27.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 201/135

(1)

Nõukogu 23. novembri 1998. aasta ja 5. novembri 2002. aasta järeldustes euro meenemüntide kohta, komisjoni 19. detsembri 2008. aasta soovituses 2009/23/EÜ (mis käsitleb ühiseid suuniseid euro käibemüntide liikmesriike tähistavate külgede ja kõnealuste müntide emiteerimise kohta), (3) mis kiideti heaks nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldustes, ning komisjoni 22. märtsi 2010. aasta soovituses 2010/191/EL (euro pangatähtede ja müntide seadusliku maksevahendi staatuse ulatuse ja mõju kohta) (4) soovitatakse tavasid seoses euro käibemüntide (sh euro mälestusmündid) emiteerimise ning kasutuskõlblike euro käibemüntide hävitamisele eelneva konsultatsiooniga ning euro meenemüntide kasutamisega.

(2)

Euromüntide emiteerimise kohustuslike sätete puudumise tõttu võivad asjaomased tavad liikmesriikides erineda ning see ei võimalda luua ühisraha jaoks piisavalt integreeritud raamistikku. Läbipaistvuse ja õiguskindluse seisukohast on seepärast vaja kehtestada euromüntide emiteerimise siduvad eeskirjad.

(3)

Vastavalt nõukogu 3. mai 1998. aasta määrusele (EÜ) nr 974/98 (euro kasutuselevõtu kohta) (5) kehtivad nimiväärtusele ja nõukogu sätestatud tehnilistele kirjeldustele vastavad euros ja sendis vääringustatud mündid seadusliku maksevahendina kõigis liikmesriikides, mille rahaühik on euro. Euromüntide nimiväärtused ja tehnilised kirjeldused on sätestatud nõukogu 3. mai 1998. aasta määruses (EÜ) nr 975/98 ringlusse lastavate euromüntide nimiväärtuste ja tehniliste näitajate kohta (6).

(4)

Samuti peaks liikmesriikidel, mille rahaühik on euro, olema võimalik teatavate teemade jäädvustamiseks emiteerida 2-euroseid mälestusmünte, järgides piiranguid, mis on kehtestatud selliste müntide emiteerimise arvule aasta ja emiteeriva liikmesriigi kohta. Mälestusmüntide koguse suhtes on vaja kehtestada teatavad piirangud tagamaks, et sellised mündid moodustaksid ringluses olevate 2-euroste müntide koguhulgast jätkuvalt väikese osa. Kõnealused koguselised piirangud peaksid siiski võimaldama emiteerida piisaval hulgal münte, et tagada euro mälestusmüntide tõhus ringlus.

(5)

Liikmesriikidel, mille rahaühik on euro, peaks ka olema võimalik emiteerida euro meenemünte, mida ei lasta ringlusse ning mis peaksid olema selgesti eristatavad käibemüntidest. Euro meenemüntidel peaks olema seadusliku maksevahendi staatus üksnes emiteerivas liikmesriigis ning neid ei tohiks emiteerida ringlusse laskmise eesmärgil.

(6)

On asjakohane, et euro meenemüntide emiteerimist võetakse arvesse Euroopa Keskpanga kinnitatavas mündikoguses, kuid pigem koondalusel kui iga üksiku emiteerimise puhul eraldi.

(7)

Pädevad institutsioonid peaksid perioodiliselt ja hoolikalt läbi vaatama euromüntide ja euro rahatähtede eri nimiväärtuste senise kasutamise lähtuvalt maksumuse ja avalikkuse poolt omaksvõtmise kriteeriumidest. Eelkõige peaks komisjon tegema mõjuhinnangu 1- ja 2-sendiste müntide emiteerimise jätkamise kohta.

(8)

Selleks et üks liikmesriik ei hävitaks kasutuskõlblikke euro käibemünte, kui neid võib vaja minna teises liikmesriigis, peaksid liikmesriigid enne selliste müntide hävitamist üksteisega konsulteerima,

a)

kõik liikmesriigid, mille rahaühik on euro, emiteerivad mälestusmündid ühiselt, või

b)

mälestusmünt emiteeritakse seoses sellega, et riigipea ametikoht on ajutiselt täitmata või riigipea ülesandeid täidetakse ajutiselt.

a)

0,1 % kõigi nende 2-euroste müntide kumuleeritud netoarvust kokku, mille kõik liikmesriigid, mille rahaühik on euro, on lasknud ringlusse mälestusmündi emiteerimise aastale eelneva aasta alguse seisuga. Kõnealust ülemmäära võib suurendada 2,0 protsendini kõigi nende liikmesriikide poolt, mille rahaühik on euro, ringlusse lastud 2-euroste müntide kumuleeritud netoarvust kokku, kui jäädvustatakse laialdaselt tuntud ja väga sümboolset teemat, ning sel juhul ei peaks emiteeriv liikmesriik nelja järgneva aasta jooksul emiteerima kõnealuse suurema ülemmäära alusel uut mälestusmünti ja ta peaks põhjendama suurema ülemmäära kasutamise vajadust, või

b)

5,0 % kõigi nende 2-euroste müntide kumuleeritud netoarvust kokku, mille asjaomane liikmesriik on lasknud ringlusse mälestusmündi emiteerimise aastale eelneva aasta alguse seisuga.

a)

nende nimiväärtus erineb käibemüntide nimiväärtusest;

b)

neil esitatud kujutised ei tohi olla sarnased käibemüntide ühise külje kujutistega ning kui nende kujutised on sarnased käibemüntide mis tahes liikmesriiki tähistava küljega, saab nende üldist välimust endiselt lihtsalt eristada;

c)

vähemalt kaks järgmisest kolmest omadusest – värvus, läbimõõt ja kaal – erinevad oluliselt käibemüntide vastavatest omadustest; olulise erinevusena käsitatakse seda, kui väärtused koos lubatavate hälvetega jäävad käibemüntide jaoks kehtestatud lubatud väärtuste vahemikust väljapoole, ning

d)

neil ei ole tihedalt hammastatud serva või „Hispaania lille” kuju.