a) loomsete kõrvalsaaduste kogumiseks, transpordiks, ladustamiseks, käitlemiseks, töötlemiseks ja kasutamiseks või kõrvaldamiseks, et välistada kõnealustest toodetest tekkivat ohtu loomade või inimeste tervisele;

b) loomsete kõrvalsaaduste ning nendest saadud, VII ja VIII lisas osutatud toodete turustamiseks ning teatavateks määratletud ekspordi ja transiidi erijuhtudeks.

a) töötlemata lemmikloomatoit, mis on pärit jaemüügikauplustest või müügipunktidest, kui lõikamine ja ladustamine sooritatakse üksnes tarbijale kohapeal müümise jaoks;

b) joogipiim või ternespiim, mis on kõrvaldatud või kasutatud päritolupõllumajandusettevõttes;

c) selliste metsloomade terved kehad või nende osad, kelle puhul on välistatud kahtlus inimestele kanduvatesse haigustesse nakatumises, välja arvatud kaubanduslikel eesmärkidel lossitud kala ja jahitrofeede valmistamiseks kasutatud metsloomade terved kehad või nende osad;

d) töötlemata lemmikloomatoit kohapeal kasutamiseks, mis kooskõlas siseriiklike õigusaktidega on saadud üksnes põllumajandusettevõtja ja tema perekonna poolt toiduks kasutatavatelt, päritolupõllumajandusettevõttes tapetud loomadelt;

e) toidujäätmed, kui need ei ole:

f) tõuaretuseks ettenähtud munarakud, embrüod ja sperma; ning

g) transiitveod meritsi või õhuteed pidi.

a) järgmiste loomade kõik kehaosad, sh toornahad:

c) tooted, mis on saadud loomadelt, kellele on antud direktiivi 96/22/EÜ alusel keelatud aineid, ning loomse päritoluga saadused, mis sisaldavad keskkonna saasteainete ja muude nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiivi 96/23/EÜ (millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes saadustes ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ) ( 19 ) I lisa B rühma 3. jaotises loetletud ainete jääke, kui selliste jääkide sisaldus ületab ühenduse õigusaktidega või, nende puudumisel, siseriiklike õigusaktidega sätestatud lubatud taseme;

d) igasugune loomne materjal, mis on kogutud heitvee töötlemisel, mis on pärit 1. kategooria töötlemisettevõtetest ja muudest rajatistest, milles hävitatakse määratletud riskiteguriga materjali, sh võrepraht, liivapüünisesete, rasva ja õli segu, setted ning nende ettevõtete torustikust eemaldatud materjal, välja arvatud juhul, kui kõnealune materjal ei sisalda määratletud riskiteguriga materjale või nende osi;

e) rahvusvahelistel liinidel sõitvatest transpordivahenditest pärit toidujäätmed; ning

f) 1. kategooria materjali segu 2. ja/või 3. kategooria materjali või nende mõlemaga, sealhulgas igasugune materjal, mis on ette nähtud töötlemiseks 1. kategooria töötlemisettevõttes.

a) hävitatakse kohe jäätmetena, põletades need vastavalt artiklile 12 heakskiidetud põletusrajatises;

b) töödeldakse vastavalt artiklile 13 heakskiidetud töötlemisettevõttes, kasutades mõnd töötlemisviisidest 1–5, või pädeva asutuse nõudel töötlemisviisi 1, millisel juhul tekkinud materjal püsimärgistatakse (kui see on tehniliselt võimalik, siis lõhnamärgistusega vastavalt VI lisa I peatükile) ning hävitatakse lõpuks jäätmetena, põletades või koospõletades need vastavalt artiklile 12 heakskiidetud põletus- või koospõletusrajatises;

c) välja arvatud lõike 1 lõigu a punktides i ja ii osutatud materjal, töödeldakse vastavalt artiklile 13 heakskiidetud töötlemisettevõttes, kasutades töötlemisviisi 1, millisel juhul tekkinud materjal püsimärgistatakse (kui see on tehniliselt võimalik, siis lõhnamärgistusega vastavalt VI lisa I peatükile) ning hävitatakse lõpuks jäätmetena, ladestades need heakskiidetud jäätmeladestuskohtadesse vastavalt nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivile 1999/31/EÜ jäätmeladestuskohtade kohta; ( 20 )

d) lõike 1 punktis e osutatud toidujäätmed hävitatakse jäätmetena, ladustades need vastavalt direktiivile 1999/31/EÜ heakskiidetud jäätmeladestuskohtadesse; või

e) teaduse arengut silmas pidades hävitatakse pärast konsulteerimist vastava teaduskomiteega muude vahenditega, mille on heaks kiitnud komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Need vahendid võivad käesoleva lõike punktides a–d osutatud vahendeid täiendada või asendada.

a) sõnnik ja seedetrakti sisu;

b) igasugune loomne materjal, mis on kogutud heitvee töötlemisel, mis on pärit artikli 4 lõike 1 punktiga d hõlmatud tapamajadest või 2. kategooria töötlemisettevõtetest, sh võrepraht, liivapüünisesete, rasva ja õli segu, setted ning nende ettevõtete torustikust eemaldatud materjal;

c) loomse päritoluga saadused, mis sisaldavad direktiivi 96/23/EÜ I lisa B rühma 1. ja 2. jaotises loetletud veterinaarravimite ja saasteainete jääke, kui selliste jääkide sisaldus ületab ühenduse õigusaktidega sätestatud lubatud taseme;

d) loomse päritoluga saadused (välja arvatud 1. kategooria materjal), mis on imporditud kolmandatest riikidest, kuid mille puhul ühenduse õigusaktidega ettenähtud kontrolli käigus leiti, et need ei vasta ühendusse importimise veterinaarnõuetele, välja arvatud juhul, kui need saadeti tagasi või kui nende import on lubatud ühenduse sätetes kehtestatud piirangutega;

e) loomad ja loomade osad, välja arvatud artiklis 4 osutatud, kes on surnud teisiti kui inimtoiduks tapetuna, sealhulgas loomad, kes on tapetud mõne episootilise haiguse likvideerimiseks;

f) 2. ja 3. kategooria materjali segud, sealhulgas igasugune materjal, mis on ette nähtud töötlemiseks 2. kategooria töötlemisettevõttes; ning

g) muud loomsed kõrvalsaadused kui 1. või 3. kategooria materjal.

a) hävitatakse kohe jäätmetena, põletades need vastavalt artiklile 12 heakskiidetud põletusrajatises;

b) töödeldakse vastavalt artiklile 13 heakskiidetud töötlemisettevõttes, kasutades mõnd töötlusviisidest 1–5, või pädeva asutuse nõudel töötlemisviisi 1, millisel juhul tekkinud materjal püsimärgistatakse (kui see on tehniliselt võimalik, siis lõhnamärgistusega vastavalt VI lisa I peatükile) ja:

c) töödeldakse vastavalt artiklile 13 heakskiidetud töötlemisettevõttes, kasutades töötlemisviisi 1, millisel juhul tekkinud materjal püsimärgistatakse (kui see on tehniliselt võimalik, siis lõhnamärgistusega vastavalt VI lisa I peatükile) ja:

▼M15

▼B

d) kaladest saadud materjal sileeritakse või komposteeritakse vastavalt komisjoni vastu võetud eeskirjadele; kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele;

e) sõnnikut, seedetraktist eraldatud seedetrakti sisu, piima ja ternespiima, kui pädev asutus ei leia, et nendega kaasneb mõne tõsise edasikanduva haiguse levikuoht:

▼M15

▼B

f) inimestele või loomadele nakkavate haiguste nakkuskahtluseta metsloomade terveid kehasid või nende osi kasutatakse jahitrofeede valmistamiseks vastavalt artiklile 18 selleks otstarbeks heakskiidetud tehnilistes ettevõtetes; või

g) hävitatakse muude vahenditega või kasutatakse muul viisil pärast konsulteerimist asjakohase teaduskomiteega vastavalt komisjoni sätestatud eeskirjadele; kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Kõnealused vahendid võivad täiendada või asendada käesoleva lõike punktides a kuni f sätestatud vahendeid.

a) tapetud loomade osad, mis vastavalt ühenduse õigusaktidele on inimtoiduks kõlblikud, kuid ei ole kaubanduslikel põhjustel inimtoiduks ette nähtud;

b) tapetud loomade osad, mis on inimtoiduks kõlbmatuna tagasi lükatud, kuid millel pole inimestele või loomadele nakkavate haiguste tunnuseid ja mis on saadud vastavalt ühenduse õigusaktidele inimtoiduks kõlblikest rümpadest;

c) toornahad, kabjad ja sarved, seaharjased ning suled, mis on pärit tapamajas tapetud loomadelt, kes on läbinud tapaeelse kontrolli ja kelle puhul on selle tulemusel leitud, et nad vastavad ühenduse õigusaktide kohaselt inimtoiduks tapmise tingimustele;

d) veri, mis on saadud muudelt tapamajas tapetud loomadelt kui mäletsejalistelt, kes on läbinud tapaeelse kontrolli ja kelle puhul on selle tulemusel leitud, et nad vastavad ühenduse õigusaktide kohaselt inimtoiduks tapmiseks;

e) loomsed kõrvalsaadused, mis on saadud inimtoiduks ettenähtud toodete tootmisel, sealhulgas kondid ja kõrned;

f) endine loomne toit või endine toit, mis sisaldab loomse päritoluga tooteid (v.a toidujäätmed), mis ei ole kaubanduslikel põhjustel, tootmisprobleemide, pakendi defektide või muude defektide tõttu enam inimtoiduks ette nähtud ning mis ei kujuta ohtu inimestele või loomadele;

g) selliste loomade toorpiim, kes ei ilmuta mingeid selle toote kaudu inimestele või loomadele nakkavate haiguste kliinilisi tunnuseid;

h) kalajahu valmistamise eesmärgil avamerelt püütud kala või muud mereloomad, v.a mereimetajad;

i) kala värsked kõrvalsaadused, mis on saadud ettevõtetest, kus valmistatakse inimtoiduks ettenähtud kalatooteid;

j) karploomade karbid, haudejaamade kõrvalsaadused ja koorepragudega munade kõrvalsaadused, mis on pärit loomadelt, kes ei ilmuta mingeid selle toote kaudu inimestele või loomadele nakkavate haiguste kliinilisi tunnuseid;

k) veri, toornahad, kabjad, suled, vill, sarved, karvad ja karusnahk, mis on pärit loomadelt, kes ei ilmuta mingeid selle toote kaudu inimestele või loomadele nakkavate haiguste kliinilisi tunnuseid; ning

l) muud kui artikli 4 lõike 1 punktis e osutatud toidujäätmed.

a) hävitatakse kohe jäätmetena, põletades need vastavalt artiklile 12 heakskiidetud põletusrajatises;

b) töödeldakse vastavalt artiklile 13 heakskiidetud töötlemisettevõttes, kasutades mõnd töötlemisviisidest 1–5, millisel juhul tekkinud materjal püsimärgistatakse (kui see on tehniliselt võimalik, siis lõhnamärgistusega vastavalt VI lisa I peatükile) ning hävitatakse lõpuks jäätmetena, kas põletades või koospõletades need vastavalt artiklile 12 heakskiidetud põletus- või koospõletusrajatises või ladustades vastavalt direktiivile 1999/31/EÜ heakskiidetud jäätmeladustuspaika;

c) töödeldakse vastavalt artiklile 17 heakskiidetud töötlemisettevõttes;

d) töödeldakse vastavalt artiklile 18 heakskiidetud tehnilises ettevõttes;

e) kasutatakse toormaterjalina vastavalt artiklile 18 heakskiidetud lemmikloomatoitu tootvas ettevõttes;

f) kasutatakse vastavalt artiklile 15 heakskiidetud biogaasi või komposteerimisettevõttes;

g) lõike 1 punktis l osutatud toidujäätmed kasutatakse biogaasi ettevõttes või komposteeritakse vastavalt komisjoni sätestatud eeskirjadele või, kuni kõnealuste eeskirjade vastuvõtmiseni, vastavalt siseriiklikele õigusaktidele. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele;

h) kaladest saadud materjal sileeritakse või komposteeritakse vastavalt komisjoni vastu võetud eeskirjadele. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele, või

i) hävitatakse muude vahenditega või kasutatakse muul viisil pärast konsulteerimist asjakohase teaduskomiteega vastavalt komisjoni sätestatud eeskirjadele; kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Kõnealused vahendid võivad täiendada või asendada käesoleva lõike punktides a kuni h sätestatud vahendeid.

a) neil on kaasas äridokument või, kui käesoleva määrusega nii nõutakse, terviseohutuse sertifikaat;

b) need veetakse otse sihtettevõttesse, mis peab olema heaks kiidetud vastavalt käesolevale määrusele.

a) vastama III lisa I peatükis esitatud nõuetele;

b) käitlema ja ladustama 1. või 2. kategooria materjali vastavalt III lisa II peatüki B osale;

c) tegema artiklis 25 sätestatud ettevõtte enesekontrolle; ning

d) olema kontrollitud vastavalt artiklile 26 pädevate ametiasutuste poolt.

a) vastama III lisa I peatükis esitatud nõuetele;

b) käitlema ja ladustama 3. kategooria materjali vastavalt III lisa II peatüki A osale;

c) tegema artiklis 25 sätestatud ettevõtte enesekontrolle; ning

d) olema kontrollitud pädevate ametiasutuste poolt vastavalt artiklile 26.

a) vastama III lisa III peatükis esitatud nõuetele; ning

b) olema kontrollitud pädevate ametiasutuste poolt vastavalt artiklile 26.

a) IV lisa I peatükis sätestatud üldtingimused;

b) IV lisa II peatükis sätestatud tegutsemistingimused;

c) IV lisa III peatükis sätestatud nõuded heitvee väljutamise kohta;

d) IV lisa IV peatükis sätestatud nõuded jääkide kohta;

e) IV lisa V peatükis sätestatud temperatuuri mõõtmise nõuded; ning

f) IV lisa VI peatükis sätestatud tingimused ebaharilike käitamistingimuste kohta.

a) olema kasutuses ainult surnud lemmikloomade ja nende artikli 4 lõike 1 punktis b, artikli 5 lõikes 1 ja artikli 6 lõikes 1 osutatud loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamiseks, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 2000/76/EÜ;

b) kui see asub põllumajandusettevõttes, siis olema kasutuses üksnes selle konkreetse põllumajandusettevõtte materjali kõrvaldamiseks;

c) vastama IV lisa I peatükis sätestatud üldtingimustele;

d) vastama IV lisa II peatükis sätestatud kohaldatavatele tegutsemistingimustele;

e) vastama IV lisa IV peatükis sätestatud nõuetele jääkide kohta;

f) vastama IV lisa V peatükis sätestatud kohaldatavatele temperatuuri mõõtmise nõuetele;

g) vastama IV lisa VI peatükis sätestatud ebaharilikele tegutsemistingimustele; ning

h) vastama IV lisa VII peatükis sätestatud tingimustele juhul, kui neid kasutatakse artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamiseks.

a) vastama V lisa I peatükis esitatud nõuetele;

b) käitlema, töötlema ja ladustama 1. või 2. kategooria materjali vastavalt V lisa II peatükile ja VI lisa I peatükile;

c) olema pädeva asutuse poolt kinnitatud vastavalt V lisa V peatükile;

c) tegema artiklis 25 sätestatud ettevõtte enesekontrolle;

e) alluma pädevate ametiasutuste läbiviidavale kontrollile vastavalt artiklile 26; ning

f) tagama, et pärast ümbertöötlemist vastavad saadused VI lisa I peatüki nõuetele.

a) töötlema 2. kategooria materjalist saadud sulatatud rasvu vastavalt VI lisa III peatükis sätestatud standarditele;

b) sisse seadma ja rakendama seire- ja kontrollimeetodeid kriitilistes kontrollipunktides kasutatava protsessi alusel;

c) pidama punkti b kohaselt saadud teabe kohta registrit pädevale asutusele esitamiseks; ning

d) olema vastavalt artiklile 26 kontrollitud pädevate ametiasutuste poolt.

a) vastama IV lisa II peatüki A osas esitatud nõuetele;

b) käitlema ja töötlema loomseid kõrvalsaadusi vastavalt VI lisa II peatüki B ja C osale;

c) olema vastavalt artiklile 26 kontrollitud pädevate ametiasutuste poolt;

d) sisse seadma ja rakendama seire- ja kontrollimeetodeid kriitilistes kontrollipunktides; ning

e) tagama, et lagundumissaadused ja kompost vastavad VI lisa II peatüki D osas sätestatud mikrobioloogilistele standarditele.

a) on pärit põllumajandusettevõttest, piirkonnast või piirkonna osast, või akvakultuuritoodete puhul on pärit ettevõttest, piirkonnast või piirkonna osast, mille suhtes ei ole kohaldatud asjaomaste loomade ja toodete suhtes kohaldatavaid loomatervishoiuga seotud piiranguid, eelkõige piiranguid, mis on kehtestatud ühenduse õigusaktidega haiguste tõrjemeetmetena või seoses mõne tõsise edasikanduva haigusega, mis on loetletud nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiivis 92/119/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse üldised meetmed teatavate loomahaiguste tõrjeks ja erimeetmed seoses sigade vesikulaarhaigusega; ( 22 )

b) ei ole tapetud põllumajandusettevõttes, kus tapmise ajal oli loomi, kes olid nakatunud või kelle puhul kahtlustati nakatumist mõnda punktis a osutatud eeskirjadega hõlmatud haigusesse.

a) on saadud, käideldud, transporditud ja ladustatud eraldi või erineval ajal toodetest, mis vastavad kõikidele loomatervishoiu nõuetele;

b) on läbinud asjaomase loomatervishoiu probleemi kõrvaldamiseks piisava töötluse vastavalt käesolevale määrusele selleks otstarbeks selle liikmesriigi poolt heakskiidetud ettevõttes, kus loomatervishoiu probleem ilmnes;

c) on nõuetekohaselt identifitseeritud;

d) vastavad VII ja VIII lisas sätestatud nõuetele või komisjoni kehtestatud üksikasjalistele eeskirjadele. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 33 lõikes 4 osutatud kiirmenetlust.

a) vastama V lisa I peatükis ja VII lisa I peatükis esitatud nõuetele;

b) käitlema, töötlema ja ladustama üksnes 3. kategooria materjali vastavalt V lisa II peatükile ja VII lisale;

c) olema pädeva asutuse poolt kinnitatud vastavalt V lisa V peatükile;

d) tegema artiklis 25 sätestatud ettevõtte enesekontrolle;

e) alluma pädevate ametiasutuste läbiviidavale kontrollile vastavalt artiklile 26; ning

f) tagama, et pärast töötlemist vastavad saadused VII lisa I peatüki nõuetele.

a) ettevõttes toodetavate toodete kohta VIII lisas sätestatud erinõuetest lähtudes kohustuma:

b) olema kontrollitud vastavalt artiklile 26 pädevate ametiasutuste poolt.

a) on valmistatud 3. kategooria töötlemisettevõtetes, mis on heaks kiidetud ja mille suhtes kohaldatakse järelevalvet vastavalt artiklile 17;

b) on valmistatud eranditult 3. kategooria materjalist, nagu on määratletud VII lisas;

c) on käideldud, töödeldud, ladustatud ja transporditud vastavalt VII lisale ning viisil, mis tagab vastavuse artiklile 22; ning

d) vastavad VII lisas sätestatud erinõuetele.

a) vastavad kas:

b) on pärit vastavalt artiklile 18 heakskiidetud ja kontrollitud ettevõtetest või, VIII lisas osutatud loomsete kõrvalsaaduste puhul, teistest ühenduse veterinaaria-alaste õigusaktide kohaselt heakskiidetud ettevõtetest.

a) on valmistatud vastavalt artiklile 14 heakskiidetud 2. kategooria õlikeemiaettevõttes sulatatud rasvast, mis on saadud 2. kategooria materjali töötlemisel vastavalt artiklile 13 heakskiidetud 2. kategooria töötlemisettevõttes, kasutades mõnd töötlemisviisidest 1–5;

b) on käsitletud, töödeldud, ladustatud ja transporditud vastavalt VI lisale; ning

c) vastavad kõigile VIII lisas sätestatud erinõuetele.

a) loomaliikide toitmine töödeldud loomse valguga, mis on saadud sama liigi loomade kehadest või kehaosadest;

b) muude põllumajandusloomade kui karusloomade toitmine toidujäätmetega või söödatoorainega, mis sisaldab toidujäätmeid või on saadud toidujäätmetest; ning

c) orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete (v.a sõnnik) kasutamine karjamaal.

a) kasutada loomseid kõrvalsaadusi diagnostika, haridustegevuse ja teadusuuringute eesmärgil; ning

b) kasutada loomseid kõrvalsaadusi taksidermilisel eesmärgil vastavalt artiklile 18 selleks otstarbeks heakskiidetud tehnilistes ettevõtetes.

a) Liikmesriigid võivad lubada ka lõigus b määratletud loomsete kõrvalsaaduste kasutamist lõigus c määratletud loomade toitmiseks pädevate asutuste järelevalve all ja vastavalt IX lisas sätestatud eeskirjadele.

b) Punktis a osutatud loomsed kõrvalsaadused on:

c) Punktis a osutatud loomad on:

d) Lisaks võivad liikmesriigid pärast konsulteerimist Euroopa Toiduohutusametiga lubada pädevate asutuste järelevalve all kasutada artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktis ii osutatud 1. kategooria materjali ohustatud või kaitse all olevate raipetoiduliste lindude toitmiseks vastavalt komisjoni kehtestatud eeskirjadele. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

a) lõikes 2 osutatud erandite kasutamisest; ning

b) kehtestatud kontrollikorrast, et tagada asjaomaste loomsete kõrvalsaaduste kasutamine üksnes lubatud eesmärkidel.

a) surnud lemmikloomad tuleb kohe jäätmetena kõrvaldada, mattes need kohapeal;

b) järgmised kõrvalistest piirkondadest pärit loomsed kõrvalsaadused võib jäätmetena kõrvaldada, põletades või mattes need kohapeal:

c) loomsed kõrvalsaadused võib jäätmetena kõrvaldada, põletades või mattes need kohapeal rahvusvahelise episootiaameti A nimekirjas nimetatud haiguse puhangu korral, kui pädev asutus keeldub neid transportimast lähimasse põletusrajatisse või töötlemisettevõttesse haiguse levimise ohu pärast või sellepärast, et laiaulatuslik episootilise haiguse puhang põhjustab kõnealuste töötlemisettevõtete võimsuste ületamise.

a) lõike 1 punktis b sätestatud võimaluste kasutamisest 1. ja 2. kategooria materjali osas; ning

b) piirkonnad, mille nad liigitavad kõrvalisteks piirkondadeks lõike 1 lõigu b kohaldamisel ning sellise liigitamise põhjused.

a) tagamaks, et loomsete kõrvalsaaduste põletamine või matmine ei ohusta loomade või inimeste tervist; ning

b) välistamaks loomsete kõrvalsaaduste mahapanekut, vettejuhtimist või kontrollimatut kõrvaldamist.

a) määravad nad kindlaks ja kontrollivad kriitilisi kontrollipunkte ettevõttes;

b) seavad nad sisse ja rakendavad seire- ja kontrollimeetodeid sellistes kriitilistes kontrollipunktides;

c) võtavad nad töötlemisettevõtetes tüüpilisi proove vastavuskontrollideks:

d) protokollivad nad punktides b ja c osutatud kontrollide ja testide tulemused ning säilitavad neid vähemalt kahe aasta jooksul esitamiseks pädevatele asutustele;

e) kehtestavad nad süsteemi, mis tagab võimaluse jälgida iga lähetatud partiid.

a) teatama pädevale asutusele viivitamata kõik üksikasjad proovi laadi ja partii kohta, millest proov on võetud;

b) tegema kindlaks nõuete täitmata jätmise põhjused;

c) töötama ümber või kõrvaldama saastunud partii pädeva asutuse järelevalve all;

d) tagama, et saastumiskahtlusega või saastunud materjali ei viidaks ettevõttest välja enne ümbertöötamist pädeva asutuse järelevalve all ning enne sellest ametlikult uute proovide võtmist, et tagada vastavus käesolevas määruses sätestatud standarditega, välja arvatud juhul, kui selline materjal ei ole määratud kõrvaldamiseks;

e) suurendama proovivõtmiste ja toodangu kontrollimise sagedust;

f) uurima toodetud loomsete kõrvalsaaduste proovidega seotud andmeid; ning

g) viima ettevõttes läbi asjakohased saaste likvideerimise ja puhastamise toimingud.

a) kolmanda riigi õigusakte;

b) pädeva asutuse ja selle inspekteerimistalituste töökorraldust kolmandas riigis, nende talituste võimkonda, nende suhtes kohaldatavat järelevalvet ning nende volitusi tõhusaks järelevalveks õigusaktide kohaldamise üle;

c) ühendusse importimiseks ettenähtud loomse päritoluga toodete tootmise, valmistamise, käitlemise, ladustamise ja lähetamise suhtes kohaldatavaid tegelikke tervishoiunõudeid;

d) kinnitusi, mille kolmas riik saab anda asjakohastele tervishoiunõuetele vastavuse kohta;

e) kolmandast riigist pärit toote turustamise kogemust ja läbiviidud impordikontrollide tulemusi;

f) kõigi ühenduse kontrollide tulemusi kolmandas riigis;

g) kolmanda riigi eluskarja, muude koduloomade ja ulukite tervislikku seisundit, võttes eriti arvesse eksootilisi loomahaigusi ja riigi üldise tervisliku seisundi kõiki aspekte, mis võiksid ohustada inimeste ja loomade tervist ühenduses;

h) korrapärasust ja kiirust, millega kolmas riik esitab teavet nakkuslike loomahaiguste esinemise kohta tema territooriumil, eriti rahvusvahelise episootiaameti nimekirjades A ja B nimetatud haiguste kohta või akvakultuuriloomade puhul rahvusvahelise episootiaameti akvakultuuri loomatervishoiu eeskirjas nimetatud teatamiskohustuslike taudide kohta;

i) kolmandas riigis kehtivaid määrusi nakkuslike loomahaiguste vältimise ja tõrje kohta ning nende rakendamist, sealhulgas teistest riikidest importimise eeskirju.

a) komisjon teatab liikmesriikidele asjaomase kolmanda riigi poolt ettevõtete loetelusse kavandatavatest muudatustest viie tööpäeva jooksul pärast muudatusettepanekute saamist;

b) liikmesriikidel on pärast punktis a osutatud ettevõtete loetelu muudatusettepanekute kättesaamist aega seitse tööpäeva, et saata komisjonile kirjalikud märkused;

c) kui vähemalt üks liikmesriik teeb kirjalikke märkusi, teatab komisjon sellest liikmesriikidele viie tööpäeva jooksul ning lisab vastava punkti toiduahela ja loomatervishoiu komitee järgmise istungi päevakorda otsuse tegemiseks artikli 33 lõikes 2 osutatud korras;

d) kui komisjon ei saa punktis b osutatud tähtaja jooksul liikmesriikidelt märkusi, loevad liikmesriigid muudatusettepanekud vastuvõetuks. Komisjon teavitab viie tööpäeva jooksul liikmesriike ning viis tööpäeva pärast kõnealuse teabe kättesaamist liikmesriikide poolt on lubatud nendest ettevõtetest importi alustada.

a) tootega kaasas oleva terviseohutuse sertifikaadi laadi ja sisu;

b) tervishoiualaseid erinõudeid, mida kohaldatakse importimisel ühendusse ja/või transiidil läbi ühenduse; ning

c) vajadusel loetelude koostamise korda ning nende piirkondade või ettevõtete loetelude muutmise korda, millest impordi- ja transiiditoimingud on lubatud.

a) koostada kolmandate riikide või nende osade loetelu ning määrata kindlaks impordi ja/või transiidi tingimused;

b) veenduda vastavuses:

1.  mesinduse kõrvaltooted – muuks kui inimtoiduks ettenähtud mesi, mesilasvaha, mesilaspiim, taruvaik või õietolm;

2.  partii – toodanguühik, mis on ühesuguseid tootmisparameetreid kasutades toodetud samas ettevõttes (või mitu sellist ühikut, kui need on koos ladustatud) ja mida saab tagasitootmiseks ja ümbertöötlemiseks või kõrvaldamiseks identifitseerida, kui analüüsid näitavad, et see on vajalik;

3.  biogaasi ettevõte – ettevõte, milles toimub loomse päritoluga toodete bioloogiline lagunemine biogaasi tootmiseks ja kogumiseks anaeroobsetes tingimustes;

4.  veretooted – verest või verefraktsioonidest saadud tooted, v.a verejahu; need sisaldavad kuivatatud/külmutatud/vedelas olekus vereplasmat, kuivatatud verd, kuivatatud/külmutatud/vedelas olekus punaliblesid või nende fraktsioone ja segusid;

5.  veri – värske täisveri;

6.  verejahu – verest või verefraktsioonidest kuumtöötlusega vastavalt VII lisa II peatükile saadud tooted, mis on ette nähtud loomatoiduks või orgaaniliseks väetiseks;

7.  lemmikloomatoidu konservid – kuumtöödeldud lemmikloomatoit, mis on pakendatud hermeetiliselt suletud taarasse;

8.  1. või 2. kategooria vaheettevõte – ettevõte, milles käideldakse ja/või ajutiselt ladustatakse 1. või 2. kategooria materjali eesmärgiga see hiljem transportida lõppsihtkohta ja milles võivad toimuda teatavad esialgsed toimingud, nagu näiteks nahkade nülgimine ja tapajärgsete uuringute läbiviimine;

9.  1. kategooria töötlemisettevõte – ettevõte, milles töödeldakse 1. kategooria materjali enne selle lõplikku kõrvaldamist;

10.  2. kategooria õlikeemiaettevõte – ettevõte, mis töötleb 2. kategooria materjalist saadud sulatatud rasvu vastavalt VI lisa III peatükis sätestatud tingimustele;

11.  2. kategooria töötlemisettevõte – ettevõte, milles töödeldakse 2. kategooria materjali enne selle lõpphoiustamist, edasist töötlemist või kasutamist;

12.  3. kategooria vaheettevõte – ettevõte, milles töötlemata 3. kategooria materjali sorteeritakse ja/või tükeldatakse ja/või jahutatakse ja/või sügavkülmutatakse plokkidena ja/või ladustatakse ajutiselt eesmärgiga transportida see hiljem lõppsihtkohta;

13.  3. kategooria õlikeemiaettevõte – ettevõte, mis töötleb 3. kategooria materjalist saadud sulatatud rasvu;

14.  3. kategooria töötlemisettevõte – ettevõte, milles 3. kategooria materjali töödeldakse töödeldud loomseks valguks ja teisteks töödeldud toodeteks, mida saab kasutada söödatoorainena;

15.  toidujäätmed – igasugused toidujäätmed, sealhulgas kasutatud toiduõli, mis on pärit restoranidest, toitlustusettevõtetest ja köökidest, sealhulgas ühisköögid ja kodumajapidamiste köögid;

16.  koospõletusrajatis – jäätmehoidla direktiivi 2000/76/EÜ artikli 3 lõikes 5 määratletud tähenduses;

17.  koospõletamine – loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kõrvaldamine koospõletusrajatises;

18.  kogumiskeskused – tööruumid, milles kogutakse ja töödeldakse teatavaid loomseid kõrvalsaadusi, mis on ette nähtud artikli 23 lõike 2 punktis c määratletud loomade toitmiseks;

19.  komposteerimisettevõte – ettevõte, milles toimub loomse päritoluga toodete bioloogiline lagunemine aeroobsetes tingimustes;

20.  lagundumissaadused – loomsete kõrvalsaaduste muundumise tulemusena biogaasi ettevõttes tekkinud jäägid;

21.  seedetrakti sisu – imetajate ja silerinnaliste lindude seedetrakti sisaldus, seedetraktist eraldatud või eraldamata;

22.  koerte närimiskondid – lemmikloomadele närimiseks ettenähtud parkimata tooted, mis on valmistatud kabiloomade toornahast või muust loomsest materjalist;

23.  söödatooraine – loomse päritoluga söödatooraine direktiivis 96/25/EÜ ( 23 ) määratletud tähenduses, sealhulgas töödeldud loomne valk, veretooted, sulatatud rasvad, kalaõli, rasva derivaadid, želatiin ja hüdrolüüsitud valgud, dikaltsiumfosfaat, piim, piimapõhised tooted ja ternespiim;

24.  kalajahu – töödeldud loomne valk, mis on saadud mereloomadest, v.a mereimetajatest;

25.  karusloomad – loomad, keda peetakse või kasvatatakse karusnaha tootmiseks ning keda ei kasutata inimtoiduks;

26.  želatiin – naturaalne lahustuv valk, želeeriv või mitte, mis on saadud loomade (sealhulgas kalade ja kodulindude) kontidest, toornahkadest, soontest ja kõõlustest toodetud kollageeni osalisel hüdrolüüsil;

27.  kõrned – valku sisaldavad rasvasulatusjäägid pärast rasva ja vee osalist eemaldamist;

28.  hermeetiliselt suletud taara – taara, mille eesmärk on tagada kaitse mikroorganismide ligipääsemise eest;

29.  toornahad – nahk koos nahaaluste kudedega;

30.  suure võimsusega põletusrajatis – muu põletusrajatis kui väikese võimsusega põletusrajatis;

31.  hüdrolüüsitud valgud – loomsete kõrvalsaaduste hüdrolüüsi teel saadud polüpeptiidid, peptiidid, aminoatsiidid ja nende segud;

32.  põletusrajatis – jäätmehoidla direktiivi 2000/76/EMÜ artikli 3 lõikes 4 määratletud tähenduses;

33.  põletamine – loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kõrvaldamine põletusrajatises;

34.  laboratoorne reaktiiv – lõpptarbija jaoks kasutusvalmis pakendatud toode, mis sisaldab veretoodet ning on ette nähtud eraldi või teistega koos laboratoorseks kasutamiseks reaktiivina või reagentainena;

35.  matmispaik – jäätmete kõrvaldamispaik direktiivis 1999/31/EÜ määratletud tähenduses;

36.  väikese võimsusega põletusrajatis – põletusrajatis, mille läbilaskevõime on alla 50 kg loomseid kõrvalsaadusi tunnis;

37.  sõnnik – kõik põllumajandusloomade väljaheited ja/või uriin, koos allapanuga või ilma, ja guaano, mis võivad olla töötlemata või töödeldud kooskõlas VIII lisa III peatükiga või olla muul viisil ümber töödeldud biogaasi või kompostimisettevõtetes;

38.  orgaanilised väetised ja mullaparandusained – loomse päritoluga materjalid, mida kasutatakse taimede toitumistingimuste ning mulla füüsikaliste ja keemiliste omaduste ja bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks või parandamiseks; need võivad sisaldada sõnnikut, seedetrakti sisu, komposti ja lagundumissaadusi;

39.  karjamaa – rohu või muude heintaimedega kaetud maa-ala, kus karjatatakse põllumajandusloomi või mida kasutatakse põllumajandusloomade söötmiseks, välja arvatud maa-ala, kus on kasutatud orgaanilisi väetisi või mullaparandusaineid vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 181/2006; ( 24 )

40.  lemmikloomatoitu tootev ettevõte – ettevõte, milles toodetakse lemmikloomatoitu või koerte närimiskonte või lõhna- ja maitsetugevdajaid ning kus teatavaid loomseid kõrvalsaadusi kasutatakse kõnealuse lemmikloomatoidu, koerte närimiskontide või lõhna- ja maitsetugevdajate tootmiseks;

41.  lemmikloomatoit – lemmikloomade toit, mis sisaldab 3. kategooria materjali;

42.  töödeldud loomne valk – täielikult 3. kategooria materjalist saadud loomsed valgud, mida on töödeldud VII lisa II peatüki kohaselt, et need oleksid kõlblikud koheseks kasutamiseks söödatoorainena või muuks kasutamiseks söötades, sealhulgas lemmikloomatoidus, või kasutamiseks orgaanilistes väetistes või mullaparandusainetes; mõiste ei hõlma siiski veretooteid, piima, piimapõhiseid tooteid, ternespiima, želatiini, hüdrolüüsitud valke ja kaltsiumdivesinikfosfaati, mune ja munatooteid, trikaltsiumfosfaati ja kollageeni;

43.  töödeldud lemmikloomatoit – lemmikloomatoit (v.a töötlemata lemmikloomatoit), mida on töödeldud vastavalt VIII lisa nõuetele;

44.  töödeldud tooted – loomsed kõrvalsaadused, mis on läbinud ühe VII või VIII lisas nõutava töötlemisviisi või muu töötluse;

45.  töötlemisviisid – V lisa III peatükis loetletud viisid;

46.  töötlemisettevõte – loomseid kõrvalsaadusi töötlev ettevõte;

47. in vitro diagnoosiks kasutatav toode – lõpptarbija jaoks kasutusvalmis pakendatud toode, mis sisaldab veretoodet ja mida kasutatakse eraldi või kombineeritult reaktiivina, reagentainena, kalibraatorina, testpakendina või mõne muu süsteemina ja mis on ette nähtud kasutamiseks in vitro inimkehast või loomadest saadud proovide (v.a loovutatud vere ja kudede) uurimisel üksnes või peamiselt füsioloogilise ja tervisliku seisundi, haiguse või geneetilise hälbe diagnoosimiseks või reaktiivide ohutuse ja sobivuse kindlaksmääramiseks;

48.  töötlemata lemmikloomatoit – lemmikloomatoit, mis ei ole läbinud mingit muud säilitamistöötlust kui jahutamine, külmutamine või kiirkülmutamine säilivuse tagamiseks;

49.  kõrvalised piirkonnad – piirkonnad, kus loomapopulatsioon on nii väike ja millest jäätmekäitlusrajatised jäävad nii kaugele, et kogumine ja transport oleks kohapealse kõrvaldamisega võrreldes lubamatult kulukas;

50.  sulatatud rasv – 2. või 3. kategooria materjali töötlemisel saadud rasv;

51.  ladu – muu ettevõte kui direktiiviga 95/69/EÜ ( 25 ) hõlmatud ettevõtted ja vaheettevõtted, milles ajutiselt ladustatakse töödeldud tööteid enne nende lõppkasutust või kõrvaldamist;

52.  parkimine – nahkade parkimine, kasutades taimseid parkaineid, kroomisoolasid või muid aineid, näiteks alumiiniumsoolad, rauasoolad, ränisoolad, aldehüüdid ja kinoonid või muud sünteetilised kõvendid;

53.  tehniline ettevõte – ettevõte, milles loomseid kõrvalsaadusi kasutatakse tehniliste toodete tootmiseks;

54.  tehnilised tooted – teatavatest loomsetest kõrvalsaadustest otse saadud tooted, mis on ette nähtud muuks otstarbeks kui inimeste või loomade toiduks, sealhulgas pargitud ja töödeldud nahad, jahitrofeed, töödeldud vill, karvad, harjased, suled ja sulgede osad, hobuslaste seerum, veretooted, farmaatsiatooted, meditsiiniseadmed, kosmeetikavahendid, kontidest valmistatud tooted, želatiin ja liim, orgaanilised väetised, mullaparandusained, sulatatud rasvad, rasva derivaadid, töödeldud sõnnik ning piim ja piimapõhised tooted;

55.  töötlemata suled ja sulgede osad – suled ja sulgede osad, mida ei ole töödeldud aurujoaga või mõnel muul viisil, mis kindlustab, et sellesse ei ole jäänud haigusetekitajaid;

56.  töötlemata vill – lambavill, mida pole vabrikus pestud ja mis pole saadud parkimise teel, ning mida ei ole töödeldud mõne muu meetodiga, mis tagab, et sellesse ei ole jäänud haigusetekitajaid;

57.  töötlemata karvad – mäletsejaliste karvad, mida pole vabrikus pestud ja mis pole saadud parkimise teel, ning mida ei ole töödeldud mõne muu meetodiga, mis tagab, et sellesse ei ole jäänud haigusetekitajaid;

58.  töötlemata harjased – seaharjased, mida pole vabrikus pestud ja mis pole saadud parkimise teel, ning mida ei ole töödeldud mõne muu meetodiga, mis tagab, et sellesse ei ole jäänud haigusetekitajaid;

59.  kollageen – valgupõhised tooted, mis on saadud loomade toornahast, kõõlustest, ning sigade, lindude ja kalade puhul luudest;

60.  võrepraht – nähtav tahke loomne materjal, mis jääb reoveevõrele siis, kui on vaja läbi viia II lisa IX peatükis osutatud eeltöötlemine;

61.  rasva ja õli segu – hõljuv loomne materjal, mis kogutakse rasvaärastusseadmega heitvee pinnalt, kui on vaja läbi viia II lisa IX peatükis osutatud eeltöötlemisprotsess;

62.  rasked jäägid – nähtav tahke loomne materjal või sade, mis jääb kanalisatsioonitorusse siis, kui on vaja läbi viia II lisa IX peatükis osutatud eeltöötlemisprotsess;

63.  rasked jäägid – nähtav tahke loomne materjal või sade, mis jääb liivapüünisesse siis, kui seda kasutatakse II lisa IX peatükis osutatud eeltöötlemisprotsessis;

64.  lõhna- ja maitsetugevdaja — loomset päritolu vedel või veetustatud töödeldud toode, mida kasutatakse lemmikloomatoidu maitseomaduste parandamiseks;

65.  värvikoodiga märgistamine – värvide süstemaatiline kasutamine kooskõlas II lisa I peatükiga teabe edastamiseks vastavalt käesolevas määruses sätestatule pakendi, konteineri või veoki pinnal või pinna osal või nendele kinnitatud etiketil või sümbolil.

1. Tuleb võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada:

2. Transpordi ajal peavad pakendi, konteineri või veoki külge kinnitatud etiketile olema märgitud:

3. Liikmesriigid võivad sisse seada süsteeme või sätestada eeskirju nende territooriumilt pärit või sinna jäävate loomsete kõrvalsaaduste ja töödeldud toodete transportimiseks kasutatavate pakendite, konteinerite ja veokite värvikoodiga märgistamise kohta, tingimusel et need süsteemid või eeskirjad ei tekita segadust punkti 1 alapunktis d ettenähtud värvikoodisüsteemis.

4. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 999/2001 V lisa punkti 3 kohaldamist, võivad liikmesriigid seada sisse süsteeme või kehtestada eeskirju nende territooriumilt pärit ja sinna jäävate loomsete kõrvalsaaduste või töödeldud toodete märgistamiseks, tingimusel et need süsteemid või eeskirjad ei ole vastuolus tähistamisnõuetega, mis on töödeldud toodete suhtes sätestatud käesoleva määruse VI lisa I peatükis.

5. Erandina punktidest 3 ja 4 võivad liikmesriigid kasutada nimetatud punktides osutatud süsteeme või eeskirju loomsete kõrvalsaaduste puhul, mis on pärit nende territooriumilt, kuid mida ei ole ette nähtud sinna jätta, kui sihtriigiks olev liikmesriik või kolmas riik on andnud oma nõusoleku.

1. Loomseid kõrvalsaadusi ja töödeldud tooteid tuleb koguda ja transportida uues suletud pakendis või kaetud lekkimiskindlates mahutites.

2. Veokid ja korduvkasutatavad mahutid ning kõik korduvkasutusega seadmed või abivahendid, mis puutuvad kokku loomsete kõrvalsaaduste või töödeldud toodetega:

3. Korduvkasutusega mahutid peavad olema ettenähtud konkreetse toote vedamiseks, niivõrd kui see on vajalik ristsaastumise vältimiseks.

4. Pakendimaterjal peab olema põletatud või vastavalt pädeva asutuse juhendile muul viisil kõrvaldatud.

1. Transpordi ajal peab loomsete kõrvalsaaduste ja töödeldud toodetega olema kaasas äridokument või kui käesoleva määrusega nii nõutakse, terviseohutuse sertifikaat, välja arvatud 3. kategooria materjalist töödeldud toodete puhul, mis tarnitakse jaemüüjate poolt ühe liikmesriigi raames muudele lõppkasutajatele kui ettevõtjad.

2. Äridokumentides tuleb määratleda:

3. Äridokument tuleb koostada vähemalt kolmes eksemplaris (originaal ja kaks koopiat). Originaal peab partiiga lõppsihtkohani kaasas olema. Vastuvõtja peab selle säilitama. Tootja peab säilitama ühe koopia ja vedaja teise.

4. Äridokumendi näidise võib sätestada artikli 33 lõikes 2 osutatud korras.

5. Terviseohutuse sertifikaadid peab välja andma ja allkirjastama pädev asutus.

a) punktides b ja c osutatud teavet; ning

b) juhul, kui registrit peab loomseid kõrvalsaadusi lähetav isik, punktides a ja e ning (kui on teada) punktis f osutatud teavet; või

c) juhul, kui registrit peab loomseid kõrvalsaadusi transportiv isik, punktides a, d ja f osutatud teavet; või

d) juhul, kui registrit peab loomseid kõrvalsaadusi vastu võttev isik, vastuvõtmise kuupäeva ning punktides d ja e osutatud teavet.

1. Loomseid kõrvalsaadusi peab vedama sobival temperatuuril, et vältida ohtu loomade ja inimeste tervisele.

2. Söödatooraineks või lemmikloomatoiduks ettenähtud töötlemata 3. kategooria materjali peab vedama jahutatuna või külmutatuna, kui seda ei töödelda 24 tunni jooksul pärast lähetamist.

3. Külmveoks kasutatavate autode konstruktsioon peab tagama nõutava temperatuuri hoidmise kogu veo jooksul.

1. Transpordi ajal peab loomsete kõrvalsaaduste ja töödeldud toodetega olema kaasas käesolevas peatükis sätestatud näidisele vastav äridokument. Liikmesriigid võivad siiski loomsete kõrvalsaaduste ja töödeldud toodete transpordiks oma territooriumil nõuda:

2. Kui kaasatud on rohkem kui üks vedaja, täidab iga vedaja äridokumendi 7. punktis osutatud deklaratsiooni, mis on dokumendi osaks.

a) Äridokumendid koostatakse käesolevas lisas oleva näidise vormi kohaselt. See sisaldab näidisel olevas numbrilises järjekorras kinnitusi, mida nõutakse loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud töödeldud toodete veo puhul.

b) See koostatakse ühes päritoluliikmesriigi või vajadusel sihtliikmesriigi ametlikus keeles. Selle võib siiski koostada ka muudes ühenduse ametlikes keeltes, kui sellega on kaasas ametlik tõlge või kui sihtliikmesriigi pädev asutus on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

c) Äridokument tuleb koostada vähemalt kolmes eksemplaris (originaal ja kaks koopiat). Originaal peab saadetisega lõppsihtkohani kaasas olema. Vastuvõtja peab selle säilitama. Tootja peab säilitama ühe koopia ja vedaja teise.

d) Iga äridokumendi originaal koosneb ühest lehest, mis on kahepoolne, või kui teksti jaoks läheb vaja enam kui ühte lehte, siis on dokument sellisel kujul, et kõik lehed moodustavad osa ühtsest tervikust ja on jagamatud.

e) Kui äridokumendile lisatakse lisalehti saadetise osade identifitseerimiseks, siis käsitatakse kõnealuseid lisalehti originaaldokumendi osadena ning igale lehele kirjutab alla saadetise eest vastutav isik.

f) Kui äridokument, sealhulgas punktis e osutatud lisalehed, koosneb rohkem kui ühest lehest, peab iga leht olema nummerdatud — (leheküljenumber) / (lehekülgede koguarv) — lehe alumisel serval ning selle ülemises servas peab olema vastutava isiku määratud dokumendikood.

g) Äridokumendi originaali peab täitma ja allkirjastama vastutav isik. Vastutav isik peab sealjuures tagama, et järgitaks dokumenteerimispõhimõtteid, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1774/2002 II lisa III peatükis. Äridokumendis tuleb nimetada:

h) Vastutava isiku allkirja värv peab erinema teksti värvist.

i) Äridokumenti tuleb pädevale asutusele esitamiseks säilitada vähemalt kaks aastat, et kontrollida määruse (EÜ) nr 1774/2002 artiklis 9 osutatud registrite pidamist.

j) Kui liikmesriigid otsustavad kasutada elektroonilist äridokumenti, täidetakse punktide a–i nõuded sellise elektroonilise vormi jaoks asjakohasel viisil.

1. Tööruumid ja vahendid peavad vastama vähemalt järgmistele nõuetele:

2. Ettevõttes peavad olema asjakohased vahendid, et puhastada ja desinfitseerida konteinereid või mahuteid, milles loomsed kõrvalsaadused on saabunud, ning vedamiseks kasutatud transpordivahendeid, välja arvatud laevad. Veokite rataste desinfitseerimiseks peavad olema ette nähtud asjakohased vahendid.

1. Ettevõte ei tohi tegeleda muu tegevusega kui 3. kategooria materjali importimine, kogumine, sorteerimine, lõikamine, jahutamine, plokkidena külmutamine, ajutine ladustamine ja lähetamine.

2. 3. kategooria materjal tuleb sorteerida nii, et vältida igasugust riski loomahaiguste levikuks.

3. Kogu ladustamise ja sorteerimise ajal peab 3. kategooria materjali käitlema ja ladustama eraldi muudest kaupadest kui muu 3. kategooria materjal ning niisugusel viisil, et vältida igasugust riski nakkusetekitajate levikuks ning tagada vastavus artiklile 22.

4. 3. kategooria materjali tuleb ladustada nõuetekohaselt ning vajaduse korral jahutatuna või külmutatuna kuni lähetamiseni.

6. Ettevõte ei tohi tegeleda muu tegevusega kui 1. või 2. kategooria materjali kogumine, käitlemine, ajutine ladustamine ja lähetamine.

7. 1. või 2. kategooria materjal tuleb sorteerida nii, et vältida igasugust riski loomahaiguste levikuks.

8. Kogu ladustamise ja sorteerimise ajal peab 1. ja 2. kategooria materjali käitlema ja ladustama eraldi muudest kaupadest ning niisugusel viisil, et vältida igasugust riski nakkusetekitajate levikuks.

9. 1. või 2. kategooria materjali tuleb ladustada nõuetekohaselt, sealhulgas hoida kuni uuesti lähetamiseni sobival temperatuuril.

11. Heitvesi tuleb töödelda, et tagada niipalju, kui see on praktiliselt teostatav, et sellesse pole jäänud nakkusetekitajaid. Erinõuded 1. ja 2. kategooria vaheettevõtete heitvee töötlemiseks võib kehtestada komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

1. 3. kategooria materjalist saadud töödeldud toodete ladustamise ruumid ei tohi olla samas kohas 1. või 2. kategooria materjalist saadud töödeldud toodete ladustamise ruumidega, kui need ei asu täiesti omaette hoones.

2. Ettevõttes peab olema:

3. Ettevõttes peavad olema asjakohased vahendid, et puhastada ja desinfitseerida konteinereid või mahuteid, milles tooted on saabunud, ning vedamiseks kasutatud transpordivahendeid, välja arvatud laevad. Veokite rataste desinfitseerimiseks peavad olema ette nähtud asjakohased vahendid.

4. Tooteid tuleb kuni uuesti lähetamiseni ladustada nõuetekohaselt.

1. Põletus- või koospõletusrajatised peavad olema projekteeritud, varustatud ja käitatud nii, et käesoleva määruse nõuded oleksid täidetud. Täidetud peavad olema järgmised hügieenitingimused.

2. Põletus- või koospõletusrajatise käitaja peab võtma loomsete kõrvalsaaduste vastuvõtmisel kõik vajalikud meetmed, et niivõrd, kui see on teostatav, vältida või piirata otsest ohtu inimeste või loomade tervisele.

3. Põletus- või koospõletusrajatised peavad olema kavandatud, varustatud, ehitatud ja käitatud nii, et tekkiv gaas kuumeneb juhitavalt ja ühtlaselt isegi ebasoodsaimates tingimustes kaheks sekundiks temperatuurini 850 °C, mõõdetuna põlemiskambri siseseina juures või mõnes muus pädeva asutuse heakskiidetud tüüpilises punktis.

4. Suure võimsusega põletusrajatise iga liin peab olema varustatud vähemalt ühe abipõletiga. See põleti peab automaatselt tööle hakkama, kui põlemisgaaside temperatuur langeb pärast viimast põlemisõhu etteannet alla 850 °C. Samuti kasutatakse seda rajatise käivitamisel ja seiskamisel, et tagada temperatuuri säilimine 850 °C juures kõnealuste toimingute vältel ja seni, kuni põlemiskambris on veel põlemata jäätmeid.

5. Suure võimsusega põletus- või koospõletusrajatises peab olema töötav automaatsüsteem, mis välistab loomsete kõrvalsaaduste etteandmise:

6. Loomsed kõrvalsaadused tuleks võimaluse korral vahetu käitlemiseta otse ahju suunata.

7. Põletus- või koospõletusrajatiste kohad ja asjakohased loomsete kõrvalsaaduste ladustamise kohad peavad olema kavandatud nii, et kooskõlas asjakohaste ühenduse õigusaktidega oleks välditud saasteainete lubamatu ja juhuslik sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. Lisaks sellele tuleb luua võimalused põletusrajatise alalt äravoolava saastunud sademevee või leketest või tulekustutusest tuleneva saastunud vee ladustamiseks.

8. Ladustamisvõimalused peavad olema mahult piisavad, et sellest veest saaks võtta proove ja seda vajaduse korral enne väljutamist töödelda.

9. Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendavad „jäägid” mistahes vedelat või tahket materjali, mis on tekkinud põlemis- või koospõlemisprotsessi käigus, heitvee töötlemisel või muude põletus- või koospõletusrajatises läbiviidud protsesside käigus. Jääkide hulka kuuluvad ka koldetuhk ja räbu, lendtuhk ja katlatolm.

10. Põletus- või koospõletusrajatise käitamisel tekkivate jääkide kogust ja kahjulikkust tuleb vähendada võimalikult palju. Võimaluse korral tuleb jäägid võtta ringlusse vahetult rajatises või väljaspool seda vastavalt asjakohastele ühenduse õigusaktidele.

11. Kuivade tolmsete jääkide vedu ja vaheladustamine peab toimuma nii, et oleks välditud nende sattumine keskkonda (näiteks kinnistes mahutites).

12. Tuleb kasutada võtteid, mis võimaldavad jälgida põletamise või koospõletamisega seotud näitajaid ja tingimusi. Suure võimsusega põletus- ja koospõletusrajatistes peavad olema kasutusel temperatuuri mõõtmise seadmed.

13. Pädeva asutuse antud tunnustuses või sellele lisatud tingimustes tuleb sätestada temperatuuri mõõtmise nõuded.

14. Automaatsete jälgimisseadmete paigaldamist ja toimimist tuleb kontrollida ning seadmeid tuleb testida kord aastas. Vähemalt kord iga kolme aasta tagant peab seadmeid taatlema, tehes võrdlusmeetodite abil üheaegseid mõõtmisi.

15. Temperatuuri mõõtmise tulemused tuleb registreerida ja esitada sobival viisil, et pädev asutus saaks tema enda kehtestatavas korras kindlaks teha, kas lubatud käitamistingimustest ja käesolevas määruses sätestatud heitmete piirväärtustest on kinni peetud.

16. Suure rikke või ebaharilike käitamistingimuste korral peab käitaja vähendama töömahtu või peatama töö niipea kui võimalik, kuni saab taastada normaalkäituse.

1. Tööruumid ja vahendid peavad vastama järgmistele nõuetele:

▼M14

▼B

2. Töötlemisettevõttes peavad olema asjakohased vahendid, et puhastada ja desinfitseerida konteinereid või mahuteid, milles loomsed jäätmed on saabunud, ning vedamiseks kasutatud transpordivahendeid, välja arvatud laevad.

3. Peavad olema ette nähtud asjakohased vahendid veokite rataste desinfitseerimiseks, kui need sõidavad välja ettevõtte „mustalt poolelt”.

4. Kõikides töötlemisettevõtetes peab olema pädeva asutuse nõuetele vastav heitvee äravoolu süsteem.

5. Töötlemisettevõttes peab olema kas oma labor või peab ta kasutama mõne muu labori teenuseid. Selles laboris peab olema varustus vajalike analüüside tegemiseks ja see peab olema tunnustatud pädevate asutuste poolt.

1. Loomsed kõrvalsaadused tuleb ümber töötada võimalikult kiiresti pärast ettevõttesse saabumist. Kuni töötlemiseni tuleb neid nõuetekohaselt ladustada.

2. Töötlemata materjali veoks kasutatud konteinerid, mahutid ja veokid tuleb puhastada selleks ettenähtud alal. See koht peab paiknema või olema rajatud nii, et töödeldud toodete saastumise oht oleks välditud.

3. „Mustal poolel” töötavad isikud ei tohi minna „puhtale poolele”, vahetamata töörõivaid ja jalanõusid või viimaseid desinfitseerimata. Seadmeid ja tööriistu ei tohi viia „mustalt poolelt”„puhtale”, neid eelnevalt puhastamata ja desinfitseerimata. Tuleb kehtestada töötajate liikumise kord, et kontrollida töötajate liikumist ühest piirkonnast teise ning ette näha jalanõude ja rataste desinfitseerimisvannide nõuetekohane kasutamine.

4. „Musta poole” heitvesi tuleb töödelda tagamaks niivõrd, kui see on praktiliselt teostatav, et sellesse pole jäänud nakkusetekitajaid. Erinõuded töötlemisettevõtete heitvee töötlemiseks võib kehtestada komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

5. Tuleb järjekindlalt läbi viia lindude, näriliste, putukate ja muude kahjurite tõrjet. Sel eesmärgil tuleb kasutada dokumenteeritud kahjuritõrjeprogrammi.

6. Tööruumide kõikide osade jaoks tuleb kehtestada ja dokumenteerida puhastamise kord. Puhastamiseks tuleb näha ette asjakohased seadmed ja puhastusvahendid.

7. Hügieenikontroll peab hõlmama keskkonna ja seadmete korralisi ülevaatusi. Inspekteerimiste ajakava ja tulemused tuleb dokumenteerida ja säilitada vähemalt kaks aastat.

8. Seadmeid ja varustust tuleb hoida heas seisukorras ning mõõteriistu korrapäraste ajavahemike järel kaliibrida.

9. Töödeldud tooteid tuleb töötlemisettevõttes käidelda ja ladustada viisil, mis välistab nende teisese saastumise.

1. Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 50 millimeetri, tuleb loomseid kõrvalsaadusi peenestada asjakohastes seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist on osakeste suurus alla 50 millimeetri. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 50 millimeetri suurusi osakesi, tuleb protsess peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.

2. Pärast peenestamist tuleb loomseid kõrvalsaadusi vähemalt 20 minutit pidevalt läbi kuumutada sisetemperatuuril üle 133 °C ja küllastatud auru tekitatud vähemalt 3baarise (absoluut)rõhu all; ( 26 ) kuumtöötlust võib kohaldada ainsa menetlusena või steriliseerimisetapile eelneva või järgneva menetlusena.

3. Ümbertöötamine võib toimuda partiide kaupa või pideva protsessina.

1. Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 150 millimeetri, tuleb loomseid kõrvalsaadusi peenestada asjakohastes seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist on osakeste suurus alla 150 millimeetri. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 150 millimeetri suurusi osakesi, tuleb töötlemine peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.

2. Pärast peenestamist tuleb loomseid kõrvalsaadusi läbi kuumutada vähemalt 125 minutit sisetemperatuuril üle 100 °C, vähemalt 120 minutit sisetemperatuuril üle 110 °C ja vähemalt 50 minutit sisetemperatuuril üle 120 °C.

3. Töötlemine peab toimuma partiide kaupa.

4. Loomseid kõrvalsaadusi võib kuumutada nii, et samaaegselt on täidetud nõuded nii aja kui temperatuuri osas.

1. Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 30 millimeetri, tuleb loomseid kõrvalsaadusi peenestada asjakohastes seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist on osakeste suurus alla 30 millimeetri. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 30 millimeetri suurusi osakesi, tuleb töötlemine peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.

2. Pärast peenestamist tuleb loomseid kõrvalsaadusi läbi kuumutada vähemalt 95 minutit sisetemperatuuril üle 100 °C, vähemalt 55 minutit sisetemperatuuril üle 110 °C ja vähemalt 13 minutit sisetemperatuuril üle 120 °C.

3. Ümbertöötamine võib toimuda partiide kaupa või pideva protsessina.

4. Loomseid kõrvalsaadusi võib kuumutada nii, et samaaegselt on täidetud nõuded nii aja kui temperatuuri osas.

1. Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 30 millimeetri, tuleb loomseid kõrvalsaadusi peenestada asjakohastes seadmetes, nähes ette, et pärast peenestamist on osakeste suurus alla 30 millimeetri. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 30 millimeetri suurusi osakesi, tuleb töötlemine peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.

2. Pärast peenestamist tuleb loomsed kõrvalsaadused koos lisatud rasvaga panna surveanumasse ja läbi kuumutada vähemalt 16 minutit sisetemperatuuril üle 100 °C, vähemalt 13 minutit sisetemperatuuril üle 110 °C, vähemalt 8 minutit sisetemperatuuril üle 120 °C ja vähemalt 3 minutit sisetemperatuuril üle 130 °C.

3. Ümbertöötamine võib toimuda partiide kaupa või pideva protsessina.

4. Loomseid kõrvalsaadusi võib kuumutada nii, et samal ajal on täidetud nõuded nii aja kui temperatuuri osas.

1. Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 20 millimeetri, tuleb loomseid kõrvalsaadusi peenestada asjakohastes seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist on osakeste suurus alla 20 millimeetri. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 20 millimeetri suurusi osakesi, tuleb töötlemine peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.

2. Pärast peenestamist tuleb loomseid kõrvalsaadusi kuumutada koaguleerumiseni ning siis pressida nii, et rasv ja vesi valkainest eemalduvad. Seejärel tuleb valkainet kuumutada vähemalt 120 minutit sisetemperatuuril üle 80 °C ja vähemalt 60 minutit sisetemperatuuril üle 100 °C.

3. Ümbertöötamine võib toimuda partiide kaupa või pideva protsessina.

4. Loomseid kõrvalsaadusi võib kuumutada nii, et samal ajal on täidetud nõuded nii aja kui temperatuuri osas.

1. Loomsed kõrvalsaadused peenestatakse vähemalt:

Peenestamiseks tuleb neid segada sipelghappega ning säilitada pH tase 4,0 või madalam. Segu tuleb enne järgnevat töötlust hoida vähemalt 24 tundi.

2. Järgnev peenestamine, segu tuleb kuumutada kuni:

Kasutades pidevavoolusüsteemi, tuleb toote töötlemise kulgu konverteris jälgida mehhaaniliste kontrollivahenditega, mis juhivad toote edasiliikumist nii, et see on kuumtöötluse lõpuks läbinud piisava aja ja temperatuuriga tsükli.

1. Töötlemisviis kiidetakse pädeva asutuse poolt heaks, kui sellele asutusele on kuu aja jooksul iga päev võetavate proovide alusel tõestatud, et lõpptoode vastab järgmistele mikrobioloogilistele standarditele:

2. Üksikasjad kriitiliste kontrollipunktide kohta, mille alusel töötlemisettevõtted rahuldavalt vastavad mikrobioloogilistele standarditele, tuleb registreerida ja säilitada, et omanik, ettevõtja või tema esindaja ning pädev asutus saaks jälgida töötlemisettevõtte tööd. Registreeritav ja jälgitav teave peab sisaldama järgmist: osakese suurus, kriitiline temperatuur ning vastavalt vajadusele töötlemise absoluutne aeg, rõhk, tooraine etteandmise kiirus ja rasva tsirkuleerimise kiirus.

3. Kõnealune teave tuleb komisjoni nõudmisel teha talle kättesaadavaks.

1. Pädev asutus peab kontrollima töötlemisettevõtteid, et tagada vastavus käesoleva määruse nõuetele. Eelkõige peab pädev asutus:

2. Et võimaldada pädeval asutusel täita tema kohustusi lõike 1 alusel, peab tal olema kogu aeg vaba juurdepääs kõikidele töötlemisettevõtte osadele ning registritele, äridokumentidele ja terviseohutuse sertifikaatidele.

A. Tööruumid

B. Töötlemisstandardid

C. Töödeldud tooted

▼B

▼M10

▼B

A. Tööruumid

▼M7

▼B

B. Hügieeninõuded

▼M7

▼B

C. Töötlemisstandardid

▼M7

▼M7

D. Lagundumissaadused ja kompost

▼M7

1. ümberesterdamine või hüdrolüüs vähemalt 200 °C juures ja vastava asjakohase rõhu all 20 minuti jooksul (glütserool, rasvhapped ja estrid); või

2. seebistamine 12M NaOH-ga (glütserool ja seep):

▼M15

A. Tööruumid

B. Tooraine

▼M1

C. Töötlemisstandardid

D. Töödeldud tooted

A. Töötlemisstandardid

▼M1

B. Ladustamine

C. Import

A. Tooraine

B. Töötlemisstandardid

C. Import

A. Töötlemisstandardid

▼M1

▼B

B. Sulatatud rasvade import

C. Kalaõli import

D. Hügieeninõuded

1. Piim peab läbima ühe järgmistest töötlemisviisidest:

2. Piimatooted peavad olema läbinud vähemalt ühe lõikes 1 sätestatud töötlustest või peavad olema valmistatud piimast, mida on töödeldud vastavalt lõikele 1.

3. Suu- ja sõrataudi suhtes vastuvõtlikele loomadele söödetav ja vastavalt lõikele 1 töödeldud piimast toodetud vadak peab:

4. Lisaks lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetele peavad piim või piimatooted vastama järgmistele nõuetele:

5. Toorpiima ja ternespiima tuleb toota tingimustes, mis pakuvad piisavaid tagatisi loomade tervishoiu osas. Niisugused tingimused võib kehtestada komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

6. Ternespiima ja ternespiimatooted peavad:

1. Liikmesriigid lubavad importida piima ja piimatooteid, mis vastavad järgmistele tingimustele:

▼M17

▼M12

2. Erandina punktist 1.4 lubavad liikmesriigid piima ja piimatoodete importi kolmandatest riikidest, mis on heaks kiidetud komisjoni otsuse 2004/438/EÜ ( 34 ) I lisa A veerus, tingimusel, et piim ja piimatooted on läbinud ühekordse HTST-töötluse ja:

2a. Liikmesriigid lubavad ternespiima ja ternespiimatoodete importi tingimusel, et:

3. Kui tuvastatakse eksootilise haiguse sissetoomise oht või mis tahes muu oht loomatervishoiule, võib komisjon loomade tervise kaitseks kehtestada lisatingimused. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

A. Želatiini töötlemisstandardid

B. Hüdrolüüsitud valgu töötlemisstandardid

▼M1

▼B

C. Import

▼M1

1. Kollageeni tootmiseks peab kasutama protsessi, mis tagab, et töötlemata 3. kategooria materjal läbib töötlemise, mis sisaldab materjali pesemist, pH korrigeerimist happe või leelise abil ning sellele järgnevat ühte või mitut loputuskorda, filtreerimist ja väljapressimist. Pärast töötlemist võib kollageen läbida ka kuivatusprotsessi.

2. Keelatud on kasutada säilitusaineid, mis ei ole ühenduse õigusaktidega lubatud.

3. Kollageen tuleb pakendada, ladustada ja transportida rahuldavates hügieenitingimustes. Eelkõige:

4. Liikmesriigid peavad lubama importida kollageeni, kui:

1. Munatooted peavad olema:

2. Liikmesriigid peavad lubama importida munatooteid, kui:

1. neil peavad olema asjakohased vahendid sissetuleva materjali täiesti ohutuks ladustamiseks ja käsitsemiseks ning

2. neil peavad olema asjakohased vahendid toodete tootmisest järele jäänud kasutamata loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamiseks vastavalt käesolevale määrusele või peavad nad kõnealuse materjali vastavalt käesolevale määrusele saatma töötlemisettevõttesse või põletus- või koospõletusrajatisse.

1. Lemmikloomatoidu ja koerte närimiskontide tootmiseks tohib kasutada üksnes artikli 6 lõike 1 punktides a–j osutatud loomseid kõrvalsaadusi. Töötlemata lemmikloomatoitu tohib siiski valmistada üksnes artikli 6 lõike 1 punktides a või b osutatud loomsetest kõrvalsaadustest.

2. Lemmikloomatoidu konserve tuleb piisavalt kuumtöödelda, nii et saavutatakse Fč-väärtus vähemalt 3.

3. Töödeldud lemmikloomatoitu (v.a konservid) tuleb

Pärast kuumtöötlemist tuleb võtta kõik meetmed sellise töödeldud lemmikloomatoidu saastumise vältimise tagamiseks.

Töödeldud lemmikloomatoit tuleb pakendada kasutamata pakendisse.

4. Koerte närimiskonte tuleb valmistamise ajal piisavalt kuumtöödelda, et hävitada patogeensed mikroobid (sh salmonellad). Pärast kõnealust töötlemist tuleb võtta kõik meetmed koerte närimiskontide saastumise vältimise tagamiseks. Koerte närimiskondid peavad olema pakendatud kasutamata pakendisse.

5. Töötlemata lemmikloomatoit tuleb pakendada kasutamata pakendisse, mis väldib igasuguse lekke. Tuleb võtta tõhusaid meetmeid tagamaks, et toode ei puutuks kokku saastamisega kogu tootmisahela jooksul ja kuni müügikohani. Pakendile tuleb nähtavalt ja loetavalt märkida sõnad „üksnes lemmikloomatoiduks”.

6. Tootmise ja/või ladustamise ajal (enne lähetamist) tuleb võtta pistelisi proove, et kontrollida vastavust järgmistele nõuetele:

kus:

7. Liikmesriigid peavad lubama importida lemmikloomatoitu ja koerte närimiskonte, kui:

2. Töötlemata linnusõnnikuga võib kaubelda järgmistel tingimustel:

3. Kaubeldav hobuslaste töötlemata sõnnik ei tohi pärineda ettevõttest, mille suhtes kohaldatakse loomatervishoiualaseid piiranguid seoses malleuse, vesikulaarse stomatiidi, siberi katku või marutaudiga vastavalt direktiivi 90/426/EMÜ artikli 4 lõikele 5.

4. Töötlemata sõnniku import on keelatud.

5. Töödeldud sõnnikut ja töödeldud sõnnikutooteid turustatakse punktides a–e sätestatud tingimustel, mis on järgmised.

6. Liikmesriigid peavad lubama importida töödeldud sõnnikut ja töödeldud sõnnikutooteid, kui:

▼M9

▼B

7. „Guaano” turustamise suhtes ei rakendata mingeid loomatervishoiu nõudeid.

1. Veretoodete impordi suhtes rakendatakse XI peatükis sätestatud nõudeid.

2. Liikmesriigid peavad lubama importida tehniliste toodete valmistamiseks ettenähtud veretooteid, sealhulgas sellistelt loomadelt pärinevat materjali, kellele on antud aineid, mis on vastavalt direktiivile 96/22/EÜ keelatud, juhul kui:

3. Veri, millest tehakse tehniliste toodete valmistamiseks ettenähtud veretooteid, peab olema kogutud:

4.  Artiodactyla, Perissodactyla ja Proboscidea taksonitesse kuuluvatelt loomadelt, sealhulgas nende ristanditelt pärit veretooted, mis on ette nähtud tehniliste toodete valmistamiseks, peavad vastama kas punktis a või b sätestatud tingimustele:

5. Kodulindudelt ja muudelt linnuliikidelt pärit veretooted, mis on ette nähtud tehniliste toodete valmistamiseks, peavad vastama kas punktis a või b sätestatud tingimustele:

1) verd võib turustada tingimusel, et

2) veretooteid võib viia turule tingimusel, et:

3) hobuslaste veri ja veretooted peavad olema pakendatud läbilaskmatutesse plommitud mahutitesse,

1) veri peab vastama A osa lõike 1 punktis a sätestatud tingimustele ning peab olema kogutud veterinaararsti järelevalve all kas:

2) veretooted peavad vastama A osa lõikes 2 sätestatud tingimustele.

Lisaks peavad A osa lõike 2 punkti b alapunktis i nimetatud veretooted olema valmistatud verest, mis on kogutud hobuslastelt, keda on vähemalt kolm kuud enne vere kogumise kuupäeva või alates sünnist, kui loomad on alla kolme kuu vanused, hoitud ettevõttes veterinaarjärelevalve all selles kolmandas riigis, kus kogumine toimub ning milles ei ole nimetatud aja jooksul ja vere kogumise ajal esinenud järgmisi haigusi:

3) veretooted peavad pärinema kolmanda riigi pädeva asutuse poolt heakskiidetud tehnilisest ettevõttest, mis vastab määruse (EÜ) nr 1774/2002 artiklis 18 sätestatud eritingimustele.

4) veri ja veretooted peavad pärinema kolmandast riigist, millele on viidatud loeteludes XI lisa järgmistes osades:

5) veri ja veretooted tuleb pakendada ja märgistada vastavalt A jao lõike 3 alapunktile a ning nendega peab kaasas olema nõuetekohaselt täidetud ja riikliku veterinaararsti allkirjastatud terviseohutuse sertifikaat, mis vastab X lisa 4. peatüki A osas sätestatud näidise nõuetele.

1. Käesoleva peatüki sätteid ei kohaldata:

▼M9

▼B

2. Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse lõikes 1 määratletud ulatuses värskete, jahutatud ja töödeldud toornahkade suhtes. Selle peatüki tähenduses tähendavad „töödeldud toornahad” toornahku, mida on:

▼M15

▼B

3. Värskete või jahutatud toornahkadega kauplemise suhtes kohaldatakse samu tervishoiunõudeid, mida kohaldatakse värske liha suhtes vastavalt nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivile 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad ( 39 ).

4. Töödeldud toornahkadega lubatakse kaubelda tingimusel, et iga partiiga on kaasas II lisas sätestatud äridokument, millega tõendatakse, et:

5. Liikmesriigid peavad lubama importida värskeid või jahutatud toornahkade, kui:

▼M9

▼B

6. Liikmesriigid peavad lubama importida kabiloomade töödeldud toornahku, kui:

▼M9

▼B

7. Kabiloomade värskeid, jahutatud või töödeldud toornahku tuleb vedada lähteriigiks oleva kolmanda riigi pädeva asutuse poolt pitseeritud mahutites, veoautodes, vagunites või pallides.

1. Ilma et see piiraks nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määruse (EÜ) nr 338/97 (looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel) ( 40 ) kohaselt vastuvõetud meetmete kohaldamist, ei kohaldata mingeid loomatervishoiualaseid keelde või piiranguid jahitrofeede suhtes:

2. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 338/97 kohaselt vastuvõetud meetmete kohaldamist, kohaldatakse kabiloomade ja lindude jahitrofeede suhtes, mis ei ole läbinud lõike 1 punktis a nimetatud töötlust, järgmiseid tingimusi. Need peavad:

3. Jahitrofeed, mis koosnevad üksnes kontidest, sarvedest, kapjadest, sõrgadest, hirvesarvedest või hammastest, tuleb:

4. Jahitrofeed, mis koosnevad üksnes toornahkadest, tuleb:

5. Liikmesriigid peavad lubama importida kolmandatest riikidest lindude ja kabiloomade töödeldud jahitrofeesid, milleks on üksnes kondid, sarved, sõrad, kabjad, hirvesarved, hambad või nahad, kui:

▼M2

▼B

6. Liikmesriigid peavad vastavalt lõike 7 nõuetele lubama importida kabiloomade ja lindude kõikidest anatoomilistest osadest koosnevaid täielikult töötlemata jahitrofeesid kolmandatest riikidest:

▼M2

▼B

7. Liikmesriigid peavad lubama importida lõikes 6 osutatud jahitrofeesid, kui:

2. Lõike 1 sätteid ei kohaldata dekoratiivsulgede või sulgede suhtes, mis on:

3. Liikmesriigid peavad lubama importida seaharjaseid kolmandatest riikidest või ühenduse õigusaktide kohase piirkondadeks jaotamise korral nende piirkondadest, kui:

▼M2

▼B

4. Liikmesriigid peavad lubama importida töötlemata villa ja karvu, kui:

5. Töötlemata sulgede ja suleosade import on keelatud.

Liikmesriigid peavad lubama importida töödeldud sulgi ja suleosi, kui:

1. Ainult mesinduses kasutamiseks ettenähtud mesinduse kõrvaltooted:

2. Kuna ühenduses ei ole tarumardikaid ja lesti liigist Tropilaelaps spp., tuleb sätestada järgmised mesindustoodete importi käsitlevad täiendavad kaitsemeetmed.

3. Liikmesriigid peavad lubama kärje kujul importida mesinduses kasutamiseks ettenähtud mesinduse kõrvaltooteid (v.a mesilasvaha), kui:

4. Liikmesriigid peavad lubama importida tehniliseks otstarbeks mõeldud mesilasvaha (v.a mesilasvaha kärje kujul), kui:

5. Mesilasvaha import kärjena on keelatud.

1. Liikmesriik peab lubama importida konte ja teatavaid kontidest valmistatud tooteid (v.a kondijahu), sarvi ja teatavaid sarvedest valmistatud tooteid (v.a sarvejahu), kapju ja sõrgi ning teatavate kapjadest ja sõrgadest valmistatud tooteid (v.a kabja- ja sõrajahu) tehniliste toodete valmistamiseks, kui:

▼M2

▼B

2. Iga partiiga on kaasas:

▼M2

▼B

3. Ühenduse territooriumile saatmisel peavad tooted olema pitseeritud mahutites või veoautodes või lahtiselt laevas. Kui tooteid transporditakse mahutites, peavad mahutitele ning kõikidel juhtudel kaubaveo saatedokumentidele olema märgitud tehnilise ettevõtte nimi ja aadress.

4. Pärast direktiivis 97/78/EÜ ettenähtud piirikontrolli tuleb materjal vastavalt käesoleva määruse artikli 8 lõikes 4 sätestatud nõuetele vedada otse tehnilisse ettevõttesse.

5. Valmistamise ajal tuleb pidada registreid materjali koguse ja laadi kohta, et tagada materjali kasutamine selleks tegelikult ettenähtud eesmärgil.

1. on pärit kolmandatest riikidest, mis kuuluvad XI lisa VI osas, VII A osas ja VII B osas olevasse loetellu;

2. koosnevad üksnes artikli 6 lõike 1 punktides a–j osutatud kõrvalsaadustest ja/või kui need on ette nähtud kasutamiseks lemmikloomatoiduna, siis materjalist, mis on saadud loomadelt, mida on töödeldud selliselt nagu artikli 28 teises lõikes osutatud;

Põllumajanduslike karusloomade söödaks või töötlemata lemmikloomatoidus kasutatavad loomsed kõrvalsaadused tohivad sisaldada ainult artikli 6 lõike 1 punktides a ja b osutatud loomseid kõrvalsaadusi;

3. need on päritoluettevõttes sügavkülmutatud või säilitatud vastavalt ühenduse õigusaktidele selliselt, et vältida riknemist sihtettevõttesse saatmise ja tarnimise vahelisel ajal.

4. nende puhul on võetud kõik ettevaatusabinõud, et vältida nakkusetekitajatega saastumist;

5. need on pakitud kasutamata pakenditesse, mis väldivad igasuguse lekke;

6. nendega on kaasas sertifikaat, mis vastab ühele X lisa 3. peatüki D või F osas või 8. peatükis sätestatud näidistest;

7. pärast direktiivis 97/78/EÜ ettenähtud piirikontrolli ning vastavalt käesoleva määruse artikli 8 lõikes 4 sätestatud nõuetele veetakse need kas:

8.1. lemmikloomatoidu tootmise jaoks kasutatava tooraine puhul, mis on saadud käesoleva määruse artikli 28 teises lõikes osutatud loomadest, kellele on antud teatavaid direktiiviga 96/22/EÜ keelatud aineid:

8.2. kui partii koosneb toorainest, mida on punktis 8.1 osutatud viisil töödeldud, ja muust töötlemata toorainest, tuleb kogu partiis sisalduv tooraine märgistada vastavalt eespool punkti 8.1 alapunktides a ja b sätestatule.

8.3. punkti 8.1 alapunktides a ja b ning punktis 8.2 sätestatud märgistus peab olema nähtav alates lähetamisest kuni lemmikloomatoitu tootvasse ettevõttesse tarnimiseni.

1. 2. kategooria materjalist saadud sulatatud rasvad, mis on ette nähtud kasutamiseks õlikeemias, peavad olema toodetud V lisa III peatükis osutatud meetodeid 1-5 kasutades.

2. Mäletsejalistelt saadud sulatatud rasvad tuleb puhastada nii, et allesjäävate lahustumatute lisaainete kogusisaldus ei moodusta üle 0,15 % massist.

3. Liikmesriigid peavad lubama importida 2. kategooriasse kuuluvast materjalist saadud sulatatud rasva, mis on ette nähtud töötlemiseks viisil, mis vastab vähemalt ühe VI lisa III peatükis kirjeldatud protsessi tingimustele, kui:

4. Sulatatud rasv peab olema toimetatud päritoluriigist ainult maad või merd pidi otse ühenduse piiripunkti.

5. Sulatatud rasvad peavad olema transporditud pärast direktiivis 97/78/EÜ ettenähtud kontrolli ja vastavalt käesoleva määruse artikli 8 lõikes 4 sätestatud nõuetele 2. kategooria õlikeemiaettevõttesse, kus neid hakatakse töötlema rasva derivaatideks.

6. Lõikes 3 osutatud terviseohutuse sertifikaadis peab olema märgitud, et:

7. Lõikes 3 sätestatud terviseohutuse sertifikaat tuleb kauba ühendusse sisenemisel esitada piiripunkti pädevale asutusele ning seejärel peab selle koopia kuni sihtettevõtteni partiiga kaasas olema.

8. Pärast direktiivis 97/78/EÜ ettenähtud kontrolli tuleb sulatatud rasvad vastavalt käesoleva määruse artikli 8 lõikes 4 sätestatud nõuetele vedada otse sihtettevõttesse.

1. Kui 2. kategooria materjalist toodetud sulatatud rasva kasutatakse rasva derivaatide tootmisel, tuleb kasutada meetodit, ms vastab vähemalt ühe VI lisa III peatükis osutatud töötluse standarditele.

2. Liikmesriigid lubavad rasva derivaatide importi ainult juhul, kui iga partiiga on kaasas terviseohutuse sertifikaat, mis vastab X lisa 14. peatüki A või B osas sätestatud näidistele.

3. Lõikes 2 osutatud terviseohutuse sertifikaadis peab olema märgitud:

4. Lõikes 2 sätestatud terviseohutuse sertifikaat tuleb kauba ühendusse sisenemisel esitada piiripunkti pädevale asutusele ning seejärel peab selle koopia kuni sihtettevõtteni partiiga kaasas olema.

5. Pärast direktiivis 97/78/EÜ ettenähtud kontrolli tuleb rasva derivaadid vastavalt käesoleva määruse artikli 8 lõikes 4 sätestatud nõuetele vedada otse sihtettevõttesse.

1. Lemmikloomatoidu maitseomaduste suurendamiseks kasutatavate loomset päritolu vedelate/veetustatud töödeldud loomsete toodete tootmisel võib kasutada ainult artikli 6 lõike 1 punktides a-j osutatud loomseid kõrvalsaaduseid.

2. Lõhna- ja maitsetugevdajad peavad läbima töötlemismeetodid, mis tagavad, et toode vastab VIII lisa II peatüki lõikes 6 sätestatud mikrobioloogilistele standarditele. Pärast töötlemist tuleb võtta kõik meetmed toote saastumise vältimise tagamiseks.

3. Lõpptoode:

4. Liikmesriigid peavad lubama importida lõhna- ja maitsetugevdajaid, kui:

1) need peavad pärinema loomadelt,

2) need peavad olema kuumtöödeldud üks tund sisetemperatuuril vähemalt 80 °C;

3) sarved peavad olema eemaldatud ilma koljuõõnt avamata;

4) igal töötlemise etapil, ladustamisel või transpordil peavad olema võetud kõik ettevaatusabinõud ristsaastumise vältimiseks;

5) need peavad olema pakendatud kas uutesse pakenditesse või konteineritesse; või tuleb neid transportida veokites või lahtise lasti mahutites, mis on enne laadimist desinfitseeritud pädeva asutuse poolt heakskiidetud tootega;

6) pakendid või konteinerid peavad:

1) need on pärit kolmandast riigist, mis on nimetatud XI lisa XVIII osa loetelus;

2) need on toodetud vastavalt käesoleva peatüki A jaole;

3) nendega on kaasas X lisa 18. peatükis sätestatud näidisele vastav terviseohutuse sertifikaat, mille on nõuetekohaselt täitnud ja allkirjastanud riiklik veterinaararst;

4) pärast direktiiviga 97/78/EÜ ettenähtud veterinaarkontrolli Euroopa Liitu sisenemise koha piiripunktis viiakse need vastavalt nimetatud direktiivi artikli 8 lõikes 4 sätestatud nõuetele otse heakskiidetud tehnilisse sihtettevõttesse või heakskiidetud lattu.

a) Veterinaarsertifikaadi koostab ekspordiriik käesoleva määruse X lisas oleva näidiste põhjal asjaomasele loomsele kõrvalsaadusele vastava näidise vormi kohaselt. Veterinaarsertifikaadid sisaldavad näidisel olevas numbrilises järjekorras kinnitusi, mida nõutakse kõikide kolmandate riikide puhul, ja vajaduse korral täiendavaid tagatisi, mida nõutakse eksportiva kolmanda riigi või selle osa puhul.

b) Iga sertifikaadi originaal koosneb ühest lehest, mis on kahepoolne, või kui vaja läheb enam kui ühte lehte, siis on sertifikaat sellisel kujul, et kõik lehed moodustavad osa ühtsest tervikust ja on jagamatud.

c) See koostatakse vähemalt ühes selle EL liikmesriigi ametlikus keeles, kus viiakse läbi piirikontroll, ning sihtkohaks oleva EL liikmesriigi keeles. Kõnealused liikmesriigid võivad lubada muude keelte kasutamist, millele tuleb vajaduse korral lisada ametlik tõlge.

d) Kui sertifikaadile lisatakse lisalehti saadetise osade identifitseerimiseks, siis käsitatakse kõnealuseid lisalehti sertifikaadi originaali osadena ning igale lehele kirjutab alla ja paneb pitseri tõendit väljastav riiklik veterinaararst.

e) Kui sertifikaat, sealhulgas punktis d osutatud lisalehed, koosneb rohkem kui ühest lehest, peab iga leht olema nummerdatud — (leheküljenumber) / (lehekülgede koguarv) — lehe alumisel serval ning selle ülemises servas peab olema pädeva asutuse määratud sertifikaadi kood.

f) Sertifikaadi originaali peab täitma ja allkirjastama riiklik veterinaararst. Sealjuures peavad ekspordiriigi pädevad asutused tagama, et järgitakse sertifitseerimispõhimõtteid, mis on samaväärsed nõukogu direktiivis 96/93/EÜ sätestatud põhimõtetega.

g) Allkirja värv peab erinema teksti värvist. Sama reegel kehtib ka muude templite kui reljeeftemplite või vesimärkide puhul.

h) Sertifikaadi originaal peab olema saadetisega kaasas EL piiripunkti jõudmisel.

i) Kui terviseohutuse sertifikaati kasutatakse saadetise transiitveol, tuleb asjakohase terviseohutuse sertifikaadi lahtrisse I.5 („Kaubasaaja”) märkida selle piiripunkti nimi ja aadress, mille kaudu on kavandatud saadetise väljumine Euroopa Ühendusest.

A. Piim ja piimatooted:

otsuse 2004/438/EÜ I lisa kõigis veergudes loetletud heakskiidetud kolmandad riigid.

B. Ternespiim ja ternespiimatooted:

otsuse 2004/438/EÜ I lisa veerus A loetletud heakskiidetud kolmandad riigid.

A. Veretooted:

B. Loomsed kõrvaltooted farmaatsiatööstusele:

Kolmandad riigid, mis on loetletud määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas, määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas või määruse (EÜ) nr 119/2009 I lisa 1. osas ning järgmised kolmandad riigid:

C. Muuks tehniliseks otstarbeks kui farmaatsiatööstusele ettenähtud loomsed kõrvaltooted: kolmandad riigid, mis on loetletud määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas, millest on lubatud importida vastavate liikide kõnealuse kategooria värsket liha, või mis on loetletud määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas või määruse (EÜ) nr 119/2009 I lisa 1. osas.

A. Hobuslastest ning veiste, lammaste, kitsede ja sigade liikidest, sealhulgas põllumajandusloomad ja metsloomad, saadud loomsed kõrvalsaadused:

Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid või kolmandate riikide osad, millest lubatakse importida nende liikide värsket liha inimtoiduks.

B. Kodulindudelt, sealhulgas silerinnalistelt lindudelt ja looduslikelt jahilindudelt saadud tooraine:

Määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid ja nende osad, millest on lubatud importida värsket kodulinnuliha.

C. Kaladest saadud tooraine:

Otsuse 2006/766/EÜ II lisas loetletud kolmandad riigid.

D. Muudelt looduslikes tingimustes elavatelt maismaaimetajatelt ja jäneslastelt saadud tooraine.

Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas või määruse (EÜ) 119/2009 I lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid, millest liikmesriigid lubavad importida samade liikide loomadelt pärit värsket liha.

A. Töötlemata seaharjaste puhul määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid, kus ei ole 12 kuu jooksul enne importimise kuupäeva esinenud sigade aafrika katku.

B. Töödeldud seaharjaste puhul määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid, milles võib 12 kuu jooksul enne importimise kuupäeva olla esinenud sigade aafrika katku.

a) määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas;

b) komisjoni otsuse 2004/211/EÜ ( 47 ) I lisas või

c) määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas.

— (JP) Jaapan;

— (EC) Ecuador ( 48 );

— (LK) Sri Lanka ( 49 );

— (TW) Taiwan ( 50 ).

— (KR) Korea Vabariik ( 51 );

— (MY) Malaisia (51) ;

— (PK) Pakistan (51) ;

— (TW) Taiwan (51) .

— (CM) Kamerun.

A. Töötlemata veri ja veretooted: Komisjoni otsuse 2004/211/EÜ I lisas loetletud kolmandad riigid või nende osad, millest on lubatud importida hobuslasi tõuaretuseks ja produktiivloomadeks.

B. Töödeldud veretooted: Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid, millest lubatakse importida koduhobuslaste värsket liha.

A. Kabiloomade värskete või jahutatud nahkade puhul määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid, millest liikmesriigid võivad lubada importida samade liikide värsket liha.

B. Kabiloomade töödeldud nahkade puhul määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid või nende osad.

C. Kõik kolmandad riigid Euroopa Liitu saatmiseks ettenähtud mäletsejaliste töödeldud nahkade puhul, mida on enne importimist 21 päeva jooksul hoitud eraldi või mida enne importi veetakse 21 päeva jooksul katkestamatult.

A. Kõik kolmandad riigid lindude ja kabiloomade töödeldud jahitrofeede puhul, milleks on üksnes kondid, sarved, sõrad, kabjad, hirvesarved, hambad või nahad.

B. Lindude kõikidest osadest koosnevate töötlemata jahitrofeede puhul määruse (EÜ nr 798/2008 I lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid, millest liikmesriigid lubavad importida värsket linnuliha, ning järgmised riigid:

C. Kabiloomade kõikidest osadest koosnevate töötlemata jahitrofeede puhul määruses (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osa asjakohastes kabiloomade värsket liha käsitlevates veergudes loetletud kolmandad riigid, võttes arvesse värsket liha käsitlevate erimärkuste veergudes sätestatud piiranguid.