►B	NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 207/2009, 26. veebruar 2009, ühenduse kaubamärgi kohta (kodifitseeritud versioon) (EMPs kohaldatav tekst) (EÜT L 078, 24.3.2009, p.1)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date

Muudetud:

►A1

L 112

24.4.2012

▼B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 207/2009,

26. veebruar 2009,

ühenduse kaubamärgi kohta

(kodifitseeritud versioon)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 308,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust ( 1 )

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrust (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta ( 2 ) on korduvalt oluliselt muudetud ( 3 ). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Kogu ühenduses on soovitatav edendada majandustegevuse harmoonilist arengut ning pidevat ja tasakaalustatud laienemist sellise siseturu väljakujundamise teel, mis toimib nõuetekohaselt ja pakub siseriiklikel turgudel valitsevate tingimustega samalaadseid tingimusi. Sellise turu loomiseks ja selle ühtsemaks muutmiseks ei piisa ainult kaupade ja teenuste vaba liikumise takistuste kõrvaldamisest ja sellise korra loomisest, mis tagaks selle, et konkurentsi ei moonutata, vaid lisaks sellele tuleb luua ka õiguslikud tingimused, mis võimaldavad ettevõtjatel kohandada oma tegevust ühenduse tingimustega, olenemata sellest, kas nad toodavad ja turustavad kaupu või osutavad teenuseid. Selleks peaks ettevõtjate käsutuses olevate õiguslike vahendite hulka kuuluma ka kaubamärgid, mis võimaldavad samalaadsete vahenditega eristada ettevõtjate tooteid ja teenuseid kogu ühenduses riigipiiridest olenemata.

(3)

Kõnealuste ühenduse eesmärkide järgimiseks on seetõttu vajalik ette näha ühenduse kaubamärgikorra loomine, mille kohaselt ettevõtted võivad ühe menetlussüsteemiga saada ühenduse kaubamärke, millele antakse ühtne kaitse ja mis kehtib kogu ühenduse territooriumil. Niiviisi sätestatud ühenduse kaubamärgi ühtsuse põhimõtet tuleks kohaldada, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

(4)

Kaubamärkide omanikele liikmesriikide õigusnormidega antud õigusi iseloomustavat territoriaalset tõket ei saa kaotada õigusnormide ühtlustamisega. Ettevõtjatele kasuliku piiramatu majandustegevuse avamiseks kogu siseturul tuleks luua kaubamärgid, mida reguleerivad ühtsed ühenduse õigusnormid, mis on vahetult kohaldatavad kõigis liikmesriikides.

(5)	Asutamislepinguga ei ole ette nähtud sellise õigusliku vahendi loomise erivolitusi ja seepärast tuleks rakendada asutamislepingu artiklit 308.

(6)

Kaubamärke käsitlevad ühenduse õigusnormid ei asenda siiski kaubamärke käsitlevaid liikmesriikide õigusnorme. Nõue, mille kohaselt ettevõtjad peaksid oma kaubamärgid registreerima ühenduse kaubamärkidena, ei tundu olevat põhjendatud. Siseriiklikud kaubamärgid on edaspidigi vajalikud nende ettevõtjate jaoks, kes ei soovi oma kaubamärki kaitsta ühenduse tasandil.

(7)	Õigus ühenduse kaubamärgile omandatakse ainult registreerimise teel ning registreerimisest keeldutakse eelkõige juhul, kui kaubamärgil puudub eristusvõime, kui see on ebaseaduslik või kui see on vastuolus varasemate õigustega.

(8)

Ühenduse kaubamärgi eesmärk on eelkõige tagada kaubamärk kui päritolutähis ning sellega antav kaitse peaks olema absoluutne, kui märk ja tähis ning kaubad või teenused on identsed. Kaitse peaks kehtima ka siis, kui märk ja tähis ja kaubad või teenused on sarnased. Segiajamise tõenäosuse tõttu tuleks määratleda sarnasuse põhimõte. Sellise kaitse eritingimus peaks olema tõenäoline segiajamine, mille hindamine sõltub mitmest asjaolust ja eelkõige kaubamärgi tuntusest turul, seostest, mis võivad tekkida kasutatava või registreeritud tähisega, ning kaubamärgi ja tähise ja identifitseeritud kaupade või teenuste vahelise sarnasuse ulatusest.

(9)

Kaupade vaba liikumise põhimõttest tuleneb, et ühenduse kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata kolmandatel isikutel kasutada kaubamärki seoses kaupadega, mille tema on kõnealuse kaubamärgiga ühenduses ringlusse lasknud või mis on seal ringlusse lastud tema nõusolekul, kui kaubamärgiomanikul ei ole õiguslikke põhjusi olla kaupade täiendava turustamise vastu.

(10)	Ühenduse kaubamärkide kaitsmine või muude varem registreeritud kaubamärkide kaitsmine nende vastu ei ole põhjendatud, kui kaubamärke tegelikult ei kasutata.

(11)

Ühenduse kaubamärki tuleks käsitada omandiõiguse objektina, mis eksisteerib eraldi ettevõtjatest, kelle kaupu või teenuseid sellega tähistatakse. Vastavalt sellele peab olema võimalik ühenduse kaubamärki edasi anda, kui vajadusest välistada üleandmise tagajärjel avalikkuse eksitamine ei tulene teisiti. Lisaks sellele peaks olema võimalik kõnealust kaubamärki esitada tagatisena kolmanda isiku kasuks ning kaubamärgi põhjal peaks olema võimalik välja anda litsentse.

(12)

Käesoleva määrusega loodava kaubamärgiõiguse rakendamiseks kõigi kaubamärkide suhtes tuleb võtta haldusmeetmeid ühenduse tasandil. Seega on ühenduse olemasolevat institutsioonilist struktuuri ja võimude tasakaalustatust säilitades oluline näha ette Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), mis oleks tehnilistes küsimustes sõltumatu ning õiguslikult, halduslikult ja rahanduslikult autonoomne. Selleks on vajalik ja otstarbekas, et nimetatud amet oleks iseseisva õigusvõimega ühenduse organ, mis rakendaks talle käesoleva määrusega antud volitusi ja mis tegutseks ühenduse õiguse raames, vähendamata ühenduse institutsioonide pädevust.

(13)

Tuleb tagada, et isikud, keda ameti otsused mõjutavad, oleksid õigusega kaitstud kaubamärgiõiguse eripäraga sobival viisil. Selleks tuleb näha ette sätted kontrollijate ja ameti eri osakondade otsuste vaidlustamise kohta. Kui osakond, kelle otsus vaidlustatakse, ei muuda oma otsust, peab ta vaidlustamise edastama ameti apellatsioonikojale, kes teeb selle kohta oma otsuse. Apellatsioonikoja otsused omakorda võib edasi kaevata Euroopa Ühenduste Kohtusse, millel on õigus vaidlustatud otsus kas tühistada või seda muuta.

(14)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 225 lõike 1 esimesele lõigule Euroopa ühenduste esimese astme kohtu kohta on esimese astme kohtu pädevuses kuulata ja otsustada kaebusi eriti valdkondades, mis on sätestatud EÜ asutamislepingu artiklis 230, välja arvatud need, mis on määratud kohtukolleegiumile või kuuluvad põhikirja järgi Euroopa Kohtu pädevusse. Käesoleva määrusega Euroopa Ühenduste Kohtule antud pädevust tühistada ja muuta apellatsioonikohtute otsuseid teostab esimese astmena eespool nimetatud kohus.

(15)	Ühenduse kaubamärkide kaitse tugevdamiseks peaksid liikmesriigid määrama oma siseriiklikke süsteeme arvestades võimalikult vähe esimese ja teise astme siseriiklikke kohtuid, kes on pädevad ühenduse kaubamärkide rikkumise ja kehtivuse küsimustes.

(16)

Ühenduse kaubamärkide kehtivust ja rikkumist käsitlevad otsused peavad jõustuma kogu ühenduses ja hõlmama kogu ühenduse territooriumi, sest ainult nii saab vältida vastuoluliste otsuste tegemist kohtutes ja ametis ning tagada, et ühenduse kaubamärgi ühtsust ei kahjustata. Eeskirju, mis sisalduvad nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse, vaidlustamise ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) ( 4 ) sätetes, tuleks kohaldada kõigi ühenduse kaubamärgiga seotud õigustoimingute suhtes, kui käesoleva määrusega ei nähta ette erandeid nimetatud eeskirjadest.

(17)

Samu toiminguid ja samu isikuid käsitlevates kohtuasjades ühenduse kaubamärgi ja paralleelsete siseriiklike kaubamärkide kohta tuleks vältida vastandlikke otsuseid. Kui hagid esitatakse samas liikmesriigis, sõltub vastakate otsuste vältimise viis siseriiklikust menetluskorrast, mille kohaldamist käesolev määrus ei piira, kui aga hagid esitatakse eri liikmesriikides, on otstarbekas kohaldada eespool nimetatud määruses (EÜ) nr 44/2001 pooleli olevaid kohtuasju ja nendega seotud toiminguid käsitlevatest eeskirjadest tulenevaid sätteid.

(18)

Ühtlustamisameti täieliku autonoomia ja sõltumatuse tagamiseks on vaja talle anda autonoomne eelarve, mille peamise tulu moodustavad süsteemi kasutajate makstavad lõivud; ühenduse eelarvemenetluse kohaldamist jätkatakse subsiidiumide suhtes, mida makstakse Euroopa ühenduste üldeelarvest. Lisaks sellele peaks raamatupidamisarvestust auditeerima Euroopa Kontrollikoda.

(19)	Meetmed, mis on vajalikud selle määruse rakendamiseks, peaksid olema vastu võetud kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta määrusega nr 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused), ( 5 ) eriti seoses lõive käsitlevate eeskirjadega ning rakendusmäärusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Ühenduse kaubamärk

1. Kaupade või teenuste kaubamärki, mis on registreeritud käesoleva määrusega ette nähtud tingimuste kohaselt ja käesolevas määruses sätestatud viisil, nimetatakse edaspidi „ühenduse kaubamärgiks”.

2. Ühenduse kaubamärk on ühtne. Selle mõju on ühetaoline kogu ühenduses: seda saab registreerida, üle anda või sellest loobuda, omanikult sellega seotud õigusi ära võtta, selle kehtetuks tunnistada või selle kasutamist keelata üksnes kogu ühenduses. Nimetatud põhimõtet kohaldatakse, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 2

Amet

Käesolevaga luuakse Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), edaspidi „amet”.

Artikkel 3

Õigusvõime

Käesoleva määruse rakendamisel käsitatakse ettevõtjaid ja äriühinguid ning muid juriidilisi isikuid juriidiliste isikutena, kui nende suhtes kohaldatava õiguse kohaselt on neil võime enda nimel omada igat liiki õigusi ja kohustusi, sõlmida lepinguid või teha muid õigustoiminguid ning olla kohtuasjas hagejaks ja kostjaks.

II JAOTIS

KAUBAMÄRKE KÄSITLEV ÕIGUS

1. JAGU

Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine

Artikkel 4

Tähised, millest ühenduse kaubamärk võib koosneda

Ühenduse kaubamärgi võivad moodustada mis tahes tähised, mida on võimalik graafiliselt esitada, eelkõige nimed, sealhulgas isikunimed, kujutised, tähed, numbrid või kaupade või nende pakendi kuju, kui selliste tähiste põhjal on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest.

Artikkel 5

Isikud, kes võivad olla ühenduse kaubamärgi omanikud

Ühenduse kaubamärgi omanikud võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud, sealhulgas avaliku õiguse kohaselt loodud asutused.

Artikkel 6

Ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine

Ühenduse kaubamärgi omanikuks saadakse registreerimise teel.

Artikkel 7

Absoluutsed keeldumispõhjused

1. Ei registreerita:

a) tähiseid, mis ei vasta artiklis 4 sätestatud tingimustele;

b) kaubamärke, millel puudub eristusvõime;

c) kaubamärke, mis koosnevad ainult sellistest märkidest või tähistest, mis tähistavad kaubanduses sorti, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi;

d) kaubamärke, mis koosnevad ainult märkidest või tähistest, mis on muutunud tavapäraseks igapäevases keelekasutuses või heausksetes ja kindlakskujunenud kaubandustavades;

e) tähiseid, mis koosnevad ainult:

i) kauba enda loomuomasest kujust;

ii) kaupade kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks;

iii) kujust, mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse;

f) kaubamärke, mis on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega;

g) kaubamärke, mis võivad oma olemuse tõttu avalikkust eksitada näiteks kaupade või teenuste laadi, kvaliteedi või geograafilise päritolu osas;

h) kaubamärke, mille kasutamiseks puudub pädeva asutuse luba ja mille registreerimisest tuleb keelduda tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (edaspidi „Pariisi konventsioon”) artikli 6 ter kohaselt;

i) kaubamärke, mis sisaldavad Pariisi konventsiooni artiklis 6 ter nimetamata tundemärke, embleeme või vapimärke, mis pakuvad avalikkusele erilist huvi, kui asjaomased asutused ei ole andnud oma nõusolekut nende registreerimiseks;

j) veinide kaubamärke, mis sisaldavad veini identifitseerivat geograafilist tähist või koosnevad neist, või kangete alkohoolsete jookide kabamärke, mis sisaldavad kanget alkohoolset jooki identifitseerivat geograafilist tähist või koosnevad neist, selliste veinide või kangete alkohoolsete jookide suhtes, millel ei ole niisugust päritolu;

k) kaubamärke, mis sisaldavad nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määruse (EMÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) ( 6 ) kohaselt registreeritud päritolunimetust või geograafilist tähist või koosnevad neist, kui need vastavad mõnele kõnealuse määruse artikliga 13 hõlmatud olukorrale ja kui need käsitlevad sama tootetüüpi, tingimusel et kaubamärgi registreerimise taotlus on esitatud pärast seda kuupäeva, mil komisjonile esitati päritolunimetuse või geograafilise tähise registreerimise taotlus.

2. Lõiget 1 kohaldatakse olenemata sellest, et registreerimata jätmise põhjused on ainult teatavas ühenduse osas.

3. Lõike 1 punkte b, c ja d ei kohaldata, kui kaubamärk on kasutamise käigus muutunud neid kaupu või teenuseid eristavaks, mille jaoks registreerimist taotletakse.

Artikkel 8

Suhtelised keeldumispõhjused

1. Varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui:

a) see on identne varasema kaubamärgiga ning kaubad või teenused, mille jaoks registreerimist taotletakse, on identsed kaupade või teenustega, mille jaoks varasem kaubamärk on kaitstud;

b) kui identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et territooriumil, kus varasem kaubamärk on kaitstud, võib avalikkus need omavahel segi ajada; segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et kaubamärki seostatakse varasema kaubamärgiga.

2. Lõike 1 kohaldamisel tähendab „varasem kaubamärk” järgmist:

a) järgmisi kaubamärke, mille registreerimise taotluse kuupäev on varasem ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäevast, arvestades võimaluse korral nende kaubamärkidega seotud prioriteete:

i) ühenduse kaubamärgid;

ii) kaubamärgid, mis on registreeritud liikmesriikides või Belgia, Madalmaade ja Luksemburgi puhul Beneluxi intellektuaalomandi büroos;

iii) kaubamärgid, mis on registreeritud liikmesriigis kehtivate rahvusvaheliste kokkulepete alusel;

iv) kaubamärgid, mis on registreeritud ühenduses kehtivate rahvusvaheliste kokkulepete alusel;

b) punktis a osutatud kaubamärkide registreerimise taotlusi, võttes arvesse nende registreerimist;

c) kaubamärke, mis on ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäeval või vajaduse korral ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluses nõutud prioriteedikuupäeval liikmesriigis üldtuntud selle sõna Pariisi konventsiooni artiklis 6 bis sätestatud tähenduses.

3. Kaubamärgiomaniku vastuseisu korral ei registreerita kaubamärki, kui kaubamärgiomaniku agent või esindaja taotleb registreerimist enda nimel ilma omaniku nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui agent või esindaja suudab oma tegevust põhjendada.

4. Registreerimata kaubamärgi või mõne muu ulatuslikumalt kui kohaliku tähtsusega kaubanduses kasutatava tähise omaniku vastuseisu korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui selle tähise suhtes kohaldatavate ühenduse või liikmesriigi õigusaktide kohaselt ja nendega ette nähtud ulatuses:

a) on õigused kõnealusele tähisele omandatud enne ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäeva või ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluses nõutud prioriteedikuupäeva;

b) annab kõnealune tähis omanikule õiguse keelata hilisema kaubamärgi kasutamine.

5. Lõike 2 tähenduses ei registreerita varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral taotletavat kaubamärki, kui see on identne või sarnane varasema kaubamärgiga ning seda tahetakse registreerida kaupade või teenuste jaoks, mis ei ole sarnased nendega, mille jaoks on registreeritud varasem kaubamärk, kui varasema ühenduse kaubamärgi olemasolul on see omandanud ühenduses maine ja varasema siseriikliku kaubamärgi olemasolul on see omandanud maine asjaomases liikmesriigis ning kui taotletava kaubamärgi kasutamine ilma tungiva põhjuseta tähendaks varasema kaubamärgi eristusvõime või maine ärakasutamist või kahjustamist.

2. JAGU

Ühenduse kaubamärkide õiguslik toime

Artikkel 9

Ühenduse kaubamärgiga antavad õigused

1. Ühenduse kaubamärk annab omanikule selle kasutamise ainuõiguse. Omanikul on õigus takistada kõikidel kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus ilma tema loata:

a) kõiki tähiseid, mis on identsed ühenduse kaubamärgiga, kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille jaoks on registreeritud ühenduse kaubamärk;

b) kõiki tähiseid, kui identsuse või sarnasuse tõttu ühenduse kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu ühenduse kaubamärgi ja tähisega kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et avalikkus võib need omavahel segi ajada; segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et tähist seostatakse kaubamärgiga;

c) kõiki tähiseid, mis on identsed või sarnased ühenduse kaubamärgiga, seoses kaupade või teenustega, mis ei ole sarnased nende kaupade ja teenustega, mille jaoks ühenduse kaubamärk on registreeritud, kui ühenduse kaubamärgil on ühenduses maine ja kui kõnealuse tähise kasutamine ilma tungiva põhjuseta tähendaks ühenduse kaubamärgi eristusvõime või maine ärakasutamist või kahjustamist.

2. Lõike 1 alusel võib muu hulgas keelata järgmised toimingud:

a) tähise kandmine kaupadele või nende pakendile;

b) kõnealuse tähisega kaupade pakkumine, turuleviimine või nende ladustamine nimetatud otstarbel või kõnealuse tähisega teenuste pakkumine või osutamine;

c) kaupade importimine ja eksportimine kõnealuse tähise all;

d) tähise kasutamine äridokumentidel või reklaamis.

3. Ühenduse kaubamärgiga antud õigused jõustuvad kolmandate isikute suhtes alates kuupäevast, mil avaldatakse kaubamärgi registreerimine. Siiski võib nõuda mõistlikku kompensatsiooni küsimustes, mis kerkivad esile pärast ühenduse kaubamärgi taotluse avaldamise kuupäeva ja mis oleksid pärast kaubamärgi registreerimise avaldamist kõnealuse avaldamise tõttu keelatud. Küsimusega tegelev kohus ei või teha sisulist otsust enne, kui registreerimine avaldatakse.

Artikkel 10

Ühenduse kaubamärkide esitamine sõnaraamatutes

Kui ühenduse kaubamärgi esitamine sõnaraamatus, entsüklopeedias või muus sellises teatmeteoses jätab mulje, et selle näol on tegemist sellise kauba või teenuse üldnimetusega, mille jaoks on registreeritud kaubamärk, tagab teose avaldaja ühenduse kaubamärgi omaniku taotlusel, et hiljemalt teose järgmises väljaandes lisatakse kaubamärgi esitusele märge selle kohta, et tegemist on registreeritud kaubamärgiga.

Artikkel 11

Agendi või esindaja nimele registreeritud ühenduse kaubamärgi kasutamise keeld

Kui ühenduse kaubamärk on registreeritud kaubamärgi omaniku agendiks või esindajaks oleva isiku nimele ilma omaniku loata, siis on omanikul õigus vaidlustada oma märgi kasutamine voliniku või esindaja poolt, kui ta pole selliseks kasutamiseks luba andnud, välja arvatud juhul, kui agent või esindaja suudab oma tegevust põhjendada.

Artikkel 12

Ühenduse kaubamärgi mõju piirangud

Ühenduse kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandal isikul kasutada kaubandustegevuse käigus

a) oma nime ja aadressi,

b) tähiseid, mis näitavad sorti, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi,

c) kaubamärki, kui see on vajalik kauba või teenuse kavandatud otstarbe näitamiseks eelkõige juhul, kui tegemist on lisaseadme või varuosaga,

kui nimetatud kolmas isik järgib ausat tööstus- või kaubandustava.

Artikkel 13

Ühenduse kaubamärgist tulenevate õiguste ammendumine

1. Ühenduse kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kaubamärgi kasutamist seoses kaupadega, mille kõnealuse kaubamärgi all on ühenduse turule lasknud kaubamärgiomanik või mis on seal turule lastud tema loal.

2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui omanikul on õiguslik põhjendus olla vastu kaupade täiendavale turustamisele, eriti kui kaupade olukord on pärast turuleviimist muutunud või kahjustada saanud.

Artikkel 14

Siseriikliku õiguse täiendav kohaldamine rikkumiste korral

1. Ühenduse kaubamärgi mõju reguleerivad ainult käesoleva määruse sätted. Muudel juhtudel reguleerib ühenduse kaubamärgi rikkumist siseriiklik õigus, mis käsitleb siseriikliku kaubamärgi rikkumist, X jaotise sätete kohaselt.

2. Käesolev määrus ei välista ühenduse kaubamärki käsitlevaid õigustoiminguid eelkõige tsiviilvastutust ja kõlvatut konkurentsi käsitleva siseriikliku õiguse alusel.

3. Kohaldatavad menetluseeskirjad määratakse kindlaks X jaotise sätete kohaselt.

3. JAGU

Ühenduse kaubamärkide kasutamine

Artikkel 15

Ühenduse kaubamärkide kasutamine

1. Kui omanik ei ole ühenduse kaubamärki viie aasta jooksul pärast registreerimist ühenduses tegelikult kasutusele võtnud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, või kui selle kasutamine on katkematu viieaastase ajavahemiku jooksul peatatud, siis rakendatakse kaubamärgi suhtes käesoleva määrusega ette nähtud sanktsioone, välja arvatud juhul, kui kasutamata jätmine on põhjendatud.

Kasutamisena esimese lõigu tähenduses käsitatakse ka järgmist:

a) ühenduse kaubamärgi kasutamine kujul, mis erineb registreeritud kujust selliste elementide poolest, mis ei muuda märgi eristusvõimet;

b) ühenduse kaubamärgi kinnitamine kaupadele või nende pakendile ühenduses ainult ekspordi otstarbel.

2. Ühenduse kaubamärgi kasutamist omaniku nõusolekul käsitatakse kaubamärgi kasutamisena selle omaniku poolt.

4. JAGU

Ühenduse kaubamärgid kui omandiõiguse objektid

Artikkel 16

Ühenduse kaubamärkide käsitamine siseriiklike kaubamärkidena

1. Kui artiklites 17–24 ei ole sätestatud teisiti, käsitatakse ühenduse kaubamärki kui omandiõiguse objekti tervikuna ning kogu ühenduse territooriumil siseriikliku kaubamärgina, mis on registreeritud selles liikmesriigis, kus ühenduse kaubamärkide registri kohaselt:

a) on asjaomasel kuupäeval kaubamärgiomaniku alaline elukoht või asukoht;

b) kus on asjaomasel kuupäeval kaubamärgiomaniku registreeritud asukoht, kui punkt a ei ole kohaldatav.

2. Lõikega 1 hõlmamata juhtudel on lõikes 1 nimetatud liikmesriigiks liikmesriik, kus on ameti asukoht.

3. Kui ühenduse kaubamärkide registris nimetatakse kaubamärgi ühisomanikena kaht või enamat isikut, kohaldatakse lõiget 1 esimesena nimetatud ühisomaniku suhtes; kui see ei ole võimalik, kohaldatakse kõnealust lõiget järgmiste ühisomanike suhtes nende nimetamise järjekorras. Kui lõiget 1 ei ole võimalik kohaldada ühegi ühisomaniku suhtes, kohaldatakse lõiget 2.

Artikkel 17

Üleandmine

1. Ühenduse kaubamärgi võib lahus ettevõtte üleandmisest anda üle mõnede või kõigi kaupade või teenuste puhul, mille jaoks kaubamärk on registreeritud.

2. Kogu ettevõtte üleandmisega kaasneb ka ühenduse kaubamärgi üleandmine, kui ei ole olemas üleandmist reguleeriva õiguse kohast vastupidist kokkulepet või kui asjaolud ei nõua selgelt vastupidist toimimist. Seda sätet kohaldatakse ka ettevõtte üleandmise lepingulise kohustuse suhtes.

3. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, vormistatakse ühenduse kaubamärgi loovutamine kirjalikult ja see nõuab lepingupoolte allkirju, kui selline toiming ei tulene kohtuotsusest; muul juhul on see õigustühine.

4. Kui üleandmisdokumentidest on selge, et üleandmise tõttu võib ühenduse kaubamärk eksitada avalikkust nende kaupade või teenuste olemuse, kvaliteedi või geograafilise päritolu osas, mille jaoks ta on registreeritud, ei registreeri amet üleandmist, kui uus omanik ei nõustu piirduma ühenduse kaubamärgi registreerimisel nende kaupade või teenustega, mille puhul eksitus ei ole kuigi tõenäoline.

5. Ühe poole taotluse korral märgitakse üleandmine registrisse ja avaldatakse.

6. Kuni üleandmist ei ole registrisse kantud, ei saa õigusjärglane ühenduse kaubamärgi registreerimisest tulenevaid õigusi teostada.

7. Kui ametiga suhtlemisel on tarvis kinni pidada tähtaegadest, võib õigusjärglane esitada vastavad teatised ametile pärast seda, kui registreerimistaotlus on ametile laekunud.

8. Kõik dokumendid, millest tuleb teatada ühenduse kaubamärgi omanikule artikli 79 kohaselt, adresseeritakse omanikuna registreeritud isikule.

Artikkel 18

Agendi nimele registreeritud kaubamärgi üleandmine

Kui ühenduse kaubamärk on registreeritud kaubamärgi omaniku agendiks või esindajaks oleva isiku nimele ilma omaniku loata, siis on omanikul õigus nõuda kõnealuse registreerimise loovutamist tema kasuks, kui agent või esindaja ei suuda oma tegevust põhjendada.

Artikkel 19

Asjaõigus

1. Ühenduse kaubamärki võib ettevõttest sõltumatult esitada tagatisena ning see võib olla asjaõiguse esemeks.

2. Ühe poole taotluse korral kantakse lõikes 1 nimetatud õigused registrisse ja avaldatakse.

Artikkel 20

Sundtäitmine

1. Ühenduse kaubamärgi suhtes võib kohaldada sundtäitmist.

2. Ühenduse kaubamärgile sundtäitmise kohaldamise menetluse osas on ainupädevad artikli 16 kohaselt määratud liikmesriikide kohtud ja asutused.

3. Ühe poole taotluse korral märgitakse sundtäitmine registrisse ja avaldatakse.

Artikkel 21

Maksejõuetusmenetlus

1. Ühenduse kaubamärgid võivad olla vaid sellise maksejõuetusmenetluse objektiks, mis on algatatud liikmesriigis, mille territooriumil asub võlgniku põhihuvide kese.

Kui võlgnik on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta direktiivis 2001/17/EÜ (kindlustusseltside saneerimise ja likvideerimise kohta) ( 7 ) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. aprilli 2001. aasta direktiivis 2001/24/EÜ (krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta) ( 8 ) määratletud kindlustusselts või krediidiasutus, võivad ühenduse kaubamärgid olla vaid sellise maksejõuetusmenetluse objektiks, mis on algatatud liikmesriigis, kus see ettevõte või asutus on saanud tegevusloa.

2. Kui ühenduse kaubamärk on ühisomandis, kohaldatakse lõiget 1 ühisomaniku osa suhtes.

3. Kui ühenduse kaubamärk on maksejõuetusmenetluse objektiks, võib pädeva siseriikliku asutuse taotlusel selle kohta teha märke registrisse ning avaldada selle artiklis 89 nimetatud Ühenduse Kaubamärgibülletäänis.

Artikkel 22

Litsentsimine

1. Ühenduse kaubamärk võib olla litsentsi objektiks seoses ühe või kõigi kaupade või teenustega, mille jaoks see on registreeritud, kogu ühenduses või mõnes selle osas. Litsents võib olla ainulitsents või lihtlitsents.

2. Ühenduse kaubamärgi omanik võib kasutada sellest kaubamärgist tulenevaid õigusi sellise litsentsiaadi suhtes, kes rikub oma litsentsilepingu sätteid seoses:

a) selle kestusega;

b) kaubamärgi registreeritud kasutusviisiga;

c) litsentsi objektiks olevate kaupade ja teenuste ulatusega;

d) territooriumiga, millel võib kaubamärki kinnitada, või

e) litsentsiaadi valmistatavate kaupade või pakutavate teenuste kvaliteediga.

3. Ilma et see mõjutaks litsentsilepingu sätete kohaldamist, võib litsentsiaat algatada menetluse ühenduse kaubamärgi rikkumise suhtes üksnes selle omaniku nõusolekul. Ainulitsentsi omanik võib sellise menetluse siiski algatada, kui kaubamärgiomanik ei ole mõistliku aja jooksul pärast ametlikku teatamist ise õigusrikkumise suhtes menetlust algatanud.

4. Igal litsentsiaadil on talle tekitatud kahju hüvitamiseks õigus ühineda õigusrikkumise asjus ühenduse kaubamärgi omaniku esitatud hagiga.

5. Ühe poole taotluse korral märgitakse litsentsi andmine või üleandmine seoses ühenduse kaubamärgiga registrisse ja avaldatakse.

Artikkel 23

Mõju kolmandatele isikutele

1. Ühenduse kaubamärgi puhul toovad artiklites 17, 19 ja 22 nimetatud õigustoimingud kõikide liikmesriikide kolmandatele isikutele tagajärgi üksnes alates registrisse kandmisest. Sellisel õigustoimingul on enne registrisse kandmist siiski mõju nendele kolmandatele isikutele, kes on omandanud ühenduse kaubamärgiga seotud õigused pärast kõnealuse toimingu kuupäeva, kuid olid õiguste omandamise kuupäeval toimingust teadlikud.

2. Lõiget 1 ei kohaldata isiku suhtes, kes omandab ühenduse kaubamärgi või sellega seotud õiguse ettevõtte või selle osa üleandmisega või muu üldõigusjärgluse alusel.

3. Artiklis 20 osutatud õigustoimingute mõju kolmandatele isikutele reguleerivad artikli 16 kohaselt kindlaks määratud liikmesriigi õigusaktid.

4. Kuni liikmesriikide pankrotivaldkonda käsitlevate ühiseeskirjade jõustumiseni reguleerib pankrotimenetluste ja samalaadsete menetluste mõju kolmandatele isikutele selle liikmesriigi õigus, kus selline menetlus esimesena algatatakse siseriiklikes õigusaktides või kõnealuses valdkonnas kohaldatavates konventsioonides määratletud tähenduses.

Artikkel 24

Ühenduse kaubamärgi taotlus omandiõiguse objektina

Ühenduse kaubamärgi taotluste suhtes kohaldatakse artikleid 16–23.

III JAOTIS

ÜHENDUSE KAUBAMÄRGI TAOTLUS

1. JAGU

Taotluse esitamine ja tingimused

Artikkel 25

Taotluse esitamine

1. Taotlus ühenduse kaubamärgi saamiseks esitatakse taotleja valikul:

a) ametile,

b) liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametile või Beneluxi intellektuaalomandi büroole. Sel viisil esitatud taotlusel on sama toime, mis oleks sellel taotlusel olnud siis, kui see oleks esitatud samal kuupäeval ametile.

2. Kui taotlus esitatakse liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametile või Beneluxi intellektuaalomandi büroole, võtab see asutus kõik meetmed taotluse edastamiseks ametile kahe nädala jooksul alates esitamisest. Asutus võib nõuda taotlejalt lõivu, mis ei ületa taotluse vastuvõtmise ja edastamisega seotud halduskulusid.

3. Lõikes 2 osutatud taotlused, mis jõuavad ametisse rohkem kui kaks kuud pärast esitamist, loetakse esitatuks sellel kuupäeval, mil nad jõuavad ametisse.

4. Kümme aastat pärast määruse (EÜ) nr 40/94 jõustumist koostab komisjon aruande ühenduse kaubamärgi taotluste esitamise süsteemi toimimise kohta, lisades vajaduse korral ettepanekud süsteemi muutmiseks.

Artikkel 26

Taotlusele esitatavad tingimused

1. Ühenduse kaubamärgi taotluses peab olema:

a) taotlus ühenduse kaubamärgi registreerimiseks;

b) andmed taotleja identifitseerimiseks;

c) loetelu kaupadest ja teenustest, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotletakse;

d) ühenduse kaubamärgi reproduktsioon.

2. Ühenduse kaubamärgi taotluse esitamisel tuleb tasuda taotluse esitamise lõiv ja vajaduse korral lõiv ühe või mitme klassi kohta.

3. Ühenduse kaubamärgi taotlus peab vastama artikli 162 lõikes 1 osutatud rakendusmääruses (edaspidi „rakendusmäärus”) sätestatud tingimustele.

Artikkel 27

Esitamiskuupäev

Ühenduse kaubamärgi taotluse esitamiskuupäev on kuupäev, mil taotleja esitab artikli 26 lõikes 1 nimetatud teavet sisaldavad dokumendid ametile, või kui taotlus on esitatud liikmesriigi keskametile või Beneluxi intellektuaalomandi büroole, siis taotluse sellele asutusele esitamise kuupäev, tingimusel et taotluse esitamise lõiv tasutakse ühe kuu jooksul pärast eespool nimetatud dokumentide esitamist.

Artikkel 28

Klassifitseerimine

Kaubad ja teenused, mille jaoks taotletakse ühenduse kaubamärki, klassifitseeritakse rakendusmääruses nimetatud klassifitseerimissüsteemi kohaselt.

2. JAGU

Prioriteet

Artikkel 29

Prioriteediõigus

1. Pariisi konventsiooni või Maailma Kaubandusorganisatsiooni poolte hulka kuuluvas riigis või sellele riigile nõuetekohaselt kaubamärgitaotluse esitanud isikul või tema õigusjärglasel on eesõigus esitada ühenduse kaubamärgi taotlus sama kaubamärgi ning samade kaupade ja teenuste suhtes, mille tarvis taotlus on esitatud, kuue kuu jooksul alates esimese taotluse esitamise kuupäevast.

2. Prioriteeti andvana tunnustatakse iga taotlust, mille esitamist on vastavalt taotluse esitamise riigi siseriiklikule seadusele või vastavalt kahe- või mitmepoolsetele lepingutele võimalik lugeda samaväärseks taotluse nõuetekohase siseriikliku esitamisega.

3. Taotluse nõuetekohase siseriikliku esitamise all mõistetakse niiviisi esitatud taotlust, mille järgi on võimalik kindlaks määrata esitamiskuupäev, sõltumata taotluse tulemusest.

4. Hilisem taotlus, mis käsitleb sama kaubamärki kui varasem esmane taotlus ning on esitatud samas riigis või samale riigile, loetakse prioriteedi määramisel esmaseks taotluseks, juhul kui varasem taotlus oli hilisema taotluse esitamise kuupäevaks tagasi võetud, sellest oli loobutud või see rahuldamata jäetud, ilma et seda oleks avalikustatud ja ilma et sellest oleks lähtunud mingisuguseid õigusi, ning eeldusel, et see ei ole veel olnud prioriteedinõude aluseks. Varasemat taotlust ei või sellisel juhul pidada hiljem prioriteedinõude aluseks.

5. Kui esimene taotlus on esitatud riigis, mis ei ole Pariisi konventsiooni ega Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu pool, kohaldatakse lõikeid 1–4 üksnes sel määral, mil kõnealune riik annab kooskõlas avaldatud uurimistulemustega ametile esitatud esimese taotluse alusel käesoleva määrusega ette nähtud tingimustega samaväärse toimega eesõiguse.

Artikkel 30

Prioriteedinõude esitamine

Ühenduse kaubamärgi taotleja, kes soovib kasutada varasema taotluse prioriteeti, peab esitama prioriteedinõude ning varasema avalduse ärakirja. Kui varasem avaldus ei ole mõnes ameti töökeeles, esitab taotleja varasema avalduse tõlke ühte töökeelde.

Artikkel 31

Prioriteediõiguse toime

Prioriteediõiguse toimel käsitatakse prioriteedikuupäeva ühenduse kaubamärgi taotluse esitamise kuupäevana, et otsustada, millised õigused on ülimuslikud.

Artikkel 32

Ühenduse taotluse ja siseriikliku taotluse võrdsus

Ühenduse kaubamärgi taotlus, mille esitamise kuupäev on registreeritud, on liikmesriikides sama toimega kui tavapärane siseriiklik taotlus; vajaduse korral võetakse arvesse ühenduse kaubamärgi taotluse prioriteedinõuet.

3. JAGU

Näituseprioriteet

Artikkel 33

Näituseprioriteet

1. Kui ühenduse kaubamärgi taotleja on tooteid või teenuseid taotletava kaubamärgi all esitlenud Pariisis 22. novembril 1928. aastal alla kirjutatud ning viimati 30. novembril 1972. aastal muudetud rahvusvaheliste näituste konventsiooni kohasel ametlikul või ametlikult tunnustatud näitusel ning esitab taotluse kuue kuu jooksul pärast seda, kui tooteid või teenuseid taotletava kaubamärgi all esimest korda esitleti, võib ta artikli 31 kohast prioriteeti taotleda nimetatud kuupäevast alates.

2. Taotleja, kes soovib nõuda prioriteeti lõike 1 kohaselt, peab esitama tõendid selle kohta, et kaupu või teenuseid esitleti taotletava kaubamärgi all rakendusmääruses sätestatud tingimuste kohaselt.

3. Liikmesriigis või kolmandas riigis antud näituseprioriteet ei pikenda artiklis 29 sätestatud prioriteedi tähtaega.

4. JAGU

Siseriikliku kaubamärgi vanemuse nõue

Artikkel 34

Siseriikliku kaubamärgi vanemuse nõue

1. Liikmesriigis registreeritud varasema kaubamärgi, sealhulgas Beneluxi maades registreeritud kaubamärgi või liikmesriigis kehtivate rahvusvaheliste lepete alusel registreeritud kaubamärgi omanik, kes taotleb identse kaubamärgi registreerimist ühenduse kaubamärgina kaupade või teenuste jaoks, mis on identsed nendega või sisalduvad neis, mille jaoks on registreeritud varasem kaubamärk, võib nõuda ühenduse kaubamärgile varasema kaubamärgi vanemust liikmesriigis, kus või mille jaoks see on registreeritud.

2. Käesoleva määruse alusel on vanemuse ainus toime, et kui ühenduse kaubamärgi omanik loobub varasemast kaubamärgist või laseb sellel aeguda, siis on tal edasi samad õigused, nagu tal oleksid olnud siis, kui varasem kaubamärk oleks endiselt registreeritud.

3. Ühenduse kaubamärgile nõutud vanemus aegub, kui varasem kaubamärk, mille vanemust nõutakse, kuulutatakse tühistatuks või kehtetuks või kui sellest loobutakse enne ühenduse kaubamärgi registreerimist.

Artikkel 35

Vanemuse nõudmine pärast ühenduse kaubamärgi registreerimist

1. Ühenduse kaubamärgi omanik, kes on ka liikmesriigis identsete kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse kaubamärgi, sealhulgas Beneluxi maades registreeritud kaubamärgi või liikmesriigis kehtivate rahvusvaheliste kokkulepete alusel registreeritud varasema kaubamärgi omanik, võib kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille jaoks varasem kaubamärk on registreeritud või milles need sisalduvad, nõuda varasema kaubamärgi vanemust selle liikmesriigi puhul, kus või mille jaoks kaubamärk on registreeritud.

2. Kohaldatakse artikli 34 lõikeid 2 ja 3.

IV JAOTIS

REGISTREERIMISKORD

1. JAGU

Taotluste menetlemine

Artikkel 36

Taotluse esitamise tingimuste kontrollimine

1. Amet kontrollib, kas:

a) ühenduse kaubamärgi taotlus vastab esitamiskuupäeva määramise nõuetele vastavalt artiklile 27;

b) ühenduse kaubamärgi taotlus vastab käesolevas määruses ja rakendusmääruses sätestatud tingimustele;

c) vajaduse korral on lõivud klassi kohta tasutud ettenähtud aja jooksul.

2. Kui ühenduse kaubamärgi taotlus ei vasta lõikes 1 osutatud tingimustele, palub amet taotluse esitajal puudused kõrvaldada või tasuda maksmata lõivud ettenähtud aja jooksul.

3. Kui lõike 1 punkti a kohaselt kindlakstehtud puudusi ei ole kõnealuse aja jooksul kõrvaldatud või maksmata lõivusid tasutud, ei käsitleta taotlust ühenduse kaubamärgi taotlusena. Kui taotluse esitaja täidab ameti nõudmised, määrab amet taotluse esitamise kuupäevaks kuupäeva, mil kindlakstehtud puudused on kõrvaldatud või maksmata lõivud tasutud.

4. Kui lõike 1 punkti b kohaselt kindlakstehtud puudusi ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldatud, ei võta amet taotlust menetlusse.

5. Kui lõike 1 punkti c kohaselt kindlakstehtud maksmata lõivusid ei ole määratud tähtaja jooksul tasutud, loetakse taotlus tagasivõetuks, kui ei ole selge, milliseid kaupade või teenuste kategooriaid tasutud summa hõlmab.

6. Kui prioriteedinõuet käsitlevad nõudmised ei ole täidetud, tähendab see prioriteedi kaotamist kõnealuse taotluse puhul.

7. Kui siseriikliku kaubamärgi vanemuse nõude tingimused ei ole täidetud, tähendab see, et vanemust ei või enam nõuda kõnealuse taotluse puhul.

Artikkel 37

Absoluutsete keeldumispõhjuste kontrollimine

1. Kui kaubamärki ei või artikli 7 kohaselt registreerida mõne või kõigi ühenduse kaubamärgi taotlusega hõlmatud kaupade ja teenuste puhul, lükatakse taotlus tagasi nende kaupade või teenuste osas.

2. Kui kaubamärk sisaldab elementi, mis ei ole eristav, ja kui selle elemendi sisaldumine võiks tekitada kahtlusi kaubamärgiga pakutava kaitse ulatuse kohta, võib amet esitada kõnealuse kaubamärgi registreerimiseks tingimuse, et taotleja peab kinnitama, et ta loobub ainuõigusest sellisele elemendile. Õigustest loobumine avaldatakse olenevalt asjaoludest kas koos ühenduse kaubamärgi taotlusega või registreerimisega.

3. Taotlust ei lükata tagasi enne, kui taotlejale on antud võimalus taotlus tagasi võtta, seda muuta või esitada oma märkused.

2. JAGU

Otsingud

Artikkel 38

Otsingud

1. Kui amet on määranud ühenduse kaubamärgi taotluse esitamiskuupäeva, koostab ta ühenduse otsinguaruande, milles ta loetleb need avastatud varasemad ühenduse kaubamärgid või ühenduse kaubamärgi taotlused, millele toetudes võib artikli 8 kohaselt keelduda taotletava ühenduse kaubamärgi registreerimisest.

2. Kui taotluse esitaja taotleb ühenduse kaubamärgi taotluse esitamise ajal, et ka liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid koostaksid otsinguaruande, ja kui asjakohane otsingutasu on esitamistasu maksmiseks ette nähtud tähtaja jooksul tasutud, edastab amet niipea, kui ühenduse kaubamärgi taotluse jaoks on määratud esitamiskuupäev, selle koopia iga liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametile, kes on teatanud ametile oma otsuse teha seoses ühenduse kaubamärkide taotlustega otsing oma kaubamärkide registris.

3. Iga lõikes 2 osutatud tööstusomandi õiguskaitse keskamet edastab ametile kahe kuu jooksul alates ühenduse kaubamärgi taotluse saamise kuupäevast otsinguaruande, milles kas loetletakse need avastatud varasemad ühenduse kaubamärgid või ühenduse kaubamärgi taotlused, millele toetudes võib artikli 8 kohaselt keelduda taotletava ühenduse kaubamärgi registreerimisest, või märgitakse, et otsingu käigus selliseid õigusi ei selgunud.

4. Lõikes 3 osutatud otsinguaruanded koostatakse ameti poolt kehtestatud standardvormis pärast artikli 126 lõikes 1 osutatud haldusnõukoguga (edaspidi „haldusnõukogu”) konsulteerimist. Selle vormi oluline sisu sätestatakse rakendusmääruses.

5. Amet maksab igale tööstusomandi õiguskaitse keskametile teatava summa iga lõike 3 kohaselt selle keskameti esitatud otsinguaruande eest. Summa on sama suur kõigi keskametite jaoks ja see määratakse kindlaks eelarvekomitee otsusega, mille liikmesriikide esindajad peavad vastu võtma kolmeneljandikulise häälteenamusega.

6. Amet edastab ühenduse kaubamärgi taotlejale viivitamata ühenduse otsinguaruande ja mis tahes nõutud liikmesriikide aruanded, mis on saadud lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul.

7. Ühenduse kaubamärgi taotluse avaldamisel, mis ei tohi toimuda enne ühekuulise tähtaja möödumist alates kuupäevast, mil amet edastab uurimisaruanded taotlejale, teavitab amet ühenduse kaubamärgi taotluse avaldamisest võimalikke varasemate ühenduse kaubamärkide omanikke või ühenduse kaubamärgi taotluse esitajaid, keda on nimetatud ühenduse otsinguaruandes.

3. JAGU

Taotluse avaldamine

Artikkel 39

Taotluse avaldamine

1. Kui ühenduse kaubamärgi taotluse tingimused on täidetud ja artikli 38 lõikes 7 osutatud tähtaeg möödunud, avaldatakse taotlus sel määral, kui seda ei ole artikli 37 kohaselt tagasi lükatud.

2. Kui taotlus lükatakse artikli 37 kohaselt tagasi pärast selle avaldamist, avaldatakse tagasilükkamisotsus siis, kui see on jõustunud.

4. JAGU

Kolmandate isikute vastuväited ja vastulause

Artikkel 40

Kolmandate isikute vastuväited

1. Pärast ühenduse kaubamärgi taotluse avaldamist võib iga füüsiline või juriidiline isik ja iga rühm või organ, kes esindab valmistajaid, tootjaid, teenuseosutajaid, kaubastajaid või tarbijaid, esitada ametile kirjalikke vastuväiteid, milles selgitatakse, millistel põhjustel, eelkõige artikli 7 põhjal ei registreerita kaubamärki ex officio. Nad ei osale ameti menetlustes.

2. Lõikes 1 osutatud vastuväited edastatakse taotluse esitajale, kes võib avaldada arvamust nende kohta.

Artikkel 41

Vastulause

1. Kolme kuu jooksul pärast ühenduse kaubamärgi taotluse avaldamist võivad esitada vastulause kaubamärgi registreerimisele põhjendusega, et kaubamärki ei tohiks registreerida artikli 8 kohaselt:

a) artikli 8 lõikes 2 osutatud varasemate kaubamärkide omanikud ja litsentsiaadid, kellel on kõnealuste kaubamärkide omanike luba seoses artikli 8 lõigetega 1 ja 5;

b) artikli 8 lõikes 3 osutatud kaubamärkide omanikud;

c) varasemate kaubamärkide või artikli 8 lõikes 4 osutatud tähiste omanikud ja isikud, kes on asjaomase siseriikliku õiguse alusel volitatud neid õigusi kasutama.

2. Lõikes 1 sätestatud tingimusi arvesse võttes võib vastulause kaubamärgi registreerimise kohta esitada ka artikli 43 lõike 2 teise lause kohaselt muudetud taotluse avaldamise korral.

3. Vastulause tuleb esitada kirjalikult ja see peab olema põhjendatud. Vastulause loetakse nõuetekohaselt esitatuks alles pärast vastulause esitamise lõivu tasumist. Ameti määratud aja jooksul võib vastulause esitaja esitada oma vastulause toetuseks fakte, tõendeid ja seisukohti.

Artikkel 42

Vastulause menetlemine

1. Vastulause menetlemise käigus kutsub amet pooli nii sageli kui vajalik ning ameti määratud tähtaja jooksul esitama märkused teiste poolte või ameti enese edastatud teadete kohta.

2. Taotleja nõudmisel peab vastulause esitanud varasema ühenduse kaubamärgi omanik tõendama, et varasemat ühenduse kaubamärki on ühenduses tegelikult kasutatud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, viie aasta jooksul enne ühenduse kaubamärgi taotluse avaldamist ning et see on vastulause aluseks või et mittekasutamine on õigustatud, tingimusel et varasem ühenduse kaubamärk on selleks kuupäevaks olnud registreeritud vähemalt viis aastat. Selliste tõendite puudumise korral lükatakse vastulause tagasi. Kui varasemat ühenduse kaubamärki on kasutatud vaid osa kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, loetakse see vastulause menetlemisel ainult nende kaupade või teenuste jaoks registreerituks.

3. Lõiget 2 kohaldatakse ka artikli 8 lõike 2 punktis a osutatud varasemate siseriiklike kaubamärkide suhtes, asendades kasutuse ühenduses kasutusega liikmesriigis, kus varasem kaubamärk on kaitstud.

4. Kui amet peab seda vajalikuks, võib ta teha pooltele ettepaneku saavutada rahumeelne lahendus.

5. Kui vastulause menetlemisel ilmneb, et kaubamärki ei saa registreerida mõnele või kõigile kaupadele või teenustele, mille suhtes ühenduse kaubamärgi taotlus on esitatud, lükatakse taotlus tagasi kõnealuste kaupade või teenuste osas. Vastupidisel juhul lükatakse vastulause tagasi.

6. Otsus taotluse tagasilükkamise kohta avaldatakse siis, kui see on jõustunud.

5. JAGU

Taotluse tagasivõtmine, piiramine, muutmine ja osadeks jagamine

Artikkel 43

Taotluse tagasivõtmine, piiramine ja muutmine

1. Taotluse esitaja võib ühenduse kaubamärgi taotluse igal ajal tagasi võtta või piirata selles loetletud kaupade või teenuste nimekirja. Kui taotlus on juba avaldatud, avaldatakse ka tagasivõtmine või piiramine.

2. Muus osas võib ühenduse kaubamärgi taotlust taotleja nõudel muuta ainult selleks, et parandada taotleja nime või aadressi, sõnastust või kirjavigu või ilmseid vigu, kui selline parandamine ei muuda märkimisväärselt kaubamärki ega pikenda kaupade või teenuste loetelu. Kui muudatused mõjutavad kaubamärgi kujutist või kaupade või teenuste loetelu ja kui need tehakse pärast taotluse avaldamist, avaldatakse kaubamärgi taotlus muudetud kujul.

Artikkel 44

Taotluse osadeks jagamine

1. Taotleja võib taotluse jagada osadeks, deklareerides, et mõnede algses taotluses sisalduvate kaupade või teenuste kohta esitatakse üks või mitu jagatud taotlust. Jagatud taotlusega hõlmatud kaubad või teenused ei kata kaupu või teenuseid, mida hõlmab algne taotlus või muud jagatud taotlused.

2. Jagamist käsitlevat avaldust ei võeta vastu:

a) kui algse taotluse suhtes on tehtud vastulause, põhjustab selline jagatud taotlus vastulause objektiks olevate kaupade või teenuste jagamise, enne kui vastulausete osakonna otsus on muutunud lõplikuks või kui vastulausemenetlus on muul viisil lõpetatud;

b) rakendusmääruses sätestatud aja jooksul.

3. Jagamist käsitlev avaldus peab vastama rakendusmääruse sätetele.

4. Jagamist käsitleva avalduse eest tuleb maksta lõivu. Avaldust ei loeta esitatuks enne, kui lõiv on tasutud.

5. Jagamine jõustub sellel kuupäeval, kui see märgitakse ameti peetavasse algset taotlust käsitlevasse toimikusse.

6. Kõik enne seda kuupäeva, mil amet saab kätte jagamist käsitleva avalduse, esitatud algset taotlust käsitlevad nõuded ja taotlused ning tasutud lõivud loetakse jagatud taotluse või taotluste puhul samuti esitatuks või makstuks. Enne jagamist käsitleva avalduse kättesaamise kuupäeva nõuetekohaselt makstud lõive algse taotluse eest ei hüvitata.

7. Algse taotluse esitamiskuupäev ning prioriteedi- ja vanemuskuupäev jäävad jagatud taotluse puhul samaks.

6. JAGU

Registreerimine

Artikkel 45

Registreerimine

Kui taotlus vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja kui artikli 41 lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul ei ole esitatud vastulauset või kui vastulause on lõppotsusega tagasi lükatud, registreeritakse kaubamärk ühenduse kaubamärgina, kui registreerimislõiv on ette nähtud tähtajaks tasutud. Kui lõiv ei ole selleks tähtajaks tasutud, loetakse taotlus tagasivõetuks.

V JAOTIS

ÜHENDUSE KAUBAMÄRKIDE KEHTIVUS, PIKENDAMINE, MUUTMINE JA OSADEKS JAGAMINE

Artikkel 46

Registreerimise kehtivus

Ühenduse kaubamärk registreeritakse kümneks aastaks alates taotluse esitamise kuupäevast. Registreerimist võib pikendada artikli 47 kohaselt kümneaastaste ajavahemike kaupa.

Artikkel 47

Pikendamine

1. Ühenduse kaubamärgi registreeringu kehtivust pikendatakse kaubamärgiomaniku või tema poolt vahetult volitatud isiku taotlusel, kui lõivud on tasutud.

2. Amet teatab registreeringu kehtivuse lõppemisest ühenduse kaubamärgi omanikule ja kõigile isikutele, kellel on seoses ühenduse kaubamärgiga registreeritud õigused, piisavalt aegsasti enne kõnealuse kehtivuse lõppemist. Kui nimetatud teavet ei edastata, ei vastuta amet selle eest.

3. Pikendamistaotlus esitatakse kaitse tähtaja lõppemise kuu viimasele päevale eelneva kuue kuu jooksul. Ka lõivud tasutakse nimetatud ajavahemiku jooksul. Kui seda ei ole tehtud, võib taotluse esitada ja lõivud tasuda ka kuue kuu jooksul pärast esimeses lauses nimetatud päeva, tingimusel et selle lisatähtaja jooksul tasutakse lisalõiv.

4. Kui taotlus esitatakse või lõivud tasutakse ainult seoses osa kaupade või teenustega, mille jaoks ühenduse kaubamärk on registreeritud, pikendatakse registreeringut ainult nende kaupade või teenuste osas.

5. Pikendamine jõustub järgmisel päeval pärast senise registreeringu kehtivuse lõppu. Pikendamine registreeritakse.

Artikkel 48

Muutmine

1. Ühenduse kaubamärki ei muudeta registris registreerimisperioodi või selle pikendamise ajal.

2. Kui ühenduse kaubamärk sisaldab omaniku nime ja aadressi, võib nende muutmise omaniku nõudel siiski registreerida, kui see ei muuda esialgselt registreeritud kaubamärgi olemust.

3. Muutmise registreeringu avaldamine sisaldab muudetud ühenduse kaubamärgi kujutist. Kolmandad isikud, kelle õigusi muutmine võib mõjutada, võivad kaubamärgi registreerimise vaidlustada kolme kuu jooksul pärast avaldamist.

Artikkel 49

Registreerimise osadeks jagamine

1. Ühenduse kaubamärgi omanik võib registreerimise jagada osadeks, deklareerides, et mõnede algses registreerimises sisalduvate kaupade või teenuste kohta esitatakse üks või mitu jagatud registreerimist. Jagatud registreerimisega hõlmatud kaubad või teenused ei kata kaupu või teenuseid, mida hõlmab algne registreerimine või muud jagatud registreerimised.

2. Jagamist käsitlevat avaldust ei võeta vastu:

a) kui algse registreerimise suhtes on büroos tehtud taotlus õiguste tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, kui selline jagatud registreerimine põhjustab õiguste tühistamist või kehtetuks tunnistamist käsitleva taotluse objektiks olevate kaupade või teenuste jagamise, enne kui tühistamisosakonna otsus on muutunud lõplikuks või kui menetlused on muul viisil lõpetatud;

b) kui ühenduse kaubamärkide kohtusse on esitatud vastuhagi kaubamärgi tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, kui selline jagamist käsitlev avaldus põhjustab vastuhagi objektiks olevate kaupade ja teenuste jagamise, enne kui registrisse on artikli 100 lõike 6 kohaselt tehtud märge ühenduse kaubamärkide kohtu otsuse kohta.

3. Jagamist käsitlev avaldus peab vastama rakendusmääruse sätetele.

4. Jagamist käsitleva avalduse eest tuleb maksta lõivu. Avaldust ei loeta esitatuks enne, kui nõutud lõiv on tasutud.

5. Jagamine jõustub registrisse kandmise kuupäeval.

6. Kõik enne seda kuupäeva, mil amet saab kätte jagamist käsitleva avalduse, esitatud algset registreerimist käsitlevad nõuded ja taotlused ning tasutud lõivud loetakse jagatud registreerimise või registreerimiste puhul samuti esitatuks või makstuks. Enne jagamist käsitleva avalduse kättesaamise kuupäeva nõuetekohaselt makstud lõive algse registreerimise eest ei hüvitata.

7. Algse registreerimise esitamiskuupäev ning prioriteedi- ja vanemuskuupäev jäävad jagatud registreerimise puhul samaks.

VI JAOTIS

LOOBUMINE, TÜHISTAMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE

1. JAGU

Loobumine

Artikkel 50

Loobumine

1. Ühenduse kaubamärgist võib loobuda osa või kõigi kaupade ja teenuste puhul, mille jaoks see kaubamärk on registreeritud.

2. Kaubamärgiomanik teatab loobumisest kirjalikult ametile. Loobumine jõustub registrisse kandmisel.

3. Loobumine registreeritakse üksnes registrisse kantud õiguste valdaja nõusolekul. Kui registrisse on kantud litsents, kantakse loobumine registrisse üksnes juhul, kui kaubamärgiomanik tõendab, et ta on litsentsiaati loobumiskavatsusest teavitanud; kõnealune kanne tehakse pärast rakendusmääruses ette nähtud tähtaja möödumist.

2. JAGU

Tühistamise põhjused

Artikkel 51

Tühistamise põhjused

1. Ühenduse kaubamärgi omaniku õigused kuulutatakse tühistatuks ametile esitatud taotluse või rikkumise suhtes algatatud menetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui:

a) kaubamärki ei ole ühenduses viie järjestikuse aasta jooksul kasutatud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, ja kasutamata jätmisel ei ole mõistlikke põhjendusi; keegi ei või siiski taotleda ühenduse kaubamärgi omaniku õiguste tühistamist, kui kaubamärgi tegelik kasutamine algas või jätkus viieaastase ajavahemiku lõpu ja taotluse või vastuhagi esitamise vahelisel ajal; kasutamise algus või jätkumine kolme kuu jooksul enne taotluse või vastuhagi esitamist, kui see algas kõige varem viieaastase pideva kasutamata jätmise ajavahemiku lõppedes, jäetakse siiski tähelepanuta, kui ettevalmistusi kasutuse alustamiseks või jätkamiseks hakati tegema alles pärast seda, kui omanik sai teada taotluse või vastuhagi tõenäolisest esitamisest;

b) omaniku tegevuse või tegevusetuse tõttu on kaubamärk kaubanduses muutunud selle kauba või teenuse üldnimetuseks, mille jaoks see on registreeritud;

c) kaubamärgiomanik või tema loal keegi teine on kasutanud kaubamärki nende kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, nii, et selle tagajärjel võib kaubamärk avalikkust eksitada eelkõige kõnealuste kaupade või teenuste olemuse, kvaliteedi või geograafilise päritolu osas.

2. Kui õiguste tühistamise põhjused on olemas ainult mõnede kaupade või teenuste puhul, mille jaoks ühenduse kaubamärk on registreeritud, kuulutatakse omaniku õigused tühistatuks ainult nende kaupade või teenuste osas.

3. JAGU

Kehtetuks tunnistamise põhjused

Artikkel 52

Absoluutsed kehtetuks tunnistamise põhjused

1. Ühenduse kaubamärk tunnistatakse kehtetuks ametile esitatud taotluse või rikkumise suhtes algatatud menetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui:

a) ühenduse kaubamärk on registreeritud artikli 7 sätete vastaselt;

b) taotluse esitaja tegutses kaubamärgi taotluse esitamisel pahauskselt.

2. Kui ühenduse kaubamärgi registreerimisel on rikutud artikli 7 lõike 1 punkte b, c või d, ei või seda siiski kehtetuks tunnistada, kui kaubamärk on kasutamise tagajärjel muutunud eristusvõimeliseks seoses nende kaupade või teenustega, mille jaoks see on registreeritud.

3. Kui kehtetuks tunnistamise põhjused on olemas ainult mõnede kaupade või teenuste puhul, mille jaoks ühenduse kaubamärk on registreeritud, kuulutatakse kaubamärk kehtetuks ainult nende kaupade või teenuste osas.

Artikkel 53

Suhtelised kehtetuks tunnistamise põhjused

1. Ühenduse kaubamärk tunnistatakse kehtetuks ametile esitatud taotluse või rikkumise suhtes algatatud menetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui:

a) on olemas varasem kaubamärk artikli 8 lõike 2 tähenduses ja kui nimetatud artikli lõikes 1 või lõikes 5 osutatud tingimused on täidetud;

b) on olemas artikli 8 lõikes 3 osutatud kaubamärk ja kui nimetatud lõikes osutatud tingimused on täidetud;

c) on olemas artikli 8 lõikes 4 osutatud varasem õigus ja kui nimetatud lõikes osutatud tingimused on täidetud.

2. Vastavalt nende kaitset käsitlevatele ühenduse või siseriiklikele õigusaktidele tunnistatakse ühenduse kaubamärk kehtetuks ka ametile esitatud taotluse või rikkumise suhtes algatatud menetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui sellise kaubamärgi kasutamise võib keelata vastavalt muule varasemale õigusele, eelkõige:

a) õigus nimele;

b) õigus isikuportreele;

c) autoriõigus;

d) tööstusomandiõigus.

3. Ühenduse kaubamärki ei või kehtetuks tunnistada, kui lõikes 1 või 2 osutatud õiguse omanik annab selge nõusoleku ühenduse kaubamärgi registreerimiseks enne kehtetuks tunnistamise taotluse või vastuhagi esitamist.

4. Kui lõikes 1 või 2 osutatud õiguse omanik on varem taotlenud ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamist või esitanud vastuhagi rikkumise suhtes algatatud menetluses, ei või ta esitada uut taotlust kehtetuks tunnistamise kohta ega vastuhagi mõne muu nimetatud õiguse põhjal, millele ta oleks võinud toetuda ka esimese taotluse või vastuhagi puhul.

5. Kohaldatakse artikli 52 lõiget 3.

Artikkel 54

Nõustumisest tulenevad piirangud

1. Kui ühenduse kaubamärgi omanik on viie järjestikuse aasta jooksul nõustunud hilisema ühenduse kaubamärgi kasutamisega ühenduses ja olnud teadlik sellisest kasutamisest, ei ole tal õigust varasema kaubamärgi põhjal taotleda hilisema kaubamärgi kehtetuks tunnistamist ega vaidlustada hilisema kaubamärgi kasutamist kaupade või teenuste puhul, mille jaoks hilisemat kaubamärki on kasutatud, kui hilisema kaubamärgi registreerimist ei taotletud pahauskselt.

2. Kui artikli 8 lõikes 2 osutatud varasema siseriikliku kaubamärgi või artikli 8 lõikes 4 osutatud muu varasema tähise omanik on viie järjestikuse aasta jooksul nõustunud hilisema ühenduse kaubamärgi kasutamisega liikmesriigis, kus on kaitstud varasem kaubamärk või muu varasem tähis, olles sellisest kasutamisest teadlik, ei ole tal enam õigust varasema kaubamärgi või muu varasema tähise põhjal taotleda hilisema kaubamärgi kehtetuks tunnistamist ega vaidlustada hilisema kaubamärgi kasutamist kaupade või teenuste puhul, mille jaoks hilisemat kaubamärki on kasutatud, kui hilisema kaubamärgi registreerimist ei taotletud pahauskselt.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel ei ole hilisema ühenduse kaubamärgi omanikul õigust vaidlustada varasema õiguse kasutamist ka siis, kui seda õigust ei saa enam kasutada hilisema ühenduse kaubamärgi vastu.

4. JAGU

Tühistamise ja kehtetuks tunnistamise tagajärjed

Artikkel 55

Tühistamise ja kehtetuks tunnistamise tagajärjed

1. Tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse esitamise kuupäevast alates ei ole ühenduse kaubamärgil käesolevas määruses sätestatud õiguslikku toimet, kuivõrd omaniku õigused on tühistatud. Ühe poole taotlusel võib otsuses kindlaks määrata varasema kuupäeva, mil ilmnes üks tühistamise põhjustest.

2. Loetakse, et ühenduse kaubamärgil on algusest peale puudunud käesoleva määruse kohane toime sellises ulatuses, millises kaubamärk on kehtetuks tunnistatud.

3. Kui ühenduse kaubamärgi omaniku hooletusest või pahausklikkusest tingitud kahju hüvitamise nõudeid või alusetust rikastumisest tulenevaid nõudeid käsitlevate siseriiklike õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti, ei mõjuta ühenduse kaubamärgi tühistamise või kehtetuks tunnistamise tagajärjed:

a) rikkumise kohta tehtud jõustunud otsuseid, mis on täitmisele pööratud enne tühistamist või kehtetuks tunnistamist;

b) enne tühistamise või kehtetuks tunnistamise otsust sõlmitud lepinguid, kuivõrd neid on täidetud enne otsuse tegemist; õiguspärasuse tagamiseks võib asjaomase lepingu alusel makstud summad siiski tagasi nõuda ulatuses, millises asjaolud seda õigustavad.

5. JAGU

Tühistamise ja kehtetuks tunnistamisega seotud menetlus ametis

Artikkel 56

Tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlus

1. Ühenduse kaubamärgi omaniku õiguste tühistamise taotluse või taotluse kaubamärgi kehtetuks tunnistamise kohta võib esitada ametile:

a) artiklite 51 ja 52 kohaldamise korral iga füüsiline või juriidiline isik ja iga rühm või organ, kes esindab valmistajate, tootjate, teenuseosutajate, kaubastajate või tarbijate huve ja kes võib tema suhtes kohaldatava õiguse alusel olla enda nimel kohtuasjades hagejaks ja kostjaks;

b) artikli 53 lõike 1 kohaldamisel artikli 41 lõikes 1 osutatud isikud;

c) artikli 53 lõike 2 kohaldamisel nimetatud lõikes osutatud varasemate õiguste omanikud või isikud, kellel on asjaomase liikmesriigi õiguste kohaselt õigus kasutada kõnealuseid õigusi.

2. Taotlusele lisatakse kirjalik põhjendus. See loetakse esitatuks pärast lõivu tasumist.

3. Tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlust ei võeta vastu, kui liikmesriigi kohus on samas küsimuses, sama hagi alusega ja samade poolte vahelises vaidluses juba otsuse teinud ning see kohtuotsus on jõustunud.

Artikkel 57

Taotluse läbivaatamine

1. Õiguste tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse läbivaatamise käigus kutsub amet pooli nii sageli kui vajalik ning määratud tähtaja jooksul esitama märkusi teiste poolte või ameti enese edastatud teadete kohta.

2. Ühenduse kaubamärgi omaniku nõudel peab tühistamismenetluses osalev varasema ühenduse kaubamärgi omanik tõendama, et varasemat ühenduse kaubamärki on ühenduses tegelikult kasutatud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, viie aasta jooksul enne kehtetuks tunnistamise taotluse esitamise kuupäeva ning et see on taotluse aluseks või et mittekasutamine on õigustatud, tingimusel et varasem ühenduse kaubamärk on selleks kuupäevaks olnud registreeritud vähemalt viis aastat. Kui ühenduse kaubamärgi taotluse avaldamise kuupäevaks on varasem kaubamärk olnud registreeritud vähemalt viis aastat, esitab varasema ühenduse kaubamärgi omanik tõendid ka selle kohta, et artikli 42 lõikes 2 osutatud tingimused olid kõnealusel kuupäeval täidetud. Selliste tõendite puudumise korral lükatakse kehtetuks tunnistamise taotlus tagasi. Kui varasemat ühenduse kaubamärki on kasutatud vaid osa kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, loetakse see kehtetuks tunnistamise taotluse läbivaatamisel ainult nende kaupade või teenuste jaoks registreerituks.

4. Kui amet peab seda vajalikuks, võib ta teha pooltele ettepaneku saavutada rahumeelne lahendus.

5. Kui õiguste tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse läbivaatamisel ilmneb, et kaubamärki ei oleks tohtinud registreerida osa või kõigi kaupade ja teenuste suhtes, mille jaoks see on registreeritud, tühistatakse ühenduse kaubamärgi omaniku õigused või tunnistatakse kaubamärk nende kaupade või teenuste puhul kehtetuks. Vastupidisel juhul lükatakse õiguste tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlus tagasi.

6. Ameti otsus, mis käsitleb õiguste tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlust, kantakse registrisse niipea, kui see on muutunud lõplikuks.

VII JAOTIS

KAEBUSED

Artikkel 28

Otsused, mille peale võib kaevata

1. Kaebuse võib esitada kontrollijate, vastulausete osakonna, kaubamärkide haldus- ja õigusosakonna ning tühistamisosakonna otsuste peale. Kaebuse esitamine peatab otsuse täitmise.

2. Otsuse peale, mis ei lõpeta menetlust ühe poole suhtes, saab kaevata ainult koos lõppotsusega, välja arvatud juhul, kui see otsus näeb ette eraldi kaebuse esitamise.

Artikkel 59

Isikud, kellel on kaebuse esitamise ja kaebuse menetlemises osalemise õigus

Kaebuse võib esitada menetluspool, kelle kahjuks otsus tehti. Teised menetluspooled on apellatsioonimenetluse seaduslikud pooled.

Artikkel 60

Kaebuse esitamise tähtaeg ja vorm

Teade kaebuse esitamise kohta tuleb ametile esitada kirjalikult kahe kuu jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest, mille peale kaevatakse. Teadet ei loeta esitatuks enne, kui on tasutud lõiv kaebuse esitamise eest. Nelja kuu jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest tuleb esitada kirjalik selgitus edasikaebuse aluste kohta.

Artikkel 61

Otsuste läbivaatamine ex parte juhtudel

1. Kui kaebuse esitanud osapool on menetluse ainus osapool ning kui vaidlustatava otsuse teinud osakond leiab kaebuse olevat vastuvõetava ja põhjendatud, parandab ta oma otsust.

2. Kui otsust ei muudeta ühe kuu jooksul pärast põhjenduse esitamist, antakse kaebus viivitamata ilma sisuliste kommentaarideta üle apellatsiooninõukogule.

Artikkel 62

Otsuste läbivaatamine inter partes juhtudel

1. Kui kaebuse esitanud osapoolele esitab vastuväiteid teine osapool ning kui vaidlustatava otsuse teinud osakond leiab kaebuse olevat vastuvõetava ja põhjendatud, parandab ta oma otsust.

2. Otsust võib parandada ainult siis, kui vaidlustatud otsuse teinud osakond teavitab teist osapoolt oma kavatsusest otsust parandada ning kui kõnealune osapool annab selleks nõusoleku kahe kuu jooksul alates teate saamise kuupäevast.

3. Kui teine osapool ei anna lõikes 2 osutatud teate saamisele järgneva kahe kuu jooksul nõusolekut vaidlustatud otsuse parandamiseks ning teeb selle kohta avalduse või jätab ettenähtud ajavahemiku jooksul avalduse tegemata, antakse kaebus viivitamata ilma sisuliste kommentaarideta üle apellatsiooninõukogule.

4. Kui vaidlustatud otsuse teinud osakond ei leia ühe kuu jooksul pärast põhjenduste esitamist, et kaebus oleks vastuvõetav ja põhjendatud, annab ta lõigetes 2 ja 3 sätestatud meetmete võtmise asemel kaebuse viivitamata ilma sisuliste kommentaarideta üle apellatsiooninõukogule.

Artikkel 63

Kaebuste menetlemine

1. Kui kaebus on vastuvõetav, kontrollib apellatsioonikoda, kas kaebus on põhjendatud.

2. Kaebuse menetlemise käigus kutsub apellatsioonikoda pooli nii sageli kui vajalik ning nõukogu määratud tähtaja jooksul esitama märkusi teate kohta, mille on esitanud teine osapool või apellatsioonikoda.

Artikkel 64

Kaebuste kohta tehtavad otsused

1. Pärast kaebuse põhjendatuse kontrollimist teeb apellatsioonikoda kaebuse kohta otsuse. Apellatsioonikoda kas tegutseb edasikaevatud otsuse teinud talituse pädevuse piires või saadab asja nimetatud talitusele edasiseks menetlemiseks.

2. Kui apellatsioonikoda tagastab asja edasikaevatud otsuse teinud talitusele edasiseks menetlemiseks, on kõnealune talitus seotud apellatsioonikoja õigusliku otsusega, kui faktid on samad.

3. Apellatsioonikoja otsused jõustuvad alles artikli 65 lõikes 5 nimetatud tähtaja möödumisel või kui selle aja jooksul kaevatakse asi edasi Euroopa Kohtusse, alates edasikaebuse rahuldamata jätmise kuupäevast.

Artikkel 65

Euroopa Kohtusse kaebamine

1. Kaebusi käsitlevate apellatsioonikodade otsuste peale võib Euroopa Kohtule esitada kaebuse.

2. Kaebuse aluseks võib olla pädevuse puudumine, olulise menetlusnormi rikkumine, asutamislepingu, käesoleva määruse või nende rakendusnormide rikkumine või võimu kuritarvitamine.

3. Euroopa Kohus on pädev vaidlustatud otsust tühistama või seda muutma.

4. Kaebusega võib ühineda iga menetluspool, kelle huve apellatsioonikoja otsus kahjustab.

5. Kaebus esitatakse Euroopa Kohtule kahe kuu jooksul pärast apellatsioonikoja otsuse väljakuulutamist.

6. Amet peab võtma vajalikud meetmed Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks.

VIII JAOTIS

ÜHENDUSE KOLLEKTIIVKAUBAMÄRGID

Artikkel 66

Ühenduse kollektiivkaubamärgid

1. Ühenduse kollektiivkaubamärk on ühenduse kaubamärk, mida kirjeldatakse kaubamärgi taotlemisel ühenduse kollektiivkaubamärgina ja mis eristab kaubamärgiomanikuks oleva ühenduse liikmete kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest. Ühenduse kollektiivkaubamärki võivad taotleda valmistajate, tootjate, teenuseosutajate ja turustajate ühendused, kellel võib nende suhtes kehtivate õigusaktide kohaselt olla igasuguseid õigusi ja kohustusi, kes võivad sõlmida lepinguid ja sooritada muid õigustoiminguid ning olla kohtuasjades hagejaks või kostjaks, ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

2. Erandina artikli 7 lõike 1 punktist c võivad märgid või tähised, mis võivad kaubanduses tähistada kaupade või teenuste geograafilist päritolu, olla ühenduse kollektiivkaubamärgid lõikes 1 määratletud tähenduses. Kollektiivkaubamärk ei anna omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel selliste märkide või tähiste kasutamine kaubanduses, kui kolmandad isikud kasutavad neid hea tööstus- ja äritava kohaselt; eelkõige ei tohi sellise tähise kasutamist keelata kolmandal isikul, kellel on õigus kasutada geograafilist nime.

3. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse ühenduse kollektiivkaubamärkide suhtes, kui artiklites 67–74 ei sätestata teisiti.

Artikkel 67

Kaubamärgi kasutamist reguleerivad eeskirjad

1. Ühenduse kollektiivkaubamärgi taotleja peab ettenähtud tähtaja jooksul esitama selle kasutamist reguleerivad eeskirjad.

2. Kasutamist reguleerivates eeskirjades täpsustatakse isikud, kellel on lubatud kaubamärki kasutada, ühenduse liikmeks oleku tingimused ja kui need on olemas, kaubamärgi kasutamise tingimused ja sanktsioonid. Artikli 66 lõikes 2 osutatud kaubamärgi kasutamist reguleerivad eeskirjad peavad lubama igal isikul, kelle kaubad või teenused on pärit asjaomasest geograafilisest piirkonnast, saada kaubamärgiomanikuks oleva ühenduse liikmeks.

Artikkel 68

Taotluse tagasilükkamine

1. Lisaks ühenduse kaubamärgi taotluse artiklites 36 ja 37 sätestatud tagasilükkamise põhjustele lükatakse ühenduse kollektiivkaubamärgi taotlus tagasi, kui artiklite 66 ja 67 sätted ei ole täidetud või kui kasutamist reguleerivad eeskirjad on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega.

2. Ühenduse kollektiivkaubamärgi taotlus lükatakse tagasi ka siis, kui avalikkust võidakse eksitada kaubamärgi olemuse või tähtsuse osas, eriti kui seda võidakse pidada millekski muuks kui kollektiivkaubamärgiks.

3. Taotlust ei lükata tagasi, kui taotleja täidab kasutamist reguleerivaid eeskirju muutes lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuded.

Artikkel 69

Kolmandate isikute vastuväited

Välja arvatud artiklis 40 nimetatud juhtudel, võib iga kõnealuses artiklis osutatud isik, rühm või organ esitada ametile kirjalikke vastuväiteid konkreetsete põhjuste kohta, mille tõttu tuleks ühenduse kollektiivkaubamärgi taotlus tagasi lükata artiklis 68 sätestatud tingimustel.

Artikkel 70

Kaubamärkide kasutamine

Ühenduse kollektiivkaubamärgi kasutamine selleks volitatud isiku poolt vastab käesoleva määruse nõuetele, tingimusel et täidetud on ka muud tingimused, mis käesoleva määrusega ühenduse kaubamärkide kasutamisele kehtestatakse.

Artikkel 71

Kaubamärkide kasutamist reguleerivate eeskirjade muutmine

1. Ühenduse kollektiivkaubamärgi omanik peab esitama ametile kõik kasutamist reguleerivad eeskirjad, mida on muudetud.

2. Muudatust ei nimetata registris, kui muudetud eeskirjad ei vasta artikli 67 nõuetele või kui need on seotud ühega artiklis 68 osutatud tagasilükkamise põhjustest.

3. Artiklit 69 kohaldatakse kasutamist reguleerivate muudetud eeskirjade suhtes.

4. Käesoleva määruse kohaldamisel jõustuvad kasutamist reguleerivate eeskirjade muudatused alles kuupäeval, mil registrisse tehakse kanne muutmise kohta.

Artikkel 72

Isikud, kellel on õigus esitada õigusrikkumise suhtes hagi

1. Artikli 22 lõigete 3 ja 4 sätteid litsentsiaatide õiguste kohta kohaldatakse kõigi isikute suhtes, kes on volitatud kasutama ühenduse kollektiivkaubamärki.

2. Ühenduse kollektiivkaubamärgi omanikul on õigus nõuda kompensatsiooni nende isikute nimel, kellel on luba kasutada kaubamärki, kui nad on kandnud kahju kaubamärgi loata kasutamise tagajärjel.

Artikkel 73

Tühistamise põhjused

Lisaks artiklis 51 osutatud tühistamispõhjustele tühistatakse ühenduse kollektiivkaubamärgi omaniku õigused ametile esitatud taotluse või rikkumise suhtes algatatud menetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui:

a) omanik ei võta mõistlikke meetmeid takistamaks kaubamärgi kasutamist viisil, mis ei ole kooskõlas kasutamist reguleerivates eeskirjades sätestatud kasutamistingimustega, kui need on olemas, ja mille muudatused on vajaduse korral registris nimetatud;

b) omanik on kasutanud kaubamärki nii, et see võib eksitada avalikkust artikli 68 lõikes 2 osutatud viisil;

c) kaubamärgi kasutamist reguleerivate eeskirjade muudatust on nimetatud registris vastuolus artikli 71 lõike 2 sätetega, kui kaubamärgiomanik ei täida kõnealuste sätetega ette nähtud nõudeid kasutamist reguleerivate eeskirjade täiendava muutmisega.

Artikkel 74

Kehtetuse alused

Lisaks artiklites 52 ja 53 sätestatud kehtetuks tunnistamise põhjustele tunnistatakse artikli 68 sätete vastaselt registreeritud ühenduse kollektiivkaubamärk kehtetuks ametile esitatud taotluse või rikkumise suhtes algatatud menetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui kaubamärgiomanik ei täida kõnealuste sätetega ette nähtud nõudeid kasutamist reguleerivate eeskirjade täiendava muutmisega.

IX JAOTIS

MENETLUS

1. JAGU

Üldsätted

Artikkel 75

Otsuste põhjendav osa

Ameti otsustes märgitakse põhjused, millel need rajanevad. Otsuste aluseks võivad olla üksnes põhjused või tõendid, mille kohta huvitatud isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

Artikkel 76

Faktide kontrollimine ameti omal algatusel

1. Asju menetledes kontrollib amet fakte omal algatusel; registreerimisest keeldumise suhteliste põhjustega seotud menetlustes piirdub amet siiski kontrollimisel osaliste esitatud faktide, tõendite ja väidetega ning esitatud nõudmistega.

2. Amet võib mitte arvesse võtta fakte ja tõendeid, mille asjaomased pooled on esitanud hilinenult.

Artikkel 77

Suuline menetlus

1. Kui amet leiab, et otstarbekas on suuline menetlus, viiakse see läbi ameti omal algatusel või menetluspoole taotlusel.

2. Suuline menetlus kontrollijate, vastulausete osakonna ja kaubamärkide haldus- ja õigusosakonna ees ei ole avalik.

3. Suuline menetlus, sealhulgas otsuse väljakuulutamine tühistamisosakonnas ja apellatsioonikojas on avalik, kui asja menetlev talitus ei otsusta teisiti asjade puhul, mille avalik menetlemine võib eelkõige menetluspoolele põhjustada olulist ja põhjendamatut kahju.

Artikkel 78

Tõendite kogumine

1. Ametis toimuvate menetluste puhul kuuluvad tõendite esitamise või saamise viiside hulka:

a) poolte ärakuulamine;

b) teabe taotlemine;

c) dokumentide või tõendite esitamine;

d) tunnistajate ülekuulamine;

e) eksperdiarvamuste esitamine;

f) kirjalikud, vande all antud või tõendatud ütlused või ütluste andmise liikmesriigi seaduste kohaselt samaväärsed muud ütlused.

2. Asjaomane talitus võib määrata kogutud tõendeid kontrollima ühe oma liikme.

3. Kui amet peab vajalikuks võtta poolelt, tunnistajalt või eksperdilt suulisi ütlusi, saadab ta asjaomasele isikule kutse ametisse ilmuda.

4. Pooli teavitatakse tunnistaja või eksperdi kuulamisest ametis. Neil on õigus viibida ütluste andmise juures ning esitada tunnistajale või eksperdile küsimusi.

Artikkel 79

Teatamine

Amet teavitab menetluse käigus huvitatud isikuid otsustest ja kutsetest ning mis tahes teatistest või muudest teadetest, millest peale hakkab tähtaeg kulgema või millest tuleb asjaomaseid isikuid teavitada käesoleva määruse või rakendusmääruse teiste sätete kohaselt või mille on käskinud teatavaks teha ameti juhataja.

Artikkel 80

Otsuste tühistamine

1. Kui amet on teinud registrisse kande või võtnud vastu otsuse, mis sisaldab ilmset ametile omistatavat menetluslikku viga, tagab ta kande kehtetuks tunnistamise või otsuse tühistamise. Kui menetluses on ainult üks osapool ning kui kanne või tegu mõjutab tema õigusi, toimub tühistamine või kehtetuks tunnistamine isegi juhul, kui viga ei olnud osapoolele teada.

2. Lõikes 1 osutatud tühistamise või kehtetuks tunnistamise teeb kas ameti enda algatusel või ühe menetlusosalise taotlusel kande või otsuse teinud osakond. Tühistamine või kehtetuks tunnistamine toimub kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil registrisse tehti kanne või võeti vastu otsus, pärast menetlusosalistega ning registrisse kantud kõnealuse ühenduse kaubamärgi omanikuga konsulteerimist.

3. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira osapoolte õigust esitada kaebus artiklite 58 ja 65 alusel ega võimalust parandada rakendusmääruses sätestatud menetluste kohaselt ja tingimustel mis tahes keelevigu, ümberkirjutamise vigu ning ilmseid vigu ameti otsustes ning vigu, mille amet on teinud kaubamärgi registreerimisel või registreerimise avaldamisel.

Artikkel 81

Tähtaja ennistamine

1. Ühenduse kaubamärgi taotleja või omaniku või muu ametis menetletava asja osalise puhul, kellel kõikidest asjaolude kohaselt võetud meetmetest hoolimata ei ole olnud võimalik ameti määratud tähtajast kinni pidada, võib tema taotluse korral tähtaja ennistada, kui tähtaja möödalaskmine toob käesoleva määruse sätetest tulenevalt vahetult kaasa õiguste või õiguskaitsevahendite kaotamise.

2. Taotlus tuleb esitada kirjalikult kahe kuu jooksul alates tähtaja möödalaskmise põhjuse äralangemisest. Tegemata jäetud toiming tuleb sooritada selle aja jooksul. Taotluse võib esitada mööda lastud tähtaja möödumisele järgneva aasta jooksul. Kui on jäetud esitamata pikendamistaotlus või on jäetud tasumata pikendamislõiv, arvatakse nimetatud üheaastasest tähtajast maha artikli 47 lõike 3 kolmandas lauses sätestatud kuuekuuline ajavahemik.

3. Taotluses tuleb näidata alused ning faktid, millel see põhineb. Taotlust ei loeta esitatuks enne, kui õiguste taastamise lõiv on tasutud.

4. Taotluse kohta teeb otsuse talitus, kelle pädevuses on teha otsus sooritamata jäetud toimingu kohta.

5. Käesolevat artiklit ei kohaldata käesoleva artikli lõikes 2, artikli 41 lõikes 1 ja lõikes 3 ning artikli 82 osutatud tähtaegade suhtes.

6. Kui ühenduse kaubamärgi taotleja või omaniku õigused ennistatakse, ei või ta neid teostada kolmanda isiku suhtes, kes on heauskselt toonud turule kaupu või osutanud teenuseid ühenduse kaubamärgiga identse või sarnase tähise alusel ajal, mis jääb taotlemise või ühenduse kaubamärgi õiguste kaotamise ja registris kõnealuste õiguste ennistamist käsitleva teate avaldamise vahele.

7. Kolmas isik, kes võib juhinduda lõike 6 sätetest, võib ühenduse kaubamärgi taotleja või omaniku suhtes tehtud õiguste ennistamise otsuse kohta algatada kolmanda isikuna menetluse kahe kuu jooksul alates nimetatud õiguste ennistamise teate avaldamisest.

8. Käesoleva artikli sätted ei piira liikmesriigi õigust ennistada käesolevas määruses sätestatud tähtaegu, millest tuleb kinni pidada selle riigi asutuste suhtes.

Artikkel 82

Menetluse jätkamine

1. Ühenduse kaubamärgi taotleja või omanik või muu menetlusosaline, kes ei ole ameti ees pidanud kinni tähtajast, võib taotleda menetluse jätkamist, tingimusel et tegemata jäetud tegu on sooritatud taotluse esitamise ajaks. Menetluse jätkamist käsitlev taotlus võetakse vastu üksnes siis, kui see esitatakse kahe kuu jooksul alates selle tähtaja lõpust, millest kinni ei peetud. Avaldust ei loeta esitatuks enne, kui lõiv menetluse jätkamise eest on tasutud.

2. Käesolevat artiklit ei kohaldata artikli 25 lõikes 3, artiklis 27, artikli 29 lõikes 1, artikli 33 lõikes 1, artikli 36 lõikes 2, artiklis 41, artiklis 42, artikli 47 lõikes 3, artiklis 60, artiklis 62, artikli 65 lõikes 5, artiklis 81 ja artiklis 112 osutatud tähtaegade ja käesolevas artiklis sätestatud tähtaegade ega nende tähtaegade suhtes, pärast taotluse tegemist, mis rakendusmääruses on sätestatud artikli 30 alusel prioriteedinõude, artikli 33 tähenduses näituseprioriteedi nõude või artikli 34 tähenduses vanemusnõude esitamiseks.

3. Taotluse kohta teeb otsuse talitus, kelle pädevuses on teha otsus sooritamata jäetud toimingu kohta.

4. Kui amet võtab taotluse vastu, käsitatakse tähtaja täitmata jätmisest tulenevaid tagajärgi mittetoimunutena.

5. Kui amet lükkab taotluse tagasi, hüvitatakse lõiv.

Artikkel 83

Viide üldpõhimõtetele

Kui käesolev määrus, rakendusmäärus, lõivumäärus või apellatsioonikoja töökord menetlusnorme ei sisalda, võtab amet arvesse liikmesriikides üldtunnustatud menetlusõiguse põhimõtteid.

Artikkel 84

Rahaliste kohustuste lõppemine

1. Ameti nõudeõigus lõivude suhtes aegub nelja aasta möödumisel selle kalendriaasta lõpust, mil asjaomane lõiv oleks tulnud tasuda.

2. Nõudeõigus ameti vastu makstud lõivude või enam makstud summade tagastamiseks aegub nelja aasta möödumisel selle kalendriaasta lõpust, mil kõnealune õigus on tekkinud.

3. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade kulgemise katkestab lõikes 1 nimetatud juhul lõivu tasumise nõue ning lõikes 2 nimetatud juhul kirjalik põhistatud nõue. Tähtaja katkemisel hakkab see katkemispäevast uuesti kulgema ning möödub hiljemalt kuus aastat pärast selle aasta lõppu, mil tähtaeg esmalt kulgema hakkas, kui vahepeal ei ole alanud kohtumenetlus asjaomase õiguse teostamiseks; sel juhul ei möödu tähtaeg enne kui üks aasta pärast kohtuotsuse jõustumist.

2. JAGU

Kulud

Artikkel 85

Kulud

1. Pool, kelle kahjuks on lõppenud vastulausemenetlus, tühistamismenetlus, kehtetuks tunnistamise menetlus või kaebuse menetlus, kannab menetluse teise poole kulud ning kõik enda menetlusega seotud kulud, ilma et see piiraks artikli 119 lõike 6 kohaldamist, sealhulgas sõidu- ja elamiskulud ning esindaja, nõustaja või advokaadi tasud rakendusmääruses sätestatud tingimustel igale kulukategooriale kehtestatud astmestiku piires.

2. Kui osa mõlema poole taotlusi rahuldatakse ja osa jäetakse rahuldamata või kui õigluspõhimõtted seda nõuavad, otsustab vastulausete osakond, tühistamisosakond või apellatsioonikoda siiski teistsuguse kulude jaotamise.

3. Pool, kes lõpetab menetluse ühenduse kaubamärgi taotluse, vastulause, õiguste tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse või kaebuse tagasivõtmisega või ühenduse kaubamärgi pikendamata jätmisega või ühenduse kaubamärgist loobumisega, tasub teise poole lõivud ja kannab tema kulud lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras.

4. Kui asjas otsust ei tehta, otsustab kulude kandmise vastulausete osakond, tühistamisosakond või apellatsioonikoda.

5. Kui pooled sõlmivad vastulausete osakonnas, tühistamisosakonnas või apellatsioonikojas eelmistes lõigetes sätestatust erineva kulude jaotamise kokkuleppe, võtab asjaomane asutus selle kokkuleppe teadmiseks.

6. Vastulausete osakond või tühistamisosakond või apellatsiooninõukogu määrab kindlaks eelmiste lõigete kohaselt tasutavad kulud, kui neid piiratakse ametile tasutavate lõivude ja esindamiskuludega. Muudel juhtudel määrab apellatsiooninõukogu kantselei või vastulausete osakonna või tühistamisosakonna töötaja kindlaks taotluse korral hüvitatavate kulude summa. Taotlus võetakse vastu ainult kahe kuu jooksul alates kuupäevast, mil taotlusega hõlmatud kulude kindlaksmääramise otsus muutub lõplikuks. Seda kindlaksmääratud summat võib muuta vastulausete osakonna või tühistamisosakonna või apellatsiooninõukogu otsusega, kui ettenähtud tähtaja jooksul esitatakse sellekohane taotlus.

Artikkel 86

Kulude summa kindlaksmääramist käsitlevate otsuste sundtäitmine

1. Kõik ameti jõustunud otsused, milles määratakse kindlaks kulude summad, kuuluvad täitmisele.

2. Täitmist reguleerivad selles riigis kehtivad tsiviilkohtumenetluse normid, mille territooriumil täitmine aset leiab. Korralduse otsuse täitmise tagamise kohta ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse tõestamise lisab otsusele riigi ametiasutus, kelle iga liikmesriigi valitsus selleks otstarbeks määrab ning ametile ja Euroopa Kohtule teatavaks teeb.

3. Kui need formaalsused on asjassepuutuva poole avalduse põhjal lõpetatud, võib nimetatud pool taotleda täitmist kooskõlas riigi õigusaktidega, saates küsimuse otse pädevale asutusele.

4. Täitmist võib peatada ainult Euroopa Kohtu otsusega. Asjassepuutuva riigi kohtute pädevusse kuuluvad siiski kaebused täitmise ebaõige viisi kohta.

3. JAGU

Avalikkuse ja liikmesriikide asutuste teavitamine

Artikkel 87

Ühenduse kaubamärkide register

Amet peab ühenduse kaubamärgiregistriks nimetatavat registrit, mis sisaldab käesoleva määruse või rakendusmääruse kohaselt registreerimisele või ülestähendamisele kuuluvaid andmeid. Register on avalik.

Artikkel 88

Toimikutega tutvumine

1. Toimikuid ühenduse kaubamärgi veel avaldamata taotluste kohta ei anta tutvumiseks ilma taotleja nõusolekuta.

2. Isik, kes suudab tõendada, et ühenduse kaubamärgi taotleja on lubanud kasutada kaubamärgist tulenevaid õigusi pärast kaubamärgi registreerimist tema vastu, võib toimikutega tutvuda enne kõnealuse taotluse avaldamist ja ilma taotleja nõusolekuta.

3. Pärast ühenduse kaubamärgi taotluse avaldamist võib kõnealuse taotluse ja sellest tuleneva kaubamärgiga seotud toimikutega tutvuda taotluse põhjal.

4. Kui toimikutega tutvutakse lõike 2 või 3 kohaselt, võib rakendusmääruse sätete kohaselt mõningaid dokumente tutvumiseks siiski mitte anda.

Artikkel 89

Perioodilised väljaanded

Amet avaldab perioodiliselt:

a) Ühenduse Kaubamärgibülletääni, mis sisaldab ühenduse kaubamärkide registrisse tehtud kandeid ning muid andmeid, mille avaldamine on käesoleva määruse või rakendusmäärusega ette nähtud;

b) Ühtlustamisameti Teatajat, mis sisaldab ameti juhataja üldisi teadaandeid, samuti muud käesoleva määruse ja selle kohaldamisega seotud teavet.

Artikkel 90

Halduskoostöö

Kui käesoleva määruse või siseriiklike õigusaktidega ei nähta ette teisiti, abistavad amet ning liikmesriikide asutused ja kohtud taotluse korral üksteist teabe edastamise või toimikute tutvumiseks andmisega. Kui amet annab toimikud tutvumiseks kohtutele, prokuratuuridele või tööstusomandi õiguskaitse keskametitele, ei kohaldata tutvumisele artiklis 88 ette nähtud piiranguid.

Artikkel 91

Väljaannete vahetamine

1. Amet ja liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid saadavad üksteisele taotluse korral ning ametkondlikuks kasutamiseks tasuta oma vastavate väljaannete ühe või mitu eksemplari.

2. Amet võib väljaannete vahetamise või saatmise kohta sõlmida lepinguid.

4. JAGU

Esindus

Artikkel 92

Esinduse üldpõhimõtted

1. Välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhtudel, ei ole ametiga suhtlemisel kohustuslik omada esindajat.

2. Ilma et see mõjutaks lõike 3 teise lause kohaldamist, peab füüsilistel ja juriidilistel isikutel, kelle alaline asukoht või peamine tegevuskoht või tegelik ja toimiv tööstus- või kaubandusettevõte ei asu ühenduses, olema artikli 93 lõike 1 kohane esindaja kõikideks ametis tehtavateks käesolevas määruses sätestatud toiminguteks, välja arvatud ühenduse kaubamärgi taotluse esitamiseks; rakendusmäärusega võib kehtestada muid erandeid.

3. Füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kelle alaline asukoht või peamine tegevuskoht või tegelik ja toimiv tööstus- või kaubandusettevõte asub ühenduses, võib ametiga suhtlemisel esindada nende töötaja. Käesoleva lõikega hõlmatud juriidilise isiku töötaja võib esindada ka teisi juriidilisi isikuid, kel on eespool nimetatud juriidilise isikuga majandussidemed, isegi juhul, kui nimetatud teiste juriidiliste isikute alaline asukoht või peamine tegevuskoht või tegelik ja toimiv tööstus- või kaubandusettevõte ei asu ühenduses.

4. Rakendusmääruses määratletakse, kas ja mis tingimustel peab töötaja esitama ametile toimikutesse lisamiseks allkirjastatud volituse.

Artikkel 93

Kutselised esindajad

1. Füüsilisi ja juriidilisi isikuid võib ametis esindada üksnes:

a) liikmesriigis kutsenõuetele vastav õigusala töötaja, kelle tegevuskoht on ühenduses, kuivõrd ta on nimetatud riigis pädev olema esindajaks kaubamärgiga seotud küsimustes;

b) kutseline esindaja, kelle nimi on kantud nimekirja, mida sel otstarbel peab amet. Rakendusmääruses määratletakse, kas ja mis tingimustel peavad esindajad ametiga suhtlemisel esitama ametile toimikutesse lisamiseks allkirjastatud volituse.

Ametis tegutsevad esindajad peavad esitama ametile toimikutesse lisamiseks allkirjastatud volituse, mille üksikasjad nähakse ette rakendusmääruses.

2. Kutseliste esindajate nimekirja võib kanda kõik füüsilised isikud, kes vastavad järgmistele tingimustele:

a) ta on liikmesriigi kodanik;

b) tema tegevuskoht või töökoht asub ühenduses;

c) tal peab olema õigus esindada liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametis kaubamärki käsitlevates küsimustes füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Kui asjaomases riigis ei ole sellise õiguse eelduseks erilised kutseoskused, peavad nimekirja kandmist taotlevad isikud, kes tegelevad kaubamärgiküsimustega kõnealuse liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametis, olema seda teinud vähemalt viis aastat. Seevastu isikutelt, kelle kutseoskusi tegutseda füüsilise või juriidilise isiku esindajana kaubamärgiküsimustes mõne liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametis on tunnustatud asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohaselt, ei nõuta nimetatud ameti pidamise kogemust.

3. Nimekirja kantakse taotluse alusel, millele on lisatud asjaomase liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskameti tõend selle kohta, et lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud.

4. Ameti juhataja võib teha erandi:

a) lõike 2 punkti c teises lauses sätestatud nõudest, kui taotleja tõendab, et ta on omandanud nõutava kvalifikatsiooni muul viisil;

b) erijuhtudel lõike 2 punktis a sätestatud nõudest.

5. Isiku kutseliste esindajate nimekirjast kõrvaldamise tingimused nähakse ette rakendusmääruses.

X JAOTIS

ÜHENDUSE KAUBAMÄRKIDEGA SEOTUD KOHTUASJADE KOHTUALLUVUS JA MENETLUSNORMID

1. JAGU

Määruse (EÜ) nr 44/2001 kohaldamine

Artikkel 94

Määruse (EÜ) nr 44/2001 kohaldamine

1. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse ühenduse kaubamärkide ja ühenduse kaubamärgi taotluste ning ühenduse kaubamärkide ja siseriiklike kaubamärkide põhjal algatatud samaaegsete ja üksteisele järgnevate kohtuasjade suhtes määrust (EÜ) nr 44/2001.

2. Artiklis 96 osutatud hagide ja nõuete menetlemisel:

a) ei kohaldata määruse (EÜ) nr 44/2001 artikleid 2 ja 4, artikli 5 punkte 1, 3, 4 ja 5 ning artiklit 31;

b) kohaldatakse määruse (EÜ) nr 44/2001 artikleid 23 ja 24 käesoleva määruse artikli 97 lõikes 4 ette nähtud piirangutega;

c) on määruse (EÜ) nr 44/2001 II peatüki sätted isikute kohta, kelle alaline asukoht on liikmesriigis, kohaldatavad ka isikutele, kelle alaline asukoht ei ole liikmesriigis, kuid kellel on seal ettevõte.

2. JAGU

Vaidlused ühenduse kaubamärkide rikkumise ja kehtivuse üle

Artikkel 95

Ühenduse kaubamärkide kohtud

1. Liikmesriigid määravad oma territooriumil võimalikult väikese arvu siseriiklikke esimese ja teise astme kohtuid, edaspidi „ühenduse kaubamärkide kohtud”, kes täidavad neile käesoleva määrusega pandud ülesandeid.

2. Iga liikmesriik edastab komisjonile kolme aasta jooksul pärast määruse (EÜ) nr 40/94 jõustumist ühenduse kaubamärkide kohtute nimekirja, esitades nende kohtute nimed ja tööpiirkonnad.

3. Lõikes 2 osutatud nimekirjas pärast selle edastamist tehtud muudatused kohtute arvus, nimedes või tööpiirkonnas teeb asjaomane liikmesriik viivitamata teatavaks komisjonile.

4. Lõigetes 2 ja 3 osutatud teabe teeb komisjon teatavaks liikmesriikidele ning avaldab Euroopa Liidu Teatajas.

5. Kui liikmesriik ei ole lõikes 2 sätestatud nimekirja esitanud, on artikliga 96 hõlmatud menetluste ja taotluste osas, mis artikli 97 kohaselt kuuluvad selle liikmesriigi kohtute alluvusse, pädev asjaomase liikmesriigi see kohus, kes oleks ratione loci ja ratione materiae pädev juhul, kui menetlus oleks seotud kõnealuses liikmesriigis registreeritud kaubamärgiga.

Artikkel 96

Õiguste rikkumise ja kehtivuse asjade kohtualluvus

Ühenduse kaubamärkide kohtute ainupädevusse kuuluvad:

a) hagid seoses ühenduse kaubamärkide õiguste rikkumisega ja, kui need on siseriiklike õigusaktidega lubatud, hagid seoses õiguste rikkumise ohuga;

b) hagid tuvastamaks, et õigusi ei ole rikutud, kui need on siseriiklike õigusaktidega lubatud;

c) kõik hagid, mis algatatakse artikli 9 lõike 3 teises lauses osutatud toimingute põhjal;

d) vastuhagid ühenduse kaubamärgi tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks artikli 100 kohaselt.

Artikkel 97

Rahvusvaheline kohtualluvus

1. Kui käesoleva määruse sätetest ning artikli 94 kohaselt kohaldatavate määruse (EÜ) nr 44/2001 sätetest ei tulene teisiti, alustatakse artiklis 96 osutatud hagide ja vastuhagide põhjal menetlust selle liikmesriigi kohtutes, kus on kostja alaline asukoht, või kui tema alaline asukoht ei ole liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtus, kus on tema ettevõte.

2. Kui kostja alaline asukoht ega ka ettevõte ei ole liikmesriigis, alustatakse nimetatud menetlusi selle liikmesriigi kohtutes, kus on hageja alaline asukoht, või kui tema alaline asukoht ei ole liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtus, kus on tema ettevõte.

3. Kui kostjal ega ka hagejal ei ole sellist alalist asukohta ega ettevõtet, alustatakse menetlust selle liikmesriigi kohtus, kus on ameti asukoht.

4. Ilma et see mõjutaks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist:

a) kohaldatakse määruse (EÜ) nr 44/2001 artiklit 23, kui pooled lepivad kokku, et asi kuulub mõne teise ühenduse kaubamärkide kohtu alluvusse;

b) kohaldatakse määruse (EÜ) nr 44/2001 artiklit 24, kui kostja ilmub mõnesse teise ühenduse kaubamärkide kohtusse.

5. Artiklis 96 nimetatud hagide ja nõuete, välja arvatud ühenduse kaubamärgi õiguste rikkumise tuvastamise hagide põhjal võib menetluse algatada ka selle liikmesriigi kohtutes, kus rikkumine on toimunud või kus on rikkumise oht või kus on sooritatud artikli 9 lõike 3 teises lauses osutatud toiming.

Artikkel 98

Kohtualluvuse ulatus

1. Artikli 97 lõigete 1–4 kohaselt pädev ühenduse kaubamärkide kohus on pädev tegema otsuseid:

a) liikmesriigi territooriumil toime pandud rikkumiste või rikkumiste ohu kohta;

b) liikmesriigi territooriumil toime pandud artikli 9 lõike 3 teises lauses osutatud toimingute kohta.

2. Artikli 97 lõike 5 kohaselt pädev ühenduse kaubamärkide kohus on pädev üksnes selle liikmesriigi territooriumil toime pandud toimingute või nende ohu osas, kus nimetatud kohus asub.

Artikkel 99

Kehtivuse presumptsioon. Põhjendamine

1. Ühenduse kaubamärkide kohtud käsitlevad ühenduse kaubamärki kehtivana, kui kostja ei vaidlusta selle kehtivust tühistamist või kehtetuks tunnistamist käsitleva vastuhagiga.

2. Ühenduse kaubamärgi kehtivust ei või vaidlustada menetluse raames, milles nõutakse õiguse rikkumise puudumise tuvastamist.

3. Artikli 96 punktides a ja c osutatud toimingute puhul võetakse muul viisil kui vastuhagina esitatud väide ühenduse kaubamärgi tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohta vastu, kui kostja väidab, et ühenduse kaubamärgi omaniku õigused võib tühistada vähese kasutamise pärast või et ühenduse kaubamärgi võib tühistada kostja varasema õiguse tõttu.

Artikkel 100

Vastuhagid

1. Tühistamist või kehtetuks tunnistamist käsitlev vastuhagi võib toetuda ainult käesolevas määruses nimetatud tühistamise ja kehtetuks tunnistamise põhjustele.

2. Ühenduse kaubamärkide kohus lükkab tagasi tühistamist või kehtetuks tunnistamist käsitlevad vastuhagid, kui sama teemat ja sama hagi alust ning samu osapooli käsitlev otsus on jõustunud.

3. Kui vastuhagi esitatakse menetluse käigus, mille osaline ühenduse kaubamärgi omanik ei ole, teavitatakse teda sellest ning ta võib siseriiklike õigusaktide kohaselt menetlusse astuda.

4. Ühenduse kaubamärkide kohus, kellele on esitatud vastuhagi ühenduse kaubamärgi tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, teatab ametile vastuhagi esitamise kuupäeva. Amet teeb selle kohta kande ühenduse kaubamärkide registrisse.

5. Kohaldatakse artikli 57 lõikeid 2–5.

6. Kui ühenduse kaubamärkide kohus on teinud ühenduse kaubamärgi tühistamist või kehtetuks tunnistamist nõudva vastuhagi puhul jõustunud kohtuotsuse, saadetakse otsuse ärakiri ametile. Pooled võivad nimetatud saatmise kohta teavet nõuda. Amet teeb ühenduse kaubamärkide registrisse märkuse otsuse kohta rakendusmääruse sätete kohaselt.

7. Ühenduse kaubamärkide kohus, kus arutatakse vastuhagi ühenduse kaubamärgi tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, võib peatada menetluse ühenduse kaubamärgi omaniku taotlusel ja pärast teiste poolte ärakuulamist ning paluda, et kostja esitaks ametile tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse ameti määratava tähtaja jooksul. Kui taotlust tähtaja jooksul ei esitata, menetlus jätkub; vastuhagi loetakse tagasivõetuks. Kohaldatakse artikli 104 lõiget 3.

Artikkel 101

Kohaldatav õigus

1. Ühenduse kaubamärkide kohtud kohaldavad käesoleva määruse sätteid.

2. Käesoleva määrusega reguleerimata küsimustes kohaldab ühenduse kaubamärkide kohus siseriiklikke, sealhulgas rahvusvahelise eraõiguse sätteid.

3. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldab ühenduse kaubamärkide kohus samu menetlusnorme, mida kohaldataks kohtu asukohaliikmesriigi siseriikliku kaubamärgiga seonduva sama liiki hagi puhul.

Artikkel 102

Sanktsioonid

1. Kui ühenduse kaubamärkide kohus leiab, et kostja on rikkunud ühenduse kaubamärgiga seotud õigusi või ähvardanud neid rikkuda, teeb ta korralduse, millega keelatakse kostjal ühenduse kaubamärgiga seotud õigusi rikkuvate toimingute jätkamine, kui ei ole eripõhjusi vastupidiseks. Lisaks sellele võtab kohus siseriikliku õiguse kohaselt meetmed tagamaks, et kõnealusest keelust peetakse kinni.

2. Kõigil muudel juhtudel kohaldab ühenduse kaubamärkide kohus selle liikmesriigi õigust (rahvusvaheline eraõigus kaasa arvatud), kus õiguste rikkumine või rikkumisega ähvardamine toime pandi.

Artikkel 103

Ajutised meetmed ja kaitsemeetmed

1. Liikmesriikide kohtutelt, sealhulgas ühenduse kaubamärkide kohtutelt, võib taotleda ühenduse kaubamärgi või ühenduse kaubamärgi taotlusega seotud ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete võtmist, mis on selle riigi õigusaktidega kaubamärkide puhul ette nähtud, isegi juhul, kui käesoleva määruse kohaselt on asja sisuline arutamine teise liikmesriigi ühenduse kaubamärkide kohtu pädevuses.

2. Artikli 97 lõigete 1, 2, 3 või 4 kohaselt pädev ühenduse kaubamärkide kohus on pädev võtma ajutisi ja kaitsemeetmeid, mis on kohaldatavad kõikide liikmesriikide territooriumil, kui täidetud on määruse (EÜ) nr 44/2001 III jaotise kohaselt tunnustamiseks ja täitmiseks vajalikud menetlused. Teistel kohtutel sellist pädevust ei ole.

Artikkel 104

Erisätted seotud hagide kohta

1. Kui menetluse jätkamiseks ei ole erilisi põhjusi, peatab artiklis 96 nimetatud hagi, välja arvatud rikkumise puudumise tuvastamise nõuet menetlev ühenduse kaubamärkide kohus omal algatusel pärast poolte ärakuulamist või ühe poole taotlusel pärast teiste poolte ärakuulamist, menetluse, kui ühenduse kaubamärgi kehtivus on vastuhagiga juba vaidlustatud teises ühenduse kaubamärkide kohtus või kui ametile on esitatud tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlus.

2. Kui menetluse jätkamiseks ei ole erilisi põhjusi, peatab tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlust arutav amet omal algatusel pärast poolte ärakuulamist või ühe poole taotlusel pärast teiste poolte ärakuulamist menetluse, kui ühenduse kaubamärgi kehtivus on vastuhagiga juba vaidlustatud ühenduse kaubamärkide kohtus. Kui aga ühenduse kaubamärkide kohtus toimuva menetluse pool seda nõuab, võib kohus pärast teiste menetluspoolte ärakuulamist menetluse peatada. Sellisel juhul jätkab amet oma peatatud menetlust.

3. Kui ühenduse kaubamärgi kohus menetluse peatab, võib ta peatamise ajaks määrata ajutisi ja kaitsemeetmeid.

Artikkel 105

Teise astme ühenduse kaubamärkide kohtute pädevus. Edasikaebamine

1. Teise astme ühenduse kaubamärkide kohtutesse võib edasi kaevata esimese astme ühenduse kaubamärkide kohtute otsuseid artiklis 96 nimetatud hagidest ja vastuhagidest tulenenud asjades.

2. Teise astme ühenduse kaubamärkide kohtusse edasikaebamise tingimused määratakse kindlaks kohtu asukohaliikmesriigi siseriikliku õiguse alusel.

3. Siseriiklike õigusaktide sätteid edasikaebamise kohta kohaldatakse ka teise astme ühenduse kaubamärkide kohtute otsustele.

3. JAGU

Muud ühenduse kaubamärkidega seotud vaidlused

Artikkel 106

Lisasätted muude siseriiklike kohtute kui ühenduse kaubamärkide kohtute pädevuse kohta

1. Liikmesriikides, kelle kohtud on pädevad artikli 94 lõike 1 kohaselt, on ühenduse kaubamärkidega seotud artiklis 96 nimetamata hagide osas pädevad need kohtud, kes oleksid ratione loci ja ratione materiae pädevad selles riigis registreeritud siseriiklike kaubamärkidega seotud hagide puhul.

2. Ühenduse kaubamärgiga seotud artiklis 96 nimetamata hagisid, mis ei kuulu artikli 94 lõike 1 ja käesoleva artikli lõike 1 kohaselt ühegi kohtu pädevusse, võib arutada selle liikmesriigi kohtutes, kus on ameti asukoht.

Artikkel 107

Siseriikliku kohtu kohustus

Ühenduse kaubamärgiga seotud artiklis 96 nimetamata hagi menetlev siseriiklik kohus on kohustatud lähtuma kaubamärgi kehtivuse eeldusest.

4. JAGU

Üleminekusäte

Artikkel 108

Määruse (EÜ) nr 44/2001 kohaldamisega seotud üleminekusäte

Eelnevate artiklite kohaselt kohaldatavad määruse (EÜ) nr 44/2001 sätted on igas liikmesriigis kohaldatavad üksnes määruse selles sõnastuses, mis asjaomases liikmesriigis parajasti kehtib.

XI JAOTIS

MÕJU LIIKMESRIIKIDE ÕIGUSAKTIDELE

1. JAGU

Tsiviilhagid ühe või mitme kaubamärgi põhjal

Artikkel 109

Ühenduse kaubamärkide ja siseriiklike kaubamärkide põhjal algatatud samaaegsed ja üksteisele järgnevad kohtuasjad

1. Kui eri liikmesriikide kohtutele on seoses rikkumisega esitatud samal alusel ja samu pooli hõlmavad hagid, kusjuures ühe hagi aluseks on ühenduse kaubamärk ja teise hagi aluseks siseriiklik kaubamärk:

a) loobuvad kohtud omal algatusel pädevusest selle kohtu kasuks, kellele hagi on esitatud esimesena, kui asjaomased kaubamärgid on identsed ja kehtivad identsete kaupade või teenuste puhul. Kohus, kes peaks pädevusest loobuma, võib menetluse peatada, kui teise kohtu pädevus on vaidlustatud;

b) kohus, kellele ei esitatud hagi esimesena, võib peatada oma menetluse, kui asjaomased kaubamärgid on identsed ja kehtivad sarnaste kaupade või teenuste puhul või kui asjaomased kaubamärgid on sarnased ja kehtivad identsete või sarnaste kaupade või teenuste puhul.

2. Ühenduse kaubamärgi rikkumisega seotud hagi menetlev kohus ei rahulda hagi, kui identsete kaupade või teenuste puhul kehtiva identse siseriikliku kaubamärgi põhjal ning samu pooli hõlmavas asjas on tehtud jõustunud kohtuotsus.

3. Siseriikliku kaubamärgi rikkumisega seotud hagi menetlev kohus ei rahulda hagi, kui identsete kaupade või teenuste puhul kehtiva identse ühenduse kaubamärgi põhjal ning samu pooli hõlmavas asjas on tehtud jõustunud kohtuotsus.

4. Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata ajutiste, sealhulgas kaitsemeetmete suhtes.

2. JAGU

Siseriiklike õigusaktide kohaldamine ühenduse kaubamärgi kasutamise keelamiseks

Artikkel 110

Ühenduse kaubamärkide kasutamise keelamine

1. Kui ei ole sätestatud teisiti, ei mõjuta käesolev määrus liikmesriikide õigusaktide alusel kehtivat õigust esitada nõudeid seoses varasemate õiguste rikkumisega artikli 8 või artikli 53 lõike 2 tähenduses seoses hilisema ühenduse kaubamärgi kasutamisega. Nõuetele varasemate õiguste rikkumise kohta artikli 8 lõigete 2 ja 4 tähenduses ei või siiski toetuda, kui varasema õiguse valdaja ei või enam taotleda ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamist artikli 54 lõike 2 kohaselt.

2. Kui ei ole sätestatud teisiti, ei mõjuta käesolev määrus õigust algatada menetlusi liikmesriigi tsiviilõiguse, haldusõiguse või kriminaalõiguse põhjal või ühenduse õiguse sätete põhjal, et keelata ühenduse kaubamärgi kasutamine selles ulatuses, kui kõnealuse liikmesriigi õiguse või ühenduse õiguse alusel võib keelata siseriikliku kaubamärgi kasutamise.

Artikkel 111

Kohaliku tähendusega varasemad õigused

1. Ainult teatavas kohas kehtiva varasema õiguse omanik võib avaldada vastuseisu ühenduse kaubamärgi kasutamisele territooriumil, kus tema õigus on kaitstud sel määral, kui seda võimaldab asjaomase liikmesriigi õigus.

2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui varasema õiguse omanik on viie järjestikuse aasta jooksul nõustunud ühenduse kaubamärgi kasutamisega territooriumil, kus tema õigus on kaitstud, olles sellisest kasutamisest teadlik, kui ühenduse kaubamärki ei ole taotletud pahauskselt.

3. Ühenduse kaubamärgi omanikul ei ole õigust avaldada vastuseisu lõikes 1 osutatud õiguse kasutamisele ka siis, kui kõnealust õigust ei või enam ühenduse kaubamärgi vastu kasutada.

3. JAGU

Muutmine siseriikliku kaubamärgi taotluseks

Artikkel 112

Siseriikliku menetlemise avaldus

1. Ühenduse kaubamärgi taotleja või omanik võib teha avalduse muuta oma ühenduse kaubamärgi taotlus või ühenduse kaubamärk siseriikliku kaubamärgi taotluseks:

a) sel määral, kui ühenduse kaubamärgi taotlus lükatakse tagasi, võetakse tagasi või loetakse tagasivõetuks;

b) sel määral, kui ühenduse kaubamärk kaotab kehtivuse.

2. Muutmist ei toimu:

a) kui ühenduse kaubamärgi omaniku õigused on tühistatud märgi kasutamata jätmise tõttu ning kui liikmesriigis, kus muutmist taotletakse, ei ole ühenduse kaubamärki kasutatud sel viisil, mida kõnealuse liikmesriigi õiguse kohaselt peetakse tegelikuks kasutamiseks;

b) kaitsmist silmas pidades liikmesriigis, kus ameti või siseriikliku kohtu otsuse kohaselt kehtivad ühenduse kaubamärgi taotluse või ühenduse kaubamärgi suhtes registreerimisest keeldumise põhjused või tühistamise või kehtetuks tunnistamise põhjused.

3. Ühenduse kaubamärgi taotluse või ühenduse kaubamärgi muutmisest tuleneva siseriikliku kaubamärgi taotluse puhul kehtib asjaomases liikmesriigis kõnealuse taotluse või kaubamärgi esitamiskuupäev või prioriteedikuupäev ja vajaduse korral artikli 34 või 35 alusel nõutud kõnealuse riigi kaubamärgi vanemus.

4. Kui ühenduse kaubamärgi taotlus loetakse tagasivõetuks, saadab amet taotlejale teatise, milles määrab muutmisavalduse esitamiseks kolmekuulise tähtaja alates teatise kuupäevast.

5. Kui ühenduse kaubamärgi taotlus võetakse tagasi või ühenduse kaubamärk kaotab kehtivuse registreeritud loobumise või registreerimise pikendamata jätmise tõttu, esitatakse muutmisavaldus kolme kuu jooksul pärast kuupäeva, mil ühenduse kaubamärgi taotlus tagasi võeti või mil ühenduse kaubamärk aegus.

6. Kui ühenduse kaubamärgi taotlus lükatakse tagasi ameti otsusega või kui ühenduse kaubamärk kaotab kehtivuse ameti või ühenduse kaubamärgi kohtu otsuse tagajärjel, esitatakse muutmisavaldus kolme kuu jooksul pärast kuupäeva, mil kõnealune otsus jõustus.

7. Artiklis 32 osutatud mõju aegub, kui avaldust ei esitata tähtaja jooksul.

Artikkel 113

Muutmisavalduse esitamine, avaldamine ja edastamine

1. Muutmisavaldus esitatakse ametile ja selles märgitakse, millistes liikmesriikides soovitakse siseriikliku kaubamärgi registreerimise menetlust taotleda. Avaldust ei loeta esitatuks enne, kui muutmislõiv on tasutud.

2. Kui ühenduse kaubamärgi taotlus on avaldatud, registreeritakse iga sellise taotluse laekumine ühenduse kaubamärkide registris ning muutmisavaldus avaldatakse.

3. Ühendus kontrollib, kas taotletud muudatus vastab käesolevas määruses, eelkõige artikli 112 lõigetes 1, 2, 4, 5 ja 6 ning käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele ning rakendusmääruses sätestatud vorminõuetele. Kui need tingimused on täidetud, edastab amet muutmisavalduse selles märgitud liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametitele.

Artikkel 114

Muutmise vorminõuded

1. Iga tööstusomandi õiguskaitse keskamet, kellele taotlus edastatakse, võib saada ametilt taotlust käsitlevat mis tahes lisateavet, mis võimaldab ametil teha otsuse muutmise tulemusel saadud kaubamärgi kohta.

2. Ühenduse kaubamärgi taotluse või ühenduse kaubamärgi suhtes, mis edastatakse kooskõlas artikliga 113, ei kohaldata siseriiklikke vorminõudeid, mis erinevad käesolevas määruses ja rakendusmääruses sätestatutest või mis täiendavad neid.

3. Iga tööstusomandi õiguskaitse keskamet, kellele taotlus on edastatud, võib taotlejalt nõuda vähemalt kahekuulise tähtaja jooksul:

a) taotluse esitamise siseriikliku lõivu maksmist;

b) taotluse ja sellele lisatud dokumentide tõlget ühte kõnealuse riigi riigikeeltest;

c) kättetoimetamisaadressi nimetamist kõnealuses riigis;

d) sellise hulga kaubamärgi kujutiste esitamist, nagu on ette näinud kõnealune riik.

XII JAOTIS

AMET

1. JAGU

Üldsätted

Artikkel 115

Õiguslik seisund

1. Amet on ühenduse organ. Ta on juriidiline isik.

2. Ametil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi õigusaktidele on juriidilistel isikutel; eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks ja kostjaks.

3. Ametit esindab juhataja.

Artikkel 116

Personal

1. Ameti töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju (edaspidi „personalieeskirjad”), Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi ning Euroopa ühenduste institutsioonide kokkuleppega kõnealuste personalieeskirjade ja teenistustingimuste jõustamiseks vastu võetud eeskirju, ilma et see piiraks artikli 136 kohaldamist apellatsioonikoja liikmete suhtes.

2. Ilma et see piiraks artikli 125 kohaldamist, kasutab amet oma töötajate suhtes neid volitusi, mis igale institutsioonile antud personalieeskirjadega ja muude teenistujate teenistustingimustega.

Artikkel 117

Privileegid ja immuniteet

Ameti suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 118

Vastutus

1. Ameti lepingulist vastutust reguleerib vastava lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2. Euroopa Kohtu pädevusse kuulub otsuste tegemine vastavalt ameti sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

3. Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab amet kõik oma talituste või oma teenistujate poolt ametiülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide õigusaktide ühistele üldprintsiipidele.

4. Lõikes 3 nimetatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Kohtu pädevusse.

5. Teenistujate isiklik vastutus ameti ees on reguleeritud personalieeskirjade või nende suhtes kohaldatavate teenistustingimuste sätetega.

Artikkel 119

Keeled

1. Ühenduse kaubamärgi taotlus esitatakse ühes Euroopa Ühenduse ametlikest keelest.

2. Ameti töökeeled on inglise, prantsuse, saksa, itaalia ja hispaania keel.

3. Taotleja peab märkima mõne teise, ameti töökeeleks oleva keele, mille kasutamisega vastulausemenetluses, tühistamismenetluses või kehtetuks tunnistamise menetluses ta nõustub.

Kui taotlus esitati keeles, mis ei ole ameti töökeel, korraldab amet artikli 26 lõikes 1 kirjeldatud taotluse tõlkimise taotleja märgitud keelde.

4. Kui ühenduse kaubamärgi taotleja osaleb ameti menetluses üksi, on menetluskeeleks keel, milles ühenduse kaubamärgi taotlus on esitatud. Kui taotlus on esitatud keeles, mis ei ole ameti töökeel, võib amet saata taotlejale kirjalikke teateid tema poolt taotluses märgitud teises keeles.

5. Vastulause ning tühistamise ja kehtetuks tunnistamise taotlused esitatakse ühes ameti töökeeltest.

6. Kui lõike 5 kohaselt vastulause või tühistamise või kehtetuks tunnistamise avalduse esitamiseks valitud keel on keel, milles esitati kaubamärgi taotlus, või taotluse esitamisel märgitud teine keel, kasutatakse menetlemiseks seda keelt.

Kui lõike 5 kohaselt vastulause või tühistamise või kehtetuks tunnistamise avalduse esitamiseks valitud keel ei ole keel, milles esitati kaubamärgi taotlus, ega taotluse esitamisel märgitud teine keel, peab vastuväite esitaja või tühistamist või kehtetuks tunnistamist sooviv isik esitama oma kuludega oma taotluse tõlke kas keelde, milles on esitatud kaubamärgi taotlus (kui see keel on ameti töökeel), või taotluse esitamisel märgitud teise keelde. Tõlge tuleb esitada rakendusmäärusega ette nähtud aja jooksul. Keel, millesse taotlus on tõlgitud, on menetluskeel.

7. Vastulause, tühistamise, kehtetuks tunnistamise ja vaidlustamise pooled võivad kokku leppida, et menetluskeeleks on mõni muu Euroopa Ühenduse ametlik keel.

Artikkel 120

Avaldamine ja registrisse kandmine

1. Artikli 26 lõikes 1 kirjeldatud ühenduse kaubamärgi taotlus ja igasugune muu teave, mille avaldamine on käesoleva määruse või rakendusmäärusega ette nähtud, avaldatakse kõigis Euroopa Ühenduste ametlikes keeltes.

2. Kõik ühenduse kaubamärkide registri kanded tehakse kõikides Euroopa Ühenduse ametlikes keeltes.

3. Kahtluse korral loetakse autentseks tekst selles ameti töökeeles, milles on esitatud ühenduse kaubamärgi taotlus. Kui taotlus on esitatud mõnes Euroopa Ühenduse ametlikus keeles, mis ei ole ameti töökeel, loetakse autentseks taotleja märgitud teises keeles koostatud tekst.

Artikkel 121

Ameti toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskus.

Artikkel 122

Seaduslikkuse järelevalve

1. Komisjon kontrollib ühtlustamisameti juhataja nende toimingute seaduslikkust, mille suhtes ühenduse õigusaktides ei ole ette nähtud mingit seaduslikkuse järelevalvet mõne muu asutuse poolt, ning ametiga seotud eelarvekomitee toiminguid artikli 138 kohaselt.

2. Komisjon nõuab iga lõikes 1 nimetatud ebaseadusliku toimingu muutmist või tühistamist.

3. Liikmesriigid ja mis tahes muud otseselt ja isiklikult asjassepuutuvad isikud võivad pöörduda komisjoni poole iga lõikes 1 nimetatud otsese või kaudse toimingu asjus, et komisjon kontrolliks selle seaduslikkust. Komisjoni poole pöördutakse ühe kuu jooksul alates päevast, mil asjaomane isik sai esimest korda teada kõnealusest toimingust. Komisjon teeb otsuse kolme kuu jooksul. Kui selle aja jooksul otsust ei tehta, loetakse küsimus tagasilükatuks.

Artikkel 123

Juurdepääs dokumentidele

1. Ühtlustamisameti poolt hallatavate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) ( 9 ).

2. Haldusnõukogu võtab määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamiseks vastu praktilised meetmed selles, mis puudutab käesolevat määrust.

3. Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt vastu võetud ühtlustamisameti otsuste peale võidakse esitada kaebus ombudsmanile või algatada kohtuasi Euroopa Ühenduste Kohtus vastavalt asutamislepingu artiklite 195 ja 230.

2. JAGU

Ameti juhtimine

Artikkel 124

Juhataja volitused

1. Ametit juhatab juhataja.

2. Selleks on juhatajal eelkõige järgmised ülesanded ja volitused:

a) ta võtab kõik ameti toimimise tagamiseks vajalikud meetmed, sealhulgas sisemiste administratiivjuhendite vastuvõtmine ja teatiste avaldamine;

b) ta võib esitada komisjonile ettepaneku muuta käesolevat määrust, rakendusmäärust, apellatsioonikoja töökorda, lõive käsitlevaid eeskirju ja muid ühenduse kaubamärkide suhtes kohaldatavaid eeskirju pärast haldusnõukoguga konsulteerimist ning lõive käsitlevate eeskirjade ja käesoleva määruse eelarvet käsitlevate sätete puhul ka pärast konsulteerimist eelarvekomiteega;

c) ta koostab ameti tulude ja kulude kalkulatsiooni ning vastutab ameti eelarve täitmise eest;

d) kord aastas esitab ta komisjonile, Euroopa Parlamendile ja haldusnõukogule tegevusaruande;

e) ta kasutab töötajate suhtes artikli 116 lõikes 2 sätestatud volitusi;

f) ta võib oma volitusi delegeerida.

3. Juhatajat aitab üks asejuhataja või mitu asejuhatajat. Kui juhataja ei viibi kohal või ei suuda oma ülesandeid täita, asendab teda haldusnõukogu kehtestatud korras asejuhataja või üks asejuhatajatest.

Artikkel 125

Kõrgemate ametnike ametisse nimetamine

1. Nõukogu nimetab ameti juhataja kuni kolme kandidaati sisaldava nimekirja põhjal, mille on koostanud haldusnõukogu. Nõukogu võib juhataja ametist vabastada haldusnõukogu ettepanekul.

2. Juhataja ametiaeg on kuni viis aastat. Sama isiku võib ametiaja lõppemisel ametisse tagasi nimetada.

3. Ameti asejuhataja või asejuhatajad nimetatakse ametisse või vabastatakse ametist lõike 1 kohaselt pärast konsulteerimist juhatajaga.

4. Nõukogul on käesoleva artikli lõigetes 1 ja 3 nimetatud ametnike üle distsiplinaarvõim.

3. JAGU

Haldusnõukogu

Artikkel 126

Moodustamine ja volitused

1. Käesolevaga moodustatakse ameti juurde haldusnõukogu. Ilma et see piiraks 5. jao („Eelarve ja finantskontroll”) kohaselt eelarvekomiteele antud volitusi, on haldusnõukogul allpool määratletud volitused.

2. Haldusnõukogu koostab artiklis 125 osutatud kandidaatide nimekirjad.

3. Ta nõustab juhatajat ameti pädevusse kuuluvates küsimustes.

4. Haldusnõukoguga konsulteeritakse enne ametis kontrollimist käsitlevate suuniste vastuvõtmist ja muudes käesoleva määrusega sätestatud küsimustes.

5. Haldusnõukogu võib esitada juhatajale või komisjonile arvamusi ning nõuda neilt teavet, kui ta peab seda vajalikuks

Artikkel 127

Koosseis

1. Haldusnõukogusse kuuluvad üks esindaja igast liikmesriigist ja üks komisjoni esindaja ning nende asendusliikmed.

2. Haldusnõukogu liikmed võivad kasutada nõustajate või ekspertide abi, kui nende töökorra sätetest ei tulene teisiti.

Artikkel 128

Esimehed

1. Haldusnõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asendab esimeest ex officio, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita.

2. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kolm aastat. Samu isikuid võib ametisse tagasi valida.

Artikkel 129

Koosolekud

1. Haldusnõukogu koosoleku kutsub kokku esimees.

2. Kui haldusnõukogu ei otsusta teisiti, osaleb ameti juhataja arutelus.

3. Haldusnõukogul on üks korraline koosolek aastas; lisaks sellele tuleb nõukogu kokku esimehe algatusel või komisjoni või ühe kolmandiku liikmesriikide nõudmisel.

4. Haldusnõukogu võtab vastu oma töökorra.

5. Haldusnõukogu võtab otsused vastu liikmesriikide esindajate lihthäälteenamusega. Otsuste puhul, mida haldusnõukogu võib teha artikli 125 lõigete 1 ja 3 kohaselt, on vaja liikmesriikide esindajate kolmeneljandikulist häälteenamust. Mõlemal juhul on igal liikmesriigil üks hääl.

6. Haldusnõukogu võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejaid.

7. Amet tagab haldusnõukogule sekretariaaditeenused.

4. JAGU

Menetluste rakendamine

Artikkel 130

Pädevus

Käesolevas määruses ette nähtud menetlustega seoses on pädevad tegema otsuseid:

a) kontrollijad;

b) vastulausete osakonnad;

c) kaubamärkide haldus- ja õigusosakond;

d) tühistamisosakonnad;

e) apellatsioonikojad.

Artikkel 131

Kontrollijad

Kontrollija vastutab ameti nimel otsuste tegemise eest seoses ühenduse kaubamärgi registreerimise taotlusega, sealhulgas artiklites 36, 37 ja 68 osutatud küsimustega, kui nende eest ei vastuta vastulausete osakond.

Artikkel 132

Vastulausete osakond

1. Vastulausete osakond vastutab otsuste tegemise eest vastulausete puhul ühenduse kaubamärgi registreerimise taotlusele.

2. Vastulausete osakonna otsused võetakse vastu kolme liikme osalemisel. Vähemalt ühel liikmel peab olema õigusalane kvalifikatsioon. Teatavatel rakendusmääruses ette nähtud erijuhtudel teeb otsuse üks liige.

Artikkel 133

Kaubamärkide haldus- ja õigusosakond

1. Kaubamärkide haldus- ja õigusosakond vastutab nende käesoleva määrusega nõutavate otsuste eest, mis ei kuulu kontrollija, vastulausete osakonna ega tühistamisosakonna pädevusse. Eelkõige vastutab ta otsuste eest, mis on seotud kannetega ühenduse kaubamärkide registrisse.

2. Lisaks sellele vastutab ta artiklis 93 osutatud kutseliste esindajate loetelu pidamise eest.

3. Osakonna otsuse teeb üks selle liige.

Artikkel 134

Tühistamisosakond

1. Tühistamisosakond vastutab otsuste tegemise eest seoses ühenduse kaubamärgi tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlustega.

2. Tühistamisosakonna otsused võetakse vastu kolme liikme osalemisel. Vähemalt ühel liikmel peab olema õigusalane kvalifikatsioon. Teatavatel rakendusmääruses ette nähtud erijuhtudel teeb otsuse üks liige.

Artikkel 135

Apellatsioonikojad

1. Apellatsioonikodade pädevusse kuulub kontrollijate, vastulausete osakondade, kaubamärkide haldus- ja õigusosakonna ning tühistamisosakonna otsuste peale esitatud kaebuste arutamine.

2. Apellatsiooninõukogude otsused võetakse vastu kolme liikme osalemisel, kellest vähemalt ühel peab olema õigusalane kvalifikatsioon. Teatavatel erijuhtudel võetakse otsused vastu suure nõukoguga, keda juhib apellatsiooninõukogude juhataja või üks liige, kellel peab olema õigusalane kvalifikatsioon.

3. Suure nõukogu jurisdiktsiooni alla kuuluvate erijuhtude määramisel tuleks võtta arvesse juhtumi või seda õigustavate asjaolude õiguslikku raskust või tähtsust. Sellised juhtumid võib saata arutamiseks suurele nõukogule:

a) artikli 162 lõikes 3 osutatud menetluseeskirjade kohaselt asutatud apellatsiooninõukogu või

b) juhtumiga tegelev nõukogu.

4. Suure nõukogu koosseis ja talle asja arutamiseks saatmise eeskirjad sätestatakse artikli 162 lõikes 3 osutatud nõukogude menetluseeskirjade kohaselt.

5. Ühe liikme vastutusalasse kuuluvate erijuhtude määramisel tuleks võtta arvesse õiguslike või asjaga seotud küsimuste lihtsust, üksikjuhu piiratud tähtsust või muude eriliste asjaolude puudumist. Otsuse anda juhtum läbivaatamiseks ühele liikmele teeb juhtumiga tegelev nõukogu. Täiendavad üksikasjad tuleks sätestada artikli 162 lõikes 3 osutatud nõukogude menetluseeskirjades.

Artikkel 136

Apellatsiooninõukogude liikmete sõltumatus

1. Apellatsiooninõukogude esimees ja nõukogude juhatajad määratakse ametisse viieks aastaks vastavalt artiklis 125 sätestatud ameti juhataja ametisse nimetamise korrale. Kõnealuse ajavahemiku jooksul ei või neid ametist tagandada, kui selliseks tagandamiseks ei ole tõsist põhjust ja Euroopa Kohus ei tee ametisse nimetanud organi taotlusel vastavasisulist otsust. Apellatsiooninõukogude esimehe ja nõukogude juhatajate ametiaega võib pikendada täiendavaks viieks aastaks või kuni pensionieani, kui sellesse ikka jõutakse pikendatud ametiaja jooksul.

Apellatsiooninõukogude esimehel on muu hulgas haldus- ja korraldustegevust käsitlevad volitused, milleks on eelkõige:

a) nõukogude töö korraldamise ja eeskirjade sätestamise eest vastutavate apellatsiooninõukogude asutuse juhtimine, mis on nähtud ette artikli 162 lõikes 3 osutatud nõukogude menetluseeskirjades;

b) asutuse otsuste rakendamise tagamine;

c) nõukogule juhtumite jagamine apellatsiooninõukogude asutuse määratud objektiivsete kriteeriumide alusel;

d) nõukogude ameti esimehele rahavajaduste edastamine kulukalkulatsioonide koostamise eesmärgil.

Apellatsiooninõukogude esimees tegutseb suure nõukogu juhatajana.

Täiendavad üksikasjad tuleks sätestada artikli 162 lõikes 3 osutatud nõukogude menetluseeskirjades.

2. Haldusnõukogu määrab apellatsiooninõukogude liikmed ametisse viieks aastaks. Nende ametiaega võib pikendada täiendavaks viieks aastaks või kuni pensionieani, kui sellesse ikka jõutakse pikendatud ametiaja jooksul.

3. Apellatsiooninõukogude liikmeid võib ametist tagasi kutsuda üksnes juhul, kui selleks on tõsised põhjused ja kui Euroopa Ühenduste Kohus teeb selle kohta otsuse pärast seda, kui haldusnõukogu on juhtumi talle apellatsiooninõukogude esimehe soovitusel esitanud ja kui ta on pidanud nõu selle nõukogu juhatajaga, millesse asjaomane liige kuulub.

4. Apellatsiooninõukogude esimees, iga nõukogu juhataja ja nende liikmed on sõltumatud. Otsuste tegemisel ei ole nad seotud mingite suunistega.

5. Apellatsiooninõukogu esimees ning nõukogude juhatajad ega liikmed ei või olla vastulausete osakondade, kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste haldus- ja õigusosakondade ega tühistamisosakondade kontrollijad ega liikmed.

Artikkel 137

Väljaarvamine ja taandamine

1. Kontrollijad ja ameti raames loodud osakondade või apellatsioonikodade liikmed ei või menetlustes osaleda, kui see puudutab nende isiklikke huve või kui nad on varem olnud ühe poole esindajad. Kaks vastulausete osakonna kolmest liikmest ei tohi olla osalenud taotluse läbivaatamisel. Tühistamisosakondade liikmed ei või menetlustes osaleda, kui nad on seoses kõnealuse juhtumiga osalenud lõppotsuse tegemises registreerimismenetluse või vastulausemenetluse puhul. Apellatsioonikodade liikmed ei või osaleda kaebuse menetlemisel, kui nad osalesid kaebuse aluseks oleva otsuse tegemisel.

2. Kui mõne osakonna või apellatsioonikoja liige leiab ühel lõikes 1 nimetatud põhjusel või mis tahes muul põhjusel, et ta ei peaks osalema mõnes menetluses, teatab ta sellest osakonnale või apellatsioonikojale.

3. Iga menetlusosaline võib ühel lõikes 1 nimetatud põhjusel või erapoolikuse kahtluse korral taotleda kontrollija või osakonna või apellatsioonikoja liikme taandamist. Taandamistaotlust ei võeta vastu, kui menetluse pool on juba alustanud menetlust, olles teadlik taandamistaotluse põhjusest. Taandamistaotluse aluseks ei või olla kontrollija või liikme kodakondsus.

4. Osa konnad ja apellatsioonikojad teevad otsuse lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel võetavate meetmete kohta ilma asjaomase liikme osavõtuta. Kõnealuse otsuse tegemisel asendab osakonnas või apellatsioonikojas tagasi astunud või taandatud liiget tema asendusliige.

5. JAGU

Eelarve ja finantskontroll

Artikkel 138

Eelarvekomitee

1. Käesolevaga moodustatakse ameti juurde eelarvekomitee. Eelarvekomiteel on käesoleva jao ja artikli 38 lõike 4 kohaselt talle antud volitused.

2. Eelarvekomitee suhtes kohaldatakse mutatis mutandis artikli 126 lõiget 6, artiklit 127, artiklit 128 ja artikli 129 lõikeid 1–4, 6 ja 7.

3. Eelarvekomitee võtab otsused vastu liikmesriikide esindajate lihthäälteenamusega. Otsuste puhul, mida eelarvekomitee võib teha artikli 38 lõike 4, artikli 140 lõike 3 ja artikli 143 kohaselt, on vaja liikmesriikide esindajate 75-protsendilist häälteenamust. Mõlemal juhul on igal liikmesriigil üks hääl.

Artikkel 139

Eelarve

1. Ameti kõikide tulude ja kulude kalkulatsioon koostatakse iga eelarveaasta jaoks, mis vastab kalendriaastale, ja esitatakse ameti eelarves.

2. Eelarves näidatud tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3. Ilma et see piiraks muud liiki sissetulekuid, sisaldavad tulud lõive käsitlevate eeskirjade alusel makstavaid lõive, käesoleva määruse artiklis 140 osutatud Madridi protokolli alusel Euroopa Ühendust märkivast rahvusvahelisest registreeringust tulenevaid lõive ja muid Madridi protokolli osalistele tehtavaid makseid ning Euroopa Ühendust märkivate rahvusvaheliste registreeringute lõive Genfi redaktsiooni kohaselt, nagu on osutatud nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 6/2002 (ühenduse disainilahenduse kohta) ( 10 ) artiklis 106c, ja Genfi redaktsiooni lepinguosalistele tehtavaid muid makseid ning vastavalt vajadusele Euroopa ühenduste üldeelarve komisjoni eelarveosast eraldi rubriigi alt eraldatud subsiidiumi.

Artikkel 140

Eelarve koostamine

1. Juhataja koostab igal aastal ameti järgmise aasta tulude ja kulude kalkulatsiooni ja saadab selle hiljemalt iga aasta 31. märtsiks koos ametikohtade loeteluga eelarvekomiteele.

2. Kui eelarveprojektis on ette nähtud ühenduse subsiidium, saadab eelarvekomitee projekti viivitamata edasi komisjonile, kes edastab selle ühenduste eelarve pädevatele institutsioonidele. Komisjon võib projektile lisada oma seisukoha ja alternatiivse eelarveprojekti.

3. Eelarvekomitee võtab ameti ametikohtade loetelu sisaldava eelarve vastu. Kui eelarveprojekt sisaldab ühenduste üldeelarvest pärit subsiidiumi, siis vajaduse korral kohandatakse ameti eelarvet.

Artikkel 141

Audit ja kontroll

1. Ühtlustamisameti juurde luuakse siseaudit, mida tuleb täita asjakohaste rahvusvaheliste standardite kohaselt. Eesistuja nimetatud siseaudiitor vastutab eesistuja ees ühtlustamisameti eelarve täitmise süsteemide ja menetluste nõuetekohasuse kontrollimise eest.

2. Siseaudiitor nõustab eesistujat riskide juhtimisel, esitades sõltumatuid arvamusi haldus- ja kontrollsüsteemide taseme kohta ning andes soovitusi, kuidas toimingute teostamise tingimusi parandada ja usaldusväärset finantsjuhtimist edendada.

3. Eelarvevahendite käsutaja vastutab tema ülesannete täitmiseks sobivate sisekontrollisüsteemide ja -menetluste kasutuselevõtu eest.

Artikkel 142

Raamatupidamisarvestuse auditeerimine

1. Hiljemalt iga aasta 31. märtsiks saadab juhataja komisjonile, Euroopa Parlamendile, eelarvekomiteele ja Euroopa Kontrollikojale aruande kõikide ameti tulude ja kulude kohta eelmisel eelarveaastal. Kontrollikoda vaatab need läbi vastavalt asutamislepingu artiklile 248.

2. Eelarvekomitee annab ameti juhatajale kinnituse eelarve täitmise kohta.

Artikkel 143

Finantssätted

Eelarvekomitee võtab pärast Euroopa Kontrollikoja ja komisjoniga konsulteerimist vastu ametisisesed finantssätted, milles täpsustatakse eelkõige ameti eelarve koostamise ja täitmise kord. Kuivõrd see on kooskõlas ameti olemusega, põhinevad finantssätted muude ühenduse loodud organite jaoks vastu võetud finantseeskirjadel.

Artikkel 144

Lõive käsitlevad eeskirjad

1. Lõive käsitlevad eeskirjad määravad eelkõige kindlaks lõivude suuruse ja tasumisviisi.

2. Lõivusummad määratakse kindlaks sellisel tasemel, et nendest saadav tulu on põhimõtteliselt piisav ameti eelarve tasakaalus hoidmiseks.

3. Lõive käsitlevad eeskirjad võetakse vastu ja neid muudetakse artikli 163 lõikes 2 nimetatud korras.

XIII JAOTIS

MÄRKIDE RAHVUSVAHELINE REGISTREERIMINE

I JAGU

Üldsätted

Artikkel 145

Sätete kohaldamine

Kui käesolevas jaotises ei sätestata teisiti, kohaldatakse käesolevat määrust ja selle rakendusmäärusi Madridis 27. juunil 1989 vastu võetud märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli kohaste rahvusvaheliste registreeringute taotluste suhtes, edaspidi vastavalt „Madridi protokoll” ja „rahvusvahelised taotlused”, mis põhinevad ühenduse kaubamärgitaotlusel või ühenduse kaubamärgil, ja Euroopa Ühendust nimetavate kaubamärkide registreeringute suhtes, mis on kantud rahvusvahelisse registrisse, mida peab Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni rahvusvaheline büroo, edaspidi vastavalt „rahvusvahelised registreeringud” ja „rahvusvaheline büroo”.

2. JAGU

Rahvusvaheline registreerimine ühenduse kaubamärgitaotluste ja ühenduse kaubamärkide alusel

Artikkel 146

Rahvusvahelise taotluse esitamine

1. Madridi protokolli artikli 3 kohased ühenduse kaubamärgitaotlusel või ühenduse kaubamärgil põhinevad rahvusvahelised taotlused esitatakse ametile.

2. Kui rahvusvaheline taotlus esitatakse enne kui märk, millel rahvusvaheline registreering peab põhinema, on registreeritud ühenduse kaubamärgina, peab rahvusvahelise registreeringu taotleja märkima, kas rahvusvaheline registreering peab põhinema ühenduse kaubamärgitaotlusel või registreeringul. Kui rahvusvaheline registreering peab põhinema ühenduse kaubamärgil pärast selle registreerimist, loetakse, et amet on saanud rahvusvahelise taotluse ühenduse kaubamärgi registreerimise kuupäeval.

Artikkel 147

Rahvusvahelise taotluse vorm ja sisu

1. Rahvusvaheline taotlus esitatakse ühes Euroopa Ühenduse ametlikus keeles ameti koostatud vormil. Kui taotleja ei ole rahvusvahelist taotlust esitades vormil märkinud teisiti, peab amet taotlejaga kirjavahetust tüüpvormil kasutatud keeles.

2. Kui rahvusvaheline taotlus esitatakse keeles, mida ei ole Madridi protokollis lubatud kasutada, peab taotleja märkima lubatud keelte hulgast muu keele. See peab olema keel, milles amet esitab rahvusvahelise taotluse rahvusvahelisele büroole.

3. Kui rahvusvaheline taotlus esitatakse muus kui Madridi protokollis rahvusvaheliste taotluste esitamiseks lubatud keeles, võib taotleja esitada kaupade või teenuste loetelu tõlke keeles, milles rahvusvaheline taotlus tuleb esitada rahvusvahelisele büroole lõike 2 kohaselt.

4. Amet saadab rahvusvahelise taotluse rahvusvahelisele büroole nii kiiresti kui võimalik.

5. Rahvusvahelise taotluse esitamise eest tuleb ametile tasuda lõiv. Artikli 146 lõike 2 teises lauses nimetatud juhtudel tuleb lõiv tasuda ühenduse kaubamärgi registreerimise kuupäeval. Avaldust ei loeta esitatuks enne, kui nõutud lõiv on tasutud.

6. Rahvusvaheline taotlus peab vastama rakendusmääruses sätestatud tingimustele.

Artikkel 148

Sissekanded toimikutesse ja registrisse

1. Ühenduse kaubamärgi taotlusel põhineva rahvusvahelise registreeringu kuupäev ja number kantakse selle taotluse toimikusse. Kui taotluse alusel antakse ühenduse kaubamärk, kantakse rahvusvahelise registreeringu kuupäev ja number registrisse.

2. Ühenduse kaubamärgil põhineva rahvusvahelise registreeringu kuupäev ja number kantakse registrisse.

Artikkel 149

Rahvusvahelisele registreerimisele järgnev territoriaalse kaitse laiendamise taotlus

Madridi protokolli artikli 3 ter lõike 2 kohase territoriaalse kaitse laiendamise taotluse, mis tehakse rahvusvahelise registreerimise järel, võib esitada ameti vahendusel. Taotlus tuleb esitada artikli 147 kohaselt esitatud rahvusvahelise taotluse keeles.

Artikkel 150

Rahvusvahelised lõivud

Kõik rahvusvahelisele büroole Madridi protokolli kohaselt makstavad lõivud makstakse otse rahvusvahelisele büroole.

3. JAGU

Rahvusvahelised registreeringud, milles on nimetatud Euroopa Ühendust

Artikkel 151

Euroopa Ühendust nimetavate rahvusvaheliste registreeringute mõjud

1. Rahvusvahelisel registreeringul, milles nimetatakse Euroopa Ühendust, on alates selle Madridi protokolli artikli 3 lõike 4 kohasest registreeringust või alates sellele järgnevast Madridi protokolli artikli 3 ter lõike 2 kohasest Euroopa Ühenduse nimetamise kuupäevast sama mõju, mis on ühenduse kaubamärgitaotlusel.

2. Kui keeldumisest ei ole teatatud Madridi protokolli artikli 5 lõigete 1 ja 2 kohaselt või kui keeldumine on tagasi võetud, on Euroopa Ühendust nimetaval rahvusvahelisel registreeringul alates lõikes 1 nimetatud kuupäevast sama mõju, mis ühenduse kaubamärgina registreeritud märgil.

3. Artikli 9 lõike 3 kohaldamisel asendab artikli 152 lõike 1 kohane Euroopa Ühendust nimetava rahvusvahelise registreeringu andmete avaldamine ühenduse kaubamärgitaotluse avaldamise ja artikli 152 lõike 2 kohane avaldamine asendab ühenduse kaubamärgi registreeringu avaldamise.

Artikkel 152

Avaldamine

1. Amet avaldab Madridi protokolli artikli 3 lõike 4 kohase Euroopa Ühendust nimetava märgi registreeringu kuupäeva või sellele järgneva Madridi protokolli artikli 3 ter lõike 2 kohase Euroopa Ühenduse nimetamise kuupäeva, rahvusvahelises taotluses kasutatud keele ja taotleja märgitud teise keele, rahvusvahelise registreeringu numbri ja selle registreeringu avaldamise kuupäeva rahvusvahelise büroo ametlikus teatajas, märgi kujutise ning kaupade või teenuste klasside numbrid, millele kaitset taotletakse.

2. Kui Madridi protokolli artikli 5 lõigete 1 ja 2 kohaselt ei ole teatatud Euroopa Ühendust nimetava rahvusvahelise registreeringu kaitsest keeldumisest või kui keeldumine on tagasi võetud, avaldab amet selle asjaolu, rahvusvahelise registreeringu numbri ja vajaduse korral selle registreeringu rahvusvahelise büroo ametlikus teatajas avaldamise kuupäeva.

Artikkel 153

Vanemus

1. Euroopa Ühendust nimetava rahvusvahelise registreeringu taotleja võib rahvusvahelises taotluses taotleda varasema kaubamärgi vanemust, kui märk on registreeritud liikmesriigis, sealhulgas Beneluxi riikides, või niisuguse varasema märgi vanemust, mis on registreeritud liikmesriigis kehtiva rahvusvahelise korra kohaselt, nagu on sätestatud artiklis 34.

2. Euroopa Ühendust nimetava rahvusvahelise registreeringu omanik võib alates artikli 152 lõikes 2 nimetatud registreeringu mõjude avaldamise kuupäevast taotleda varasema kaubamärgi vanemust, kui märk on registreeritud liikmesriigis, sealhulgas Beneluxi riikides, või niisuguse varasema märgi vanemust, mis on registreeritud liikmesriigis kehtiva rahvusvahelise korra kohaselt, nagu on sätestatud artiklis 35. Amet teatab sellest rahvusvahelisele büroole.

Artikkel 154

Absoluutsete keeldumispõhjuste kontrollimine

1. Euroopa Ühendust nimetavaid rahvusvahelisi registreeringuid kontrollitakse absoluutsete keeldumispõhjuste osas samal viisil nagu ühenduse kaubamärgitaotlusi.

2. Rahvusvahelise registreeringu kaitsest ei või keelduda enne, kui rahvusvahelise registreeringu omanikule on antud võimalus kaitsest loobuda või piirata selle ulatust Euroopa Ühenduse osas või esitada oma märkusi.

3. Kaitsest keeldumine asendab ühenduse kaubamärgitaotluse tagasilükkamise.

4. Kui rahvusvahelise registreeringu kaitsest keeldutakse käesoleva artikli kohase otsusega, mis on lõplik, või rahvusvahelise registreeringu omanik on loobunud kaitsest Euroopa Ühenduse osas lõike 2 kohaselt, maksab amet rahvusvahelise registreeringu omanikule tagasi rakendusmääruses sätestatud osa individuaallõivust.

Artikkel 155

Otsingud

1. Pärast teatise saamist Euroopa Ühendust nimetava rahvusvahelise registreeringu kohta koostab amet ühenduse otsinguaruande artikli 38 lõike 1 kohaselt.

2. Niipea kui amet on saanud teatise Euroopa Ühendust nimetava rahvusvahelise registreeringu kohta, saadab amet selle ärakirja iga liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametile, kes on teatanud ametile oma otsusest teha oma kaubamärkide registris otsinguid artikli 38 lõike 2 kohaselt.

3. Artikli 38 lõikeid 3–6 kohaldatakse mutatis mutandis.

4. Amet teavitab ühenduse otsinguaruandes nimetatud varasemate ühenduse kaubamärkide omanikke või varasemate ühenduse kaubamärgitaotluste esitajaid Euroopa Ühendust nimetava rahvusvahelise registreeringu avaldamisest artikli 152 lõike 1 kohaselt.

Artikkel 156

Vastuväide

1. Euroopa Ühendust nimetavate rahvusvaheliste registreeringute kohta võib esitada vastuväiteid samal viisil nagu avaldatud ühenduse kaubamärgitaotluste kohta.

2. Vastuväide esitatakse kolme kuu jooksul alates kuue kuu möödumisest artikli 152 lõikes 1 nimetatud avaldamise kuupäevast. Vastuväide loetakse nõuetekohaselt esitatuks alles pärast vastuväite esitamise lõivu tasumist.

3. Kaitsest keeldumine asendab ühenduse kaubamärgitaotluse tagasilükkamise.

4. Kui rahvusvahelise registreeringu kaitsest keeldutakse käesoleva artikli kohase otsusega, mis on lõplik, või rahvusvahelise registreeringu omanik on loobunud kaitsest Euroopa Ühenduse osas enne käesoleva artikli kohast lõplikku otsust, maksab amet rahvusvahelise registreeringu omanikule tagasi rakendusmääruses sätestatud osa individuaallõivust.

Artikkel 157

Ühenduse kaubamärgi asendamine rahvusvahelise registreeringuga

Taotluse korral kannab amet registrisse märke, et ühenduse kaubamärk on asendatud rahvusvahelise registreeringuga Madridi protokolli artikli 4 bis kohaselt.

Artikkel 158

Rahvusvahelise registreeringu mõjude kehtetuks tunnistamine

1. Euroopa Ühendust nimetava rahvusvahelise registreeringu mõjud võib kehtetuks tunnistada.

2. Taotlus Euroopa Ühendust nimetava rahvusvahelise registreeringu mõjude kehtetuks tunnistamise kohta asendab artiklis 51 nimetatud tühistamise taotlust või artiklis 52 või artiklis 53 nimetatud kehtetuks tunnistamise taotlust.

Artikkel 159

Euroopa Ühendust nimetava rahvusvahelise registreeringu muutmine siseriiklikuks kaubamärgitaotluseks või liikmesriike nimetavaks registreeringuks

1. Kui Euroopa Ühendust nimetavast rahvusvahelisest registreeringust on keeldutud või see kaotab kehtivuse, võib rahvusvahelise registreeringu omanik taotleda Euroopa Ühendust nimetava registreeringu muutmist:

a) siseriiklikuks kaubamärgitaotluseks artiklite 112, 113 ja 114 kohaselt,

b) Madridi protokolli või 14. aprillil 1891 Madridis vastu võetud märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe (läbivaadatud ja muudetud kujul; edaspidi „Madridi kokkulepe”) osaliseks olevat liikmesriiki nimetavaks registreeringuks, kui kõnesolevat liikmesriiki nimetavat registreeringut oli muutmise taotlemise kuupäeval võimalik teha otse Madridi protokolli või Madridi kokkuleppe alusel. Kohaldatakse artikleid 112, 113 ja 114.

2. Siseriikliku kaubamärgitaotluse või Madridi protokolli või Madridi kokkuleppe osaliseks olevat liikmesriiki nimetava registreeringu suhtes, mis tuleneb Euroopa Ühendust nimetava rahvusvahelise registreeringu muutmisest, kohaldatakse asjaomase liikmesriigi osas Madridi protokolli artikli 3 lõike 4 kohase rahvusvahelise registreeringu kuupäeva või Madridi protokolli artikli 3 ter lõike 2 kohase Euroopa Ühendusele kaitse laiendamise kuupäeva, kui viimane tehti pärast rahvusvahelist registreerimist, või selle registreeringu prioriteedikuupäeva ja vajaduse korral selle riigi kaubamärgi vanemust, mida taotletakse artikli 153 kohaselt.

3. Muutmise taotlus avaldatakse.

Artikkel 160

Rahvusvaheliselt registreeritud märgi kasutamine

Artikli 15 lõike 1, artikli 42 lõike 2, artikli 51 lõike 1 punkti a ja artikli 57 lõike 2 kohaldamisel asendab artikli 152 lõike 2 kohane avaldamiskuupäev registreerimiskuupäeva, kui määratakse kindlaks kuupäev, millest alates märk, mis tuleb registreerida Euroopa Ühendust nimetava rahvusvaheline registreeringuna, tuleb ühenduses tegelikult kasutusele võtta.

Artikkel 161

Muutmine

1. Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, kohaldatakse ühenduse kaubamärgitaotluste suhtes kohaldatavaid sätteid mutatis mutandis taotluste suhtes, mis käsitlevad rahvusvahelise registreeringu muutmist ühenduse kaubamärgitaotluseks Madridi protokolli artikli 9 quinquies alusel.

2. Kui muutmise taotlus on seotud Euroopa Ühendust nimetava rahvusvahelise registreeringuga, mille andmed on avaldatud artikli 152 lõike 2 kohaselt, artikleid 37–42 ei kohaldata.

XIV JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 162

Ühenduse rakendussätted

1. Käesoleva määruse rakenduseeskirjad kehtestatakse rakendusmäärusega.

2. Lisaks eelnevates artiklites sätestatud lõivudele nõutakse rakendusmäärusega ette nähtud üksikasjalike rakenduseeskirjade kohaselt lõive järgmistel juhtudel:

a) registreerimislõivu tasumisega hilinemine;

b) registreerimistunnistuse ärakirja väljastamine;

c) litsentsi või ühenduse kaubamärgiga seotud muu õiguse registreerimine;

d) litsentsi või ühenduse kaubamärgi taotlusega seotud muu õiguse registreerimine;

e) litsentsi või muu õiguse registrist kustutamine;

f) ühenduse registreeritud kaubamärgi muutmine;

g) registriväljavõtte väljastamine;

h) toimikutega tutvumine;

i) toimiku dokumentide ärakirjade väljastamine;

j) taotluse tõestatud ärakirjade väljastamine;

k) toimikus sisalduva teabe edastamine;

l) tagastatavate menetluskulude määramise arutamine.

3. Rakendusmäärus ja apellatsioonikoja töökord võetakse vastu ja neid muudetakse artikli 163 lõikes 2 nimetatud korras.

Artikkel 163

Komitee loomine ja rakendusmääruste vastuvõtmise kord

1. Komisjoni abistab komitee, mida nimetatakse Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) lõivude, rakenduseeskirjade ja apellatsioonikoja töökorra komiteeks.

2. Käesolevale artiklile viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ lõikeid 5 ja 7.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

Artikkel 164

Vastavus muudele ühenduse õigusnormidele

Käesoleva määruse sätted ei mõjuta määrust (EÜ) nr 510/2006, eriti selle artiklit 14.

Artikkel 165

Ühenduse laienemisega seotud sätted

▼A1

1. Alates Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Eesti, Horvaatia, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia (edaspidi „uued liikmesriigid/uus liikmesriik”) ühinemise kuupäevast laiendatakse enne ühinemiskuupäeva käesoleva määruse alusel registreeritud või taotletud ühenduse kaubamärki nimetatud riikide territooriumile, nii et sellel on kogu ühenduses ühesugune toime.

▼B

2. Ühinemiskuupäeval taotlemisel oleva kaubamärgi registreerimisest ei või artikli 7 lõikes 1 loetletud absoluutsetel keeldumisalustel keelduda, kui need alused muutusid kohaldatavaks üksnes uue liikmesriigi ühinemise tõttu.

3. Kui ühenduse kaubamärgi registreerimise taotlus esitati kuue ühinemiseelse kuu jooksul, võib esitada artikli 41 kohase protesti, kui varasem kaubamärk või muu varasem õigus artikli 8 tähenduses on omandatud uues liikmesriigis enne ühinemist, tingimusel et see omandati heauskselt ning et varasema kaubamärgi või muu varasema õiguse taotluse esitamise kuupäev või prioriteedikuupäev (selle kohaldatavuse korral) või uues liikmesriigis omandamise kuupäev on varasem kui taotletava ühenduse kaubamärgi taotluse esitamise kuupäev või prioriteedikuupäev (selle kohaldatavuse korral).

4. Lõikes 1 osutatud ühenduse kaubamärki ei saa kehtetuks tunnistada:

a) artikli 52 kohaselt, kui kehtetuse alused muutusid kohaldatavaks üksnes uue liikmesriigi ühinemise tõttu;

b) artikli 53 lõigete 1 ja 2 kohaselt, kui varasem siseriiklik õigus oli uues liikmesriigis registreeritud, taotletud või omandatud enne ühinemiskuupäeva.

5. Lõikes 1 osutatud ühenduse kaubamärgi kasutamise võib artiklite 110 ja 111 kohaselt keelata, kui varasem kaubamärk või muu varasem õigus oli uues liikmesriigis enne selle riigi ühinemise kuupäeva registreeritud, taotletud või omandatud heas usus; või selle prioriteedikuupäev on (selle kohaldatavuse korral) varasem kui asjaomase riigi ühinemise kuupäev.

Artikkel 166

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 40/94, mida on muudetud I lisas esitatud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas II lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 167

Jõustumine

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Liikmesriigid võtavad kolme aasta jooksul pärast määruse (EÜ) nr 40/94 jõustumist artiklite 95 ja 114 rakendamiseks vajalikud meetmed.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

I LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatustega

(osutatud artiklis 166)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 40/94 (EÜT L 11, 14.1.1994, lk 1).
Nõukogu määrus (EÜ) nr 3288/94 (EÜT L 349, 31.12.1994, lk 83)
Nõukogu määrus (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36)	ainult III lisa punkt 48
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1653/2003 (ELT L 245, 29.9.2003, lk 36)
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1992/2003 (ELT L 296, 14.11.2003, lk 1).
Nõukogu määrus (EÜ) nr 422/2004 (ELT L 70, 9.3.2004, lk 1).
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1891/2006 (ELT L 386, 29.12.2006, lk 14)	ainult artikkel 1
2003. aasta ühinemisakt, II lisa, osa 4 C I (ELT L 236, 23.9.2003, lk 342)
2005. aasta ühinemisakt, III lisa, punkt 1.I (ELT L 157, 21.6.2005, lk 231).

II LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 40/94	Käesolev määrus
Artiklid 1 kuni 14	Artiklid 1 kuni 14
Artikli 15 lõige 1	Artikli 15 lõike 1 esimene lõik
Artikli 15 lõike 2 sissejuhatav lause	Artikli 15 lõike 1 teise lõigu sissejuhatav lause
Artikli 15 lõike 2 punkt a	Artikli 15 lõike 1 teise lõigu punkt a
Artikli 15 lõike 2 punkt b	Artikli 15 lõike 1 teise lõigu punkt b
Artikli 15 lõige 3	Artikli 15 lõige 2
Artiklid 16 kuni 36	Artiklid 16 kuni 36
Artikkel 37	—
Artikkel 38	Artikkel 37
Artikkel 39	Artikkel 38
Artikkel 40	Artikkel 39
Artikkel 41	Artikkel 40
Artikkel 42	Artikkel 41
Artikkel 43	Artikkel 42
Artikkel 44	Artikkel 43
Artikkel 44a	Artikkel 44
Artiklid 45 kuni 48	Artiklid 45 kuni 48
Artikkel 48a	Artikkel 49
Artikkel 49	Artikkel 50
Artikkel 50	Artikkel 51
Artikkel 51	Artikkel 52
Artikkel 52	Artikkel 53
Artikkel 53	Artikkel 54
Artikkel 54	Artikkel 55
Artikkel 55	Artikkel 56
Artikkel 56	Artikkel 57
Artikkel 57	Artikkel 58
Artikkel 58	Artikkel 59
Artikkel 59	Artikkel 60
Artikkel 60	Artikkel 61
Artikkel 60a	Artikkel 62
Artikkel 61	Artikkel 63
Artikkel 62	Artikkel 64
Artikkel 63	Artikkel 65
Artikkel 64	Artikkel 66
Artikkel 65	Artikkel 67
Artikkel 66	Artikkel 68
Artikkel 67	Artikkel 69
Artikkel 68	Artikkel 70
Artikkel 69	Artikkel 71
Artikkel 70	Artikkel 72
Artikkel 71	Artikkel 73
Artikkel 72	Artikkel 74
Artikkel 73	Artikkel 75
Artikkel 74	Artikkel 76
Artikkel 75	Artikkel 77
Artikkel 76	Artikkel 78
Artikkel 77	Artikkel 79
Artikkel 77a	Artikkel 80
Artikkel 78	Artikkel 81
Artikkel 78a	Artikkel 82
Artikkel 79	Artikkel 83
Artikkel 80	Artikkel 84
Artikkel 81	Artikkel 85
Artikkel 82	Artikkel 86
Artikkel 83	Artikkel 87
Artikkel 84	Artikkel 88
Artikkel 85	Artikkel 89
Artikkel 86	Artikkel 90
Artikkel 87	Artikkel 91
Artikkel 88	Artikkel 92
Artikkel 89	Artikkel 93
Artikkel 90	Artikkel 94
Artikkel 91	Artikkel 95
Artikkel 92	Artikkel 96
Artikkel 93	Artikkel 97
Artikli 94 lõike 1 sissejuhatus	Artikli 98 lõike 1 sissejuhatus
Artikli 94 lõike 1 esimene taane	Artikli 98 lõike 1 punkt a
Artikli 94 lõike 1 teine taane	Artikli 98 lõike 1 punkt b
Artikli 94 lõige 2	Artikli 98 lõige 2
Artikkel 95	Artikkel 99
Artikkel 96	Artikkel 100
Artikkel 97	Artikkel 101
Artikkel 98	Artikkel 102
Artikkel 99	Artikkel 103
Artikkel 100	Artikkel 104
Artikkel 101	Artikkel 105
Artikkel 102	Artikkel 106
Artikkel 103	Artikkel 107
Artikkel 104	Artikkel 108
Artikkel 105	Artikkel 109
Artikkel 106	Artikkel 110
Artikkel 107	Artikkel 111
Artikkel 108	Artikkel 112
Artikkel 109	Artikkel 113
Artikkel 110	Artikkel 114
Artikkel 111	Artikkel 115
Artikkel 112	Artikkel 116
Artikkel 113	Artikkel 117
Artikkel 114	Artikkel 118
Artikkel 115	Artikkel 119
Artikkel 116	Artikkel 120
Artikkel 117	Artikkel 121
Artikkel 118	Artikkel 122
Artikkel 118a	Artikkel 123
Artikkel 119	Artikkel 124
Artikkel 120	Artikkel 125
Artikli 121 lõiked 1 ja 2	Artikli 126 lõiked 1 ja 2
Artikli 121 lõige 3	—
Artikli 121 lõige 4	Artikli 126 lõige 3
Artikli 121 lõige 5	Artikli 126 lõige 4
Artikli 121 lõige 6	Artikli 126 lõige 5
Artikkel 122	Artikkel 127
Artikkel 123	Artikkel 128
Artikkel 124	Artikkel 129
Artikkel 125	Artikkel 130
Artikkel 126	Artikkel 131
Artikkel 127	Artikkel 132
Artikkel 128	Artikkel 133
Artikkel 129	Artikkel 134
Artikkel 130	Artikkel 135
Artikkel 131	Artikkel 136
Artikkel 132	Artikkel 137
Artikkel 133	Artikkel 138
Artikkel 134	Artikkel 139
Artikkel 135	Artikkel 140
Artikkel 136	Artikkel 141
Artikkel 137	Artikkel 142
Artikkel 138	Artikkel 143
Artikkel 139	Artikkel 144
Artikkel 140	Artikkel 145
Artikkel 141	Artikkel 146
Artikkel 142	Artikkel 147
Artikkel 143	Artikkel 148
Artikkel 144	Artikkel 149
Artikkel 145	Artikkel 150
Artikkel 146	Artikkel 151
Artikkel 147	Artikkel 152
Artikkel 148	Artikkel 153
Artikkel 149	Artikkel 154
Artikkel 150	Artikkel 155
Artikkel 151	Artikkel 156
Artikkel 152	Artikkel 157
Artikkel 153	Artikkel 158
Artikkel 154	Artikkel 159
Artikkel 155	Artikkel 160
Artikkel 156	Artikkel 161
Artikli 157 lõige 1	Artikli 162 lõige 1
Artikli 157 lõike 2 sissejuhatus	Artikli 162 lõike 2 sissejuhatus
Artikli 157 lõike 2 punkt 2	Artikli 162 lõike 2 punkt a
Artikli 157 lõike 2 punkt 3	Artikli 162 lõike 2 punkt b
Artikli 157 lõike 2 punkt 5	Artikli 162 lõike 2 punkt c
Artikli 157 lõike 2 punkt 6	Artikli 162 lõike 2 punkt d
Artikli 157 lõike 2 punkt 7	Artikli 162 lõike 2 punkt e
Artikli 157 lõike 2 punkt 8	Artikli 162 lõike 2 punkt f
Artikli 157 lõike 2 punkt 9	Artikli 162 lõike 2 punkt g
Artikli 157 lõike 2 punkt 10	Artikli 162 lõike 2 punkt h
Artikli 157 lõike 2 punkt 11	Artikli 162 lõike 2 punkt i
Artikli 157 lõike 2 punkt 12	Artikli 162 lõike 2 punkt j
Artikli 157 lõike 2 punkt 13	Artikli 162 lõike 2 punkt k
Artikli 157 lõike 2 punkt 14	Artikli 162 lõike 2 punkt l
Artikli 157 lõige 3	Artikli 162 lõige 3
Artikkel 158	Artikkel 163
Artikkel 159	Artikkel 164
Artikli 159a lõiked 1, 2 ja 3	Artikli 165 lõiked 1, 2 ja 3
Artikli 159a lõike 4 algussõnad	Artikli 165 lõike 4 algussõnad
Artikli 159a lõike 4 esimene taane	Artikli 165 lõike 4 punkt a
Artikli 159a lõike 4 teine taane	Artikli 165 lõike 4 punkt b
Artikli 159a lõige 5	Artikli 165 lõige 5
—	Artikkel 166
Artikli 160 lõige 1	Artikli 167 lõige 1
Artikli 160 lõige 2	Artikli 167 lõige 2
Artikli 160 lõiked 3 ja 4	—
—	I lisa
—	II lisa

( 1 ) ELT C 146 E, 12.6.2008, lk 79.

( 2 ) EÜT L 11, 14.1.1994, lk 1.

( 3 ) Vt I lisa.

( 4 ) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1.

( 5 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

( 6 ) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

( 7 ) EÜT L 110, 20.4.2001, lk 28.

( 8 ) EÜT L 125, 5.5.2001, lk 15.

( 9 ) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

( 10 ) EÜT L 3, 5.1.2002, lk 1.

Top

Choose the experimental features you want to try