This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02010R0912-20140523
Regulation (EU) No 912/2010 of the European Parliament and of the Council of 22 September 2010 setting up the European GNSS Agency, repealing Council Regulation (EC) No 1321/2004 on the establishment of structures for the management of the European satellite radio navigation programmes and amending Regulation (EC) No 683/2008 of the European Parliament and of the Council
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 912/2010, 22. september 2010 , millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur, tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 683/2008
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 912/2010, 22. september 2010 , millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur, tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 683/2008
No longer in force
2010R0912 — ET — 23.05.2014 — 001.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 912/2010, 22. september 2010, (EÜT L 276, 20.10.2010, p.11) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 512/2014, 16. aprill 2014, |
L 150 |
72 |
20.5.2014 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 912/2010,
22. september 2010,
millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur, tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 683/2008
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 172,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust ( 1 ),
pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ( 2 )
ning võttes arvesse järgmist:|
(1) |
Euroopa satelliit-raadionavigatsiooni poliitikat rakendatakse praegu programmide EGNOS ja Galileo (edaspidi „programmid”) abil. |
|
(2) |
Nõukogu 12. juuli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 1321/2004 (Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta) ( 3 ) loodi ühenduse agentuur nimega Euroopa GNSSi Järelevalveamet (edaspidi „amet”). |
|
(3) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruses (EÜ) nr 683/2008 (Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta) ( 4 ) on kehtestatud programmide avaliku haldamise ja rahastamise uus raamistik. Sellega nähakse ette selge pädevusvaldkondade jaotumine Euroopa Liidu (mida esindab komisjon), ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) vahel, antakse komisjonile ülesanne programme juhtida ja nähakse ette ametile algselt määratud ülesanded. Ühtlasi nähakse ette, et amet täidab talle usaldatud ülesandeid, arvestades komisjoni rolli programmide juhtimisel ja komisjoni välja antud suuniseid. |
|
(4) |
Määruses (EÜ) nr 683/2008 kutsusid Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni üles esitama ettepanekut nõukogu määruses (EÜ) nr 1321/2004 sätestatud programmide haldusstruktuuride ametlikuks vastavusseviimiseks komisjoni ja ameti uue rolliga, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 683/2008. |
|
(5) |
Samuti tuleks muuta ameti nime, mida ameti tegevusvaldkonna kitsenemise tõttu ei tuleks enam nimetada Euroopa GNSSi Järelevalveametiks, vaid pigem Euroopa GNSSi Agentuuriks (edaspidi „GNSSi agentuur”). GNSSi agentuuris tuleks siiski tagada järelevalveameti tegevuse järjepidevus, sealhulgas õiguste ja kohustuste, töötajate ja kõigi tehtud otsuste kehtivuse järjepidevus. |
|
(6) |
Samuti tuleks kohandada määruse (EÜ) nr 1321/2004 ülesandeid ja eesmärke, et võtta arvesse asjaolu, et GNSSi agentuuri ülesanne ei ole enam hallata Euroopa globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemi (GNSS) programmidega seotud avalikke huve ega tegutseda kõnealuseid programme reguleeriva asutusena. |
|
(7) |
GNSSi agentuuri õiguslik seisund peaks võimaldama tal tegutseda oma ülesannete täitmisel juriidilise isikuna. |
|
(8) |
Oluline oleks ka muuta GNSSi agentuuri ülesandeid ning tagada tema ülesannete kindlaks määramine kooskõlas määruse (EÜ) nr 683/2008 artikliga 16, jättes muu hulgas GNSSi agentuurile võimaluse täita muid ülesandeid, mida komisjon võib talle anda, et toetada komisjoni programmide rakendamisel. Kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) ( 5 ) artikli 54 lõike 2 punktiga b võivad need ülesanded olla näiteks järgmised: jälgida koordineerimis- ja konsultatsioonimehhanismide arendamist julgeolekuküsimustes; viia läbi teadusuuringuid, mis on vajalikud programmide arendamiseks ja edendamiseks; toetada avaliku reguleeritud teenuse katseprojekti (PRS katseprojekt) väljatöötamist ja elluviimist. |
|
(9) |
GNSSi agentuur peaks oma tegevusalas, eesmärkide püstitamisel ja ülesannete täitmisel järgima eelkõige liidu institutsioonide suhtes kohaldatavaid sätteid. |
|
(10) |
Määruse (EÜ) nr 683/2008 artiklis 22 osutatud 2010. aastaks kavandatud Galileo programmi vahearuande koostamise raames peaks komisjon samuti käsitlema programmide juhtimise küsimust nende käitamis- ja kasutusetapis ning GNSSi agentuuri sellega seonduvat rolli. |
|
(11) |
Kindlustamaks GNSSi agentuuri ülesannete tõhus täitmine, peaksid liikmesriigid ja komisjon olema esindatud haldusnõukogus, millel on vajalikud volitused kehtestada eelarve, kontrollida sellest kinnipidamist, võtta vastu vastavad finantseeskirjad, kehtestada läbipaistev otsuste vastuvõtmise kord GNSSi agentuuris, kiita heaks selle töökava ja määrata ametisse tegevdirektor. |
|
(12) |
Kuna määruses (EÜ) nr 683/2008 on rõhutatud tihedama koostöö vajadust Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel, oleks asjakohane, et Euroopa Parlamendi esindaja osaleks haldusnõukogus hääleõiguseta liikmena. |
|
(13) |
Selleks et tagada, et GNSSi agentuur täidab oma ülesandeid, arvestades samal ajal komisjoni rolli programmide juhtijana ja järgides komisjoni poolt välja antud suuniseid, tuleks samuti selgesõnaliselt ette näha, et GNSSi agentuuri tegevust juhib tegevdirektor haldusnõukogu järelevalve all ja GNSSi agentuurile komisjoni poolt antud suuniste kohaselt. Samavõrd oluline on täpsustada, et komisjonil peaks haldusnõukogus olema viis esindajat ning haldusnõukogu piiratud arvu ülesannetega seotud otsuseid ei tohiks vastu võtta ilma komisjoni esindajate poolthäälteta. |
|
(14) |
GNSSi agentuuri sujuvaks toimimiseks on tarvis, et tegevdirektor nimetataks ametisse tema teeneid, dokumenteeritud haldamis- ja juhtimisoskust ning asjaomaseid teadmisi ja kogemusi silmas pidades, ning et ta täidaks oma tööülesandeid täiesti sõltumatult ja korraldaks agentuurisisest tööd paindlikult. Kui arvata välja teatavad turvalisuse akrediteerimisega seotud tegevused ja meetmed, peaks tegevdirektor ette valmistama ning võtma vajalikke meetmeid GNSSi agentuuri töökava nõuetekohase täitmise tagamiseks, koostama igal aastal haldusnõukogule esitatava üldaruande projekti, koostama GNSSi agentuuri tulude ja kulude kalkulatsiooni projekti ning täitma eelarvet. |
|
(15) |
Haldusnõukogul peaks olema õigus vastu võtta mis tahes otsus, mis võib tagada, et GNSSi agentuur on võimeline täitma oma ülesandeid, välja arvatud turvalisuse akrediteerimise ülesanded, mis tuleks usaldada Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimise nõukogule (edaspidi „turvalisuse akrediteerimise nõukogu”). Haldusnõukogu peaks seoses selliste akrediteerimisülesannetega vastutama üksnes vahendite ja eelarvega seotud küsimuste eest. Programmide tõhusa juhtimise eesmärgil on samuti vajalik, et haldusnõukogu ülesanded oleksid kooskõlas GNSSi agentuurile määruse (EÜ) nr 683/2008 artikli 16 alusel antud uute ülesannetega, eelkõige seoses Galileo turvakeskuse toimimisega, ja 12. juuli 2004. aasta ühismeetme 2004/552/ÜVJP (Euroopa satelliit-raadionavigatsioonisüsteemi toimimise aspektide kohta, mis mõjutavad Euroopa Liidu julgeolekut) ( 6 ) alusel antud juhistega. |
|
(16) |
Ametnike ametissenimetamise kord peaks olema läbipaistev. |
|
(17) |
Võttes arvesse GNSSi agentuurile usaldatud ülesannete ulatust, mis hõlmab ka turvalisuse akrediteerimist, tuleks määruse (EÜ) nr 1321/2004 artikli 9 kohaselt loodud teadus- ja tehnikakomitee tegevus lõpetada ning kõnealuse määruse artikli 10 kohaselt loodud ohutus- ja julgeolekukomitee asendada turvalisuse akrediteerimise nõukoguga, mis vastutab turvalisuse akrediteerimise eest ja kuhu kuuluksid liikmesriikide ja komisjoni esindajad. Välis- ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal (edaspidi „kõrge esindaja”) ning ESAl peaks turvalisuse akrediteerimise nõukogus olema vaatleja roll. |
|
(18) |
Turvalisust tuleks akrediteerida sõltumatult programme haldavatest asutustest, eelkõige komisjonist, teistest GNSSi agentuuri organitest, ESAst ning muudest julgeolekunõuete kohaldamise eest vastutavatest üksustest. Sõltumatuse tagamiseks tuleks luua turvalisuse akrediteerimise nõukogu kui Euroopa GNNSi süsteemide (edaspidi „süsteemid”) ja avalikku reguleeritud teenust (PRS) hõlmava tehnoloogia vastuvõtjate jaoks turvalisuse akrediteerimise asutus. See peaks olema GNSSi agentuuri raames tegutsev iseseisev üksus, mis võtab oma otsused vastu sõltumatult ja erapooletult ning kodanike huvidest lähtudes. |
|
(19) |
Kuna komisjon haldab kõiki süsteemide turvalisusega seotud aspekte määruse (EÜ) nr 683/2008 tähenduses ning et tagada julgeolekuküsimuste tõhus haldamine ja kooskõla käesoleva määrusega ette nähtud pädevusvaldkondade range jaotuse põhimõttega, siis on oluline, et turvalisuse akrediteerimise nõukogu tegevus oleks rangelt piiratud süsteemide turvalisuse akrediteerimisega ning selleks tegevuseks ei või mitte mingil juhul olla ülesanne, mis määruse (EÜ) nr 683/2008 artikliga 13 on usaldatud komisjonile. |
|
(20) |
Komisjoni poolt Euroopa GNSSi programmide komiteed kaasava menetluse kohaselt vastu võetud otsused ei mõjuta mingil viisil olemasolevaid eelarvega seotud eeskirju või liikmesriikide eripädevust julgeolekuküsimustes. |
|
(21) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 683/2008 artikli 13 lõikele 4 kohaldatakse juhtudel, kui süsteemide tegevus võib mõjutada liidu või liikmesriigi julgeolekut, nõukogu 12. juuli 2004. aasta ühismeetmes 2004/552/ÜVJP nimetatud menetlusi. Eeskätt juhul kui süsteemide toimimine või kasutamine ohustab liidu või liikmesriigi julgeolekut või kui süsteemide toimimine on ohustatud, eelkõige kui see oht tuleneb rahvusvahelisest kriisist, võib nõukogu otsustada ühehäälselt anda GNSSi asutusele ja komisjonile vajalikud juhised. Iga nõukogu liige, kõrge esindaja või komisjon võib taotleda nõukogu arutelu sellistes juhistes kokkuleppimiseks. |
|
(22) |
Vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele peaksid turvalisuse akrediteerimise strateegias kehtestatud korra kohaselt turvalisuse akrediteerimise otsused põhinema kohalikel turvalisuse akrediteerimise otsustel, mille on vastu võtnud asjaomaste liikmesriikide turvalisuse akrediteerimise asutused. |
|
(23) |
Kõigi ülesannete kiireks ja tõhusaks täitmiseks peaks turvalisuse akrediteerimise nõukogu saama luua vajalikud allorganid, mis tegutsevad vastavalt tema antud juhistele. Seega peaks turvalisuse akrediteerimise nõukogu moodustama toimkonna, kes abistab teda otsuste ettevalmistamisel, ja krüptitud materjali levitamise asutuse, mis haldab ja valmistab ette krüptitud materjalidega seotud küsimusi, samuti lendude koodivõtmete kasutamist kontrolliva operatiivüksuse, mis tegeleb lähetatud lendude koodivõtmete haldamisega, ning vajaduse korral muid konkreetsete küsimustega tegelevaid organeid. Seejuures tuleks erilist tähelepanu pöörata nende organite töö vajalikule järjepidevusele. |
|
(24) |
Samuti on oluline, et turvalisuse akrediteerimine kooskõlastataks programme juhtivate asutuste ja muude julgeolekunõuete kohaldamise eest vastutavate üksuste tegevusega. |
|
(25) |
Võttes arvesse süsteemide eripära ja keerukust, on oluline, et turvalisuse akrediteerimist viidaks läbi liidu ja liikmesriikide julgeoleku nimel ühise vastutuse raames, tehes jõupingutusi konsensuse saavutamiseks ja kaasates kõiki julgeolekuküsimustest huvitatud isikuid, samuti pideva riskijärelevalve eesmärgil. Samuti on väga oluline usaldada turvalisuse tehniline akrediteerimine asjatundjatele, kellel on keerukate süsteemide akrediteerimise alal nõuetekohane kvalifikatsioon ja kes on läbinud nõutaval tasemel julgeolekukontrolli. |
|
(26) |
Selleks et tagada, et turvalisuse akrediteerimise nõukogu saaks täita oma ülesandeid, tuleks samuti ette näha, et liikmesriigid esitavad turvalisuse akrediteerimise nõukogule kõik vajalikud dokumendid, võimaldavad nõuetekohaselt volitatud isikutele juurdepääsu salastatud teabele ja kõigile nende jurisdiktsiooni kuuluvatele aladele ning vastutavad kohalikul tasandil oma territooriumil asuvate alade turvalisuse akrediteerimise eest. |
|
(27) |
Programmide raames loodud süsteemid on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 172 sätete kohased üleeuroopaliste võrkudena loodud infrastruktuurid, mille kasutus ulatub liikmesriikide piiridest palju kaugemale. Lisaks aitavad kõnealuste süsteemide kaudu osutatavad teenused kaasa üleeuroopaliste võrkude arendamisele transpordi, telekommunikatsiooni ja energia infrastruktuuri valdkonnas. |
|
(28) |
Komisjonil tuleb hinnata, millist mõju avaldab GNSSi agentuuri rahastamine eelarve asjaomasele kulurubriigile. Tuginedes neile andmetele ja ilma et see piiraks asjaomase seadusandliku menetluste kohaldamist, tuleb mõlemal eelarvepädeval institutsioonil eelarvealase koostöö raames jõuda GNSSi agentuuri rahastamise küsimuses aegsasti kokkuleppele. Euroopa Liidu üldeelarvest makstava liidu toetuse suhtes kohaldatakse liidu eelarvemenetlust. Lisaks sellele auditeerib raamatupidamisarvestust Euroopa Kontrollikoda vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 VIII jaotisele. |
|
(29) |
GNSSi agentuur peaks kohaldama asjakohaseid liidu õigusakte avalikkuse juurdepääsu kohta dokumentidele ning üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel. GNSSi agentuur peaks samuti järgima nõukogule ja komisjoni talitustele kohaldatavaid julgeolekupõhimõtteid. |
|
(30) |
Kolmandatel riikidel peaks olema võimalus osaleda GNSSi agentuuri tegevuses, eeldusel et nad on eelnevalt sõlminud liiduga vastavad lepingud, eriti kui need riigid on osalenud Galileo programmi eelnevates etappides, andes oma panuse ESA GALILEOSAT programmi. |
|
(31) |
Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt moodustada agentuur, mille vastutusalas on eelkõige süsteemide turvalisuse akrediteerimine, ja tagada selle agentuuri toimimine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning selle ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
|
(32) |
Kuna agentuuri nimi on muutunud, tuleks määrust (EÜ) nr 683/2008 vastavalt muuta. |
|
(33) |
Määrust (EÜ) nr 1321/2004 on varem muudetud. Arvestades praegu tehtavaid muudatusi, on selguse mõttes asjakohane tunnistada nimetatud määrus kehtetuks ja asendada see uue määrusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I
PEATÜKK
SISU, ÜLESANDED, ORGANID
Artikkel 1
Sisu
Käesoleva määrusega luuakse liidu agentuur nimega Euroopa GNSSi Agentuur (edaspidi „GNSSi agentuur”).
Artikkel 2
Ülesanded
Agentuuri ülesanded on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1285/2013 ( 7 ) artiklis 14.
Artikkel 3
Organid
1. Agentuuri organid on
a) haldusnõukogu,
b) tegevdirektor,
c) Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimise nõukogu (edaspidi „turvalisuse akrediteerimise nõukogu”).
2. Agentuuri organid täidavad oma ülesandeid vastavalt artiklites 6, 8 ja 11 sätestatule.
3. Haldusnõukogu ja tegevdirektor, turvalisuse akrediteerimise nõukogu ja selle esimees teevad koostööd, et tagada agentuuri toimimine ja selle organite tegevuse koordineerimine vastavalt nõuetele, mis on kehtestatud agentuuri sise-eeskirjades, nagu haldusnõukogu kodukord, turvalisuse akrediteerimise nõukogu kodukord, agentuuri suhtes kohaldatavad finantseeskirjad, personalieeskirjade rakenduseeskirjad ja dokumentidele juurdepääsu käsitlevad eeskirjad.
Artikkel 4
Õiguslik seisund, kohalikud esindused
1. GNSSi agentuur on liidu asutus. Ta on juriidiline isik.
2. Agentuuril on igas liikmesriigis kõige ulatuslikum õigusvõime, mis vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele antakse juriidilistele isikutele. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.
3. Agentuur võib teha otsuse luua liikmesriikides nende nõusolekul või agentuuri töös osalevates kolmandates riikides kohalikke esindusi vastavalt artiklile 23.
4. Kõnealuste esinduste asukoha valimisel tuginetakse objektiivsetele kriteeriumitele, mis on töötatud välja agentuuri sujuva toimimise tagamiseks.
Sätted, mis käsitlevad agentuuri sisseseadmist ja toimimist asukohaliikmesriikides ja kolmandates riikides ning nende liikmesriikide ja kolmandate riikide poolt tegevdirektorile, haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmetele, agentuuri töötajatele ja nende pereliikmetele antavaid soodustusi, määratakse kindlaks agentuuri ning liikmesriikide või kolmandate riikide vaheliste erikokkulepetega. Haldusnõukogu kinnitab erikokkulepped.
5. Asukohaliikmesriik ja kolmas riik tagavad lõikes 4 osutatud erikokkulepete kaudu vajalikud tingimused agentuuri sujuva toimimise tagamiseks.
6. Agentuuri esindab tegevdirektor, kui artikli 11a lõike 1 punktist f ei tulene teisiti.
Artikkel 5
Haldusnõukogu
1. Käesolevaga luuakse haldusnõukogu artiklis 6 loetletud ülesannete täitmiseks.
2. Haldusnõukogu koosneb:
a) igast liikmesriigist nimetatud ühest esindajast;
b) komisjoni nimetatud neljast esindajast;
c) Euroopa Parlamendi nimetatud ühest hääleõiguseta esindajast.
Haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmete ametisse nimetamise aluseks on nende asjakohaste kogemuste ja teadmiste tase.
Haldusnõukogu liikmete ametiaeg on neli aastat ja seda saab ühe korra pikendada. Euroopa Parlament, komisjon ja liikmesriigid püüavad piirata neid haldusnõukogus esindavate isikute vahetumist.
Süsteemide turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimees või aseesimees, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja”) esindaja ning Euroopa Kosmoseagentuuri (edaspidi „ESA”) esindaja kutsutakse haldusnõukogu koosolekutele osalema vaatlejana haldusnõukogu töökorras sätestatud tingimustel.
3. Asjakohasel juhul määratakse artikli 23 lõikes 1 osutatud lepingutes kindlaks kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajate osalemine ja tingimused, mis peavad olema kooskõlas haldusnõukogu töökorraga.
4. Haldusnõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asub automaatselt täitma esimehe kohustusi, kui esimees ei saa neid ise täita. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kaks aastat, seda saab ühe korra pikendada ning mõlema ametiaeg lõpeb, kui kõnealused isikud ei ole enam haldusnõukogu liikmed.
Haldusnõukogul on õigus esimees, aseesimees või mõlemad ametist vabastada.
5. Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees.
Tegevdirektor osaleb üldjuhul aruteludes, kui esimees ei otsusta teisiti.
Haldusnõukogul on kaks korralist koosolekut aastas. Lisaks tuleb see kokku esimehe kutsel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.
Haldusnõukogu võib vaatlejana koosolekule kutsuda isikuid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv. Haldusnõukogu liikmed võivad kasutada nõustajate või ekspertide abi, kui nende töökorrast ei tulene teisiti.
Agentuur osutab haldusnõukogule sekretariaaditeenuseid.
6. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, teeb haldusnõukogu otsused oma hääleõiguslike liikmete absoluutse häälteenamusega.
Haldusnõukogu esimehe ja aseesimehe valimiseks ja ametist vabastamiseks, millele on osutatud lõikes 4, ning eelarve ja tööprogrammi vastuvõtmiseks on vaja hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulist häälteenamust.
7. Igal liikmesriigi ja komisjoni esindajal on üks hääl. Tegevdirektor ei hääleta. Artikli 6 lõike 2 punktide a ja b ning artikli 6 lõike 5 alusel tehtavaid otsuseid, välja arvatud III peatükiga hõlmatud küsimustes, ei võeta vastu ilma komisjoni esindajate poolthääleta.
Haldusnõukogu töökorras sätestatakse üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib teist liiget esindada.
Artikkel 6
Haldusnõukogu ülesanded
1. Haldusnõukogu tagab, et agentuur täidab talle usaldatud ülesandeid käesoleva määrusega kehtestatud tingimustel ning võtab vastu kõik selleks vajalikud otsused, ilma et see piiraks pädevust, mis on turvalisuse akrediteerimise nõukogule antud III peatüki kohases tegevusvaldkonnas.
2. Peale selle täidab haldusnõukogu järgmisi ülesandeid:
a) võtab hiljemalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 312 ettenähtud mitmeaastase finantsraamistiku esimese aasta 30. juuniks vastu agentuuri mitmeaastase tööprogrammi mitmeaastase finantsraamistikuga hõlmatud ajavahemiku kohta, olles sellesse lisanud muudatusi tegemata turvalisuse akrediteerimise nõukogu poolt artikli 11 lõike 4 punkti a kohaselt koostatud osa ja saanud komisjoni arvamuse. Kõnealuse mitmeaastase tööprogrammi osas konsulteeritakse Euroopa Parlamendiga eeldusel, et selliste konsultatsioonide eesmärk on arvamustevahetus ja nende tulemus ei ole agentuuri jaoks siduv;
b) võtab iga aasta 15. novembriks vastu agentuuri järgmise aasta tööprogrammi, olles sellesse lisanud muudatusi tegemata turvalisuse akrediteerimise nõukogu poolt artikli 11 lõike 4 punkti b kohaselt koostatud osa ja saanud komisjoni arvamuse;
c) täidab artikli 13 lõigetes 5, 6, 10 ja 11 ning artikli 14 lõikes 5 ette nähtud eelarvega seotud ülesandeid;
d) teostab järelevalvet määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 14 lõike 1 punkti a alapunktis ii osutatud Galileo turvaseirekeskuse üle;
e) võtab vastavalt käesoleva määruse artiklile 21 vastu korra Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 ( 8 ) rakendamiseks;
f) kiidab heaks artikli 23 lõikes 2 osutatud korra, tehes seda pärast konsulteerimist turvalisuse akrediteerimise nõukoguga kõnealuse korra nende sätete osas, mis käsitlevad turvalisuse akrediteerimist;
g) kehtestab oma ülesannete täitmiseks vajalikud tehnilised menetlused;
h) võtab vastu aastaaruande agentuuri tegevuse ja tulevikuväljavaadete kohta, olles sellesse lisanud muudatusi tegemata turvalisuse akrediteerimise nõukogu poolt artikli 11 lõike 4 punkti c kohaselt koostatud osa, ning edastab selle 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale;
i) tagab artiklis 26 osutatud hindamisest ja auditeerimisest tulenevate järelduste ja soovituste, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste ning kõigi sise- või välisauditite aruannete asjakohase järgimise ning edastab eelarvepädevatele asutustele kogu hindamismenetluse tulemuse seisukohalt asjakohase teabe;
j) tegevdirektor konsulteerib määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 14 lõikes 2 osutatud delegeerimiskokkulepete osas enne nende allkirjastamist;
k) kiidab tegevdirektori ettepanekul heaks määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 14 lõikes 4 osutatud agentuuri ja ESA vahelise töökorra;
l) kiidab tegevdirektori ettepanekul heaks pettusevastase tegevuse strateegia;
m) kiidab vajaduse korral tegevdirektori ettepanekul heaks agentuuri organisatsioonilise struktuuri;
n) võtab vastu oma kodukorra ja avaldab selle.
3. Agentuuri töötajate küsimustes on haldusnõukogul ametisse nimetava asutuse volitused ja lepinguid sõlmiva asutuse volitused, mis on sätestatud vastavalt Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades ( 9 ) („personalieeskirjad”) ning liidu muude teenistujate teenistustingimustes („ametisse nimetava asutuse volitused”).
Haldusnõukogu võtab kooskõlas ametnike personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud menetlusega vastu otsuse, mis põhineb kõnealuste personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 või muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 ning millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetava asutuse volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel volituste delegeerimise võib peatada. Tegevdirektor annab haldusnõukogule aru kõnealuste delegeeritud volituste täitmise kohta. Tegevdirektoril on õigus need volitused edasi delegeerida.
Käesoleva lõike teise lõigu kohaldamisel võib haldusnõukogu erandlike asjaolude korral teha otsuse ajutiselt peatada ametisse nimetava asutuse volituste delegeerimine tegevdirektorile ja tegevdirektori poolt nende volituste edasidelegeerimine ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või töötajale, v.a tegevdirektorile.
Erandina teisest lõigust peab haldusnõukogu delegeerima turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehele esimeses lõigus osutatud volitused, mis hõlmavad III peatüki kohase tegevusvaldkonnaga seotud töötajate töölevõtmist, hindamist ja ümberklassifitseerimist ning nimetatud töötajate suhtes võetavaid distsiplinaarmeetmeid.
Haldusnõukogu võtab vastavalt personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud menetlusele vastu liidu ametnike ning liidu muude teenistujate teenistustingimuste rakenduseeskirjad. III peatüki kohase tegevusvaldkonnaga seotud töötajate töölevõtmisel, hindamisel ja ümberklassifitseerimisel ning nimetatud töötajate suhtes distsiplinaarmeetmete võtmisel konsulteerib haldusnõukogu eelnevalt turvalisuse akrediteerimise nõukoguga ja võtab nõuetekohaselt arvesse tema tähelepanekuid.
Haldusnõukogu võtab samuti vastu otsuse eeskirjade kohta, mis käsitlevad liikmesriikide ekspertide lähetamist agentuuri. Enne otsuse tegemist konsulteerib haldusnõukogu III peatükis osutatud turvalisuse akrediteerimisega tegelevate riiklike ekspertide lähetamise asjus turvalisuse akrediteerimise nõukoguga ja võtab nõuetekohaselt arvesse tema tähelepanekuid.
4. Haldusnõukogu nimetab ametisse tegevdirektori ja võib pikendada või lõpetada tema ametiaja vastavalt artikli 15b lõigetele 3 ja 4.
5. Haldusnõukogu teostab tegevdirektori üle distsiplinaarjärelevalvet seoses tema tööga, eelkõige agentuuri pädevusse jäävates julgeolekuküsimustes, välja arvatud III peatüki kohase tegevusvaldkonna osas.
Artikkel 7
Tegevdirektor
Agentuuri tööd juhib tegevdirektor, kes täidab oma ülesandeid haldusnõukogu järelevalve all, ilma et see piiraks vastavalt artiklites 11 ja 11a osutatud turvalisuse akrediteerimise nõukogule ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehele antud volitusi.
Ilma et see piiraks komisjoni ja haldusnõukogu volitusi, on tegevdirektor oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja ta ei taotle ega järgi ühegi valitsuse ega muu asutuse juhiseid.
Artikkel 8
Tegevdirektori ülesanded
Tegevdirektor täidab järgmisi ülesandeid:
a) vastutab agentuuri esindamise, välja arvatud II ja III peatüki kohaselt tehtavate toimingute ja otsuste eest; allkirjastab määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 14 lõikes 2 osutatud delegeerimiskokkulepped kooskõlas käesoleva määruse artikli 6 lõike 2 punktiga j;
b) koostab määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 14 lõikes 4 osutatud GNSSi agentuuri ja ESA vahelise töökorra, esitab selle käesoleva määruse artikli 6 lõike 2 punkti k kohaselt haldusnõukogule ja pärast haldusnõukogult heakskiidu saamist kirjutab sellele alla;
c) valmistab ette haldusnõukogu töö ja võtab haldusnõukogu tööst osa ilma hääleõiguseta artikli 5 lõike 5 teise lõigu kohaselt;
d) rakendab haldusnõukogu tehtud otsuseid;
e) vastutab agentuuri mitmeaastaste ja iga-aastaste tööprogrammide koostamise ja haldusnõukogule heakskiitmiseks esitamise eest, välja arvatud osad, mille koostab ja võtab vastu turvalisuse akrediteerimise nõukogu kooskõlas artikli 11 lõike 4 punktidega a ja b;
f) vastutab mitmeaastaste ja iga-aastaste tööprogrammide rakendamise eest, välja arvatud osad, mida rakendab turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimees kooskõlas artikli 11a lõike 1 punktiga b;
g) valmistab igaks haldusnõukogu koosolekuks ette eduaruande iga-aastase tööprogrammi ning asjakohasel juhul mitmeaastase tööprogrammi rakendamise kohta, millesse on lisatud muudatusi tegemata turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehe poolt artikli 11a lõike 1 punkti d kohaselt koostatud jaotis;
h) koostab agentuuri tegevuse ja tulevikuväljavaadete kohta aastaaruande, välja arvatud jaotis, mille koostab ja kiidab heaks turvalisuse akrediteerimise nõukogu kooskõlas artikli 11 lõike 4 punktiga c III peatükiga hõlmatud tegevuste kohta, ning esitab selle haldusnõukogule heakskiitmiseks;
i) võtab kõik vajalikud meetmed, sealhulgas sisekorraeeskirjade vastuvõtmine ja teadete avaldamine, et tagada agentuuri toimimine vastavalt käesolevale määrusele;
j) koostab artikli 13 kohaselt agentuuri tulude ja kulude eelarvestuse projekti ning vastutab artikli 14 kohaselt eelarve täitmise eest;
k) tagab, et agentuur suudab Galileo turvaseirekeskuse käitajana järgida nõukogu ühismeetme 2004/552/ÜVJP ( 10 ) alusel antud juhiseid ning täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1104/2011/EL ( 11 ) artiklis 6 osutatud ülesandeid;
l) tagab käesoleva määruse artikli 3 lõikes 1 osutatud agentuuri organite vahel asjakohase teabe, eelkõige julgeolekut käsitleva teabe vahetamise;
m) edastab komisjonile agentuuri seisukoha tehniliste ja operatiivnõuete kohta, mis on vajalikud, et rakendada määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 12 lõike 3 punktis d osutatud süsteemiarendusi, sealhulgas määratleda aktsepteerimise ja läbivaatamise menetlused, ning kõnealust arendamist toetavaid teadusuuringuid;
n) määrab tihedas koostöös turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehega kindlaks agentuuri organisatsioonilise struktuuri käesoleva määruse III peatükiga hõlmatud turvalisuse akrediteerimise toimingutega seotud küsimustes ja esitab selle haldusnõukogule heakskiitmiseks;
o) teostab agentuuri töötajate suhtes artikli 6 lõike 3 esimeses lõigus osutatud volitusi, kui need volitused on talle delegeeritud vastavalt nimetatud lõike teisele lõigule;
p) võtab pärast haldusnõukogult heakskiidu saamist vastu vajalikud meetmed kohalike esinduste loomiseks liikmesriikides või kolmandates riikides vastavalt artikli 4 lõikele 3;
q) tagab, et turvalisuse akrediteerimise nõukogu, artikli 11 lõikes 11 osutatud organite ning turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehe nõuetekohaseks toimimiseks on olemas sekretariaat ja kõik vajalikud vahendid;
r) koostab tegevuskava, et tagada järelmeetmete võtmine artiklis 26 osutatud hindamiste ja auditite tulemuste ja soovituste, välja arvatud III peatüki kohast tegevusvaldkonda käsitleva tegevuskava jaotise suhtes, ning edastab komisjonile poolaasta eduaruande, olles sellesse enne lisanud muudatusi tegemata turvalisuse akrediteerimise nõukogu koostatud jaotise; aruanne edastatakse teavitamise eesmärgil ka haldusnõukogule;
s) võtab liidu finantshuvide kaitsmiseks järgmised meetmed:
i) pettust/kelmust, korruptsiooni ja muud ebaseaduslikku tegevust ennetavad meetmed ja tõhusad kontrollimeetmed;
ii) eeskirjade eiramise avastamise korral nõuab sisse alusetult välja makstud summad ning asjakohasel juhul kohaldab tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja rahalisi karistusi;
t) koostab agentuuri pettusevastase tegevuse strateegia, mis on proportsionaalne pettuseohuga ning milles on võetud arvesse rakendatavate meetmete kulude ja tulude analüüsi ja OLAFi juurdluste järeldusi ja soovitusi, ja esitab selle haldusnõukogule kinnitamiseks.
Artikkel 8a
Tööprogrammid ja aastaaruanne
1. Artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud agentuuri mitmeaastase tööprogrammiga nähakse ette meetmed, mis agentuur võtab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 312 ettenähtud mitmeaastase finantsraamistikuga hõlmatud ajavahemikus, sealhulgas meetmed, mis on seotud rahvusvaheliste suhete ja teabevahetusega tema vastutusalas. Kõnealuses programmis nähakse ette üldine strateegiline programmitöö, sealhulgas eesmärgid, programmi etapid, oodatavad tulemused ja tulemusnäitajad ning ressursside kavandamine, sealhulgas personal ja rahalised vahendid iga meetme jaoks. Selles võetakse arvesse käesoleva määruse artiklis 26 osutatud hindamiste ja auditite tulemusi. Teavitamise eesmärgil kirjeldatakse kõnealuses mitmeaastases tööprogrammis ka ülesannete üleandmist komisjonilt agentuurile, mis hõlmab ka määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 14 lõikes 2 osutatud programmijuhtimise ülesandeid.
2. Käesoleva määruse artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud iga-aastane tööprogramm põhineb mitmeaastasel tööprogrammil. Selles nähakse ette meetmed, mida agentuur võtab eesseisval aastal, sealhulgas meetmed, mis on seotud rahvusvaheliste suhete ja teabevahetusega tema vastutusalas. Iga-aastane tööprogramm sisaldab üksikasjalikke eesmärke ja oodatavaid tulemusi, sealhulgas tulemusnäitajaid. Selles on selgelt märgitud, millised ülesanded on lisatud või välja jäetud ja milliseid on muudetud võrreldes eelmise eelarveaastaga ning tulemusnäitajate muutused ja nende sihtväärtused. Programmis nähakse samuti ette personal ja rahalised vahendid iga meetme kohta. Teavitamise eesmärgil sisaldab iga-aastane tööprogramm ülesandeid, mille täitmise on komisjon delegeerimislepinguga nõuetekohaselt üle andnud agentuurile määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 14 lõike 2 kohaselt.
3. Tegevdirektor edastab haldusnõukogu vastuvõetud mitmeaastase ja iga-aastase tööprogrammi Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele ning avaldab programmide kokkuvõtte.
4. Käesoleva määruse artikli 8 punktis h osutatud aastaaruanne sisaldab teavet järgmise kohta:
a) mitmeaastase ja iga-aastase tööprogrammi täitmine, sealhulgas tulemusnäitajate osas;
b) eelarve ja personalipoliitika kava täitmine;
c) agentuuri juhtimine ja sisekontrollisüsteemid ning määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 11 punktis e osutatud projektijuhtimise süsteemide ja tehnikate rakendamise edusammud;
d) meetmed, mis parandavad agentuuri keskkonnaalast tulemuslikkust;
e) sise- ja välisauditite tulemused ja auditisoovituste ning eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus esitatud soovituse järelmeetmed;
f) tegevdirektori kinnitav avaldus.
Aastaaruande kokkuvõte avalikustatakse.
II
PEATÜKK
EUROOPA LIIDU JA LIIKMESRIIKIDE JULGEOLEKUASPEKTID
Artikkel 9
Ühismeede
1. Vastavalt määruse (EL) nr 1285/2013 artiklile 16 kohaldatakse alati, kui süsteemide tegevus võib mõjutada liidu või liikmesriikide julgeolekut, ühismeetmes 2004/552/ÜVJP nimetatud menetlusi.
2. Komisjon edastab nõukogule teavitamise eesmärgil teabe III peatüki alusel vastu võetud turvalisuse akrediteerimise otsuste ja kindlaksmääratud jääkriskide kohta.
III
PEATÜKK
EUROOPA GNSSI SÜSTEEMIDE TURVALISUSE AKREDITEERIMINE
Artikkel 10
Üldpõhimõtted
Käesolevas peatükis osutatud Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimise toiminguid tehakse vastavalt järgmistele põhimõtetele:
a) turvalisuse akrediteerimise toimingud ja otsused tehakse liidu ja liikmesriikide ühise julgeoleku nimel ühise vastutuse raames;
b) tehakse jõupingutusi selleks, et otsused võetaks vastu konsensuse alusel;
c) turvalisuse akrediteerimise toimingutes kasutatakse riskihindamise ja -juhtimise lähenemisviisi, analüüsides Euroopa GNSSi süsteemide turvalisust ohustavaid riske ning mõju riskide leevendamiseks võetavate meetmete kuludele ja ajakavale, võttes arvesse eesmärki mitte vähendada süsteemide turvalisuse üldist taset;
d) turvalisuse akrediteerimise otsuseid töötavad välja ja teevad asjatundjad, kellel on keerukate süsteemide akrediteerimise alal nõuetekohane kvalifikatsioon, kes on läbinud nõutaval tasemel julgeolekukontrolli ning kes tegutsevad erapooletult;
e) tehakse jõupingutusi kõigi julgeolekuküsimustega seotud asjaomaste isikutega konsulteerimiseks;
f) turvalisuse akrediteerimise toiminguid teevad kõik asjakohased sidusrühmad vastavalt turvalisuse akrediteerimise strateegiale, piiramata sellega Euroopa Komisjoni rolli, mis on kindlaks määratud määruses (EL) nr 1285/2013;
g) turvalisuse akrediteerimise otsused, järgides turvalisuse akrediteerimise strateegias kehtestatud protsessi, põhinevad kohalikel turvalisuse akrediteerimise otsustel, mille on vastu võtnud liikmesriikide vastavad turvalisuse akrediteerimise asutused;
h) pidev, läbipaistev ja täiesti arusaadav järelevalveprotsess tagab, et Euroopa GNSSi süsteemide turvariskid on teada, et määratakse kindlaks turvameetmed vähendamaks selliseid riske vastuvõetava tasemeni, pidades silmas liidu ja selle liikmesriikide julgeolekuvajadusi, ja tagamaks programmide tõrgeteta toimimine, ning et kõnealuseid meetmeid kohaldatakse kooskõlas süvakaitse põhimõttega. Selliste meetmete tõhusust hinnatakse pidevalt. Julgeolekuriskide hindamise ja juhtimisega seotud protsessi viivad läbi programmide sidusrühmad ühiselt järkjärgulise protsessina;
i) turvalisuse akrediteerimise alased otsused võetakse vastu täiesti sõltumatult, sealhulgas sõltumatult komisjonist ning muudest programmide rakendamise ja teenuste osutamise eest vastutavatest üksustest ning agentuuri tegevdirektorist ja haldusnõukogust;
j) turvalisuse akrediteerimise toimingute tegemisel võetakse arvesse komisjoni ja julgeolekunõuete rakendamise eest vastutavate asutuste vahelise piisava koordineerimise vajadust;
k) kõik programmide rakendamisse kaasatud sidusrühmad käitlevad ja kaitsevad ELi salastatud teavet kooskõlas peamiste põhimõtete ja miinimumstandarditega, mis on sätestatud nõukogu ja komisjoni julgeolekueeskirjadega ELi salastatud teabe kaitsmise kohta.
Artikkel 11
Turvalisuse akrediteerimise nõukogu
1. Käesolevas artiklis sätestatud ülesannete täitmiseks luuakse Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimise nõukogu (edaspidi „turvalisuse akrediteerimise nõukogu”).
2. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu täidab oma ülesandeid, ilma et see piiraks määrusega (EL) nr 1285/2013 komisjonile usaldatud kohustuste täitmist, eelkõige turvalisusega seotud küsimustes, ning liikmesriikide pädevust turvalisuse akrediteerimise osas.
3. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu täidab turvalisuse akrediteerimise asutusena Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimisega seoses järgmisi ülesandeid:
a) töötab välja ja kiidab heaks turvalisuse akrediteerimise strateegia, milles esitatakse:
i) toimingute ulatus, mis on vajalik Euroopa GNSSi süsteemide akrediteerimiseks ja akrediteeringu säilitamiseks ning nende võimalikuks ühendamiseks teiste süsteemidega;
ii) Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimise kord, mille põhjalikkuse aste vastab nõutavale kindluse tasemele ja kus on selgelt märgitud heakskiitmise tingimused; kõnealust korda järgitakse asjaomaste nõuete, eelkõige määruse (EL) nr 1285/2013 artiklis 13 osutatud nõuete kohaselt;
iii) akrediteerimisel osalevate asjakohaste sidusrühmade roll;
iv) akrediteerimise ajakava, mis on kooskõlas programmide etappidega, eelkõige seoses infrastruktuuri kasutuselevõtu, teenuste osutamise ja arendamisega;
v) põhimõtted, mida liikmesriigis julgeolekuküsimustes pädevad riigisisesed üksused kohaldavad Galileo programmiga loodud süsteemidega ühendatud võrkude ja PRS-seadmestiku turvalisuse akrediteerimise suhtes;
b) võtab vastu turvalisuse akrediteerimise otsuseid, eelkõige kiidab heaks satelliitide lähetamise, annab loa süsteemide kasutamiseks nende erinevates konfiguratsioonides, annab loa erinevate teenuste jaoks kuni signaalini õhuruumis (kaasa arvatud) ning annab loa maapealsete jaamade käitamiseks. Galileo programmiga loodud süsteemiga ühendatud võrkude ja PRS-seadmestiku osas võtab turvalisuse akrediteerimise nõukogu üksnes vastu otsuseid, mis käsitlevad loa andmist üksustele seoses PRS-vastuvõtjate või PRS-turvamoodulite väljatöötamise ja tootmisega, võttes arvesse julgeolekuküsimustes pädevate riigisiseste üksuste antud nõuandeid ja üldisi julgeolekuriske;
c) vaatab läbi ja kinnitab turvalisuse akrediteerimisega seotud dokumendid, välja arvatud dokumendid, mille komisjon võtab vastu määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 13 ja otsuse nr 1104/2011/EL artikli 8 kohaselt;
d) nõustab oma pädevuse piires komisjoni, kui see töötab välja määruse (EL) nr 1285/2013 artiklis 13 ja otsuse nr 1104/2011/EL artiklis 8 osutatud õigusaktide eelnõusid, sealhulgas turvanõuete rakendamise korra kehtestamisel ja lõppseisukoha raames aruande esitamisel;
e) vaatab läbi ja kinnitab riskihindamise, mis on välja töötatud artikli 10 punktis h osutatud protsessi kohaselt, võttes arvesse kooskõla käesoleva lõike punktis c osutatud dokumentide ning määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 13 ja otsuse nr 1104/2011/EL artikli 8 kohaselt välja töötatud dokumentidega; teeb koostööd komisjoniga, et määrata kindlaks riskileevendusmeetmed;
f) kontrollib Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimisega seoses turvameetmete rakendamist, teostades või rahastades turvalisuse hindamist, kontrolle või ülevaateid käesoleva määruse artikli 12 punkti b kohaselt;
g) kinnitab heakskiidetud toodete ja meetmete valiku, mis kaitsevad elektroonilise pealtkuulamise vastu (TEMPEST), ning heakskiidetud krüptovahendite valiku, mida kasutatakse Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse tagamiseks;
h) kiidab heaks Euroopa GNSSi süsteemide ühendamise teiste süsteemidega või osaleb asjakohasel juhul sellise ühendamise ühisel heakskiitmisel koos julgeolekuküsimustes pädeva asjaomase üksusega;
i) lepib asjaomase liikmesriigiga kokku artikli 12 punktis c osutatud juurdepääsu kontrolliks vajaliku mudeli;
j) teavitab käesoleva artikli lõikes 11 nimetatud riskiaruannete alusel komisjoni oma riskihinnangust ning annab komisjonile soovitusi konkreetse turvalisuse akrediteerimise otsuse jääkriski käsitlemise võimaluste kohta;
k) pärast nõukogult konkreetse taotluse saamist aitab tihedas koostöös komisjoniga rakendada nõukogul ühismeedet 2004/552/ÜVJP;
l) viib läbi oma ülesannete täitmiseks vajalikud konsultatsioonid.
4. Peale selle täidab turvalisuse akrediteerimise nõukogu järgmisi ülesandeid:
a) koostab ja kiidab heaks artikli 8a lõikes 1 osutatud mitmeaastase tööprogrammi osa käesoleva peatüki kohaste operatiivülesannete ja nende täitmiseks vajaliku personali ja rahaliste vahendite kohta ning edastab selle õigeaegselt haldusnõukogule, et lisada see mitmeaastasesse tööprogrammi;
b) koostab ja kiidab heaks artikli 8a lõikes 2 osutatud iga-aastase tööprogrammi osa käesoleva peatüki kohaste operatiivülesannete ja nende täitmiseks vajaliku personali ja rahaliste vahendite kohta ning edastab selle õigeaegselt haldusnõukogule, et lisada see iga-aastasesse tööprogrammi;
c) koostab ja kiidab heaks artikli 6 lõike 2 punktis h osutatud aruande osa, mis käsitleb käesoleva peatüki kohaseid agentuuri tegevusi ja tulevikuväljavaateid ning nende täitmiseks vajalikku personali ja rahalisi vahendeid, ning edastab selle õigeaegselt haldusnõukogule, et lisada see iga-aastasesse aruandesse;
d) võtab vastu oma kodukorra ja avaldab selle.
5. Komisjon annab turvalisuse akrediteerimise nõukogule pidevalt teada turvalisuse akrediteerimise nõukogu kavandatavate otsuste mõjust programmide nõuetekohasele täitmisele ning jääkriski käsitlemise kavade rakendamisest. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu arvestab komisjoni arvamusega.
6. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu otsused adresseeritakse komisjonile.
7. Turvalisuse akrediteerimise nõukokku kuulub üks esindaja igast liikmesriigist, üks komisjonist ja üks kõrge esindaja juurest. Liikmesriigid, komisjon ja kõrge esindaja püüavad piirata oma esindajate vahetumist turvalisuse akrediteerimise nõukogus. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmete ametiaeg on neli aastat ja seda saab ühe korra pikendada. ESA esindaja kutsutakse turvalisuse akrediteerimise nõukogu koosolekutele osalema vaatlejana. Erandkorras võib koosolekutele vaatlejatena osalema kutsuda ka kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid, kui arutatakse kõnealuste kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega otseselt seotud küsimusi. Selline kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajate osalemine ja osalemise tingimused määratakse kindlaks artikli 23 lõikes 1osutatud lepingutes ja kooskõlas turvalisuse akrediteerimise nõukogu töökorraga.
8. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe ja aseesimehe kõigi liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Aseesimees asub automaatselt täitma esimehe kohustusi, kui esimees ei saa neid ise täita.
Turvalisuse akrediteerimise nõukogul on õigus esimees, aseesimees või mõlemad ametist vabastada. Ametist vabastamise otsus tehakse kahekolmandikulise häälteenamusega.
Turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kaks aastat ja seda saab ühe korra pikendada. Mõlema isiku ametiaeg lõpeb, kui nad ei ole enam turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmed.
9. Turvalisuse akrediteerimise nõukogul on juurdepääs kogu personalile ja kõikidele materiaalsetele vahenditele, mida on vaja asjakohase haldustoe andmiseks ja selleks, et võimaldada tal koos lõikes 11 osutatud organitega täita sõltumatult oma ülesandeid, eelkõige toimikute käitlemisel, julgeolekumenetluste algatamisel ja nende rakendamise jälgimisel ning süsteemi turbeauditite läbiviimisel, otsuste ettevalmistamisel ja koosolekute korraldamisel. Samuti on tal juurdepääs kogu teabele, mida tal on vaja oma ülesannete täitmiseks ja mis on agentuuri käsutuses, ilma et see piiraks artikli 10 punktis i osutatud iseseisvuse ja sõltumatuse põhimõtete kohaldamist.
10. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu ja tema alluvuses olevad agentuuri töötajad töötavad viisil, mis tagab iseseisvuse ja sõltumatuse muust agentuuri tegevusest, eelkõige süsteemide kasutamisega seotud operatiivtegevusest, kooskõlas programmi eesmärkidega. Selleks luuakse agentuuris tegelik organisatsiooniline lahusus käesoleva peatükiga hõlmatud ülesandeid täitvate töötajate ja muude agentuuri töötajate vahel. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu teavitab tegevdirektorit, haldusnõukogu ja komisjoni viivitamata kõigist asjaoludest, mis võivad kahjustada tema iseseisvust ja sõltumatust. Juhul kui agentuur ei suuda olukorda ise parandada, hindab olukorda komisjon, konsulteerides asjakohaste isikutega. Selle hindamise tulemusel võtab komisjon asjakohaseid leevendusmeetmeid, mida rakendab agentuur, ja teavitab nendest Euroopa Parlamenti ja nõukogu.
11. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu moodustab oma alluvuses eriorganeid, kes tegutsevad tema juhiste kohaselt. Eelkõige moodustab ta töö vajaliku järjepidevuse tagamise eesmärgil toimkonna, mis tegeleb turvaanalüüside läbivaatamise ja testimisega, et abistada turvalisuse akrediteerimise nõukogu tema otsuste ettevalmistamisel. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu võib moodustada eksperdirühmi, mis toetavad toimkonna tööd, või nende tegevuse lõpetada.
12. Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 14 lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud liikmesriikide pädevust ja agentuuri ülesandeid Galileo programmi kasutuselevõtuetapil, moodustatakse turvalisuse akrediteerimise nõukogu järelevalve all tegutsev liikmesriikide eksperdirühm, mis täidab krüptitud materjali levitamise asutuse ülesandeid seoses ELi krüptitud materjali haldamisega eelkõige järgmistel eesmärkidel:
i) Galileo programmiga loodud süsteemi toimimiseks vajalike lendude koodivõtmete ja teiste koodivõtmete haldamine;
ii) PRSi võtmete üle arvepidamise, turvalise käsitlemise, säilitamise ja jaotamise menetluste kehtestamise ja täitmise kontrollimine.
13. Kui käesoleva määruse artiklis 10 osutatud peamiste põhimõtete alusel konsensust ei saavutata, võtab turvalisuse akrediteerimise nõukogu otsused vastu Euroopa Liidu lepingu artiklis 16 sätestatud häälteenamusega, mis ei piira käesoleva määruse artikli 9 kohaldamist. Komisjoni esindaja ja kõrge esindaja esindaja hääletamisest osa ei võta. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimees allkirjastab turvalisuse akrediteerimise nõukogu nimel turvalisuse akrediteerimise nõukogu vastu võetud otsused.
14. Komisjon teavitab põhjendamatu viivituseta Euroopa Parlamenti ja nõukogu turvalisuse akrediteerimise otsuste vastuvõtmise mõjust programmide nõuetekohasele täitmisele. Kui komisjon leiab, et turvalisuse akrediteerimise nõukogu vastu võetud otsus võib märkimisväärselt mõjutada programmide nõuetekohast täitmist, näiteks kulude, ajakava või toimimise osas, teatab ta sellest viivitamata Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
15. Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu arvamusi, mis tuleks esitada ühe kuu jooksul, võib komisjon võtta vastu mis tahes asjakohaseid meetmeid kooskõlas määrusega (EL) nr 1285/2013.
16. Haldusnõukogu teavitatakse korrapäraselt turvalisuse akrediteerimise nõukogu tööde arengust.
17. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu tööde ajakavas võetakse arvesse määruse (EL) nr 1285/2013 artiklis 27 osutatud iga-aastast tööprogrammi.
Artikkel 11a
Turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehe ülesanded
1. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimees täidab järgmiseid ülesandeid:
a) korraldab turvalisuse akrediteerimise nõukogu järelevalve all turvalisuse akrediteerimist;
b) viib turvalisuse akrediteerimise nõukogu järelevalve all ellu agentuuri mitmeaastaste ja iga-aastaste tööprogrammide käesoleva peatükiga hõlmatud osa;
c) teeb koostööd tegevdirektoriga, et aidata tal koostada artikli 13 lõikes 3 osutatud ametikohtade loetelu kava ja töötada välja agentuuri organisatsiooniline struktuur;
d) valmistab ette artikli 8 punktis g osutatud eduaruande jaotise käesoleva peatükiga hõlmatud operatiivülesannete kohta ning edastab selle õigeaegselt turvalisuse akrediteerimise nõukogule ja tegevdirektorile, et selle saaks lisada eduaruandesse;
e) valmistab ette artikli 8 punktides h ja r osutatud iga-aastase aruande ja tegevuskava jaotise käesoleva peatükiga hõlmatud operatiivülesannete kohta ning edastab need õigeaegselt tegevdirektorile;
f) esindab agentuuri käesoleva peatüki kohastes toimingutes ja otsustes;
g) kasutab käesoleva peatüki kohaste ülesannetega seotud agentuuri töötajate suhtes artikli 6 lõike 3 esimeses lõigus osutatud volitusi, mis on talle delegeeritud vastavalt artikli 6 lõike 3 neljandale lõigule.
2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seoses käesoleva peatükiga hõlmatud tegevusega paluda turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehel tutvustada Euroopa Parlamendile ja nõukogule seisukohti agentuuri töö ja tulevikuväljavaadete kohta, sealhulgas mitmeaastase ja iga-aastase tööprogrammi osas.
Artikkel 12
Liikmesriikide ülesanded
Liikmesriigid:
a) edastavad turvalisuse akrediteerimise nõukogule kogu teabe, mida nad peavad vajalikuks turvalisuse akrediteerimise läbiviimiseks;
b) võimaldab turvalisuse akrediteerimise nõukogu määratud nõuetekohaselt volitatud isikutele kokkuleppel kõnealuses liikmesriigis julgeolekuküsimustes pädevate riigisiseste üksustega ja nende järelevalve all juurdepääsu igasugusele teabele ja kõigile aladele, mis on seotud nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate süsteemide turvalisusega, kooskõlas oma riigisiseste õigus- ja haldusnormidega ning hoidudes liikmesriikide kodanike diskrimineerimisest kodakondsuse alusel, sealhulgas turvalisuse akrediteerimise nõukogu kavandatud turbeauditite ja testimiste läbiviimise eesmärgil ning artikli 10 punktis h osutatud julgeolekuriskide järelevalveprotsessi eesmärgil. Need auditid ja testimised tehakse järgmisi põhimõtteid järgides:
i) rõhutatakse julgeoleku ja tõhusa riskijuhtimise olulisust kontrollitavates üksustes;
ii) soovitatakse vastumeetmeid salastatud teabe salajasuse, tervikluse või käideldavuse kadumisest tuleneva konkreetse mõju leevendamiseks;
c) iga liikmesriik vastutab juurdepääsu kontrolliks vajaliku mudeli väljatöötamise eest, s.o akrediteerimisele kuuluvate alade kirjeldus või loetelu, mille suhtes peavad liikmesriigid ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu eelnevalt kokku leppima, kindlustades seega, et kõik liikmesriigid tagavad ühesuguse juurdepääsukontrolli taseme;
d) vastutavad kohalikul tasandil oma territooriumil asuvate Euroopa GNSSi süsteemidega hõlmatud alade turvalisuse akrediteerimise eest ning esitavad sel eesmärgil turvalisuse akrediteerimise nõukogule aruande.
IV
PEATÜKK
EELARVE- JA FINANTSSÄTTED
Artikkel 13
Eelarve
1. GNSSi agentuuri tulude hulka kuulub tulude ja kulude tasakaalu tagamiseks Euroopa Liidu üldeelarvesse lisatud liidu toetus, ent tulud võivad sisaldada ka muid vahendeid ja veel määratlemata tulusid.
2. GNSSi agentuuri kulud hõlmavad personali-, haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskulusid ning turvalisuse akrediteerimise nõukogu tegevusega seotud kulusid, sealhulgas artikli 11 lõikes 11 osutatud organite kulusid, ning GNSSi agentuuri poolt temale usaldatud ülesannete täitmiseks sõlmitud lepingute ja kokkulepetega seotud kulusid.
3. Tegevdirektor koostab tihedas koostöös turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehega agentuuri järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti III peatüki kohases tegevusvaldkonnas ning tagab, et esialgses eelarvestuses on turvalisuse akrediteerimise toimingutega seonduvad aspektid ja agentuuri muude tegevustega seonduvad aspektid selgelt eristatud. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimees võib koostada kõnealuse eelarvestuse kohta aruande ning tegevdirektor edastab nii eelarvestuse kui ka nimetatud aruande koos kavandatud ametikohtade loeteluga haldusnõukogule ja turvalisuse akrediteerimise nõukogule.
4. Tulud ja kulud on tasakaalus.
5. Haldusnõukogu koostab igal aastal tihedas koostöös turvalisuse akrediteerimise nõukoguga tulude ja kulude esialgse eelarvestuse põhjal agentuuri järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse aruande III peatüki kohases tegevusvaldkonnas.
6. Haldusnõukogu edastab kõnealuse eelarvestuse aruande koos kavandatud ametikohtade loetelu ja esialgse iga-aastase tööprogrammiga 31. märtsiks komisjonile ja nendele kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, kellega liit on sõlminud lepingud vastavalt artikli 23 lõikele 1.
7. Komisjon edastab tulude ja kulude eelarvestuse aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi „eelarvepädevad institutsioonid”) koos Euroopa Liidu üldeelarve projektiga.
8. Komisjon sisestab kõnealusest eelarvestuse aruandest lähtudes Euroopa Liidu üldeelarve projekti eelarvestuse, mida ta peab ametikohtade loetelu ja üldeelarvest eraldatava toetuse suurust silmas pidades vajalikuks, ning esitab selle eelarvepädevatele institutsioonidele Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 314 ette nähtud korras.
9. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad GNSSi agentuuri toetuseks eraldatavad assigneeringud ja võtavad vastu kõnealuse agentuuri ametikohtade loetelu.
10. Eelarve võtab vastu haldusnõukogu. Eelarve on lõplik pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles vastavaid kohandusi.
11. Haldusnõukogu teatab võimalikult kiiresti eelarvepädevatele institutsioonidele oma kavatsusest rakendada projekte, millel võib olla oluline finantsmõju tema eelarve rahastamisele, eriti selliste kinnisvaraga seotud projektide puhul, mis on seotud hoonete rentimise või ostmisega. Haldusnõukogu teatab nendest komisjonile.
12. Kui mõni eelarvepädev institutsioon on teatanud oma kavatsusest esitada arvamus, siis edastab ta oma arvamuse haldusnõukogule kuue nädala jooksul pärast projektist teatamise kuupäeva.
Artikkel 14
Eelarve täitmine ja kontroll
1. Tegevdirektor vastutab GNSSi agentuuri eelarve täitmise eest.
2. GNSSi agentuuri peaarvepidaja edastab esialgse raamatupidamisaruande iga järgneva eelarveaasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale koos vastava eelarveaasta eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruandega. Komisjoni peaarvepidaja ühendab institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisaruanded kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikliga 128.
3. Komisjoni peaarvepidaja edastab GNSSi agentuuri esialgse raamatupidamisaruande iga järgneva eelarveaasta 31. märtsiks kontrollikojale koos vastava eelarveaasta eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruandega. Kõnealune aruanne edastatakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
4. Pärast seda, kui tegevdirektor on saanud kontrollikoja märkused GNSSi agentuuri esialgse raamatupidamisaruande kohta vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklile 129, koostab tegevdirektor omal vastutusel GNSSi agentuuri lõpliku raamatupidamisaruande ja esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.
5. Haldusnõukogu esitab GNSSi agentuuri lõpliku raamatupidamisaruande kohta arvamuse.
6. Tegevdirektor edastab igale eelarveaastale järgnevaks 1. juuliks lõpliku raamatupidamisaruande koos haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.
7. Lõplikud raamatupidamisaruanded avaldatakse.
8. Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse kontrollikoja märkuste kohta 30. septembriks. Tegevdirektor saadab selle vastuse ka haldusnõukogule.
9. Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor talle määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 146 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjaomase eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta kohaldamiseks.
10. Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne N + 2 aasta 30. aprilli tegevdirektorile kinnituse N aasta eelarve täitmise kohta, välja arvatud eelarve täitmise see osa, kuhu kuuluvad vajaduse korral agentuurile vastavalt määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 14 lõikele 2 antud ülesanded, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 ( 12 ) artiklites 164 ja 165 sätestatud menetlust.
Artikkel 15
Finantssätted
GNSSi agentuuri suhtes kohaldatavad finantseeskirjad võtab vastu haldusnõukogu pärast komisjoniga konsulteerimist. Need ei või kalduda kõrvale komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185), ( 13 ) välja arvatud juhul, kui selline kõrvalekaldumine on konkreetselt vajalik GNSSi agentuuri toimimiseks ja komisjon on selleks eelneva nõusoleku andnud.
IVa PEATÜKK
PERSONAL
Artikkel 15a
Töötajad
1. Agentuuri töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju, liidu muude teenistujate teenistustingimusi ja liidu institutsioonide poolt nende personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamise eesmärgil ühiselt vastuvõetud eeskirju.
2. Agentuuri töötajate hulka kuuluvad kõnealuse agentuuri poolt oma ülesannete täitmiseks tööle võetud teenistujad. Nad on läbinud julgeolekukontrolli ja neile on antud juurdepääsuluba, mis vastab nende poolt käideldava teabe salastatuse tasemele.
3. Agentuuri sise-eeskirjad, nagu haldusnõukogu kodukord, turvalisuse akrediteerimise nõukogu kodukord, agentuuri suhtes kohaldatavad finantseeskirjad, personalieeskirjade rakenduseeskirjad ja dokumentidele juurdepääsu käsitlevad tingimused, tagavad turvalisuse akrediteerimise toiminguid tegevate töötajate iseseisvuse ja sõltumatuse agentuuri muust tegevusest kooskõlas artikli 10 punktiga i.
Artikkel 15b
Tegevdirektori ametisse nimetamine ja ametiaeg
1. Tegevdirektor võetakse agentuuri tööle ajutise teenistujana kooskõlas muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktiga a.
2. Haldusnõukogu nimetab tegevdirektori ametisse tema teeneid, dokumenteeritud haldamis- ja juhtimisoskust ning asjaomaseid teadmisi ja kogemusi silmas pidades komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast, mis koostatakse Euroopa Liidu Teatajas ja mujal avaldatud osalemiskutsete põhjal korraldatud avaliku konkursi alusel.
Haldusnõukogu valitud kandidaat võidakse kutsuda esimesel võimalusel esinema avaldusega Euroopa Parlamendi ees ja vastama parlamendiliikmete küsimustele.
Tegevdirektoriga lepingu allakirjutamisel esindab agentuuri haldusnõukogu esimees.
Haldusnõukogu teeb otsuse tegevdirektori ametisse nimetamise kohta oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.
3. Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Tema ametiaja lõpus koostab komisjon hinnangu, milles käsitletakse tegevdirektori töö tulemuslikkust, võttes arvesse agentuuri tulevasi ülesandeid ja lahendamist vajavaid küsimusi.
Võttes arvesse esimeses lõigus osutatud hinnangut võib haldusnõukogu komisjoni ettepanekul pikendada tegevdirektori ametiaega ühe korra kuni neljaks aastaks.
Ametiaja pikendamist käsitlev otsus võetakse vastu liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.
Tegevdirektor, kelle ametiaega pikendati, ei saa pikendatud ametiaja lõppedes osaleda sama ametikoha täitmise valikumenetluses.
Haldusnõukogu teatab tegevdirektori ametiaja pikendamise kavatsusest Euroopa Parlamendile. Enne ametiaja pikendamist võib tegevdirektori kutsuda esinema avaldusega Euroopa Parlamendi pädevate komisjonide ette ja vastama parlamendiliikmete küsimustele.
4. Komisjoni või haldusnõukogu ühe kolmandiku liikmete ettepanekul on haldusnõukogul õigus tegevdirektor ametist vabastada otsusega, mis võetakse vastu tema liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.
5. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad paluda tegevdirektoril tutvustada Euroopa Parlamendile ja nõukogule seisukohti agentuuri töö ja tulevikuväljavaadete kohta, sealhulgas iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi osas. Selline seisukohtade tutvustus ei puuduta III peatükiga hõlmatud turvalisuse akrediteerimise toimingutega seotud küsimusi.
Artikkel 15c
Riikide lähetatud eksperdid
Agentuur võib kasutada ka riikide lähetatud eksperte. Kõnealused eksperdid on läbinud julgeolekukontrolli ja neile on antud juurdepääsuluba, mis vastab nende poolt käideldava teabe salastatuse tasemele. Nimetatud töötajate suhtes ei kohaldata personalieeskirju ega muude teenistujate teenistustingimusi.
V
PEATÜKK
MUUD SÄTTED
Artikkel 16
Pettuste tõkestamine
1. Pettuste/kelmuse, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevusega võitlemiseks kohaldatakse piiranguteta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 ( 14 ). Sel eesmärgil ühineb agentuur Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahelise 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ( 15 ) sisejuurdluste kohta ning võtab vastu asjakohased agentuuri töötajatele ja riikide lähetatud ekspertidele kohaldatavad sätted, kasutades nimetatud kokkuleppele lisatud näidisotsust.
2. Kontrollikojal on õigus kontrollida nii kontrollikojale esitatud dokumentide põhjal kui ka kohapeal agentuuri rahaliste vahendite saajaid ning agentuuri kaudu liidu rahalisi vahendeid saanud töövõtjaid või alltöövõtjaid.
3. Vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 ja nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ( 16 ) võib OLAF pettuste/kelmuse, korruptsiooni ja liidu finantshuve kahjustava muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi seoses agentuuri rahastatavate toetuste ja sõlmitud lepingutega.
4. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, nähakse agentuuri ning kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel sõlmitud koostöölepingutes, agentuuri ja kolmandate pooltega sõlmitud lepingutes ja toetuslepingutes ning agentuuri tehtud rahastamisotsustes sõnaselgelt ette kontrollikoja ja OLAFi õigus teha oma vastava pädevuse piires kontrolle ja korraldada juurdlusi.
Artikkel 17
Privileegid ja immuniteedid
Agentuuri ja artiklis 15a osutatud agentuuri töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta).
▼M1 —————
Artikkel 19
Vastutus
1. GNSSi agentuuri lepingujärgset vastutust reguleerib vastava lepingu suhtes kohaldatav õigus. Euroopa Kohtu pädevusse kuulub otsuste tegemine vastavalt GNSSi agentuuri sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.
2. Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab GNSSi agentuur kõik oma talituste või teenistujate poolt nende ametiülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide õigusaktide ühistele üldpõhimõtetele.
3. Euroopa Kohtu pädevusse kuulub kõikide lõikes 2 nimetatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine.
4. Teenistujate isiklikku vastutust GNSSi agentuuri ees reguleerivad nende suhtes kohaldatavad personalieeskirjade või teenistustingimuste sätted.
Artikkel 20
Keeled
1. GNSSi agentuuri suhtes kohaldatakse 15. aprilli 1958. aasta määrust nr 1 (millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled) ( 17 ).
2. GNSSi agentuuri toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.
Artikkel 21
Juurdepääs dokumentidele ja isikuandmete kaitse
1. GNSSi agentuuri valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust nr (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) ( 18 ).
2. Haldusnõukogu võtab vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakenduskorra kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.
3. GNSSi agentuuri otsuste suhtes, mis on vastu võetud vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 8, võib esitada kaebuse ombudsmanile või pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 228 või 263.
4. Isikuandmete töötlemisel kohaldatakse GNSSi agentuuri suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) ( 19 ).
Artikkel 22
Salastatud või tundliku teabe kaitsmist käsitlevad julgeolekueeskirjad
1. Agentuur kohaldab ELi salastatud teabe kaitsmist käsitlevaid komisjoni julgeolekueeskirju.
2. Agentuur võib näha oma sise-eeskirjades ette sätted salastamata, kuid tundliku teabe käitlemiseks. Sellised sätted hõlmavad muu hulgas sellise teabe vahetamist, käitlemist ja säilitamist.
Artikkel 22a
Huvide konflikt
1. Haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmed, tegevdirektor ja riikide lähetatud eksperdid ja vaatlejad esitavad kohustuste ja huvide deklaratsiooni, milles nad kinnitavad, et neil ei ole või on otseseid või kaudseid huvisid, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks. Nimetatud deklaratsioonid peavad olema täpsed ja täielikud. Need esitatakse kirjalikult ametisse astumisel ja neid uuendatakse igal aastal. Neid deklaratsioone ajakohastatakse vajaduse korral, eelkõige juhul, kui asjaomase isiku isiklikus olukorras toimuvad asjakohased muutused.
2. Haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmed, tegevdirektor, riikide lähetatud eksperdid ja vaatlejad ning ajutistes töörühmades osalevad väliseksperdid deklareerivad täpselt ja täielikult enne igat koosolekut, kus nad osalevad, et neil ei ole või on huvisid, mida saab pidada nende sõltumatust kahjustavaks päevakorra punktide osas, ning nad hoiduvad selliste punktide üle arutamisest ja hääletamisest.
3. Haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu näevad oma kodukorras ette lõigetes 1 ja 2 osutatud huvide deklareerimise ja huvide konfliktide vältimise ja lahendamise praktilise korra.
Artikkel 23
Kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide osalemine
1. Agentuur on tegevuses osalemiseks avatud kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele. Selline osalemine ja osalemistingimused määratakse kindlaks lepinguga, mis sõlmitakse liidu ning kõnealuse kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel, tehes seda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 218 sätestatud menetlusele.
2. Kõnealuste lepingute asjakohaste sätete alusel töötatakse välja kord, milles täpsustatakse kõnealuste riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide agentuuri töös osalemise praktilist korda, sealhulgas sätteid, mis käsitlevad agentuuri esitatud algatustes osalemist, rahalist panust ja töötajaid.
Artikkel 23a
Ühiste hankelepingute sõlmimine liikmesriikidega
Oma ülesannete täitmiseks on agentuuril lubatud sõlmida liikmesriikidega ühiseid lepinguid vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 1268/2012 ( 20 ).
VI
PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 24
Määruse (EÜ) nr 683/2008 muutmine
Määruses (EÜ) nr 683/2008 asendatakse läbivalt sõnad „Euroopa GNSSi Järelevalveamet” ja „amet” sõnadega „Euroopa GNSSi Agentuur” ja „GNSSi agentuur”.
Artikkel 25
Võetud meetmete kehtivus ja kehtetuks tunnistamine
Määrus (EÜ) nr 1321/2004 tunnistatakse kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele. Kõik määruse (EÜ) nr 1321/2004 alusel vastuvõetud meetmed on endiselt kehtivad.
Artikkel 26
Läbivaatamine, hindamine ja auditeerimine
1. Komisjon hindab agentuuri, eelkõige selle mõju, tõhusust, head toimimist, töömeetodeid, vajadusi ja talle eraldatud ressursside kasutust hiljemalt 31. detsembriks 2016 ja seejärel iga viie aasta tagant. See hindamine hõlmab eelkõige võimalikke muutusi agentuuri ülesannete ulatuses ja olemuses ning selliste muutuste finantsmõju. Hindamisel käsitletakse agentuuri huvide konfliktide alase poliitika elluviimist ning selles kajastatakse samuti kõiki asjaolusid, mis võivad olla kahjustanud turvalisuse akrediteerimise nõukogu autonoomsust ja sõltumatust.
2. Komisjon edastab hindamisaruande ja oma sellekohased järeldused Euroopa Parlamendile, nõukogule, agentuuri haldusnõukogule ja turvalisuse akrediteerimise nõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse.
3. Igas teises aruandes hinnatakse agentuuri bilanssi, võttes arvesse selle eesmärke ja ülesandeid. Kui komisjon leiab, et agentuurile seatud eesmärkidest ja ülesannetest lähtudes ei ole agentuuri säilitamine enam põhjendatud, võib komisjon teha asjakohasel juhul ettepaneku käesoleva määruse kehtetuks tunnistamiseks.
4. Haldusnõukogu või komisjoni taotlusel võib agentuuri tegevuse tulemuslikkuse kohta korraldada välisauditeid.
Artikkel 27
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
( 1 ) ELT C 317, 23.12.2009, lk 103.
( 2 ) Euroopa Parlamendi 16. juuni 2010. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 13. septembri 2010. aasta otsus.
( 3 ) ELT L 246, 20.7.2004, lk 1.
( 4 ) ELT L 196, 24.7.2008, lk 1.
( 5 ) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
( 6 ) ELT L 246, 20.7.2004, lk 30.
( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1285/2013 Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 876/2002 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 683/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 1).
( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).
( 9 ) Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).
( 10 ) Nõukogu 12. juuli 2004. aasta ühismeede 2004/552/ÜVJP Euroopa satelliit-raadionavigatsioonisüsteemi toimimise aspektide kohta, mis mõjutavad Euroopa Liidu julgeolekut (ELT L 246, 20.7.2004, lk 30).
( 11 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta otsus nr 1104/2011/EL, mis käsitleb Galileo programmil põhineva globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi kaudu pakutava avalikule reguleeritud teenusele juurdepääsu võimaldamise korda (ELT L 287, 4.11.2011, lk 1).
( 12 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).
( 13 ) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
( 14 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
( 15 ) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.
( 16 ) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
( 17 ) EÜT 17, 6.10.1958, lk 385/58.
( 18 ) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.
( 19 ) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.
( 20 ) Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).