Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 02007R0708-20220402

Consolidated text: Nõukogu määrus (EÜ) nr 708/2007, 11. juuni 2007, võõrliikide ja piirkonnast puuduvate liikide kasutamise kohta vesiviljeluses

Access initial legal act
(

Legal status of the document In force

)

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2007/708/2022-04-02

02007R0708 — ET — 02.04.2022 — 003.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 708/2007,

11. juuni 2007,

võõrliikide ja piirkonnast puuduvate liikide kasutamise kohta vesiviljeluses

(ELT L 168 28.6.2007, lk 1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 506/2008, 6. juuni 2008,

  L 149

36

7.6.2008

►M2

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 304/2011, 9. märts 2011,

  L 88

1

4.4.2011

►M3

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/516, 26. oktoober 2021,

  L 104

51

1.4.2022



▼B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 708/2007,

11. juuni 2007,

võõrliikide ja piirkonnast puuduvate liikide kasutamise kohta vesiviljeluses



I PEATÜKK

SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega luuakse võõrliikide ja piirkonnast puuduvate liikide vesiviljelust reguleeriv raamistik, et hinnata ja minimeerida nimetatud liikide ja nendega seotud sihtgruppi mittekuuluvate liikide võimalikku mõju vee-elupaikadele ja sel viisil soodustada kõnealuse sektori säästvat arengut.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.  
Käesolevat määrust kohaldatakse sellise võõrliikide asustamise ja piirkonnast puuduvate liikide ümberasustamise suhtes, eesmärgiga kasutada nimetatud liike ►M2  liidu ◄ piires vesiviljeluses, mis toimub pärast artikli 25 lõike 1 kohast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva.
2.  
Käesolevat määrust ei kohaldata piirkonnast puuduvate liikide liikmesriikidesisese ümberasustamise suhtes, välja arvatud juhtudel, mil teaduslikud nõuanded annavad alust ennustada ümberasustamisest tulenevat keskkonnaohtu. Juhul kui artikli 5 kohaselt on nimetatud nõuandekomitee, vastutab kõnealune nõuandekomitee riskihindamise eest.
3.  
Käesolev määrus hõlmab kõiki vesiviljelusega seotud tegevusi, mis kuuluvad liikmesriikide jurisdiktsiooni alla, olenemata nende suurusest või omadustest. Määrus hõlmab kõiki kasvatatavaid võõrliike ja piirkonnast puuduvaid veeorganismide liike. See hõlmab vesiviljelust, mille puhul kasutatakse mis tahes veekeskkonda.
4.  
Käesolevat määrust ei kohaldata vastavalt komisjoni 20. septembri 2006. aasta otsuse 2006/656/EÜ (milles sätestatakse loomatervishoiu- ja sertifitseerimisnõuded dekoratiivseks otstarbeks ette nähtud kalade impordiks) ( 1 ) artikli 6 kohase dekoratiivsete veeloomade või -taimede lemmikloomapoodides, aianduskeskustes, aiatiikides või akvaariumides hoidmise suhtes ega sellistes rajatistes hoidmise suhtes, kus on heitvee puhastusseadmed, mis täidavad artiklis 1 sätestatud eesmärke.
►M2  5.  
Käesolevat määrust, välja arvatud artiklit 3, artikli 4 lõiget 1 ja lõike 2 punkti a, ei kohaldata IV lisas loetletud liikide suhtes. ◄ Artiklis 9 sätestatud keskkonnaohu hindamist ei kohaldata IV lisas loetletud liikide suhtes, välja arvatud juhtudel, kui liikmesriigid soovivad võtta meetmeid oma territooriumil asjaomaste liikide kasutamise piiramiseks.
6.  
Kinnistes vesiviljelusrajatistes hoitavate võõrliikide või piirkonnast puuduvate liikide liikumise korral ei peaks nõudma eelneva keskkonnaohu hindamise läbiviimist, välja arvatud juhtudel, kui liikmesriigid soovivad võtta asjakohaseid meetmeid.

▼M2

7.  
III–VI peatükki ei kohaldata kinnistes vesiviljelusrajatistes hoitavate võõrliikide või piirkonnast puuduvate liikide liikumise suhtes, kui transport toimub tingimustel, millega välistatakse nende liikide ja sihtgruppi mittekuuluvate liikide väljapääs.

Liikmesriigid koostavad nende territooriumil asuvate, artikli 3 punktis 3 esitatud määratlusele vastavate kinniste vesiviljelusrajatiste loetelu ning ajakohastavad seda korrapäraselt. Loetelu avaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 535/2008, ( 2 ) millega nähakse ette käesoleva määruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad, artikli 4 lõike 2 alusel loodud veebilehel hiljemalt 25. oktoobril 2011.

▼B

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. 

„vesiviljelus” – nõukogu 27. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1198/2006 (Euroopa Kalandusfondi kohta) ( 3 ) artikli 3 punktis d määratletud tegevus;

2. 

„avatud vesiviljelusrajatis” – rajatis, kus tegeldakse vesiviljelusega veekeskkonnas, mis ei ole looduslikust veekeskkonnast tõketega eraldatud, et takistada selliste peetavate isendite või sellise bioloogilise materjali väljapääsu, mis võiks elavana säilida ja hiljem paljuneda;

▼M2

3. 

„Kinnine vesiviljelusrajatis” – maapealne rajatis,

a) 

kus

i) 

tegeldakse vesiviljelusega veekeskkonnas, kus on tagatud veeringlus, ja

ii) 

äravooluvesi ei puutu enne sõelumist ja filtreerimist või nõrutamist ja töötlemist mitte mingil määral kokku avatud veekogudega, et vältida tahkete jäätmete pääsemist veekeskkonda ning selliste kasvatatud liikide ja sihtgruppi mittekuuluvate liikide väljapääsu rajatisest, mis võivad ellu jääda ja hiljem paljuneda;

b) 

ning

i) 

on välistatud peetavate isendite või sihtgruppi mittekuuluvate liikide ja muu bioloogilise materjali, sealhulgas patogeenide kaotused selliste tegurite nagu röövloomade (nt linnud) ja üleujutuste tõttu (nt peab rajatis vastavalt pädeva asutuse antud hinnangule asuma ohutul kaugusel avatud veekogudest);

ii) 

mõistlikul viisil on välistatud peetavate isendite või sihtgruppi mittekuuluvate liikide ja muu bioloogilise materjali, sealhulgas patogeenide kaotused varguse ja vandalismi tõttu ning

iii) 

on tagatud surnud organismide asjakohane kõrvaldamine;

▼B

4. 

„veeorganism” – vees elav looma- või taimeriiki või ainuraksete hõimkonda kuuluv organism, kaasa arvatud kõik isendite osad, sugurakud, seemned, munad või levised, mis võivad elavana säilida ja hiljem paljuneda;

5. 

„polüploidne organism” – kunstlikul teel saadud tetraploidne organism (4N). See on veeorganism, mille rakkudes on kromosoomide arvu kahekordistatud rakkude manipulatsiooni tulemusena;

6. 

„võõrliik” –

a) 

veeorganismi liik või alamliik, mis esineb väljaspool selle looduslikku või potentsiaalset levilat;

b) 

polüploidne organism ning fertiilne, kunstlikult ristatud liik, olenemata selle looduslikust või potentsiaalsest levilast;

7. 

„piirkonnast puuduv liik” – veeorganismi liik või alamliik, mida ei esine selle loodusliku levila teatud piirkonnas biogeograafilistel põhjustel;

8. 

„sihtgruppi mittekuuluv liik” - veekeskkonnale tõenäoliselt kahjulik veeorganismi liik või alamliik, mis on juhuslikult liikunud koos asustatava või ümberasustatava veeorganismiga, kuid mis ei kuulu direktiiviga 2006/88/EÜ hõlmatud taudi põhjustavate organismide hulka;

9. 

„liikumine” – asustamine ja/või ümberasustamine;

10. 

„asustamine” – protsess, mille käigus viiakse võõrliik tahtlikult oma looduslikust levilast väljapoole jäävasse keskkonda vesiviljeluses kasutamiseks;

11. 

„ümberasustamine” – protsess, mille käigus asustatakse piirkonnast puuduv liik tahtlikult ümber tema loodusliku levila piires vesiviljeluses kasutamise eesmärgil piirkonda, kus teda enne biogeograafilistel põhjustel ei esinenud;

12. 

„katseline keskkonda viimine” – piiratud hulga võõrliikide asustamine või piirkonnast puuduvate liikide ümberasustamine, et hinnata nende koostoimet kohalike liikide ja elupaikadega selleks, et kontrollida riskianalüüsis kasutatud eeldusi;

13. 

„taotleja” – füüsiline või juriidiline isik, kes kavandab veeorganismi asustamist või ümberasustamist;

14. 

„karantiin” – menetlus, mille abil on võimalik hoida veeorganisme ja nendega seotud organisme ümbritsevast keskkonnast täiesti eraldi;

15. 

„karantiinirajatis” – rajatis, kus saab veeorganisme ja nendega seotud organisme hoida ümbritsevast keskkonnast täiesti eraldi;

▼M2

16. 

„rutiinne liikumine” veeorganismide selline liikumine lähtekohast, millega kaasnev oht sihtgruppi mittekuuluvate liikide üleminekul ühest piirkonnast teise on väike ning mis, arvestades veeorganismide omadusi ja/või kasutatavat vesiviljelusmeetodit, ei avalda kahjulikku ökoloogilist mõju;

▼B

17. 

„mitterutiinne liikumine” – veeorganismide liikumine, mis ei vasta rutiinse liikumise kriteeriumidele;

18. 

„vastuvõttev liikmesriik” – liikmesriik, kelle territooriumile võõrliik asustatakse või kelle territooriumile piirkonnast puuduv liik ümber asustatakse;

19. 

„saatjaliikmesriik” – liikmesriik, kelle territooriumilt võõrliik sisse tuuakse või kelle territooriumilt piirkonnast puuduv liik ümber asustatakse.



II PEATÜKK

LIIKMESRIIKIDE ÜLDISED KOHUSTUSED

Artikkel 4

Kahjulike mõjude vältimise meetmed

►M2  1. ◄   
Liikmesriigid tagavad, et võetakse kõik asjakohased meetmed, et hoida ära bioloogilise mitmekesisuse, eriti liikide, elupaikade ja ökosüsteemide toimimise kahjulik mõjutamine, mis võib toimuda veeorganismide ja sihtgruppi mittekuuluvate liikide vesiviljelusse asustamise või ümberasustamise tagajärjel ning nimetatud liikide levimise tõttu looduslikku keskkonda.

▼M2

2.  

Liikmesriikide pädevad asutused jälgivad ja kontrollivad vesiviljelusega seotud tegevusi tagamaks, et:

a) 

kinnised vesiviljelusrajatised vastavad artikli 3 lõikes 3 sätestatud tingimustele ja

b) 

kinnistest vesiviljelusrajatistest välja või kinnistesse vesiviljelusrajatistesse sisse transportimine toimub tingimustes, mis võimaldavad ennetada võõrliikide või sihtgruppi mittekuuluvate liikide väljapääsu.

▼B

Artikkel 5

Otsuste tegemine ja nõuandvad organid

Liikmesriigid määravad pädeva asutuse või pädevad asutused, kes vastutavad käesoleva määruse nõuete täitmise eest (edaspidi „pädev(ad) asutus(ed)”). Iga pädev asutus võib nimetada oma abistamiseks ametisse teadusekspertidest koosneva nõuandekomitee (edaspidi „nõuandekomitee”). Kui liikmesriik ei nimeta nõuandekomiteed, võtavad pädev asutus või pädevad asutused enda peale nõuandekomiteele käesoleva määrusega pandud ülesanded.



III PEATÜKK

LOAD

Artikkel 6

Loataotlus

1.  
Vesiviljelusettevõtjad, kes kavatsevad asustada võõrliigi või ümber asustada piirkonnast puuduva liigi, mis ei ole hõlmatud artikli 2 lõikega 5, taotlevad selleks vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse luba. Taotlusi võib esitada kuni seitsme aasta jooksul toimuvateks korduvateks liikumisteks.
2.  
Taotleja esitab koos taotlusega toimiku, järgides I lisas esitatud abistavaid suuniseid. Nõuandekomitee annab oma arvamuse selle kohta, kas taotlus sisaldab kogu nõutavat teavet hindamaks, kas kavandatav liikumine on rutiinne või mitterutiinne, ning kas taotlus on seega vastuvõetav, ning teavitab oma arvamusest pädevat asutust.
3.  
Loa kehtivusaja lõpul võib esitada uue loataotluse, viidates eelnevale loale. Juhul kui ei ole esinenud dokumentaalselt tõestatud kahjulikku mõju keskkonnale, käsitatakse kavandatavat liikumist rutiinse liikumisena.

Artikkel 7

Kavandatava liikumise laad

Nõuandekomitee esitab oma arvamuse selle kohta, kas kavandatav liikumine on rutiinne või mitterutiinne ning kas enne keskkonda viimist tuleb kohaldada karantiini või korraldada katseline keskkonda viimine, ning teavitab oma arvamusest pädevat asutust.

Artikkel 8

Rutiinne liikumine

Kui on tegu rutiinse liikumisega, võib pädev asutus loa välja anda, viidates vajaduse korral IV ja V peatükis sätestatud karantiini või katselise keskkonda viimise nõuetele.

Artikkel 9

Mitterutiinne liikumine

1.  
Mitterutiinse liikumise puhul viiakse läbi II lisas kirjeldatud keskkonnaohu hindamine. Pädev asutus otsustab, kas keskkonnaohu hindamise teostamise eest vastutab taotleja või sõltumatu asutus ning kes kannab kulud.
2.  
Keskkonnaohu hindamise põhjal esitab nõuandekomitee pädevale asutusele oma arvamuse riski kohta, kasutades II lisa 3. osas esitatud kokkuvõtva aruande vormi. Kui nõuandekomitee leiab, et risk on madal, võib pädev asutus anda loa ilma täiendavate formaalsusteta.
3.  
Kui nõuandekomitee leiab, et veeorganismide kavandatava liikumisega kaasnev risk on II lisa 1. osa kohaselt kõrge või keskmine, vaatab ta taotluse läbi taotlejaga konsulteerides, et teha kindlaks, kas on võimalik kasutada leevendavaid menetlusi või tehnoloogiaid, et alandada riski taset. Nõuandekomitee edastab kontrollimise tulemused pädevale asutusele II lisa 3. osas esitatud vormis, märkides riskiastme ja selgitades riski alandamise põhjuseid.
4.  
Pädev asutus võib mitterutiinse liikumise korral lube välja anda ainult juhul, kui riskianalüüsi tulemused, sealhulgas leevendavad meetmed, näitavad vähest ohtu keskkonnale. Loa väljaandmisest keeldumist peab nõuetekohaselt põhjendama teadusliku teabe alusel ning juhul, kui teaduslikud argumendid osutuvad ebapiisavaks, lähtuvalt ettevaatuspõhimõttest.

Artikkel 10

Otsuse tegemise aeg

1.  
Taotlejat teavitatakse loa väljaandmise või sellest keeldumise otsusest kirjalikult mõistliku ajavahemiku jooksul, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast, võtmata arvesse aega, mis taotlejal kulub lisateabe esitamiseks, kui nõuandekomitee seda nõuab.
2.  
Liikmesriigid, kes kuuluvad ICESi, võivad taotleda, et ICES vaataks läbi mereorganisme käsitleva taotluse ja riskianalüüsi enne, kui nõuandekomitee esitab oma arvamuse. Sel juhul antakse kuus kuud lisaaega.

Artikkel 11

Naaberliikmesriike mõjutav liikumine

1.  
Kui organismi kavandatava liikumise potentsiaalne või teadaolev keskkonnamõju võib mõjutada naaberliikmesriike, teavitab pädev asutus neid liikmesriike või muid asjaomaseid riike ja komisjoni oma kavatsusest luba välja anda, saates neile otsuse eelnõu koos seletuskirja ja keskkonnaohu hindamise kokkuvõttega vastavalt II lisa 3. osale.
2.  
Asjaomased liikmesriigid võivad kahe kuu jooksul alates teavitamise kuupäevast esitada komisjonile kirjalikke märkusi.
3.  
Kuue kuu jooksul alates teavitamise kuupäevast ning pärast konsulteerimist kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteega, mis on asutatud määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikliga 33, ning kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomiteega, mis on asutatud otsusega 1999/487/EÜ, komisjon kas kinnitab loa väljaandmise kavandatava otsuse, lükkab selle tagasi või muudab seda.
4.  
Kolmekümne päeva jooksul alates komisjoni otsuse kuupäevast võivad asjaomased liikmesriigid saata kõnealuse otsuse nõukogule läbivaatamiseks. Sellele järgneva 30 päeva jooksul võib nõukogu teha kvalifitseeritud häälteenamusega teistsuguse otsuse.

Artikkel 12

Loa tühistamine

Pädev asutus võib igal ajal loa kas ajutiselt või püsivalt tühistada, kui ilmnevad keskkonnale või pärismaisele populatsioonile negatiivselt mõjuvad ettenägematud sündmused. Loa tühistamist peab põhjendama teadusliku teabe alusel ning juhul, kui teaduslikud argumendid osutuvad ebapiisavaks, lähtuvalt ettevaatuspõhimõttest ning siseriiklikke halduseeskirju nõuetekohaselt arvestades.



IV PEATÜKK

ASUSTAMISE TINGIMUSED PÄRAST LOA VÄLJAANDMIST

Artikkel 13

Vastavus muudele ►M2  liidu ◄ sätetele

Käesoleva määruse alusel võib loa välja anda vaid asustamiseks, mille puhul on ilmne, et on võimalik täita muude õigusaktide nõudeid, eelkõige:

a) 

direktiiviga 2006/88/EÜ (vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavate veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta) kehtestatud loomatervishoiunõudeid,

b) 

tingimusi, mis on kehtestatud nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiiviga 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta ( 4 ).

▼M2

Artikkel 14

Vesiviljelusrajatisse viimine rutiinse asustamise korral

Rutiinse asustamise korral lubatakse veeorganisme vesiviljelusrajatisse viia ilma karantiini või katselise keskkonda viimiseta, välja arvatud erijuhtudel, kui pädev asutus otsustab teisiti, tuginedes nõuandekomitee konkreetsele soovitusele. Liikumisi kinnisest vesiviljelusrajatistest avatud vesiviljelusrajatisse käsitletakse rutiinsete või mitterutiinsetena vastavalt artiklitele 6 ja 7.

▼B

Artikkel 15

Avatud vesiviljelusrajatisse viimine mitterutiinse asustamise korral

1.  
Mitterutiinse asustamise korral kohaldatakse veeorganismide avatud vesiviljelusrajatisse viimise suhtes vajadusel lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud tingimusi.
2.  
Veeorganismid paigutatakse ►M2  liidu ◄ territooriumil asuvasse määratud karantiinirajatisse III lisas sätestatud tingimuste kohaselt eesmärgiga luua sugukari.
3.  
Karantiinirajatis võib asuda muus liikmesriigis kui vastuvõtvas liikmesriigis tingimusel, et kõik asjaomased liikmesriigid nõustuvad sellega ja et see võimalus on lisatud artikli 9 kohasesse keskkonnaohu hindamisse.
4.  
Vajaduse korral võib vastuvõtva liikmesriigi vesiviljelusrajatistes kasutada ainult asustatud veeorganismide järglaskonda, tingimusel et karantiini ajal ei leita ühtegi potentsiaalselt kahjulikku sihtgruppi mittekuuluvat liiki. Täiskasvanud aretuskarja võib lahti lasta üksnes sellistel juhtudel, kui nimetatud organismid vangistuses ei paljune või on täielikult paljunemisvõimetud, tingimusel et potentsiaalselt kahjuliku sihtgruppi mittekuuluva liigi puudumine on leidnud kinnitust.

Artikkel 16

Katseline avatud vesiviljelusrajatisse viimine

Pädev asutus võib nõuda, et enne veeorganismide viimist avatud vesiviljelussüsteemi toimuks katseline keskkonda viimine, tingimusel et rakendatakse nõuandekomitee soovituste ja nõuannete kohaseid leviku tõkestamise erimeetmeid ja ennetusmeetmeid.

Artikkel 17

Situatsiooniplaanid

Mitterutiinse asustamise ja katselise keskkonda viimise korral koostab taotleja pädevale asutusele heakskiitmiseks situatsiooniplaani, mis sisaldab muu hulgas asustatud liikide eemaldamist keskkonnast või nende arvukuse vähendamist juhul, kui ilmnevad ettenägematud asjaolud, mis avaldavad negatiivset mõju keskkonnale või teatavale elupaigale omasele populatsioonile. Sellistel juhtudel rakendatakse kohe situatsiooniplaani ja luba võidakse vastavalt artiklile 12 ajutiselt või püsivalt tühistada.

Artikkel 18

Seire

1.  
Võõrliike jälgitakse pidevalt kahe aasta jooksul pärast nende viimist avatud vesiviljelusrajatisse või kogu põlvkonnatsükli jooksul olenevalt sellest, kumb periood on pikem, selleks et hinnata, kas mõjusid ennustati õigesti või kas on avaldunud täiendavaid või erinevaid mõjusid. Eelkõige jälgitakse liikide leviku või selle tõkestatuse ulatust. Pädev asutus otsustab, kas taotlejal on piisavad ekspertteadmised või peab seiret teostama mõni muu asutus.
2.  
Olenevalt nõuandekomitee arvamusest võib pädev asutus nõuda pikemat seireperioodi, et hinnata ökosüsteemile avalduvat võimalikku pikaajalist mõju, mida on raske täheldada lõikes 1 sätestatud perioodi jooksul.
3.  
Nõuandekomitee hindab seireprogrammi tulemusi ja märgib eelkõige üles iga sündmuse, millega ei ole keskkonnaohu hindamisel arvestatud. Kõnealuse hindamise tulemused saadetakse pädevale asutusele, kes kannab tulemuste kokkuvõtte artikli 23 kohaselt loodud riiklikku registrisse.



V PEATÜKK

ÜMBERASUSTAMISE TINGIMUSED PÄRAST LOA VÄLJAANDMIST

Artikkel 19

Vastavus muudele ►M2  liidu ◄ sätetele

Käesoleva määruse alusel võib loa võib välja anda vaid ümberasustamiseks, mille puhul on ilmne, et täidetakse muude õigusaktide nõudeid, eelkõige:

a) 

direktiiviga 2006/88/EÜ kehtestatud loomatervishoiunõudeid;

b) 

direktiiviga 2000/29/EÜ kehtestatud tingimusi.

Artikkel 20

Mitterutiinne ümberasustamine avatud vesiviljelusrajatistesse

Avatud vesiviljelusrajatisse mitterutiinse ümberasustamise korral võib pädev asutus nõuda, et enne veeorganismide sinna viimist toimuks katseline keskkonda viimine vastavalt nõuandekomitee nõuannetele ja soovitustele leviku tõkestamise meetmete ja ennetusmeetmete võtmiseks.

Artikkel 21

Karantiin

Vastuvõttev liikmesriik võib erijuhtudel ja komisjoni heakskiidul nõuda karantiini kohaldamist kooskõlas artikli 15 lõigetega 2, 3 ja 4 enne mitterutiinselt ümberasustatud alalt liikide viimist avatud vesiviljelusrajatisse. Komisjonile esitatavas heakskiidutaotluses selgitatakse karantiini vajalikkuse põhjuseid. Komisjon vastab sellistele taotlustele 30 päeva jooksul.

Artikkel 22

Seire pärast ümberasustamist

Pärast mitterutiinset ümberasustamist jälgitakse liike vastavalt artiklile 18.



VI PEATÜKK

REGISTER

Artikkel 23

Register

Liikmesriigid peavad asustamiste ja ümberasustamiste registrit, mis sisaldab kronoloogilist loetelu kõikidest taotlustest ja nendega seonduvatest dokumentidest, mis on kogutud enne loa väljastamist ja seireperioodi jooksul.

Register tehakse liikmesriikidele vabalt kättesaadavaks ning avalikustatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiviga 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta ( 5 ).

Võimaldamaks liikmesriikidel jagada nende registrites sisalduvat teavet, võib vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 osutatud menetlusele töötada välja spetsiaalse infosüsteemi.



VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

▼M2

Artikkel 24

Lisade muudatused ja üksikasjalikud eeskirjad

1.  

Komisjon võib delegeeritud õigusaktide kaudu kooskõlas artikliga 24a ning vastavalt artiklites 24b ja 24c sätestatud tingimustele:

a) 

muuta käesoleva määruse I, II ja III lisa nende kohandamiseks tehnika ja teaduse arenguga;

b) 

võtta vastu liikide IV lisasse lisamise tingimuste täpsustusi vastavalt lõikele 3 ning

c) 

lisada liike IV lisasse, kui on täidetud lõikes 3 sätestatud tingimused ja järgitud nende täiendavaid täpsustusi.

2.  
Lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel tegutseb komisjon vastavalt käesolevale määrusele.
3.  
Veeorganismi liikide lisamiseks IV lisasse peab seda organismi olema kasutatud vesiviljeluses teatud liidu osades kaua aega (arvestades tema elutsüklit) ilma kahjulikke mõjusid täheldamata ning asustamist ja ümberasustamist peab olema võimalik teostada nii, et sellega ei kaasneks potentsiaalselt kahjulike sihtgruppi mittekuuluvate liikide liikumist.
4.  
Liikmesriigid võivad teha komisjonile taotluse liikide lisamiseks IV lisasse. Liikmesriigid võivad liikide IV lisasse lisamist käsitlevate asjakohaste kriteeriumide järgimise tõendamiseks esitada teaduslikke andmeid. Komisjon teeb otsuse taotluse asjakohasuse kohta viie kuu jooksul pärast selle kättesaamist, võtmata arvesse aega, mis liikmesriikidel kulub lisateabe esitamiseks, kui komisjon seda taotleb.
5.  
Asjaomased liikmesriigid võivad oma äärepoolseimate piirkondade puhul, millele on osutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349, teha ettepaneku liikide lisamiseks IV lisa eraldi osasse.
6.  
Komisjon võib vastu võtta lõigete 4 ja 5 rakendamise ja eriti liikide lisamiseks liikmesriikide poolt esitatavate taotluste vormi, sisu ja andmete ning selliste taotluste toetuseks esitatava teabe üksikasjalikud eeskirjad vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 osutatud menetlusele.

▼M2

Artikkel 24a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  
Komisjonile antakse alates 24. aprillist 2011 viieks aastaks õigus võtta vastu artiklis 24 osutatud delegeeritud õigusakte. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne viieaastase ajavahemiku möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu selle kooskõlas artikliga 24b tagasi võtab.
2.  
Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
3.  
Komisjonile antud volituse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 24b ja 24c sätestatud tingimusi.

Artikkel 24b

Delegeerimise tagasivõtmine

1.  
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 24 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.
2.  
Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada delegeeritud volituste tagasivõtmise üle, püüab sellest teatada teisele institutsioonile ja komisjonile mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, viidates delegeeritud volitustele, mille ta võib tagasi võtta, ja võimalikele tagasivõtmise põhjustele.
3.  
Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või selles sätestatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 24c

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

1.  
Euroopa Parlament või nõukogu võivad kahe kuu jooksul alates teatamiskuupäevast esitada delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid.

Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

2.  
Kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole pärast lõikes 1 osutatud ajavahemiku möödumist delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse akt Euroopa Liidu Teatajas ja seejõustub selles sätestatud kuupäeval.

Delegeeritud õigusakt võidakse avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub enne kõnealuse ajavahemiku möödumist juhul, kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad teatanud komisjonile oma kavatsusest jätta vastuväited esitamata.

3.  
Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab lõikes 1 osutatud ajavahemiku jooksul delegeeritud õigusaktile vastuväite, siis õigusakt ei jõustu. Delegeeritud õigusakti suhtes vastuväited esitanud institutsioon esitab ka nende põhjenduse.

▼B

Artikkel 25

Jõustumine

1.  

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates kuue kuu möödumisest artikli 24 lõikes 3 osutatud komisjoni rakendusmääruse jõustumisest, kuid hiljemalt alates 1. jaanuarist 2009.

2.  
I ja II peatüki ning artikli 24 sätteid kohaldatakse siiski alates määruse jõustumise kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.



I LISA

TAOTLUS

(Abistavad suunised taotlejale artikliga 6 ette nähtud toimiku koostamiseks)

▼M2

Võimaluse korral tuleks andmete juures viidata teaduslikule kirjandusele ning märgetele isikliku teabevahetuse kohta teadusüksuste ja kalandusekspertidega.

▼B

Kui tegemist on pigem kavandatava ümberasustamise kui asustamise taotlusega, tuleb käesoleva lisa mõisted „asustamine” ja „asustatud” asendada terminitega „ümberasustamine” ja „ümberasustatud”.

A.   Kommenteeritud kokkuvõte

Esitage dokumendi lühikokkuvõte, sealhulgas ettepaneku kirjeldus, potentsiaalne mõju kohalikele liikidele ja nende elupaikadele ning leevendavad meetmed, millega vähendatakse potentsiaalset mõju kohalikele liikidele.

B.   Asustamine

1. Märkige asustamise või ümberasustamise ettepaneku aluseks oleva organismi nimetus (üldnimetus ja teaduslik nimi), samuti perekond, liik, alamliik või vajaduse korral madalam taksonoomiline üksus.

2. Kirjeldage organismi omadusi, sealhulgas iseloomulikke tunnuseid. Lisage teaduslik joonis või foto.

3. Kirjeldage organismi ajalugu vesiviljeluses, leviku laienemist või teisi asustamisjuhte (kui see on asjakohane).

4. Kirjeldage kavandatava asustamise eesmärke ja põhjendusi ning selgitage, miks nimetatud eesmärke ei saa saavutada pärismaiseid liike kasutades.

5. Milliseid muid strateegiaid on kaalutud ettepaneku eesmärkide saavutamiseks?

6. Millisesse geograafilisse piirkonda kavatsetakse liik asustada? Kirjeldage vastuvõtva keskkonna elupaiku, ökosüsteemi ning kaitse staatust. Lisage kaart.

7. Esitage asustatavate organismide kavandatav arv (esialgne, lõplik). Kas nimetatud projekti on võimalik jaotada osadeks? Kui see on võimalik, siis mitu organismi on kaasatud iga osa raames?

8. Kirjeldage populatsiooni ja võimalusel geenipopulatsiooni allikat või allikaid (rajatis).

C.   Asustatavate liikide eluloolised andmed iga elujärgu kohta

1. Kirjeldage kohalikku levimust ja asustamisest tulenevaid levimuse muutusi.

2. Kas kari, millest asustamine/ümberasustamine toimub, on seotud mõne konkreetse sihtgruppi mittekuuluva liigiga?

3. Missugune on niisuguse asustatava/ümberasustatava sihtgruppi mittekuuluva liigi levik karja päritolupiirkonnas?

4. Märkige, kuhu on kõnealuseid liike varem asustatud ja kirjeldage ökoloogilisi mõjusid vastuvõtvale piirkonnale (kõnealuse elupaiga röövloomad, saakloomad, konkurendid ja/või struktuurilised/funktsionaalsed elemendid).

5. Millised faktorid piiravad nimetatud liike nende levilal?

6. Kirjeldage füsioloogilist taluvusvõimet (vee kvaliteet, temperatuur, hapnikusisaldus ja soolsus) igal eluetapil (varased arengujärgud, täisiga ja reproduktiivne faas).

7. Kirjeldage elupaiga eelistusi ja taluvusvõimet igas elujärgus.

8. Kirjeldage paljunemisbioloogiat.

9. Kirjeldage rändekäitumist.

10. Kirjeldage toidueelistusi igas elujärgus.

11. Kirjeldage kasvukiirust ja eluiga (samuti kavandatava asustamise piirkonnas, kui on teada).

12. Märkige asjaomaste liikide vanus või vanusevahemik.

13. Kirjeldage käitumisjooni (sotsiaalseid, territoriaalseid, agressiivseid).

D.   Koostoime looduslike liikidega

▼M2

1. Millised on asustatud organismi ellujäämis- ja kohanemisvõimalused juhul, kui organism pääseb väliskeskkonda?

▼B

2. Milliseid elupaiku asustatud liik tõenäoliselt kavandatavas asustamispiirkonnas asustab ning kas need kattuvad haruldaste, ohustatud või eriti ohustatud liikide elupaikadega? (Märkige, kas kavandatav piirkond hõlmab ka piirnevaid veealasid.)

3. Millise kohalike liikide elupaigaga kavandatud asustamispiirkond osaliselt kattub? Kas seal leidub kasutamata ökoloogilisi ressursse, millest kõnealune liik kasu saaks?

4. Mida hakkab asustatud organism vastuvõtvas keskkonnas sööma?

5. Kas asustatud organismide söögivajadus toob kaasa kahjulikke mõjusid vastuvõtvale ökosüsteemile?

▼M2

6. Kas asustatud organismid jäävad ellu ja paljunevad kavandatavas asustamispiirkonnas edukalt või tuleb igal aastal isendeid juurde tuua?

▼B

7. Kas asustatud organismid hakkavad ristuma kohalike liikidega? Kas on võimalik, et kavandatava asustamise tõttu surevad kohalikud liigid või populatsioonid välja? Kas asustatud organismid võivad mõjutada kohalike liikide kudemiskäitumist ja kudemispaiku?

8. Kas kavandatav asustamine võib mõjutada elupaika või vee kvaliteeti?

E.   Vastuvõttev keskkond ja piirnevad veealad

1. Esitage vastuvõtva keskkonna ja sellega piirnevate veekogude füüsikalised näitajad: hooajaline veetemperatuur, soolsus ja hägusus, lahustunud hapniku sisaldus, happesus, toitainete ja metallide sisaldus. Kas need parameetrid langevad kokku asustatavate liikide taluvusvõimega/eelistustega, sealhulgas paljunemiseks vajalike tingimustega?

2. Loetlege organismid, kes kuuluvad vastuvõtvate veekogude liigilisse koosseisu (tähtsamad veeselgroogsed, -selgrootud ja -taimed).

3. Esitage andmed elupaiga kohta piirkonnas, kuhu asustus on kavandatud, sealhulgas piirnevate veealade kohta ning piiritlege kriitiline elupaik. Milline nimetatud parameetritest langeb kokku asustatavate liikide taluvusvõimega/eelistustega? Kas asustatud organismid võivad eespool kirjeldatud elupaiku häirida?

4. Kirjeldage looduslikke või tehistõkkeid, mis peaks välistama asustatud organismide liikumise piirnevatesse veekogudesse.

F.   Seire

Kirjeldage kavandatavate asustatavate liikide kohanemise edukuse järelhindamise plaane ja seda, kuidas hinnatakse võimalikke negatiivseid mõjusid kohalikele liikidele ja nende elupaikadele.

G.   Majandamiskava

1. Kirjeldage kavandatava asustamise majandamise kava. Kavas peaks sisaldama järgmist teavet, kuid ei pea sellega piirduma:

a) 

meetmed, mis on võetud tagamaks, et saadetisega ei kaasne teisi liike (sihtgruppi mittekuuluvaid liike);

b) 

kellel on lubatud asustatavaid organisme kasutada ja millistel tingimustel;

c) 

kas kavandatava asustamisega kaasneb kaubanduseelne faas;

d) 

situatsiooniplaani kirjeldus liikide eemaldamiseks;

e) 

ettepaneku kvaliteedi tagamise kava kirjeldus, ning

f) 

muud õigusaktidest tulenevad nõuded, mida tuleb täita.

2. Kirjeldage võetavaid keemilisi, biofüüsikalisi ja haldamisega seotud meetmeid, millega välistatakse kõnealuste organismide ja sihtgruppi mittekuuluvate liikide juhuslik pääs teistesse vastuvõtvatesse ökosüsteemidesse. Esitage vajaduse korral andmed, mis käsitlevad veeallikat, heitvee ärajuhtimise paika, heitvee puhastamist, vihmavee kollektori lähedust, kontrolli röövloomade üle, maa-ala kaitstust ja keskkonda pääsemise vältimiseks rakendatavaid meetmeid.

3. Kirjeldage situatsiooniplaane juhuks, kui organism pääseb kalakasvatusrajatisest või kalahaudejaamast välja ettekavatsematult, juhuslikult või ilma loata või kui koloonia pärast vabanemist juhuslikult või ootamatult laieneb.

4. Kui käesoleva ettepaneku eesmärk on kalakasvatuse rajamine, kirjeldage selle eesmärke. Kes saab taolisest kalakasvatusest kasu? Esitage majandamisplaani üksikasjad ja kui vaja, lisage majandamisplaani tehtavad muudatused nende liikide puhul, keda see mõjutab.

H.   Ettevõtte andmed

1. Esitage omaniku ja/või ettevõtte nimi, vesiviljeluslitsentsi number ja tegevusluba (kui see on asjakohane) või valitsusasutuse nimetus koos kontaktisiku nime, telefoni- ja faksinumbri ning elektronposti aadressiga.

2. Märkige, kui elujõuline kavandatav projekt majanduslikult on.

I.   Viited

1. Lisage üksikasjalik loetelu kõikidest tsiteeritud allikatest ning muust taotluse koostamisel kasutatud kirjandusest.

2. Lisage konsulteeritud teadusüksuste ja kalandusekspertide nimekiri koos aadressidega.



II LISA

Artikliga 9 ette nähtud keskkonnaohu hindamise menetlused ja miinimumnõuded

Et kindlaks määrata veeorganismide asustamise ja ümberasustamisega kaasnevaid riske, on vaja hinnata kõnealuste organismide kohanemise tõenäosust ja tagajärgi.

Kõnealune hindamine käsitleb olulisi keskkonnakomponente. See hõlmab nii geneetilise ja ökoloogilise mõju hindamise standardset käsitlust kui ka kavandatavatel sihtveealadel levinud liike mõjutada võivate sihtgruppi mittekuuluvate liikide asustamise võimaliku mõju hindamise standardiseeritud käsitlust.

Läbivaatamisel ei asetata rõhku mitte arvväärtustele, vaid üksikasjalikele bioloogilistele ja muudele asjakohastele väidetele, millega väärtusi põhjendatakse. Teadusliku ebaselguse korral tuleks rakendada ettevaatusprintsiipi.

Kui taotlus käsitleb kavandatavat ümberasustamist, tuleb terminid „asustamine” ja „asustatud” asendada terminitega „ümberasustamine” ja „ümberasustatud”.

1. OSA

ÖKOLOOGILINE JA GENEETILINE RISKIANALÜÜS

1. etapp

Väljapoole kavandatavat asustamispiirkonda levimise ja seal kohanemise tõenäosus



Juhtum

Tõenäosus

(S, K, V) (1)

Kindlus

(VK, PK, PE, VE) (2)

Hinnangut toetavad märkused (3)

Asustatud või ümberasustatud liik, mis on keskkonda pääsenud või seal hajunud, koloniseerub ja säilitab edukalt oma populatsiooni kavandatud asustamispiirkonnas väljaspool vesiviljelusrajatist

 

 

 

Asustatud või ümberasustatud liik, mis on keskkonda pääsenud või seal hajunud, levib väljapoole kavandatud asustamispiirkonda

 

 

 

Lõplik hinnang (4)

 

 

 
(1)   

S = suur, K = keskmine, V = väike

(2)   

VK = väga kindel, PK = piisavalt kindel, PE = piisavalt ebakindel, VE = väga ebakindel

(3)   

Suuniste saamiseks palutakse hindajal tutvuda Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) tegevusjuhise A ja B lisaga.

(4)   

Kohanemise ja levimise tõenäosuse lõplikuks hinnanguks on madalaima väärtusega elemendi väärtus (näiteks kui ülalnimetatud elementidele antud hinnang on suur ja väike, jääb lõpphinnanguks väike). Lisaks peavad kavandatud asustamispiirkonna välise populatsiooni tekkimisel esinema mõlemad juhtumid, nii tõenäosus, et organism koloniseerub ja säilitab edukalt populatsiooni kavandatud asustamispiirkonnas (olgu selleks piiritletud keskkonnaks näiteks rajatis või looduslik elupaik), kui ka väljapoole kavandatud asustamispiirkonda levimise tõenäosus (hinnatud nii, nagu eespool seletatud).


Kindlusastme lõplikuks hinnanguks on madalaima kindlusastmega elemendi väärtus (näiteks hinnangud väga kindel ja piisavalt kindel annavad tulemuseks lõpliku hinnangu piisavalt kindel). Lõpliku hinnangu andmisel tuleks arvesse tuleks võtta kohanemise ja levimise „ohutust” koos riski/kasu suhtega.

2. etapp

Kohanemise ja levimise tagajärjed



Juhtum

Tõenäosus

(S, K, V)

Kindlus

(VK, PK, PE, VE)

Hinnangut toetavad märkused (1)

Geneetiline segunemine kohaliku populatsiooniga põhjustab geneetilise mitmekesisuse kadumise

 

 

 

Konkurents loodusliku populatsiooniga (toidu, ruumi pärast) või sellest toitumine põhjustab selle täieliku hävimise

 

 

 

Muud ökoloogilist laadi soovimatud juhtumid

 

 

 

Mõni ülalnimetatud juhtum jääb püsima isegi pärast asustatud liikide eemaldamist

 

 

 

Lõplik hinnang (2)

 

 

 
(1)   

Suuniste saamiseks palutakse hindajal tutvuda Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) tegevusjuhise A ja B lisaga.

(2)   

Kohanemise ja levimise tagajärgede lõplikuks hinnanguks on kõrgeima hinnanguga elemendi väärtus (individuaalne tõenäosus) ning kindlusastme lõplikuks hinnanguks on madalaima kindlusastmega elemendi väärtus.

3. etapp

Võõrliikide ja piirkonnast puuduvate liikidega kaasnev riskipotentsiaal

1. ja 2. etapi hinnangute alusel esitatakse üksainus väärtus:



Komponent

Riskipotentsiaal

(S, K, V)

Kindlus

(VK, PK, PE, VE)

Hinnangut toetavad märkused (1)

Kohanemine ja levimine (1. etapp)

 

 

 

Ökoloogilised tagajärjed (2. etapp)

 

 

 

Üldise riskipotentsiaali lõplik hinnang (2)

 

 

 
(1)   

Suuniste saamiseks palutakse hindajal tutvuda Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) tegevusjuhise A ja B lisaga.

(2)   

Riskipotentsiaali lõplikuks väärtuseks on kõrgeim esitatud väärtus, kui nimetatud kahe juhtumi tõenäosus ei erine üle ühe väärtuse võrra (st kui kohanemise ja levimise oht on kõrge ja ökoloogiliste tagajärgede tekkimise oht on keskmine, määratakse lõplikuks hinnanguks nimetatud kahe tõenäosuse kõrgeim väärtus ehk praegusel juhul kõrge). Kui nimetatud kahe juhtumi tõenäosus erineb üle ühe väärtuse võrra (st väärtustena on antud nii kõrge kui madal), on lõplikuks väärtuseks keskmine.

Käesoleva hindamise tulemused väljendatakse järgmistest riskitasanditest lähtuvalt.

Kõrge riskiteguriga liikumine:

a) 

bioloogilise mitmekesisuse kahjustamise ja muude ökoloogiliste tagajärgede suur oht;

b) 

toimub tootmistingimustes, mis suurendavad kõnealuse kahjustamise ohtu;

c) 

liikumine hõlmab vesiviljelusrajatist, mis tegeleb elusate veeloomade müügiga edasise kasvatamise või taastootmise eesmärgil;

d) 

selle tulemusena kujutab liikumine tõsist probleemi (vaja on mõjusaid leevendavaid meetmeid). Ettepanek soovitatakse tagasi lükata, välja arvatud juhul, kui leevendavate meetmete abil on võimalik riski vähendada väikse riskini.

Keskmise riskiteguriga liikumine:

a) 

bioloogilise mitmekesisuse kahjustamise ja muude ökoloogiliste tagajärgede keskmine oht;

b) 

toimub tootmistingimustes, mis ei pruugi suurendada kõnealuse kahjustamise ohtu, võttes arvesse asjaomaseid liike ja pidamistingimusi;

c) 

tegemist on vesiviljelusrajatisega, mis müüb peamiselt inimtoiduks tarbitavaid tooteid;

d) 

selle tulemusena kujutab liikumine mõõdukat probleemi. Ettepanek soovitatakse tagasi lükata, välja arvatud juhul, kui leevendavate meetmete abil on võimalik riski vähendada väikse riskini.

Madala riskiteguriga liikumine:

a) 

bioloogilise mitmekesisuse kahjustamise ja muude ökoloogiliste tagajärgede väike oht;

b) 

toimub tootmistingimustes, mis ei suurenda kõnealuse kahjustamise ohtu;

c) 

tegemist on vesiviljelusrajatisega, mis müüb ainult inimtoiduks tarbitavaid tooteid;

d) 

selle tulemusena kujutab liikumine väheolulist probleemi. Ettepanek soovitatakse heaks kiita. Leevendavaid meetmeid ei ole vaja rakendada.

Ettepaneku võib esitatud kujul (leevendavaid meetmeid ei ole vaja rakendada) heaks kiita ainult juhul, kui üldine hinnanguline riskipotentsiaal on madal ja kui üldine kindlus, millega üldist riski hinnatakse, on väga kindel või piisavalt kindel.

Kui esialgse analüüsi tulemusena on üldiseks riskiastmeks saadud kõrge või keskmine, tuleb taotlusesse lisada levikut tõkestavate või leevendavate meetmete rakendamise ettepanekud, mille kohta tuleb teha riskianalüüs, kuni koguriski lõplikuks hinnanguks saadakse madal ning kindlusastmeks väga kindel või piisavalt kindel. Nimetatud lisaetappide kirjeldus koos levikut tõkestavate või leevendavate meetmete üksikasjaliku kirjeldusega on riskianalüüsi lahutamatu osa.

2. OSA

SIHTGRUPPI MITTEKUULUVATE LIIKIDE HINDAMINE

1. etapp

Sihtgruppi mittekuuluvate liikide kohanemise ja väljapoole kavandatavat asustamispiirkonda levimise tõenäosus



Juhtum

Tõenäosus

(S, K, V)

Kindlus

(VK, PK, PE, VE)

Hinnangut toetavad märkused (1)

Sihtgruppi mittekuuluv liik on asustatud veeorganismide asustamise või ümberasustamise tagajärjel

 

 

 

Sihtgruppi mittekuuluv asustatud liik puutub kokku vastuvõtlike elupaikade või peremeesorganismidega

 

 

 

Lõplik hinnang (2)

 

 

 
(1)   

Suuniste saamiseks palutakse hindajal tutvuda Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) tegevusjuhise A ja B lisaga.

(2)   

Tõenäosuse lõplikuks väärtuseks on madalaima riskihinnanguga elemendi väärtus ning kindlusastme lõplikuks väärtuseks on samuti madalaima kindlusastmega elemendi väärtus.

2. etapp

Sihtgruppi mittekuuluvate liikide kohanemise ja levimise tagajärjed



Juhtum

Tõenäosus

(S, K, V)

Kindlus

(VK, PK, PE, VE)

Hinnangut toetavad märkused (1)

Sihtgruppi mittekuuluvad liigid konkureerivad kohaliku populatsiooniga või toituvad sellest, mis põhjustab kohaliku populatsiooni täieliku hävimise

 

 

 

Sihtgruppi mittekuuluvate liikide geneetiline segunemine kohaliku populatsiooniga põhjustab geneetilise mitmekesisuse kadumise

 

 

 

Muud ökoloogilist või patoloogilist laadi soovimatud juhtumid

 

 

 

Mõni ülalnimetatud juhtum jääb püsima isegi pärast sihtgruppi mittekuuluvate liikide eemaldamist

 

 

 

Lõplik hinnang (2)

 

 

 
(1)   

Suuniste saamiseks palutakse hindajal tutvuda Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) tegevusjuhise A ja B lisaga.

(2)   

Tagajärgede lõplikuks hinnanguks on kõrgeima riskihinnanguga elemendi väärtus ning kindlusastme lõplikuks hinnanguks on madalaima kindlusastmega elemendi väärtus.

3. etapp

Sihtgruppi mittekuuluvate liikidega kaasnev riskipotentsiaal

1. ja 2. etapi hinnangute alusel esitatakse üksainus väärtus:



Komponent

Riskipotentsiaal

(S, K, V)

Kindlus

(VK, PK, PE, VE)

Hinnangut toetavad märkused (1)

Kohanemine ja levimine (1. etapp)

 

 

 

Ökoloogilised tagajärjed (2. etapp)

 

 

 

Lõplik hinnang (2)

 

 

 
(1)   

Suuniste saamiseks palutakse hindajal tutvuda Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) tegevusjuhise A ja B lisaga.

(2)   

Riskipotentsiaali lõplikuks väärtuseks on madalaima riskihinnanguga elemendi väärtus ning kindlusastme lõplikuks väärtuseks on samuti madalaima kindlusastmega elemendi väärtus.

Võõrliikidega kaasneva ohu hindamise suhtes kohaldatavaid nõudeid (1. osa) kohaldatakse mutatis mutandis ka sihtgruppi mittekuuluvate liikidega kaasneva ohu hinnangu suhtes (2. osa), sealhulgas levikut tõkestavate ja leevendavate meetmete rakendamise kohustust.

3. OSA

ÜLDINE KESKKONNAOHU HINNANG – KOKKUVÕTTEV ARUANNE

— 
Taotluse eellugu, taust ning põhjendus:
— 
Riskianalüüsi kokkuvõttev teave
— 
Ökoloogilise ja geneetilise riskianalüüsi kokkuvõte
— 
Sihtgruppi mittekuuluvate liikide riskianalüüsi kokkuvõte
— 
Märkused
— 
Leevendavad meetmed
— 
Organismide potentsiaalse koguriski kokkuvõttev aruanne
— 
Nõuanded pädevale asutusele



III LISA

Karantiin

Karantiin on abinõu, mille rakendamisega hoitakse elusloomad või taimed ja kõik nendega kaasnevad organismid ümbritsevast keskkonnast täiesti eraldi, et vältida mõju looduslikele ja tehistingimustes peetavatele liikidele ning hoida ära soovimatuid muutusi looduslikes ökosüsteemides.

Võõrliike või piirkonnast puuduvaid liike tuleb hoida karantiinis nii kaua, et oleks võimalik avastada kõik sihtgruppi mittekuuluvad liigid ja kinnitada haigusetekitajate või haiguste puudumist. Karantiinirajatis tuleb ehitada asukohaliikmesriigi pädeva asutuse nõuete järgi ning nimetatud asutus vastutab ka rajatise tunnustamise eest. Karantiini kestus tuleb märkida loale. Kui rajatis ei asu vastuvõtvas liikmesriigis, lepivad rajatise eest vastutav nõuandekomitee ning vastuvõtva liikmesriigi nõuandekomitee kokku karantiini kestuses.

Ettevõtjad on kohustatud karantiinirajatisi käitama järgmistel tingimustel. Lisaks peavad ettevõtjal olema kvaliteedi tagamise programm ja käitlemisjuhend.

Kavandatud ümberasustamise taotluse puhul tuleb terminid „asustamine” ja „asustatud” asendada terminitega „ümberasustamine” ja „ümberasustatud”.

Heitvee ja jäätmete kõrvaldamine

Rajatise heitvett ja jäätmeid tuleb töödelda nii, et häviksid kõik võimalikud sihtgruppi kuuluvad liigid ja nendega kaasnevad organismid. Et tagada pidev töö ja täielik kaitse, peavad karantiinirajatise heitvee töötlemise süsteemid olema varustatud tõrkekindlate tagavaraseadmetega.

Töödeldud heitvesi ja jäätmed võivad sisaldada aineid, mis on keskkonnale kahjulikud (näiteks mädanemisvastased ained), ning need tuleb kõrvaldada viisil, mis vähendab mõju keskkonnale.

Tuleb ette valmistada heitvee ja tahkete jäätmete töötlemise üksikasjalik kord ning nimetada töötajad, kes vastutavad töötlemise ja ajakava eest. Kõnealust süsteemi tuleb pidevalt jälgida, et tagada selle tulemuslik toimimine ning võimalike rikete varajane avastamine.

Füüsiline eraldamine

Ümberasustatud organismid tuleb hoida teistest organismidest eraldi, et tõkestada nende levikut. See ei hõlma sentinelliliike, mis on spetsiaalselt kõnealuste organismidega kokku pandud, et katsetada asustatud liikide mõju. Tuleb vältida kõnealuste organismide kokkupuutumist lindude, muude loomade, haigusetekitajate ning saasteainetega.

Personal

Juurdepääsuõigus võib olla üksnes väljaõpetatud ja volitatud töötajatel. Jalatsid, käed ja kõik rajatises kasutatud materjalid tuleks enne rajatisest väljumist desinfitseerida (vaata allpool).

Seadmed

Saadetise kättesaamisel tuleb kõikides arenguetappides organisme, paake, vett, mahuteid ning seadmeid, mis on olnud otseses kokkupuutes asustatavate liikidega, kaasa arvatud mootorsõiduk, käidelda nii, et kõnealune liik või sellega kaasnev sihtgruppi mittekuuluv liik ei pääseks rajatisest välja. Kogu veo- ja pakkematerjal tuleb desinfitseerida või põletada, kui põletamine on lubatud.

Suremus ja kõrvaldamine

Tuleb pidada igapäevast suremuse arvestust ning see peab olema pädevale asutusele kontrollimiseks kättesaadav. Kõik surnud isendid tuleb hoida rajatises. Surnud isendeid, kudesid ega karpe ei ole lubatud kõrvaldada ilma tunnustatud töötlusviisi kasutamata, millega tagatakse täielik desinfitseeritus. On lubatud kasutada kuumtöötlemist, nagu näiteks autoklaavimist või keemilist steriliseerimist.

Surmajuhtumitest tuleb teavitada pädevat asutust ning liikmesriigid peavad surmajuhtumite põhjuseid õigel ajal uurima. Surnud isendite ladustamine, transport ja kõrvaldamine peab toimuma vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 1774/2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad ( 6 ).

Vaatlus ja katsetamine

Sihtgruppi mittekuuluvate liikide esinemist tuleb korrapäraselt kontrollida. Kui mõnes organismis avastatakse asjaomane liik või seni avastamata haigus või parasiit, tuleb rakendada vajalikke meetmeid, et olukord kontrolli alla saada. Need meetmed võivad hõlmata kõnealuste organismide hävitamist ja rajatise desinfitseerimist.

Kestus

Karantiini kestus sõltub organismist, asjaomaste sihtgruppi mittekuuluvate liikide hooajalisest käitumisest ning pidamistingimustest.

Arvestuse pidamine

Karantiinirajatised on kohustatud pidama täpset arvestust järgmiste andmete kohta:

— 
töötajate sisenemis- ja väljumisajad;
— 
surmajuhtude arv ning ladustamise ja kõrvaldamise meetodid;
— 
sissetuleva vee ja heitvee töötlemine;
— 
ekspertidele esitatud proovid, mille abil kontrollitakse sihtgruppi mittekuuluvate liikide esinemist;
— 
kõik karantiinis hoidmist mõjutavad ebatavalised tingimused (elektrikatkestused, ehitusvead, halvad ilmastikuolud jne).

Desinfektsioon

Desinfektsioon hõlmab piisava kontsentratsiooniga desinfitseerimisvahendi kasutamist piisava aja jooksul, et hävitada kahjulikud organismid. Karantiinirajatise desinfitseerimise puhul kasutatavad desinfitseerimisvahendid ja nende kontsentratsioon peavad olema piisavad mere- ja magevee täielikuks desinfitseerimiseks. Sarnaseid kontsentratsioone tuleb kasutada rajatise korraliseks desinfitseerimiseks. Kõik desinfitseerimisvahendid on soovitatav enne ümbritsevasse keskkonda laskmist neutraliseerida ning merevett kasutatavates rajatistes tuleb tegelda keemilise desinfitseerimise käigus tekkivate jääkoksüdantide probleemiga. Eriolukorra puhul, nagu näiteks asustatud parasiidi või haigusetekitaja leidmisel, peab rajatises olema piisav kogus desinfitseerimisvahendit kogu rajatise desinfitseerimiseks.

▼M1



IV LISA

Artikli 2 lõikes 5 ette nähtud loetelu ( 7 )

A OSA –   üldine

Acipenser baeri, ( 8 ) siberi tuur
►M3  Acipenser gueldenstaedtii  ◄ , (8)  vene tuur
A. nudiventris, (8)  šipp
A. ruthenus, (8)  sterlet
A. stellatus, (8)  sevrjuuga
A. sturio, (8)  atlandi tuur
►M3  Hypophthalmichthys nobilis  ◄ , jämepea
Carassius auratus, kuldkala
Clarias gariepinus, aafrika angersäga
Coregonus peled, peled
Crassostrea gigas, suur hiidauster
Ctenopharyngodon idella, valgeamuur
Cyprinus carpio, harilik karpkala
Huso huso, (8)  beluuga tuur
Hypophthalmichthys molitrix, pakslaup
Ictalurus punctatus, merihunt
Micropterus salmoides, suursuu-forellahven
Oncorhynchus mykiss, vikerforell

▼M3

Pagrus major, suur pagrus

▼M1

Ruditapes philippinarum, jaapani või filipiini veenuskarplane
Salvelinus alpinus, arktika paalia
Salvelinus fontinalis, ameerika paalia
Salvelinus namaycush, järvepaalia
Sander lucioperca, koha
Silurus glanis, harilik säga

B OSA –   Prantsuse ülemeredepartemangudes:

Macrobrachium rosenbergii, rosenbergi garneel
Oreochromis mossambicus, mosambiigi tilaapia
O. niloticus, niiluse tilaapia
Sciaenops ocellatus, punatrumm-kala (kotkaskalalane)


( 1 ) ELT L 271, 30.9.2006, lk 71.

( 2 ) ELT L 156, 14.6.2008, lk 6.

( 3 ) ELT L 223, 15.8.2006, lk 1.

( 4 ) EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1.

( 5 ) ELT L 41, 14.2.2003, lk 26.

( 6 ) EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2007/2006 (ELT L 379, 28.12.2006, lk 98).

( 7 )  ►M3  Käesolevasse lisasse kantud liikide hübriide ei tuleks käsitada käesoleva loetelu osana. ◄

( 8 ) Tuuraliste hübriidid.

Top