This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32010R0201
Commission Regulation (EU) No 201/2010 of 10 March 2010 laying down detailed rules for the implementation of Council Regulation (EC) No 1006/2008 concerning authorisations for fishing activities of Community fishing vessels outside Community waters and the access of third country vessels to Community waters
Komisjoni määrus (EL) nr 201/2010, 10. märts 2010 , millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1006/2008 (mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele) üksikasjalikud rakenduseeskirjad
Komisjoni määrus (EL) nr 201/2010, 10. märts 2010 , millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1006/2008 (mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele) üksikasjalikud rakenduseeskirjad
ELT L 61, 11.3.2010, p. 10–23
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV) Dokument on avaldatud eriväljaandes
(HR)
In force
11.3.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 61/10 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 201/2010,
10. märts 2010,
millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1006/2008 (mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele) üksikasjalikud rakenduseeskirjad
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1006/2008, mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele, (1) eriti selle artiklit 26,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Liidu (ELi) vete ning Norra ja Fääri saarte suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvate vete läheduse tõttu on asjakohane kehtestada konkreetsed loatingimused ELi laevadele, mis tegelevad kalapüügiga Põhjameres ja Fääri saarte vetes. |
(2) |
Kolmandate riikide laevadele võimaldatud juurdepääs peaks piirduma teatavate geograafiliste piirkondadega, et kaitsta kohalike kalalaevade püügitegevust. |
(3) |
ELi vete ning Norra ja Fääri saarte suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvate vete läheduse tõttu on asjakohane kehtestada konkreetsed loatingimused Norra ja Fääri saarte laevadele, mis tegelevad kalapüügiga ELi vetes. |
(4) |
Tuleks määratleda kolmandate riikide laevade loataotluste sisu, et võimaldada komisjonile juurdepääs täiendavatele andmetele. |
(5) |
Et tagada kolmandate riikide laevade poolt ELi vetes püütud põhjaputassuu- ja makrellisaagi õige arvestamine, on vaja kehtestada asjaomaseid laevu käsitlevad tugevdatud kontrollisätted. Kõnealused sätted peaksid olema kooskõlas Euroopa Ühenduse ja Norra vahelise kokkuleppega, mis on heaks kiidetud nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2214/80, (2) ning Euroopa Ühenduse ja Fääri saarte vahelise kokkuleppega, mis on heaks kiidetud nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2211/80 (3). |
(6) |
Laevadel, millel ei ole määruse (EÜ) nr 1006/2008 kohast luba, peaks olema võimalus sõita transiidi korras läbi ELi vete, kui nende püügivahendid on paigutatud nii, et need ei ole püügi eesmärgil kasutusvalmis seatud. |
(7) |
Seepärast tuleks vastu võtta määruse (EÜ) nr 1006/2008 üksikasjalikud rakenduseeskirjad. |
(8) |
Käesoleva määrusega tagatakse järjepidevus nõukogu 16. jaanuari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 43/2009 (millega määratakse 2009. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes) (4) kehtivate sätetega. |
(9) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
ELi LAEVADE PÜÜGITEGEVUS ELi VETEST VÄLJASPOOL
Artikkel 1
Kalapüügiload
Erandina määruse (EÜ) nr 1006/2008 artiklist 3 ei pea ELi laevadel kogumahutavusega kuni 200 GT olema kalapüügiluba, kui nad tegelevad püügiga Norra meres Norra vetes.
Artikkel 2
Geograafilised piirangud
1. ELi laevad, millel on lubatud tegelda kalapüügiga Norra mere Norra vetes, ei tohi tegelda kalapüügiga Skagerrakis 12 meremiili ulatuses Norra lähtejoonest.
2. Erandina lõikest 1 võivad Taani või Rootsi lipu all sõitvad ja neis riikides registreeritud laevad tegelda kalapüügiga Skagerrakis kuni 4 meremiili kaugusel Norra lähtejoonest.
Artikkel 3
Lisatingimused
ELi laevad, millel on püügiluba ühe kalaliigi sihtpüügiks Fääri saarte vetes, võivad teise kalaliigi sihtpüügiga tegelda ainult juhul, kui nad teatavad sellest ette Fääri saarte ametiasutustele.
Artikkel 4
Üldised kohustused
ELi laevad, mis tegelevad kalapüügiga ELi vetest väljaspool, peavad järgima kaitse- ja kontrollimeetmeid ning kõiki muid sätteid, mis kehtivad piirkonnas, kus nad tegutsevad.
II PEATÜKK
KOLMANDA RIIGI KALALAEVADE PÜÜGITEGEVUS ELI VETES
Artikkel 5
Kalapüügiload
Erandina määruse (EÜ) nr 1006/2008 artikli 18 lõike 1 punktist a ei pea Norra lipu all sõitvatel kalalaevadel kogumahutavusega alla 200 GT olema kalapüügiluba, kui nad tegelevad püügiga ELi vetes.
Artikkel 6
Kalapüügilubade ülekandmine ja sisu
Määruse (EÜ) nr 1006/2008 artiklis 19 osutatud kalapüügiload sisaldavad I lisas sätestatud teavet vastavalt asjaomase laeva lipuriigile.
Artikkel 7
Geograafilised piirangud
1. Norra lipu all sõitvatel või Fääri saartel registreeritud kalalaevadel, millel on luba tegelda kalapüügiga ELi vetes, ei ole lubatud kalastada 12 meremiili laiuses vööndis liikmesriikide lähtejoontest ICES IV püügipiirkonnas, (5) Kattegatis ja Atlandi ookeanis põhja pool 43°00′ põhjalaiust, välja arvatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 (6) artiklis 18 osutatud piirkonnas.
2. Erandina lõikest 1 võivad Norra lipu all sõitvad kalalaevad tegelda kalapüügiga Skagerrakis kuni 4 meremiili kaugusel Taani ja Rootsi lähtejoontest.
Artikkel 8
Kalapüügiload
Lisaks nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) (7) artikli 14 lõike 8 kohasele kontrollile peab kolmanda riigi kalalaeva kapten, kelle laeval on luba tegelda kalapüügiga ELi vetes, pidama püügipäevikut, millesse kantakse II lisas sätestatud teave.
Artikkel 9
Püügitegevust käsitlevate andmete edastamine
1. Teave, mille kolmanda riigi laeva kapten peab määruse (EÜ) nr 1006/2008 artikli 23 lõike 1 kohaselt komisjonile edastama, on sätestatud III lisas.
2. Lõiget 1 ei kohaldata Norra lipu all sõitvate laevade suhtes, mis kalastavad ICES IIIa püügipiirkonnas.
Artikkel 10
Põhjaputassuu ja makrelli püük
Norra lipu all sõitvad kalalaevad ja Fääri saarte lipu all sõitvad kalalaevad, millel on luba püüda ELi vetes põhjaputassuud ja makrelli, peavad vastama IV lisas sätestatud tingimustele.
Artikkel 11
Läbisõit ELi vetest
ELi vetest läbi sõitvad kolmanda riigi kalalaevad, millel ei ole luba kalastada ELi vetes, peavad stoovima oma võrgud järgmisel viisil, et need ei oleks kasutamisvalmis, täites järgmisi tingimusi:
a) |
võrgud, raskused ja muu sellelaadne varustus tuleb traallaudade, puksiir- ja haalamisköite ja -trosside küljest lahti võtta; |
b) |
tekil asuvad või teki kohale paigutatud võrgud tuleb kindlalt mõne tekiehitise osa külge kinnitada. |
III PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 12
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 10. märts 2010
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 286, 29.10.2008, lk 33.
(2) EÜT L 226, 29.8.1980, lk 47.
(3) EÜT L 226, 29.8.1980, lk 11.
(4) ELT L 22, 26.1.2009, lk 1.
(5) ELT L 87, 31.3.2009, lk 70.
(6) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.
(7) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.
I LISA
KOLMANDA RIIGI KALALAEVADE KALAPÜÜGILUBADE TAOTLUSED
I OSA
Norra lipu all sõitvad laevad
Norra lipu all sõitvate laevade püügiloa taotlus hõlmab järgmist:
a) |
rahvusvaheline raadiokutsung (IRCS); |
b) |
rühma kood. |
II OSA
Fääri saarte lipu all sõitvad laevad
Fääri saarte lipu all sõitvate laevade püügiloa taotlus hõlmab järgmist:
a) |
laeva nimi; |
b) |
pardatähis; |
c) |
rahvusvaheline raadiokutsung (IRCS); |
d) |
mootori võimsus; |
e) |
mahutavus brutoregistertonnides ja üldpikkus; |
f) |
liigid, mida kavatsetakse püüda; |
g) |
kavandatav püügipiirkond. |
II LISA
ELI VETES KALASTAVATE KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KAPTENITE PEETAV PÜÜGIPÄEVIK
Püügipäevikusse kantavad andmed
1. |
Pärast iga loomuse võtmist:
|
2. |
Pärast iga ümberlaadimist teisele laevale või teiselt laevalt:
|
3. |
Pärast iga lossimist ELi sadamas:
|
4. |
Pärast igakordset andmete edastamist Euroopa Komisjonile:
|
III LISA
ELi VETES KALASTAVATELT KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADELT KOMISJONILE EDASTATAV TEAVE
1. Euroopa Komisjonile edastatav teave ja teabeedastuse ajakava on järgmine:
1.1. |
Iga kord, kui laev alustab püügireisi (1) ELi vetes, saadab ta sõnumi „saak sisenemisel”, täpsustades järgmised andmed:
|
1.2. |
Iga kord, kui laev lõpetab püügireisi (1) ELi vetes, saadab ta „saak väljumisel” sõnumi, täpsustades järgmised andmed:
|
1.3. |
Heeringa- ja makrellipüügi puhul tuleb saata sõnum „püügiaruanne” igal kolmandal päeval alates kolmandast päevast pärast laeva esmakordset sisenemist punktis 1.1 osutatud püügipiirkondadesse ning kõikide muude liikide püügi puhul igal nädalal alates seitsmendast päevast pärast laeva esmakordset sisenemist punktis 1.1 osutatud piirkondadesse, täpsustades järgmised andmed:
|
1.4. |
Kui ümberlaadimine on kavandatud sõnumite „saak sisenemisel” ja „saak väljumisel” vahel, tuleb lisaks „püügiaruande” sõnumitele saata vähemalt 24 tundi enne ümberlaadimist lisateade „ümberlaadimine”, täpsustades järgmised andmed:
|
2. Edastamise vorm
Kui punkti 3.3 ei kohaldata, edastatakse eespool punktis 1 määratletud teave, arvestades eespool märgitud koode ja andmete järjekorda, eelkõige:
— |
peab tekst „VRONT” asuma sõnumi teemareal; |
— |
iga järgnev teabeühik märgitakse uuele reale; |
— |
asjaomane kood märgitakse enne teavet, eraldades need üksteisest tühikuga. |
Näidis (fiktiivsed andmed):
SR |
|
AD |
XEU |
SQ |
1 |
TM |
COE |
RC |
IRCS |
TN |
1 |
NA |
LAEVA NIMI |
IR |
NOR |
XR |
PO 12345 |
LT |
+65 321 |
LG |
–21 123 |
RA |
04A. |
OB |
COD 100 HAD 300 |
DA |
20051004 |
MA |
KAPTENI NIMI |
TI |
1315 |
ER |
|
3. Teabe edastamise viis
3.1. |
Punktis 1 nimetatud teave edastatakse Euroopa Komisjonile Brüsselis teleksi (SAT COM C 420599543 FISH), e-posti (FISHERIES-telecom@ec.europa.eu) või ühe punktis 4 loetletud raadiojaama kaudu ning punktis 2 kindlaks määratud vormis. |
3.2. |
Kui laev ei saa vääramatu jõu tõttu sõnumit edastada, võib asjaomase laeva nimel selle edastada mõni teine laev. |
3.3. |
Juhul kui lipuriigil on tehniliselt võimalik saata oma tegutsevate laevade nimel kõik eespool nimetatud sõnumid ja teated nn NAF-vormingus (Põhja-Atlandi vorming), võib asjaomane lipuriik pärast lipuriigi ja komisjoni kahepoolset kokkulepet saata selle teabe turvalise edastusprotokolliga Euroopa Komisjonile Brüsselis. Sel juhul tuleb edastamisel lisada täiendav teave (pärast AD teavet).
Näidis (eespool esitatud andmetega) //SR//AD/XEU//FR/NOR//RN/5//RD/20051004//RT/1320//SQ/1//TM/COE//RC/IRCS//TN/1//NA/LAEVA NIMI//IR/NOR//XR/PO 12345//LT/+65 321//LG/– 21 123//RA/04A.//OB/COD 100 HAD 300//DA/20051004//TI/1315//MA/KAPTENI NIMI//ER// Lipuriik saab tagasiside sõnumi, milles on järgmised andmed:
|
4. Raadiojaama nimi
Raadiojaama nimi |
Raadiojaama kutsung |
Lyngby |
OXZ |
Land’s End |
GLD |
Valentia |
EJK |
Malin Head |
EJM |
Torshavn |
OXJ |
Bergen |
LGN |
Farsund |
LGZ |
Florø |
LGL |
Rogaland |
LGQ |
Tjøme |
LGT |
Ålesund |
LGA |
Ørlandet |
LFO |
Bodø |
LPG |
Svalbard |
LGS |
Stockholm Radio |
STOCKHOLM RADIO |
Turku |
OFK |
5. Liikide koodid
Limapead (Beryx spp.) |
ALF |
Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides) |
PLA |
Anšoovis (Engraulis encrasicolus) |
ANE |
Merikurat (Lophius spp.) |
ANF |
Põhjaatlandi hõbekala (Argentina silus) |
ARU |
Atlandi merilatikas (Brama brama) |
POA |
Hiidhai (Cetorinhus maximus) |
BSK |
Süsisaba (Aphanopus carbo) |
BSF |
Sinine molva (Molva dypterygia) |
BLI |
Põhjaputassuu (Micromesistius poutassou) |
WHB |
Tups-mõõkhännak (Xiphopenaeus kroyeri) |
BOB |
Tursk (Gadus morhua) |
COD |
Põhjamere garneel (Crangon crangon) |
CSH |
Ebakalmaar (Loligo spp.) |
SQC |
Harilik ogahai (Squalus acanthias) |
DGS |
Niituimluts (Phycis spp.) |
FOR |
Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides) |
GHL |
Kilttursk e piksa (Melanogrammus aeglefinus) |
HAD |
Merluus (Merluccius merluccius) |
HKE |
Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus) |
HAL |
Heeringas (Clupea harengus) |
HER |
Harilik stauriid (Trachurus trachurus) |
HOM |
Harilik molva (Molva molva) |
LIN |
Makrell (Scomber scombrus) |
MAC |
Soomuskammeljas (Lepidorhombus spp.) |
LEZ |
Harilik süvameregarneel (Pandalus borealis) |
PRA |
Norra salehomaar (Nephrops norvegicus) |
NEP |
Tursik (Trisopterus esmarkii) |
NOP |
Atlandi karekala (Hopolostethus atlanticus) |
ORY |
Muud |
OTH |
Merilest (Pleuronectes platessa) |
PLE |
Pollak (Pollachius pollachius) |
POL |
Harilik heeringahai (Lamma nasus) |
POR |
Meriahvenad (Sebastes spp.) |
RED |
Besuugo (Pagellus bogaraveo) |
SBR |
Kalju-tömppeakala (Coryphanoides rupestris) |
RNG |
Süsikas (Pollachius virens) |
POK |
Lõhe (Salmo salar) |
SAL |
Tobias (Ammodytes spp.) |
SAN |
Sardiin (Sardina pilchardus) |
PIL |
Haid (Selachii, Pleurotremata) |
SKH |
Viburhännaklased (Penaeidae) |
PEZ |
Kilu (Sprattus sprattus) |
SPR |
Lühiuimkalmaarid (Illex spp.) |
SQX |
Tuunid (Thunnidae) |
TUN |
Meriluts (Brosme brosme) |
USK |
Merlang (Merlangus merlangus) |
WHG |
Ruske soomuslest (Limanda ferruginea) |
YEL |
6. Piirkonna koodid
02A. |
ICES IIa rajoon – Norra meri |
02B. |
ICES IIb rajoon – Teravmäed ja Karusaar |
03A. |
ICES IIIa rajoon – Skagerrak ja Kattegat |
03B. |
ICES IIIb rajoon – Sund |
03C. |
ICES IIIc rajoon – Suur- ja Väike-Belt |
03D. |
ICES IIId rajoon – Läänemeri |
04A. |
ICES IVa rajoon – Põhjamere põhjaosa |
04B. |
ICES IVb rajoon – Põhjamere keskosa |
04C. |
ICES IVc rajoon – Põhjamere lõunaosa |
05A. |
ICES Va rajoon – Islandi veed |
05B. |
ICES Vb1, Vb2 rajoon – Fääri saarte veed |
06A. |
ICES VIa rajoon – Šotimaa looderannik ja Põhja-Iirimaa |
06B. |
ICES VIb rajoon – Rockall |
07A. |
ICES VIIa rajoon – Iiri meri |
07B. |
ICES VIIb rajoon – Iirimaa lääneosa |
07C. |
ICES VIIc rajoon – Porcupine’i madalik |
07D. |
ICES VIId rajoon – La Manche’i idaosa |
07E. |
ICES VIIe rajoon – La Manche’i lääneosa |
07F. |
ICES VIIf rajoon – Bristoli laht |
07G. |
ICES VIIg rajoon – Keldi mere põhjaosa |
07H. |
ICES VIIh rajoon – Keldi mere lõunaosa |
07J. |
ICES VIIj rajoon – Iirimaa edelaosa idapoolsed veed |
07K. |
ICES VIIk rajoon – Iirimaa edelaosa läänepoolsed veed |
08A. |
ICES VIIIa rajoon – Biskaia lahe põhjaosa |
08B. |
ICES VIIIb rajoon – Biskaia lahe keskosa |
08C. |
ICES VIIIc rajoon – Biskaia lahe lõunaosa |
08D. |
ICES VIIId rajoon – Biskaia laht – avameri |
08E. |
ICES VIIIe rajoon – Biskaia lahe lääneosa |
09A. |
ICES IXa rajoon – Portugali vete idaosa |
09B. |
ICES IXb rajoon – Portugali vete lääneosa |
14A. |
ICES XIVa rajoon – Gröönimaa vete kirdeosa |
14B. |
ICES XIVb rajoon – Gröönimaa vete kaguosa |
(1) Püügireis on retk, mille alguseks loetakse laeva sisenemist püügi eesmärgil ühenduse liikmesriigi rannikust 200 meremiili kaugusele ulatuvasse püügipiirkonda, kus kalapüüki reguleeritakse ühenduse kalapüügieeskirjadega, ja mis lõpeb laeva lahkumisega kõnealusest piirkonnast.
(2) m = kohustuslik.
(3) o = vabatahtlik.
(4) LT, LG: tuleb märkida kümnendarvuna, kolm kohta pärast koma.
(5) Vabatahtlik, kui laeval on satelliitseireseadmed.
(6) LT, LG: tuleb märkida kümnendarvuna, kolm kohta pärast koma.
(7) Vabatahtlik, kui laeval on satelliitseireseadmed.
(8) LT, LG: tuleb märkida kümnendarvuna, kolm kohta pärast koma.
(9) Vabatahtlik, kui laeval on satelliitseireseadmed.
(10) LT, LG: tuleb märkida kümnendarvuna, kolm kohta pärast koma.
(11) Vabatahtlik, kui laeval on satelliitseireseadmed.
(12) Vabatahtlik vastuvõtvale laevale.
IV LISA
SÄTTED, MIDA KOHALDATAKSE KOLMANDA RIIGI KALALAEVADE SUHTES, MIS KAVATSEVAD PÜÜDA ELi VETES PÕHJAPUTASSUUD VÕI MAKRELLI
I OSA
Sätted, mida kohaldatakse kolmanda riigi kalalaevade suhtes, mis kavatsevad püüda ELi vetes põhjaputassuud
a) |
Laevad, mille pardal on juba saak, võivad alustada püügireisi üksnes pärast asjaomase rannikuäärse liikmesriigi pädeva asutuse käest loa saamist. Laeva kapten teavitab vähemalt neli tundi enne ELi vetesse sisenemist nõuetekohaselt ühte järgmistest kalapüügi seirekeskustest:
Teatises märgitakse laeva nimi, rahvusvaheline raadiokutsung ning pardatähis ja -number (PLN), pardal oleva saagi kogus liikide kaupa ja laeva kapteni määratud hinnanguline ELi vetesse sisenemise asukoht (pikkus-/laiuskraad) ning samuti piirkond, kus laev kavatseb alustada püüki. Laev ei alusta püüki enne, kui ta on saanud kinnituse teatise kättesaamise kohta ja juhised selle kohta, kas laeva kaptenilt nõutakse laeva esitamist kontrolliks. Igal kinnitusel on individuaalne loanumber, mille laeva kapten säilitab kuni püügireisi lõpuni. Ilma et see piiraks mis tahes merel tehtavat kontrolli, võivad pädevad asutused nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel nõuda kaptenilt laeva esitamist kontrolliks sadamas. |
b) |
Laevad, mis sisenevad ELi vetesse ilma saagita pardal, vabastatakse punktis a sätestatud nõuetest. |
c) |
Püügireis loetakse lõppenuks, kui laev lahkub ELi vetest või siseneb ELi sadamasse, kus lossitakse kogu tema saak. Laevad lahkuvad ELi vetest ainult järgmiste kontrollmarsruutide kaudu:
Laeva kapten teavitab vähemalt neli tundi enne mõnele eespool nimetatud kontrollmarsruudile saabumist Edinburghis asuvat kalapüügi seirekeskust kas e-posti või telefoni teel vastavalt punkti a alapunktile i. Teatises märgitakse laeva nimi, rahvusvaheline raadiokutsung ning pardatähis ja -number (PLN), pardal oleva saagi kogus liikide kaupa ning kontrollmarsruut, mille kaudu laev kavatseb lahkuda. Laev ei lahku kontrollmarsruudi piirkonnast, kuni ta on saanud kinnituse teatise kättesaamise kohta ja juhiseid selle kohta, kas laeva kaptenilt nõutakse laeva esitamist kontrolliks. Igal kinnitusel on individuaalne loanumber, mille laeva kapten säilitab kuni ELi vetest lahkumiseni. Ilma et see piiraks merel tehtavat kontrolli, võivad pädevad asutused nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel nõuda kaptenilt laeva esitamist kontrolliks Lerwicki või Scrabsteri sadamas. |
II OSA
Sätted, mida kohaldatakse kolmanda riigi kalalaevade suhtes, mis kavatsevad püüda ELi vetes makrelli
a) |
Laevad võivad alustada püügireisi üksnes pärast asjaomase rannikuäärse liikmesriigi pädeva asutuse käest loa saamist. Kõnealused laevad sisenevad ELi vetesse ainult järgmiste kontrollipiirkondade kaudu:
ELi vetesse sisenemise puhul võtab laeva kapten vähemalt neli tundi enne kontrollipiirkonda saabumist ühendust Ühendkuningriigi kalapüügi seirekeskusega (Edinburgh) e-posti teel järgmisel aadressil: ukfcc@scotland.gsi.gov.uk või telefoni teel (+ 44 1312719700). Teatises märgitakse laeva nimi, rahvusvaheline raadiokutsung ning pardatähis ja -number (PLN), pardal oleva saagi kogus liikide kaupa ning kontrollipiirkond, mille kaudu laev kavatseb siseneda ELi vetesse. Laev ei alusta püüki enne, kui ta on saanud kinnituse teatise kättesaamise kohta ja juhised selle kohta, kas laeva kaptenilt nõutakse laeva esitamist kontrolliks. Igal kinnitusel on individuaalne loanumber, mille laeva kapten säilitab kuni püügireisi lõpuni. |
b) |
Laevad, mis sisenevad ELi vetesse ilma saagita pardal, vabastatakse punktis a sätestatud nõuetest. |
c) |
Püügireis loetakse lõppenuks, kui laev lahkub ELi vetest või siseneb ELi sadamasse, kus lossitakse kogu tema saak. Laevad lahkuvad ELi vetest ainult kontrollipiirkondade kaudu. ELi vetest lahkumise puhul teavitab laeva kapten vähemalt kaks tundi enne mõnda eespool nimetatud kontrollipiirkonda saabumist Edinburghis asuvat kalapüügi seirekeskust kas elektronposti või telefoni teel vastavalt punktile a. Teatises märgitakse laeva nimi, rahvusvaheline raadiokutsung ning pardatähis ja -number (PLN), pardal oleva saagi kogus liikide kaupa ning kontrollipiirkond, mille kaudu laev kavatseb lahkuda. Laev ei lahku kontrollipiirkonnast enne, kui ta on saanud kinnituse teatise kättesaamise kohta ja juhised selle kohta, kas laeva kaptenilt nõutakse laeva esitamist kontrolliks. Igal kinnitusel on individuaalne loanumber, mille laeva kapten säilitab kuni ELi vetest lahkumiseni. |