil tagada tõhusalt kiire reageerimine ►C3  suurõnnetusele ◄ ;

4.

„ennetamine” – igasugune tegevus, mille eesmärk on vähendada riske või leevendada ►C3  suurõnnetuste ◄ kahjulikke tagajärgi inimestele, keskkonnale või varale, sealhulgas kultuuripärandile;

▼M3

4a.

„suurõnnetustele vastupidavuse liidu eesmärgid” – mittesiduvad eesmärgid, mis on elanikkonnakaitses kehtestatud selleks, et toetada ennetus- ja valmisolekumeetmeid, ja mille eesmärk on suurendada liidu ja selle liikmesriikide suutlikkust tulla toime selliste suurõnnetuste mõjuga, millel on või võib olla piiriülene mõju mitmes riigis;

▼B

5.

„varajane hoiatamine” – õigeaegse ja tõhusa teabe andmine, mis võimaldab võtta meetmeid ►C3  suurõnnetuse ◄ riskide ja kahjuliku mõju vältimiseks või vähendamiseks ning tõhusaks reageerimiseks valmisoleku hõlbustamiseks;

6.

„moodul” – eelnevalt kindlaksmääratud ülesandest ja vajadustest lähtuv liikmesriikide ►C3  võimekuste ◄ iseseisev ja sõltumatu kord või liikmesriikide liikuv operatiivne reageerimisrühm, millel on vajalikud inim- ja materiaalsed ►C3  võimekused ◄ ning mida saab kirjeldada lähtuvalt selle tegevusvõimest või selle täidetava(te)st ülesandest/ülesannetest;

7.

„riskihindamine” – üldine valdkondadevaheline riskide kindlakstegemise, analüüsi ja hindamise protsess riiklikul või asjakohasel piirkondlikul tasandil hindamiseks;

8.

„riskijuhtimissuutlikkus” –

liikmesriigi või selle piirkondade ►C3  võimekus ◄ oma riskihindamistes kindlaks tehtud riske ( ►C3  suurõnnetuse ◄ mõjud ja tõenäosus) vähendada, eelkõige nendega kohaneda ja/või neid leevendada kõnealuses liikmesriigis vastuvõetaval tasemel. Riskijuhtimissuutlikkust hinnatakse seoses tehnilise, finants- ja haldus ►C3  võimekusega ◄ teostada asjakohast:

a) 

riskihindamist,

b) 

riskijuhtimise planeerimist (ennetamiseks ja valmisolekuks) ning

c) 

võtta asjakohaseid riskide ennetamise ja nendeks valmisoleku meetmeid.

9.

„vastuvõtva riigi toetus” – abi saava või abi saatva riigi või komisjoni tegevus valmisoleku- ja reageerimisetapil, eesmärgiga eemaldada võimalikud takistused rahvusvahelise abi jagamisel, mida pakutakse liidu mehhanismi kaudu. See hõlmab liikmesriikide toetust, et lihtsustada kõnealuse abi transiiti läbi nende territooriumi;

10.

„ ►C3  reageerimisvõimekus ◄ ” – abi, mida võidakse anda taotluse korral liidu mehhanismi kaudu;

11.

„logistiline tugi” – oluline varustus või teenused, mida artikli 17 lõikes 1 osutatud eksperdirühmad vajavad oma ülesannete täitmiseks, sealhulgas kommunikatsioon, ajutine majutus, toit või transport riigis;

▼M2

12.

„osalev riik” – liidu mehhanismis vastavalt artikli 28 lõikele 1 osalev kolmas riik.

▼B



II

PEATÜKK

ENNETAMINE

Artikkel 5

Ennetusmeetmed

1.  

Ennetuseesmärkide ja -meetmete elluviimiseks teeb komisjon järgmist:

▼M2

a) 

võtab meetmeid, et parandada teadmusbaasi ►C2  suurõnnetusohtude ◄ kohta ning paremini hõlbustada ja edendada koostööd ning teadmiste, teadus- ja innovatsioonitegevuse tulemuste, parimate tavade ja teabe jagamist, sealhulgas ühiste riskidega liikmesriikide hulgas;

▼B

b) 

toetab ja soodustab liikmesriikide riskihindamist ja riskide kaardistamist heade tavade jagamise abil ning lihtsustades ühist huvi pakkuvate küsimuste puhul juurdepääsu eriteadmistele ja eksperdiarvamusele;

▼M3

c) 

koostab liidus juhtuda võivatest loodusõnnetustest ja inimtegevusest tingitud suurõnnetustest, sealhulgas suurõnnetuse ohtudest, millel on või võib olla piiriülene mõju mitmes riigis, valdkondadeülese ülevaate ja kaardi ning ajakohastab neid korrapäraselt ning rakendab selleks eri poliitikavaldkondades, milles võidakse käsitleda suurõnnetuste ennetamist või mis võivad seda mõjutada, ühtset tegutsemisviisi ning võtab arvesse kliimamuutuste tõenäolist mõju;

▼B

d) 

innustab vahetama häid tavasid seoses riiklike ►C1  elanikkonnakaitsesüsteemide ◄ ettevalmistamisega, et tulla toime kliimamuutuste mõjuga;

e) 

toetab ja soodustab liikmesriikide riskijuhtimise arendamist ja rakendamist heade tavade jagamise abil ning lihtsustades ühist huvi pakkuvate küsimuste puhul juurdepääsu eriteadmistele ja eksperdiarvamusele;

▼M2

f) 

kogub ja levitab liikmesriikide poolt kättesaadavaks tehtud teavet, organiseerib kogemuste vahetamise riskijuhtimissuutlikkuse hindamise vallas ning hõlbustab ennetamise ja valmisoleku planeerimise heade tavade vahetamist, sealhulgas vabatahtlike vastastikuste eksperdihinnangute kaudu;

▼M3

g) 

annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastavalt artikli 6 lõike 1 punktis d sätestatud tähtaegadele korrapäraselt aru artikli 6 rakendamisel tehtud edusammudest;

▼B

h) 

edendab erinevate liidu rahaliste vahendite kasutamist, mis võivad toetada ►C3  suurõnnetuste ◄ jätkusuutlikku ennetamist, ning julgustab liikmesriike ja piirkondi kasutama selliseid rahastamisvõimalusi;

▼M2

i) 

toonitab riskiennetuse tähtsust, toetab liikmesriike teadlikkuse suurendamisel, üldsuse teavitamisel ja harimisel ning toetab liikmesriikide jõupingutusi üldsuse teavitamisel häiresüsteemidest, andes suuniseid selliste süsteemide kohta, sealhulgas piiriülesel tasandil;

▼B

j) 

edendab ennetusmeetmeid liikmesriikides ja artiklis 28 osutatud kolmandates riikides heade tavade tutvustamise abil ning lihtsustades ühist huvi pakkuvate küsimuste puhul juurdepääsu eriteadmistele ja eksperdiarvamusele ning

k) 

võtab tihedas koostöös liikmesriikidega ennetustegevuses vajalikke toetavaid ja täiendavaid lisameetmeid, et saavutada artikli 3 lõike 1 punktis a esitatud eesmärk.

2.  
Liikmesriigi, kolmanda riigi, ÜRO või selle asutuste taotluse korral võib komisjon lähetada kohale eksperdirühma, et ennetusmeetmete osas nõu anda.

▼M2

Artikkel 6

Riskijuhtimine

1.  

Selleks et edendada tõhusat ja ühtset lähenemisviisi ►C2  suurõnnetuste ◄ ennetamisele ja ►C2  suurõnnetusteks ◄ valmisolekule mittetundliku teabe, nimelt teabe, mille avaldamine ei ole vastuolus liikmesriikide esmatähtsate julgeolekuhuvidega, jagamise ja parimate tavade vahetamise kaudu liidu mehhanismi raames, peavad liikmesriigid:

a) 

arendama edasi riskihindamist riiklikul või asjakohasel piirkondlikul tasandil;

b) 

arendama edasi riskijuhtimissuutlikkuse hindamist riiklikul või asjakohasel piirkondlikul tasandil;

▼M3

c) 

arendama ja täiustama riiklikul või asjakohasel piirkondlikul tasandil suurõnnetustega seotud riskijuhtimise kavandamist, sealhulgas piiriülese koostöö osas, võttes arvesse lõikes 5 osutatud suurõnnetustele vastupidavuse liidu eesmärke, kui need on kindlaks määratud, ja selliste suurõnnetustega seotud riske, millel on või võib olla piiriülene mõju mitmes riigis;

d) 

tegema komisjonile kättesaadavaks punktides a ja b osutatud hindamiste asjakohaste elementide kokkuvõtte, milles pööratakse põhitähelepanu peamistele riskidele. Liikmesriigid peavad kirjeldama esmatähtsaid ennetus- ja valmisolekumeetmeid, mida võetakse peamiste piiriülese mõjuga riskide ja selliste suurõnnetustega seotud riskide leevendamiseks, millel on või võib olla piiriülene mõju mitmes riigis, ning asjakohasel juhul väikese esinemistõenäosusega, kuid suure mõjuga riskide leevendamiseks. Kokkuvõte esitatakse komisjonile 31. detsembriks 2020 ja seejärel iga kolme aasta järel ning iga kord, kui tehakse olulisi muudatusi;

e) 

osalema vabatahtlikult riskijuhtimissuutlikkust käsitlevate vastastikuste eksperdihinnangute koostamises;

f) 

parandama kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega riiklikul või asjakohasel piirkondlikul tasandil suurõnnetuste kahjude andmete kogumist, et tagada tõenduspõhiste stsenaariumide väljatöötamine, nagu on osutatud artikli 10 lõikes 1, ning suurõnnetustele reageerimise võimekustega seotud puuduste kindlakstegemine.

▼M2

2.  
Komisjon võib koostöös liikmesriikidega luua ka spetsiaalsed konsultatsioonimehhanismid, et parandada asjakohaste ennetus- ja valmisolekumeetmete kavandamist ja koordineerimist nende liikmesriikide vahel, keda ohustavad sarnast laadi ►C2  suurõnnetused ◄ , sealhulgas nii piiriülese mõjuga kui ka väikese esinemistõenäosuse, kuid suure mõjuga riskide kohta kooskõlas lõike 1 punktiga d.
3.  
Lisaks töötab komisjon 22. detsembriks 2019 koostöös liikmesriikidega välja lõike 1 punktis d osutatud kokkuvõtete esitamise suunised.
4.  

Kui liikmesriik taotleb liidu mehhanismi kaudu tihti samalaadset abi sama laadi ►C2  suurõnnetuste ◄ puhul, võib komisjon pärast mehhanismi aktiveerimise põhjuste ja asjaolude põhjalikku analüüsimist ja eesmärgiga toetada asjaomast liikmesriiki ennetus- ja valmisoleku taseme tõstmisel teha järgmist:

a) 

taotleda, et liikmesriik esitaks lisateabe konkreetsete, asjaomast laadi ►C2  suurõnnetuse ◄ riskiga seotud ennetus- ja valmisolekumeetmete kohta ning

b) 

asjakohasel juhul ja esitatud teabe põhjal

i) 

teha ettepaneku lähetada kohapeale eksperdirühm, kes annaks nõu ennetus- ja valmisolekumeetmete kohta, või

ii) 

teha soovitusi ennetus- ja valmisoleku taseme tõstmiseks asjaomases liikmesriigis. Komisjon ja asjaomane liikmesriik hoiavad teineteist kursis nende soovituste alusel võetud meetmetega.

Kui liikmesriik taotleb liidu mehhanismi kaudu samalaadset abi sama laadi ►C2  suurõnnetuste ◄ puhul kolm korda kolme järjestikuse aasta jooksul, kohaldatakse punkte a ja b, välja arvatud juhul, kui mehhanismi sagedase aktiveerimise põhjuste ja asjaolude põhjalik analüüs näitab, et see ei ole vajalik.

▼M3

5.  
Komisjon loob ja töötab koostöös liikmesriikidega välja suurõnnetustele vastupidavuse liidu eesmärgid elanikkonnakaitse valdkonnas ning võtab vastu soovitused, mille kohaselt moodustavad eesmärgid mittesiduva ühise lähtealuse, mille põhjal toetada ennetus- ja valmisolekumeetmeid suurõnnetuste korral, millel on või võib olla piiriülene mõju mitmes riigis. Need eesmärgid peavad põhinema praegusi olusid arvestavatel ja kaugelevaatavatel stsenaariumidel, milles võetakse muu hulgas arvesse kliimamuutuste mõju suurõnnetuse ohtudele, andmeid varasemate sündmuste kohta ja valdkondadevahelise mõju analüüsi, ning nende puhul tuleks pöörata erilist tähelepanu vähekaitstud rühmadele. Suurõnnetustele vastupidavuse liidu eesmärkide väljatöötamisel võtab komisjon arvesse liikmesriike korduvalt tabanud suurõnnetusi ning soovitab liikmesriikidel võtta sellistele suurõnnetustele vastupidavuse suurendamiseks erimeetmeid, sh meetmeid, mille rakendamiseks kasutatakse liidu rahalisi vahendeid.

▼B



III

PEATÜKK

VALMISOLEK

▼M3

Artikkel 7

Hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus

1.  
Käesolevaga luuakse hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus (Emergency Response Coordination Centre – ERCC). ERCC tagab ööpäevaringse tegutsemissuutlikkuse ning teenindab liikmesriike ja komisjoni liidu mehhanismi eesmärkide täitmisel.

ERCC põhiülesanne on reaalajas koordineerida, jälgida ja toetada hädaolukordadele reageerimist liidu tasandil. ERCC teeb riiklike elanikkonnakaitseasutuste ja asjaomaste liidu organitega tihedat koostööd, et edendada suurõnnetuste ohjamisel valdkonnaülese käsituse rakendamist.

2.  
ERCC-l on liidus ja väljaspool seda tekkivatele hädaolukordadele reageerimisel võimalik kasutada operatiiv-, analüüsi-, seire-, teabehaldus- ja kommunikatsioonivahendeid.

Artikkel 8

Komisjoni üldised valmisolekumeetmed

1.  

Komisjon rakendab järgmisi valmisolekumeetmeid:

a) 

haldab ERCCd;

b) 

haldab CECISt, mis võimaldab ERCC ja liikmesriikide kontaktpunktide vahel teavet edastada ja vahetada;

c) 

teeb liikmesriikidega koostööd, et

i) 

arendada liidu huvile vastavaid riikidevahelise tuvastamise ja varajase hoiatamise süsteeme, et leevendada suurõnnetuste vahetut mõju;

ii) 

paremini integreerida olemasolevaid mitme ohu põhisel lähenemisviisil põhinevaid riikidevahelise tuvastamise ja varajase hoiatamise süsteeme, et vähendada suurõnnetustele reageerimiseks vajalikku aega;

iii) 

säilitada olukorrateadlikkus ja analüüsivõime ning neid edasi arendada;

iv) 

seirata suurõnnetusi ja asjakohasel juhul kliimamuutuste mõju ning anda selle koha teaduslikel teadmistel põhinevat nõu;

v) 

muuta teaduslik teave operatiivteabeks;

vi) 

luua, hallata ja arendada looduslike ja inimtegevusest tingitud ohtude käsitlemiseks Euroopa teaduspartnerlusi, mis peaksid omakorda edendama riiklike varajase hoiatamise ja häiresüsteemide seotust ning selliste süsteemide ühendamist ERCC ja CECISega;

vii) 

toetada liikmesriike ja volitatud rahvusvahelisi organisatsioone varajase hoiatamise süsteemide edasiarendamisel teaduslike teadmiste, uuendusliku tehnoloogia ja eriteadmistega, sealhulgas liidu elanikkonnakaitse teadmusvõrgustiku kaudu, millele on osutatud artiklis 13;

d) 

loob suutlikkuse eksperdirühmi mobiliseerida ja sündmuskohale saata ning haldab seda suutlikkust. Need rühmad:

i) 

hindavad vajadusi, mida saaks abi taotlevas liikmesriigis või kolmandas riigis rahuldada liidu mehhanismi kaudu;

ii) 

lihtsustavad vajaduse korral suurõnnetustele reageerimise abioperatsioonide koordineerimist kohapeal ja teevad koostööd abi taotleva liikmesriigi või kolmanda riigi pädevate asutustega ning

iii) 

varustavad abi taotlevat liikmesriiki või kolmandat riiki eksperdiarvamustega ennetus-, valmisoleku- ja reageerimismeetmete kohta;

e) 

loob ja säilitab suutlikkuse pakkuda punktis d osutatud ekspertrühmadele logistilist tuge;

f) 

loob võrgustiku liikmesriikide koolitatud ekspertidest, kes saaksid tulla ERCC-le lühikese etteteatamisajaga appi, et seirata teavet ja hõlbustada koordineerimist, ning haldab seda võrgustikku;

g) 

hõlbustab liikmesriikide suurõnnetustele reageerimise võimekuste eelpaigutamise koordineerimist liidus;

h) 

toetab moodulite ja teiste reageerimisvõimekuste koostalitusvõime parandamiseks tehtavaid pingutusi, võttes arvesse liikmesriikide ja rahvusvahelise tasandi head tava;

i) 

võtab oma pädevuse piires meetmeid, mis on vajalikud, et hõlbustada vastuvõtva riigi toetust, sealhulgas vastuvõtva riigi toetuse suuniste koostamist ja ajakohastamist koos liikmesriikidega, tuginedes praktilisele kogemusele;

j) 

toetab liikmesriikide valmisolekustrateegiate vabatahtlike vastastikuse hindamise kavade koostamist eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumide alusel, mis võimaldab sõnastada soovitusi liidu valmisolekutaseme tõstmiseks;

k) 

võtab tihedas koostöös liikmesriikidega valmisolekuks vajalikke toetavaid ja täiendavaid lisameetmeid, et saavutada artikli 3 lõike 1 punktis b esitatud eesmärk, ning

l) 

toetab liikmesriike nende taotlusel nende territooriumil toimuvate suurõnnetuse puhul, pakkudes neile võimalust kasutada sihipäraseks teaduslikuks analüüsiks Euroopa teaduspartnerlusi. Tehtud analüüse võib mõjutatud liikmesriikide nõusolekul CECISe kaudu jagada.

2.  
Liikmesriigi, kolmanda riigi, ÜRO või selle asutuste taotlusel võib komisjon lähetada kohapeale eksperdirühma, et valmisolekumeetmete kohta nõu anda.

▼B

Artikkel 9

Liikmesriikide üldised valmisolekumeetmed

1.  
Liikmesriigid teevad vabatahtlikult tööd moodulite arendamise suunas, eelkõige selleks, et need vastaksid esmatähtsatele sekkumis- või toetusvajadustele liidu mehhanismi raames.

Liikmesriigid määravad eelnevalt oma pädevates teenistustes, eelkõige ►C1  elanikkonnakaitse- ◄ või muus päästeteenistuses, kindlaks need moodulid või muud ►C3  reagreerimisvõimekused ◄ ning eksperdid, mille või kelle võiks teha taotluse korral kättesaadavaks missiooni korraldamiseks liidu mehhanismi kaudu. Nad võtavad arvesse asjaolu, et mooduli või muu ►C3  reagreerimisvõimekuse ◄ koosseis võib sõltuda ►C3  suurõnnetuse ◄ liigist ja ►C3  suurõnnetusega ◄ seotudkonkreetsetest vajadustest.

2.  

Moodulid koosnevad ühe või mitme mehhanismis osaleva liikmesriigi ressurssidest ning:

a) 

suudavad täita oma eelnevalt kindlaks määratud ülesandeid reageerimise valdkonnas kooskõlas tunnustatud rahvusvaheliste suunistega ning seega:

i) 

on neid võimalik lähetada väga lühikese etteteatamisajaga pärast abitaotluse esitamist ERCC kaudu ning

ii) 

suudavad töötada teatud aja jooksul iseseisvalt ja sõltumatult;

b) 

on koostoimimisvõimelised teiste moodulitega;

c) 

läbivad väljaõppe ja osalevad õppustel koostoimimisnõuetele vastamiseks;

d) 

määratakse moodulite läbiviimise eest vastutava isiku alluvusse;

e) 

suudavad teha vajaduse korral koostööd muude liidu organite ja/või rahvusvaheliste institutsioonidega, eelkõige ÜROga.

3.  
Liikmesriigid määravad eelnevalt vabatahtlikkuse alusel kindlaks eksperdid, keda võib eksperdirühma liikmetena ►C3  suurõnnetuskohale ◄ lähetada, nagu on täpsustatud artikli 8 esimese lõigu punktis d.
4.  
Liikmesriigid kaaluvad võimalust anda vajaduse korral muid ►C3  reagreerimisvõimekusi ◄ , mida pädevad teenistused pakkuda suudaksid või mida võivad anda valitsusvälised organisatsioonid ja muud asjaomased üksused.

Muud ►C3  reagreerimisvõimekused ◄ võivad hõlmata ühe või mitme liikmesriigi ressursse ning vajaduse korral:

a) 

suudavad täita oma ülesandeid reageerimise valdkonnas kooskõlas tunnustatud rahvusvaheliste suunistega ning seega:

i) 

on neid võimalik lähetada väga lühikese etteteatamisajaga pärast abitaotluse esitamist ERCC kaudu ning

ii) 

suudavad vajaduse korral töötada teatud aja jooksul iseseisvalt ja sõltumatult;

b) 

suudavad teha vajaduse korral koostööd muude liidu organite ja/või rahvusvaheliste institutsioonidega, eelkõige ÜROga.

5.  
Liikmesriigid võivad nõuetekohaseid julgeolekupiiranguid järgides anda teavet asjaomaste sõjaliste ►C3  võimekuste ◄ , näiteks transpordi ja logistilise või meditsiinilise toe kohta, mida võiks viimase abinõuna kasutada liidu mehhanismi raames antava abi osana.
6.  
Liikmesriigid annavad komisjonile asjakohast teavet ekspertide, moodulite ja muude ►C3  reagreerimisvõimekuste ◄ kohta, mille või kelle nad teevad kättesaadavaks abi andmiseks liidu mehhanismi kaudu vastavalt lõigetes 1–5 osutatule ning vajaduse korral ajakohastavad seda teavet.
7.  
Liikmesriigid määravad artikli 8 punktis b osutatud kontaktpunktid ning teavitavad sellest komisjoni.
8.  
Liikmesriigid võtavad asjakohaseid valmisolekumeetmeid, et hõlbustada vastuvõtva riigi toetust.
9.  
Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et tagada nende pakutava abi õigeaegne transport, saades kooskõlas artikliga 23 selleks toetust komisjonilt.

▼M3

10.  
Kui hädaabiteenuseid osutatakse Galileo, Copernicuse, riikliku satelliitside või muude kosmoseprogrammi komponentide kaudu, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/696 ( 2 ), võib iga liikmesriik otsustada neid kasutada.

Kui liikmesriik otsustab esimeses lõigus osutatud Galileo osutatavat hädaabiteenust kasutada, määrab ta kindlaks riiklikud asutused, kellel on õigus kõnealuseid hädaabiteenuseid kasutada, ja teavitab neist komisjoni.

▼M3

Artikkel 10

Stsenaariumide koostamine ja suurõnnetuste ohjamise kavandamine

1.  

Komisjon ja liikmesriigid teevad koostööd, et parandada suurõnnetustega seotud riskijuhtimise valdkondadevahelist kavandamist liidu tasandil nii loodus- kui ka inimtegevusest tingitud suurõnnetuste puhul, millel on või võib olla piiriülene mõju mitmes riigis, hõlmates ka kliimamuutuste kahjulikku mõju. Nimetatud kavandamine hõlmab stsenaariumide väljatöötamist liidu tasandil suurõnnetuste ennetamiseks, nendeks valmisolekuks ja neile reageerimiseks, võttes arvesse artikli 6 lõikes 5 osutatud suurõnnetustele vastupidavuse liidu eesmärkide saavutamiseks tehtavat tööd ja artiklis 13 osutatud liidu elanikkonnakaitse teadmusvõrgustiku tööd ning tuginedes järgmisele:

i) 

artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud riskihindamised,

ii) 

artikli 5 lõike 1 punktis c osutatud riskide ülevaade,

iii) 

artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud riskijuhtimissuutlikkuse hindamine liikmesriikide poolt,

iv) 

artikli 6 lõike 1 punktis f osutatud kättesaadavad suurõnnetuste kahjude andmed,

v) 

vabatahtlik teabevahetus suurõnnetustega seotud riskijuhtimise kavandamise kohta riiklikul või asjakohasel piirkondlikul tasandil,

vi) 

varade kaardistamine ja

vii) 

reageerimisvõimekuste kasutuselevõtmise kavade koostamine.

2.  
Komisjon ja liikmesriigid teevad kindlaks, milline on liidu ja liikmesriikide elanikkonnakaitseabi ning humanitaarabisummade koostoime humanitaarkriisile reageerimise operatsioonide kavandamisel väljaspool liitu ning edendavad seda koostoimet.

▼B

Artikkel 11

▼M2

Euroopa elanikkonnakaitse ühisressurss

1.  
Luuakse Euroopa elanikkonnakaitse ühisressurss. See koosneb liikmesriikide poolt varem vabatahtlikult eraldatud ►C2  reageerimisvõimekustest ◄ ning hõlmab mooduleid, muid ►C2  reageerimisvõimekusi ◄ ja ekspertide kategooriaid.
1a.  
Liikmesriikide poolt Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursi kaudu antud abi täiendab ►C2  abi taotlevas liikmesriigis ◄ olemas olevaid ►C2  reageerimisvõimekusi ◄ , ilma et see piiraks liikmesriikide esmast vastutust oma territooriumil ►C2  suurõnnetuste ◄ ennetamisel ja neile reageerimisel.

▼M3

2.  
Kindlaks tehtud riskide, üldise suutlikkuse ja puuduste ja artikli 10 lõikes 1 osutatud olemasolevate stsenaariumide põhjal määrab komisjon rakendusaktidega kindlaks, millist liiki ja kui suures koguses on peamisi reageerimisvõimekusi Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursi jaoks vaja („võimekuse eesmärgid”). Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjon jälgib koostöös liikmesriikidega edusamme käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakendusaktides sätestatud võimekuse eesmärkide saavutamisel ning teeb Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursis kindlaks võimalikud olulised reageerimisvõimekuse lüngad. Kui sellised puudused on kindlaks tehtud, analüüsib komisjon, kas vajalikud reageerimisvõimekused on liikmesriikidele kättesaadavad väljaspool Euroopa elanikkonnakaitse ühisressurssi. Komisjon innustab liikmesriike vähendama Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursi olulisi reageerimisvõimekuse lünki. Komisjon võib liikmesriike seejuures toetada kooskõlas artikliga 20, artikli 21 lõike 1 punktiga i ning artikli 21 lõikega 2.

▼B

3.  
Komisjon määrab kindlaks liikmesriikide poolt ►M2  Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursile ◄ suunatavate ►C3  reagreerimisvõimekuste ◄ kvaliteedinõuded. Kvaliteedinõuded põhinevad kehtivatel rahvusvahelistel standarditel, kui sellised standardid on olemas. Liikmesriigid vastutavad oma ►C3  reagreerimisvõimekuste ◄ kvaliteedi tagamise eest.
4.  
Komisjon loob sertifitseerimise ja registreerimise protsessi ►C3  võimekuste ◄ jaoks, mille liikmesriigid ►M2  Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursile ◄ kättesaadavaks teevad, ja haldab seda.
5.  
Liikmesriigid määravad vabatahtlikkuse alusel kindlaks ja registreerivad ►C3  reagreerimisvõimekusted ◄ , mida nad ►M2  Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursile ◄ suunavad. Kahe või mitme liikmesriigi pakutavad rahvusvahelised moodulid registreerivad ühiselt kõik mooduliga seotud liikmesriigid.
6.  
►C3  Reagreerimisvõimekused ◄ , mille liikmesriigid teevad kättesaadavaks ►M2  Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursile ◄ jaoks, on riiklike vajaduste jaoks kasutamiseks alati kättesaadavad.
7.  
►M2  Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursile ◄ osaks olevad liikmesriikide ►C3  reagreerimisvõimekused ◄ peavad olema abitaotluse esitamisel ERCC kaudu kättesaadavad liidu mehhanismis sätestatud hädaolukordadele reageerimise operatsioonideks. Lõpliku otsuse nende kasutamise kohta teevad liikmesriigid, kes asjaomased ►C3  reagreerimisvõimekused ◄ registreerisid. Kui riigisisesed hädaolukorrad, vääramatu jõud või erandjuhtudel muud tõsised põhjused takistavad liikmesriigil neid ►C3  reagreerimisvõimekusi ◄ konkreetse ►C3  suurõnnetuse ◄ korral kättesaadavaks tegemast, teatab asjaomane liikmesriik sellest võimalikult kiiresti komisjonile, osutades käesolevale artiklile.
8.  
Kasutuselevõtu korral jäävad liikmesriikide ►C3  reagreerimisvõimekused ◄ nende juhtimise ja kontrolli alla ning need võib komisjoniga konsulteerides igal ajal tagasi võtta, kui riigisisesed hädaolukorrad, vääramatu jõud või erandjuhtudel muud tõsised põhjused takistavad liikmesriigil nimetatud ►C3  reagreerimisvõimekusi ◄ kättesaadavana hoidmast. Eri ►C3  reagreerimisvõimekuste ◄ koordineerimist hõlbustab vajaduse korral komisjon ERCC kaudu vastavalt artiklitele 15 ja 16.
9.  
Liikmesriigid ja komisjon tagavad piisava teadlikkuse ►M2  Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursile ◄ kasutavate operatsioonide kohta.

▼M2

Artikkel 12

RescEU

1.  
Luuakse rescEU, et anda abi eriti rasketes olukordades, kus riiklikul tasandil olemas olev üldine suutlikkus ja liikmesriikide poolt Euroopa elanikkonnakaitse ühisressurssi eraldatud ►C2  reageerimisvõimekused ◄ ei suuda neis oludes tagada tõhusat reageerimist artikli 1 lõikes 2 osutatud eri liiki ►C2  suurõnnetuste ◄ puhul.

Selleks et tagada tõhus reageerimine ►C2  suurõnnetustele ◄ , tagavad komisjon ja liikmesriigid asjakohasel juhul ►C2  rescEU võimekuste ◄ piisava geograafilise jaotuse.

▼M3

2.  
Muu hulgas artikli 10 lõikes 1 osutatud olemasolevate stsenaariumide põhjal määrab komisjon rakendusaktidega kindlaks rescEU võimekused, võttes arvesse kindlakstehtud ja tekkivaid riske ning üldist suutlikkust ja puudusi liidu tasandil, eelkõige metsatulekahjude õhust kustutamise, keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaintsidentide, erakorralise meditsiiniabi ning transpordi ja logistika valdkonnas. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjon ajakohastab teavet RescEU võimekuste liigi ja koguse kohta korrapäraselt ning teeb selle teabe otse Euroopa Parlamendile ja nõukogule kättesaadavaks.
3.  
RescEU võimekusi omandavad, rendivad, liisivad või hangivad muul viisil liikmesriigid.
3a.  
Komisjon võib artikli 33 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt vastu võetud rakendusaktidega kindlaks määratud RescEU võimekusi rentida, liisida või muul viisil hankida ulatuses, mis on vajalik transpordi- ja logistikavaldkonna puuduste kõrvaldamiseks.
3b.  

Igakülgselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel võib komisjon omandada, rentida, liisida või muul viisil hankida võimekusi, mis on määratud kindlaks artikli 33 lõikes 3 osutatud kiirmenetluse kohaselt vastu võetud rakendusaktides. Sellistes rakendusaktides:

i) 

määratakse kindlaks vajalike materiaalsete vahendite liik ja kogus ning vajalikud tugiteenused, mis on RescEU võimekusteks juba määratletud, ja/või

ii) 

määratletakse RescEU võimekusteks materiaalsed lisavahendid ja vajalikud tugiteenused ning määratakse kindlaks nende võimekuste vajalik liik ja kogus.

3c.  
Kui komisjon omandab, rendib või liisib RescEU võimekusi või hangib neid muul viisil, kohaldatakse liidu finantsreegleid. Kui RescEU võimekusi omandavad, rendivad, liisivad või muul viisil hangivad liikmesriigid, võib komisjon anda neile otsetoetusi ilma konkursikutseta. Komisjon ja kõik liikmesriigid, kes seda soovivad, võivad osaleda ühises hankemenetluses, mis korraldatakse RescEU võimekuste omandamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 ( 3 ) (finantsmäärus) artiklile 165.

RescEU võimekused on selle liikmesriigi halduses, kes need võimekused omandab, neid rendib, liisib või muul viisil hangib.

▼M2

4.  
Komisjon määrab koostöös liikmesriikidega kindlaks rescEU osaks olevate ►C2  reageerimisvõimekuste ◄ kvaliteedinõuded. Kvaliteedinõuded põhinevad kehtivatel rahvusvahelistel standarditel, kui sellised standardid on olemas.
5.  
Liikmesriik, kes omab, rendib või liisib ►C2  rescEU võimekusi ◄ , tagab nende ►C2  võimekuste ◄ registreerimise CECISes ning asjaomaste ►C2  võimekuste ◄ kättesaadavuse ja kasutusele võetavuse liidu mehhanismi kohastes operatsioonides.

►C2  RescEU võimekusi ◄ võib kasutada üksnes riiklike vajaduste jaoks, nagu on osutatud artikli 23 lõikes 4a, kui neid ei kasutata ega vajata liidu mehhanismi kohaste hädaolukordadele reageerimise operatsioonide jaoks.

►C2  RescEU võimekusi ◄ kasutatakse vastavalt artikli 32 lõike 1 punktis g osutatud rakendusaktidele ning komisjoni ja asjaomaseid ►C2  võimekusi ◄ omava, liisiva või rentiva liikmesriigi vahelisele tegevuslepingule, milles lepitakse kokku ►C2  rescEU võimekuste ◄ , sealhulgas osaleva personali lähetamise tingimused.

6.  
►C2  RescEU võimekused ◄ tehakse liidu mehhanismi kohaste hädaolukordadele reageerimise operatsioonide jaoks kättesaadavaks pärast ERCC kaudu esitatud abitaotlust vastavalt artiklile 15 või artikli 16 lõigetele 1–9 ning 11, 12 ja 13. Otsuse ►C2  võimekuste ◄ kasutusele võtmise ja demobiliseerimise kohta ning kõik otsused vasturääkivate taotluste puhul teeb komisjon tihedas koostöös taotluse esitanud liikmesriigi ja ►C2  võimekusi ◄ omava, rentiva või liisiva liikmesriigiga vastavalt käesoleva artikli lõike 5 kolmandas lõigus kindlaks määratud tegevuslepingutele.

Liikmesriik, kelle territooriumil ►C2  rescEU võimekused ◄ kasutusele võetakse, vastutab reageerimisoperatsioonide juhtimise eest. Kui ►C2  võimekused ◄ võetakse kasutusele väljaspool liitu, vastutavad ►C2  rescEU võimekusi ◄ vastuvõtvad liikmesriigid selle eest, et ►C2  rescEU võimekused ◄ on täielikult integreeritud üldisesse reageerimisse.

▼C2

7.  
Kasutusele võtmise korral lepib komisjon abi taotleva liikmesriigiga ERCC kaudu kokku rescEU võimekuste operatiivses kasutamises. Abi taotlev liikmesriik hõlbustab oma reageerimisvõimekustega ja rescEU tegevuse operatiivset koordineerimist operatsioonide käigus.

▼M2

8.  
Eri ►C2  reageerimisvõimekuste ◄ koordineerimist hõlbustab asjakohasel juhul komisjon ERCC kaudu vastavalt artiklitele 15 ja 16.
9.  
Liikmesriike teavitatakse ►C2  rescEU võimekuste ◄ operatiivsest staatusest CECISe kaudu.
10.  
Kui väljaspool liitu toimunud ►C2  suurõnnetus ◄ võib märkimisväärselt mõjutada ühte või mitut liikmesriiki või nende kodanikke, võib ►C2  rescEU võimekused ◄ kasutusele võtta vastavalt käesoleva artikli lõigetele 6 ja 9.

Kui ►C2  rescEU võimekused ◄ võetakse kasutusele kolmandates riikides, võivad liikmesriigid vastavalt artikli 32 lõike 1 punktis g osutatud rakendusaktile keelduda oma personali lähetamisest teatavatel konkreetsetel juhtudel, mis on täpsemalt kindlaks määratud käesoleva artikli lõike 5 kolmandas lõigus osutatud tegevuslepingutes.

▼M3

Artikkel 13

Liidu elanikkonnakaitse teadmusvõrgustik

1.  
Komisjon loob liidu elanikkonna kaitse teadmusvõrgustiku (edaspidi „võrgustik”), et koguda, töödelda ja levitada liidu mehhanismiga seotud teadmisi ja teavet, mis põhineb mitme ohu põhisel lähenemisviisil ning kaasates elanikkonna kaitses ja suurõnnetuste ohjamises osalejaid, tippkeskusi, ülikoole ja teadlasi.

Komisjon võtab võrgustiku kaudu asjakohaselt arvesse liikmesriikide, liidu, muude rahvusvaheliste organisatsioonide ja üksuste tasandil, kolmandate riikide tasandil ning kohapeal tegutsevate organisatsioonide tasandil kättesaadavaid eriteadmisi.

Komisjon ja liikmesriigid edendavad võrgustiku loomises ja toimimises sooliselt tasakaalustatud osalemist.

Komisjon toetab võrgustiku kaudu kavandamis- ja otsustusprotsesside sidusust, hõlbustades pidevat teadmiste ja teabe vahetamist, mis hõlmab kõiki liidu mehhanismi tegevusvaldkondadi.

Selleks teeb komisjon võrgustiku kaudu muu hulgas järgmist:

a) 

loob elanikkonnakaitse- ja muude päästetöötajate väljaõppe- ja harjutusprogrammi, mis hõlmab suurõnnetuste ennetamist, suurõnnetusteks valmisolekut ja suurõnnetustele reageerimist, ning haldab seda. Programm keskendub elanikkonnakaitse ja suurõnnetuste ohjamise valdkonna parimate tavade vahetamisele ja vahetamise julgustamisele, sealhulgas seoses kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetustega, ning hõlmab suurõnnetuste ohjamise valdkonna ühiskursusi ja eriteadmiste vahetamise süsteemi, kaasa arvatud spetsialistide ja kogenud vabatahtlike vahetust ning liikmesriikide ekspertide lähetamist.

Väljaõppe- ja harjutusprogrammi eesmärk on tõhustada artiklites 9, 11 ja 12 osutatud võimekuste koordineerimist, kokkusobivust ja vastastikust täiendavust ning täiustada artikli 8 lõike 1 punktides d ja f osutatud ekspertide pädevust;

b) 

koostab liidu mehhanismi raames võetud elanikkonnakaitse meetmetest saadud kogemuste põhjal programmi, mis hõlmab aspekte kogu suurõnnetuste ohjamise tsüklist, et luua õppeprotsesside ja teadmiste arendamise jaoks ulatuslik alus, ning haldab seda programmi. Programm sisaldab järgmist:

i) 

kõigi liidu mehhanismi raames võetud elanikkonnakaitse meetmete seire, analüüs ja hindamine;

ii) 

saadud kogemuste rakendamise edendamine, et luua kogemuspõhine alus suurõnnetuste ohjamise tsükli tegevuste arendamiseks, ning

iii) 

meetodite ja vahendite arendamine kogemuste kogumiseks, analüüsimiseks, edendamiseks ja rakendamiseks.

Kõnealune programm sisaldab asjakohasel juhul ka kogemusi, mis on saadud liidu mehhanismi raames antava abi ning humanitaarabi vaheliste seoste ja sünergia ärakasutamise kohta väljaspool liitu toimunud abimissioonidel;

c) 

soodustab teadus- ja uuendustegevust ning ergutab liidu mehhanismi tarvis uute lähenemisviiside või tehnoloogiate või mõlema kasutuselevõttu ja kasutamist;

d) 

loob võrgustikku teenindava veebiplatvormi ja haldab seda, et toetada ja hõlbustada punktides a, b ja c osutatud ülesannete täitmist.

2.  
Lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisel võtab komisjon eriti arvesse samalaadsete suurõnnetuse ohtudega kokku puutuvate liikmesriikide vajadusi ja huve ning vajadust tugevdada elurikkuse ja kultuuripärandi kaitset.
3.  
Komisjon tugevdab koostööd koolituse vallas ning soodustab teadmiste ja kogemuste jagamist võrgustiku ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide vahel, eeskätt selleks, et aidata täita rahvusvahelisi kohustusi, eelkõige Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikus 2015–2030 sisalduvaid kohustusi.

▼B



IV

PEATÜKK

REAGEERIMINE

Artikkel 14

Liidus toimunud õnnetustest teatamine

▼M3

1.  
Kui liidus toimub suurõnnetus, millel on või võib olla piiriülene mõju mitmes riigis või mis mõjutab või võib mõjutada teisi liikmesriike, või tekib sellise suurõnnetuse oht, teatab liikmesriik, kus suurõnnetus toimus või tõenäoliselt toimub, sellest viivitamata nendele liikmesriikidele, keda see võib mõjutada, ning komisjonile, kui suurõnnetuse mõju võib olla märkimisväärne.

▼B

Esimest lõiku ei kohaldata juhul, kui teatamiskohustus on muude liidu õigusaktide, Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu või kehtivate rahvusvaheliste lepingute kohaselt juba täidetud.

2.  
Kui liidu territooriumil toimub ►C3  suurõnnetus ◄ või tekib ►C3  suurõnnetuse ◄ oht ja üks või mitu liikmesriiki võivad tõenäoliselt taotleda sellega seoses abi, teatab liikmesriik, kus ►C3  suurõnnetus ◄ toimus või võib toimuda, viivitamata komisjonile, millal võib ERCC kaudu esitatavat abitaotlust oodata, et võimaldada komisjonil vajaduse korral teavitada sellest muid liikmesriike ning oma pädevad teenistused tööle rakendada.
3.  
Lõigetes 1 ja 2 osutatud teavitamine toimub vajaduse korral CECISe kaudu.

Artikkel 15

Liidus toimunud ►C3  suurõnnetustele ◄ reageerimine

▼M2

1.  
Liidu territooriumil toimunud ►C2  suurõnnetuse ◄ või selle ohu korral võib mõjutatud liikmesriik taotleda abi ERCC kaudu. Taotlus peab olema võimalikult täpne. Abitaotlus aegub maksimaalselt 90 päeva möödumisel, välja arvatud juhul, kui ERCC-le esitatakse jätkuva või täiendava abi andmist põhjendavaid uusi andmeid.

▼B

2.  
Erandlikus ohu olukorras võib liikmesriik taotleda abi ka hädaolukorrale reageerimise ►C3  võimekuste ◄ ajutise eelpaigutuse näol.
3.  

Abitaotluse saamisel võtab komisjon nõuetekohaselt ja viivitamata järgmisi meetmeid:

a) 

edastab taotluse muude liikmesriikide kontaktpunktidele;

▼M3

b) 

kogub ja analüüsib koostöös mõjutatud liikmesriigiga olukorda puudutavat kontrollitud teavet, et luua ühine teadlikkus olukorrast ja olukorrale reageerimisest, ning edastab nimetatud teabe otse liikmesriikidele;

▼B

c) 

anda taotluse esitanud liikmesriigiga konsulteerides soovitused abi andmiseks liidu mehhanismi kaudu, tuginedes kohapealsetele vajadustele ja mis tahes asjakohastele eelnevalt välja töötatud plaanidele, nagu on osutatud artikli 10 lõikes 1, ning kutsub liikmesriike üles kasutama ►C3  konkreetseid võimekusi ja ◄ hõlbustama taotletud abi koordineerimist ning

d) 

võtab täiendavaid meetmeid ►C3  suurõnnetusele ◄ reageerimise koordineerimise hõlbustamiseks.

4.  
Iga liikmesriik, kellele abitaotlus liidu mehhanismi kaudu suunatakse, peab viivitamata hindama, kas tal on võimalik vajalikku abi pakkuda, ning teavitama oma otsusest CECISe kaudu abi taotlevat riiki, teatades võimaliku pakutava abi ulatuse, tingimused ja vajaduse korral kulud. ERCC teavitab liikmesriike.
5.  
Abi taotlev liikmesriik vastutab abimissioonide juhtimise eest. Abi taotleva liikmesriigi asutused näevad ette suunised ja vajaduse korral moodulitele või muudele ►C3  reageerimisvõimekustele ◄ usaldatud ülesannete ulatuse. Kõnealuste ülesannete läbiviimise üksikasjad kuuluvad abi andva liikmesriigi määratud vastutava isiku pädevusse. Abi taotlev liikmesriik võib taotleda ka eksperdirühma kasutamist, et toetada hindamist, hõlbustada kohapealset koordineerimist (liikmesriikide meeskondade vahel) või anda tehnilist nõu.
6.  
Abi taotlev liikmesriik võtab asjakohased meetmed, et hõlbustada vastuvõtva riigi toetust saadavale abile.
7.  
Käesolevas artiklis sätestatud komisjoni roll ei mõjuta liikmesriikide pädevust ja vastutust oma meeskondade, moodulite ja muude toetusvahendite, sealhulgas sõjaliste ►C3  võimekuste ◄ suhtes. Komisjoni pakutav toetus ei hõlma eelkõige liikmesriikide meeskondade, moodulite ja muu abi, mida kasutatakse vabatahtlikkuse alusel vastavalt koordineerimisele peakorteri tasandil ja kohapeal, juhtimist ega kontrolli.

Artikkel 16

Sidususe edendamine reageerimisel ►C3  suurõnnetustele ◄ väljaspool liitu

▼M2

1.  
Väljaspool liidu territooriumi toimunud ►C2  suurõnnetuse ◄ või selle ohu korral võib mõjutatud riik taotleda abi ERCC kaudu. Abi taotlemine võib toimuda ka ÜRO või tema asutuste või muu asjakohase rahvusvahelise organisatsiooni kaudu või nende poolt. Abitaotlus aegub maksimaalselt 90 päeva möödumisel, välja arvatud juhul, kui ERCC-le esitatakse jätkuva või täiendava abi andmist põhjendavaid uusi andmeid.
2.  
Käesoleva artikli kohaselt toimuvad missioonid võidakse viia läbi iseseisvate abimissioonidena või nendega võidakse toetada mõne rahvusvahelise organisatsiooni juhitavat missiooni. Liidu koordineerimine integreeritakse täielikult ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA) üldisesse koordineerimistegevusse, austades selle juhtrolli. Inimtegevusest tingitud ►C2  suurõnnetuste ◄ või keerukate hädaolukordade korral tagab komisjon kooskõla Euroopa konsensusega humanitaarabi ( 4 ) valdkonnas ja humanitaarabi põhimõtete järgimise.

▼B

3.  

Komisjon toetab abi andmise sidusust järgmiste meetmete kaudu:

a) 

peab dialoogi liikmesriikide kontaktpunktidega, eesmärgiga tagada liidu mehhanismi kaudu ►C3  suurõnnetustele ◄ reageerimiseks tõhusa ja ühtse liidu panuse andmine üldisse abiprojekti, seda eelkõige järgmiste meetmete abil:

i) 

teavitab liikmesriike viivitamata kõikidest täielikest abitaotlustest;

ii) 

toetab olukorra ja vajaduste ühist hindamist, tehnilise nõu andmist ja/või abi kohapealse koordineerimise hõlbustamist kohapeal viibiva ►C1  elanikkonnakaitse ◄ eksperdirühma kaudu;

iii) 

jagab asjaomaseid hinnanguid ja analüüse kõigi asjaomaste osalistega;

iv) 

annab ülevaate liikmesriikide poolt ja muude osaliste antava abi kohta;

v) 

nõustab taotletava abiliigi osas tagamaks, et osutatav abi on kooskõlas vajaduste hinnanguga ning

vi) 

pakub mis tahes praktilistest raskustest ülesaamiseks abi andmisel abi sellistes valdkondades nagu transiit ja toll;

b) 

annab viivitamata soovitusi, võimaluse korral koostöös kannatanud riigiga, tuginedes kohapealsetele vajadustele ja mis tahes asjakohastele eelnevalt välja töötatud plaanidele, ning kutsub liikmesriike üles kasutama ►C3  konkreetseid võimekusi ja ◄ hõlbustama taotletud abi koordineerimist;

c) 

suhtleb kannatanud kolmanda riigiga selliste tehniliste üksikasjade osas nagu täpsed abivajadused, pakkumiste vastuvõtmine ning abi saamise ja jaotamise kohalik praktiline kord;

d) 

suhtleb OCHA ja teiste asjaomaste üldises abiprojektis osalejatega või toetab neid ja teeb nendega koostööd, et maksimeerida koostoimet, üksteist täiendada ning vältida tegevuse dubleerimist ja lünki ning

e) 

suhtleb kõigi asjaomaste osalejatega, eelkõige liidu mehhanismi raames toimuvate abimissioonide lõppetapis, et hõlbustada sujuvat üleandmist.

4.  
Piiramata komisjoni lõikes 3 kirjeldatud rolli ja pidades kinni kohustusest viivitamata liidu mehhanismi kaudu operatiivselt reageerida, teavitab komisjon liidu mehhanismi kohast tegevust alustades Euroopa välisteenistust, et ►C1  elanikkonnakaitseoperatsioonid ◄ ja üldised liidu suhted kannatanud riigiga oleksid omavahel sidusad. Komisjon teavitab liikmesriike täielikult vastavalt lõikele 3.
5.  
Kohapeal tagatakse asjakohane suhtlus selles riigis asuva liidu delegatsiooniga, et hõlbustada kontakte kannatanud riigi valitsusega. Vajaduse korral annab liidu delegatsioon logistilist tuge ►C1  elanikkonnakaitse ◄ eksperdirühmadele, millele osutatakse lõike 3 punkti a alapunktis ii.
6.  
Iga liikmesriik, kellele abitaotlus liidu mehhanismi kaudu suunatakse, peab viivitamata hindama, kas tal on võimalik vajalikku abi pakkuda, ning teavitama oma otsusest CECISe kaudu ERCCd, teatades igasuguse võimaliku pakutava abi ulatuse ja tingimused. ERCC teavitab liikmesriike.
7.  
Liidu mehhanismi võib kasutada ka ►C1  elanikkonnakaitsealase ◄ toetuse pakkumiseks ►C3  suurõnnetuste ◄ korral kolmandates riikides konsulaarabi andmisel liidu kodanikele, kui seda on taotlenud asjaomaste liikmesriikide konsulaarasutused.
8.  
Vastavalt abitaotlusele võib komisjon võtta vajalikke toetavaid ja täiendavaid lisameetmeid, et tagada abi andmise sidusus.
9.  
Liidu mehhanismi kaudu koordineerimine ei mõjuta kahepoolseid suhteid liikmesriikide ja kannatanud riigi vahel ega koostööd liikmesriikide ning ÜRO ja teiste asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide vahel. Selliseid kahepoolseid kontakte võib kasutada ka liidu mehhanismi kaudu koordineerimise toetamiseks.
10.  
Käesolevas artiklis osutatud komisjoni roll ei mõjuta liikmesriikide pädevust ja vastutust oma meeskondade, moodulite ja muu toetuse, sealhulgas sõjaliste ►C3  võimekuste ◄ suhtes. Komisjoni pakutav toetus ei hõlma eelkõige liikmesriikide meeskondade, moodulite ja muu abi, mida kasutatakse vabatahtlikkuse alusel vastavalt koordineerimisele peakorteri tasandil ja kohapeal, juhtimist ega kontrolli.
11.  
Taotletakse koostoimet muude liidu vahenditega, eelkõige määruse (EÜ) nr 1257/96 raames rahastatavate meetmetega. Komisjon tagab vahenditevahelise koordineerimise ning vajaduse korral selle, et laiemale humanitaarabi andmisele kaasa aitavaid liikmesriikide ►C1  elanikkonnakaitsemeetmeid ◄ rahastatakse võimalikult suures ulatuses käesoleva otsuse alusel.
12.  
Liidu mehhanismi käivitamisel teavitavad ►C3  suurõnnetuse ◄ jaoks abi pakkuvad liikmesriigid ERCCd alati oma tegevusest.
13.  
Liidu mehhanismi raames kohapeal missioonis osalevad liikmesriikide meeskonnad ja moodulid suhtlevad tihedalt ERCCga ja lõike 3 punkti a alapunktis ii osutatud kohapealsete eksperdirühmadega.

Artikkel 17

Kohapealne abi

▼M3

1.  

Komisjon võib valida, määrata ja lähetada liikmesriikide ekspertidest koosneva eksperdirühma:

a) 

ennetusmeetmete kohta nõu saamise taotluse korral vastavalt artikli 5 lõikes 2 osutatule;

b) 

valmisolekumeetmete kohta nõu saamise taotluse korral vastavalt artikli 8 lõikes 2 osutatule;

c) 

liidu territooriumil toimunud suurõnnetuse korral vastavalt artikli 15 lõikes 5 osutatule,

d) 

väljaspool liidu territooriumi toimunud suurõnnetuse korral vastavalt artikli 16 lõikes 3 osutatule,

Rühmaga võib rühma toetamiseks ja ERCCga suhtlemise hõlbustamiseks liita komisjoni ja teiste liidu teenistuste eksperte. Rühmaga võib liita ka ÜRO asutuste või teiste rahvusvaheliste organisatsioonide lähetatud eksperte, et tugevdada koostööd ja lihtsustada ühise hinnangu andmist.

Kui seda on vaja tegevuse tulemuslikkuse tagamiseks, võib komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega võimaldada lisaekspertide kaasamist nende lähetamise kaudu ning tehnilist ja teaduslikku tuge ning taotleda teaduslikke, erakorralise meditsiini alaseid ja valdkondlikke eksperditeadmisi.

2.  

Ekspertide valiku ja nimetamise kord on järgmine:

a) 

liikmesriigid nimetavad oma vastutusalas eksperdid, keda saab eksperdirühmade liikmetena lähetada;

b) 

komisjon valib eksperdid ja rühmade juhid, lähtudes nende kvalifikatsioonist ja kogemusest, sealhulgas liidu mehhanismi raames läbitud koolituse tasemest ning eelnevast liidu mehhanismi missioonides ja muudes rahvusvahelistes päästetöödes osalemise kogemusest; valiku tegemisel võetakse arvesse ka muid kriteeriume, sealhulgas keeleoskust, et tagada, et meeskonnal tervikuna on olemas konkreetses olukorras vajalikud oskused;

c) 

komisjon määrab missiooni eksperdid ja rühmajuhid kokkuleppel need nimetanud liikmesriigiga.

Komisjon annab lõike 1 kohaselt antavast täiendavast eksperdiabist liikmesriikidele teada.

▼B

3.  
Kui lähetatakse eksperdirühmi, hõlbustavad need koordineerimist liikmesriikide päästemeeskondade vahel ja suhtlevad abi taotleva riigi pädevate asutustega vastavalt artikli 8 esimese lõigu punktis d sätestatule. ERCC hoiab tihedat sidet eksperdirühmadega ning pakub neile abi ning logistilist tuge.

▼M3

Artikkel 18

Transport ja varustus

1.  

Nii liidus kui ka väljaspool liitu toimunud suurõnnetuse korral võib komisjon aidata liikmesriikidel saada juurdepääsu varustusele ning transpordi- ja logistikaressurssidele järgmiste meetmete abil:

a) 

teabe andmine ja jagamine varustuse ning transpordi- ja logistikaressursside kohta, mille liikmesriigid saavad kättesaadavaks teha, et hõlbustada sellise varustuse ning transpordi- ja logistikaressursside ühiskasutusse andmist;

b) 

kaardimaterjali väljatöötamine ressursside kiireks lähetamiseks ja kasutuselevõtmiseks, pidades piiriüleste alade eripärade puhul eriti silmas riske, millel on piiriülene mõju mitmes riigis;

c) 

liikmesriikide abistamine võimalikest muudest allikatest (sealhulgas kommertsturul) kättesaadavate transpordi- ja logistikaressursside kindlakstegemisel ja nende juurdepääsu hõlbustamine sellistele ressurssidele; või

d) 

liikmesriikide abistamine võimalikest muudest allikatest (sealhulgas kommertsturul) kättesaadava varustuse kindlakstegemisel.

2.  
Komisjon võib liikmesriikide pakutavaid transpordi- ja logistikaressursse täiendada, eraldades suurõnnetuste korral kiirreageerimise tagamiseks vajalikke lisavahendeid.
3.  
Liikmesriik või kolmas riik võib taotleda abi üksnes selliste transpordi- ja logistikaressursside jaoks, mida on vaja, et reageerida suurõnnetustele abivahendite või varustusega, mille abi taotlev liikmesriik või kolmas riik on hankinud kolmandast riigist.

▼B



V

PEATÜKK

RAHASTAMISSÄTTED

Artikkel 19

Eelarvevahendid

▼M2

1.  
Rahastamispakett liidu mehhanismi rakendamiseks ajavahemikuks 2014–2020 on 574 028 000  eurot jooksevhindades.

425 172 000  eurot jooksevhindades saadakse mitmeaastase finantsraamistiku rubriigist 3 „Julgeolek ja kodakondsus” ning 148 856 000  eurot jooksevhindades rubriigist 4 „Globaalne Euroopa”.

▼M3

1a.  
Rahastamispakett liidu mehhanismi rakendamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 on 1 263 000 000  eurot jooksevhindades.

▼M3

2.  
Toetusesaajate poolt suurõnnetustele reageerimise meetmete eest tasutud hüvitistest tulenevad assigneeringud moodustavad sihtotstarbelise tulu finantsmääruse artikli 21 lõike 5 tähenduses.
3.  
Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 1a ja artiklis 19a osutatud eraldisest võib katta ka liidu mehhanismi haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajaliku ettevalmistustöö, seire, kontrolli, auditi ja hindamisega seotud kulusid.

Need kulud võivad eelkõige olla seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitus- ja teabevahetusmeetmetega, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisega niivõrd, kuivõrd see on seotud liidu mehhanismi üldeesmärkidega, samuti võivad need olla kulud, mis on seotud IT-võrkudega, mis keskenduvad teabe töötlemisele ja -vahetusele (sealhulgas nende ühendamine olemasolevate või tulevaste süsteemidega, mille eesmärk on edendada valdkonnaülest andmevahetust, ning seotud varustus), ning kõik muud tehnilise ja haldusabi kulutused, mida komisjon peab programmi juhtimiseks tegema.

4.  
Käesoleva artikli lõikes 1a osutatud rahastamispakett ja artikli 19a lõikes 1 osutatud summa eraldatakse ajavahemikuks 2021–2027 vastavalt I lisas sätestatud protsendimääradele ja põhimõtetele.
5.  
Komisjon vaatab I lisas sätestatud jaotuse läbi, võttes arvesse artikli 34 lõikes 3 osutatud hindamise tulemusi.
6.  
Kui suurõnnetusele tuleb reageerida eriti kiiresti või ootamatud sündmused mõjutavad eelarve täitmist või RescEU võimekuste loomist, on komisjonil õigus võtta vastavalt artiklile 30 vastu delegeeritud õigusakte, et I lisa muuta, tehes seda olemasolevate eelarveeraldiste piires ja kooskõlas artiklis 31 sätestatud menetlusega.

▼M3

Artikkel 19a

Euroopa Liidu taasterahastust eraldatavad vahendid

1.  
Nõukogu määruse (EL) 2020/2094 ( 5 ) artikli 1 lõike 2 punktides d ja e osutatud meetmeid rakendatakse käesoleva otsuse alusel nimetatud määruse artikli 2 lõike 2 punkti a alapunktis iii osutatud kuni 2 056 480 000  euro suuruse summa (2018. aasta hindades) kasutamise abil, kui nimetatud määruse artikli 3 lõigetes 3, 4, 7 ega 9 ei ole sätestatud teisiti.
2.  
Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud summat käsitatakse määruse (EL) 2020/2094 artikli 3 lõike 1 kohaselt sihtotstarbelise välistuluna.
3.  
Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmed on kõlblikud saama rahalist abi vastavalt käesolevas otsuses sätestatud tingimustele ja nende rakendamisel järgitakse täielikult määruse (EL) 2020/2094 eesmärke.
4.  
Ilma et see piiraks käesolevas otsuses sätestatud kolmandate riikide abistamiseks võetavate meetmete rahastamiskõlblikkuse tingimuste kohaldamist, võib käesolevas artiklis osutatud finantsabi anda kolmandale riigile üksnes juhul, kui seda abi rakendatakse täielikus kooskõlas määruse (EL) 2020/2094 eesmärkidega, olenemata sellest, kas kõnealune kolmas riik osaleb liidu mehhanismis või mitte.

▼B

Artikkel 20

Rahastamiskõlblikud üldmeetmed

Rahalise abi saamiseks on kõlblikud järgmised ►C3  suurõnnetuste ◄ ennetamist, ►C3  suurõnnetusteks ◄ valmisolekut ja ►C3  suurõnnetustele ◄ tulemuslikku reageerimist tõhustavad üldmeetmed:

a) 

uuringud, ülevaated, mudelite ja stsenaariumide väljatöötamine eesmärgiga hõlbustada teadmiste, parimate tavade ja teabe jagamist;

b) 

väljaõpe, õppused, õpikojad, töötajate ja ekspertide vahetus, koostöövõrkude loomine, näidisprojektid ja tehnosiire;

c) 

järelevalve- ja hindamismeetmed;

d) 

üldsuse teavitamine, harimine ja teadlikkuse suurendamine ning sellega seotud teabe levitamine, et kaasata kodanikke ►C3  suurõnnetuste ◄ mõju ennetamisse ja minimeerimisse liidus ning aidata liidu kodanikel end paremini ja jätkusuutlikult kaitsta;

e) 

liidu mehhanismi raames toimunud missioonidelt ja õppustelt saadud kogemusi käsitleva programmi loomine ja rakendamine, sealhulgas valdkondade kohta, mis on olulised ennetuse ja valmisoleku jaoks ning

f) 

teabevahetusmeetmed ja meetmed, millega suurendada teadlikkust ►C3  suurõnnetuste ◄ ennetamise, ►C3  suurõnnetusteks ◄ valmisoleku ja ►C3  suurõnnetustele ◄ reageerimise valdkonnas toimuva Euroopa Liidu liikmesriikide ►C1  elanikkonnakaitsealase ◄ töö kohta.

▼M3

Artikkel 20a

Nähtavus ja auhinnad

1.  
Liidu rahaliste vahendite saajad ja need, kellele abi on toimetatud, märgivad ära nende vahendite päritolu ja tagavad liidu rahastamise nähtavuse eriti meetmete ja nende tulemuste tutvustamisel, andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele, selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

Käesoleva otsuse alusel rahastamine või antud abi tuleb teha vastavalt komisjoni erisuunistele konkreetsete abimeetmete kohta asjakohaselt nähtavaks. Eelkõige tagavad liikmesriigid, et üldsuse teavitamisel liidu mehhanismi raames rahastatavast tegevusest:

a) 

lisatakse asjakohased viited liidu mehhanismile;

b) 

tagatakse liidu mehhanismist rahastatud või kaasrahastatud võimekuste visuaalne brändimine;

c) 

lisatakse meetmete elluviimisel liidu embleem;

d) 

teavitatakse liidu toetuse üksikasjadest ennetavalt riiklikke meediakanaleid ja sidusrühmi ning kajastatakse seda ka oma teabekanalite kaudu; ja

e) 

toetatakse operatsioone käsitlevat komisjoni teavitamistegevust.

Kui rescEU võimekusi kasutatakse artikli 12 lõikes 5 osutatud riiklikel eesmärkidel, märgivad liikmesriigid käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud vahendite kaudu ära rescEU võimekuste päritolu ja tagavad nende võimekuste saamiseks kasutatud liidu rahastamise nähtavuse.

2.  
Komisjon rakendab käesoleva otsuse kohaselt võetud meetmetele ning saavutatud tulemustele käesoleva otsusega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid ning toetab liikmesriike teabevahetusmeetmete võtmisel. Käesolevale otsusele eraldatud rahaliste vahenditega panustatakse samuti liidu poliitiliste prioriteetide edastamisse institutsioonilistes sõnumites niivõrd, kuivõrd need prioriteedid on seotud artikli 3 lõikes 1 osutatud eesmärkidega.
3.  
Komisjon annab medaleid, et tunnustada ja austada pikaajalist pühendumust liidu mehhanismile ja silmapaistvat panustamist sellesse.

▼B

Artikkel 21

Rahastamiskõlblikud ennetus- ja valmisolekumeetmed

1.  

Rahalise abi saamiseks on kõlblikud järgmised ennetus- ja valmisolekumeetmed:

a) 

projektide, uuringute, õpikodade, ülevaadete ja sarnaste meetmete ning artiklis 5 osutatud tegevuste kaasrahastamine;

b) 

artikli 6 lõikes 4 ja artikli 8 punktis j osutatud kaasrahastamise vastastikused eksperdihinnangud;

c) 

►M2  Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursile ◄ pakutavate funktsioonide säilitamine kooskõlas artikli 8 esimese lõigu punktiga a;

d) 

artikli 8 punktis d ja artiklis 17 osutatud eksperdirühmade mobiliseerimise ja sündmuskohale saatmise ettevalmistamine ning ►C3  võimekusvaru ◄ loomine ja säilitamine artikli 8 punktis f osutatud liikmesriikide koolitatud ekspertide võrgustiku kaudu;

e) 

CECISe ning selle töövahendite loomine ja haldamine, mis võimaldab liidu mehhanismi raames edastada ja vahetada teavet ERCC ning liikmesriikide ja muude osalejate kontaktpunktide vahel;

f) 

kaasa aitamine Euroopale ühist huvi pakkuvate riikidevaheliste tuvastamise, varajase hoiatamise ja häiresüsteemide arendamisele, et võimaldada kiirreageerimist ning soodustada riiklike varajase hoiatamise ja häiresüsteemide omavahelist seotust ja nende seotust ERCC ning CECISega. Kõnealused süsteemid võtavad arvesse olemasolevaid ja tulevasi teabe-, järelevalve- ja tuvastamisallikaid ja -süsteeme ning tuginevad nendele;

▼M3

g) 

suurõnnetustega seotud riskijuhtimise kavandamise arendamine vastavalt artiklis 10 osutatule;

▼B

h) 

artiklis 13 kirjeldatud valmisolekumeetmete toetamine;

i) 

►M2  Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursile ◄ arendamine vastavalt artiklis 11 osutatule ja kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2.

▼M2

j) 

►C2  RescEU võimekuste ◄ loomine, haldamine ja ülalpidamine kooskõlas artikliga 12;

▼B

k) 

logistilise toe kättesaadavuse tagamine artikli 17 lõikes 1 osutatud eksperdirühmade jaoks;

l) 

liikmesriikide ►C3  suurõnnetustele ◄ reageerimise ►C3  võimekuste ◄ eelpaigutamise koordineerimise hõlbustamine liidus kooskõlas artikli 8 punktiga g;

m) 

liikmesriigi, kolmanda riigi, ÜRO või selle asutuste palvel ennetus- ja valmisolekumeetmete kohta nõu andmise toetamine, lähetades kohale eksperdirühma, nagu on osutatud artikli 5 lõikes 2 ja artikli 13 lõikes 3.

2.  

Lõike 1 punktis i osutatud meetmete rahalise abi saamise kõlblikkus piirdub järgmisega:

a) 

liidu tasandil kulud, mis on seotud ►M2  Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursile ◄ loomise ja haldamise ning sellega seonduvate protsessidega, mis on sätestatud artiklis 11;

b) 

kohustuslike koolituskursuste, õppuste ja õpikodadega seotud kulud, mis on vajalikud liikmesriikide ►C3  reageerimisvõimekuste ◄ sertifitseerimiseks ►M2  Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursile ◄ jaoks (sertifitseerimiskulud). Sertifitseerimiskulud võivad põhineda ühikuhindadel või ühekordsetel maksetel, mis määratakse kindlaks vastavalt ►C3  võimekuse ◄ liigile, hõlmates kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest ning

▼M2

c) 

kulud, mis on vajalikud, et ajakohastada või parandada ►C2  reageerimisvõimekusi ◄ tagamaks nende sellise valmisoleku ja kättesaadavuse, mis muudab need kasutatavaks osana Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursist, kooskõlas Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursi kvaliteedinõuetega ja asjakohasel juhul sertifitseerimisprotsessi käigus koostatud soovitustega („kohandamiskulud”). Nimetatud kulud võivad hõlmata toimimisvõime, moodulite ja teiste ►C2  reageerimisvõimekuste ◄ koostoimimisvõime, autonoomsuse, sõltumatuse, transporditavuse ja pakendamisega seotud kulusid ning muid vajalikke kulusid, tingimusel et need kulud on seotud konkreetselt ►C2  võimekuste ◄ osalemisega Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursis.

Kohandamiskulud võivad hõlmata:

i) 

75 % rahastamiskõlblikest kuludest ajakohastamise korral, tingimusel et see ei ületa 50 % ►C2  võimekuse ◄ väljatöötamise keskmisest kulust, ning

ii) 

75 % rahastamiskõlblikest kuludest parandamise korral.

►C2  Reageerimisvõimekused ◄ , mida rahastatakse punktide i ja ii alusel, tehakse osana Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursist kättesaadavaks minimaalselt ajavahemikul, mis on seotud saadud rahaliste ►C2  võimekustega ◄ ja mis kestab kolmest aastast kümne aastani alates nende tegelikust kättesaadavusest ühisressursi osana, välja arvatud juhul, kui nende majanduslik kasutusiga on lühem.

Kohandamiskulud võivad hõlmata ühikuhindu või ühekordseid makseid, mis määratakse kindlaks iga ►C2  võimekuse ◄ liigi kohta.

▼M2 —————

▼M3

3.  
Lõike 1 punktis j osutatud meetmele antav rahaline abi katab kõik kulud, mida on vaja selleks, et tagada RescEU võimekuste kättesaadavus ja kasutatavus liidu mehhanismi raames vastavalt käesoleva lõike teisele lõigule. RescEU võimekuste kättesaadavuse ja kasutatavuse tagamiseks vajalike rahastamiskõlblike kulude kategooriad on esitatud Ia lisas.

Komisjonil on õigus võtta artikli 30 alusel vastu delegeeritud õigusakte, et muuta Ia lisa rahastamiskõlblike kulude kategooriaid.

3a.  
Käesolevas artiklis osutatud rahalist abi võib anda mitmeaastaste tööprogrammide kaudu. Üle ühe aasta kestvate meetmete puhul võib eelarvelised kulukohustused jagada aastasteks osamakseteks.

▼M3 —————

▼M2

5.  
Lõikes 3 osutatud kulud võivad vastavalt vajadusele hõlmata iga ►C2  võimekuse ◄ kategooria või liigi kohta kindlaks määratud ühikuhindu, ühekordseid makseid või kindlamääralisi makseid.

▼B

Artikkel 22

Rahastamiskõlblikud reageerimismeetmed

Rahalise abi saamiseks on kõlblikud järgmised hädaolukordadele reageerimise meetmed:

a) 

artikli 17 lõikes 1 osutatud eksperdirühmade lähetamine koos logistilise toega ning artikli 8 punktides d ja e osutatud ekspertide lähetamine;

▼M3

b) 

liikmesriikide toetamine suurõnnetuse korral, et nad saaksid juurdepääsu varustusele ning transpordi- ja logistikaressurssidele, nagu on sätestatud artiklis 23, ning

▼B

c) 

vastavalt abitaotlusele vajalike toetavate ja täiendavate lisameetmete võtmine, et hõlbustada ►C3  suurõnnetusele ◄ reageerimise koordineerimist kõige tõhusamal viisil.

▼M3

Artikkel 23

Varustuse ja operatsioonidega seotud rahastamiskõlblikud meetmed

1.  

Rahalise abi saamiseks on liidu mehhanismi raames rahastamiskõlblikud järgmised varustusele ning transpordi- ja logistikaressurssidele juurdepääsu andmise meetmed:

a) 

teabe andmine ja jagamine varustuse ning transpordi- ja logistikaressursside kohta, mille liikmesriik otsustab kättesaadavaks teha, et hõlbustada sellise varustuse ning transpordi- ja logistikaressursside ühiskasutusse andmist;

b) 

liikmesriikide abistamine võimalikest teistest allikatest (sealhulgas kommertsturul) kättesaadavate transpordi- ja logistikaressursside kindlakstegemisel ja nende juurdepääsu hõlbustamine sellistele ressurssidele;

c) 

liikmesriikide abistamine võimalikest teistest allikatest (sealhulgas kommertsturul) kättesaadava varustuse kindlakstegemisel;

d) 

selliste transpordi- ja logistikaressursside rahastamine, mis on vajalikud kiirreageerimise tagamiseks suurõnnetuste korral. Sellised meetmed on rahastamiskõlblikud üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

i) 

liidu mehhanismi raames on esitatud abitaotlus kooskõlas artiklitega 15 ja 16;

ii) 

täiendavad transpordi- ja logistikaressursid on vajalikud selleks, et suurõnnetustele liidu mehhanismi raames tõhusalt reageerida;

iii) 

abi vastab ERCC kindlakstehtud vajadustele ning seda antakse kooskõlas ERCC antud soovitustega tehniliste näitajate, kvaliteedi, ajastamise ja abi andmise korra kohta;

iv) 

abi taotlev riik on kas otse või ÜRO või selle asutuste või rahvusvahelise organisatsiooni kaudu liidu mehhanismi raames antava abi vastu võtnud; ning

v) 

abi täiendab kolmandates riikides juhtunud suurõnnetuste korral üldist liidu humanitaarabi.

1a.  
Liidu rahaline abi selliste võimekuste transpordiks, mis ei ole eelnevalt Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursile eraldatud ja mida kasutatakse suurõnnetuse või suurõnnetuse ohu korral liidus või väljaspool liitu, ega muu suurõnnetusele reageerimiseks vajalik transporditoetus ei tohi ületada 75 % rahastamiskõlblikest kogukuludest.
2.  
Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursile eraldatud võimekuste puhul ei tohi liidus või väljaspool liitu juhtunud suurõnnetuse või suurõnnetuse ohu korral liidu rahalise abi summa ületada 75 % võimekuste käitamise kuludest, sealhulgas transpordikuludest.
4.  

Transpordi- ja logistikaressursside jaoks antav liidu rahaline abi võib katta kuni 100 % punktides a–d nimetatud rahastamiskõlblikest kogukuludest, kui seda on vaja liikmesriikide abi ühiskasutusse andmise operatiivse tõhususe tagamiseks ning kui kulud on seotud ühega järgmistest:

a) 

laopinna lühiajaline rentimine liikmesriikidelt saadud abi ajutiseks ladustamiseks, et hõlbustada selle koordineeritud transportimist;

b) 

transport abi pakkuvast liikmesriigist abi koordineeritud transporti hõlbustavasse liikmesriiki;

c) 

liikmesriikide abi ümberpakkimine, eesmärgiga kasutada maksimaalselt ära olemasolevaid transpordivõimekusi või täita konkreetseid kasutusnõudeid, või

d) 

ühiskasutusse antud ressursside kohalik transportimine, transiit ja ladustamine, et tagada nende koordineeritud toimetamine lõppsihtkohta abi taotlevas riigis.

4a.  
Kui RescEU võimekusi kasutatakse riiklike vajaduste jaoks vastavalt artikli 12 lõikele 5, katavad võimekusi kasutavad liikmesriigid kõik kulud, sealhulgas hooldus- ja parandamiskulud.
4b.  
Kui rescEU võimekused võetakse kasutusele liidu mehhanismi raames, katab liidu rahaline abi 75 % tegevuskuludest.

Erandina esimesest lõigust katab liidu rahaline abi väikese tõenäosuse, kuid suure mõjuga suurõnnetuse korral 100 % vajalike RescEU võimekuste tegevuskuludest, kui võimekused võetakse kasutusele liidu mehhanismi raames.

4c.  
Võimekuste kasutusele võtmise korral väljaspool liitu, nagu on osutatud artikli 12 lõikes 10, katab liidu rahaline abi 100 % tegevuskuludest.
4d.  
Kui käesolevas artiklis osutatud liidu rahaline abi ei kata kuludest 100 %, kannab ülejäänud kulud abi taotleja, kui abi pakkuva liikmesriigiga ega RescEU võimekusi vastu võtva liikmesriigiga ei ole kokku lepitud teisiti.
4e.  
RescEU võimekuste kasutuselevõtmiseks võib liidu rahaline abi katta 100 % otsestest kuludest, mida on vaja vahendite ning logistikaressursside ja -teenustega seotud transpordiks liidu piires ja kolmandatest riikidest liitu.
5.  
Kui ühiskasutusse antavad transporditoimingud hõlmavad mitut liikmesriiki, siis võib üks liikmesriik võtta juhtimise enda peale ja taotleda liidu rahalist toetust kogu operatsioonile.
6.  
Kui liikmesriik palub komisjonil hankida transporditeenuseid, siis nõuab komisjon nende kulude osalist tagasimaksmist vastavalt lõigetes 1a, 2 ja 4 sätestatud rahastamismääradele.
6a.  

Ilma et see piiraks lõigete 1a ja 2 kohaldamist, võib liidu rahaline toetus abi transportimiseks, mida on vaja selliste keskkonnaõnnetuste korral, mille suhtes kohaldatakse põhimõtet „saastaja maksab”, katta kuni 100 % kõigist rahastamiskõlblikest kuludest. Kehtivad järgmised tingimused:

a) 

suurõnnetusest mõjutatud või abistav liikmesriik taotleb liidu rahalist toetust abi transportimiseks nõuetekohaselt põhjendatud vajaduste hinnangu alusel;

b) 

suurõnnetusest mõjutatud või, kui see on asjakohane, abistav liikmesriik võtab kõik vajalikud meetmed, et taotleda ja saada saastajalt hüvitist kooskõlas kõigi kohaldatavate rahvusvaheliste, liidu ja riigisiseste õigusnormidega;

c) 

saastajalt hüvitise saamise korral hüvitab suurõnnetusest mõjutatud liikmesriik või, kui see on asjakohane, abistav liikmesriik liidu kulud viivitamata.

Esimeses lõigus osutatud keskkonnaõnnetuse korral, mis ei mõjuta ühtegi liikmesriiki, võtab punktides a, b ja c osutatud meetmeid abistav liikmesriik.

7.  
Käesolevas artiklis sätestatud transpordi- ja logistikaressursside puhul on liidu rahalise abi saamiseks rahastamiskõlblikud järgmised kulud: kõik kulud, mis on seotud transpordi- ja logistikaressursside liikumisega, sealhulgas kõik teenustasud, lõivud, logistilised ja käitlemiskulud, kütuse- ja võimalikud majutuskulud ning muud kaudsed kulud, nagu maksud, sh üldised tollimaksud ja transiidikulud.
8.  
Transpordikulud võivad koosneda iga kulukategooria kohta kindlaks määratud ühikuhindadest, ühekordsetest maksetest või kindlamääralistest maksetest.

▼B

Artikkel 24

Toetusesaajad

Käesoleva otsuse alusel võib toetusi anda avalik-õiguslikele või eraõiguslikele juriidilistele isikutele.

▼M3

Artikkel 25

Rahalise abi vormid ja rakenduskord

1.  
Komisjon järgib liidu rahalise toetuse andmisel finantsmäärust.
2.  
Komisjon annab liidu rahalist toetust eelarve otsese täitmise korras vastavalt finantsmäärusele või, kui see on meetme laadi ja sisu tõttu põhjendatud, eelarve kaudse täitmise korras koostöös finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti c alapunktides ii, iv, v ja vi osutatud asutustega.
3.  
Käesoleva otsuse alusel võib anda rahalist toetust ükskõik millises finantsmäärusega sätestatud vormis, eelkõige toetusena, riigihankelepingute vormis või maksetena usaldusfondidesse.
4.  
Kooskõlas finantsmääruse artikli 193 lõike 2 teise lõigu punktiga a, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/836 ( 6 ) jõustumise viibimist ning järjepidevuse tagamiseks võib rahastamisotsuses igakülgselt põhjendatud juhtudel ja piiratud ajavahemiku jooksul käesoleva otsuse alusel toetatud meetmetega seotud kulusid käsitada rahastamiskõlblikena alates 1. jaanuarist 2021, isegi kui neid meetmeid rakendati ja need kulud kanti enne toetustaotluse esitamist.
5.  
Käesoleva otsuse rakendamiseks võtab komisjon rakendusaktidega vastu iga-aastased või mitmeaastased tööprogrammid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Iga-aastastes või mitmeaastastes tööprogrammides kehtestatakse eesmärgid, oodatavad tulemused, rakendamise meetod ja kogusumma. Samuti peavad need sisaldama rahastatavate meetmete kirjeldust, märget igale meetmele eraldatud summa kohta ja rakendamise soovituslikku ajakava. Artikli 28 lõikes 2 osutatud rahalise abi puhul kirjeldatakse iga-aastastes või mitmeaastastes tööprogrammides iga neis osutatud riigi jaoks ette nähtud meetmeid.

IV peatükis sätestatud suurõnnetustele reageerimise meetmete puhul, mida ei saa ette näha, iga-aastast ega mitmeaastast tööprogrammi ei nõuta.

6.  
Läbipaistvuse ja prognoositavuse eesmärgil esitatakse eelarve täitmise andmed ja tulevikus kavandatavad eraldised igal aastal arutamiseks artiklis 33 osutatud komitees. Euroopa Parlamenti teavitatakse korrapäraselt.
7.  
Lisaks finantsmääruse artikli 12 lõikes 4 sätestatule kantakse kulukohustuste ja maksete assigneeringud, mida ei ole kasutatud selle eelarveaasta lõpuks, mille eelarvesse need on kantud, automaatselt üle ning neid võib siduda ja välja maksta kuni järgneva aasta 31. detsembrini. Ülekantud assigneeringuid kasutatakse üksnes reageerimismeetmeteks. Järgmisel eelarveaastal tuleb esmalt kasutada ülekantud assigneeringuid.

▼B

Artikkel 26

Liidu meetmete vastastikune täiendavus ja sidusus

▼M2

1.  
Käesoleva otsuse alusel rahalist abi saavad meetmed ei saa abi liidu muudest rahastamisvahenditest. Vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 ( 7 ) artikli 191 lõikele 1 ei takista käesoleva otsuse artiklite 21, 22 ja 23 alusel antud rahaline abi rahastamist liidu muudest rahastamisvahenditest neis kehtestatud tingimustel.

Komisjon tagab, et käesoleva otsuse alusel rahalise abi taotlejad ja sellise abi saajad annavad komisjonile teavet muudest allikatest, sealhulgas liidu üldeelarvest saadud rahalise abi ning sellise abi saamiseks menetluses olevate taotluste kohta.

2.  
Suurendatakse koostoimet, vastastikust täiendavust ja koordineerimist muude liidu ►C2  võimekustega ◄ , näiteks nendega, millega toetatakse ühtekuuluvust, maaelu arengut, teadusuuringuid, tervishoidu, rände- ja julgeolekupoliitikat, samuti Euroopa Liidu Solidaarsusfondiga. Kolmandates riikides humanitaarkriisidele reageerimise korral tagab komisjon käesoleva otsuse alusel rahastatud meetmete ja määruse (EÜ) nr 1257/96 alusel rahastatud meetmete vastastikuse täiendavuse ja sidususe, ning et kõnealuseid meetmeid rakendatakse kooskõlas Euroopa konsensusega humanitaarabi valdkonnas.

▼B

3.  
Kui liidu mehhanismi alusel antav abi aitab liidul osutada abi humanitaarvaldkonnas, eelkõige keerulistes hädaolukordades, siis peavad käesoleva otsuse alusel rahastamist saavad meetmed põhinema kindlakstehtud vajadustel ning olema kooskõlas Euroopa humanitaarabi konsensuses osutatud humanitaarpõhimõtete ning ►C1  elanikkonnakaitse- ◄ ja sõjaliste ►C3  võimekuste ◄ kasutamise põhimõtetega.

▼M3

Artikkel 27

Liidu finantshuvide kaitse

Kui kolmas riik osaleb liidu mehhanismis rahvusvahelise lepingu kohaselt vastu võetud otsuse alusel või muu õigusakti alusel, annab kolmas riik vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja kontrollikojale vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks. OLAFi puhul hõlmavad need õigused õigust korraldada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 ( 8 ).

▼B



VI

PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 28

Kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid

▼M2

1.  

Liidu mehhanismis võivad osaleda:

a) 

Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioonis (EFTA) osalevad Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) kuuluvad riigid vastavalt EMP lepingus kehtestatud tingimustele ja teised Euroopa riigid, kui lepingud ja menetlused seda ette näevad;

b) 

ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid vastavalt üldpõhimõtetele ja üldistele tingimustele nende riikide osalemise kohta liidu programmides, nagu on kehtestatud asjaomastes raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või samalaadsetes lepingutes.

1a.  
Osalemine liidu mehhanismis hõlmab osalemist selle meetmetes vastavalt käesolevas otsuses sätestatud eesmärkidele, nõuetele, kriteeriumidele, menetlustele ja tähtaegadele ning on kooskõlas liidu ja osaleva riigi vahelistes lepingutes kindlaks määratud eritingimustega.

▼B

2.  
Artiklis 20 ja artikli 21 esimese lõigu punktides a, b, f ja h osutatud rahalist abi võib anda ka liidu mehhanismis mitteosalevatele kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele ning Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikidele, kui see rahaline abi täiendab ühinemiseelse abi rahastamisvahendist (IPA) nii nagu see on kehtestatud ühinemiseelse abi rahastamisvahendit käsitleva tulevase liidu õigusaktiga ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist nii nagu see on kehtestatud Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendit käsitleva tulevase liidu õigusaktiga, saadavat rahastamist.

▼M2

3.  
Rahvusvahelised või piirkondlikud organisatsioonid või Euroopa naabruspoliitikas osalevad riigid võivad teha liidu mehhanismi kohaste meetmete raames koostööd, kui kõnealuste organisatsioonide või riikide ja liidu vahelised asjaomased kahe- või mitmepoolsed lepingud seda võimaldavad.

▼B

Artikkel 29

Pädevad asutused

Liikmesriigid määravad käesoleva otsuse kohaldamiseks pädevad asutused ja teavitavad sellest komisjoni.

▼M2

Artikkel 30

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  
Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

▼M3

2.  
Artikli 19 lõikes 6 ning artikli 21 lõike 3 teises lõigus osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile 31. detsembrini 2027.

▼M3 —————

▼M3

4.  
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 19 lõikes 6 ning artikli 21 lõike 3 teises lõigus osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

▼M2

5.  
Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
6.  
Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

▼M3

7.  
Artikli 19 lõike 6 või artikli 21 lõike 3 teise lõigu alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

▼B

Artikkel 31

Kiirmenetlus

1.  
Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.
2.  
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kooskõlas artikli 30 lõikes 5 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti viivitamata kehtetuks pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväiteid.

Artikkel 32

Rakendusaktid

1.  

Komisjon võtab vastu rakendusaktid järgmistes küsimustes:

a) 

ERCC koostöö liikmesriikide kontaktpunktidega, nagu on ette nähtud artikli 8 esimese lõigu punktiga a, artikli 15 lõikega 3 ja artikli 16 lõike 3 punktiga b; ning liidus toimunud ►C3  suurõnnetustele ◄ reageerimise töömenetlused, nagu on ette nähtud artikliga 15, ning liidust väljaspool toimunud ►C3  suurõnnetustele ◄ reageerimise töömenetlused, nagu on ette nähtud artikliga 16, sealhulgas asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide kindlaksmääramine;

b) 

CECISe komponendid ning CECISe kaudu teabe jagamise korraldamine, nagu on ette nähtud artikli 8 esimese lõigu punktiga b;

c) 

eksperdirühmade lähetamise protsess, nagu on ette nähtud artikliga 17;

d) 

moodulite, muude ►C3  reageerimisvõimekuste ◄ ja ekspertide kindlakstegemine, nagu on ette nähtud artikli 9 lõikega 2;

e) 

moodulite toimimise ja koostoimimisega seotud tegevusnõuded, nagu on ette nähtud artikli 9 lõikega 1a, sealhulgas nende ülesanded, ►C3  võimekus ◄ , peamised komponendid, sõltumatus ja lähetamine;

f) 

►C3  võimekuse ◄ eesmärgid, kvaliteedi- ja koostalitlusnõuded ning ►M2  Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursile ◄ toimimiseks vajalik sertifitseerimise ja registreerimise menetlus, nagu on ette nähtud artikliga 11, ning rahastamiskord, nagu on ette nähtud artikli 21 lõikega 2;

▼M2

g) 

RescEU loomine, haldamine ja ülalpidamine, nagu on sätestatud artiklis 12, sealhulgas kasutuselevõtu otsuseid käsitlevad kriteeriumid, töökord ning artikli 21 lõikes 3 osutatud kulud;

h) 

liidu elanikkonnakaitse teadmusvõrgustiku loomine ja tegevuse korraldamine, nagu on sätestatud artiklis 13;

ha) 

ohtude kategooriad ja vastavad ►C2  võimekused ◄ , et ohjata väikese tõenäosuse, kuid suure mõjuga ►C2  suurõnnetusi ◄ , nagu on osutatud artikli 21 lõikes 4;

hb) 

kriteeriumid ja menetlused, mis on vajalikud selleks, et tunnustada ja austada pikaajalist pühendumust liidu elanikkonnakaitsele ja silmapaistvat panustamist sellesse, nagu on osutatud artiklis 20a ning

▼M3

i) 

transpordi- ja logistikaressurssidele antava toetuse korraldamine, nagu on ette nähtud artiklitega 18 ja 23;

▼B

2.  
Need rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Artikkel 33

Komiteemenetlus

1.  
Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2.  
Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ning kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

▼M3

3.  
Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes nimetatud määruse artikliga 5

▼M2

Artikkel 34

Hindamine

1.  
Rahalist abi saavate meetmete üle tehakse korrapärast järelevalvet, et jälgida nende rakendamist.

▼M3

2.  
Iga kahe aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande artikli 6 lõike 5 ning artiklite 11 ja 12 alusel läbi viidud operatsioonidest ja tehtud edusammudest. Aruanne sisaldab teavet edusammude kohta suurõnnetustele vastupidavuse ja võimekuse liidu eesmärkide saavutamisel ja allesjäänud puuduste kohta, millele osutatakse artikli 11 lõikes 2, võttes arvesse RescEU võimekuste loomist kooskõlas artikliga 12. Aruandes antakse ka ülevaade reageerimisvõimekustega seotud eelarve ja kulude muutumise kohta ning hinnang vajaduse kohta kõnealuseid võimekusi edasi arendada.
3.  
31. detsembriks 2023 ning seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon käesoleva otsuse kohaldamist ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatise käesoleva otsuse, eelkõige artikli 6 lõike 4 tulemuslikkuse, kulutõhususe ja jätkuva rakendamise kohta, RescEU võimekuste ning saavutatud kooskõlastamise ja koostoime ulatuse kohta muude liidu poliitikavaldkondade, programmide ja rahastamisvahenditega, sealhulgas meditsiinilistes hädaolukordades. Kõnealusele teatisele lisatakse asjakohasel juhul ettepanekud käesoleva otsuse muutmiseks.

▼B



VII

PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

▼M2

Artikkel 35

Üleminekusätted

Kuni 1. jaanuarini 2025 võib anda liidu rahalist toetust, et katta 75 % kuludest, mis on vajalikud kiire juurdepääsu tagamiseks riiklikele ►C2  võimekustele ◄ , mis vastavad kooskõlas artikli 12 lõikega 2 kindlaks määratud ►C2  võimekustele ◄ . Sel eesmärgil võib komisjon anda liikmesriikidele otsetoetusi ilma konkursikutseta.

Esimeses lõigus osutatud ►C2  võimekused ◄ nimetatakse ►C2  rescEU võimekusteks ◄ kuni kõnealuse üleminekuperioodi lõpuni.

Erandina artikli 12 lõikest 6 teeb otsuse esimeses lõigus osutatud ►C2  võimekuste ◄ kasutuselevõtmise kohta see liikmesriik, kes tegi need ►C2  võimekused ◄ kättesaadavaks ►C2  rescEU võimekustena ◄ . Kui riigisisesed hädaolukorrad, vääramatu jõud või erandjuhtudel muud tõsised põhjused takistavad liikmesriigil neid ►C2  võimekusi ◄ konkreetse ►C2  suurõnnetuse ◄ korral kättesaadavaks tegemast, teatab asjaomane liikmesriik sellest võimalikult kiiresti komisjonile, osutades käesolevale artiklile.

▼B

Artikkel 36

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2007/162/EÜ, Euratom ja otsus 2007/779/EÜ, Euratom tunnistatakse kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud otsustele käsitatakse viidetena käesolevale otsusele ja loetakse vastavalt käesoleva otsuse II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 37

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

▼M2 —————

▼M3



I LISA

Liidu mehhanismi rakendamiseks ette nähtud artikli 19 lõikes 1a osutatud protsendimäärad ja artiklis 19a osutatud summa rahastamispaketi eraldamiseks aastateks 2021–2027

Ennetamine 5 % +/- 4 protsendipunkti
Valmisolek 85 % +/- 10 protsendipunkti
Reageerimine 10 % +/- 9 protsendipunkti

Põhimõtted

Käesoleva otsuse rakendamisel võetakse asjakohaselt arvesse liidu eesmärki aidata kaasa üldiste kliimaeesmärkide saavutamisele ja elurikkusega seotud meetmete integreerimisele liidu poliitikavaldkondadesse niivõrd, kuivõrd see on suurõnnetusteks valmisoleku ja neile reageerimise prognoosimatust ja konkreetseid asjaolusid arvestades võimalik.

▼M2



IA LISA

▼M3

Artikli 21 lõikes 3 osutatud rahastamiskõlblike kulude kategooriad

▼M2

1. 

Seadmete kulud

2. 

Hoolduskulud, sealhulgas parandamiskulud

3. 

Kindlustuskulud

4. 

Koolituskulud

5. 

Ladustamiskulud

6. 

Registreerimis- ja sertifitseerimiskulud

7. 

Tarbekaupade kulud

8. 

►C2  RescEU võimekuste ◄ kättesaadavuse ja kasutatavuse tagamiseks vajaliku personalikulud.

▼B



II LISA



Vastavustabel

Nõukogu otsus 2007/162 EÜ, Euratom

Nõukogu otsus 2007/779 EÜ, Euratom

Käesolev otsus

Artikli 1 lõige 1

 

—

Artikli 1 lõige 2

 

Artikli 1 lõige 4

Artikli 1 lõige 3

 

—

Artikli 1 lõige 4

Artikli 1 lõige 2

Artikli 2 lõige 2

 

Artikli 1 lõige 1

—

 

Artikli 1 lõike 2 esimene lõik

Artikli 1 lõige 2

 

Artikli 1 lõike 2 teine lõik

Artikli 1 lõige 5

Artikli 2 lõige 1

 

Artikli 2 lõike 1 punkt a

Artikli 2 lõige 2

 

Artikli 2 lõike 1 punkt b

Artikli 2 lõige 3

 

Artikli 1 lõige 6

 

Artikli 2 punkt 1

—

 

Artikli 2 punkt 2

Artikli 13 lõike 1 punkt a

 

Artikli 2 punkt 3

Artikli 20 punkt b

 

Artikli 2 punkt 4

Artikli 8 punkt d

 

Artikli 2 punkt 5

Artikli 7 ja artikli 8 punkt a

 

Artikli 2 punkt 6

Artikli 8 punkt b

 

Artikli 2 punkt 7

Artikli 8 punkt c

 

Artikli 2 punkt 8

Artikli 18 lõige 1

 

Artikli 2 punkt 9

Artikli 18 lõige 2

 

Artikli 2 punkt 10

Artikli 16 lõige 7

 

Artikli 2 punkt 11

—

Artikkel 3

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikli 4 lõige 1

 

Artikkel 20 ja artikkel 21

Artikli 4 lõike 2 punkt a

 

Artikli 22 punkt a

Artikli 4 lõike 2 punkt b

 

Artikli 22 punkt b ja artikli 23 lõike 1 punktid a, b ja c

Artikli 4 lõike 2 punkt c

 

Artikli 23 lõike 1 punkt d

Artikli 4 lõige 3

 

Artikli 23 lõiked 2 ja 4

Artikli 4 lõige 4

 

Artikli 32 lõike 1 punkt i

 

Artikli 4 lõige 1

Artikli 9 lõige 1

 

Artikli 4 lõige 2

Artikli 9 lõige 3

 

Artikli 4 lõige 3

Artikli 9 lõiked 1 ja 2

 

Artikli 4 lõige 4

Artikli 9 lõige 4

 

Artikli 4 lõige 5

Artikli 9 lõige 5

 

Artikli 4 lõige 6

Artikli 9 lõige 6

 

Artikli 4 lõige 7

Artikli 9 lõige 9

 

Artikli 4 lõige 8

Artikli 9 lõige 7

Artikkel 5

 

Artikkel 24

 

Artikli 5 punkt 1

Artikli 8 punkt a

 

Artikli 5 punkt 2

Artikli 8 punkt b

 

Artikli 5 punkt 3

Artikli 8 punkt c

 

Artikli 5 punkt 4

Artikli 8 punkt d

 

Artikli 5 punkt 5

Artikli 13 lõike 1 punkt a

 

Artikli 5 punkt 6

—

 

Artikli 5 punkt 7

Artikli 13 lõike 1 punkt d

 

Artikli 5 punkt 8

Artikli 13 lõike 1 punkt f

 

Artikli 5 punkt 9

Artikkel 18

 

Artikli 5 punkt 10

Artikli 8 punkt e

 

Artikli 5 punkt 11

Artikli 8 punkt g

Artikli 6 lõige 1

 

Artikli 25 lõige 1

Artikli 6 lõige 2

 

Artikli 25 lõige 2

Artikli 6 lõige 3

 

Artikli 25 lõike 3 kolmas ja neljas lause

Artikli 6 lõige 4

 

—

Artikli 6 lõige 5

 

Artikli 25 lõike 3 esimene ja teine lause

Artikli 6 lõige 6

 

—

 

Artikkel 6

Artikkel 14

Artikkel 7

 

Artikli 28 lõige 1

 

Artikli 7 lõige 1

Artikli 15 lõige 1

 

Artikli 7 lõige 2

Artikli 15 lõige 3

 

Artikli 7 lõike 2 punkt a

Artikli 15 lõike 3 punkt a

 

Artikli 7 lõike 2 punkt c

Artikli 15 lõike 3 punkt b

 

Artikli 7 lõike 2 punkt b

Artikli 15 lõike 3 punkt c

 

Artikli 7 lõike 3 esimene ja kolmas lause

Artikli 15 lõige 4 ja artikli 16 lõige 6

 

Artikli 7 lõige 4

Artikli 15 lõige 5

 

Artikli 7 lõige 5

—

 

Artikli 7 lõige 6

Artikli 17 lõike 3 esimene lause

Artikkel 8

 

Artikkel 26

 

Artikli 8 lõike 1 esimene lõik

Artikli 16 lõige 1

 

Artikli 8 lõike 1 teine lõik

Artikli 16 lõike 2 esimene lause

 

Artikli 8 lõike 1 kolmas lõik

—

 

Artikli 8 lõike 1 neljas lõik

—

 

Artikli 8 lõige 2

Artikli 16 lõige 4

 

Artikli 8 lõige 3

—

 

Artikli 8 lõike 4 punkt a

Artikli 16 lõike 3 punkt a

 

Artikli 8 lõike 4 punkt b

Artikli 16 lõike 3 punkt c

 

Artikli 8 lõike 4 punkt c

Artikli 16 lõike 3 punkt d

 

Artikli 8 lõike 4 punkt d

Artikli 16 lõike 3 punkt e

 

Artikli 8 lõige 5

Artikli 16 lõige 8

 

Artikli 8 lõike 6 esimene lõik

Artikli 17 lõike 1 ja artikli 17 lõike 2 punkt b

 

Artikli 8 lõike 6 teine lõik

Artikli 17 lõike 3 teine lause

 

Artikli 8 lõike 7 esimene lõik

—

 

Artikli 8 lõike 7 teine lõik

Artikli 16 lõike 2 teine lause

 

Artikli 8 lõike 7 kolmas lõik

Artikli 16 lõige 9

 

Artikli 8 lõike 7 neljas lõik

Artikli 16 lõige 11

 

Artikli 8 lõike 7 viies lõik

—

 

Artikli 8 lõige 8

Artikli 16 lõige 10

 

Artikli 8 lõike 9 punkt a

Artikli 16 lõige 12

 

Artikli 8 lõike 9 punkt b

Artikli 16 lõige 13

Artikkel 9

 

Artikli 16 lõige 2

 

Artikkel 9

Artikkel 18

Artikkel 10

 

Artikli 19 lõige 3

 

Artikkel 10

Artikkel 28

Artikkel 11

 

—

 

Artikkel 11

Artikkel 29

Artikli 12 lõige 1

 

Artikli 27 lõige 1

Artikli 12 lõige 2

 

—

Artikli 12 lõige 3

 

—

Artikli 12 lõige 4

 

—

Artikli 12 lõige 5

 

—

 

Artikli 12 lõige 1

Artikli 32 lõike 1 punkt e

 

Artikli 12 lõige 2

Artikli 32 lõike 1 punkt a

 

Artikli 12 lõige 3

Artikli 32 lõike 1 punkt b

 

Artikli 12 lõige 4

Artikli 32 lõike 1 punkt c

 

Artikli 12 lõige 5

Artikli 32 lõike 1 punkt h

 

Artikli 12 lõige 6

Artikli 32 lõike 1 punkt d

 

Artikli 12 lõige 7

—

 

Artikli 12 lõige 8

—

 

Artikli 12 lõige 9

Artikli 32 lõike 1 punkti a teine osa

Artikkel 13

Artikkel 13

Artikkel 33

Artikkel 14

 

Artikkel 19

Artikkel 15

Artikkel 14

Artikkel 34

 

Artikkel 15

Artikkel 36

Artikkel 16

 

Artikli 37 teine lause

Artikkel 17

Artikkel 16

Artikkel 38


( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsus nr 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2119/98/EÜ (ELT L 293, 5.11.2013, lk 1).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/696, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL (ELT L 170, 12.5.2021, lk 69).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) 2018/1046, 18. juuli 2018, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

( 4 ) ELT C 25, 30.1.2008, lk 1.

( 5 ) Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2094, millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 23).

( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/836, millega muudetakse otsust nr 21313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta (ELT L 185, 26.5.2021, lk 1).

( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

Top