EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 01998L0034-20130101
Directive 98/34/EC of the European Parliament and of the Council of 22 June 1998 aying down a procedure for the provision of information in the field of technical standards and regulations and of rules on Information Society services;
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/34/EÜ, 22. juuni 1998 , millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/34/EÜ, 22. juuni 1998 , millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord
No longer in force
1998L0034 — ET — 01.01.2013 — 004.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 98/34/EÜ, 22. juuni 1998, ►M1 millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord ◄ (EÜT L 204, 21.7.1998, p.37) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 98/48/EÜ, 20. juuli 1998, |
L 217 |
18 |
5.8.1998 |
|
|
L 363 |
81 |
20.12.2006 |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1025/2012, 25. oktoober 2012, |
L 316 |
12 |
14.11.2012 |
|
Muudetud:
|
L 236 |
33 |
23.9.2003 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 98/34/EÜ,
22. juuni 1998,
►M1 millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord ◄
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 100a, 213 ja 43,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, ( 2 )
toimides asutamislepingu artiklis 189b ettenähtud korras ( 3 )
ning arvestades, et:|
1) |
nõukogu 28. märtsi 1983. aasta direktiivi 83/189/EMÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord, ( 4 ) on mitmel viisil ja oluliselt muudetud; selguse ja otstarbekuse huvides tuleks nimetatud direktiiv konsolideerida; |
|
2) |
siseturg kujutab endast ilma sisepiirideta ala, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine; kaupade liikumise koguseliste piirangute ning mõjult samalaadsete meetmete keelamine on seetõttu üks ühenduse peamisi põhimõtteid; |
|
3) |
siseturu tõrgeteta toimimise huvides tuleks tagada, et siseriiklikud algatused tehniliste standardite või eeskirjade kehtestamisel oleksid võimalikult selged ja arusaadavad; |
|
4) |
toodetega seotud tehnilistest eeskirjadest tulenevaid kaubandustõkkeid võib lubada ainult siis, kui need on vajalikud oluliste nõuete täitmiseks ja nende eesmärk on üldiste huvide tagamine; |
|
5) |
on oluline, et komisjon saaks vajaliku teabe oma käsutusse enne tehnika kohta käivate sätete vastuvõtmist; seepärast peavad liikmesriigid, kellelt vastavalt asutamislepingu artiklile 5 nõutakse komisjoni abistamist tema ülesande täitmisel, teatama komisjonile oma projektidest tehniliste eeskirjade valdkonnas; |
|
6) |
kõiki liikmesriike tuleb samuti teavitada ükskõik missuguse liikmesriigi kavandatavatest tehnilistest eeskirjadest; |
|
7) |
siseturu eesmärk on luua ettevõtjate konkurentsivõimet soosiv keskkond; laialdasem teavitamine on üks võimalus, kuidas aidata ettevõtjatel paremini selle turu eeliseid kasutada; seetõttu on vaja ette näha võimalus, et ettevõtjad saaksid teatatud eelnõude pealkirjade korrapärase avaldamise ja nende eelnõude salastatuse sätete alusel hinnata teiste liikmesriikide esitatud siseriiklike tehniliste eeskirjade toimet; |
|
8) |
õiguskindluse huvides on otstarbeks, et liikmesriigid teatavad avalikult käesoleva direktiiviga ettenähtud siseriiklike tehniliste eeskirjade vastuvõtmisest; |
|
9) |
toodete tehniliste eeskirjade puhul näevad turu nõuetekohase toimimise või jätkuva arengu tagamiseks kavandatud meetmed ette siseriiklike kavatsuste suuremat selgust ja arusaadavust ning esitatud eeskirjade võimaliku turumõju hindamiskriteeriumide ja tingimuste laiendamist; |
|
10) |
seetõttu on vaja hinnata kõiki tootele esitatavaid nõudeid ning arvestada toodete kohta kehtivate siseriiklike tavade arengut; |
|
11) |
nõuded, välja arvatud tehnilised spetsifikatsioonid, mis osutavad turuleviidud toote elutsüklile, võivad mõjutada selle toote vaba liikumist või luua takistusi siseturu nõuetekohasele toimimisele; |
|
12) |
on vaja selgitada de facto tehniliste eeskirjade mõiste; eelkõige need sätted, millega ametivõimud viitavad tehnilistele spetsifikatsioonidele või teistele nõuetele või soodustavad nende järgimist, samuti nendele toodetele viitavad sätted, millega ametivõimud üldistes huvides on seotud, muudavad nimetatud nõuded või spetsifikatsioonid siduvamaks kui nad oma individuaalse algupära tõttu oleksid; |
|
13) |
komisjonile ja liikmesriikidele tuleb anda ka küllaldaselt aega kavandatud meetmesse muudatusettepanekute tegemiseks, et kõrvaldada või vähendada takistusi, mida see meede võib põhjustada kaupade vabale liikumisele; |
|
14) |
asjaomane liikmesriik peab kavandatud meetme lõpliku teksti sõnastamisel neid muudatusettepanekuid arvesse võtma; |
|
15) |
siseturg eeldab, et eelkõige juhul, kui liikmesriigid ei saa vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendada, võtab komisjon vastu ühenduse siduvad õigusaktid või teeb ettepaneku need vastu võtta; on kehtestatud konkreetne ajutine ooteaeg vältimaks, et siseriiklike meetmete vastuvõtmine ei ohustaks sama valdkonna ühenduse siduvate õigusaktide vastuvõtmist nõukogus või komisjonis; |
|
16) |
vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud üldistele kohustustele peab kõnealune liikmesriik kavandatud meetme rakendamise niikauaks edasi lükkama, et oleks võimalik kas esitatud muudatusettepanekud ühiselt läbi vaadata või ette valmistada nõukogu siduva õigusakti ettepanek või vastu võtta komisjoni siduv õigusakt; tähtajad, mis on ette nähtud liikmesriikide valitsuste esindajate 28. mail 1969. aastal nõukogus peetud nõupidamise kokkuleppes ooteaja ja komisjoni teavitamise kohta, ( 5 ) muudetud 5. märtsi 1973. aasta kokkuleppega, ( 6 ) on kõnealuste juhtumite korral osutunud ebapiisavaks ja neid tuleks järelikult pikendada; |
|
17) |
eespool nimetatud 28. mai 1969. aasta kokkuleppes sisalduvat ooteaega ja komisjoni teavitamist käsitlevat korda kohaldatakse ka edaspidi nende toodete suhtes, mida käesolev direktiiv ei reguleeri; |
|
18) |
ühenduse meetmete vastuvõtmise hõlbustamiseks nõukogus peaksid liikmesriigid hoiduma tehniliste eeskirjade vastuvõtmisest, kui nõukogu on komisjoni ettepanekul vastu võtnud seda sektorit käsitleva ühise seisukoha; |
|
19) |
siseriiklikel tehnilistel standarditel võib kaupade vabale liikumisele olla tegelikult samasugune mõju nagu tehnilistel eeskirjadel; |
|
20) |
seetõttu oleks asjakohane teavitada komisjoni standardieelnõust samadel tingimustel nagu tehnilistest eeskirjadest; vastavalt asutamislepingu artiklile 213 ning nõukogu poolt kooskõlas asutamislepingu sätetega ettenähtud piirides ja tingimustel võib komisjon koguda vajalikku teavet ja teostada talle antud ülesannete täitmiseks vajalikku kontrolli; |
|
21) |
liikmesriike ja standardiasutusi on samuti vaja teavitada teiste liikmesriikide standardiasutuste kavandatavatest standarditest; |
|
22) |
süstemaatilist teatamist on tegelikult vaja ainult uute standardimisobjektide puhul, kui nende objektide menetlemine siseriiklikul tasandil võib põhjustada siseriiklikes standardites erinevusi, mis võivad häirida turu toimimist; siseriikliku standardimise arenguga seotud edaspidine teatamine või teabevahetus peavad sõltuma huvist, mida uue standardi vastu tunnevad need, kellele sellest on juba teatatud; |
|
23) |
komisjonil peab siiski olema võimalus nõuda kõikide siseriiklike standardimisprogrammide täielikku või osalist edastamist, et ta saaks kontrollida standardimise arengut teatavates majandussektorites; |
|
24) |
asjaomased pooled peavad ise ja enda jaoks rajama Euroopa standardimissüsteemi, mille otsused peavad olema järjekindlad, selged ja arusaadavad ning põhinema avatusel, konsensusel, sõltumatusel erihuvidest, tõhususel ja riiklikul esindatusel; |
|
25) |
standardimine ühenduses peab põhinema siseriiklike standardiasutuste põhiõigustel, nagu võimalus saada standardieelnõusid, saada teavet esitatud märkuste alusel võetud meetmete kohta, osa võtta siseriiklikust standardimistegevusest või nõuda siseriiklike standardite asemel Euroopa standardite ettevalmistamist; liikmesriigid peavad võtma oma pädevuses olevaid asjakohaseid meetmeid tagamaks, et nende standardiasutused neid õigusi järgivad; |
|
26) |
siseriiklike standardiasutuste suhtes Euroopa standardi ettevalmistamise ajal kohaldatavat ooteaega käsitlevad sätted tuleb kooskõlastada nende sätetega, mis standardiorganid on vastu võtnud Euroopa standardiorganisatsioonide raames; |
|
27) |
on vaja asutada alaline komitee, kelle liikmed on liikmesriikide nimetatud ja kelle ülesanne on aidata komisjonil uurida siseriiklikke standardieelnõusid ning osa võtta selle pingutustest vähendada nendest eelnõudest kaupade vabale liikumisele tekkida võivaid kahjulikke mõjusid; |
|
28) |
alalise komiteega tuleks nõu pidada käesolevas direktiivis viidatud standardieelnõude taotluste üle; |
|
29) |
käesolev direktiiv ei tohi mõjutada liikmesriikide kohustusi seoses direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega, mis on esitatud III lisa B osas, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. toode – iga tööstuslikult valmistatud toode ja põllumajandustoode, ka kalatoode;
2. teenus – infoühiskonna iga teenus ehk kõik vahemaa tagant elektroonilisel teel ja teenusesaaja isikliku taotluse alusel ning tavaliselt tasu eest osutatavad teenused.
Selle määratluse puhul tähendab:
— „vahemaa tagant”, et teenust osutatakse ilma osapoolte üheaegse kohalolekuta,
— „elektroonilisel teel”, et teenus saadetakse lähtepunktist ja võetakse sihtkohas vastu elektrooniliste andmetöötlus- (sh pakkimisseadmete) ja säilitusseadmete abil ning seda saadetakse, edastatakse ja võetakse vastu täielikult juhtmete või raadio kaudu, optiliselt või muude elektromagnetiliste vahendite abil,
— „teenusesaaja isikliku taotluse alusel”, et teenust osutatakse andmeedastusena isikliku taotluse alusel.
Käesoleva määratluse alla mittekuuluvate teenuste näidisloend on toodud V lisas.
Käesolevat direktiivi ei kohaldata:
— raadioringhäälingu teenustele,
— direktiivi 89/552/EMÜ artikli 1 punktis a ( 7 ) sätestatud teleringhäälingu teenustele;
►M1 3. ◄ tehniline spetsifikatsioon – dokumendis sisalduv spetsifikatsioon, millega nähakse ette toote nõutavad omadused, nagu kvaliteet, kasutusotstarve, ohutus või mõõtmed, sealhulgas nõuded toote müüginimetuse, terminite, tunnuste, kontrollimise ja kontrollimeetodite, pakendamise, märgistamise või etikettimise ning vastavushindamismenetluse kohta.
Termin „tehniline spetsifikatsioon” hõlmab asutamislepingu artikli 38 lõike 1 kohaselt ka põllumajandustoodete tootmismeetodeid ja -protsesse, direktiivi 65/65/EMÜ ( 8 ) artiklis 1 määratletud inimtarbeks ja loomadele mõeldud tooteid ning ravimeid, samuti teiste toodete tootmismeetodeid ja -protsesse, kui need mõjutavad toodete omadusi;
►M1 4. ◄ muud nõuded – nõuded, mis ei ole tehniline spetsifikatsioon ja mis esitatakse tootele eelkõige tarbijate või keskkonna kaitsmise eesmärgil ning mis mõjutavad tema elutsüklit pärast turuleviimist, nagu kasutamise, ringlussevõtu, taaskasutamise või kõrvaldamise tingimused, kui need võivad oluliselt mõjutada toote koostist, olemust või turustamist;
5. teenuseid puudutav eeskiri – üldist laadi nõuded, mis puudutavad teenuste pakkumisele juurdepääsu ja nende pakkumist punkti 2 tähenduses, eelkõige aga teenusepakkujat, teenuseid ja teenuste tarbijat puudutavad sätted, välja arvatud sätted, mis ei puuduta otseselt nimetatud punktis määratletud teenuseid.
Käesolevat direktiivi ei kohaldata neid küsimusi puudutavate eeskirjade suhtes, mis kuuluvad direktiivis 90/387/EMÜ ( 9 ) määratletud telekommunikatsiooniteenuste kohta antud ühenduse õigusaktide reguleerimisalasse.
Käesolevat direktiivi ei kohaldata eeskirjadele nende küsimuste kohta, mida reguleeritakse finantsteenuste kohta antud ühenduse õigusaktidega ja mille mittetäielik nimekiri on toodud käesoleva direktiivi VI lisas.
Käesolevat direktiivi, välja arvatud artikli 8 lõiget 3, ei kohaldata eeskirjadele, mis on kehtestatud reguleeritud turgude (direktiivi 93/22/EMÜ tähenduses) või teiste turgude poolt või jaoks või nimetatud turgudele kliiring- või maksearveldusi tegevate asutuste poolt või jaoks.
Selles määratluses:
— peetakse eeskirja konkreetselt infoühiskonna teenustele suunatuks, kui selle põhjenduste või regulatiivosa kõigi sätete või mõne üksiksätte konkreetseks eesmärgiks on reguleerida nimetatud teenuseid otsesel ja sihikindlal viisil,
— eeskirja ei peeta konkreetselt infoühiskonna teenustele suunatuks, kui see puudutab nimetatud teenuseid ainult kaudselt ja juhuslikult;
▼M3 —————
11. tehnilised eeskirjad – tehnilised spetsifikatsioonid ja muud nõuded või teenuseid puudutavad eeskirjad, sealhulgas vastavad haldusnormid, mille järgimine turustamisel, teenuste pakkumisel, teenusepakkuja asutamisel või teenuste kasutamisel liikmesriigis või selle põhiosas on de jure või de facto kohustuslik, samuti liikmesriikide õigus- ja haldusnormid, mis keelavad toote valmistamise, impordi, turustamise, kasutamise või keelavad teenuste pakkumise või kasutamise või teenusepakkuja asutamise, välja arvatud need normid, mis on sätestatud artiklis 10.
De facto tehniliste eeskirjade hulka kuuluvad:
— liikmesriigi õigus- ja haldusnormid, milles viidatakse kas tehnilistele spetsifikatsioonidele, muudele nõuetele või teenuseid puudutavatele eeskirjadele või ametiala- või tegevusjuhistele, milles omakorda viidatakse tehnilistele spetsifikatsioonidele, muudele nõuetele või teenuseid puudutavatele eeskirjadele ning mille järgimine lubab oletada vastavust eespool nimetatud õigus- ja haldusnormidega kehtestatud kohustustele,
— vabatahtlikud kokkulepped, mille puhul riigiasutus on üks lepinguosaline ja mis üldistes huvides näevad ette tehniliste spetsifikatsioonide, muude nõuete või teenuseid puudutavate eeskirjade järgimise, välja arvatud riigihangete pakkumistingimused,
— tehnilised spetsifikatsioonid, muud nõuded või teenuseid puudutavad eeskirjad, mis on seotud toodete või teenuste tarbimist mõjutavate fiskaal- või finantsmeetmetega, soodustades selliste tehniliste spetsifikatsioonide, muude nõuete või teenuseid puudutavate eeskirjade järgimist; siia ei kuulu siseriiklike sotsiaalkindlustussüsteemidega seotud tehnilised spetsifikatsioonid või muud nõuded.
Kaasa arvatakse liikmesriikide nimetatud asutuste kehtestatud tehnilised eeskirjad, mis loetletakse nimistus, mille komisjon artiklis 5 viidatud komitee töö raames koostab enne 5. augustit 1999.(*)
Selle nimistu muutmisel kasutatakse sama menetlust;
12. tehniliste eeskirjade eelnõu – tehnilise spetsifikatsiooni, muu nõude või teenuseid puudutava eeskirja tekst, sealhulgas haldusnormid, mis on koostatud eesmärgiga need tehniliste eeskirjadena jõustada või lõpuks jõustada lasta, ja mis on ettevalmistusetapis, kus saab veel teha olulisi muudatusi.
Käesolevat direktiivi ei kohaldata nende meetmete suhtes, mida liikmesriigid peavad asutamislepingu alusel vajalikuks isikute, eelkõige töötajate kaitse tagamiseks toodete kasutamisel, eeldades, et need meetmed ei avalda mõju toodetele.
▼M3 —————
Artikkel 5
Liikmesriikide nimetatud esindajatest luuakse alaline komitee, kes võib paluda ekspertide või nõustajate abi; komitee esimees on komisjoni esindaja.
Komitee koostab ise oma töökorra.
Artikkel 6
1. Komitee tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas ►M3 ————— ◄ .
Komitee tuleb kokku erakorralises koosseisus, kui on vaja käsitleda infoühiskonna teenuseid puudutavaid küsimusi.
2. Komisjon esitab komiteele aruande käesolevas direktiivis ettenähtud korra rakendamise ja kohaldamise kohta ning ettepanekud olemasolevate või prognoositavate kaubandustõkete kõrvaldamiseks.
3. Komitee avaldab arvamust lõikes 2 nimetatud teavitamise ja ettepanekute kohta ning võib sellega seoses teha eelkõige ettepaneku, et komisjon:
▼M3 —————
— kaubandustõkete ohu vältimiseks tagaks vajaduse korral, et asjaomased liikmesriigid otsustaksid esialgu omavahel vajalike meetmete üle,
— võtaks kõik asjakohased meetmed,
— määratleks valdkonnad, kus ühtlustamine tundub vajalik, ja niisuguse olukorra tekkimisel võtaks ette asjakohase ühtlustamise selles sektoris.
4. Komisjon peab komiteega nõu pidama:
▼M3 —————
c) otsustades käesoleva direktiiviga ettenähtud teabevahetuse süsteemi toimimise, samuti kõigi süsteemis tehtavate muudatuste üle;
d) kontrollides käesoleva direktiiviga ettenähtud süsteemi toimimist.
▼M3 —————
5. Komisjon võib komiteega nõu pidada iga saadud esialgse tehniliste eeskirjade eelnõu üle.
6. Käesoleva direktiivi rakendamisega seotud küsimused võib komiteele käsitlemiseks esitada selle esimehe või liikmesriigi algatusel.
7. Komitee menetlused ja talle esitatav teave on salajased.
Komitee ja siseriiklikud asutused võivad eksperdiarvamuse saamiseks siiski nõu pidada füüsiliste või juriidiliste isikutega, sealhulgas erasektorisse kuuluvatega, kui nad kasutavad vajalikke ettevaatusabinõusid.
8. Teenuseid puudutavate eeskirjade osas võivad komisjon ja komitee konsulteerida tööstuse või teadusmaailma füüsiliste või juriidiliste isikutega ning võimalusel esindusorganitega, kes on võimelised andma ekspertarvamust ükskõik milliste teenuseid puudutavate eeskirjaeelnõude sotsiaalsete ja ühiskondlike eesmärkide ja tagajärgede kohta, ning võivad nende arvamusega arvestada, kui neilt seda nõutakse.
Artikkel 7
Liikmesriigid teavitavad artikli 8 lõike 1 alusel komisjoni kõigist standardiorganitele esitatud taotlustest koostada tehniline spetsifikatsioon või konkreetse toote standard, et neid tooteid käsitleva tehnilise eeskirja jõustamiseks koostada tehnilise eeskirja eelnõu, ning esitavad nende jõustamise põhjused.
Artikkel 8
1. Piiramata artikli 10 kohaldamist, edastavad liikmesriigid viivitamata komisjonile kõik tehniliste eeskirjade eelnõud, välja arvatud siis, kui tegemist on rahvusvahelise või Euroopa standardi täieliku teksti ülevõtmisega, mille puhul piisab teatest vastava standardi kohta; nad teatavad komisjonile ka põhjused, miks selliste tehniliste eeskirjade jõustamine oli vajalik, kui neid põhjusi ei ole eelnõus juba selgitatud.
Vajaduse korral edastavad liikmesriigid samaaegselt oluliselt ja otseselt asjaga seotud põhiliste õigusnormide tekstid, kui see on vajalik tehniliste eeskirjade eelnõu mõju hindamiseks ja kui seda ei ole varem edastatud.
Liikmesriigid edastavad eelnõu eespool nimetatud tingimustel uuesti, kui nad teevad sellesse muudatusi, mis oluliselt muudavad eelnõu reguleerimisala, lühendavad algselt planeeritud rakendamise ajakava, lisavad spetsifikatsioone või nõudeid või teevad viimati nimetatuid rangemaks.
Kui eelnõuga püütakse eelkõige tervishoiust või tarbijate või keskkonna kaitsmisest lähtudes keemilise aine, valmistise või toote turustamist või kasutamist piirata, edastavad liikmesriigid ka kõnealuse aine, valmistise või toote ning kõigi teada olevate ja kättesaadavate asendusainete, -valmististe või -toodete kohta andmete kokkuvõtte või viited, kui selline teave on kättesaadav, ja samuti meetme prognoositava mõju tervishoiule ning tarbija ja keskkonna kaitsele, esitades ühtlasi riskianalüüsi, mis tehakse kooskõlas määruse (EMÜ) nr 793/93 ( 10 ) artikli 10 lõikes 4 viidatud keemiliste ainete ohtlikkuse hindamise üldiste põhimõtetega, kui tegemist on registreeritud ainega, ja kooskõlas direktiivi 67/548/EMÜ ( 11 ) artikli 3 lõikega 2 uue aine puhul.
Komisjon teatab liikmesriikidele viivitamata eelnõust ja kõikidest temale edastatud dokumentidest; ta võib arvamuse saamiseks suunata selle eelnõu ka artiklis 5 nimetatud komiteele ja vajaduse korral kõnealuse valdkonna eest vastutavale komiteele.
Artikli 1 punkti 11 teise lõigu kolmandas taandes viidatud tehniliste spetsifikatsioonide, muude nõuete või teenuseid puudutavate eeskirjade osas võivad komisjoni või liikmesriikide märkused või üksikasjalikud arvamused kajastada ainult seda aspekti, mis võib takistada kaubandust või, teenuseid puudutavate eeskirjade osas, teenuste vaba liikumist või teenusepakkujate asutamist, mitte aga meetme fiskaal- või finantsaspekte.
2. Komisjon ja liikmesriigid võivad tehniliste eeskirjade eelnõu edastanud liikmesriigile märkusi teha; liikmesriik arvestab neid märkusi tehniliste eeskirjade edaspidisel ettevalmistamisel nii palju kui võimalik.
3. Liikmesriigid edastavad tehniliste eeskirjade lõpliku teksti viivitamata komisjonile.
4. Käesoleva artikli alusel antav teave ei ole salajane, välja arvatud liikmesriigi selgesõnalise nõudmise korral. Iga selline nõue peab olema põhjendatud.
Sellistel juhtudel võivad artiklis 5 nimetatud komitee ja siseriiklikud asutused vajalike ettevaatusabinõude kasutuselevõtmisel taotleda erasektori füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt eksperdiabi.
5. Kui tehniliste eeskirjade eelnõu moodustab osa meetmetest, mille eelnõuna edastamist komisjonile nõutakse ühenduse mõne teise õigusakti alusel, võivad liikmesriigid lõikes 1 ettenähtud teabe edastada selle teise õigusakti alusel, kui nad näitavad vormikohaselt, et nimetatud teave puudutab ka käesolevat direktiivi.
Kui komisjon käesoleva direktiivi kohaselt ei reageeri tehniliste eeskirjade eelnõule, ei piira see ühtki otsust, mis võidakse teha ühenduse teiste õigusaktide alusel.
Artikkel 9
1. Liikmesriigid lükkavad tehniliste eeskirjade eelnõu vastuvõtmise edasi kolme kuu võrra alates päevast, mil komisjon sai artikli 8 lõikes 1 ettenähtud teabe.
2. Liikmesriigid lükkavad:
— nelja kuu võrra edasi sellise tehniliste eeskirjade eelnõu vastuvõtmise, mis artikli 1 punkti 11 teise lõigu teise taande tähenduses on vabatahtliku kokkuleppe vormis,
— kuue kuu võrra edasi iga muu tehniliste eeskirjade eelnõu vastuvõtmise, piiramata seejuures lõigete 3, 4 ja 5 kohaldamist (välja arvatud teenuseid puudutavate eeskirjade eelnõude puhul),
alates päevast, mil komisjon saab artikli 8 lõikes 1 ettenähtud teate, kui komisjon või teine liikmesriik esitab kolme kuu jooksul, alates kõnealusest kuupäevast, üksikasjaliku arvamuse, mille kohaselt kavandatud meede võib põhjustada takistusi kaupade vabale liikumisele siseturul;
— nelja kuu võrra edasi iga muu teenuseid puudutavate eeskirjade eelnõu, piiramata seejuures lõigete 4 ja 5 kohaldamist, alates päevast, mil komisjon saab artikli 8 lõikes 1 ettenähtud teate, kui komisjon või teine liikmesriik esitab kolme kuu jooksul alates kõnealusest kuupäevast üksikasjaliku arvamuse, mille kohaselt kavandatud meede võib põhjustada takistusi teenuste vabale liikumisele või teenusepakkuja asutamisele siseturul.
Komisjoni või liikmesriikide üksikasjalikud arvamused teenuseid puudutavate eeskirjade eelnõude kohta ei tohi mõjutada kultuuripoliitilisi meetmeid, eelkõige audiovisuaalses sfääris, mida liikmesriigid võivad ellu viia ühenduse õiguse alusel, arvestades nende keelelist mitmekesisust, konkreetseid rahvuslikke ja piirkondlikke iseärasusi ning kultuuripärandit.
Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile meetmetest, mille võtmist ta nende üksikasjalike arvamuste tõttu kavandab. Komisjon avaldab selle kohta arvamust.
Asjaomane liikmesriik toob vajadusel ära põhjused, miks ta ei saa teenuseid puudutavate eeskirjade puhul üksikasjalikke arvamusi arvesse võtta.
3. Liikmesriigid lükkavad tehniliste eeskirjade, välja arvatud teenuseid puudutavate eeskirjade eelnõu vastuvõtmise edasi 12 kuu võrra alates päevast, mil komisjon saab artikli 8 lõikes 1 ettenähtud teate, kui komisjon kolme kuu jooksul pärast seda päeva teatab oma kavatsusest võtta samas küsimuses vastu direktiiv, määrus või otsus vastavalt asutamislepingu artiklile 189 või teha sellekohane ettepanek.
4. Liikmesriigid lükkavad tehniliste eeskirjade eelnõu vastuvõtmise edasi 12 kuu võrra alates päevast, mil komisjon sai artikli 8 lõikes 1 ettenähtud teabe, kui komisjon kolme kuu jooksul pärast seda päeva jõuab järeldusele, et tehniliste eeskirjade eelnõu käsitleb küsimust, mida käsitleb vastavalt asutamislepingu artiklile 189 nõukogule esitatud direktiivi-, määruse- või otsuseettepanek.
5. Kui nõukogu võtab lõigetes 3 ja 4 viidatud ooteaja jooksul vastu ühise seisukoha, pikendatakse seda tähtaega lõike 6 kohaselt 18 kuuni.
6. Lõigetes 3, 4 ja 5 viidatud kohustused kaotavad kehtivuse, kui:
— komisjon teatab liikmesriikidele oma kavatsusest loobuda ühenduse siduva õigusakti kohta ettepaneku tegemisest või selle vastuvõtmisest,
— komisjon teatab liikmesriikidele oma eelnõu või ettepaneku tagasivõtmisest,
— komisjon või nõukogu on vastu võtnud ühenduse siduva õigusakti.
7. Lõikeid 1 kuni 5 ei kohaldata sellistel juhtudel, kui:
— rahva tervise või ohutuse või loomade või taimede kaitsmisega ning teenuseid puudutavate eeskirjade puhul ka avaliku korra, eriti alaealiste kaitsmisega seotud tõsistest ja ettenägematutest asjaoludest tekkinud kiireloomulistel põhjustel peab liikmesriik väga lühikese aja jooksul ette valmistama tehnilised eeskirjad nende viivitamatuks avaldamiseks ja kehtestamiseks, kus nõupidamine pole võimalik, või
— finantssüsteemi turvalisuse ja terviklikkuse kaitsmise, eriti hoiustajate, investorite ja kindlustatud isikute kaitsmisega seotud tõsistest asjaoludest tekkinud kiireloomulistel põhjustel peab liikmesriik viivitamata rakendama finantsteenuseid puudutavaid eeskirju.
Liikmesriik põhjendab võetud meetmete kiireloomulisust artikliga 8 ettenähtud teates. Komisjon avaldab arvamust selle teate kohta niipea kui võimalik. Juhtudel, kus kirjeldatud menetlust on kasutatud vääriti, võtab komisjon vajalikke meetmeid. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti.
Artikkel 10
1. Artikleid 8 ja 9 ei kohaldata liikmesriikide nende õigus- ja haldusnormide või vabatahtlike kokkulepete suhtes, mille abil liikmesriigid:
— järgivad ühenduse siduvaid õigusakte, mille tulemusena võetakse vastu tehnilised spetsifikatsioonid või teenuseid puudutavad eeskirjad,
— täidavad rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevaid kohustusi, mille tulemusena võetakse ühenduses vastu ühtsed tehnilised spetsifikatsioonid või teenuseid puudutavad eeskirjad,
— kasutavad ühenduse siduvates õigusaktides sätestatud kaitseklausleid,
— kohaldavad direktiivi 92/59/EMÜ artikli 8 lõiget 1, ( 12 )
— piirduvad Euroopa Ühenduste Kohtu otsuse täitmisega,
— piirduvad komisjoni nõudel tehniliste eeskirjade muutmisega käesoleva direktiivi artikli 1 punkti 11 tähenduses, et kõrvaldada kaubandustõke või, teenuseid puudutavate eeskirjade puhul, takistused teenuste vabale liikumisele või teenusepakkujate asutamisvabadusele.
2. Artiklit 9 ei kohaldata liikmesriikide õigus- ja haldusnormide suhtes, mis keelavad toote valmistamise, kuivõrd need normid ei takista toodete vaba liikumist.
3. Artikli 9 lõikeid 3 kuni 6 ei kohaldata artikli 1 punkti 11 teise lõigu teises taandes viidatud vabatahtlike kokkulepete suhtes.
4. Artiklit 9 ei kohaldata artikli 1 punkti 11 teise lõigu kolmandas taandes viidatud tehniliste spetsifikatsioonide või muude nõuete või teenuseid puudutavate eeskirjade suhtes.
Artikkel 11
Iga kahe aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning majandus- ja sotsiaalkomiteele aruande käesoleva direktiivi kohaldamise tulemuste kohta. ►M3 Komisjon avaldab saadud teatiste iga-aastase statistika Euroopa Liidu Teatajas. ◄
Artikkel 12
Kui liikmesriigid tehnilised eeskirjad vastu võtavad, lisavad nad nendesse eeskirjadesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
Artikkel 13
1. III lisa A osas loetletud direktiivid ja otsused tunnistatakse kehtetuks, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi seoses III lisa B osas sätestatud kõnealuste direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega.
2. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele ja otsustele loetakse viideteks käesolevale direktiivile ja neid loetakse vastavalt IV lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 14
Käesolev direktiiv jõustub 20. päeval pärast avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.
Artikkel 15
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
▼M3 —————
III LISA
A OSA
Kehtetuks tunnistatud direktiivid ja otsused
(viidatud artiklis 13)
Direktiiv 83/189/EMÜ ja selle muudatused
Nõukogu direktiiv 88/182/EMÜ,
Komisjoni otsus 90/230/EMÜ,
Komisjoni otsus 92/400/EMÜ,
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/10/EÜ,
Komisjoni otsus 96/139/EÜ.
B OSA
Siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtpäevade loetelu
(viidatud artiklis 13)
|
Direktiiv |
Ülevõtmise tähtpäev |
|
83/189/EMÜ (EÜT L 109, 26.4.1983, lk 8) |
31.3.1984 |
|
88/182/EMÜ (EÜT L 81, 26.3.1988, lk 75) |
1.1.1989 |
|
94/10/EÜ (EÜT L 100, 19.4.1994, lk 30) |
1.7.1995 |
IV LISA
VASTAVUSTABEL
|
Direktiiv 83/189/EMÜ |
Käesolev direktiiv |
|
Artikkel 1 |
Artikkel 1 |
|
Artikkel 2 |
Artikkel 2 |
|
Artikkel 3 |
Artikkel 3 |
|
Artikkel 4 |
Artikkel 4 |
|
Artikkel 5 |
Artikkel 5 |
|
Artikkel 6 |
Artikkel 6 |
|
Artikkel 7 |
Artikkel 7 |
|
Artikkel 8 |
Artikkel 8 |
|
Artikkel 9 |
Artikkel 9 |
|
Artikkel 10 |
Artikkel 10 |
|
Artikkel 11 |
Artikkel 11 |
|
Artikkel 12 |
Artikkel 12 |
|
— |
Artikkel 13 |
|
— |
Artikkel 14 |
|
— |
Artikkel 15 |
|
I lisa |
I lisa |
|
II lisa |
II lisa |
|
— |
III lisa |
|
— |
IV lisa |
V LISA
Näidisloend teenustest, mis ei kuulu artikli 1 punkti 2 teises lõigus viidatud teenuste hulka
1. Teenused, mida ei osutata „vahemaa tagant”
Teenused, mida osutatakse teenusepakkuja ja teenuse tarbija füüsilisel juuresolekul, isegi kui seejuures kasutatakse elektroonilisi seadmeid:
a) arsti vastuvõturuumides toimuvad arstlikud läbivaatused, mille käigus kasutatakse elektroonilisi seadmeid patsiendi füüsilisel juuresolekul;
b) elektroonilises vormis esitatud kataloogide sirvimine kaupluses kliendi füüsilisel juuresolekul;
c) arvutivõrgu kaudu lennupileti broneerimine reisibüroos kliendi füüsilisel juuresolekul;
d) mängukohtades elektrooniliste mängude andmine kliendi kasutusse kliendi füüsilisel juuresolekul.
2. Teenused, mida ei osutata „elektroonilisel teel”
— Materiaalse sisuga teenused, kuigi neid osutatakse elektrooniliste seadmete abil:
—a) raha- ja piletiautomaatide abil osutatavad teenused,
b) juurdepääs tasulistele teelõikudele, parklatele vms, kuigi sisse- või väljapääsude juures on elektroonilised seadmed juurdepääsuõiguse ja/või õigesti sooritatud makse kontrollimiseks;
— sidusühenduseta teenused: CD-ROM-idel ja diskettidel oleva tarkvara levitamine;
— teenused, mida ei osutata andmete elektrooniliste töötlus-/talletussüsteemide abil:
—a) kõnesuunamisteenused;
b) telefaksi- ja teleksiteenused;
c) telefoni või faksi teel osutatavad teenused;
d) arsti poolt telefoni või faksi teel antav konsultatsioon;
e) advokaadi poolt telefoni või faksi teel antav konsultatsioon;
f) telefoni või faksi teel toimuv otseturustamine.
3. Teenused, mida ei osutata „teenusesaaja isikliku taotluse põhjal”
Teenused, mida osutatakse, edastades andmeid üksikisiku nõudeta, ning mis on mõeldud samaaegselt piiramatule arvule vastuvõtjatele (rühmaedastus):
a) direktiivi 89/552/EMÜ artikli 1 punktis a sätestatud teleringhäälingu teenused (kaasa arvatud tellitavad videosaated — mitmekanalisüsteem);
b) raadioringhäälingu teenused;
c) (televisiooni kaudu edastatav) teletekst.
VI LISA
Artikli 1 punkti 5 kolmandas lõigus viidatud finantsteenuste näidisloend
— Investeerimisteenused
— Kindlustus- ja edasikindlustusteenused
— Pangateenused
— Pensionifondidega seotud teenused
— Futuuri- või optsioonitehingutega seotud teenused
Selliste teenuste hulka kuuluvad eelkõige:
a) direktiivi 93/22/EMÜ ( 13 ) lisas nimetatud investeerimisteenused; ühisinvesteerimisettevõtjate teenused;
b) teenused seoses direktiivi 89/646/EMÜ ( 14 ) lisas nimetatud toimingutega, mis eeldavad vastastikust tunnustamist;
c) kindlustus- ja edasikindlustustegevusega hõlmatavad toimingud, millele on viidatud:
— direktiivi 73/239/EMÜ artiklis 1, ( 15 )
— direktiivi 79/267/EMÜ lisas, ( 16 )
— direktiivis 64/225/EMÜ, ( 17 )
( 1 ) EÜT C 78, 12.3.1997, lk 4.
( 2 ) EÜT C 133, 28.4.1997, lk 5.
( 3 ) Euroopa Parlamendi 17. septembri 1997. aasta arvamus (EÜT C 304, 6.10.1997, lk 79), nõukogu 23. veebruari 1998. aasta ühine seisukoht (EÜT C 110, 8.4.1998, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 30. aprilli 1998. aasta otsus (EÜT C 152, 18.5.1998). Nõukogu 28. mai 1998. aasta otsus.
( 4 ) EÜT L 109, 26.4.1983, lk 8. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 96/139/EÜ (EÜT L 32, 10.2.1996, lk 31).
( 5 ) EÜT C 76, 17.6.1969, lk 9.
( 6 ) EÜT C 9, 15.3.1973, lk 3.
( 7 ) EÜT L 298, 17.10.1989, lk 23. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 97/36/EÜ (EÜT L 202, 30.7.1997, lk 1).
( 8 ) Nõukogu 26. jaanuari 1965. aasta direktiiv 65/65/EMÜ ravimitega seotud ning õigus- ja haldusnormidega kehtestatud sätete ühtlustamise kohta (EÜT 22, 9.2.1965, lk 369/65), viimati muudetud direktiiviga 93/39/EMÜ (EÜT L 214, 24.8.1993, lk 22).
( 9 ) EÜT L 192, 24.7.1990, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 97/51/EÜ (EÜT L 295, 29.10.1997, lk 23).
( 10 ) Nõukogu 23. märtsi 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 793/93 registreeritud ainete ohtlikkuse hindamise ja kontrolli kohta (EÜT L 84, 5.4.1993, lk 1).
( 11 ) Nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiiv 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate haldus- ja õigusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 196, 16.8.1967, lk 1.). Direktiivi on muudetud direktiiviga 92/32/EMÜ (EÜT L 154, 5.6.1992, lk 1).
( 12 ) Nõukogu 29. juuni 1992. aasta direktiiv 92/59/EMÜ toodete üldise ohutuse kohta (EÜT L 228, 11.8.1992, lk 24).
( 13 ) EÜT L 141, 11.6.1993, lk 27.
( 14 ) EÜT L 386, 30.12.1989, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 92/30/EMÜ (EÜT L 110, 28.4.1992, lk 52).
( 15 ) EÜT L 228, 16.8.1973, lk 3. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 92/49/EMÜ (EÜT L 228, 11.8.1992, lk 1).
( 16 ) EÜT L 63, 13.3.1979, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 90/619/EMÜ (EÜT L 330, 29.11.1990, lk 50).
( 17 ) EÜT 56, 4.4.1964, lk 878/64. Direktiivi on muudetud 1973. aasta ühinemisaktiga.
( 18 ) EÜT L 228, 11.8.1992, lk 1.
( 19 ) EÜT L 360, 9.12.1992, lk 1.