Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 02000R1760-20210421

Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1760/2000, 17. juuli 2000, veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta

Access initial legal act
(

Legal status of the document In force

)

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2000/1760/2021-04-21

02000R1760 — ET — 21.04.2021 — 006.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1760/2000,

17. juuli 2000,

veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta

(ELT L 204 11.8.2000, lk 1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

 M1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1791/2006, 20. november 2006,

  L 363

1

20.12.2006

 M2

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 517/2013, 13. mai 2013,

  L 158

1

10.6.2013

►M3

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 653/2014, 15. mai 2014,

  L 189

33

27.6.2014

►M4

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/429, 9. märts 2016,

  L 84

1

31.3.2016


Muudetud:

 A1

ACT concerning the conditions of accession of the Czech Republic, the Republic of Estonia, the Republic of Cyprus, the Republic of Latvia, the Republic of Lithuania, the Republic of Hungary, the Republic of Malta, the Republic of Poland, the Republic of Slovenia and the Slovak Republic and the adjustments to the Treaties on which the European Union is founded

  L 236

33

23.9.2003



▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1760/2000,

17. juuli 2000,

veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta



I JAOTIS

Veiste identifitseerimine ja registreerimine

▼M4 —————

▼B



II JAOTIS

Veiseliha ja veiselihatoodete märgistamine

Artikkel 11

Artiklis 12 määratletud ettevõtja või organisatsioon, kes:

— 
peab vastavalt käesoleva jaotise I jaole märgistama veiseliha kõikidel turustusetappidel,
— 
soovib vastavalt käesoleva jaotise II jaole veiseliha müügikohas märgistada, et anda lisaks artiklis 13 sätestatud informatsioonile teavet märgistatud liha teatavate omaduste või tootmistingimuste kohta või looma kohta, kellelt see pärineb,

teeb seda vastavalt käesolevale jaotisele.

Käesoleva jaotise kohaldamine ei piira ühenduse asjakohaste, eelkõige veiseliha käsitlevate õigusaktide kohaldamist.

▼M3

Artikkel 12

Käesolevas jaotises kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

veiseliha – kõik CN-koodide 0201 , 0202 , 0206 10 95  ja 0206 29 91 alla kuuluvad tooted;

2)

märgistamine – märgistuse kinnitamine lihatüki või lihatükkide või nende pakkematerjali külge ning pakendamata toodete puhul tarbijale kirjaliku, piisava ja hästi nähtava teabe esitamine müügikohas;

3)

organisatsioon – veiselihakaubanduse ühe või eri osade ettevõtjate rühmad;

4)

hakkliha – konditustatud liha, mis on peeneks hakitud ja sisaldab vähem kui 1 % soola ning kuulub CN-koodide 0201 , 0202 , 0206 10 95  ja 0206 29 91 alla;

5)

lihalõikmed – väikesed lihatükid, mis on tunnistatud toidukõlblikuks ning saadud üksnes konditustamise tulemusel rümpadest kontide eemaldamisel või liha tükeldamisel;

6)

tükeldatud liha – väikesteks kuubikuteks, lõikudeks või muukujulisteks üksikportsjoniteks lõigatud liha, mida ettevõtja ei pea enam täiendavalt tükeldama enne lõpptarbijale müümist ning mida lõpptarbija saab kohe kasutada. Käesolev määratlus ei hõlma hakkliha ega lihalõikmeid.

▼B



I JAGU

Ühenduse kohustuslik veiseliha märgistamise süsteem

Artikkel 13

Üldeeskirjad

1.  
Ühenduses veiseliha turustavad ettevõtjad ja organisatsioonid märgistavad veiseliha kooskõlas käesoleva artikliga.

Kohustuslik märgistamissüsteem tagab võimaluse rümba, veerandrümba või jaotustükkide identifitseerimise põhjal kindlaks teha konkreetset looma või, kui see on piisav märgistusel esitatud andmete täpsuse kontrollimiseks, asjaomast loomarühma, kellelt liha pärineb.

2.  

Märgistus sisaldab järgmisi andmeid:

a) 

viitenumber või -kood, mis tagab võimaluse kindlaks teha veiseliha päritolu teatavalt loomalt või loomadelt. See number võib olla looma identifitseerimisnumber, kellelt veiseliha pärineb, või loomarühma identifitseerimisnumber;

b) 

selle tapamaja loa number, kus loom või loomade rühm on tapetud, ning liikmesriik või kolmas riik, kus tapamaja asub ja tegutseb. Märkus on järgmine: „Tapetud (liikmesriigi või kolmanda riigi nimi) (loa number)”;

c) 

selle lihalõikusettevõtte loa number, kus rümp või rümpade kogum on tükeldatud, ning liikmesriik või kolmas riik, kus lihalõikusettevõte asub ja tegutseb. Märkus on järgmine: „Tükeldatud (liikmesriigi või kolmanda riigi nimi) (loa number)”.

▼M3 —————

▼B

5.  
►M3  
a) 

Ettevõtjad ja organisatsioonid esitavad märgistusel ka järgmised andmed:

 ◄
i) 

liikmesriik või kolmas riik, kus loom on sündinud;

ii) 

kõik liikmesriigid ja kolmandad riigid, kus looma on nuumatud;

iii) 

liikmesriik või kolmas riik, kus loom on tapetud.

b) 

Kui veiseliha pärineb loomadelt, kes on sündinud, kasvatatud ja tapetud:

i) 

ühes ja samas liikmesriigis, võib andmed esitada järgmiselt: „Päritolu: (liikmesriigi nimi)”;

ii) 

ühes ja samas kolmandas riigis, võib andmed esitada järgmiselt: „Päritolu: (kolmanda riigi nimi)”.

▼M3

6.  
Selleks et vältida veiseliha märgistusel nende liikmesriikide või kolmandate riikide tarbetut kordamist, kus looma kasvatati, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 22b vastu delegeeritud õigusakte, et sätestada lihtsustatud märgistamine juhul, kui loom viibib väga lühikest aega liikmesriigis või kolmandas riigis, kus ta sünnib või tapetakse.

Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eeskirjad lõikes 1 ja lõike 2 punktis a osutatud loomarühma maksimaalse suuruse ja koosluse kohta, võttes arvesse piiranguid nende loomarühmade homogeensuse osas, kust tükeldatud liha ja lihalõikmed pärinevad. Sellised õigusaktid võetakse vastu artikli 23 lõikes 2 sätestatud kontrollimenetluse kohaselt.

▼B

Artikkel 14

Kõrvalekalded kohustuslikust märgistamissüsteemist

Erandina artikli 13 lõike 2 punktidest b ja c ning artikli 13 lõike 5 punkti a alapunktidest i ja ii esitavad veisehakkliha valmistavad ettevõtjad ja organisatsioonid märgistusel sõnad „Valmistatud (liikmesriigi või kolmanda riigi nimi)” vastavalt sellele, kus liha on valmistatud, ning sõna „päritolu”, kui valmistajariigiks ei ole asjassepuutuv riik või asjassepuutuvad riigid.

Artikli 13 lõike 5 punkti a alapunktis iii sätestatud kohustust kohaldatakse kõnesoleva liha suhtes alates käesoleva määruse jõustumiskuupäevast.

Need tootjad ja organisatsioonid võivad siiski veisehakkliha märgistusele lisada:

— 
teatavaid artiklis 13 sätestatud andmeid ja/või
— 
kõnesoleva liha valmistamiskuupäeva.

▼M3

Selleks et tagada kooskõla käesolevas jaos märgistusega seonduvate horisontaalsete eeskirjadega, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 22b vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada veiseliha korrastamisel saadud lihalõikmete ja tükeldatud liha suhtes käesoleva artikli esimeses kolmes lõigus sätestatud eeskirjadele samaväärsed eeskirjad hakkliha suhtes kehtestatud eeskirjade eeskujul.

Artikkel 15

Kolmandatest riikidest pärit veiseliha kohustuslik märgistamine

Erandina artiklist 13 märgistatakse liidu territooriumile imporditud veiseliha, mille kohta ei ole kättesaadavad kõik artiklis 13 sätestatud andmed, järgmiselt:

„Päritolu: ELi mittekuuluvad riigid” ja „Tapmise koht: (kolmanda riigi nimi).”

▼B



II JAGU

▼M3

Vabatahtlik märgistamine

▼M3

Artikkel 15a

Üldeeskirjad

Artiklites 13, 14 ja 15 nimetamata toidualane teave, mille veiseliha turustavad ettevõtjad või organisatsioonid lisavad märgistusele vabatahtlikult, peab olema objektiivne, pädevate asutuste poolt kontrollitav ja tarbijatele arusaadav.

Nimetatud teave peab olema kooskõlas märgistust käsitlevate horisontaalsete õigusaktidega ning eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1169/2011 ( 1 ).

Kui veiseliha turustavad ettevõtjad või organisatsioonid ei täida esimeses ja teises lõigus osutatud kohustusi, kohaldab pädev asutus artiklis 22 sätestatud asjakohaseid karistusi.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 22b vastu delegeeritud õigusakte seoses nende mõistete või mõistekategooriate suhtes kohaldatavate nõuete ja määratlustega, mis võidakse kanda pakendatud värske ja külmutatud looma- ja vasikaliha märgistusele.

▼M3 —————

▼B



III JAGU

Üldsätted

▼M3 —————

▼B



III JAOTIS

Üldsätted

▼M4

Artikkel 22

1.  
Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse sätete järgimine.

Ettenähtud kontrollid ei tohi piirata kontrolle, mida komisjon võib teha vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artiklile 9.

Liikmesriigi määratud karistused veiseliha turustavale ettevõtjale või organisatsioonile peavad olema tõhusad, hoiatavad ja proportsionaalsed.

2.  

Olenemata lõikest 1 juhul, kui veiseliha turustavad ettevõtjad ja organisatsioonid ei ole veiseliha märgistamisel täitnud nende suhtes II jaotises kehtestatud nõudeid, annavad liikmesriigid vajaduse korral ja kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega korralduse asjaomane veiseliha turult kõrvaldada. Lisaks lõikes 1 osutatud karistustele võivad liikmesriigid:

a) 

juhul kui kõnealune liha vastab asjaomastele veterinaar- ja hügieenieeskirjadele, anda loa:

i) 

veiseliha turuleviimiseks pärast seda, kui see on liidu nõuete kohaselt märgistatud, või

ii) 

veiseliha otse töötlusse saatmiseks, et sellest valmistada muid kui artikli 12 punktis 1 osutatud tooteid;

b) 

anda korralduse asjaomastele ettevõtjatele ja organisatsioonidele antud heakskiidu peatamiseks või äravõtmiseks.

3.  

Komisjoni eksperdid teevad koostöös pädevate asutustega järgmist:

a) 

kontrollivad, kas liikmesriigid täidavad käesolevas määruses sätestatud nõudeid;

b) 

teevad kohapeal kontrollimisi, et tagada kontrollide kooskõla käesoleva määrusega.

4.  
Liikmesriik, kelle territooriumil kohapealne kontroll tehakse, osutab komisjoni ekspertidele nende ülesannete täitmiseks vajalikku abi. Enne lõpparuande koostamist ja edasisaatmist arutatakse kontrollide tulemusi asjaomase liikmesriigi pädeva asutusega. Nimetatud aruandes antakse liikmesriikidele vajaduse korral soovitusi käesoleva määruse paremaks täitmiseks.

▼M3

Artikkel 22a

Pädevad asutused

Liikmesriigid määravad pädeva asutuse või asutused, kes vastutavad käesoleva määruse ja selle alusel võetavate komisjoni aktide täitmise eest.

Nad teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele kõnealuste asutuste nimetused.

▼M4

Artikkel 22b

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  
Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.  
Artikli 13 lõikes 6, artikli 14 lõikes 4 ja artiklis 15a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 20. aprillist 2016. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3.  
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 13 lõikes 6, artikli 14 lõikes 4 ja artiklis 15a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimise. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.  
Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5.  
Artikli 13 lõike 6, artikli 14 lõike 4 ja artikli 15a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 23

Komiteemenetlus

1.  
Käesoleva määruse artikli 13 lõike 6 kohaste rakendusaktide puhul abistab komisjoni alaline taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 ( 2 ) artikli 58 lõike 1 kohaselt.

Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 ( 3 ) tähenduses.

2.  
Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamus saadakse kirjaliku menetlusega, lõpetatakse nimetatud menetlus ilma tulemust saavutamata, kui arvamuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul komitee eesistuja nii otsustab või kui enamus komitee liikmetest seda taotleb.

▼M3

Artikkel 23a

Aruanne ja suundumused õigusloomes

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule:

— 
vabatahtlikku märgistamist käsitlevate sätete puhul hiljemalt 18. juulil 2019 ja
— 
elektroonilist identifitseerimist käsitlevate sätete puhul hiljemalt 18. juulil 2023

asjaomased aruanded käesoleva määruse rakendamise ja mõju kohta, mis käsitlevad esmajärjekorras võimalust vaadata läbi vabatahtlikku märgistamist käsitlevad sätted ja teisalt kogu liidus kohustusliku elektroonilise identifitseerimise kasutuselevõtmise tehnilist ja majanduslikku teostatavust.

Aruannetele tuleks vajaduse korral lisada asjakohased seadusandlikud ettepanekud.

▼B

Artikkel 24

1.  
Määrus (EÜ) nr 820/97 tunnistatakse kehtetuks.
2.  
Viiteid määrusele (EÜ) nr 820/97 käsitletakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 25

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Seda kohaldatakse veiseliha suhtes, mis pärineb alates 1. septembrist 2000 tapetud loomadelt.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.



LISA



Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 820/97

Käesolev määrus

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikkel 6

Artikkel 7

Artikkel 7

Artikkel 8

Artikkel 8

Artikkel 9

Artikkel 9

Artikkel 10

Artikkel 10

Artikkel 11

–

Artikkel 12

Artikkel 11

Artikkel 13

Artikkel 12

Artikli 14 lõige 1

Artikli 16 lõige 1

Artikli 14 lõige 2

Artikli 16 lõige 2

Artikli 14 lõige 3

Artikli 16 lõige 5

Artikli 14 lõige 4

Artikli 16 lõige 4

Artikkel 15

Artikkel 17

Artikli 16 lõige 1

Artikli 16 lõige 3

Artikli 16 lõige 2

Artikli 16 lõige 3

Artikli 16 lõige 3

Artikli 13 lõike 2 punkt a

Artikkel 17

Artikkel 18

Artikkel 18

Artikkel 19

Artikkel 19

–

Artikkel 20

Artikkel 20

Artikkel 21

Artikkel 22

Artikkel 22

Artikkel 25

▼M3



I LISA

IDENTIFITSEERIMISVAHENDID

A) 

KÕRVAMÄRK

ALATES 18. JUULIST 2019:

B) 

ELEKTROONILINE TUNNUS ELEKTROONILISE KÕRVAMÄRGI KUJUL

C) 

MAKKU PAIGALDATAV ELEKTROONILINE TUNNUS

D) 

ELEKTROONILINE TUNNUS NAHA ALLA SÜSTITAVA TRANSPONDRI KUJUL.


( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

Top