►B

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 327/2011,

30. märts 2011,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses ökodisaini nõuetega ventilaatoritele mootori elektrilise sisendvõimsusega 125 W kuni 500 kW

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 090 6.4.2011, lk 8)

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 666/2013, 8. juuli 2013,

  L 192

24

13.7.2013

►M2

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/2282, 30. november 2016,

  L 346

51

20.12.2016

1)

„ventilaator” –

pöörlevate labadega seade seda läbiva püsiva gaasi-, tavaliselt õhuvoolu tekitamiseks, mille töö massiühiku kohta ei ületa 25 kJ/kg, ja:

2)

„tiivik” – ventilaatori osa, mis annab energia edasi gaasijoale;

3)

„telgventilaator” – ventilaator, mis tõukab gaasi edasi ühe või mitme tiiviku telje suunas, pöörleva(te) tiiviku(te) tekitatud tangentsiaalses keerises. Telgventilaatoril võivad olla silindriline korpus, sisse- või väljalaskeava juhtlabad, montaažiplaat või rõngakujuline montaažiplaat;

4)

„sisselaskeava juhtlabad” – tiiviku ees olevad labad, mis suunavad gaasivoolu tiivikule ja mis võivad olla reguleeritavad;

5)

„väljalaskeava juhtlabad” – tiiviku taga olevad labad, mis suunavad gaasivoolu tiivikult eemale ja mis võivad olla reguleeritavad;

6)

„montaažiplaat” – plaat, milles olevas avas asub ventilaator ja mis võimaldab ventilaatorit kinnitada muude konstruktsioonide külge;

7)

„rõngakujuline montaažiplaat” – rõngakujuline plaat, mille avas asub ventilaator ja mis võimaldab ventilaatorit kinnitada muude konstruktsioonide külge;

8)

„tsentrifugaalventilaator” – ventilaator, mille tiiviku(te)sse siseneva gaasi liikumine on põhiliselt teljesuunaline ja millest õhk väljub teljega risti olevas suunas. Tiivikule võivad gaasi suunata üks või kaks sisselaskeava ja tiivikul võib olla korpus;

9)

„radiaallabadega tsentrifugaalventilaator” – tsentrifugaalventilaator, mille tiiviku(te) labade servad on suunatud pöörlemisteljelt radiaalselt eemale;

10)

„ettepoole kaardus labadega tsentrifugaalventilaator” – tsentrifugaalventilaator, mille tiiviku(te) labade välimised servad on suunatud pöörlemissuuna suhtes ettepoole;

11)

„tahapoole kaardus labadega korpuseta tsentrifugaalventilaator” – tsentrifugaalventilaator, mille tiiviku(te) labade välimised servad on suunatud pöörlemissuuna suhtes tahapoole ja millel puudub korpus;

12)

„korpus” – tiivikut ümbritsev kest, mis juhib gaasivoolu tiivikule, sellest läbi ja sellest eemale;

13)

„tahapoole kaardus labadega korpusega tsentrifugaalventilaator” – tsentrifugaalventilaator, mille tiiviku(te) labade välimised servad on suunatud pöörlemissuuna suhtes tahapoole ja millel on korpus;

14)

„ristvoolu-ventilaator” – ventilaator, milles tiivikut läbiv gaas liigub põhiliselt tiiviku teljega risti nii tiiviku välisserval tiivikusse sisenedes kui ka tiivikust väljudes;

15)

„segatüüpi ventilaator” – ventilaator, milles läbi tiiviku liikuva gaasijoa tee on tsentrifugaalventilaatori ja telgventilaatori gaasijoa teega võrreldes vahepealse kujuga;

16)

„lühirežiim” – mootori töö pideval koormusel ajavahemiku jooksul, mis ei ole piisav mootori temperatuuri tasakaaluseisundi saabumiseks;

17)

„tuulutusventilaator” –

ventilaator, mida ei kasutata järgmistes energiamõjuga toodetes:

18)

„erisuhe” – ventilaatori väljapuhkekohas mõõdetud absoluutse rõhu ja ventilaatori sissetõmbekohas mõõdetud absoluutse rõhu jagatis ventilaatori optimaalse energiatõhususe juures.

a)

esimene etapp alates 1. jaanuarist 2013 : tuulutusventilaatorite sihtenergiatõhusus ei ole madalam I lisa punkti 2 tabelis 1 sätestatud väärtustest;

b)

teine etapp alates 1. jaanuarist 2015 : ühegi ventilaatori sihtenergiatõhusus ei ole madalam I lisa punkti 2 tabelis 2 sätestatud väärtustest.

1)

„mõõtekategooria” – katse, mõõtmise või kasutamise kord ventilaatori sissetõmbe- ja väljapuhkenäitajate määramiseks läbiviidava katse käigus;

2)

„mõõtekategooria A” – katse kord, mille puhul ventilaatori sissetõmbe- ja väljapuhkenäitajad mõõdetakse otse ventilaatori juures;

3)

„mõõtekategooria B” – katse kord, mille puhul ventilaatori sissetõmbenäitajad mõõdetakse otse ventilaatori juures ja väljapuhkenäitajad ventilaatori külge kinnitatud ventilatsioonitoru otsas;

4)

„mõõtekategooria C” – katse kord, mille puhul ventilaatori sissetõmbenäitajad mõõdetakse ventilaatori külge kinnitatud ventilatsioonitoru otsas ja väljapuhkenäitajad otse ventilaatori juures;

5)

„mõõtekategooria D” – katse kord, mille puhul ventilaatori sissetõmbe- ja väljapuhkenäitajad mõõdetakse ventilaatori külge kinnitatud ventilatsioonitorude otstes;

6)

„energiatõhususe kategooria” –

ventilaatorist väljuva gaasi energia järgi määratav ventilaatori energiatõhusus, kas staatiline tõhusus või kogutõhusus, kusjuures:

7)

„staatiline tõhusus” – ventilaatori energiatõhusus, mis põhineb ventilaatori staatilise rõhu psf määramisel;

8)

„ventilaatori staatiline rõhk” (psf) – ventilaatori kogurõhk (pf), millest on lahutatud ventilaatori dünaamiline rõhk, mis on korrigeeritud Machi arvuga;

9)

„absoluutne rõhk” – rõhk, mida mõõdetaks gaasijoa teatavas punktis, kui juga peatataks isoentroopse protsessi kaudu;

10)

„dünaamiline rõhk” – rõhk, mille arvutamisel kasutatakse massivoolu kiirust, gaasi keskmist tihedust väljapuhkekohas ja ventilaatori väljapuhke pindala;

11)

„Machi arv” – parandustegur, millega parandatakse dünaamilist rõhku teatavas punktis ja mis määratakse valemiga: absoluutne rõhk miinus rõhk vaakumi suhtes, mida ümbritsev gaas avaldab teatavas liikumatus punktis, ning saadud vahe on jagatud dünaamilise rõhuga;

12)

„kogutõhusus” – ventilaatori energiatõhusus, mis põhineb ventilaatori kogurõhu pf mõõtmisel;

13)

„ventilaatori kogurõhk” (pf) – ventilaatori väljapuhkekoha absoluutse rõhu ja ventilaatori sissetõmbekoha absoluutse rõhu vahe;

14)

„energiatõhususe klass” – parameeter, mida kasutatakse ventilaatori sihtenergiatõhususe arvutamisel konkreetse sisendvõimsuse puhul ventilaatori optimaalse energiatõhususe juures (ventilaatorite energiatõhususe arvutustes tähistatakse teguriga „N”);

15)

„sihtenergiatõhusus” (ηsiht) – minimaalne energiatõhusus, mille ventilaator peab nõuetele vastamiseks saavutama ning mille väljaarvutamise aluseks on ventilaatori sisendvõimsus optimaalse energiatõhususe juures, kus ηsiht on väljundväärtus, mis leitakse II lisa jaos 3 esitatud sellekohase võrrandiga, kasutades tõhususklassi N väärtusena vastavat täisarvu (I lisa, punkt 2, tabelid 1 ja 2) ja võttes ventilaatori toitevoolu sisendvõimsuseks Pe(d) elektrilise sisendvõimsuse kilovattides ventilaatori optimaalse energiatõhususe juures;

16)

„kiirusmuutmisseade” – mootori ja ventilaatoriga ühendatud või ühise süsteemina toimiv elektrooniline muundur, mis pidevalt kohandab elektrimootorile antava toiteenergia tunnussuurusi mootori väljundvõimsuse juhtimiseks vastavalt (mootori käitatava) koormusmomendi-kiiruse tunnusjoonele; ei hõlma pingekontrollereid, mille abil muudetakse üksnes mootori toitepinget;

17)

„üldine tõhusus” – kas staatiline tõhusus või kogutõhusus, olenevalt sellest, kumba tuleb kohaldada.

1)

„sissevoolu absoluutne voolukiirus” (q) – ventilaatorit ajaühikus läbiva gaasi ruumala (m3/s), mille leidmiseks jagatakse ventilaatorit läbiva gaasi mass (kg/s) ventilaatorisse siseneva gaasi tihedusega (kg/m3);

2)

„kokkusurutavustegur” – ühikuta arv, mis kirjeldab gaasivoolu kokkusurutavust katse käigus ja mis arvutatakse ventilaatori poolt gaasiga tehtud mehaanilise töö ja sellise töö, mis oleks tehtud kokkusurumatu vedelikuga sama massivoolu, sissepuhketiheduse ja rõhu juures, suhtena, arvestades ventilaatori rõhku kui „kogurõhku” (kp) või „staatilist rõhku” (kps);

3)

kps – ventilaatori gaasi staatilise energia arvutustes kasutatav kokkusurumistegur;

4)

kp – ventilaatori gaasi koguenergia arvutustes kasutatav kokkusurumistegur;

5)

„lõppkooste” – valmiskujul tarnitud või kohapeal koostatud ventilaator, millel on kõik osad ja millele ei ole vaja lisada muid osi või detaile, et muundada elektrienergiat ventilaatori gaasienergiaks;

6)

„mitte-lõppkooste” – ventilaatori osade komplekt, mis koosneb vähemalt tiivikust, millele tuleb lisada üks või enam eraldi tarnitavat osa, et elektrienergiat oleks võimalik muundada ventilaatori gaasienergiaks;

7)

„otseülekanne” – ventilaatori ajami korraldus, mille puhul tiivik kinnitatakse mootori võllile kas otse või teljel oleva laagri abil ja tiiviku kiirus võrdub mootori pöörlemiskiirusega;

8)

„jõuülekanne” – ventilaatori ajami korraldus, mis ei ole eespool kirjeldatud otseülekanne. Sellistes ajamites võidakse kasutada rihmülekannet, käigukasti või liuglaagrit;

9)

„vähetõhus jõuülekanne” – rihmülekanne, milles rihma laius on väiksem rihma kolmekordsest kõrgusest või muu ülekanne, mis ei vasta tõhusa jõuülekande mõistele;

10)

„tõhus jõuülekanne” – jõuülekanne, mille puhul kasutatakse rihmasid, mille laius on vähemalt kolmekordne rihma kõrgus, hammasrihma või hammasratasülekannet.