1. Iga liikmesriik esitab komisjonile iga-aastase tegevusaruande liidu tasandil läbipaistvuse parandamiseks, ilma et see piiraks riiklike ekspordikrediidikavade üle järelevalvet teostavate liikmesriikide asutuste õigusi. Liikmesriigid teatavad kooskõlas riikliku õigusraamistikuga varadest ja kohustustest, makstud nõuetest ja sissenõuetest, uutest kohustustest, riskidest ja garantiipreemiatest. Kui tingimuslikud kohustused võivad tekkida seoses riiklikult toetatavate ekspordikrediiditoimingutega, märgitakse need toimingud iga-aastasesse tegevusaruandesse.

2. Iga-aastases tegevusaruandes kirjeldavad liikmesriigid, kuidas arvestavad nende ekspordikrediidiasutused riiklikult toetatavates ekspordikrediiditoimingutes keskkonnariskidega, millega võivad kaasneda muud samalaadsed riskid.

3. Komisjon esitab nimetatud teabe alusel parlamendile aastaülevaate, milles hinnatakse ka ekspordikrediidiasutuste vastavust liidu eesmärkidele ja kohustustele.

4. Komisjon esitab vastavalt oma pädevusele Euroopa Parlamendile aastaaruande läbirääkimiste kohta rahvusvahelise koostöö foorumites, milles komisjonile on antud volitus osaleda, et luua ülemaailmsed standardid riiklikult toetatavate ekspordikrediitide kohta.

a) Riiklikult toetatavate ekspordikrediitide kokkuleppe (edaspidi „kokkulepe”) põhieesmärk on luua raamistik riiklikult toetatava ekspordikrediidi korrakohasele kasutamisele.

b) Kokkuleppega püütakse soodustada võrdseid võimalusi riiklikuks toetuseks, nagu on määratletud punkti 5 alapunktis a, et edendada eksportijatevahelist konkurentsi, mis põhineks pigem eksporditavate kaupade ja teenuste kvaliteedil ja hinnal kui soodsaimatel riiklikult toetatavatel finantseerimistingimustel.

a) Osalised kohustuvad jagama mitteosalistega teavet riiklikku toetust käsitlevate teadete kohta, nagu on sätestatud punkti 5 alapunktis a.

b) Osaline saadab konkurentsiolukorras oleva mitteosalise taotlusel mitteosalisele vastuse riiklikuks toetuseks pakutavate finantseerimistingimuste kohta vastastikkuse põhimõtte alusel samal moel, nagu ta vastaks osalise taotlusele.

a) Riiklikku toetust võib anda mitmes vormis.

1. Ekspordikrediidi tagatis või kindlustus (täiemahuline garantii).

2. Riiklik finantseerimistoetus:

— otselaen/finantseerimine ja refinantseerimine või

— intressitoetus.

3. Mis tahes kombinatsioon eespool nimetatutest.

b) Kokkulepet kohaldatakse seotud abi suhtes; IV peatükis sätestatud korda kohaldatakse ka kaubandusega liituva sidumata abi suhtes.

c) Kokkulepet ei kohaldata sõjalise varustuse ega põllumajandustoodete ekspordi suhtes.

d) Riiklikku toetust ei anta, kui on selgeid tõendeid, et leping on sõlmitud ostjaga, kes ei asu kaupade tegelikus sihtriigis, eelkõige soodsamate tagasimaksetingimuste saamise eesmärgil.

a) Kokkuleppe koosseisu kuuluvad järgmised sektorilepped:

— laevad (I lisa);

— tuumaelektrijaamad (II lisa);

— tsiviilõhusõidukid (III lisa);

— taastuvenergia, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning veeprojektid (IV lisa);

— raudteetaristu (V lisa);

— söepõhise elektritootmise projektid (VI lisa).

b) I, II, IV või V lisas sätestatud sektorileppe osaline võib kohaldada leppe riiklikku toetust käsitlevaid sätteid kõnealuse sektorileppega hõlmatud kaupade ja/või teenuste ekspordi suhtes. Kui sektorilepe ei sisalda kokkuleppe sättele vastavat sätet, kohaldab sektorileppe osaline kokkuleppe sätet.

c) III lisaga hõlmatud kaupade ja/või teenuste ekspordi suhtes kohaldavad osalised, kes on ka sektorileppe osalised, sektorileppe sätteid.

d) VI lisaga hõlmatud kaupade ja/või teenuste ekspordi suhtes kohaldatakse kokkuleppe sätete asemel kõnealuse lisa sätteid. Kui VI lisa ei sisalda kokkuleppe sättele vastavat sätet, kohaldab sektorileppe osaline kokkuleppe sätet.

a) Osalised võivad kohaldada VII lisas sätestatud tingimusi kaupade ja/või teenuste ekspordi suhtes nende tehingute puhul, mis vastavad VII lisa 1. liites sätestatud kriteeriumidele.

b) Punkti a kohaldatakse selliste kaupade ja teenuste ekspordi suhtes, mida hõlmab sektorilepe tuumaenergiajaamade ekspordikrediitide kohta, sektorilepe taastuvenergia, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ning veeprojektide ekspordikrediitide kohta, sektorilepe raudteetaristu ekspordikrediitide kohta ning sektorilepe söepõhise elektritootmise ekspordikrediitide kohta.

c) Punkti a ei kohaldata selliste kaupade ja teenuste ekspordi suhtes, mida hõlmab sektorilepe tsiviilõhusõidukite ekspordikrediitide kohta ja sektorilepe laevade ekspordikrediitide kohta.

a) Osalised kohustavad riiklikult toetatavate kaupade ja teenuste ostjaid tegema sissemakseid vähemalt 15 % ulatuses ekspordilepingu väärtusest XV lisas määratletud krediiditähtaja alguses või enne seda. Sissemaksete suuruse määramisel võib ekspordilepingu väärtust võrdeliselt vähendada, kui tehing hõlmab kolmanda riigi kaupu ja teenuseid, mida riiklikult ei toetata. Lubatud on finantseerimine/kindlustus kuni 100 % ulatuses garantiipreemiast. Garantiipreemia võib arvata ekspordilepingu väärtuse hulka või mitte. Kõnealusteks sissemakseteks ei peeta pärast krediiditähtaja algust tehtud garantiipreemiaid.

b) Selliseid sissemakseid võib riiklikult toetada üksnes tavapäraste krediiditähtajaeelsete riskide suhtes võimaldatava kindlustuse või garantii vormis.

c) Välja arvatud punktides b ja d sätestatu, ei anna osalised riiklikku toetust rohkem kui 85 % ekspordilepingu väärtusest, kaasa arvatud kolmandate riikide tarned, kuid välja arvatud kohalikud kulud.

d) Osalised võivad anda riiklikku toetust kohalike kulude katteks tingimusel, et:

1) riikliku toetuse kogusumma kohalike kulude katteks ei ületa 30 % ekspordilepingu väärtusest;

2) seda ei anta tingimustel, mis on asjakohaseks eksporditehinguks kokkulepitutest soodsamad või kitsendavamad;

3) kui riiklik toetus kohalike kulude katteks ületab 15 % ekspordilepingu väärtusest, tuleb sellisest riiklikust toetusest eelnevalt teatada kooskõlas punktiga 48, täpsustades toetatavate kohalike kulude laadi.

a) I kategooria riigid on suure sissetulekuga ( 2 ) OECD-riigid. Kõik muud riigid kuuluvad II kategooriasse.

b) Riikide liigitamisel rakendatakse järgmisi kriteeriume ja menetlusi:

1) kokkuleppe kohane liigitus määratakse kindlaks kogurahvatulu alusel elaniku kohta, mille on välja arvutanud Maailmapank oma laenuvõtjariikide liigituse koostamiseks;

2) kui Maailmapangal ei ole kogurahvatulu arvutamiseks elaniku kohta piisavalt teavet, palutakse tal hinnata, kas asjaomase riigi kogurahvatulu elaniku kohta ületab kehtiva künnise või jääb sellest allapoole. Riik liigitatakse selle hinnangu põhjal, kui osalised ei otsusta teisiti;

3) kui riik liigitatakse ümber punkti 11 alapunkti a kohaselt, jõustub ümberliigitus kaks nädalat pärast seda, kui sekretariaat on Maailmapanga eespool nimetatud andmete põhjal tehtud järeldused edastanud kõikidele osalistele;

4) kui Maailmapank täpsustab näitajaid, ei arvestata selliseid täpsustusi kokkuleppe kohaldamisel. Sellest hoolimata võib riigi liigitust muuta ühisseisukohaga ja osalised kaaluvad pooldavalt muudatust, mis tuleneb näitajate vigadest või väljajäänud andmetest, mis on tagantjärele kindlaks tehtud samal kalendriaastal, kui sekretariaat näitajad esimest korda osalistele saatis.

c) Riigi kategooria muutub alles pärast seda, kui talle Maailmapanga määratud liigitus on jäänud kahel järjestikusel aastal samaks.

a) I kategooria riikide puhul on pikim tagasimaksetähtaeg viis aastat, kusjuures punktis 48 sätestatud eelteatamise menetluse rakendamisel on võimalik kokku leppida kuni kaheksa ja poole aasta pikkuses tähtajas.

b) II kategooria riikide puhul on pikim tagasimaksetähtaeg kümme aastat.

c) Lepingu puhul, mis hõlmab rohkem kui ühte sihtriiki, peaksid osalised püüdma jõuda punktides 58–63 sätestatud korras ühisseisukohale, et leppida kokku sobivates tingimustes.

a) Muude elektrijaamade puhul kui tuumaelektrijaamad, mis ei ole hõlmatud VI lisaga, on pikim tagasimaksetähtaeg 12 aastat. Kui osaline kavatseb toetada pikemat kui punktis 12 ettenähtud tagasimaksetähtaega, teatab ta sellest ette punktis 48 sätestatud korras.

b) Muud elektrijaamad kui tuumaelektrijaamad on täielikud elektrijaamad või nende osad, mis ei tööta tuumkütusel, kaasa arvatud kõik koostisosad, seadmed, vahendid ja teenused (sh töötajate koolitamine), mida on otseselt vaja selliste elektrijaamade ehitamiseks ja kasutuselevõtuks. Sinna hulka ei kuulu kulud, mille eest vastutab tavaliselt ostja, eelkõige kulud, mis on seotud maaparanduse, teede, ehituslinnakute, elektriliinide, jaotlate ja veevarustusega, mis asuvad väljaspool elektrijaama krundi piire, ning kulud, mis tulenevad ametlikust heakskiitmise korrast ostja riigis (nt krundikasutusluba, ehitusluba, kütuselaadimisluba), välja arvatud:

1) juhtudel, kui jaotla ja elektrijaama ostja on üks ja sama isik, on algse jaotla pikim tagasimaksetähtaeg sama kui muu elektrijaama kui tuumaelektrijaama puhul (st 12 aastat), ning

2) alajaamade, trafode ja alumise pingekünnisega 100 kV ülekandeliinide puhul on pikim tagasimaksetähtaeg sama kui muu elektrijaama kui tuumaelektrijaama puhul.

a) Ekspordikrediidi põhisumma makstakse tagasi võrdsete osamaksetena.

b) Põhisumma makstakse tagasi ja intresse makstakse vähemalt iga kuue kuu järel, kusjuures põhisumma ja intressi esimene osamakse tuleb teha hiljemalt kuus kuud pärast krediiditähtaja algust.

c) Liisingutehingute toetuseks antava ekspordikrediidi puhul võib punktis a sätestatud põhisumma võrdsete tagasimaksete asemel kohaldada põhisumma võrdsete tagasimaksete ja intressi kombinatsiooni.

d) Erakorralisel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhul võib ekspordikrediiti anda eespool punktides a–c sätestatust erinevatel tingimustel. Kõnealuse toetuse andmist selgitatakse tasakaalustamatusega võlgnikule kättesaadavate rahaliste vahendite ajastuses ning võrdse, kord poolaastas toimuva tagasimaksmise graafiku alusel saadaoleva võlateeninduse profiiliga ning see peab vastama järgmistele kriteeriumidele:

1) ükski põhisumma üksik tagasimakse või põhisumma tagasimaksete jada kuuekuulise perioodi jooksul ei tohi ületada 25 % krediidi põhisummast;

2) põhisumma tagasimaksmine toimub mitte harvem kui iga 12 kuu järel. Põhisumma esimene tagasimakse sooritatakse hiljemalt 12 kuud pärast krediiditähtaja algust ja vähemalt 2 % krediidi põhisummast peab olema tagasi makstud 12 kuud pärast krediiditähtaja algust;

3) intressi makstakse mitte harvem kui iga 12 kuu järel ja esimene intressimakse tehakse hiljemalt kuus kuud pärast krediiditähtaja algust;

4) keskmine kaalutud tagasimakseperiood ei tohi olla pikem kui:

— riiklike ostjatega (või keskvalitsuse garantiiga) tehtavate tehingute puhul neli ja pool aastat I kategooria riikide ning viis ja veerand aastat II kategooria riikide puhul;

— riiklike ostjatega (või keskvalitsuse garantiiga) tehtavate tehingute puhul neli ja pool aastat I kategooria riikide ning viis ja veerand aastat II kategooria riikide puhul;

— olenemata kahes eelmises taandes sätestatust, muu elektrijaama kui tuumaelektrijaama toetamisega seotud tehingute puhul vastavalt punktile 13 kuus ja veerand aastat;

5) osaline esitab vastavalt punktile 48 eelteate, milles selgitatakse alapunktide a–c kohaselt toetuse mitteandmise põhjust.

e) Pärast krediiditähtaja algust tasumisele kuuluvat intressi ei kapitaliseerita.

a) Intressid ei sisalda järgmist:

1) garantiipreemiad või muud maksed tarnijakrediidi või finantskrediidi kindlustamiseks või garanteerimiseks;

2) ekspordikrediidiga seotud pankade teenustasud või vahendustasud, välja arvatud kogu tagasimaksetähtaja jooksul pangale makstavad aasta- või poolaastatasud, ning

3) impordiriigi kehtestatud kinnipeetavad maksud.

b) Kui riiklikku toetust antakse otsekrediidi või -finantseerimise või refinantseerimise vormis, võib garantiipreemia lisada intressimäära nimiväärtusele või võtta seda eraldi tasuna; kumbki tegur tuleb osalistele teatamisel eraldi välja tuua.

a) Osalised, kes annavad riiklikku toetust fikseeritud intressimääraga laenudeks, kohaldavad miinimumintressimääradena asjakohaseid turuintressi viitemäärasid. Turuintressi viitemäärad on intressimäärad, mis on kindlaks määratud järgmiste põhimõtete alusel:

1) turuintressi viitemäärad peaksid esindama asjakohase vääringu koduturul kehtivaid laenude lõplikke turuintressimäärasid;

2) turuintressi viitemäärad peaksid võimalikult täpselt vastama esmajärguliste kodumaiste laenuvõtjate suhtes kohaldatavale intressimäärale;

3) turuintressi viitemäärad peaksid põhinema fikseeritud intressimääraga laenude rahastamiskuludel;

4) turuintressi viitemäärad ei tohiks moonutada kodumaised konkurentsitingimusi ning

5) turuintressi viitemäärad peaksid võimalikult täpselt vastama esmajärgulistele välismaistele laenuvõtjatele kättesaadavale intressimäärale.

b) Riikliku finantseerimistoetuse andmine ei korva ega hüvita osaliselt ega täielikult asjakohast krediidiriski garantiipreemiat, mida võetakse tagasimaksmata jätmise riski katteks vastavalt punkti 23 sätetele.

a) Alguses valib iga osaline, kes soovib kehtestada turuintressi viitemäära, oma riigi vääringu jaoks ühe kahest järgmisest põhiintressimäärade süsteemist:

1) kuni viieaastase tagasimaksetähtaja puhul kolmeaastaste riigivõlakirjade tootlus; üle viieaastase ja kuni kaheksa ja poole aastase tagasimaksetähtaja puhul viieaastaste riigivõlakirjade tootlus; ning üle kaheksa ja poole aasta pikkuse tagasimaksetähtaja puhul seitsmeaastaste riigivõlakirjade tootlus, või

2) kõikide tagasimaksetähtaegade puhul viieaastaste riigivõlakirjade tootlus.

b) Turuintressi viitemäär on iga osalise põhiintressimäärast 100 baaspunkti võrra suurem, kui osalised ei lepi kokku teisiti.

c) Ülejäänud osalised rakendavad konkreetse vääringu suhtes kehtestatud turuintressi viitemäära juhul, kui nad otsustavad finantseerida nimetatud vääringus.

d) Osaline võib vahetada oma põhiintressimäära süsteemi, teatades sellest kuus kuud ette ja olles eelnevalt konsulteerinud teiste osalistega.

e) Osaline või mitteosaline võib taotleda turuintressi viitemäära kindlaksmääramist mitteosaleja vääringus. Huvitatud mitteosalisega konsulteerides võib osaline või sekretariaat kõnealuse mitteosalise nimel teha ettepaneku turuintressi viitemäära arvutamiseks selles vääringus, rakendades punktide 58–63 kohast ühisseisukoha menetlust.

a) Kui riiklikku finantseerimistoetust antakse ujuva intressimääraga laenude puhul, ei lubata pankadel ega muudel finantseerimisasutustel pakkuda laenu kehtivusajal võimalust kohaldada turuintressi viitemäära (esialgse lepingu sõlmimisel kehtiv) või lühiajalist turuintressimäära, sõltuvalt sellest, kumb on madalam.

b) Laenu või selle mis tahes osa vabatahtliku ennetähtaegse tagasimaksmise korral hüvitab laenuvõtja riiklikku finantseerimistoetust andnud valitsusasutusele kõik kulud ja kahjud, mis tulenevad kõnealusest ennetähtaegsest tagasimaksmisest, sealhulgas valitsusasutuse poolt fikseeritud määraga raha sissevoolu ennetähtaegsest tagasimaksmisest tingitud katkestusega seotud kulud.

a) Kohaldatav garantiipreemia alammäär arvutatakse järgmiste tegurite järgi:

— kohaldatav riigi laenuriskide liigitus;

— riskiperiood (st riskihorisont ehk HOR);

— võlgniku valitud ostja riskide kategooria;

— poliitilise ja kommertsriski katte osakaal ning riikliku ekspordikrediiditoote kvaliteet;

— mis tahes kohaldatud riigi laenuriskide maandamise meede ning

— mis tahes kohaldatud ostja riski krediidikvaliteedi parandamine.

b) Garantiipreemia alammäärad väljendatakse protsentides krediidi põhisummast nii, nagu nõutaks garantiipreemiad täies ulatuses sisse krediidi esimesel väljavõtukuupäeval. Selgitus garantiipreemia alammäära arvutamise kohta koos matemaatiliste valemitega on esitatud IX lisas.

c) Olenemata sihtriigist määratakse juhtumipõhiselt kindlaks garantiipreemiate määrad, mida osalised kohaldavad turu võrdlusalusest lähtuvate tehingute puhul, milles osalevad 0 kategooria riikide, suure sissetulekuga OECD-riikide ja suure sissetulekuga euroalariikide ( 3 ) lõplikud võlgnikud/garandid (st krediidiriski üksused). Tagamaks, et garantiipreemiate määrad, mida kohaldatakse selliste riikide võlgnikega (ja vajaduse korral garantidega) seotud tehingute suhtes, ei lööks alla hindasid eraturgudel, järgivad osalised asjaomaste võrdlushindade garantiipreemiaks ümberarvutamisel kokkulepitud tavadest lähtudes järgmist korda:

1) kui osaline annab riiklikku toetust osana sündikaatlaenu paketist, mis on struktureeritud kas varadega tagatud ( 4 ) või projektide finantseerimise ( 5 ) tehinguna, siis:

— ei tohi otsese laenu osa kogukulu olla väiksem kui sündikaatlaenu kommertsturuosalis(t)e poolt sisse nõutav kogukulu;

— ei tohi täiemahulise garantii jaoks kohaldatav garantiipreemia olla väiksem kui kommertsturuosalis(t)e kohaldatav samaväärne garantiipreemia.

— sündikaatlaenu paketist vähemalt 25 % ( 6 ) on kommertsturu laen(ud)/garantii(d) ilma kahe- või mitmepoolse toetuseta (nt ekspordikrediidi agentuur, välismaine otseinvesteering, rahvusvaheline finantseerimisasutus või mitmepoolne arengupank), ( 7 ) mille puhul kõigil finantseerimise osapooltel on samaväärsed finantseerimistingimused, sealhulgas tagatispakett, ning

— tehingu finantseerimise tingimused vastavad täielikult kokkuleppele, mida on muudetud käesolevate sätetega turu võrdlusalusel põhineva hinnakujunduse kohta sündikaatlaenu/-garantii tehingutes;

2) kõikide muude turu võrdlusalusest lähtuvate tehingute puhul kohaldatakse järgmist korda:

— võttes arvesse turuteabe kättesaadavust ja alustehingu iseloomu, määravad osalised kohaldatava garantiipreemia määra kindlaks, võrreldes seda ühe või mitme turupõhise võrdlusalusega, mis on sätestatud X lisas, valides võrdlusaluse või -alused, mida peetakse konkreetse tehingu jaoks kõige sobivama(te)ks;

— olenemata eelmisest lõigust ei või osalised sisse nõuda garantiipreemia määra, mis on madalam vastavast TCMB-mudeliga (Through the Cycle Market Benchmark) kindlaks määratud garantiipreemia määrast ning põhineb laenuriski liigitusel ja tehingu tähtajal (kogu tehingu kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg), välja arvatud juhul, kui turu võrdlusalus tuletatakse nimelisest või seotud üksuse i) järelturul kaubeldavast võlakirjast või ii) krediidiriski vahetustehingust (CDS). Kui osaline kohaldab TCMB-mudeliga kindlaks määratud vastavast garantiipreemia määrast madalamat garantiipreemia määra, lähtudes turu võrdlusaluseks ( 8 ) olevale nimelisele võlakirjale akrediteeritud reitinguagentuuri ( 9 ) poolt antud reitingust, teatab ta sellest punkti 48 kohaselt ette. Siiski ei või võetav garantiipreemia määr olla väiksem vastavast kindlustusmatemaatilisest garantiipreemia alammäärast;

— garantiipreemiamäära kindlaksmääramisel määrab osaline lõpliku võlgniku/garandi riski reitingu, võttes sealhulgas arvesse seda, kas võlgnikku/garanti hindab akrediteeritud reitinguagentuur. Osaline võib anda akrediteeritud reitinguagentuuri reitingust ühe astme võrra parema reitingu (akrediteeritud reitinguagentuuri skaalal). Kui akrediteeritud reitinguagentuuri reiting puudub, ei või riski liigitus olla akrediteeritud reitinguagentuuri poolt võlgniku/garandi asukohariigile antud reitingust rohkem kui kahe astme võrra kõrgem (olla sellest soodsam). Kooskõlas punktiga 48 peavad osalejad ette teatama järgmiste stsenaariumide korral:

—

d) Kategooriasse 7 kuuluvate „suurima riskiga” riikide puhul nõutakse põhimõtteliselt selle kategooria suhtes kehtestatud garantiipreemiate alammääradele juurdemaksmist; kõnealused garantiipreemiamäärad määrab riiklikku toetust andev osaline.

e) Tehingu garantiipreemia alammäära arvutamisel kohaldatakse riigi laenuriskide puhul võlgniku riigi liigitust ja ostja riski liigituse puhul võlgniku liigitust, ( 10 ) välja arvatud järgmistel juhtudel:

— tagatise muutumatu, tingimusteta, nõudmisel põhineva, õiguslikult kehtiva ja jõustatava garantii vormis võla täieliku tagasimakse kohustuse kohta krediidi kogu kehtivusajaks annab kolmas isik, kes on tagatud võla suurust arvestades krediidivõimeline. Kolmanda isiku garantii korral võib osaline kohaldada ka selle riigi laenuriskide liigitust, kus asub garant, ning garandi ostja riskide kategooriat; ( 11 ) või

— kui punktis 28 sätestatud mitmepoolne või piirkondlik institutsioon tegutseb tehingu puhul võlgniku või garandina, võib riigi laenuriski liigitusena ja ostja riskide kategooriana kohaldada konkreetse asjaomase mitmepoolse või piirkondliku institutsiooni liigitust.

f) Kriteeriumid ja tingimused, millega reguleeritakse kolmanda isiku garantii kohaldamist vastavalt olukordadele, mida kirjeldatakse eespool alapunkti e esimeses ja teises taandes, on sätestatud XI lisas.

g) Garantiipreemia alammäära arvutamisel kasutatav riskiperioodi pikkus on pool väljamaksetähtajast pluss kogu tagasimaksetähtaeg ning eeldab korrapärast ekspordikrediidi tagasimakseprofiili, st tagasimaksmist kord poolaastas võrdsete põhisumma osamaksetena, millele kuue kuu möödumisel krediiditähtaja algusest lisandub kogunenud intress. Mittestandardse tagasimakseprofiiliga ekspordikrediidi puhul arvutatakse samaväärne tagasimakseperiood (mida väljendatakse kord poolaastas tehtavate võrdsete osamaksetena) järgmise valemi abil: samaväärne tagasimakseperiood = (tagasimakseperioodi kaalutud keskmine pikkus – 0,25)/0,5.

h) Osaline, kes kohaldab garantiipreemia alammäära, mis seondub kolmandast isikust garandiga, kes ei asu võlgnikuga samas riigis, teatab sellest punkti 47 kohaselt ette. Osaline, kes kohaldab garantiipreemia alammäära, mis seondub garandina tegutseva mitmepoolse või piirkondliku institutsiooniga, teatab sellest punkti 48 kohaselt ette.

a) Riigi krediidiriski viis tegurit on järgmised:

— üldine tagasimaksete moratoorium, mille kuulutab välja võlgniku/garandi riigi valitsus või riigi see asutus, mille kaudu tagasimakse sooritatakse;

— väljaspool teate saatnud osalise riiki toimuvad poliitilised sündmused ja/või tekkivad majandusraskused või väljaspool teate saatnud osalise riiki võetud seadusandlikud/halduslikud meetmed, mis takistavad või lükkavad edasi krediidiga seoses juba makstud vahendite ülekandmist;

— võlgniku/garandi riigis vastu võetud õigusnormid, mille kohaselt kohalikus vääringus tehtud tagasimakseid käsitatakse võla kustutamisena, olenemata sellest, et vahetuskursside kõikumise tõttu ei kata sellised tagasimaksed krediidivääringusse ümber arvestatuna vahendite ülekandmise päeval enam võlasummat;

— kõik muud mõne muu riigi valitsuse meetmed või otsused, mis takistavad krediidi tagasimaksmist, ning

— vääramatu jõud, mis ilmneb väljaspool teate saatnud osalise riiki, st sõda (sh kodusõda), sundvõõrandamine, riigipööre, ülestõus, rahvarahutused, keeristormid, üleujutused, maavärinad, vulkaanipursked, hiidlained ja tuumaõnnetused.

b) Riigid on liigitatud ühte kaheksast riigi laenuriski kategooriast (0–7). Garantiipreemia alammäärad on kehtestud 1.–7. kategooria kohta, kuid mitte 0 kategooria kohta, kuna riigi laenuriski taset loetakse sellesse kategooriasse kuuluvate riikide puhul tähtsusetuks. 0 kategooria riikide tehingutega seonduv krediidirisk on valdavalt seotud võlgniku/garandi riskiga.

c) Riike liigitatakse ( 12 ) riigi laenuriskide liigitamise korra alusel, mis hõlmab järgmist:

— riigi laenuriskide hindamismudel (edaspidi „mudel”), mille kasutamisel saadakse riigi maksejõuetuse riski kvantitatiivne hinnang, mille aluseks on iga riigi puhul kolm riskinäitajate rühma: osaliste maksekogemused, finantsolukord ja majanduslik olukord. Mudeli metoodika koosneb eri järkudest, nagu kolme riskinäitajate rühma hindamine ning nende rühmade ühendamine ja paindlik kaalumine;

— mudeli abil saadud tulemuste kvalitatiivne hindamine riikhaaval, et võtta arvesse poliitilist riski ja/või muid mudeliga täielikult või osaliselt hõlmamata riskitegureid. Vajaduse korral võib see viia kvantitatiivsel mudelil põhineva hinnangu korrigeerimiseni, et väljendada riigi laenuriski lõpphinnangut.

d) Riigi laenuriskide liigitust jälgitakse pidevalt ja vaadatakse vähemalt kord aastas läbi ning sekretariaat teatab viivitamata riigi laenuriskide liigitamise korrast tulenevatest muutustest. Kui riik liigitatakse ümber riigi laenuriski madalamasse või kõrgemasse kategooriasse, kohaldavad osalised hiljemalt viis tööpäeva pärast seda, kui sekretariaat on teatanud ümberliigitamisest, garantiipreemia määra, mis vastab riigi laenuriski uue kategooriaga seostatud garantiipreemia alammäärade tasemele või on sellest kõrgem.

e) Sekretariaat avaldab kohaldatavad riigi laenuriskide liigitused.

a) Kõikide riikide puhul, mis on liigitatud riigi laenuriskide liigitamise korra kohaselt vastavalt punkti 25 alapunktile d, hinnatakse riigi maksejõuetusriski, et teha erandkorras kindlaks need riigid,

— kes ei ole riigi kõige väiksema riskiga võlgnikud ja

— kelle krediidirisk on oluliselt suurem kui riigi laenurisk.

b) Eespool alapunktis a nimetatud kriteeriumidele vastavad riigid tehakse kindlaks riigi laenuriskide hindamise korra kohaselt, mille osalised on koostanud ja milles kokku leppinud.

c) Eespool alapunktis a loetletud kriteeriumidele vastavate riikide loendit jälgitakse pidevalt, see vaadatakse vähemalt kord aastas läbi ning sekretariaat teatab viivitamata riigi maksejõuetusriskide liigitamise korrast tulenevatest muutustest.

d) Alapunkti b kohaselt kindlaks tehtud riikide loendi avaldab sekretariaat.

a) Ostja riskide liigitus põhineb võlgniku/garandi kõrgema nõudeõiguse järguga tagatiseta laenude reitingul, mille on kindlaks määranud osaline.

b) Ilma et see piiraks käesoleva punkti alapunkti a kohaldamist, võib tehinguid, mida toetatakse vastavalt VII lisas sätestatud tingimustele, ja tehinguid, mille krediidiväärtus on kuni 5 miljonit SDRi, liigitada tehingupõhiselt, st pärast seda, kui on kohaldatud ükskõik millist ostja riski krediidikvaliteedi parandamise viisi, kuid selliste tehingute suhtes ei saa nende liigitusest olenemata teha ühtegi allahindlust ostja riski krediidikvaliteedi parandamise viiside kohaldamisel.

c) Riiklikud võlgnikud ja garandid liigitatakse ostja riskide kategooriasse SOV/CC0.

d) Järgmistel juhtudel võib mitteriiklikke võlgnikke ja garante erandkorras liigitada ostja riskide kategooriasse „parem kui riik” (SOV+) ( 14 ):

— akrediteeritud reitinguagentuur on andnud võlgnikule/garandile välisvaluutareitingu, mis on parem kui nende vastava riigi välisvaluutareiting (mille on andnud sama akrediteeritud reitinguagentuur), või

— võlgnik/garant asub riigis, mille riigi maksejõuetusriski on hinnatud oluliselt kõrgemaks kui riigi laenuriski.

e) Osaline teatab punkti 48 kohaselt ette tehingutest:

— mitteriikliku võlgniku/garandiga, kui kohaldatav garantiipreemia on väiksem ostja riskide kategooriaga CC1 kehtestatud preemiast, st CC0 või SOV+;

— mitteriikliku võlgniku/garandiga, mille krediidiväärtus on suurem kui 5 miljonit SDRi, juhul kui osaline hindab ostja riskide reitingut mitteriikliku võlgniku/garandi suhtes, keda on hinnanud akrediteeritud reitinguagentuur, ning hinnatud ostja riskide reiting on parem kui akrediteeritud reitinguagentuuri oma ( 15 ).

f) Konkreetse tehingu pärast konkureerimisel, kus konkureerivad osalised on liigitanud võlgniku/garandi eri ostja riskide kategooriatesse, püüavad konkureerivad osalised jõuda kokkuleppele ühises ostja riskide liigituses. Kui ühises liigituses kokkuleppele ei jõuta, ei keelata osalis(t)el, kes liigitas(id) võlgniku/garandi kõrgemasse ostja riskide liigitusse, kohaldada madalamat ostja riskide liigitust.

a) Ekspordikrediidi toote kvaliteet näitab, kas tegemist on kindlustus-, garantii- või otselaenu/-finantseerimistootega, ning kindlustustoodete puhul seda, kas intresside kate tagatakse nõuete ooteajal (s.o ajavahemik võlgniku suhtes kehtiva maksetähtpäeva ja selle kuupäeva vahel, mil kindlustaja on kohustatud tegema eksportijale/finantseerimisasutusele tagasimakse) ilma lisamakseta.

b) Kõik osaliste pakutavad ekspordikrediidi tooted liigitatakse ühte järgmisest kolmest tooterühmast:

— standardtasemest allpool olev toode, st kindlustus, mis ei kata intresse ooteajal, ja kindlustus, mis katab intressid ooteajal asjakohase juurdemakse eest;

— standardtoode, st kindlustus, mis katab intressid ooteajal juurdemakseta, ja otselaen või -finantseerimine ning

— standardtasemest parem toode, st garantii.

a) Osalised võivad kasutada järgmisi riigi laenuriskide maandamise meetmeid, mille täpne kasutus on sätestatud XIII lisas:

—  offshore-futuuride voostruktuur kombinatsioonis offshore-tinghoiukontoga;

— rahastamine kohalikus vääringus.

b) Osaline, kes kohaldab garantiipreemia alammäära, mis näitab riigi laenuriski maandamise kasutamist, teatab sellest punkti 47 kohaselt ette.

c) Turu võrdlusalusest lähtuvate tehingute puhul riigi laenuriskide maandamist ei kohaldata.

a) Osalised võivad kasutada järgmisi ostja riski krediidikvaliteedi parandamise viise, mis võimaldavad kohaldada krediidikvaliteedi parandamise tegurit, mis on suurem kui 0:

— lepinguliste laekumiste või nõuete loovutamine;

— varaline tagatis;

— põhivaraline tagatis;

— tinghoiukonto.

b) Ostja riski krediidikvaliteedi parandamise viise ja maksimaalse krediidikvaliteedi parandamise teguri väärtusi käsitlevad määratlused nii 1.–7. kategooriasse kuuluvate võlgnike kui ka turu võrdlusalusel põhineva hinnakujunduse eeskirju järgivate võlgnike puhul on esitatud XIII lisas.

c) Ostja riski krediidikvaliteedi parandamise viise võib kasutada kas eraldi või koos järgmiste piirangutega:

— maksimaalne krediidikvaliteedi parandamise tegur, mille võib krediidikvaliteedi parandamise viiside kasutamisega saavutada, on 1.–7. kategooriasse kuuluvate tehingute puhul 0,35 ja turu võrdlusalusest lähtuvate tehingute puhul 0,25;

— varalist ja põhivaralist tagatist ei või ühes tehingus koos kasutada;

— 1.–7. kategooriasse kuuluvate tehingute puhul, kui kohaldatavat riigi laenuriski liigitust on parandatud, kasutades offshore-futuuride voostruktuuri kombinatsioonis offshore-tinghoiukontoga, ei tohi krediidikvaliteedi parandamise viise kasutada.

d) Osalised teatavad eelnevalt kooskõlas punktiga 48 tehingutest mitteriikliku võlgniku/garandiga, mille krediidiväärtus on üle 5 miljoni SDRi, juhul kui krediidikvaliteedi parandamise viiside kasutamise tulemusel kohaldatakse 0st suuremat krediidikvaliteedi parandamise tegurit või kui krediidikvaliteedi parandamise viise kasutatakse turu võrdlusalusest lähtuvas tehingus, mille tulemusel on hind TCMB-mudeliga saadud vastavast garantiipreemia alammäärast väiksem.

a) Garantiipreemiate alammäärade piisavuse hindamiseks ja vajaduse korral suurenduste või vähenduste võimaldamiseks kasutatakse rööpselt garantiipreemiaandmete allikaid (PFT, Premium Feedback Tool), et pidevalt jälgida ja kohandada garantiipreemiate alammäärasid.

b) Garantiipreemiaandmete allikate abil hinnatakse garantiipreemiate alammäärade piisavust nii riiklikku ekspordikrediiti andvate asutuste tegelike kogemuste kui ka krediidiriski hindamisega seotud eraturu teabe mõistes.

c) Kokkuleppe garantiipreemiaid käsitlevate eeskirjade kõik aspektid, eriti turu võrdlusalusel põhineva hinnakujunduse eeskirjad, vaadatakse põhjalikult läbi hiljemalt 31. detsembriks 2018.

a) Osalised on kokku leppinud, et nende ekspordikrediidi ja seotud abi poliitika peaksid teineteist täiendama. Ekspordikrediidi poliitika peaks lähtuma avatud konkurentsist ja turujõudude vabast toimimisest. Seotud abi poliitikaga tuleks ette näha vajalikud välisvahendid riikidele, valdkondadele või projektidele, mida turu kaudu ei rahastata või mille puhul selline võimalus on väike. Seotud abi poliitika peaks tagama parima kulude ja tulude suhte, vähendama võimalikult palju kaubanduse moonutamist ja aitama neid vahendeid arengu seisukohast tõhusalt kasutada.

b) Seotud abi käsitlevad kokkuleppe sätted ei kehti mitmepoolsete või piirkondlike organisatsioonide abistamisprogrammide kohta.

c) Need põhimõtted ei piira OECD arenguabikomitee (DAC) seisukohti seotud ja sidumata abi kvaliteedi kohta.

d) Osaline võib nõuda lisateavet mis tahes vormis abi seotuse kohta. Kui ei ole kindel, kas teatav finantseerimismeede kuulub XV lisas sätestatud seotud abi määratluse alla, esitab doonorriik tõendeid selle kohta, et abi on XV lisa määratluse kohaselt tegelikult „sidumata”.

a) riiklik arenguabilaen, nagu on määratletud „OECD arenguabikomitee juhtpõhimõtetes sidusfinantseerimise ning seotud ja osaliselt sidumata riikliku arenguabi kohta (1987)”;

b) riiklik arenguabiannetus, nagu on määratletud „OECD arenguabikomitee juhtpõhimõtetes sidusfinantseerimise ning seotud ja osaliselt sidumata riikliku arenguabi kohta (1987)”, ning

c) muu avaliku sektori rahaline vahend, mis hõlmab annetusi ja laene, kuid mitte kokkuleppe kohast riiklikult toetatavat ekspordikrediiti, või

d) mis tahes õiguslik või tegelik ühend, mis koosneb vähemalt kahest eespool nimetatud vahendist ja mis on doonorriigi, laenuandja või laenuvõtja valduses, ja/või järgmised finantseerimisvahendid:

1) ekspordikrediit, mida toetatakse riiklikult otsekrediidi või -finantseerimise, refinantseerimise, intressitoetuse, garantii või kindlustuse vormis ja millele kohaldatakse kokkulepet, ning

2) muud rahalised vahendid turutingimustel või peaaegu turutingimustel või sissemaksed ostjalt.

a) Sidusfinantseerimine võib toimuda mitmesugusel kujul, sh segakrediit, segafinantseerimine, ühisfinantseerimine, paralleelne finantseerimine või omavahel seotud üksiktehingud. Neid kõiki iseloomustavad järgmised põhijooned:

— soodusosa, mis on õiguslikult või tegelikult seotud soodustusteta osaga;

— osa finantseerimisest või kogu finantseerimine on tegelikult seotud abi ning

— soodusvahendid, mis on kättesaadavad üksnes siis, kui saaja võtab vastu ka soodustusteta osa.

b) Tegeliku seose ehk ühenduse määravad kindlaks sellised tegurid nagu:

— mitteametlike kokkulepete olemasolu abi saava riigi ja doonorriigi asutuste vahel;

— doonorriigi kavatsus suurendada finantseerimise vastuvõetavust riikliku arenguabi kasutamise teel;

— kogu finantseerimise tegelik sidumine hankimisega doonorriigist;

— riikliku arenguabi seotus ning pakkumuste tegemise ja lepingu sõlmimise viis iga finantseerimistehingu puhul või

— kõik muud arenguabikomitee või osaliste tuvastatud toimingud, mille puhul vähemalt kaks finantseerimisvahendit on omavahel tegelikult seotud.

c) Järgmised tavad ei välista tegeliku seose või ühenduse olemasolu:

— lepingu jaotamine osadeks ühest lepingu koostisosadest eraldi teatamise teel;

— mitmes järgus finantseeritavate lepingute jaotamine osadeks;

— lepingu omavahel seotud osadest teatamata jätmine ja/või

— finantseerimise osalisest mitteseotusest tulenev teatamata jätmine.

a) Seotud abi ei saa riigid, kelle kogurahvatulu elaniku kohta on Maailmapanga andmete kohaselt suurem madalama keskmise sissetulekuga riikide ülempiirist. Maailmapank arvutab selle künnise igal aastal uuesti ( 17 ). Riik liigitatakse ümber alles pärast seda, kui Maailmapanga poolt talle määratud kategooria on jäänud kahel järjestikusel aastal samaks.

b) Riikide liigitamisel rakendatakse järgmisi kriteeriume ja menetlusi:

1) Kokkuleppe kohane liigitus määratakse kindlaks kogurahvatulu alusel elaniku kohta, mille on välja arvutanud Maailmapank oma laenuvõtjariikide liigituse koostamiseks. Selle liigituse avalikustab sekretariaat;

2) kui Maailmapangal ei ole kogurahvatulu arvutamiseks elaniku kohta piisavalt teavet, palutakse tal hinnata, kas asjaomase riigi kogurahvatulu elaniku kohta ületab kehtiva künnise või jääb sellest allapoole. Riik liigitatakse selle hinnangu põhjal, kui osalised ei otsusta teisiti;

3) kui riigi vastavus seotud abi tingimustele muutub käesoleva punkti alapunkti a kohaselt, jõustub ümberliigitus kaks nädalat pärast seda, kui sekretariaat on eespool nimetatud Maailmapanga andmete põhjal tehtud järeldused edastanud kõikidele osalistele. Enne ümberliigituse jõustumise päeva ei või äsja tingimused täitnud riigile teatada seotud abi finantseerimisest; pärast kõnealust jõustumispäeva ei või äsja kõrgemasse kategooriasse liigitatud riigile teatada seotud abi finantseerimisest, välja arvatud üksiktehingud, mis on kaetud varem võimaldatud krediidiliiniga ja millest võib teatada krediidiliini lõppemiseni (hiljemalt üks aasta pärast kõnealust jõustumispäeva);

4) kui Maailmapank täpsustab näitajaid, ei arvestata selliseid täpsustusi kokkuleppe kohaldamisel. Sellest hoolimata võib riigi liigitust muuta ühisseisukohaga kooskõlas punktides 58–63 sätestatud asjakohaste menetlustega ja osalised kaaluvad pooldavalt muudatust, mis tuleneb vigadest või väljajäänud andmetest näitajates, mis on tagantjärele kindlaks tehtud samal kalendriaastal, kui sekretariaat näitajad esimest korda osalistele saatis.

a) Seotud abi ei võimaldata riiklikele ega eraprojektidele, mis üldjuhul oleksid majanduslikult tasuvad turu või kokkuleppe tingimustel finantseerimise korral.

b) Sellise abi tingimustele vastavus sõltub järgmisest:

— kas projekt on majanduslikult mittetasuv, st turupõhimõtetest lähtuva asjakohase hinnakujundusega ei suudeta saada tulu, mis kataks halduskulud ja võimaldaks kasutatavat kapitali teenindada (esimene võtmeküsimus), või

— kas teistelt osalistelt saadud teabe alusel on põhjust järeldada, et projekti finantseerimine turu või kokkuleppe tingimustel on ebatõenäoline (teine võtmeküsimus). Seoses projektidega, mille väärtus on üle 50 miljoni SDRi, pööratakse abi asjakohasuse üle otsustamisel erilist tähelepanu turu või kokkuleppe tingimustele vastava finantseerimise eeldatavale kättesaadavusele.

c) Alapunktis b esitatud põhiküsimuste abil püütakse kirjeldada, kuidas peaks projekti hindama, et otsustada, kas projekti tuleks finantseerida sellisest abist või turu või kokkuleppe tingimustele vastavast ekspordikrediidist. Punktides 51–53 kirjeldatud konsulteerimise käigus kujuneb aja jooksul eeldatavalt kogemustepagas, mille abil saab eelnevalt täpsemalt kindlaks teha piiri nende kahe projektiliigi vahel nii ekspordikrediiti kui ka abi andvate asutuste jaoks.

a) tehniline abi: seotud abi, milles riikliku arenguabi osa seisneb üksnes tehnilises koostöös, mille väärtus on kas alla 3 % tehingu koguväärtusest või alla ühe miljoni SDRi, olenevalt sellest, kumb summa on väiksem, ning

b) väikeprojektid: kapitalimahutuste projektid, mille väärtus on alla ühe miljoni SDRi ja mida finantseeritakse täielikult arenguabiannetustest.

a) Punktide 36 ja 37 sätted ei kehti seotud abi kohta, mille soodustustase on vähemalt 80 %, välja arvatud seotud abi, mis on osa punktis 35 kirjeldatud sidusfinantseerimisest.

b) Punkti 37 sätted ei kehti seotud abi kohta, mille väärtus on alla kahe miljoni SDRi, välja arvatud seotud abi, mis on osa punktis 35 kirjeldatud sidusfinantseerimisest.

c) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni määratletud vähim arenenud riikidele seotud abi andmise suhtes ei kohaldata punktide 36 ja 37 sätteid.

d) Teised osalised suhtuvad pooldavalt seotud abi menetluste kiirendamisse kooskõlas konkreetsete asjaoludega:

— tuuma- või suurem tööstusõnnetus, mis põhjustab rasket piiriülest reostust, mille korral kahju kannatanud osaline soovib anda seotud abi selle tagajärgede kõrvaldamiseks või leevendamiseks, või

— olulise riski esinemine, et selline õnnetus võib toimuda, kui võimalikku kahju kannatav osaline soovib anda seotud abi selle toimumise vältimiseks.

e) Ilma et see piiraks punktide 36 ja 37 kohaldamist, võib osaleja erandkorras anda toetust ühel järgmisel viisil:

— kohaldades XV lisas määratletud ja punktides 58–63 kirjeldatud ühisseisukoha menetlust või

— esitades sellised abistamispõhjused, mida märkimisväärne osa osalistest toetab punktide 51 ja 52 kohaselt, või

— saates punkti 53 kohaselt kirja OECD peasekretärile, mille puhul osalised eeldavad, et sellised juhtumid on erandlikud ja harvad.

a) Asjaomases vääringus oleva laenu soodustustaseme arvutamiseks kasutatav diskontomäär (diferentseeritud diskontomäär) muutub iga aasta 15. jaanuaril ja see muutus arvutatakse järgmiselt:

— keskmine turuintressi viitemäär + marginaal:

— marginaal (M) sõltub tagasimaksetähtajast (T) järgmiselt:

—

— kõikide vääringute puhul arvutatakse keskmine turuintressi viitemäär nii, et võetakse selliste igakuiste turuintressi viitemäärade keskmine, mis kehtisid kuuekuulisel ajavahemikul eelmise aasta 15. augustist kuni jooksva aasta 14. veebruarini. Väljaarvutatud määr, sealhulgas marginaal, ümardatakse lähima 10 baaspunktini. Kui mõnel vääringul on mitu turuintressi viitemäära, kasutatakse arvutamisel seda, mis kehtib punkti 20 alapunktis a esitatud pikima tagasimaksetähtaja puhul.

b) Soodustustaseme arvutamiseks kasutatav tähtpäev on XV lisas määratletud krediiditähtaja algus.

c) Sidusfinantseerimise üldise soodustustaseme arvutamisel lähtutakse sellest, et järgmiste krediitide, rahaliste vahendite ja maksete soodustustase on null:

— kokkuleppega kooskõlas olev ekspordikrediit;

— muud turuintressimääradega või peaaegu turuintressimääradega rahalised vahendid;

— muud avaliku sektori rahalised vahendid, mille soodustustase on punktis 38 lubatud miinimumtasemest madalam, välja arvatud kohandamisjuhud, ning

— sissemakse ostjalt.

d) Diskontomäär kohandamisel: tingimuste kohandamisel abi finantseerimisega tähendab täielik kohandamine kohandamist sama soodustustasemega, mis oli esialgsel pakkumisel ja mis on ümber arvutatud kohandamise ajal kehtiva diskontomäära alusel.

e) Soodustustaseme arvutamisel võetakse kohalikke kulusid ja hankeid kolmandatest riikidest arvesse üksnes siis, kui neid finantseerib doonorriik.

f) Finantseerimise üldise soodustustaseme leidmiseks korrutatakse finantseerimismeetme iga osa nimiväärtus vastava soodustustasemega, liidetakse tulemused ja jagatakse saadud summa osade nimiväärtuste kogusummaga.

g) Konkreetse abistamislaenu diskontomääraks on teatamise ajal kehtiv määr. Viivitamatu teatamise korral on diskontomääraks siiski laenutingimuste kinnitamise ajal kehtiv määr. Diskontomäära muutumine laenutähtajal ei muuda laenu soodustustaset.

h) Kui enne lepingu sõlmimist vahetatakse vääringut, muudetakse teadet. Soodustustaseme arvutamisel kasutatavaks diskontomääraks on muutmise päeval kehtiv määr. Muuta ei ole vaja, kui teine võimalik vääring ja kogu vajalik teave soodustustaseme arvutamiseks on märgitud esialgses teates.

i) Ilma et see piiraks käesoleva punkti alapunkti g kohaldamist, on abistamiskrediidiliini raames sooritatavate üksiktehingute soodustustaseme arvutamisel kasutatavaks diskontomääraks algselt selle krediidiliini kohta teatatud määr.

a) Osalised ei kehtesta seotud abi tingimusi kauemaks kui kaheks aastaks, olgu see abi seotud üksiktehingute finantseerimise või abistamisprotokolli, -krediidiliini või samasuguse kokkuleppega. Abistamisprotokolli, -krediidiliini või samasuguse kokkuleppe korral algab kehtivusaeg sellele allakirjutamise päeval, millest teatatakse kooskõlas punktiga 50; krediidiliini pikendamisest teatatakse nii, nagu oleks tegemist uue tehinguga, ning teatele lisatakse selgitav märkus selle kohta, et tegemist on pikendamisega ja et krediidiliini pikendatakse tingimustel, mis on lubatud pikendamisest teatamise ajal. Üksiktehingute, sealhulgas abistamisprotokolli, -krediidiliini või samasuguse kokkuleppe alusel teatatavate üksiktehingute korral algab kehtivusaeg päeval, mil nõusolekust teatatakse sõltuvalt asjaoludest kas punkti 49 või 50 kohaselt.

b) Kui riik kaotab esimest korda õiguse saada Maailmapangalt 17aastasi laene, piirdub olemasolevate ja uute seotud abi käsitlevate protokollide ja teatatud krediidiliinide kehtivuse aeg ühe aastaga, mis algab punkti 36 alapunkti b kohase võimaliku ümberliigitamise päevast.

c) Selliseid protokolle ja krediidiliine on võimalik pikendada üksnes tingimustel, mis on kokkuleppe punktide 36 ja 37 sätetega kooskõlas pärast:

— riikide ümberliigitamist ning

— kokkuleppe sätete muutmist.

a) Kui osaline nõustub andma riiklikku toetust, millest ta on teatanud punktides 47–50 sätestatud menetluste kohaselt, teatab ta sellest kõikidele teistele osalistele ja märgib teate viitenumbri asjakohasele vormile.

b) Punktide 55–57 kohases teabevahetuses teatab osaline teistele osalistele nendest krediiditingimustest, mille korral ta kavatseb toetada teatavat tehingut, ja ta võib nõuda teistelt osalistelt samalaadset teavet.

a) Enne finantseerimistingimuste kohandamist, mida osaline või mitteosaline eeldatavalt pakub vastavalt punktidele 18 ja 42, teeb osaline kõik mõistlikud pingutused, kasutades vajaduse korral ka punktis 57 kirjeldatud suulisi konsultatsioone, veendumaks, et kõnealuseid tingimusi toetatakse riiklikult, ning täidab järgmised tingimused:

1) osaline teatab kõikidele teistele osalistele tingimustest, mille korral ta kavatseb toetust anda, järgides sama teavitamise korda, mis on nõutav tingimuste kohandamise korral. Tingimuste kohandamisel mitteosalise puhul järgib tingimusi kohandav osaline sama teatamismenetlust, mis oleks nõutav juhul, kui kohandatud tingimusi pakuks osaline;

2) olenemata eespool esitatud punktist 1, kui kohaldatav teavitamiskord nõuaks, et tingimusi kohandav osaline ei avalikustaks oma kohustust enne pakkumismenetluse lõpptähtaega, teatab tingimusi kohandav osaline võimalikult ruttu oma kavatsusest;

3) kui teatamise algatanud osaline muudab oma kavatsust anda toetust teatatud tingimustel või loobub sellisest kavatsusest, teatab ta sellest viivitamata kõikidele teistele osalistele.

b) Osaline, kes kavatseb pakkuda identseid finantseerimistingimusi neile, keda on teavitatud vastavalt punktidele 47 ja 48, võib seda teha siis, kui siinkohal sätestatud ooteaeg on läbi saanud. Osaline teatab võimalikult varakult oma kavatsusest.

a) Osaline, kellel on mõistlik alus arvata, et teise osalise (teatamise algatanud osalise) pakutavad finantseerimistingimused on kokkuleppes ette nähtud tingimustest soodsamad, teatab sellest sekretariaadile; sekretariaat teeb kõnealuse teabe kohe kättesaadavaks.

b) Teatamise algatanud osaline selgitab oma pakkumise finantseerimistingimusi kahe tööpäeva jooksul pärast teabe väljastamist sekretariaadi poolt.

c) Pärast teatamise algatanud osalise selgitust võib iga osaline taotleda sekretariaadilt selle küsimuse arutamiseks osaliste spetsiaalse nõupidamiskoosoleku korraldamist viie tööpäeva jooksul.

d) Riikliku toetusega seotud finantseerimistingimused ei jõustu enne osaliste spetsiaalse nõupidamiskoosoleku tulemuste selgumist.

a) Osaline teavitab kõiki teisi osalisi vähemalt kümme kalendripäeva enne nõusoleku andmist kooskõlas VIII lisaga, kui:

— garantiipreemia alammäära arvutamiseks kasutatakse sellise kolmandast isikust garandi riigi laenuriski liigitust ja ostja riskide kategooriat, kes ei asu võlgniku riigis [st määratud kindlaks kooskõlas punkti 24 alapunkti e esimese taandega];

— kohaldatavat garantiipreemia alammäära on vähendatud punktis 30 loetletud riigi laenuriskide maandamise meetmega või

— ta kavatseb anda toetust kooskõlas IV lisa punkti 10 alapunkti a punktiga 2 või alapunktiga d;

— ta kavatseb anda toetust kooskõlas V lisa punkti 5 alapunktiga a.

b) Kui mõni teine osaline teeb kõnealuse ajavahemiku jooksul ettepaneku aruteluks, ootab teatamise algatanud osaline veel kümme kalendripäeva.

c) Osaline teatab kõigile teistele osalistele oma lõplikust otsusest pärast arutelu, et hõlbustada saadud kogemuste läbivaatamist vastavalt punktile 69. Osalised säilitavad andmeid oma kogemuste kohta seoses garantiipreemiamääradega, millest on teatatud vastavalt eespool esitatud alapunktile a.

a) Osaline teatab kooskõlas VIII lisaga kõikidele teistele osalistele vähemalt kümme kalendripäeva enne nõusoleku andmist oma kavatsusest:

1) anda toetust vastavalt punkti 10 alapunkti d punktile 3;

2) toetada I kategooria riigi puhul tagasimaksetähtaega, mis on pikem kui viis aastat;

3) anda toetust vastavalt punkti 13 alapunktile a;

4) anda toetust vastavalt punkti 14 alapunktile d;

5) kohaldada punkti 24 alapunkti c alapunkti 1 kohast garantiipreemiamäära, kui tegemist on osalemisega sündikaatlaenu paketis;

6) kohaldada TCMB-mudeliga määratud vastavast garantiipreemiast madalamat garantiipreemiamäära kooskõlas punkti 24 alapunkti c alapunkti 2 teise taandega;

7) anda toetust turu võrdlusalusest lähtuvate tehingute korral, kui osaline liigitab võlgniku/garandi akrediteeritud reitinguagentuuri parimast reitingust paremaks või kui akrediteeritud reitinguagentuuri reiting puudub või kui osaline liigitab tehingu kategooriasse CC2 või sellest paremasse kategooriasse või kui selle krediidireiting on AAA kuni A- või akrediteeritud reitinguagentuuri poolt võlgniku/garandi asukohariigile antud parima reitinguga võrdne või sellest soodsam;

8) kohaldada garantiipreemiamäära kooskõlas punkti 24 alapunkti e teise taandega, mille kohaselt on garantiipreemia alammäära arvutamiseks kasutatud kohaldatav riigi laenuriski liigitus ja ostja riskide kategooria määratud kindlaks liigitatud mitmepoolse või piirkondliku institutsiooni võlgniku või garandina kaasamisega;

9) kohaldada garantiipreemiamäära kooskõlas punkti 27 alapunktiga e, mille kohaselt tehingu garantiipreemia alammäära arvutamiseks kasutatud valitud ostja riskide kategooria:

— on mitteriikliku võlgniku/garandi puhul madalam kui CC1 (st CC0 või SOV+);

— on üle 5 miljoni SDRi krediiti saanud mitteriikliku võlgniku/garandi puhul parem kui akrediteeritud reitinguagentuuri reiting;

10) tehingute puhul mitteriikliku võlgniku/garandiga, mille krediidiväärtus on üle 5 miljoni SDRi, kohaldada garantiipreemiamäära kooskõlas punkti 31 alapunktiga a, kui ostja riski krediidikvaliteedi parandamise viiside kasutamise tulemusel kohaldatakse 0st suuremat krediidikvaliteedi parandamise tegurit või kui krediidikvaliteedi parandamise viise kasutatakse turu võrdlusalusest lähtuvas tehingus, mille tulemusel on hind TCMB-mudeliga saadud vastavast garantiipreemia alammäärast väiksem;

11) anda toetust vastavalt II lisa punkti 8 alapunktile a;

12) anda toetust vastavalt IV lisa punkti 10 alapunkti a alapunktile 1;

13) anda toetust vastavalt V lisa punkti 5 alapunktile b;

14) anda toetust vastavalt VI lisa punkti 4 alapunktile a.

b) Kui teatamise algatanud osaline muudab oma kavatsust anda kõnealuse tehinguga seoses toetust või loobub sellisest kavatsusest, teatab ta sellest viivitamata kõikidele teistele osalistele.

a) Osaline teatab vastavalt VIII lisale eelnevalt oma kavatsusest riiklikult toetada:

— kaubandusega liituvat sidumata abi, mille väärtus on vähemalt 2 miljonit SDRi ja soodustustase alla 80 %;

— kaubandusega liituvat sidumata abi, mille väärtus on alla 2 miljoni SDRi ja annetusosa (arenguabikomitee määratluse järgi) alla 50 %;

— kaubandusega liituvat sidumata abi, mille väärtus on vähemalt 2 miljonit SDRi ja soodustustase alla 80 %, või

— kaubandusega liituvat seotud abi, mille väärtus on alla 2 miljoni SDRi ja soodustustase alla 50 %, välja arvatud punkti 38 alapunktides a ja b sätestatud juhtudel;

— seotud abi vastavalt punkti 39 alapunktile d.

b) Eelteade edastatakse vähemalt 30 tööpäeva enne pakkumismenetluse tähtaja lõppu või nõusoleku andmise kuupäeva, sõltuvalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

c) Kui teatamise algatanud osaline muudab oma kavatsust anda toetust teatatud tingimustel või loobub sellisest kavatsusest, teatab ta sellest viivitamata kõikidele teistele osalistele.

d) Käesoleva punkti sätteid kohaldatakse sellise seotud abi suhtes, mis on osa punktis 35 kirjeldatud sidusfinantseerimisest.

a) Osaline teatab vastavalt VIII lisale kõikidele teistele osalistele viivitamata, st kahe tööpäeva jooksul, nõusoleku andmisest, kui ta annab riiklikku toetust seotud abi puhul, mille väärtus on kas:

— vähemalt 2 miljonit SDRi ja soodustustase vähemalt 80 %, või

— alla 2 miljoni SDRi ja soodustustase vähemalt 50 %, välja arvatud punkti 38 alapunktides a ja b sätestatud juhtudel.

b) Samuti teatab osaline viivitamata kõikidele teistele osalistele abistamisprotokolli, krediidiliini või samasuguse kokkuleppe allkirjastamisest.

c) Eelnevalt ei ole vaja teatada, kui osaline kavatseb finantseerimistingimusi kohandada tingimustega, millest on viivitamata teatatud.

a) Osaline, kes soovib selgitust seotud abi võimalike kaubanduslike põhjuste kohta, võib nõuda täieliku abi laadi hinnangu (kirjeldatud XIV lisas) esitamist.

b) Lisaks sellele võib osaline taotleda punkti 52 kohast konsulteerimist teiste osalistega. Selline konsulteerimine hõlmab ka punktis 57 kirjeldatud suulisi konsultatsioone, kus arutatakse:

— kõigepealt seda, kas abipakkumine täidab eespool esitatud punktide 36 ja 37 nõudeid, ning

— vajaduse korral seda, kas abipakkumine on põhjendatud, isegi kui punktide 36 ja 37 nõuded ei ole täidetud.

a) Konsulteerimise käigus võib osaline nõuda muu hulgas järgmist teavet:

— üksikasjaliku teostatavusuuringu või projekti eelhindamise tulemused;

— kas on olemas konkureeriv soodustusteta finantseerimist või abi finantseerimist hõlmav pakkumine;

— projekti eeldatav välisvääringutulu või -sääst;

— kas tehakse koostööd mitmepoolsete organisatsioonidega, näiteks Maailmapangaga;

— rahvusvahelise võistupakkumise (ICB) võimalus, eriti kui doonorriigi tarnija on teinud soodsaima pakkumise;

— mõju keskkonnale;

— erasektori osalus ning

— soodus- või abikrediidist teatamise aeg (nt kuus kuud enne pakkumistähtaja lõppu või nõusoleku andmise kuupäeva).

b) Pärast konsulteerimise lõpule jõudmist teatab sekretariaat mõlema punktis 51 esitatud küsimuse vastustest kõikidele osalistele vähemalt kümme tööpäeva enne pakkumistähtaja lõppu või nõusoleku andmise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb saabub varem. Kui konsulteerivad osalejad on lahkarvamusel, palub sekretariaat teistel osalistel avaldada oma arvamust viie tööpäeva jooksul. Sekretariaat vahendab need arvamused teate saatnud osalisele, kes peaks oma abipakkumist uuesti kaaluma, kui pakkumine ei leia märkimisväärset toetust.

a) Doonorriik, kes soovib projekti teostada märkimisväärse toetuse puudumisest olenemata, teatab oma kavatsusest teistele osalistele eelnevalt, kuid mitte hiljem kui 60 kalendripäeva pärast konsultatsiooni lõppu ehk eesistuja lõppjärelduse vastuvõtmist. Samuti saadab doonorriik OECD peasekretariaadile kirja, milles ta esitab konsultatsiooni tulemused ja selgitab esmajärgulisi kaubandusega mitteseotud riiklikke huve, mis sunnivad teda niiviisi toimima. Osalised eeldavad, et sellised juhtumid on erandlikud ja harvad.

b) Doonorriik teatab viivitamata osalistele, et ta on saatnud OECD peasekretariaadile kirja, mille ärakirja ta lisab oma teatele. Doonorriik ega ükski teine osaline ei anna nõusolekut seotud abi kohta enne, kui kõnealuse teate saatmisest osalistele on möödunud kümme tööpäeva. Projektide puhul, millel leiti konsultatsioonide käigus olevat konkureerivaid turutingimustel põhinevaid pakkumisi, pikeneb kõnealune tähtaeg kümnelt tööpäevalt viieteistkümnele.

c) Sekretariaat jälgib konsultatsioonide kulgu ja tulemusi.

a) Osaline võib küsida mõnelt teiselt osaliselt, kuidas too suhtub mõnda kolmandasse riiki, mõne kolmanda riigi asutusse või teatavasse äritegemisviisi.

b) Osaline, kellelt taotletakse riiklikku toetust, võib saata mõnele teisele osalisele järelepärimise, mis sisaldab soodsaimaid krediiditingimusi, mille korral järelepäriv osaline oleks valmis toetust andma.

c) Kui järelepärimine saadetakse rohkem kui ühele osalisele, loetletakse selles saajad.

d) Igast järelepärimisest saadetakse sekretariaadile ärakiri.

a) Osaline, kellele saadetakse järelepärimine, vastab seitsme kalendripäeva jooksul ja annab nii palju teavet kui võimalik. Vastuses esitatakse võimalikult täpselt otsus, mille osaline tõenäoliselt langetab. Vajaduse korral järgneb täiemahuline vastus niipea kui võimalik. Igast vastusest saadetakse ärakiri teistele järelepärimise saajatele ja sekretariaadile.

b) Kui vastus järelepärimisele muutub hiljem asjakohatuks mis tahes põhjusel, näiteks seetõttu, et

— on esitatud taotlus, taotlust on muudetud või on see tagasi võetud või

— kaalutakse muid tingimusi,

a) Osaline nõustub kümne tööpäeva jooksul suuliste konsultatsioonide taotlustega.

b) Suuliste konsultatsioonide taotlus esitatakse osalistele ja mitteosalistele. Konsultatsioonid toimuvad pärast kümne tööpäeva pikkuse tähtaja lõppu niipea kui võimalik.

c) Osaliste eesistuja kooskõlastab sekretariaadiga vajalikud järelmeetmed, nt ühisseisukoha. Sekretariaat teeb konsultatsiooni tulemused viivitamata kättesaadavaks.

a) Ühisseisukoha ettepanekud suunatakse üksnes sekretariaadile. Sekretariaat saadab ühisseisukoha ettepaneku kõikidele osalistele ja seotud abi puhul ka kõikidele arenguabikomitee kontaktasutustele. Ettepaneku tegijat OLISi teadetetahvlil (Bulletin Board) olevasse ühisseisukohtade registrisse ei märgita. Sekretariaat võib ettepaneku tegija nime nõudmise korral siiski suuliselt avaldada mõnele osalisele või arenguabikomitee liikmele. Sekretariaat peab selliste nõuete kohta arvestust.

b) Ühisseisukoha ettepanekule märgitakse kuupäev ja ettepanek esitatakse järgmise vormi kohaselt:

— viitenumber, millele järgneb sõna „ühisseisukoht”;

— impordiriigi ja ostja nimi;

— projekti nimi või võimalikult täpne kirjeldus, et projekti oleks võimalik kindlaks teha;

— ettepaneku teinud riigi kavandatud tingimused;

— ühisseisukoha ettepanek;

— teadaolevate konkureerivate pakkujate riikkondsus ja nimi;

— kaubanduslike ja finantseerimispakkumuste esitamise lõpptähtpäev ja pakkumuse number, kui see on teada;

— muu asjakohane teave, sealhulgas ühisseisukoha ettepaneku tegemise põhjused, projekti käsitlevate uuringute olemasolu ja/või eriasjaolud.

c) Punkti 36 alapunkti b punkti 4 kohaselt tehtud ühisseisukoha ettepanek suunatakse sekretariaadile ja selle ärakiri saadetakse kõikidele osalistele. Ühisseisukoha ettepaneku teinud osaline esitab täieliku selgituse selle kohta, miks tema arvates tuleks teatav riik liigitada punkti 36 alapunktis b sätestatust erineval viisil.

d) Sekretariaat teeb kokkulepitud ühisseisukohad avalikkusele kättesaadavaks.

a) Vastused antakse 20 kalendripäeva jooksul, kuigi osalisi kutsutakse vastama ühisseisukoha ettepanekule võimalikult kiiresti.

b) Vastuses võib olla taotlus lisateabe saamiseks, heakskiit, tagasilükkamine, ühisseisukoha muudatusettepanek või alternatiivettepanek.

c) Osalist, kes teatab, et tal puudub seisukoht, kuna eksportija ega abi saava riigi asutused ei ole projekti toetamise küsimuses tema poole pöördunud, loetakse ühisseisukoha ettepaneku heaks kiitnuks.

a) 20 kalendripäeva pärast teatab sekretariaat kõikidele osalistele, mis on ühisseisukoha ettepanekust saanud. Kui kõik osalised ei ole ühisseisukoha ettepanekut heaks kiitnud, kuid ükski osaline ei ole seda ka tagasi lükanud, jääb ettepanek lahtiseks veel kaheksaks kalendripäevaks.

b) Pärast seda lisatähtaega loetakse osaline, kes ei ole ühisseisukoha ettepanekut sõnaselgelt tagasi lükanud, ühisseisukoha heaks kiitnuks. Sellest olenemata võib iga osaline, sealhulgas ettepaneku teinud osaline, seada ühisseisukoha ettepanekule oma heakskiidu andmise tingimuseks, et selle kiidab sõnaselgelt heaks veel vähemalt üks osaline.

c) Kui osaline ei kiida heaks üht või mitut ühisseisukoha osa, kiidab ta vaikimisi heaks kõik muud ühisseisukoha osad. Sellise osalise heakskiitmise tõttu võivad teised osalised muuta oma hoiakut ettepandud ühisseisukoha suhtes. Kõik osalised võivad pakkuda ühisseisukohaga hõlmamata tingimusi või kohandada oma tingimusi selliste tingimustega.

d) Ühisseisukohta, mida ei ole heaks kiidetud, võib uuesti kaaluda punktides 58 ja 59 sätestatud menetluste kohaselt. Sel juhul ei ole osaliste algsed otsused neile siduvad.

a) Vastuvõetud ühisseisukoht kehtib kaks aastat alates selle jõustumisest, kui sekretariaadile ei teatata, et ühisseisukoht ei ole enam asjakohane ja et kõik osalised jagavad seda arvamust. Ühisseisukoht kehtib veel kaks aastat, kui osaline taotleb pikendamist 14 kalendripäeva jooksul enne algse kehtivustähtaja lõppu. Järgmistes pikendamistes võib kokku leppida samas korras. Punkti 36 alapunkti b alapunkti 4 kohaselt vastuvõetud ühisseisukoht kehtib seni, kuni saadakse Maailmapanga andmed järgmise aasta kohta.

b) Sekretariaat jälgib ühisseisukohtade seisundi arengut ja hoiab osalisi kursis, milleks ta peab OLISis loendit kehtivate ühisseisukohtade seisundi kohta. Muu hulgas teeb sekretariaat järgmist:

— lisab uusi ühisseisukohti, kui osalised on need heaks kiitnud;

— muudab kehtivuse lõppkuupäeva, kui mõni osaline taotleb kehtivuse pikendamist;

— jätab välja ühisseisukohad, mille kehtivustähtaeg on lõppenud;

— avaldab kord kvartalis loendi ühisseisukohtadest, mille kehtivustähtaeg lõpeb järgmises kvartalis.

a) Punkti 20 sätete kohaselt kindlaks määratavatest vääringute turuintressi viitemääradest teatatakse välksidevahendite abil vähemalt kord kuus sekretariaadile, kes edastab need kõikidele osalistele.

b) Selline teade peab jõudma sekretariaati hiljemalt viis päeva pärast saadetava teabega hõlmatud kuu lõppu. Seejärel teavitab sekretariaat kohaldatavatest määradest viivitamata kõiki osalisi ja teeb need avalikkusele kättesaadavateks.

a) Osalised vaatavad korrapäraselt läbi kokkuleppe toimimise. Läbivaatamise ajal uurivad osalised muu hulgas teatamismenetlusi, eristatud diskontomäärade süsteemi rakendamist ja toimimist, seotud abi käsitlevaid eeskirju ja menetlusi, tingimuste kohandamist, varasemaid kohustusi ja kokkuleppe osaliste ringi laiendamise võimalusi.

b) See läbivaatamine põhineb osaliste kogemustel ja nende ettepanekutel parandada kokkuleppe toimimist ja tõhusust. Osalised võtavad arvesse kokkuleppe eesmärke ning valitsevat majandus- ja rahandusolukorda. Teave ja ettepanekud, mida osalised soovivad selleks läbivaatamiseks edastada, peavad jõudma sekretariaati hiljemalt 45 kalendripäeva enne läbivaatamise kuupäeva.

a) Osalised vaatavad korrapäraselt läbi turuintressi viitemäärade kindlaksmääramise süsteemi selle tagamiseks, et teatatud määrad kajastavad valitsevaid turutingimusi ja vastavad nende määrade kehtestamise aluseks olevatele eesmärkidele. Sellised läbivaatamised hõlmavad ka nende määrade kohaldamisel neile lisatavaid marginaale.

b) Osaline võib esitada eesistujale põhjendatud taotluse erakorraliseks läbivaatuseks, kui ta leiab, et ühe või mitme vääringu turuintressi viitemäär ei kajasta enam valitsevaid turutingimusi.

a) riigi laenuriskide liigitus ja riigi maksejõuetuse riskide hindamismudeli menetlused, et uurida kogemuste alusel mudeli sobivust;

b) garantiipreemiate alammäärade tase veendumaks, et need on jätkuvalt täpsed krediidiriski näitajad, võttes arvesse nii riiklikku ekspordikrediiti andvate asutuste tegelikke kogemusi kui ka eraturu teavet krediidiriski hindamise kohta;

c) garantiipreemia alammäärade eristus, milles võetakse arvesse osaliste pakutavate ekspordikrediidi toodete kvaliteedi ja garantiiprotsendi erinevust, ning

d) kogemused, mis on seotud riigi laenuriskide maandamise ja ostja riski krediidikvaliteedi parandamise kasutamisega, ning nende garantiipreemia alammääradele avaldatava konkreetse mõju jätkuv kehtivus ja asjakohasus.

a) Seoses kõikide uute 100-brutoregistertonniste ja suuremate merelaevadega, mida kasutatakse kauba või reisijate veoks, samuti muude eriotstarbeliste laevade ja ujuvvahenditega (näiteks kalapüügilaevad, kala töötlevad baaslaevad, jäämurdjad ning iseseisvalt liikuvad põhjasüvendajad, mis on varustatud statsionaarse käitusseadmega, juhtimissüsteemiga (rooliseadmega) ja avamerel vajalike navigatsiooniseadmetega), puksiirlaevadega võimsusega 365 kW ja üle selle ning laevade lõpetamata, ujuv- ja liikuvate korpustega. Sektorilepe ei hõlma sõjalaevu. Ujuvdokke ja merel paiknevaid liikuvüksuseid sektorilepe ei hõlma, kuid probleemide tekkimise korral seoses nimetatud üksustele ekspordikrediitide taotlemisega võivad sektorileppe osalised (edaspidi „osalised”) pärast iga osalise põhjendatult esitatud taotluse läbivaatamist otsustada sellele oma toetuse andmise.

b) Laevade ümberehitus. Laeva ümberehitus tähendab üle 1 000 tonnise kogumahutavusega merelaeva igasugust ümberehitamist tingimusel, et ümberehituse tulemusena muudetakse põhjalikult lastiplaani, laeva kere konstruktsiooni või käitusseadme süsteemi.

c)

a) Ekspordikrediidi põhisumma makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes regulaarsete ajavahemike järel, mis on tavaliselt 6 kuud ja kõige rohkem 12 kuud.

b) Intressi makstakse vähemalt iga kuue kuu järel, kusjuures intressi esimene makse tuleb teha hiljemalt kuus kuud pärast krediiditähtaja algust.

c) Liisingutehingute toetuseks antava ekspordikrediidi puhul võib punktis a sätestatud põhisumma võrdsete tagasimaksete asemel kohaldada põhisumma võrdsete tagasimaksete ja intressi kombinatsiooni.

d) Pärast krediiditähtaja algust tasumisele kuuluvat intressi ei kapitaliseerita.

e) Käesoleva sektorileppe osaline, kes kavatseb toetada intressi maksmist teistsugustel tingimustel kui alapunktides b sätestatud, teatab sellest enne nõusoleku andmist vähemalt kümme kalendripäeva ette kooskõlas kokkuleppe VIII lisaga.

a) Sektorilepet kontrollitakse igal aastal või ükskõik missuguse osalise taotlusel OECD laevaehituse töörühma raames ning kokkuleppeosalistele esitatakse selle kohta aruanne.

b) Kokkuleppe ja käesoleva sektorileppe vahelise selguse ja järjepidevuse hõlbustamiseks ning võttes arvesse laevaehitustööstuse omapära, peavad käesoleva sektorileppe ja kokkuleppe osalised vastavalt vajadusele omavahel nõu ning koordineerivad vastavalt oma tegevust.

c) Kui kokkuleppeosalised otsustavad kokkulepet muuta, vaatavad sektorileppe osalised (edaspidi „osalised”) niisuguse otsuse läbi ja kaaluvad selle asjakohasust käesoleva sektorileppe suhtes. Käesolevas sektorileppes vaadeldavaid kokkuleppe muudatusi seni ei kohaldata. Kui osalised nimetatud muudatuste tegemisega kokkuleppes nõustuvad, teatavad nad sellest kokkuleppeosalistele kirjalikult. Kui leppeosalised ei saa nõustuda nimetatud muudatuste tegemisega kokkuleppes, kuna nende kohaldamine puudutab laevaehitust, siis teavitavad nad oma vastuväidetest kokkuleppeosalisi ning asuvad küsimusele lahenduse leidmiseks viimastega nõu pidama. Kui kahe rühma vahel ei suudeta saavutada ühtki kokkulepet, jäävad valdavateks osaliste seisukohad, mis puudutavad muudatuste kohaldamist laevaehituse suhtes.

a) välja arendama näidisloetelu laevatüüpidest, mida üldiselt peetakse kaubanduslikult ebatasuvaks, võttes arvesse kokkuleppes kindlaksmääratud valdkondi seotud abi kohta;

b) vaatama läbi kokkuleppe sätted vähima garantiipreemia suhtes kavatsusega lisada need käesolevasse sektorileppesse;

c) arutama vastavalt asjakohaste rahvusvaheliste läbirääkimiste käigus toimunud arengutele mõne muu korra sisseviimist vähimate intressimäärade kohta, sealhulgas spetsiaalsete turuintressi viitemäärade (CIRR) ja kõikuvate intressimäärade kohta;

d) vaatama läbi kokkuleppe sätete kohaldatavuse käesoleva sektorileppe suhtes seoses projektide rahastamisega;

e) arutama seda, kas:

— põhisumma esimese osamakse kuupäeva ja

— keskmise kaalutud tagasimakseperioodi mõistet

a) Käesolevas sektorileppes esitatakse sätted, mida kohaldatakse riiklike ekspordikrediitide suhtes, mis on seotud lepingutega:

1) tuumaelektrijaamade kui terviku või nende osade ekspordiks, kaasa arvatud kõik sellised koostisosad, seadmed, vahendid ja teenused (sealhulgas töötajate koolitamine), mida on otseselt vaja selliste tuumaelektrijaamade ehitamiseks ja kasutuselevõtuks;

2) olemasoleva tuumaelektrijaama moderniseerimiseks juhul, kui moderniseerimise üldmaksumus on vähemalt 80 miljonit SDRi ja jaama majanduslik kasutusiga pikeneb tõenäoliselt vähemalt määratava tagasimakseperioodi võrra. Kui üks neist kriteeriumidest on täitmata, kohaldatakse kokkuleppe tingimusi;

3) tuumkütuse tarnimiseks ja rikastamiseks;

4) kasutatud kütuse käitlemiseks.

b) Käesolevat sektorilepet ei kohaldata:

1) tuumaelektrijaama territooriumi piiridest väljaspool asuvate objektide suhtes, mille eest vastutab tavaliselt ostja, eelkõige kulude eest, mis on seotud maaparanduse, teede, ehituslinnakute, elektriliinide, jaotlate ( 18 ) ja veevarustusega, ning kulud, mis tulenevad ametlikust heakskiitmise korrast ostja riigis (nt krundikasutusluba, ehitusluba, kütuselaadimisluba);

2) tuumaelektrijaama territooriumi piiridest väljaspool asuvate alajaamade, trafode ja ülekandeliinide suhtes;

3) tuumaelektrijaamade tegevuse lõpetamiseks antava riikliku toetuse suhtes.

a) Käesoleva sektorileppe punkti 1 alapunkti a alapunktides 1 ja 2 sätestatud kaupade ja teenuste puhul on pikim tagasimaksetähtaeg 18 aastat.

b) Algse kütuselaadungi puhul on pikim tagasimaksetähtaeg neli aastat alates tarnimispäevast. Tuumkütuse hilisema uuestilaadimise puhul on pikim tagasimaksetähtaeg kaks aastat alates tarnimispäevast.

c) Kasutatud kütuse kõrvaldamise puhul on pikim tagasimaksetähtaeg kaks aastat.

d) Kasutatud kütuse rikastamise ja käitlemise puhul on pikim tagasimaksetähtaeg viis aastat.

a) Osalised kohaldavad põhisumma tagasimaksmise ja intressi maksmise suhtes allpool alapunktides 1 või 2 sätestatud korda:

1) põhisumma makstakse tagasi võrdsete osamaksetena;

2) põhisumma tagasimaksmine kombinatsioonis intressi maksmisega toimub võrdsete osamaksetena.

b) Põhisumma makstakse tagasi ja intresse makstakse vähemalt iga kuue kuu järel, kusjuures põhisumma ja intressi esimene osamakse tuleb teha hiljemalt kuus kuud pärast krediiditähtaja algust.

c) Erakorralisel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhul võib riiklikku toetust käesoleva sektorileppe punkti 1 alapunkti a alapunktides 1 ja 2 nimetatud kaupade ja teenuste jaoks anda muudel tingimustel, kui on sätestatud eespool punktides a ja b. Kõnealuse toetuse andmist selgitatakse tasakaalustamatusega võlgnikule kättesaadavate rahaliste vahendite ajastuses ning võrdse, kord poolaastas toimuva tagasimaksmise graafiku alusel saadaoleva võlateeninduse profiiliga ning see peab vastama järgmistele kriteeriumidele:

1) pikim tagasimaksetähtaeg on 15 aastat;

2) ükski põhisumma üksik tagasimakse või põhisumma tagasimaksete jada kuuekuulise perioodi jooksul ei tohi ületada 25 % krediidi põhisummast;

3) põhisumma tagasimaksmine toimub mitte harvem kui iga 12 kuu järel. Põhisumma esimene tagasimakse sooritatakse hiljemalt 12 kuud pärast krediiditähtaja algust ja vähemalt 2 % krediidi põhisummast peab olema tagasi makstud 12 kuud pärast krediiditähtaja algust;

4) intressi makstakse mitte harvem kui iga 12 kuu järel ja esimene intressimakse tehakse hiljemalt kuus kuud pärast krediiditähtaja algust;

5) tagasimakseperioodi pikim kaalutud keskmine pikkus ei tohi ületada üheksat aastat.

d) Pärast krediiditähtaja algust tasumisele kuuluvat intressi ei kapitaliseerita.

a) Kooskõlas kokkuleppe punktiga 48 teatab osaline enne nõusoleku andmist vähemalt kümme kalendripäeva ette, kui ta kavatseb anda toetust kooskõlas käesoleva sektorileppe sätetega.

b) Kui teate saatnud osaline kavatseb anda toetust tagasimaksetähtajaga, mis on pikem kui 15 aastat ja/või kooskõlas käesoleva sektorileppe punkti 3 alapunktiga c, peab ta ootama veel kümme kalendripäeva, juhul kui mõni teine osaline nõuab esialgse kümne kalendripäeva jooksul arutelu.

c) Osaline teatab kõigile teistele osalistele oma lõplikust otsusest pärast arutelu, et hõlbustada saadud kogemuste läbivaatamist.

a) ujuva minimaalse intressimäära kord;

b) riikliku toetuse maksimaalne summa kohalikeks kuludeks.

a) Käesoleva sektorileppe eesmärk on sätestada raamistik sellise riiklikult toetatava ekspordikrediidi ennustatavaks, järjepidevaks ja läbipaistvaks kasutamiseks, mis on ette nähtud õhusõidukite ja muude allpool punkti 4 alapunktis a määratletud kaupade ja teenuste müügiks või liisimiseks. Käesoleva sektorileppega püütakse soodustada võrdseid võimalusi sellise ekspordikrediidi puhul, et edendada eksportijatevahelist konkurentsi, mis põhineks pigem eksporditavate kaupade ja teenuste kvaliteedil ja hinnal kui soodsaimatel riiklikult toetatavatel finantseerimistingimustel.

b) Käesolevas sektorileppes sätestatakse soodsaimaid tingimused, mille alusel võib anda riiklikult toetatavat ekspordikrediiti.

c) Selle saavutamiseks püütakse käesoleva sektorileppega saavutada tasakaal, mis kõikidel turgudel:

1) võrdsustab osaliste konkureerivad finantseerimistingimused;

2) kaotab osaliste riikliku toetuse mõju allpool punkti 4 alapunktis a määratletud konkureerivate kaupade ja teenuste valikule ja

3) välistab konkurentsi moonutamise käesoleva sektorileppe osaliste ja kõikide muude finantseerimisallikate vahel.

d) Käesoleva sektorileppe osalised (edaspidi „osalised”) on nõus sellega, et käesolevas sektorileppes sisalduvad sätted on välja töötatud ainult selle sektorileppe tarbeks ning need ei piira riiklikult toetatavate ekspordikrediitide kokkuleppe (edaspidi „kokkulepe”) teiste osade kohaldamist ja muutmist.

a) Käesolevat sektorilepet kohaldatakse igasuguse riikliku toetuse suhtes, mida annab valitsus või mida antakse valitsuse nimel ning mille tagasimaksetähtaeg on vähemalt kaks aastat, et eksportida:

1) uusi tsiviilõhusõidukeid ja nendesse paigaldatud mootoreid, sh ostja hangitud seadmeid;

2) kasutatud, ümberehitatud ja uuendatud tsiviilõhusõidukeid ja nendesse paigaldatud mootoreid, sh igal eraldi juhul ostja hangitud seadmeid;

3) varumootoreid;

4) tsiviilõhusõidukite varuosi ja mootoreid;

5) tsiviilõhusõidukite ja mootorite hooldus- ja teeninduslepinguid;

6) tsiviilõhusõidukite ümberehitamist, ulatuslikke modifikatsioone ja uuendamist;

7) mootorikomplekte.

b) Riiklikku toetust võib anda mitmes vormis:

1) ekspordikrediidi tagatis või kindlustus (täiemahuline garantii);

2) riiklik finantseerimistoetus:

— otselaen/finantseerimine ja refinantseerimine või

— intressitoetus.

c) Käesolevat sektorilepet ei kohaldata riikliku toetuse suhtes, mis on ette nähtud:

1) uute või kasutatud sõjalennukite ja nendega seotud eespool alapunktis a loetletud kaupade ja teenuste ekspordiks, sh nende sõjalistel eesmärkidel kasutamiseks;

2) uuteks või kasutatud lennusimulaatoriteks.

a) Käesoleva sektorileppe tähenduses on uus õhusõiduk:

1) õhusõiduk koos ostja hangitud seadmete ja sellele paigaldatud mootoritega, mis kuuluvad tootjale ja mida ei ole tarnitud või varem kasutatud ettenähtud otstarbeks ehk reisijate ja/või kauba vedamiseks, ning

2) varumootorid ja -osad, kui need moodustavad osa algsest õhusõidukitellimusest kooskõlas punkti 20 alapunkti a sätetega.

b) Ilma et see piiraks eespool alapunktis a sätestatu kohaldamist, võib osaline anda toetust uute õhusõidukite puhul asjakohastel tingimustel seoses tehingutega, mille puhul on kõnealuse osalise eelneval teadmisel kehtestatud ajutised kaubanduslikud finantskokkulepped, kuna riikliku toetuse andmine viibis; selline viivitus ei tohi olla pikem kui 18 kuud. Sel juhul on tagasimaksetähtaeg ja lõpliku tagasimaksmise kuupäev samad, nagu need oleksid olnud siis, kui õhusõiduki müügiks või liisinguks oleks saadud riiklikku toetust alates õhusõiduki tegeliku kohaletoimetamise kuupäevast.

a) Tehingute korral 1. riskikategooriasse (vastavalt II liites esitatud tabelile 1) liigitatud ostjatega/laenuvõtjatega on osalised kohustatud:

1) nõudma õhusõiduki puhashinnast vähemalt 20 % suurust sissemakset õhusõiduki krediiditähtaja alguses või enne seda;

2) mitte andma riiklikku toetust üle 80 % õhusõiduki puhashinnast.

b) Tehingute korral 2.–8. riskikategooriasse (vastavalt II liites esitatud tabelile 1) liigitatud ostjatega/laenuvõtjatega on osalised kohustatud:

1) nõudma õhusõiduki puhashinnast vähemalt 15 % suurust sissemakset õhusõiduki krediiditähtaja alguses või enne seda;

2) mitte andma riiklikku toetust üle 85 % õhusõiduki puhashinnast.

c) Osaline, kes kohaldab punkti 8 alapunkti b, vähendab riikliku toetuse maksimaalset summat osamaksete põhisumma võrra, mis loetakse maksmisele kuuluvaks krediiditähtaja algusest, tagamaks, et väljamakse ajal oleks tasumata summa sama suur kui siis, kui selliste riiklikult toetatavat ekspordikrediidi oleks antud kohaletoimetamise ajal. Sellises olukorras peab osaline olema enne kättetoimetamist saanud riikliku toetuse taotluse.

a) Riiklikku toetust andvad osalised võtavad riiklikult toetatud krediidisummalt tasu vähemalt garantiipreemia alammäära ulatuses, mis on sätestatud kooskõlas II liitega.

b) Vajaduse korral kasutavad osalised kokku lepitud garantiipreemia määra teisendamise mudelit, et teha teisendusi riikliku toetuse tasumata summalt arvutatud aastaste hinnavahede ja üksikute makstud garantiipreemiate määrade vahel, mis on arvutatud riikliku toetuse algselt summalt.

a) Kõikide uute õhusõidukite puhul on pikim tagasimaksetähtaeg 12 aastat.

b) Erandjuhtudel ja eelneva etteteatamise korral on lubatud kuni 15aastane pikim tagasimaksetähtaeg. Sel juhul kohaldatakse kooskõlas II liitega arvutatud garantiipreemiate alammäärade suhtes 35 % lisatasu.

c) Riiklikult toetatava ekspordikrediidi puhul ei tohi tagasimaksetähtaega pikendada tagatise suhtes kehtivate õiguste jagamisega samadel alustel kui äriettevõtjatest laenuandjatega.

a) Osalised kohaldavad põhisumma tagasimaksmise ja intressi maksmise suhtes allpool alapunktides 1 või 2 sätestatud korda.

1) Põhisumma tagasimaksmine kombinatsioonis intressi maksmisega toimub võrdsete osamaksetena:

— osamakseid tehakse vähemalt iga kolme kuu järel ja esimene osamakse tuleb teha hiljemalt kolm kuud pärast krediiditähtaja algust;

— teise võimalusena ja etteteatamise korral tehakse osamakseid iga kuue kuu tagant ja esimene osamakse tehakse hiljemalt kuus kuud pärast krediiditähtaja algust. Sel juhul kohaldatakse kooskõlas II liitega arvutatud garantiipreemiate alammäärade suhtes 15 % suurust lisatasu;

— ujuva intressimääraga tehingu korral kehtestatakse kogu tähtajaks põhisumma amortiseerimise kord hiljemalt viis tööpäeva enne väljamaksmise kuupäeva, võttes aluseks sellel ajal kehtiva ujuva intressimäära või vahetustehingu intressimäära.

2) Põhisumma makstakse tagasi võrdsete osamaksetena, intressi makstakse vähenevalt jäägilt:

— osamakseid tehakse vähemalt iga kolme kuu järel ja esimene osamakse tuleb teha hiljemalt kolm kuud pärast krediiditähtaja algust;

— teise võimalusena ja etteteatamise korral tehakse osamakseid iga kuue kuu tagant ja esimene osamakse tehakse hiljemalt kuus kuud pärast krediiditähtaja algust. Sel juhul kohaldatakse kooskõlas II liitega arvutatud garantiipreemiate alammäärade suhtes 15 % suurust lisatasu.

b) Ilma et see piiraks eespool esitatud alapunkti a kohaldamist ja eelteatamise korral võib põhisumma tagasimaksmist liigendada selliselt, et see hõlmaks kõikide tasumata summade lõplikku maksmist kindlaksmääratud kuupäeval. Sel juhul liigendatakse põhisumma tagasimaksed enne lõplikku makset selliselt, nagu on sätestatud eespool alapunktis a, põhinedes amortisatsiooniperioodil, mis ei tohi olla pikem kui pikim tagasimaksetähtaeg, mis on lubatud toetatavate kaupade ja teenuste puhul.

c) Ilma et see piiraks eespool esitatud alapunkti a kohaldamist, võib põhisumma tagasimaksmist liigendada võlgnikule vähem soodsatel tingimustel.

d) Pärast krediiditähtaja algust tasumisele kuuluvat intressi ei kapitaliseerita.

a) Osalised, kes annavad riiklikku finantseerimistoetust, kohaldavad kooskõlas III liite sätetega kas minimaalset ujuvat intressimäära või minimaalset fikseeritud intressimäära.

b) Selliste reaktiivlennukite soetamiseks, mille puhashind on vähemalt 35 miljonit USA dollarit, antakse riiklikku toetust turuintresside viitemäärade alusel vaid erandkorras. Osaline, kes kavatseb sellist toetust anda, teavitab sellest teisi osalisi vähemalt 20 kalendripäeva enne lõpliku kohustuse võtmist, näidates ära laenuvõtja isiku.

c) Intressimäär ei hõlma ühtki makset, mis on tehtud eespool punktis 11 viidatud garantiipreemiana, ega allpool punktis 16 viidatud tasusid.

a) Vastavalt garantiipreemia hoidmisaja piirangutele võtavad osalised, kes annavad riiklikku toetust täiemahulise garantii kujul, garantiipreemia hoidmisajal riikliku toetuse väljavõtmata osa eest garantiipreemia hoidmistasu järgmiselt:

1) hoidmisaja esimesel kuuel kuul: null baaspunkti aastas;

2) hoidmisaja teisel kuuel kuul: 12,5 baaspunkti aastas;

3) hoidmisaja kolmandal ja viimasel kuuel kuul: 25 baaspunkti aastas.

b) Osalised, kes annavad riiklikku toetust otsekrediidi või -finantseerimise vormis, võtavad järgmisi tasusid:

1) lepingu-/tehingutasu: 25 baaspunkti väljamakstavalt summalt, mis kuulub tasumisele iga väljamakse tegemise ajal;

2) kohustuse võtmise ja garantiipreemia hoidmise tasu: 20 baaspunkti aastas väljamakstava riiklikult toetatava ekspordikrediidi väljavõtmata osalt garantiipreemia hoidmise ajal, mis tuleb tasuda pärast väljamaksmist;

3) haldustasu: viis baaspunkti aastas riikliku toetuse väljamaksmata summalt, mis tuleb tasuda pärast väljamaksmist. Teise võimalusena võivad osalised nõuda sellist tasu tehingutasuna väljamakstavalt summalt iga väljamakse tegemise ajal kooskõlas punkti 11 alapunktiga b.

a) Kui alapunktist b ei tulene teisiti, kehtestatakse kasutatud õhusõidukite puhul pikim tagasimaksetähtaeg vastavalt õhusõiduki vanusele järgmise tabeli kohaselt:

b) Ümberehitatud õhtusõidukite puhul kehtestatakse pikim tagasimaksetähtaeg vastavalt ümberehituse kuupäevast möödunud ajale ja õhusõiduki vanusele, tingimusel, et tehing vastab kõigile II liite punktis 19 sätestatud nõuetele, ja tingimusel, et sellise ümberehitamise jaoks antud võimalikku riiklikku toetust ei antud kooskõlas punkti 21 alapunktiga a, järgmise tabeli kohaselt:

a) Kui varumootor ostetakse või tellitakse seoses uuele õhusõidukile paigaldatavate mootoritega, võib riiklikku toetust anda õhusõidukiga samadel tingimustel.

b) Kui varuosad ostetakse koos uue õhusõidukiga, võib nende jaoks riiklikku toetust anda õhusõidukiga samadel tingimustel kuni 5 % uue õhusõiduki ja paigaldatud mootorite puhashinnast; varuosade jaoks antava 5 % piirmäära ületava riikliku toetuse suhtes kohaldatakse alapunkti d allpool.

c) Kui varumootoreid ei osteta koos uue õhusõidukiga, on pikim tagasimaksetähtaeg kaheksa aastat. Selliste varumootorite puhul, mille tükihind on vähemalt 10 miljonit USA dollarit, ja tingimusel, et tehing vastab kõikidele II liite punktis 19 sätestatud nõuetele, võib tagasimaksetähtaeg olla 10 aastat.

d) Kui teisi varuosi ei osteta koos uue õhusõidukiga, on pikim tagasimaksetähtaeg:

1) viis aastat juhul, kui lepinguline väärtus on vähemalt 5 miljonit USA dollarit;

2) kaks aastat juhul, kui lepinguline väärtus on alla 5 miljoni USA dollari.

a) Kui ümberehitamistehing:

1) on väärt vähemalt 5 miljonit USA dollarit ja

— see vastab kõikidele II liite punktis 19 sätestatud nõuetele, võib osaline pakkuda riiklikku toetust tagasimaksetähtajaga kuni kaheksa aastat;

— ei vasta kõikidele II liite punktis 19 sätestatud nõuetele, võib osaline pakkuda riiklikku toetust tagasimaksetähtajaga kuni viis aastat;

2) on väärt alla 5 miljoni USA dollari, võib osaline pakkuda riiklikku toetust tagasimaksetähtajaga kuni kaks aastat.

b) Kui tehing hõlmab ulatuslikku modifitseerimist või uuendamist, võib osaline pakkuda riiklikku toetust tagasimaksetähtajaga kuni:

1) viis aastat juhul, kui lepinguline väärtus on vähemalt 5 miljonit USA dollarit;

2) kaks aastat juhul, kui lepinguline väärtus on alla 5 miljoni USA dollari.

a) Ühe kuu jooksul pärast lõpliku kulukohustuse võtmise kuupäeva esitab osaleja IV liites ette nähtud teabe kõikidele teistele osalejatele ja ärakirja sekretariaadile.

b) Selleks et määrata kindlaks võrdlusmarginaal kooskõlas III liite punkti 8 alapunktiga b, esitatakse sekretariaadile teave täiemahulise garantii määrade kohta vastavalt III liite punkti 8 alapunktides c ja d kirjeldatule hiljemalt viis päeva pärast iga kuu lõppu.

a) Osaline võib küsida teiselt osaliselt teavet tema riiklikult toetatava ekspordikrediidi kasutamise kohta käesolevas sektorileppes käsitletud õhusõidukite müügiks või liisimiseks.

b) Osaline, kellelt taotletakse riiklikku toetust, võib saata mõnele teisele osalisele järelepärimise, mis sisaldab soodsaimaid krediiditingimusi, mille korral järelepäriv osaline oleks valmis toetust andma.

c) Osaline, kellele selline järelepärimine saadetakse, vastab seitsme kalendripäeva jooksul ja annab omalt poolt nii palju teavet kui võimalik. Vastuses esitatakse võimalikult täpselt otsus, mille osaline tõenäoliselt langetab. Vajaduse korral järgneb täiemahuline vastus niipea kui võimalik.

d) Igast järelepärimisest ja vastusest saadetakse ärakiri sekretariaadile.

a) Konkurentsiolukorras võib osaline nõuda suulisi konsultatsioone ühe või mitme osalisega.

b) Iga osaleja nõustub sellise palvega kümne tööpäeva jooksul.

c) Konsultatsioonid toimuvad pärast kümne tööpäeva pikkuse tähtaja lõppu niipea kui võimalik.

d) Osaliste eesistuja kooskõlastab sekretariaadiga vajalikud järelmeetmed. Sekretariaat teeb kõikidele osalistele konsultatsiooni tulemused viivitamata kättesaadavateks.

a) Osaline (algatanud osaline), kellel on mõistlik alus arvata, et teise osalise (arupärimisele vastava osalise) pakutavad finantseerimistingimused on käesolevas sektorileppes ette nähtud tingimustest soodsamad, teatab sellest sekretariaadile; sekretariaat teeb kõnealuse teabe arupärimisele vastavale osalisele viivitamata kättesaadavaks.

b) Arupärimisele vastav osaline selgitab kõnealuse riikliku toetuse finantseerimistingimusi viie tööpäeva jooksul pärast teabe väljastamist sekretariaadi poolt.

c) Pärast arupärimisele vastava osalise selgitust võib algatanud osaline taotleda, et sekretariaat korraldaks viie tööpäeva jooksul erikonsultatsiooni, et koos arupärimisele vastava osalisega seda küsimust arutada.

d) Enne tehinguga jätkamist ootab arupärimisele vastav osaline ära konsultatsiooni tulemused, mis võetakse kokku vastava konsultatsiooni toimumise päeval.

a) Ühisseisukoha ettepanekud suunatakse ainult sekretariaadile. Algataja isikut OLISi ühisseisukohtade loendis ei avaldata. Sekretariaat võib osalise nõudmise korral avaldada algataja isiku suuliselt. Sekretariaat peab selliste nõuete kohta arvestust.

b) Ühisseisukoha ettepanekule märgitakse kuupäev ja ettepanek esitatakse järgmise vormi kohaselt:

1) viitenumber, millele järgneb sõna „ühisseisukoht”;

2) importiva riigi ja ostja/laenuvõtja nimi;

3) tehingu nimi või võimalikult täpne kirjeldus, et tehingut oleks võimalik kindlaks teha;

4) ühisseisukoha ettepanek soodsaimate tingimuste kohta, mida toetatakse;

5) teadaolevate konkureerivate pakkujate riikkondsus ja nimi;

6) pakkumuste esitamise lõpptähtpäev ja pakkumuse number, kui see on teada;

7) muu asjakohane teave, sealhulgas ühisseisukoha ettepaneku tegemise põhjused ja kohastel juhtudel eriasjaolud.

a) Vastused antakse 20 kalendripäeva jooksul, kuigi osalisi kutsutakse vastama ühisseisukoha ettepanekule võimalikult kiiresti.

b) Vastus võib olla heakskiit, tagasilükkamine, taotlus lisateabe saamiseks, ühisseisukoha muudatusettepanek või alternatiivne ühisseisukoha ettepanek.

c) Osaline, kes ei vasta või teatab, et tal puudub seisukoht, loetakse ühisseisukoha ettepaneku heaks kiitnuks.

a) 20 kalendripäeva pärast teatab sekretariaat kõikidele osalistele, mis on ühisseisukoha ettepanekust saanud. Kui kõik osalised ei ole ühisseisukoha ettepanekut heaks kiitnud, kuid ükski osaline ei ole seda ka tagasi lükanud, jääb ettepanek lahtiseks veel kaheksaks kalendripäevaks.

b) Pärast seda lisatähtaega loetakse osaline, kes ei ole ühisseisukoha ettepanekut sõnaselgelt tagasi lükanud, ühisseisukoha heaks kiitnuks. Sellest olenemata võib iga osaline, sealhulgas ettepaneku teinud osaline, seada ühisseisukoha ettepanekule oma heakskiidu andmise tingimuseks, et selle kiidab sõnaselgelt heaks veel vähemalt üks osaline.

c) Kui osaline ei kiida heaks üht või mitut ühisseisukoha osa, kiidab ta vaikimisi heaks kõik muud ühisseisukoha osad.

a) Kui ettepaneku teinud osaline ja muudatus- või alternatiivettepaneku teinud osaline ei jõua punktis 30 viidatud kaheksa kalendripäeva pikkuse lisatähtaja jooksul ühisseisukoha suhtes kokkuleppele, võivad nad seda tähtaega omavahelisel kokkuleppel pikendada. Sekretariaat teatab sellistest pikendamistest kõikidele osalistele.

b) Ühisseisukohta, mida ei ole heaks kiidetud, võib uuesti kaaluda punktides 28–30 sätestatud menetluste kohaselt. Sel juhul ei ole osaliste algsed otsused neile siduvad.

a) Kui ei ole kokku lepitud teisiti, kehtib heakskiidetud ühisseisukoht kaks aastat alates selle jõustumisest, kui sekretariaadile ei teatata, et ühisseisukoht ei ole enam asjakohane, ja kõik osalised jagavad seda arvamust.

b) Kui osaline taotleb pikendamist 14 kalendripäeva jooksul enne algse kehtivustähtaja lõppu ja lahkarvamusi ei esine, kehtib ühisseisukoht veel kaks aastat; edasistes pikendamistes võib leppida kokku sama menetluse teel.

c) Sekretariaat jälgib ühisseisukohtade seisundi arengut ja hoiab osalisi kursis, milleks ta peab OLISis loendit kehtivate ühisseisukohtade seisundi kohta. Niisiis avaldab sekretariaat muu hulgas kord kvartalis loendi ühisseisukohtadest, mille kehtivustähtaeg lõpeb järgmises kvartalis.

d) Konkureerivaid õhusõidukeid tootva mitteosalise taotluse korral edastab sekretariaat kõnealusele mitteosalisele kõik kehtivad ühisseisukohad.

a) Võttes arvesse osalise rahvusvahelisi kohustusi, võib osaline kohandada mitteosalise pakutava riikliku toetuse finantseerimistingimusi.

b) Mitteosalise pakutud mittevastavate tingimuste kohandamisel:

1) teeb tingimusi kohandav osaline kõik endast oleneva selliste tingimuste kontrollimiseks;

2) teavitab tingimusi kohandav osaline sekretariaati ja kõiki teisi osalisi oma sellise tegevuse olemusest ja tulemusest ning tingimustest, mida ta kavatseb toetada, vähemalt kümme kalendripäeva enne nõusoleku andmist;

3) ootab tingimusi kohandav osaline juhul, kui konkureeriv osaline teeb kõnealuse kümnepäevase ajavahemiku jooksul ettepaneku aruteluks, veel kümme kalendripäeva enne sellistel tingimustel nõusoleku andmist.

c) Kui tingimusi kohandav osaline muudab oma kavatsust anda toetust teatatud tingimustel või loobub sellisest kavatsusest, teatab ta sellest viivitamata kõikidele teistele osalistele.

a) Sekretariaat teostab järelevalvet käesoleva sektorileppe rakendamise üle ja annab osalistele kord aastas aru.

b) Igast tehingust, mis loetakse punkti 39 alapunkti a alusel tingimustele vastavaks, teatatakse kooskõlas punkti 24 alapunkti a ja IV liite sätetega.

c) Igast tehingust, mis loetakse punkti 39 alapunkti b alusel tingimustele vastavaks, teatatakse kooskõlas punkti 24 alapunkti a ja IV liite sätetega ning lisaks sellele:

1) toob tehingust teatav osaline välja seose asjaomase tehingu ja üleminekunimekirja vahel;

2) vaadatakse üleminekunimekirjad läbi kaks korda aastas; selleks kohtub sekretariaat iga osalisega eesmärgiga:

— kontrollida selliste üleminekunimekirja kantud kinnitatud tellimuste arvu, mis on juba tarnitud;

— ajakohastada järgmiseks aastaks tarnegraafik üleminekunimekirja kantud tehingute kohta;

— teha kindlaks üleminekunimekirja kantud tellimused, mida ei ole mingil põhjusel tarnitud või ei tarnita sellistesse üleminekunimekirjadesse kantud ostjale. Kõik sellised tellimused kustutatakse üleminekunimekirjast ja neid ei jagata ühelgi viisil ümber ühelegi teisele ostjale.

a) Osalised vaatavad sektorileppe läbi järgmiselt:

1) kalendriaastal 2019 ja seejärel igal neljandal kalendriaastal, kui sekretariaat on sellest kolm kuud ette teatanud;

2) osalise palvel pärast nõuetekohast konsulteerimist tingimusel, et sekretariaat on teatanud sellest kolm kuud ette ja läbivaatamist taotlev osaline esitab kirjaliku selgituse läbivaatamise põhjuse ja eesmärkide kohta ning kokkuvõtte tema palvele eelnenud konsultatsioonidest;

3) garantiipreemiate alammäärade ja miinimumintressimäärade ajakohastamise viisid on sätestatud vastavalt II ja III liites;

4) punktis 16 sätestatud tasud on läbivaatamiste osa.

b) Eespool esitatud alapunkti a alapunktis 1 sätestatud läbivaatamise käigus arutatakse:

1) käesoleva sektorileppe punktis 1 sätestatud eesmärkide saavutamise määra ja kõiki teisi küsimusi, mida osaline soovib arutada;

2) eespool esitatud alapunkti b alapunkti 1 osi arvestades seda, kas käesoleva sektorileppe mis tahes aspekti muutmine on õigustatud.

c) Läbivaatamise olulisusust tunnistades ja tagamaks, et käesoleva sektorileppe tingimused vastavad jätkuvalt osaliste vajadustele, jätab iga osaline endale õiguse käesolevast sektorileppest loobuda kooskõlas allpool esitatud punktiga 40.

a) osaliste tavade uurimine riikliku toetuse andmisel enne krediiditähtaja algust;

b) kaudsete laenude suhtes kohaldatavad sätted;

c) punkti 19 kohaste pikimate tagasimaksetähtaegade pikendamine kasutatud õhusõidukite puhul, mida on enne müüki oluliselt uuendatud;

d) punkti 21 kohaste pikimate tagasimaksetähtaegade pikendamine suuremate lepinguliste väärtuste puhul;

e) uuendamise (punkt 21) ja teenuste (punkt 22) suhtes kohaldatavad sätted;

f) Kaplinna tingimustele vastavaks tunnistamine;

g) huvitatud osalise määratlus.

a) Osalejad võivad anda riiklikku toetust 1. juulil 2007 jõustunud õhusõidukite sektorileppes (edaspidi „2007. aasta ASU”) sätestatud tingimustel, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) kaupu ja teenuseid tarnitakse kindla lepingu alusel, mis on sõlmitud hiljemalt 31. detsembril 2010;

2) kaubad toimetatakse kohale ja teenused osutatakse 2007. aasta ASU 1. kategooria õhusõidukite puhul hiljemalt 31. detsembril 2012 ja 2007. aasta ASU 2. ja 3. kategooria õhusõidukite puhul hiljemalt 31. detsembril 2013;

3) iga teatatud lõpliku kulukohustuse eest võetakse kuni õhusõiduki tarnimiseni aastas 20 baaspunkti kohustuse võtmise tasu kas alates lõpliku kohustuse võtmise kuupäevast või alates 31. jaanuarist 2011 (2007. aasta ASU 1. kategooria õhusõidukid) või alates 30. juunist 2011 (2007. aasta ASU 2. ja 3. kategooria õhusõidukid), sõltuvalt sellest, kumb kuupäev on varasem. Selline tasu kohustuse eest asendab 2007. aasta ASU punkti 17 alapunktis a ja alapunkti b alapunktis 2 sätestatud tasud. Kõnealust kohustuse võtmise tasu tuleb maksta lisaks arvestatud garantiipreemia alammäärale.

b) Osalejad võivad anda riiklikku toetust enne käesoleva sektorileppe jõustumist kehtinud tingimustel, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) kaupu ja teenuseid tarnitakse kindla lepingu alusel, mis on sõlmitud hiljemalt 31. detsembril 2010;

2) selline riiklik toetus piirdub ühe osaleja kohta 2007. aasta ASU 1. kategooria 69 õhusõiduki tarnimisega ja 2007. aasta ASU 2. kategooria 92 õhusõiduki tarnimisega;

3) selleks et kasutada ära käesolevas punktis sätestatud tingimusi, kantakse eespool alapunkti b punktis 2 nimetatud õhusõidukid nimekirjadesse (edaspidi „üleminekunimekirjad”), millest osalised teavitavad sekretariaati enne käesoleva sektorileppe jõustumist. Sellised üleminekunimekirjad peavad sisaldama järgmist:

— õhusõidukite mudelid ja arv;

— eeldatavad tarnetähtajad;

— ostjate nimed;

— kohaldatav kord (kas sektorilepe õhusõidukite kohta, mis kehtis enne 2007. aasta ASUt, või 2007. aasta ASU);

4) eespool esitatud esimese, teise ja neljanda taande alla kuuluvat teavet jagatakse kõikide osalistega, kolmanda taande alla kuuluvat teavet haldavad ainult sekretariaat ja eesistuja;

5) iga üleminekunimekirjadesse kantud õhusõiduki puhul:

— kui riikliku toetusega nõustutakse õhusõidukite sektorileppe alusel, mis kehtis enne 2007. aasta ASUt, tuleb kuni õhusõiduki tarnimiseni maksta kohustuse võtmise tasu 35 baaspunkti aastas alates lõpliku kohustuse võtmise kuupäevast või alates 31. märtsist 2011, sõltuvalt sellest, kumb kuupäev on varasem. Peale selle ei tohi võetava garantiipreemia alammäär olla väiksem kui 3 % ettemakstavalt summalt;

— kui riikliku toetusega nõustutakse 2007. aasta õhusõidukite sektorileppe alusel, tuleb kuni õhusõiduki tarnimiseni maksta kohustuse võtmise tasu 20 baaspunkti aastas alates lõpliku kohustuse võtmise kuupäevast või alates 30. juunist 2011, sõltuvalt sellest, kumb kuupäev on varasem;

— eespool mõlemas taandes sätestatud kohustuse võtmise tasu asendab 2007. aasta ASU punkti 17 alapunktis a ja alapunkti b alapunktis 2 sätestatud tasusid. Kõnealust kohustuse võtmise tasu tuleb maksta lisaks arvestatud garantiipreemia alammäärale;

6) osalised võivad anda riiklikult toetatavat ekspordikrediiti enne 2007. aasta ASUt kehtinud õhusõidukite sektorileppes sätestatud tingimuste alusel ainult sellistele õhusõidukitele, mis tarnitakse enne 31. detsembrit 2010 kooskõlas kindlate lepingutega, mis on sõlmitud hiljemalt 30. aprillil 2007 ja millest on sekretariaati teavitatud hiljemalt 30. juunil 2007.

c) Selle punkti rakendamist kontrollitakse kooskõlas punkti 35 alapunktidega b ja c.

1. Osalised julgustavad tsiviilõhusõidukite tootmisvõimsust arendavaid mitteosalisi kohaldama käesoleva sektorileppe korda. Selleks kutsuvad osalised mitteosalisi alustama endaga dialoogi õhusõidukite sektorileppega ühinemise tingimuste üle.

2. Sekretariaat peaks tagama, et käesolevas sektorileppes osalemisest huvitatud mitteosalisele antakse täielikku teavet tingimuste kohta, mis on seotud käesoleva sektorileppe osaliseks saamisega.

3. Seejärel kutsuvad osalised mitteosalisi võtma osa käesoleva sektorileppe täitmisega seotud tegevusest ja osalema vaatlejatena asjakohastel koosolekutel. Selline kutse kehtib kuni kaks aastat ning seda saab üks kord pikendada veel kaheks aastaks. Sellel ajavahemikul palutakse mitteosalistel esitada ülevaade oma ekspordikrediidi süsteemist, eriti seoses tsiviilõhusõidukite ekspordiga.

4. Ajavahemiku lõpus teatab mitteosaline, kas ta tahab saada käesoleva sektorileppe osaliseks ja järgida selle korda; kui mitteosaline seda kinnitab, teeb ta kord aastas osamakse käesoleva sektorileppe rakendamisega kaasnevate kulude katteks.

5. Huvitatud mitteosaline loetakse osaliseks 30 tööpäeva pärast käesoleva liite punktis 4 viidatud kinnitamist.

1. Osalised on leppinud kokku riskide liigituste loendis (edaspidi „loend”) ostjatele/laenuvõtjatele. Sellised riskide liigitused väljendavad ostjate/laenuvõtjate kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata nõuete krediidireitingut levinud reitinguskaala, näiteks mõne reitinguagentuuri skaala alusel.

2. Riskide liigitused koostavad osaliste määratud eksperdid vastavalt käesoleva liite tabelis 1 esitatud riskikategooriatele.

3. Loend on siduv tehingu igas etapis (näiteks kampaania ja tarnimine) kooskõlas käesoleva liite punkti 15 sätetega.

4. Loendi koostavad ja kinnitavad osalised enne käesoleva sektorileppe jõustumist, seda haldab sekretariaat, kes teeb selle konfidentsiaalsuse alusel kättesaadavaks kõikidele osalistele.

5. Õhusõidukeid tootva mitteosalise taotluse korral võib sekretariaat teavitada teda konfidentsiaalselt ostja/laenuvõtja riski liigitusest ja sel juhul teavitab sekretariaat vastavast taotlusest kõiki osalisi. Mitteosaline võib igal ajal teha sekretariaadile ettepanekuid loendi täiendamise kohta. Mitteosaline, kes teeb ettepaneku loendi täiendamiseks, võib osaleda riskide liigitamise menetluses huvitatud osalisega samadel alustel.

6. Käesoleva liite punkti 15 sätete kohaselt võib loendit erandkorras ajakohastada siis, kui osaline annab mis tahes vormis märku sellest, et ta kavatseb kohaldada loendist erinevat riskide liigitust, või kui osaline vajab sellise ostja/laenuvõtja riski liigitust, kes ei ole veel loendisse kantud ( 19 ) ( 20 ).

7. Iga osaline saadab enne alternatiivse või uue riskiliigituse kasutamist sekretariaadile taotluse loendi ajakohastamiseks alternatiivse või uue riskiliigituse alusel. Sekretariaat saadab taotluse kahe tööpäeva jooksul kõikidele osalistele, nimetamata taotluse esitanud osalise isikut.

8. Huvitatud osalistele antakse kümme tööpäeva ( 21 ) kas loendi muutmise ettepanekuga nõustuda või see vaidlustada; kui osaline selle ajavahemiku jooksul ei vasta, loetakse ta ettepanekuga nõustunuks. Kui kümnepäevase perioodi lõpuks ei ole keegi ettepanekut vaidlustanud, on loendi muutmise ettepanek vastu võetud. Sekretariaat teeb loendisse vastava muudatuse ja saadab OLISi teate laiali viie tööpäeva jooksul. Läbivaadatud loend on siduv alates selle teate saatmise kuupäevast.

9. Kui riski liigituse muutmise ettepanek vaidlustatakse, teevad huvitatud osalised ekspertide tasemel kõik selleks, et jõuda riskiliigituse suhtes kokkuleppele täiendava kümnepäevase ajavahemiku jooksul pärast lahkarvamusest teatamist. Lahkarvamuse lahendamiseks tuleks kasutada kõiki vajalikke vahendeid, vajaduse korral sekretariaadi abiga (näiteks konverentskõned, suulised konsultatsioonid). Kui huvitatud osalised jõuavad riskiliigituse suhtes kokkuleppele kõnealuse kümne tööpäeva jooksul, teavitavad nad tulemusest sekretariaati, mille järel sekretariaat ajakohastab vastavalt loendit ja saadab järgneva viie tööpäeva jooksul OLISi teate. Muudetud loend on siduv alates selle teate saatmise kuupäevast.

10. Kui eksperdid ei lahenda lahkarvamust kümne tööpäeva jooksul, saadetakse küsimus osalistele, et nad teeksid otsuse asjakohase riskiliigituse kohta hiljemalt viie tööpäeva jooksul.

11. Lõpliku kokkuleppe puudumise korral võib osaline pöörduda ostja/laenuvõtja riski liigituse kindlaksmääramiseks reitinguagentuuri poole. Sel juhul saadab osaliste eesistuja osaliste nimel ostjale/laenuvõtjale teatise kümne tööpäeva jooksul. Teatis sisaldab osaliste vahel kokku lepitud pädevust seoses riski hindamise alase konsulteerimisega. Selle tulemusel saadud riski liigitus kantakse loendisse ja see on siduv kohe pärast seda, kui sekretariaat on saatnud OLISi teate ajakohastamisemenetluse lõpuleviimise kohta viie tööpäeva jooksul.

12. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, kannab reitinguagentuuri poole pöördumisega seotud kulud huvitatud ostja/laenuvõtja.

13. Käesoleva liite punktides 9–11 sätestatud menetluste ajal kohaldatakse kehtivat riskide liigitust (kui see on loendisse kantud).

14. Kehtivad riskide liigitused on liigitused, nagu on loendisse kandnud sekretariaat; garantiipreemiate määrade kohta antakse teavet ja nõusolekuid ainult kooskõlas selliste riskiliigitustega.

15. Riskide liigitused kehtivad maksimaalselt 12 kuud alates kuupäevast, kui sekretariaat kannab need loendisse selleks, et osalised saaksid anda garantiipreemiate kohta teavet ja lõplikke nõusolekuid; konkreetse tehingu kehtivuse aega võib pikendada veel 18 kuu võrra, kui on antud nõusolek või on võetud lõplik kulukohustus ja võetakse garantiipreemia hoidmise tasu. Riskide liigitusi võib 12kuulise kehtivusaja jooksul läbi vaadata ostja/laenuvõtja riskiprofiili olulise muutumise korral, näiteks reitinguagentuuri esitatud reitingu muutmise korral.

16. Kui ükski osaleja ei taotle riskide liigituse ajakohastamist vähemalt 20 tööpäeva enne asjaomase liigituse kehtivusaja lõppu, eemaldab sekretariaat kõnealuse riskide liigituse järgmisest ajakohastatud loendist. Sekretariaat saadab ajakohastamise taotluse kahe tööpäeva jooksul kõikidele osalistele, nimetamata taotluse esitanud osalise isikut, ja kohaldatakse käesoleva liite punktides 9–11 sätestatud menetlusi.

17. Kui ostja/laenuvõtja küsib kampaania ajal teavet oma riskide liigituse kohta ja seda pole veel loendisse kantud, võib kõnealune ostja/laenuvõtja küsida oma kuludega reitinguagentuurilt näitlikku riskide liigitust. Sellist riskide liigitust ei kanta loendisse, osalised võivad seda kasutada oma riski hindamise alusena.

18. Käesoleva liite punktides 19–61 sätestatakse garantiipreemiate alammäärad, mis vastavad ostja/laenuvõtja (või kui tegemist on mõne teise üksusega, tehingu peamise tagasimaksmise allika) riskide liigitusele.

19. Osalejad võivad anda riiklikku toetust garantiipreemiate alammäärade ulatuses või üle selle, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) tehing on varaga tagatud ja vastab kõikidele järgmistele kriteeriumidele:

1) eelisjärjekorras rahuldatav koormatis õhusõidukitele ja mootoritele või nendega seoses;

2) liisingu korral loovutamiskohustus ja/või eelisjärjekorras rahuldatav koormatis seoses liisingumaksetega;

3) laenulepingute rikkumise ühismõju säte ja samadele pooltele seaduslikult kuuluvate ning nende valduses olevate kõikide õhusõidukite ja mootorite risttagatiseks andmine kavandatava finantseerimise alusel, kui see on kohaldatava õiguskorra alusel võimalik;

b) tehing hõlmab vähemalt allpool tabelis 1 sätestatud riskimaandustegureid:

20. Käesoleva liite punkti 19 kohaldamisel:

a) võivad osalised valida järgmiste riskimaandustegurite seast:

riskimaandustegurid „A”:

riskimaandustegurid „B”:

b) etteteatamise korral võib maksimaalselt ühe riskimaandusteguri „A” asendada 15 % suuruse lisamaksega kohaldatavalt garantiipreemia alammääralt.

21. Tehingute suhtes kohaldatavad garantiipreemia alammäärad võib kehtestada enne üleandmist kas kohustuse või lõpliku kulukohustuse võtmisel või kindlaksmääratud kestusega garantiipreemia hoidmise alguses. Tehingu suhtes kohaldatav lõplik garantiipreemia ettemakse, aastane riskimarginaal või nende kombinatsioon peab vastama kehtestatud garantiipreemia alammäärale ning kohustuslikele riskimaandusteguritele, mis on ette nähtud käesoleva liite punkti 19 alapunktis b, alates kuupäevast, mil garantiipreemiate alammäärad kehtestati. Selliseid tingimusi kohaldatakse garantiipreemia hoidmise koguajal ja need võib läbi vaadata üksnes pärast selle tähtaja möödumist, mil garantiipreemiate alammäärasid ja sel hetkel kehtiva ASUga ette nähtud riskimaandustegureid kohaldatakse, ja neid võib kehtestada hilisema garantiipreemia hoidmisaja jaoks.

22. Käesoleva sektorileppe punkti 11 alusel koosnevad kohaldatavad garantiipreemia alammäärad väikseimatest riskipõhistest määradest, millele lisatakse turupõhine lisamaks kooskõlas allpool esitatud punktidega 23–36.

23. Käesoleva sektorileppe jõustumisel on riskipõhised määrad järgmised:

24. Riskipõhised määrad kehtestatakse kord aastas Moody aastase makseviivitusest tingitud kahju määra (MTKM) nelja aasta jooksva keskmise alusel. Kehtestamise aluseks olev asjakohane makseviivitusest tingitud kahju määr põhineb eelisõigusega tagatud pangalaenudel ja see arvutatakse järgmiselt:

25. Riskipõhise määra (RPM) kohandamistegur määratakse kindlaks järgmiselt:

26. Riskipõhise määra kohandamistegur korrutatakse tabelis 2 esitatud makseviivitusest tingitud kahju määradega, et määrata kindlaks muudetud riskipõhised määrad.

27. Esimest korda tehakse seda 2012. aasta esimeses kvartalis ja saadud riskipõhised määrad hakkavad kehtima 15. aprillist 2012.

28. Järgmiste muutmiste tulemusel saadud riskipõhised määrad hakkavad kehtima alates iga järgmise aasta 15. aprillist. Kui iga-aastase muutmise tulemusel saadud riskipõhised määrad on kindlaks määratud, teavitab sekretariaat kohaldatavatest määradest viivitamata kõiki osalisi ja teeb need avalikkusele kättesaadavaks.

29. Igale riskikategooriale arvutatakse turupõhine lisamaks (MRS – Market Reflective Surgcharge) järgmise valemi alusel:

— B on muutuvkoefitsient, mis on vastavalt tabelis 4 esitatud riskikategooriatele vahemikus 0,7–0,35.

— MCS on Moody keskmiselt 7aastaste mediaansete krediidiriskide marginaalide 90 päeva jooksev keskmine.

30. Kui riskikategooria hõlmab rohkem kui üht riskireitingut, arvutatakse keskmine riskimarginaal. 1. riskikategoorias kasutatakse BBB- riskimarginaali.

31. Varalise tagatise arvutamiseks diskonteeritakse mediaansete krediidiriskide marginaale 50 %. Seejärel korrigeeritakse diskonteeritud mediaalsete krediidiriskide marginaale muutuvteguriga, mis vastavalt allpool esitatud tabelile 4 jääb vahemikku 70–35 %, mida kohaldatakse mediaalsete krediidiriskide marginaalide ja riskipõhise määra erinevuse suhtes. Muutuvteguri kohaldamise tulemusel saadud negatiivseid riskimarginaale maha ei arvata.

32. Turupõhist lisamakset ajakohastatakse kord kvartalis järgmiselt:

— esimest korda 2011. aasta esimeses kvartalis ja saadud mediaalsete krediidiriskide marginaalid hakkavad kehtima 15. aprillil 2011; kuni 15. aprillini 2012 jõustatakse 1. riskikategooria kohta käiva turupõhise lisamakse ajakohastatud tulemused ainult siis, kui turupõhine lisamakse ajakohastamise tulemusel suureneb;

— järgmised ajakohastamised tehakse 2011. aasta teises, kolmandas ja neljandas kvartalis (jne) ning saadud mediaalne krediidiriski marginaal hakkab kehtima vastavalt 15. juulil 2011, 15. oktoobril 2011, 15. jaanuaril 2012 jne;

— pärast iga ajakohastamist teavitab sekretariaat kohaldatavast turupõhisest lisamaksest ja saadud miinimummääradest viivitamata kõiki osalisi ja teeb need avalikkusele kättesaadavaks enne määrade jõustumise kuupäeva.

33. Turupõhist lisamakset kohaldatakse ainult siis, kui see on positiivne ja suurem kui 25 baaspunkti.

34. Turupõhise lisamakse ajakohastamisest tulenevad garantiipreemia alammäärad ei tohi võrreldes eelmise kvartali garantiipreemia alammääradega olla üle 10 %. Garantiipreemia alammäärad (mis saadakse riskipõhiste määrade ja turupõhise lisamakse liitmise tulemusel) ei tohi riskipõhiseid määraseid ületada üle 100 %.

35. Garantiipreemiate alammäärade määramiseks

— kasutatakse järgmist valemit:

— puhas MPR = MPR * (1 + RTAS) * (1 + RFAS) * (1 + RMRS) * (1 – CTCD) * (1 + NABS) – CICD,

— kus

—

— Garantiipreemiat võib maksta kas ette või kogu laenutähtaja jooksul marginaalidena, mis on väljendatud baaspunktides aasta kohta, või ettemaksemäärade ja marginaalide igasuguse kombinatsioonina. Ettemaksemäärad ja marginaalid arvutatakse garantiipreemia määrade teisendamise mudeli alusel selliselt, et asjaomase tehingu eest makstav garantiipreemia oleks nüüdispuhasväärtuse mõistes sama suur, olenemata sellest, kas see makstakse ette, kogu laenutähtaja jooksul marginaalidena või nende kombinatsioonina. Selliste tehingute korral, kus enne kaitse kehtima hakkamist lepitakse kokku tingimustes või kehtestatakse tingimused, millega kaasneb keskmise kaalutud tagasimakseperioodi lühendamine, võib kohaldada (garantiipreemia määrade teisendamise mudeli alusel arvutatud) ettemaksemäära, mis saadud makstava garantiipreemia mõistes vastab garantiipreemia määrale, mida tuleks maksta nüüdispuhasväärtuse järgi riskimarginaalide alusel.

36. Kohaldatavad garantiipreemia alamamäärad käesoleva sektorileppe jõustumise kuupäeva (1. veebruar 2011) seisuga on esitatud tabelis 5.

37. Käesoleva liite punkti 38 sätete alusel on kooskõlas eespool esitatud I alajaoga kehtestatud garantiipreemiate alammäärasid lubatud vähendada järgmistel juhtudel:

a) varaga tagatud tehing on seotud lennuaparaadiga Kaplinna protokollis õhusõidukite seadmetele eriomaste küsimuste mõistes;

b) lennuaparaadi käitaja (ja kui see on erinev, siis laenuvõtja/ostja või liisinguandja, kui riiklikku toetust andva osalise arvates tehingu struktuur seda võimaldab) asub riigis, mis lennuaparaadiga seonduva väljamakse ajal on kantud riikide loendisse, kus garantiipreemiate alammäärade vähendamine on lubatud (edaspidi „Kaplinna loend”), ja kohastel juhtudel selle riigi territoriaalüksuses, mis kvalifitseerub käesoleva liite punkti 40 kohaselt;

c) tehing on seotud lennuaparaadiga, mis on kantud Kaplinna konventsiooni ja selle juurde kuuluva õhusõidukite protokolli (edaspidi „Kaplinna konventsioon”) alusel koostatud rahvusvahelisse registrisse.

38. I alajao kohaselt kehtestatud garantiipreemiate alammäärasid tohib vähendada kuni 10 % kohaldatavatest garantiipreemiate alammääradest.

39. Kaplinna loendisse kandmiseks peab riik:

a) olema Kaplinna konventsiooni osaline;

b) olema esitanud käesoleva liite 1. lisas sätestatud kvalifitseerumisdeklaratsioonid ning

c) olema oma õigusaktides nõuetekohaselt rakendanud Kaplinna konventsiooni, sealhulgas kvalifitseerumisdeklaratsioone, nii et Kaplinna konventsioonis sätestatud kohustused oleksid kohaselt üle võetud siseriiklikku õigusse.

40. Käesoleva liite punkti 37 alusel kvalifitseerumiseks peab territoriaalüksus:

a) olema selline territoriaalüksus, millele on laiendatud Kaplinna konventsiooni;

b) olema selline territoriaalüksus, mille suhtes kohaldatakse käesoleva liite I lisas sätestatud kvalifitseerumisdeklaratsioone, ning

c) olema oma õigusaktides nõuetekohaselt rakendanud Kaplinna konventsiooni, sealhulgas kvalifitseerumisdeklaratsioone, nii et Kaplinna konventsioonis sätestatud kohustused oleksid kohaselt üle võetud siseriiklikku õigusse.

41. Osalised esitavad sekretariaadile esialgse kokkulepitud Kaplinna loendi enne käesoleva sektorileppe jõustumist. Kaplinna loendit ajakohastatakse kooskõlas käesoleva liite punktidega 42–54.

42. Iga osaline või mitteosaline, kes annab riiklikku toetust õhusõidukite jaoks, võib esitada sekretariaadile ettepaneku riigi lisamiseks Kaplinna loendisse. Selline ettepanek peab sisaldama asjaomase riigi kohta:

a) kõiki asjaomaseid andmeid Kaplinna konventsiooni ratifitseerimise või sellega ühinemise dokumentide hoidjale hoiuleandmise kuupäeva kohta;

b) selliste deklaratsioonide koopiaid, mille Kaplinna loendisse lisamiseks esitatud riik on esitanud;

c) kõiki asjaomaseid andmeid Kaplinna konventsiooni ja kvalifitseerumisdeklaratsioonide jõustumise kuupäeva kohta;

d) analüüsi, milles kirjeldatakse meetmeid, mida Kaplinna loendisse lisamiseks esitatud riik on võtnud Kaplinna konventsiooni rakendamiseks, sh kvalifitseerumisdeklaratsioonid selle riigi õigusaktides, mis on nõutavad selleks, et tagada Kaplinna konventsioonides sätestatud kohustuste ülevõtmine siseriiklikku õigusse, ning

e) nõuetekohaselt täidetud küsimustikku, mille vorm on lisatud käesoleva liite 2. lisale (edaspidi „Kaplinna konventsiooni küsimustik”), mille on täitnud vähemalt üks õigusbüroo, kes on pädev andma juriidilist nõu Kaplinna loendisse lisamiseks esitatud riigi asjakohase jurisdiktsiooniga seoses. Täidetud Kaplinna konventsiooni küsimustikus tuleb esitada:

i) vastava(te) õigusbüroo(de) nimi ja aadress;

ii) õigusbüroo asjakohane kogemus, mis võib hõlmata kogemust seadusandluse ja põhiseadusalases tegevuses, kui need on seotud rahvusvaheliste lepingute rakendamisega, riigis ning konkreetseid kogemusi Kaplinna konventsiooniga seotud küsimustes, sh igasugused kogemusi, mis on seotud kas valitsusasutuste nõustamisega Kaplinna konventsiooni rakendamisel ja jõustamisel või erasektori nõustamisega või võlausaldajate õiguste täitmise tagamisega Kaplinna loendisse lisamiseks esitatud riigis;

iii) kas õigusbüroo on seotud või tal on kavas tegeleda tehingutega, mille puhul oleks kasulik garantiipreemiate alammäärade vähendamine juhul, kui esitatud riik lisatakse Kaplinna loendisse, ( 22 ) ning

iv) Kaplinna konventsiooni küsimustiku täitmise kuupäev.

43. Sekretariaat saadab ettepanekut sisaldava OLISi teate laiali viie tööpäeva jooksul.

44. Iga osaline või mitteosaline, kes annab riiklikku toetust õhusõidukite jaoks, võib esitada ettepaneku riigi kustutamiseks Kaplinna loendist, kui ta on seisukohal, et see riik on võtnud meetmeid, mis ei ole kooskõlas kohustustega, mis riik on võtnud Kaplinna konventsiooni alusel, või on jätnud sellised meetmed võtmata. Selleks lisab osaline või mitteosaline Kaplinna loendist kustutamise ettepanekusse täieliku kirjelduse asjaolude kohta, mis on kustutamisettepaneku aluseks, nagu riigi mis tahes tegevus, mis ei ole kooskõlas tema kohustustega Kaplinna konventsiooni alusel, või mis tahes suutmatus täita või jõustada õigusakte, mis on ette nähtud selle riigi Kaplinna konventsiooni alusel võetud kohustustega. Osaline või mitteosaline, kes teeb ettepaneku Kaplinna loendist kustutamiseks, esitab kõik olemasolevad lisadokumendid ja sekretariaat saadab sellist ettepanekut sisaldava OLISi teate laiali viie tööpäeva jooksul.

45. Iga osaline või mitteosaline, kes annab riiklikku toetust õhusõidukite jaoks, võib esitada ettepaneku eelnevalt Kaplinna loendist kustutatud riigi loendisse ennistamiseks, kui selline ennistamine on järgnenud parandusmeetmete või sündmuste alusel õigustatud. Sellisele ettepanekule tuleb lisada asjaolude kirjeldus, mis olid aluseks riigi kustutamisele, ning aruanne ennistamist toetavate järgnenud parandusmeetmete kohta. Sekretariaat saadab sellist ettepanekut sisaldava OLISi teate laiali viie tööpäeva jooksul.

46. Osalised võivad käesoleva liite punktides 42–45 kirjeldatud ettepanekuga kas nõustuda või selle vaidlustada 20 tööpäeva jooksul alates ettepaneku esitamise kuupäevast (edaspidi „1. ajavahemik”).

47. Kui 1. ajavahemiku lõpuks, ning käesoleva liite punkti 44 puhul, kui ettepaneku esitav osaline või mitteosaline on ettepaneku tagasi võtnud, ei ole keegi ettepanekut vaidlustanud, loetakse Kaplinna loendi muudatusettepanek kõikide osaliste poolt vastuvõetuks. Sekretariaat teeb Kaplinna loendisse vastava muudatuse ja saadab OLISi teate laiali viie tööpäeva jooksul. Muudetud Kaplinna loend jõustub selle teate kuupäeval.

48. Kaplinna loendi muudatusettepaneku vaidlustamise korral esitab vaidlustav osaline esimese ajavahemiku jooksul kirjaliku selgituse vaidlustamise aluse kohta. Pärast seda, kui OECD sekretariaat on saatnud kirjaliku vaidlustuse kõikidele osalistele, teevad osalised kõik selleks, et jõuda täiendava kümne tööpäeva jooksul kokkuleppele (edaspidi „2. ajavahemik”).

49. Osalised teavitavad oma arutelude tulemustest sekretariaati. Kui kokkulepe saavutatakse 2. ajavahemiku jooksul, teeb sekretariaat vajaduse korral Kaplinna loendisse vastava muudatuse ja saadab OLISi teate laiali järgmise viie tööpäeva jooksul. Muudetud Kaplinna loend jõustub selle teate kuupäeval.

50. Kui 2. ajavahemiku jooksul kokkulepet ei saavutata, teeb käesoleva sektorileppe osaliste eesistuja (edaspidi „eesistuja”) kõik selleks, et saavutada kohe pärast 2. ajavahemikku osaliste vahel konsensus 20 tööpäeva jooksul (edaspidi „3. ajavahemik”). Kui 3. ajavahemiku lõpuks konsensust ei saavutata, tehakse lõppotsus järgmise menetluse teel:

a) eesistuja esitab kirjaliku soovituse Kaplinna loendi muudatusettepaneku kohta. Eesistuja soovitus väljendab enamuse seisukohta, mis selgitatakse välja vähemalt nende osaliste avalikult esitatud seisukohtade alusel, kes annavad riiklikku toetust õhusõidukite ekspordiks. Enamuse seisukoha puudumise korral esitab eesistuja soovituse ainult osaliste väljendatud seisukohtade alusel ja kirjeldab kirjalikult soovituse alust, sh sobimatuse korral nõuetelevastavuse kriteeriume, mida ei täidetud;

b) eesistuja soovituses ei avalikustata mitte mingisugust teavet osaliste arvamuste ega seisukohade kohta, mida nad väljendasid käesoleva liite punktides 42–51 käsitletud tegevuse kontekstis, ja

c) osalised nõustuvad eesistuja soovitusega.

51. Kui käesoleva liite punkti 42 alusel esitatud ettepaneku järel on osalised või eesistuja otsustanud, et riik on Kaplinna loendisse lisamiseks sobimatu, võib osaline või mitteosaline esitada uue ettepaneku ja nõuda, et osalised kaaluksid riigi sobivust uuesti. Ettepanekut esitav osaline või mitteosaline käsitleb põhjuseid, millega põhjendati algset otsust sobimatuse kohta. Samuti hangib ettepaneku esitav osaline või mitteosaline ajakohastatud Kaplinna konventsiooni küsimustiku ja esitab selle. Sellise uue ettepaneku suhtes kohaldatakse käesoleva liite punktides 46–52 sätestatud korda.

52. Kui kvalifitseeruvate riikide loendis tehakse muudatus käesoleva liite punktis 50 sätestatud menetluse alusel, saadab sekretariaat muudetud Kaplinna loendit sisaldava OLISi teate laiali viie tööpäeva jooksul alates muudatuse tegemisest. Muudetud Kaplinna loend jõustub selle teate kuupäeval.

53. Riigi Kaplinna loendisse lisamine, sealt kustutamine või sinna ennistamine pärast õhusõidukiga seotud väljamakset ei mõjuta garantiipreemiate alammäärasid, mis on sellise õhusõiduki kohta kehtestatud.

54. Käesoleva liite punktides 42–52 käsitletud menetluse kontekstis ei avalikusta osalised mitte mingisugust teavet väljendatud arvamuste või seisukohtade kohta.

55. Osalised jälgivad käesoleva liite punktide 42–54 rakendamist ja vaatavad selle läbi 2012. aasta esimesel poolaastal ning seejärel kord aastas või mis tahes osalise palvel.

56. Uute ja kasutatud õhusõidukite puhul kohaldatavate garantiipreemiate alammäärasid võib korrigeerida järgmiselt:

a) kohaldatavate garantiipreemiate alammäärade vähendamist viie baaspunkti (aastaste riskipreemiate kohta) või 0,29 % (ettemakse) võrra võib kohaldada riiklikult toetatavate tehingute korral tingimusliku kindlustuskaitse vormis;

b) garantiipreemiate alammäärasid kohaldatakse kaetud põhisumma suhtes.

57. Ilma et see piiraks käesoleva liite punkti 19 alapunkti a sätete kohaldamist, võivad osalised varaga tagamata tehinguteks anda riiklikult toetatavat ekspordikrediiti, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a) mitteriiklike tehingute korral:

1) riiklikku toetust saava ekspordilepingu maksimumväärtus on 15 miljonit USA dollarit;

2) pikim tagasimaksetähtaeg on 10 aastat;

3) kolmandatel isikutel ei ole rahastatavas varas koormatist ja

4) I alajao kohaselt kehtestatud garantiipreemiate alammäärade suhtes kohaldatakse vähemalt 30 % lisamaksu;

b) sellise tehingu puhul, mis tehakse riigiga või mis on tagatud tühistamata ja tingimusteta riikliku tagatisega, kohaldatakse I alajao kohaselt kehtestatud garantiipreemiate alammäärade suhtes minimaalset lisamaksu kooskõlas allpool esitatud tabeliga 6.

58. Käesoleva liite punktide 37–53 sätteid ei kohaldata riiklikult toetatavate ekspordikrediitide suhtes, mida antakse käesoleva liite punkti 57 alusel.

59. Riikliku toetuse andmisel selliste kaupade ja teenuste jaoks, mis ei ole seotud käesoleva sektorileppe 3. osas käsitletud kasutatud õhusõidukitega, kohaldatakse järgmisi garantiipreemiate alammäärasid:

a) varaga tagatud tehingute korral võrduvad garantiipreemiate alammäärad kooskõlas I alajaoga kindlaks määratud minimaalsete riskimarginaalidega ning täiemahulise garantii korral minimaalsete riskimarginaalidega, mis on teisendatud ettemakstavateks tasudeks teisendusmudeli ja asjakohase tähtaja alusel;

b) varaga tagamata tehingute korral võrduvad garantiipreemiate alammäärad kooskõlas I alajaoga kindlaks määratud minimaalsete riskimarginaalidega, millele lisatakse 30 % suurune lisamaks, ning täiemahulise garantii korral minimaalsete riskimarginaalidega, mis on teisendatud ettemakstavateks tasudeks teisendusmudeli ja asjakohase tähtaja alusel.

60. Käesoleva liite artiklite 37–53 sätteid kohaldatakse riikliku toetuse suhtes, mis on ette nähtud kõnealuse sektorileppe artikli 20 punktidega a ja c hõlmatud varumootoritele, ning toetuse suhtes, mis on ette nähtud vastavalt kõnealuse sektorileppe artikli 21 punkti a alapunkti 1 esimesele taandele.

61. Käesoleva liite punkti 56 kohaldatakse riikliku toetuse andmisel kõikide kaupade ja teenuste jaoks peale käesoleva sektorileppe 3. osas käsitletud kasutatud õhusõidukite.

1. Käesoleva sektorileppe II liite 2. jao kohaldamisel ja kõikide muude sellele viitamiste kontekstis tähendab mõiste „kvalifitseerumisdeklaratsioonid” seda, et Kaplinna konventsiooni osalisriik (edaspidi „osalisriik”):

a) on esitanud käesoleva lisa punktis 2 ettenähtud deklaratsioonid ega

b) ole esitanud käesoleva lisa punktiga 3 ettenähtud deklaratsioone.

2. Käesoleva lisa punkti 1 alapunkti a tähenduses on deklaratsioonid järgmised:

a) maksejõuetus: osalisriik kinnitab, et kohaldab täies ulatuses õhusõidukite protokolli XI artikli varianti A igat liiki maksejõuetusmenetluste suhtes ja et XI artikli alapunkti 3 tähenduses on ooteaeg selle variandi puhul mitte üle 60 kalendripäeva;

b) registrist kustutamine: osalisriik kinnitab, et kohaldab õhusõidukite protokolli XIII artiklit;

c) õiguse valik: osalisriik kinnitab, et kohaldab õhusõidukite protokolli VIII artiklit.

d) abinõude võtmise meetod: osalisriik kinnitab konventsiooni artikli 54 alapunkti 2 alusel, et kõiki abinõusid, mida võlausaldaja saab kasutada konventsiooni mis tahes sätte alusel, mida pole sõnaselgelt väljendatud konventsiooni sätetes, milles nõutakse kohtu poole pöördumist, võib võtta kohtu loata (vahetekst „kohtuvaidluseta ja” on soovitatav (ent mitte nõutav) enne väljendit „kohtu loata”);

e) õigeaegsed abinõud: osalisriik kinnitab, et kohaldab täies ulatuses õhusõidukite protokolli X artiklit (kuigi selle lõige 5 on soovitatav, ent mitte kohustuslik) ning et õhusõidukite protokolli X artikli lõikes 2 sätestatud ajavahemiku tähenduses kasutatav tööpäevade arv on:

1) konventsiooni artikli 13 lõike 1 punktides a, b ja c määratletud abinõude korral (eseme ja nende väärtuse säilitamine, eseme võtmine oma valdusse või oma kontrolli või järelevalve alla ning eseme kasutamise ja teisaldamise keelamine) mitte rohkem kui kümnele kalendripäevale vastav tööpäevade arv;

2) konventsiooni artikli 13 lõike 1 punktides d ja e määratletud abinõude korral (eseme liisimine või eseme ja sellest saadava tulu haldamine ning õhusõidukite seadmete müük ja sellest saadud tulu kasutamine) mitte rohkem kui 30 kalendripäevale vastav tööpäevade arv.

3. Käesoleva lisa punkti 1 alapunktis b viidatud deklaratsioonid on järgmised:

a) abinõud enne nõude lõplikku kindlaksmääramist: osalisriik ei ole esitanud deklaratsiooni konventsiooni artikli 55 alusel, millega loobutakse konventsiooni artiklist 13 või artiklist 43, kuid tingimusel, et kui osalisriik esitas käesoleva lisa punkti 2 alapunktis d sätestatud deklaratsiooni, ei takista deklaratsiooni esitamine konventsiooni artikli 55 alusel Kaplinna konventsiooni soodustuse kohaldamist;

b) Rooma konventsioon: osalisriik ei ole esitanud deklaratsiooni õhusõidukite protokolli artikli XXXII alusel, millega loobutakse õhusõidukite protokolli XXIV artiklist, ning

c) liisimisega seotud abinõu: osalisriik ei ole esitanud deklaratsiooni konventsiooni artikli 54 lõike 1 alusel, millega keelatakse abinõuna väljaliisimine.

4. Õhusõidukite protokolli XI artikliga seoses loetakse Euroopa Liidu liikmesriikide puhul käesoleva lisa punkti 2 alapunktis a sätestatud kvalifitseerumisdeklaratsioon käesoleva lisa tähenduses esitatuks, kui liikmesriigi õigust muudeti nii, et see väljendab õhusõidukite protokolli XI artikli kohase variandi A tingimusi (kuni 60 kalendripäeva pikkuse ooteajaga). Käesoleva lisa punkti 2 alapunktides c ja e sätestatud kvalifitseerumisdeklaratsioonid loetakse käesoleva sektorileppe tähenduses esitatuks, kui Euroopa Liidu või asjaomaste liikmesriikide õigused on sisuliselt sarnased käesoleva lisa punktides sätestatutele. Käesoleva lisa punkti 2 alapunkti c puhul on Euroopa Liidu õigusaktid (määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta) loetud sisuliselt sarnaseks õhusõidukite protokolli VIII artikliga.

1. Küsimustikku täitva õigusbüroo nimi ja täielik aadress.

2. Õigusbüroo asjakohane kogemus, mis võib hõlmata kogemust seadusandluse ja põhiseadusalases tegevuses, kui need on seotud rahvusvaheliste lepingute rakendamisega riigis, ning konkreetseid kogemusi Kaplinna konventsiooniga seotud küsimustes, sh igasuguseid kogemusi, mis on seotud kas valitsusasutuste nõustamisega Kaplinna konventsiooni rakendamisel ja täitmise tagamisel või erasektori nõustamisega või võlausaldajate õiguste täitmise tagamisega Kaplinna loendisse lisamiseks esitatud riigis.

3. Kas õigusbüroo on seotud või tal on kavas tegeleda tehingutega, mille puhul oleks kasulik garantiipreemiate alammäärade vähendamine juhul, kui esitatud riik lisatakse Kaplinna loendisse ( 23 ).

4. Käesoleva küsimustiku täitmise kuupäev.

1.1. Kas riik ( 24 ) on esitanud kõik kvalifitseerumisdeklaratsioonid vastavalt tsiviilõhusõidukite ekspordikrediidi käsitleva sektorileppe (edaspidi „ASU”) II liite 1. lisas sätestatud nõuetele (eraldi käsitletuna „kvalifitseerumisdeklaratsioon”)? Eriti palume täpsustada, kas on esitatud üks deklaratsioon või mõlemad deklaratsioonid, mis hõlmavad abinõude võtmise meetodit [punkti 2 alapunkt d] ja õigeaegseid abinõusid [punkti 2 alapunkt e].

1.2. Palun kirjeldage, kas ja mille poolest erinevad esitatud deklaratsioonid küsimuses 1.1 viidatud nõuetest.

1.3. Palun kinnitage, et riik ei ole esitanud ühtegi deklaratsiooni, mis on loetletud ASU II liite 1. lisa punktis 3.

2.1. Kas riik on ratifitseerinud, vastu võtnud või heaks kiitnud Kaplinna konventsiooni ja õhusõidukite protokolli (edaspidi „konventsioon”) või ühinenud nendega? Palun esitage ratifitseerimis- või ühinemiskuupäev ja kirjeldage lühidalt, kuidas riik konventsiooniga ühines või selle ratifitseeris.

2.2. Kas konventsioonil ja esitatud kvalifitseerumisdeklaratsioonidel on õigusjõud kogu riigi territooriumil ilma ühegi täiendava seaduse või rakendusaktita või ühegi täiendava seaduse või määruse vastuvõtmiseta?

2.3. Kui jah, siis kirjeldage lühidalt protsessi, mis annab konventsioonile ja kvalifitseerumisdeklaratsioonidele õigusjõu.

3.1. Vajaduse korral kirjeldage rakendusakte ja määruseid, mis on seotud konventsiooni ja riigi iga esitatud kvalifitseerumisdeklaratsiooniga, ning loetlege need.

3.2. Kas konventsioon ja esitatud kvalifitseerumisdeklaratsioonid on siseriiklikku õigusesse ülevõetuna ( 25 ) (edaspidi „konventsioon ja kvalifitseerumisdeklaratsioonid”) ülimuslikud või tähtsamad kui mis tahes nendega vastuolus olev siseriiklik seadus, määrus, kord, kohtupraktika või regulatiivmenetlus? Kui jah, siis kirjeldage, kuidas see toimub; ( 26 ) kui ei, siis esitage üksikasjad.

3.3. Kas konventsiooni ja kvalifitseerumisdeklaratsioonide rakendamisel esineb lünki? Kui jah, siis kirjeldage ( 27 ).

4.1. Palun kirjeldage kõiki asjaolusid, sh juriidilisi, regulatiivseid või haldustavasid, mille tõttu kohtud, ameti- või haldusasutused ei suuda konventsiooni ja kvalifitseerumisdeklaratsioone täielikult kehtestada ja nende täitmist tagada. ( 28 ) ( 29 )

4.2. Kas teile teadaolevalt on võlausaldaja võtnud konventsiooni alusel kohtulikke või halduslikke sunnimeetmeid? Kui jah, siis kirjeldage meetmeid ja näidake, kas neist oli kasu.

4.3. Kas teile teadaolevalt on kõnealuse riigi kohtud pärast ratifitseerimist/rakendamist keeldunud sundimast võlgnikku või garanti täitma oma laenukohustusi vastuolus konventsiooni ja kvalifitseerumisdeklaratsioonidega?

4.4. Kas teile on teada muid asjaolusid, mis võivad mõjutada seda, kas kohtud ja haldusasutused tegutsevad konventsioonile ja kvalifitseerumisdeklaratsioonidele vastavalt? Kui jah, siis täpsustage.

a) Madalaim ujuv intressimäär on kohasel juhul kas EURIBOR, BBSY (Bank Bill Swap Rate), LIBOR (London Inter-Bank Offered Rate), mille on koostanud Briti Pankurite Assotsiatsioon (BBA) vääringus ja tagasimaksetähtajaga, mis vastab riiklikult toetatava ekspordikrediidi intressimakse sagedusele, või CDOR (Canadian Dealer Offered Rate), millele lisatakse käesoleva liite punkti 8 kohaselt arvutatud võrdlusmarginaal.

b) Ujuva intressimäära kehtestamise viis oleneb valitud tagasimakseprofiilist järgmiselt.

1) Kui põhisumma tagasimaksmine ja intressi maksmine toimub koos võrdsete osamaksetena, kasutatakse asjakohast EURIBORi/BBSYi/LIBORit/CDORi, mis kehtis kaks tööpäeva enne laenu väljavõtmise kuupäeva vastavalt asjaomasele vääringule ja tagasimaksete sagedusele kogu maksegraafiku arvutamiseks nii, nagu oleks tegemist fikseeritud intressimääraga. Siis määratakse kindlaks nii põhisumma tagasimaksete graafik kui ka esimene intressimakse. Teine intressimakse ja järgmised intressimaksed arvutatakse kaks tööpäeva enne eelmist maksetähtaega kehtinud asjakohase EURIBORi/BBSYi/LIBORi/CDORi põhjal kogu algselt määratud põhisummajäägilt.

2) Kui põhisumma makstakse tagasi võrdsete osamaksetena, kasutatakse järgmise intressimakse arvutamiseks põhisumma jäägilt asjaomasele vääringule ja tagasimaksete sagedusele vastavat EURIBORi/BBSYi/LIBORit/CDORi, mis kehtis kaks tööpäeva enne laenu väljavõtmise kuupäeva ja enne iga maksekuupäeva.

c) Kui riiklikku finantseerimistoetust antakse ujuva intressimääraga laenudeks, võivad ostjad/laenuvõtjad vahetada ujuva intressimäära fikseeritud intressimäära vastu, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) see võimalus piirdub ainult vahetustehingute intressimäärale üleminekuga;

2) vahetamisvõimalust saab kasutada taotluse esitamisel ja ainult üks kord ning sellest tuleb teatada, viidates aruandlusvormile, mis saadeti algselt sekretariaadile vastavalt käesoleva sektorileppe punktile 24.

a) vahetustehingu intressimäär, mis on seotud riiklikult toetatava ekspordikrediidi asjaomase vääringuga ja tagasimaksetähtajaga, mis on võrdne kahe lähima võimaliku aastase perioodi interpoleeritud intressimääraga laenu kaalutud keskmise tähtaja jooksul. Intressimäär kehtestatakse kaks tööpäeva enne igat laenu väljavõtmise kuupäeva;

b) turuintressi viitemäär, mis on määratud käesoleva liite punktide 3–7 sätete alusel,

a) Turuintressi viitemäär kehtestatakse käesoleva sektorileppe punktis 9 käsitletud igale nõuetele vastavale vääringule ning see arvutatakse, lisades 120 baaspunkti suuruse kindla marginaali ühele järgmistest kolmest tootlusest (põhiintressimäärad):

1) kuni üheksa-aastase tagasimaksetähtaja puhul viieaastaste riigivõlakirjade tootlus;

2) üle üheksa-aastase ja kuni 12aastase tagasimaksetähtaja puhul seitsmeaastaste riigivõlakirjade tootlus või

3) üle 12aastase ja kuni 15aastase tagasimaksetähtaja puhul üheksa-aastaste riigivõlakirjade tootlus.

b) Turuintressi viitemäär arvutatakse kord kuus eelmise kuu andmete alusel ja sellest teavitatakse sekretariaati hiljemalt viis päeva pärast iga kuu lõppu. Seejärel teavitab sekretariaat kohaldatavatest määradest viivitamata kõiki osalisi ja teeb need avalikkusele kättesaadavaks. Turuintressi viitemäär hakkab kehtima iga kuu 15. kuupäeval.

c) Osaline või mitteosaline võib taotleda turuintressi viitemäära kindlaksmääramist mitteosaleja vääringus. Huvitatud mitteosalisega konsulteerides võib osaline või sekretariaat kõnealuse mitteosalise nimel teha ettepaneku turuintressi viitemäära arvutamiseks selles vääringus, rakendades käesoleva lisa punktides 28–33 sätestatud ühisseisukoha menetlust.

a) Turuintressi viitemäära säilitamine: tehingu suhtes kohaldatavat turuintressimäära ei säilitata kauem kui kuus kuud alates selle valimisest kuni krediidilepingu kuupäevani (ekspordilepingu kuupäev või sellele järgnev kohaldamiskuupäev). Kui krediidilepingut sellel ajavahemikul ei sõlmita ja turuintressi viitemäär määratakse uuesti veel kuueks kuuks, kehtestatakse uus turuintressi viitemäär uuesti määramise kuupäeval kehtinud viitemäära alusel.

b) Pärast krediidilepingu kuupäeva kohaldatakse turuintressi viitemäära laenu väljavõtmisperioodide suhtes, mis ei ületa kuut kuud. Laenu kuuekuulise väljavõtmisperioodi lõppedes kehtestatakse uus turuintressi viitemäär järgmiseks kuueks kuuks; uus turuintressi viitemäär on see viitemäär, mis kehtis järgmise kuuekuulise perioodi esimesel päeval, ning see ei tohi olla väiksem kui algselt valitud turuintressi viitemäär (toimingut korratakse iga järgneva kuuekuulise väljavõtmisperioodi puhul).

a) Kolme kuu LIBORi võrdlusmarginaal arvutatakse kord kuus kooskõlas alapunktiga b selliste andmete alusel, millest on sekretariaati teavitatud alapunkti c kohaselt, ja see jõustub iga kuu 15. kuupäeval. Sekretariaat teavitab arvutatud võrdlusmarginaalist kõiki osalisi ja teeb selle avalikult kättesaadavaks.

b) Kolme kuu LIBORi võrdlusmarginaal on intressimäär, mis võrdub järgmisi näitajaid ületavate marginaalide madalaima 50 % keskmisega: i) kolme kuu LIBOR, mida arvestatakse ujuva intressimääraga tehingutelt, ja ii) kolme kuu LIBOR, mida on interpoleeritud, vahetades fikseeritud intressimääraga antud laenu sellise ujuva intressimääraga laenu vastu, mis on võrdne fikseeritud intressimääraga tehingutelt või kapitaliturupõhistelt emissioonidelt arvestatava intressimääraga. Mõlemal juhul peavad asjaomaste osaliste esitatud igakuistes võrdlusmarginaali aruannetes esitatud marginaalid olema eespool alapunktis a sätestatud jõustumiskuupäevale eelnenud kolme täiskalendrikuu marginaalid. Tehingud/laenud, mida kasutatakse võrdlusmarginaali arvutamiseks, peavad vastama järgmistele tingimustele:

1) 100 % tingimusteta tagatisega USA dollarites vääringustatud tehingud ning

2) riiklik toetus, mida seoses õhusõidukitega anti väärtuses vähemalt 35 miljonit USA dollarit (või samaväärses summas mõnes muus nõuetele vastavas vääringus).

c) Osalised teatavad marginaali siis, kui see saab teatavaks, ja kõnealune marginaal jääb osalise võrdlusmarginaali aruandesse kolmeks täiskalendrikuuks. Mitme hindamisega üksiktehingute puhul ei ole järgnevaid hindamisi vaja kohandada tehingujärgsete teatega.

d) Osalised teatavad tehingutest selle kuupäeva seisuga, mil pikaajaline marginaal realiseeritakse. Panga volituse alusel tehtud tehingute (kaasa arvatud PEFCO) puhul on marginaali realiseerimise kuupäev kõige varasem võimalik järgmistest variantidest: i) lõpliku kulukohustuse võtmine osalise poolt, ii) kohustusejärgse marginaali kehtestamine, iii) laenu väljavõtmine ja iv) pikaajalise marginaali kehtestamine pärast laenu väljavõtmist. Kui sama panga volituse alusel võetakse laenu sama marginaali alusel välja mitu korda, esitatakse teade ainult esimese õhusõiduki kohta. Kapitaliturupõhiste emissioonidega finantseeritavate laenude puhul on marginaali realiseerimise kuupäev pikaajalise intressimäära kehtestamise kuupäev, mis on tavaliselt võlakirjade emiteerimise kuupäev. Kui sama võlakirja ja sama marginaali alusel võetakse laenu välja mitu korda, esitatakse teade ainult esimese õhusõiduki kohta.

e) Kolme kuu LIBORi võrdlusmarginaali kohaldatakse ujuva intressimääraga tehingu suhtes ja see määratakse kindlaks lõpliku kulukohustuse võtmise ajal.

f) Fikseeritud intressimääraga tehingute puhul määratakse tehingutele kohaldatav võrdlusmarginaal kindlaks, vahetades kolme kuu LIBORi võrdlusmarginaali samaväärseks intressivaheks, mis ületab kohaldatavat fikseeritud intressimäära, nagu see on kindlaks määratud vastavalt käesoleva liite punktile 2. Võrdlusmarginaal määratakse kindlaks lõpliku kulukohustuse võtmise kuupäeval ja sätestatakse selle kuupäeva seisuga.

g) Osalised jälgivad võrdlusmarginaali ja vaatavad selle määramise korra läbi mõne osalise palvel.

1. Teavitav riik

2. Teatamise kuupäev

3. Teate esitava asutuse/ameti nimi

4. Identifitseerimisnumber

5. Ostja nimi ja riik

6. Laenuvõtja nimi ja riik

7. Garandi nimi ja riik

8. Ostja/laenuvõtja/garandi staatus, näiteks riiklik, erapank, muu eraettevõte

9. Ostja/laenuvõtja/garandi riski liigitus

10. Millises vormis riiklikku toetust antakse, näiteks täiemahuline garantii, riiklik finantseerimistoetus?

11. Kui antakse riiklikku finantseerimistoetust, siis kas see on otsekrediit/refinantseerimine või intressitoetus?

12. Toetatava tehingu kirjeldus, sh tootja, õhusõiduki mudel ja number; märge selle kohta, kas tehing kuulub käesoleva sektorileppe punkti 39 alapunktis a või b kirjeldatud üleminekukorra alla.

13. Lõpliku kohustuse kuupäev

14. Krediidi vääring

15. Krediidisumma kooskõlas järgmise skaalaga miljonites USA dollarites:

16. Riikliku toetuse osakaal

17. Tagasimaksetähtaeg

18. Tagasimakseprofiil ja sagedus, sh vajaduse korral kaalutud keskmine laenutähtaeg

19. Krediiditähtaja alguse ja põhisumma esimese tagasimakse vaheline aeg

20. Intressimäärad:

— kohaldatavad miinimumintressimäärad

— kohaldatav võrdlusmarginaal

21. Kogu preemia, mida võetakse kas:

— ettemaksetena (protsent krediidisummast) või

— riskimarginaalidena (kohaldatavat intressimäära ületavad baaspunktid aasta kohta).

— Vajaduse korral tooge eraldi välja 15 % suurune lisamaks, mida kohaldatakse II liite punkti 20 alapunkti b alusel.

22. Otsekrediteerimise/-finantseerimise korral tasud, mida võetakse:

— lepingu-/tehingutasudena

— kohustuse võtmise/garantiipreemia hoidmise tasuna

— haldustasuna

23. Garantiipreemia hoidmise aeg

24. Täiemahulise garantii korral garantiipreemia hoidmise tasud

25. Tehingu struktureerimistingimused: riske maandavad vähendavad tegurid / kohaldatav garantiipreemia lisamaks

26. Vajaduse korral märge Kaplinna konventsiooni mõju kohta kohaldatavale garantiipreemia määrale

a) Käesolevas sektorileppes sätestatakse finantseerimistingimused, mida kohaldatakse sellise riiklikult toetatava ekspordikrediidi suhtes, mis on seotud sektorileppe I liites loetletud toetuskõlblike sektorite lepingutega:

1) täielike taastuvenergiajaamade või nende osade ekspordiks, kaasa arvatud kõik koostisosad, seadmed, vahendid ja teenused (sealhulgas töötajate koolitamine), mida on otseselt vaja selliste jaamade ehitamiseks ja kasutuselevõtuks;

2) olemasolevate taastuvenergiajaamade moderniseerimiseks, kui jaama kasutusiga pikeneb tõenäoliselt vähemalt määratava tagasimakseperioodi võrra. Kui see kriteerium on täitmata, kohaldatakse kokkuleppe tingimusi.

b) Käesolevat sektorilepet ei kohaldata selliste väljaspool energiajaama krundi piire asuvate objektide suhtes, mille eest vastutab tavaliselt ostja, täpsemalt veevarustus, mis ei ole energiatootmisjaamaga otseselt ühendatud; kulud, mis on seotud maaparanduse, teede, ehituslinnakute, elektriliinide ja jaotlatega, ning kulud, mis tulenevad ametlikust heakskiitmise korrast ostja riigis (nt krundikasutusluba, ehitusluba), välja arvatud:

1) juhul, kui jaotla ja energiajaama ostja on üks ja sama isik ning leping sõlmitakse seoses kõnealuse energia algse jaotlaga, ei tohi algse jaotla tingimused olla soodsamad kui taastuvenergiajaama tingimused, ning

2) tingimused, mida kohaldatakse alajaamade, transformaatorite ja vähemalt 60 kV pingega ülekandeliinide suhtes, mis asuvad väljaspool taastuvenergiajaama krundi piire, ei tohi olla soodsamad kui taastuvenergiajaama tingimused.

a) Käesolevas sektorileppes sätestatakse finantseerimistingimused, mida kohaldatakse sellise riiklikult toetatava ekspordikrediidi suhtes, mis on seotud sektorileppe II liites nimetatud sektorilepetega. Sektorite loendit ja vajaduse korral vastavaid tehnoloogiaga mitteseotud tulemuslikkuse kriteeriume, mida on kasutatud projekti toetuskõlblikkuse kindlakstegemiseks, võib aja möödudes muuta kooskõlas käesoleva sektorileppe punktis 12 esitatud läbivaatamist käsitlevate sätetega.

b) Sellised lepingud on seotud täielike projektide või nende osade ekspordiga, kaasa arvatud kõik koostisosad, seadmed, vahendid ja teenused (sealhulgas töötajate koolitamine), mida on otseselt vaja kindlakstehtava projekti ehitamiseks ja kasutuselevõtuks, järgmistel tingimusel:

1) projekti tulemusel on CO2-heide või CO2-ekvivalent väike või võrdub nulliga ja/või energiatõhusus suur;

2) projekt peaks olema kavandatud nii, et see vastaks vähemalt II liites sätestatud heitenormidele, ning

3) sätestatud tingimusi laiendatakse ainult projekti käigus ettetulevate konkreetsete finantsraskuste lahendamiseks ja need põhinevad iga projekti rahalistel vajadustel ning konkreetsetel turutingimustel.

a) Käesolevas sektorileppes sätestatakse finantseerimistingimused, mida kohaldatakse sellise riiklikult toetatava ekspordikrediidi suhtes, mis on seotud käesoleva sektorileppe III liite tingimustele vastavate projektide lepingutega.

b) Sellised lepingud on seotud täielike projektide või nende osade ekspordiga, kaasa arvatud kõik koostisosad, seadmed, vahendid ja teenused (sealhulgas töötajate koolitamine), mida on otseselt vaja kindlakstehtava projekti teostamiseks ja kasutuselevõtuks, järgmistel tingimusel:

1) III liites sätestatud tingimused on täidetud;

2) sätestatud tingimusi laiendatakse ainult projekti käigus ettetulevate konkreetsete finantsraskuste lahendamiseks ja need põhinevad iga projekti rahalistel vajadustel ning konkreetsetel turutingimustel.

c) Käesolevat sektorilepet kohaldatakse olemasolevate projektide moderniseerimiseks, et võtta arvesse kohandamisvajadusi juhtudel, kui projekti kasutusiga pikeneb tõenäoliselt vähemalt määratava tagasimakseperioodi võrra. Kui see kriteerium on täitmata, kohaldatakse kokkuleppe tingimusi.

a) taristu omavalitsusüksuste, sh kodumajapidamiste ja väikeettevõtete varustamiseks joogiveega, st vee puhastamine joogivee saamiseks ja jaotusvõrk (sealhulgas lekketõrje);

b) reovee kogumis- ja käitlemisrajatised, st kodumajapidamiste ja tööstuse reovee ja kanalisatsioonijääkide kogumine ja käitlemine, sealhulgas kõnealuse tegevusega seotud protsessid vee korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks ning sette käitlemiseks;

c) selliste rajatise moderniseerimine, kui jaama kasutusiga pikeneb tõenäoliselt vähemalt määratava tagasimakseperioodi võrra. Kui see kriteerium on täitmata, kohaldatakse kokkuleppe tingimusi.

a) I liites loetletud sektorite ja käesoleva sektorileppe punktis 4 määratletud veeprojektidega seotud lepingute puhul on riiklikult toetatava ekspordikrediidi pikim tagasimaksetähtaeg 18 aastat.

b) II liites loetletud projektiklassidega seotud lepingute puhul, mille väärtus on vähemalt 10 miljonit SDRi, on riiklikult toetatava ekspordikrediidi pikim tagasimaksetähtaeg sätestatud järgmiselt:

1) projektiklassi A lepingud: 18 aastat;

2) projektiklasside B ja C lepingud: 15 aastat.

c) II liites loetletud projektiklassidega seotud lepingute puhul, mille väärtus on alla 10 miljoni SDRi, on riiklikult toetatava ekspordikrediidi pikim tagasimaksetähtaeg sätestatud järgmiselt:

1) kokkuleppe punktis 11 määratletud I kategooria riikide puhul on pikim tagasimaksetähtaeg viis aastat, kuid käesoleva sektorileppe punktis 10 sätestatud eelteatamise menetluse järgimisel on võimalik kokku leppida kuni kaheksa ja poole aasta pikkuses tähtajas;

2) II kategooria riikide puhul on pikim tagasimaksetähtaeg kümme aastat;

3) ilma et see piiraks eespool esitatud alapunktide 1 ja 2 kohaldamist, on kokkuleppe punktis 13 määratletud mitte-tuumaelektrijaamade puhul pikim tagasimaksetähtaeg 12 aastat.

d) III liite kohaselt toetatavate projektidega seotud lepingute puhul, mille väärtus on vähemalt 10 miljonit SDRi, on riiklikult toetatava ekspordikrediidi pikim tagasimaksetähtaeg 15 aastat.

a) Osalised kohaldavad põhisumma tagasimaksmise ja intressi maksmise suhtes allpool alapunktides 1 või 2 sätestatud korda:

1) põhisumma makstakse tagasi võrdsete osamaksetena;

2) põhisumma tagasimaksmine kombinatsioonis intressi maksmisega toimub võrdsete osamaksetena.

b) Põhisumma makstakse tagasi ja intresse makstakse vähemalt iga kuue kuu järel, kusjuures põhisumma ja intressi esimene osamakse tuleb teha hiljemalt kuus kuud pärast krediiditähtaja algust.

c) Erakorralisel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhul võib riiklikku toetust anda muudel tingimustel, kui on sätestatud eespool punktides a ja b. Kõnealuse toetuse andmist selgitatakse tasakaalustamatusega võlgnikule kättesaadavate rahaliste vahendite ajastuses ning võrdse, kord poolaastas toimuva tagasimaksmise graafiku alusel saadaoleva võlateeninduse profiiliga ning see peab vastama järgmistele kriteeriumidele:

1) ükski põhisumma üksik tagasimakse või põhisumma tagasimaksete jada kuuekuulise perioodi jooksul ei tohi ületada 25 % krediidi põhisummast;

2) põhisumma tagasimaksmine toimub mitte harvem kui iga 12 kuu järel. Põhisumma esimene tagasimakse sooritatakse hiljemalt 18 kuud pärast krediiditähtaja algust ja vähemalt 2 % krediidi põhisummast peab olema tagasi makstud 18 kuud pärast krediiditähtaja algust;

3) intressi makstakse mitte harvem kui iga 12 kuu järel ja esimene intressimakse tehakse hiljemalt kuus kuud pärast krediiditähtaja algust;

4) keskmine kaalutud tagasimakseperiood ei tohi olla pikem kui 60 % pikimast lubatavast tähtajast.

d) Pärast krediiditähtaja algust tasumisele kuuluvat intressi ei kapitaliseerita.

a) Sellise riiklikult toetatava ekspordikrediidi korral, mis on seotud lepingutega, mille väärtus on vähemalt 10 miljonit SDRi, ei ületa riiklik toetus kohalike kulude katteks 30 % ekspordilepingu väärtusest.

b) Riiklikult toetatava ekspordikrediidi korral, mis on seotud lepingutega, mille väärtus on alla 10 miljoni SDRi:

1) käesoleva sektorileppe I liites loetletud sektorite puhul ei ületa riiklik toetus kohalike kulude katteks 45 % ekspordilepingu väärtusest;

2) II liites loetletud sektorite ja käesoleva sektorileppe punktis 4 määratletud veeprojektide puhul ei ületa riiklik toetus kohalike kulude katteks 30 % ekspordilepingu väärtusest.

c) Kui riiklik toetus kohalike kulude katteks ületab 15 % ekspordilepingu väärtusest, tuleb sellisest riiklikust toetusest eelnevalt teatada kooskõlas käesoleva sektorileppe punktiga 10, täpsustades toetatavate kohalike kulude laadi.

a) Osaline, kes kavatseb anda toetust kooskõlas käesoleva sektorileppe sätetega, teatab sellest enne nõusoleku andmist vähemalt kümme kalendripäeva ette kooskõlas:

1) kokkulepe punktiga 48, kui toetust laiendatakse vastavalt käesoleva sektorileppe punktidele 1, 2 või 4;

2) kokkulepe punktiga 47, kui toetust laiendatakse vastavalt käesoleva sektorileppe punktile 3.

b) Käesoleva sektorileppe II liites loetletud projektiklassidesse kuuluvate projektide puhul sisaldab selline teade projekti põhjalikumat kirjeldust näitamaks, kuidas projekt vastab toetuse kriteeriumidele, mis on sätestatud käesoleva sektorileppe punkti 2 alapunktis b.

c) Kooskõlas käesoleva sektorileppe III liitega toetatavate projektide puhul sisaldab selline teade:

1) projekti põhjalikumat kirjeldust näitamaks, kuidas projekt vastab toetuse kriteeriumidele, mis on sätestatud käesoleva sektorileppe punkti 3 alapunktis b, ja

2) juurdepääsu III liites nõutud sõltumatu kolmanda isiku poolt tehtud läbivaatamise tulemustele.

d) Ilma et see piiraks käesoleva punkti alapunkti a punkti 1 kohaldamist, kui teate saatnud osaline kavatseb anda toetust tagasimaksetähtajaga, mis on pikem kui 15 aastat ja/või kooskõlas käesoleva sektorileppe punkti 6 alapunktiga c, teatab ta sellest enne nõusoleku andmist kooskõlas kokkuleppe punktiga 47 vähemalt kümme kalendripäeva ette.

e) Osaline teatab kõigile teistele osalistele oma lõplikust otsusest pärast arutelu, et hõlbustada saadud kogemuste läbivaatamist.

a) tähtajaga korrigeeritud riskipreemia;

b) tingimused vähe saastavatele / suure energiatõhususega fossiilkütuseid kasutavatele elektrijaamadele, sh süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise valmiduse määratlus;

c) netonullenergiahooned;

d) kütuselemendiga seotud projektid.

a) Sekretariaat annab käesoleva sektorileppe rakendamisest aru kord aastas.

b) Osalised vaatavad korrapäraselt ning hiljemalt 2017. aasta lõpuks läbi käesoleva sektorileppe reguleerimisala ja sätted.

c) Käesoleva sektorileppe II liide vaadatakse läbi korrapäraste ajavahemike järel, sh osalise taotluse korral, et hinnata, kas kõnealusesse liitesse tuleks lisada või sellest eemaldada mõni projektiklass ja/või -liik või kas tuleks muuta mõnd künnist. Ettepanekuid uute projektiklasside ja/või -liikide kohta toetatakse teabega selle kohta, kuidas sellisesse klassi/liiki kuuluvad projektid peaksid täitma punkti 2 alapunktis b sätestatud tingimusi, ja need järgivad käesoleva sektorileppe IV liites sätestatud metoodikat.

d) Osalised vaatavad käesoleva sektorileppe III liite läbi hiljemalt 30. juuniks 2018, et hinnata kliimamuutustega kohanemise ja turutingimustega seotud rahvusvahelisi algatusi ning teavitamise protsessi tulemusena saadud kogemusi eesmärgiga määrata kindlaks, kas mõisteid ning projektidele kehtestatud kriteeriume ja tingimusi tuleks säilitada ja/või muuta.

e) Pärast 31. detsembrit 2018 kaotavad III liites sätestatud tingimused kehtivuse, kui osalised ei lepi kokku teisiti.

a) tuuleenergia ( 31 );

b) geotermiline energia;

c) tõusu ja mõõna energia;

d) lainete energia;

e) osmootne energia;

f) fotogalvaaniline päikeseenergia;

g) päikese soojusenergia;

h) ookeanide soojusenergia;

i) bioenergia: kõik jätkusuutlikud prügilagaasil, reoveekäitlusrajatise gaasil, biogaasienergial või biomassist saadud kütusel põhinevad energiarajatised. Biomass – põllumajanduslikust tootmisest (kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained), metsatööstusest ja sellega seotud tootmisest pärit toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev fraktsioon ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon;

j) hüdroenergia;

k) energiatõhusus taastuvate energiaallikatega seotud projektides.

a) kliimamuutustega kohanemine on projekti põhieesmärk, mida kirjeldatakse ja selgitatakse projektiplaanis ja projekti dokumentatsioonis selgesõnaliselt kui projekti ülesehituse seisukohast põhilist elementi;

b) projektitaotlus sisaldab kliimamuutustega seonduvate spetsiifiliste ja asjaomaste ohtude ja haavatavuse analüüsi ja kindlaksmääramist ning teavet, kuidas pakutud meetmed või tehnoloogialahendused neid ohte või selliseid haavatavusprobleeme otseselt lahendavad;

c) sõltumatu kolmas isik vaatab projekti läbi kas eraldi või lahutamatu osana projektiplaanist ning läbivaatamise tulemused tehakse avalikuks näiteks riikliku asutuse veebisaidil. Läbivaatamises hinnatakse kliimamuutustega seonduvaid spetsiifilisi ja asjaomaseid ohtusid ja haavatavusprobleeme ja seda, kuidas projektis välja pakutud meetmed nendega otseselt tegelevad;

d) projekti kasulik eluiga ületab 15 aastat.

a) hinnang projektiklassi või -liigi otsese panuse kohta kliimamuutuste leevendamisse, sh sektori tulemuste võrdlus, mille aluseks on mõõdetavad andmed CO2-heite või CO2-ekvivalendi ja/või suure energiatõhususe kohta, ning tavapärased ja kasutuses olevad uued tehnoloogilised lähenemisviisid; selline võrdlus peab alati põhinema kvantitatiivsetel näitajatel, nagu heite vähenemine ühe tooteühiku kohta;

b) esitatud sektori projektiklassi või -liigi tehniliste ja heitenormide kirjeldus, sh teave kõikide asjakohaste olemasolevate parimate võimalike tehnikate kohta; vajaduse korral selgitatakse kirjelduses, kuidas tehnoloogia täiendab olemasolevat parimat võimalikku tehnikat;

c) esitatud projektiklassi või -liigi rahaliste takistuste kirjeldus, sh kõik finantsvajadused ja turutingimused ning selliste käesoleva sektorileppe sätete väljatoomine, mille alusel oleks selliseid projekte võimalik teostada.

a) Käesoleva sektorileppe kohaldamisalasse kuuluvate lepingute puhul on riiklikult toetatava ekspordikrediidi pikim tagasimaksetähtaeg sätestatud järgmiselt:

1) kokkuleppe punktis 11 määratletud I kategooria riikide puhul 12 aastat;

2) kokkuleppe punktis 11 määratletud II kategooria riikide puhul 14 aastat.

b) Eespool alapunktis a sätestatud tagasimaksetähtaja nõuetele vastamiseks kohaldatakse järgmisi tingimusi:

1) tehinguga hõlmatud lepingute koguväärtus on suurem kui 10 miljonit SDRi ning

2) tagasimaksetähtaeg ei ületa rahastatavate raudteetaristu varade kasulikku eluiga ning

3) I kategooria riikides toimuvate tehingute puhul hõlmab tehing järgmist / seda iseloomustavad järgmised jooned:

— osalemine laenusündikaadis eraõiguslike finantseerimisasutustega, kes ei saa riiklikku ekspordikrediidi toetust, milles:

—

— mis tahes riikliku toetuse garantiipreemiamäärad, mis ei löö alla saadaolevat eraturu finantseerimist ning on kooskõlas vastavate määradega, mida kohaldavad teised sündikaadis osalevad eraõiguslikud finantseerimisasutused.

c) Osaline võib taotleda loobumist eespool alapunkti b alapunktis 3 esitatud tingimustest ühisseisukoha kasutamise kaudu kooskõlas kokkuleppe punktidega 58 ja 63. Sel juhul esitab ühisseisukoha ettepaneku teinud osaline kas ühisseisukoha ettepanekus või igas seejärel teatatud üksikus tehingus ammendava selgituse toetuse kohta, kaasa arvatud konkreetsed andmed hinna kohta ja eespool alapunkti b alapunktis 3 esitatud tingimustest loobumise põhjenduse.

a) I kategooria riikides toimuvate tehingute puhul kuus ja veerand aastat ning

b) II kategooria riikides toimuvate tehingute puhul seitse ja veerand aastat.

a) tagasimaksetähtajal kuni 12 aastat (kaasa arvatud) asjakohast turuintressi viitemäära (CIRR), mis on arvutatud vastavalt kokkuleppe punktile 20;

b) pikema kui 12aastase tagasimaksetähtaja korral kohaldatakse kõigi vääringute puhul asjakohast turuintressi viitemäära (CIRR), mis on arvutatud vastavalt kokkuleppe punktile 20 ning mida suurendatakse iga vääringu puhul 20 baaspunkti võrra.

a) Kooskõlas kokkulepe punktiga 47 teatab osaline enne nõusoleku andmist vähemalt kümme kalendripäeva ette, kui ta kavatseb anda toetust I kategooria riigis toimuva tehingu jaoks. Selline teade sisaldab ammendavat selgitust riikliku toetuse kohta, kaasa arvatud konkreetsed andmed hinna kohta.

b) Kooskõlas kokkulepe punktiga 48 teatab osaline enne nõusoleku andmist vähemalt kümme kalendripäeva ette, kui ta kavatseb anda toetust:

1) II kategooria riikides toimuva tehingu jaoks või

2) tehingu jaoks, mida toetatakse kooskõlas käesoleva sektorileppe punkti 2 alapunktis c sätestatud ühisseisukohaga. Sellise eelteate võib esitada samaaegselt ühisseisukoha ettepanekuga, eeldusel et ühisseisukoht kiidetakse heaks.

a) Sekretariaat annab käesoleva sektorileppe rakendamisest aru kord aastas.

b) Pärast 31. detsembrit 2017 ja kui alapunktist c ei tulene teisiti, asendatakse käesoleva sektorileppe punkti 2 alapunkti b alapunkti 3 esimese taande alapunktis ii sätestatud nõue vähem kui 50 % sündikaadinõudega maksimaalselt 35 % sündikaadist, kui osalised ei lepi kokku teisiti.

c) Osalised vaatavad käesoleva sektorileppe läbi hiljemalt 30. juuniks 2017, et hinnata turutingimusi ja muid tegureid, et määrata kindlaks, kas sätestatud tingimusi tuleks säilitada ja/või muuta.

d) Pärast 31. detsembrit 2017 kaotavad käesolevas sektorileppes sätestatud tingimused kehtivuse, kui osalised ei lepi kokku teisiti.

a) Käesolevas sektorileppes sätestatakse finantseerimistingimused, mida kohaldatakse sellise riiklikult toetatava ekspordikrediidi suhtes, mis on seotud söepõhise elektritootmise projektidega

1) uute söepõhiste elektrijaamade või nende osade ekspordiks, võrgus ja tööstuses kasutamise jaoks, mis asuvad jaamades, kus ei ole süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise või süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise tehnoloogiat, kaasa arvatud kõik koostisosad, seadmed, vahendid ja teenused (sealhulgas töötajate koolitamine), mida on otseselt vaja selliste jaamade ehitamiseks ja kasutuselevõtuks; olemasoleva jaamale uue söepõhise elektritootmisüksuse lisamine loetakse uueks söepõhiseks elektrijaamaks;

2) olemasoleva söepõhise elektrijaama moderniseerimiseks või sellele seadmete tarnimiseks võrgus ja tööstuses kasutamise jaoks.

b) Käesolevat sektorilepet ei kohaldata selliste väljaspool söepõhise elektritootmise projekti krundi piire asuvate objektide suhtes, mille eest vastutab tavaliselt ostja, täpsemalt veevarustus, mis ei ole energiatootmisjaamaga otseselt ühendatud; kulud, mis on seotud maaparanduse, teede, ehituslinnakute, elektriliinide ja jaotlatega, ning kulud, mis tulenevad ametlikust heakskiitmise korrast ostja riigis (nt krundikasutusluba, ehitusluba), välja arvatud järgmised juhud:

1) kui jaotla ja energiajaama ostja on üks ja sama isik ning leping sõlmitakse seoses kõnealuse energia algse jaotlaga, ei tohi algse jaotla tingimused olla soodsamad kui söepõhise elektritootmise projekti tingimused, ning

2) tingimused, mida kohaldatakse alajaamade, transformaatorite ja vähemalt 100 kV pingega ülekandeliinide suhtes, mis asuvad väljaspool söepõhise elektrijaama projekti krundi piire, ei tohi olla soodsamad kui söepõhise elektrijaama projekti tingimused;

c) kui söepõhise elektritootmise projekt kuulub taastuvenergia, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ning veeprojektide sektorileppe kohaldamisalasse ja vastab kõnealuse leppe II liite tingimustele, siis kohaldatakse sellise projekti suhtes finants- ja muid tingimusi, mis on sätestatud kõnealuses sektorileppes.

a) Käesoleva sektorileppe punkti 1 lõike a alapunkti 1 kohaldamisalasse kuuluvate lepingute puhul on riiklikult toetatava kaupadele ja teenustele antava ekspordikrediidi pikim tagasimaksetähtaeg sätestatud tabeli 1 kohaselt.

b) Eespool esitatud tabeli 1 rakendamisel:

1) mittekriitiliste toetuskõlblike üksuste puhul piirdub riiklik toetus kahe koos paikneva üksusega vastavas jaamas, mille ülesseatud koguvõimsus ei ületa 500 MW, välja arvatud juhul, kui kõnealuse sektorileppe punkti 4 alapunkti b alapunktis 1 osutatud alternatiivide analüüsis käsitletakse suurema energiatõhususkategooriaga suuremat üksust ning näidatakse, et selline lähenemisviis ei ole elujõuline; sel juhul piirdub riiklik toetus kahe üksusega, mille ülesseatud koguvõimsus ei ületa 600 MW;

2) superkriitiliste toetuskõlblike üksuste puhul piirdub riiklik toetus kahe koos paikneva üksusega vastavas jaamas, välja arvatud juhul, kui kõnealuse sektorileppe punkti 4 alapunkti b alapunktis 1 osutatud alternatiivide analüüsis käsitletakse võimalust saavutada samasugune tõhusus ühe või kahe suurema üksusega ning näidatakse, et selline lähenemisviis ei ole elujõuline;

3) IDA-toetuskõlblikus riigid on riigid, mis on kõlblikud saama toetust Rahvusvaheliselt Arenguassotsiatsioonilt (IDA) (sealhulgas nn ainult IDA ja IDA segu riigid) hetkel, kui vastav täidetud ekspordikrediidi taotlus saadakse.

c) Käesoleva sektorileppe punkti 2 alapunkti a alapunkti 1 kohaldamisalasse kuuluvate lepingute puhul määratakse riiklikult toetatava kaupadele ja teenustele antava ekspordikrediidi pikim tagasimaksetähtaeg kindlaks kokkuleppe artikliga 12.

d) Projektide rahastamise tehingud on käesoleva sektorileppega hõlmatud kaupade ja teenustega tehtavad tehingud, mis vastavad ka VII lisa I liites sätestatud kriteeriumidele. Selliste tehingute puhul kohaldab osaline, kes kohaldab käesoleva sektorileppe tabelis 1 lubatud asjaomaseid tagasimaksetähtaegu, ka muid VII lisas sätestatud tingimusi, võttes arvesse käesoleva sektorileppe punkti 3.

a) Vastavalt allpool esitatud punkti b sätetele toimub põhisumma ja intresside tagasimaksmine:

1) kooskõlas kokkuleppe punktiga 14 või

2) käesoleva sektorileppega hõlmatud kaupade ja teenustega tehtavad tehingute puhul, mis vastavad ka VII lisa I liite kriteeriumidele, kooskõlas kõnealuse lisa punktiga 3.

b) Toetatav keskmine kaalutud tagasimakseperiood ei tohi olla pikem kui pool tagasimakseperioodi pluss üks kvartal.

a) Kooskõlas kokkuleppe punktiga 48 teatab osaline enne nõusoleku andmist vähemalt kümme kalendripäeva ette, kui ta kavatseb anda toetust kooskõlas käesoleva sektorileppe sätetega.

b) Selline teade:

1) näitab, et on hinnatud vähem süsinikdioksiidi tekitavaid alternatiivseid energiaallikaid ning et sellised alternatiivid ei ole tõendatult elujõulised, ja

2) sisaldab tõendeid, et projekt on kooskõlas vastuvõtva riigi riikliku energiapoliitikaga ning kliimamuutuste leevendamise poliitika ja strateegiaga, mida toetab sihipärane poliitika, et suurendada taastuvate energiaallikate kasutamist ja/või energiatõhusust;

3) projektide puhul, mis vastavad 2. joonealusele märkusele, selgitus selle kohta, kuidas projekt aitab lahendada kütteostuvõimetuse probleemi.

c) Osaline, kes teavitab tehingust osa „Projekti rahastamine” all kooskõlas käesoleva sektorileppe punkti 2 alapunktiga d, annab lisaks eespool sätestatud aruandlusnõuetele ka VII lisas nõutavat teavet.

a) Käesolev sektorilepe vaadatakse läbi hiljemalt 30. juuniks 2019 eesmärgiga veelgi tugevdada selle tingimusi teises etapis, mis algab hiljemalt 1. jaanuaril 2021, et edendada ühist eesmärki tegeleda kliimamuutuste küsimusega ja jätkata söepõhistele elektrijaamadele antava riikliku toetuse järkjärgulist vähendamist, sealhulgas eesmärgiga vähendada vähem tõhusate söepõhiste elektrijaamade kasutamist.

b) Läbivaatamisel võetakse arvesse järgmist:

1) kõige hiljutisemad kliimateadusalased aruanded ja selliste otsuste mõju, mis käsitlevad üleilmseid taristuinvesteeringuid ja mille eesmärk on tagada, et üleilmne soojenemine jääks alla 2 °C võrreldes industriaalajastule eelnenud ajajärgu temperatuuriga;

2) söepõhiste elektrijaamade tehnoloogia areng, sealhulgas integreeritud gaasistusseadmega kombitsükkel (IGCC);

3) süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogialahenduste kättesaadavus;

4) söepõhiste elektrijaamade tegevust reguleerivate raamistike areng nii eksportivates kui ka ostvates riikides;

5) turutingimuste areng eri riikides, sealhulgas mitmesuguste söepõhiste elektrijaamade tehnoloogialahenduste majanduslik teostatavus ja sellekohased kogemused;

6) ekspordikrediidi poliitika areng ja OECDsse mittekuuluvate riikide, eelkõige söepõhiste elektrijaamade peamiste ekspordiriikide tavad, pidades silmas olulist rolli, mida osalised võivad mängida OECDsse mittekuuluvate riikide osalemise julgustamisel, ning

7) kuidas praegune sektorilepe on mõjutanud kütteostuvõimetust ja elektrifitseerimise määra.

a) Käesolevas lisas sätestatakse tingimused, mida osalised võivad toetada 1. liites sätestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele vastavate projektide finantseerimise tehingute puhul.

b) Kui käesolevas lisas puudub vastav säte, kohaldatakse kokkuleppe tingimusi.

a) ükski põhisumma üksik tagasimakse või põhisumma tagasimaksete jada kuuekuulise perioodi jooksul ei tohi ületada 25 % krediidi põhisummast;

b) põhisumma esimene tagasimakse tehakse hiljemalt 24 kuud pärast krediiditähtaja algust ja vähemalt 2 % krediidi põhisummast peab olema tagasi makstud 24 kuud pärast krediiditähtaja algust;

c) intressi makstakse mitte harvem kui iga 12 kuu järel ja esimene intressimakse tehakse hiljemalt kuus kuud pärast krediiditähtaja algust;

d) keskmine kaalutud tagasimakseperiood ei tohi olla pikem kui seitse ja veerand aastat;

e) osaline teatab sellest ette kooskõlas käesoleva lisa punktiga 5.

a) kohaldavad nad kuni 12aastase (kaasa arvatud) tagasimaksetähtaja korral asjakohast turuintressi viitemäära (CIRR), mis on arvutatud vastavalt kokkuleppe punktile 20;

b) suurendatakse üle 12aastaste tagasimaksetähtaegade korral turuintressi viitemäära iga vääringu puhul 20 baaspunkti võrra.

a) teatava majandusüksuse finantseerimine nii, et laenuandja on nõus laenu tagasimaksmisega majandusüksuse rahavoogudest ja tuludest ning sellega, et laenu tagatiseks on majandusüksuse vara;

b) teatavaks projektiks asutatud sõltumatu (õiguslikult ja majanduslikult) äriühinguga tehtavate eksporditehingute finantseerimine seoses investeerimisega projektidesse, mis toodavad ise tulu;

c) asjakohane riskijagamine projekti osaliste, näiteks eraõiguslike või krediidikõlblike avalik-õiguslike osanike, eksportijate, võlausaldajate ja ostjate vahel, samuti piisava omakapitali olemasolu;

d) projekti rahavoost piisab kogu tagasimaksetähtaja vältel tegevuskulude ja võõrvahenditest tulenevate võlateeninduskulude katmiseks;

e) projekti tuludest arvatakse kõigepealt maha tegevus- ja võlateeninduskulud;

f) mitteriiklik ostja/laenuvõtja, kellel puudub riiklik tagasimaksegarantii (välja arvatud täitmisgarantiid, nt ostukohustuskokkulepped);

g) projekti tulul/varal on varadel põhinevad tagatised, nt loovutamiskohustused, pandid, tulukontod;

h) pärast projekti lõpuleviimist ei saada toetust eraosanike/-aktsionäride sponsoritelt/projekti sponsoritelt või saadakse sellist toetust piiratud ulatuses.

a) osalemine laenusündikaadis eraõiguslike finantseerimisasutustega, kes ei saa riiklikku ekspordikrediidi toetust, milles:

1) osaline on kogu laenuperioodi ajal pari passu staatusega vähemusosaleja ja

2) osaliste antav riiklik ekspordikrediidi toetus moodustab vähem kui 50 % sündikaadist.

b) Mis tahes riikliku toetuse garantiipreemiamäärad, mis ei löö alla saadaolevat eraturu finantseerimist ning on kooskõlas vastavate määradega, mida kohaldavad teised sündikaadis osalevad eraõiguslikud finantseerimisasutused.

1. Teavitav riik

2. Teavitamise kuupäev

3. Teate esitava asutuse/ameti nimi

4. Viitenumber

5. Esialgne teade või eelmise teate muudetud versioon (vajaduse korral muudetud versiooni number)

6. Osamakse number (vajaduse korral)

7. Krediidiliini viitenumber (vajaduse korral)

8. Kokkuleppe punkt(id), mille alusel teade esitatakse

9. Kohandatava teate viitenumber (vajaduse korral)

10. Kohandatava toetuse kirjeldus (vajaduse korral)

11. Sihtriik

1. Ostja riik

2. Ostja nimi

3. Ostja asukoht

4. Ostja staatus

5. Laenuvõtja riik (kui see erineb ostja omast)

6. Laenuvõtja nimi (kui see erineb ostja omast)

7. Laenuvõtja asukoht (kui see erineb ostja omast)

8. Laenuvõtja staatus (kui see erineb ostja omast)

9. Garandi riik (vajaduse korral)

10. Garandi nimi (vajaduse korral)

11. Garandi asukoht (vajaduse korral)

12. Garandi staatus (vajaduse korral)

1. Eksporditavate kaupade ja/või teenuste kirjeldus

2. Projekti kirjeldus (vajaduse korral)

3. Projekti asukoht (vajaduse korral)

4. Pakkumismenetluse lõpptähtaeg (vajaduse korral)

5. Krediidiliini aegumiskuupäev (vajaduse korral)

6. Toetatava(te) lepingu(te) väärtus tegeliku väärtusena (kõikide krediidiliinide ja projektide rahastamistehingute või üksikute vabatahtlike tehingute lõikes) või vastavalt järgmisele skaalale miljonites SDRides:

7. Lepingu(te) vääring

1. Krediidi väärtus; tegelik väärtus krediidiliinide ja projektide rahastamise tehingute või üksikute vabatahtlike tehingutega seotud teadete puhul või vastavalt SDR-skaalale

2. Krediidi vääring

3. Sissemakse (protsentidena toetatavate lepingute koguväärtusest)

4. Kohalikud kulud (protsentidena toetatavate lepingute koguväärtusest)

5. Krediiditähtaja algus ja viide punkti 10 kohaldatavale alapunktile

6. Tagasimakseperioodi kestus

7. Intressimäära baas

8. Intressimäär või -marginaal

1. Tagasimaksegraafik

2. Tagasimaksesagedus

3. Krediiditähtaja alguse ja põhisumma esimese tagasimakse vaheline aeg

4. Enne krediiditähtaja algust kapitaliseeritud intressi määr

5. Tagasimakseperioodi kaalutud keskmine pikkus

6. Selgitus toetuse mitteandmise põhjuse kohta kooskõlas punkti 14 alapunktidega a–c

1. Võlgniku riigi laenuriski liigitus

2. Võlgniku valitud ostja riskide kategooria

3. Väljamaksetähtaja pikkus

4. Riigi poliitilise (laenu)riski garantiimäär protsentides

5. Äririski (ostja riski) garantiimäär protsentides

6. Garantii kvaliteet (st standardtasemest madalam, standardtasemel, standardtasemest kõrgem)

7. Garantiipreemia alammäär võlgniku riigi laenuriski liigituse alusel ilma kolmanda isiku garantiita, mitmepoolse/piirkondlikku asutuse kaasamiseta, riskide maandamiseta ja/või ostja riski suurendavate teguriteta

8. Kohaldatav garantiipreemia alammäär

9. Tegelikult kohaldatav garantiipreemiamäär (väljendatuna garantiipreemia alammäära vormis protsendina põhisummast)

1. Akrediteeritud reitinguagentuuri välisvaluutareiting(ud) võlgniku/garandi suhtes

2. Akrediteeritud reitinguagentuuri välisvaluutareiting(ud) riigi suhtes

3. TCMB-mudeliga saadud vastav garantiipreemia alammäär, mis põhineb akrediteeritud reitinguagentuuri poolt võlgnikule/garandile antud parimal võimalikul välisvaluutareitingul

4. TCMB-mudeliga saadud vastav garantiipreemia alammäär, mis põhineb akrediteeritud reitinguagentuuri poolt riigile antud parimal võimalikul välisvaluutareitingul, kui võlgnikule/garandile pakutav laenuriski liigitus on võrdne akrediteeritud reitinguagentuuri poolt riigile antud parima võimaliku välisvaluutareitinguga või ületab seda

5. Kui võlgnikule/garandile pakutava laenuriski liigituse reiting on parem kui akrediteeritud reitinguagentuuri poolt antav parim võimalik reiting või kui see on võrdne akrediteeritud reitinguagentuuri poolt riigile antava parima võimaliku reitinguga või ületab seda, tuleb teates liigitust põhjendada

6. Sündikaatlaenu/garantii hinna määramisel selle metoodika üksikasjalik kirjeldus, mida kasutatakse garantiipreemia määramiseks koondhinna alusel

7. Laenude võrdlusaluste kasutamise korral selle metoodika üksikasjalik kirjeldus, mida kasutatakse garantiipreemia määramiseks koondhinna alusel

8. Nimeliste võlakirjade või krediidiriski vahetustehingute hinna määramiseks kasutatud metoodika üksikasjalik kirjeldus, üksikasjalik teave hinna asjakohasuse, sealhulgas selle kohta, kas hind on seotud tegeliku võlgniku või seotud üksusega, ning viimasel juhul kirjeldus sellest, kuidas on täidetud seotud üksuse kriteeriumid.

1. Võlgniku valitud ostja riskide kategooria

2. Akrediteeritud reitinguagentuuri välisvaluuta reiting(ud)

3. Põhjendus selle kohta, miks ostja riskide kategooria on parem kui reitinguagentuuri reiting

1. Riigi laenuriskide maandamiseks kasutatud meetmed

2. Kinnitus kõikide XIII lisas loetletud kriteeriumide täitmise kohta

3. Meetme 1 korral kohaldatav riigi laenuriskide liigitus, mis meetme abil saadakse

4. Meetme 2 korral:

— kasutatud kohalik vääring

— kohaldatud kohaliku vääringu tegur (LFC)

1. Kohaldatud ostja riski krediidikvaliteedi parandamise viis

2. Iga krediidikvaliteedi parandamisel kohaldatud krediidikvaliteedi parandamise tegur

3. Kohaldatav krediidikvaliteedi parandamise tegur kokku

1. Seotud abi vorm (st arenguabi või segakrediit või sidusfinantseerimine)

2. Seotud ja osaliselt sidumata abi finantseerimise üldine soodustustase, mis on arvutatud punkti 40 kohaselt

3. Soodustuse arvutamiseks kasutatav diferentseeritud diskontomäär

4. Sularahamaksete käsitlemine soodustustaseme arvutamisel

5. Krediidiliinide kasutamise piirangud

1. Järgmine teave:

— esimese intressimakse kuupäev, kui see on hilisem kui kuus kuud pärast krediiditähtaja algust,

— intressimaksete sagedus, kui see on harvem kui iga kuue kuu tagant.

1. Ekspordilepingu põhjalikum kirjeldus, st uus tuumaelektrijaam, olemasoleva tuumaelektrijaama moderniseerimine, tuumkütuse tarnimine ja rikastamine või kasutatud kütuse käitlemise pakkumine.

2. Põhisumma tagasimaksmine ja intressi maksmine vastavalt II lisa punkti 3 alapunkti a alapunktile 1, punkti 3 alapunkti a alapunktile 2 või punkti 3 alapunktile c.

3. Kui riiklikku toetust antakse vastavalt II lisa punkti 3 alapunktile c, tuleb esitada:

— tagasimaksegraafik,

— tagasimaksesagedus,

— krediiditähtaja alguse ja põhisumma esimese tagasimakse vaheline aeg,

— enne krediiditähtaja algust kapitaliseeritud intressi määr,

— tagasimakseperioodi kaalutud keskmine pikkus,

— selgitus toetuse mitteandmise põhjuse kohta kooskõlas II lisa punkti 3 alapunktidega a ja b.

4. Miinimumintressimäär, mida kohaldatakse kooskõlas II lisa punktiga 4.

1. Projekti põhjalikum kirjeldus:

— uus taastuvenergia- ja veetöötlusjaam või olemasoleva taastuvenergia- ja veetöötlusjaama moderniseerimine, sh IV lisa I liites loetletud konkreetne sektor; või

— kui tegemist on hüdroenergiaprojektiga, siis kas see on uus ulatuslik hüdroenergiaprojekt (IV lisa IV liite määratluse järgi), või

— IV lisa II liites loetletud projektiklassidesse kuuluvate projektide puhul selle tõendamine, kuidas projekt vastab toetuse kriteeriumidele, mis on sätestatud IV lisa punkti 2 alapunktis b, või

— kooskõlas IV lisa III liitega toetatavate projektide puhul:

—

2. Põhisumma tagasimaksegraafik ja intressi maksmine vastavalt IV lisa punkt 6 alapunkti a alapunktile 1, punkti 6 alapunkti a alapunktile 2 või punkti 6 alapunktile c.

3. Kui riiklikku toetust antakse vastavalt II lisa punkti 6 alapunktile c, esitatakse:

— tagasimaksegraafik,

— tagasimaksesagedus,

— krediiditähtaja alguse ja põhisumma esimese tagasimakse vaheline aeg,

— enne krediiditähtaja algust kapitaliseeritud intressi määr,

— tagasimakseperioodi kaalutud keskmine pikkus,

— selgitus toetuse mitteandmise põhjuse kohta kooskõlas IV lisa punkti 6 alapunktidega a ja b.

4. Miinimumintressimäär, mida kohaldatakse kooskõlas IV lisa punktiga 7.

1. Põhjalik selgitus antava riikliku toetuse tingimuste kohta, kaasa arvatud:

— selgitus, miks esitatakse raudteetaristu sektorileppe tingimused,

— kuidas pakutav tagasimaksetähtaeg ei ületa rahastatava raudteetaristu kasulikku eluiga.

2. I kategooria riikides toimuvate tehingute puhul:

— projekti võlasündikaadi kogusumma, mis hõlmab riiklikke ja eraõiguslikke laenauandjaid,

— eraõiguslike laenuandjate võlasündikaadi kogusumma,

— osaliste antava võlasündikaadi protsent,

— kinnitus selle kohta, et osaline osaleb laenusündikaadis eraõiguslike finantseerimisasutustega, kes ei saa riiklikku ekspordikrediidi toetust, ning et i) osaline on kogu laenuperioodi ajal pari passu staatusega vähemusosaleja ja ii) osaliste antav riiklik ekspordikrediidi toetus moodustab vähem kui 50 % sündikaadist,

— konkreetsed andmed hinna kohta, et selgitada, kuidas riiklikule toetusele kohaldatavad garantiipreemiamäärad ei löö alla saadaolevat eraturu finantseerimist ning on kooskõlas vastavate määradega, mida kohaldavad teised sündikaadis osalevad eraõiguslikud finantseerimisasutused.

1. Tõendab, et vähem süsinikdioksiidi tekitavate alternatiivsete energiaallikate hindamine on tehtud ning et sellised alternatiivid ei ole tõendatult elujõulised.

2. Sisaldab tõendeid selle kohta, et projekt on kooskõlas vastuvõtva riigi riikliku energiapoliitikaga ning kliimamuutuste leevendamise poliitika ja strateegiaga, mida toetab sihipärane poliitika, et suurendada taastuvate energiaallikate kasutamist ja/või energiatõhusust.

3. Projektide puhul, mis vastavad VI lisa 2. joonealusele märkusele, selgitus selle kohta, kuidas projekt aitab lahendada kütteostuvõimetuse probleemi.

1. Selgitus projekti finantseerimise tingimuste esitamise kohta

2. Lepingu väärtus „võtmed kätte” lepingu, allhankelepingute osakaalu jms lõikes

3. Projekti põhjalikum kirjeldus

4. Enne krediiditähtaja algust antava garantii tüüp

5. Poliitilise riskiga seotud garantii protsent enne krediiditähtaja algust

6. Kommertsriskiga seotud garantii protsent enne krediiditähtaja algust

7. Pärast krediiditähtaja algust antava garantii tüüp

8. Poliitilise riskiga seotud garantii protsent pärast krediiditähtaja algust

9. Kommertsriskiga seotud garantii protsent pärast krediiditähtaja algust

10. Ehitusperioodi pikkus (vajaduse korral)

11. Väljamaksetähtaja pikkus

12. Tagasimakseperioodi kaalutud keskmine pikkus

13. Tagasimaksegraafik

14. Tagasimaksesagedus

15. Krediiditähtaja alguse ja põhisumma esimese tagasimakse vaheline aeg

16. Krediidiperioodi keskpaigaks tagasimakstud põhisumma protsent

17. Enne krediiditähtaja algust kapitaliseeritud intressi määr

18. Muud ekspordikrediidi agentuurile laekunud tasud, nt kulukohustuste tasud (vabatahtlikud, välja arvatud suure sissetulekuga OECD-riikides asuvate ostjatega tehtavate tehingute puhul)

19. Garantiipreemiamäär (vabatahtlik, välja arvatud suure sissetulekuga OECD-riikides teostatavate projektide puhul)

20. Kinnitus (ja vajaduse korral selgitus) selle kohta, et tehing hõlmab järgmist või seda iseloomustab:

— teatava majandusüksuse finantseerimine nii, et laenuandja on nõus laenu tagasimaksmisega majandusüksuse rahavoogudest ja tuludest ning sellega, et laenu tagatiseks on majandusüksuse vara;

— teatavaks projektiks asutatud (õiguslikult ja majanduslikult) sõltumatu äriühinguga tehtavate eksporditehingute finantseerimine seoses investeerimisega projektidesse, mis toodavad ise tulu;

— asjakohane riskijagamine projekti osaliste, näiteks eraõiguslike või krediidikõlblike avalik-õiguslike osanike, eksportijate, võlausaldajate ja ostjate vahel, samuti piisava omakapitali olemasolu;

— projekti rahavoost piisab kogu tagasimaksetähtaja vältel tegevuskulude ja võõrvahenditest tulenevate võlateeninduskulude katmiseks;

— projekti tuludest arvatakse kõigepealt maha tegevus- ja võlateeninduskulud;

— mitteriiklik ostja/laenuvõtja, kellel puudub riiklik tagasimaksegarantii;

— projekti tulul/varal on varadel põhinevad tagatised, nt loovutamiskohustused, pandid, tulukontod;

— pärast projekti lõpetamist ei saada toetust eraosanike/-aktsionäride sponsoritelt/projekti sponsoritelt või saadakse sellist toetust piiratud ulatuses.

1. Projekti võlasündikaadi kogusumma, mis hõlmab riiklikke ja eraõiguslikke laenauandjaid

2. Eraõiguslike laenuandjate võlasündikaadi kogusumma

3. Osaliste antava võlasündikaadi protsent

4. Kinnitus järgmise kohta:

— seoses osalemisega laenusündikaadis eraõiguslike finantseerimisasutustega, kes ei saa riiklikku ekspordikrediidi toetust, on osaline kogu laenuperioodi ajal samaväärse (pari passu) staatusega vähemusosalejaks;

— eespool alapunkti m alapunktis 19 märgitud garantiipreemiamäär ei löö alla saadaolevat eraturu finantseerimist ning on kooskõlas vastavate määradega, mida kohaldavad teised sündikaadis osalevad eraõiguslikud finantseerimisasutused.

Standardsete tagasimaksegraafikute (st põhisumma võrdse suurusega tagasimaksed kaks korda aastas) puhul:

HOR = (väljamaksetähtaja pikkus * 0,5) + tagasimaksetähtaja pikkus

Mittestandardsete tagasimaksegraafikute puhul:

HOR = (väljamaksetähtaja pikkus * 0,5) + (tagasimaksetähtaja kaalutud keskmine pikkus – 0,25)/0,5

kui (max(PCC, PCP) ≤ 0,95, PCF = 1)

kui (max(PCC, PCP) > 0,95, PCF = 1 + ((max(PCC, PCP) – 0,95)/0,05) * (garantiimäära koefitsiendi protsent)

— Garantii katab kogu krediidiperioodi.

— Garantii on lõplik, tingimusteta ja saadaval nõudmise korral.

— Garantii on õiguslikult kehtiv ja garandi riigi jurisdiktsioonis jõustatav.

— Garant on garanteeritud võla suurust arvestades usaldusväärne.

— Garandi suhtes kohaldatakse tema asukohariigi rahanduskontrolli ja ülekandeid käsitlevaid eeskirju.

— Garantii katab kogu krediidiperioodi.

— Garantii on lõplik, tingimusteta ja saadaval nõudmise korral.

— Garandil on kogu laenusummaga seotud õiguslik kohustus.

— Tagasimaksed tehakse otse võlausaldajale.

— institutsioon on seadusjärgselt ja rahaliselt sõltumatu;

— kõik institutsiooni varad on riigistamisest või konfiskeerimisest puutumatud;

— institutsioonil on täielik vabadus vahendeid üle anda ja konverteerida;

— institutsiooni suhtes ei kohaldata selle asukohariigis valitsuse sekkumist;

— institutsioonil on maksupuutumatus ning

— kõikidel selle liikmesmaadel on kohustus anda institutsiooni kohustuste täitmiseks lisakapitali.

— tugev krediidiprofiil;

— olulised tulud välisvaluutas võrreldes olemasoleva võlakoormusega;

— tootmisvõimalused ja raha juurdehankimise võimalus välismaistelt tütarettevõtjatelt või allüksustelt, eriti kõrge reitinguga riikides asuvatelt, st hargmaistelt ettevõtetelt;

— välisomanik või strateegiline partner, kes võiks ametliku garantii puudumise korral olla finantseerimistoetuse allikas;

— üksuse varasem sooduskohtlemine riigi poolt, sh vabastamine ülekande- ja vahetamispiirangutest ning ekspordituludega seotud nõuete järgimisest ning maksusoodustused;

— eraldatud krediidiliinid kõrge reitinguga rahvusvahelistelt pankadelt, eriti krediidiliinid suurte kahjuliku mõjuga muutuste piiranguta, mis võimaldab pankadel eraldatud vahendid riigi kriisi või muu riskisündmuse ilmnemise korral tühistada, ning

— välismaal hoitavad varad, eriti likviidsed varad, sageli eeskirjade tõttu, mis lubavad eksportijatel koguda ja hoida välismaal sularahavaru võla teenindamiseks.

— avalik-õiguslikud üksused ja kommunaalettevõtted, riiklikud allüksused, nagu valdkondlikud ministeeriumid, piirkondlikud valitsused jne;

— riigi jurisdiktsioonis asuvad finantseerimisasutused ning

— üksused, kes müüvad peamiselt siseturul kohalikus vääringus.

— võlgnik/garant on seaduslikult volitatud võtma riigi nimel võlakohustust ning annab seega riigi täieliku usalduse ja tagatise ning

— riigi maksejõutuse riski muutmise korral võetakse arvesse ka asjaomast võlga ja maksekohustusi, mis riigile muutmise tõttu tekivad.

— avalik-õiguslikud üksused, kui hoolsuskohustuse kontroll näitab, et ostjal on kas riigi täielik usaldus ja tagatis/toetus või et riigi likviidsuse ja maksevõime toetuse tõenäosus on väga suur nii võla sissenõudmise väljavaadete kui ka makseviivituse riski seisukohast. Riigiga samaväärsed mitteriiklikud avalik-õiguslikud üksused hõlmavad ka riigile kuuluvaid ettevõtteid, kel on sektori majandustegevuses monopoolne või peaaegu monopoolne seisund (näiteks elektrienergia-, nafta-, gaasiettevõtted);

— erakordselt tugeva krediidiprofiiliga äriühingud nii makseviivituse kui ka võla sissenõudmise väljavaadete seisukohalt, mis näitab, et riski võib käsitada riigi maksejõuetuse riskiga samaväärsena. Kandidaatideks võivad olla äriühingud, kelle aktsia on väga kvaliteetne, või väga suured pangad, kelle puhul riigi likviidsuse ja maksevõime toetuse tõenäosus on väga suur.

— erakordselt hea või väga hea rahavoo ja tulude tekitamine;

— erakordselt hea või väga hea likviidsustase;

— erakordselt väike või väga väike finantsvõimendus;

— suurepärane või väga kindel äriprofiil, mida iseloomustavad tõendatud ja väga tugevad juhtimisvõimed.

— väga hea või hea rahavoo ja tulude tekitamine;

— väga hea või hea likviidsustase;

— väga väike või väike finantsvõimendus;

— väga kindel äriprofiil, mida iseloomustavad tõendatud juhtimisvõimed.

— hea või mõõdukalt hea rahavoo ja tulude tekitamine;

— hea või mõõdukalt hea likviidsustase;

— väike või mõõdukalt väike finantsvõimendus;

— mõõdukalt kindel äriprofiil, mida iseloomustavad tõendatud juhtimisvõimed.

— mõõdukalt hea või mõõdukas rahavoo ja tulude tekitamine;