EUROOPA KOMISJON

Brüssel,7.6.2023

COM(2023) 298 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE,

milles käsitletakse kõikehõlmavat lähenemisviisi vaimsele tervisele

Vaimne tervis on üldise tervise lahutamatu osa. See on heaoluseisund, kus inimesed realiseerivad oma võimeid, suudavad toime tulla eluliste pingetega ja panustada ühiskondlikku ellu. Vaimne tervis on tootliku majanduse ja kaasava ühiskonna eeltingimus ning see hõlmab enamat kui ainult üksikisiku või perekonnaga seotud küsimusi.

Vaimne tervis või vaimse tervise probleemid ei esine vaakumis, vaid neid mõjutavad isiklikud ja välised tegurid. Inimeste vaimset tervist peegeldavad ja sellele avaldavad mõju ühiskonna, majanduse ja keskkonna olukord ning ka ümbritseva maailma olukord. Euroopa Liit (EL) ja kogu maailm seisavad silmitsi enneolematute kriisidega, nagu COVID-19 pandeemia ja Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, energiakriis ja inflatsioon, mis mõjutavad inimeste igapäevast reaalsust ning õõnestavad ootusi ja usaldust. Kliimamuutuste, elurikkuse ja reostuse kolmikkriis meie planeedil süveneb veelgi. Kasvav digiüleminek, demograafilised muutused ja radikaalsed muutused tööturul toovad koos võimalustega kaasa ka probleeme. Lisaks nende kriiside lahendamisele on vaimse tervise probleemidega tegelemine väga oluline selleks, et suurendada üksikisikute ja kogu elanikkonna vastupanuvõimet.

Parem vaimne tervis on hädavajalik nii sotsiaalsest kui ka majanduslikust aspektist. Enne COVID-19 pandeemiat mõjutasid vaimse tervise probleemid ELis ligikaudu 84 miljonit inimest (üht inimest kuuest). Asjaomased kulutused küündisid 600 miljardi euroni, mis on rohkem kui 4 % SKPst, 1 ja nende probleemidega kaasnes märkimisväärne piirkondlik, sotsiaalne, sooline ja vanuseline ebavõrdsus. Mis puudutab töökohti, siis on 27 % töötajatest teatanud, et nad on viimase 12 kuu jooksul kogenud tööstressi, depressiooni või ärevust, mis suurendab töölt puudumise tõenäosust ja millel on tõsine mõju töötajate elule ja ettevõtte toimimisele. Vaimse tervisega seotud tegevusetuse tagajärjed on juba märkimisväärsed ja kahjuks suureneb see üleilmseid stressitegureid arvesse võttes prognooside kohaselt veelgi. Juba 2019. aastal kannatas depressiooni all rohkem kui 7 % ELi elanikest 2 ja 13 % tundis end enamasti üksildasena.

Pandeemia kujutas vaimsele tervisele tõsist ohtu, seda eriti noorte seas ja nende inimeste seas, kellel juba olid vaimse tervise probleemid. Pandeemiaeelsete aastatega võrreldes kahekordistus pandeemia ajal üksildust kogevate inimeste arv ELis, ulatudes mõnes piirkonnas 26 %-ni 3 . Traumajärgseid stressihäireid põhjustasid nii suurenenud üksildustunne ja vähenenud sotsiaalne suhtlus, mure enda ja lähedaste tervise pärast, ebakindlus tuleviku suhtes kui ka hirmust ja kaotusest tulenev ärevus 4 .

Enesetapud on liiklusõnnetuste järel 15–19-aastaste noorte seas teine peamine surmapõhjus 5 . ELis on vaimse tervise probleemidega seotud kulud laste ja noorte puhul hinnanguliselt 50 miljardit eurot aastas 6  

Selle statistika taga peituvad miljonite inimeste lood. Lood lastest ja teismelistest, kelle jaoks on tahvelarvutid ja nutitelefonid ning sotsiaalmeedia platvormid ja sõnumirakendused muutunud nende elu lahutamatuks osaks, mõnikord füüsilise ja vaimse tervise hinnaga. Lood sotsiaalselt tõrjutud inimestest, kes seisavad silmitsi diskrimineerimisega. Lood eakatest inimestest, kes tunnevad end üksildasena, ja lood läbipõlemist kogevatest töötajatest; lood lapsevanematest, kes ei suuda enam toime tulla, ja inimestest, kes tunnevad end isoleerituna selle tõttu, kes nad on või kus nad elavad.

Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaselt on igaühel õigus ennetavale tervishoiule ning ravile siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud tingimustel. Euroopa sotsiaalõiguste samba kohaselt on igaühel õigus õigeaegsele juurdepääsule kvaliteetsetele, taskukohastele ja ennetavatele raviteenustele.

Et ühiskond oleks terve, peavad inimesed teadma, et on võimalik saada abi, toetust ja taskukohast kvaliteetset ravi. Oluline avaliku poliitika eesmärk peaks olema tagada, et kedagi ei jäetaks kõrvale, et inimestel oleks kogu ELis võrdne juurdepääs ennetavatele meetmetele ja vaimse tervise teenustele ning et taasintegreerimine ja sotsiaalne kaasatus oleksid vaimse tervise haigustega seotud kollektiivsete meetmete esirinnas. Selleks et tuua Euroopa kõnealusele eesmärgile lähemale, on vaja tõhusaid suuniseid, koordineerimist, tugevat toetust ja sihipäraseid meetmeid. Demograafiliste muutuste analüüs võib olla aluseks sihipärastele sekkumistele, kuna demograafilised tegurid võivad aidata kindlaks teha haavatavaid elanikkonnarühmi, kes võivad vajada eritoetust või -ressursse, ning kohandada vastavalt poliitilisi strateegiaid.

Vastuseks sellele tegelikkusele ja kodanike üleskutsele võtta Euroopa tuleviku konverentsi raames vaimse tervise alaseid meetmeid, kuulutas president von der Leyen välja uue vaimset tervist käsitleva ELi algatuse. See algatus, mis on osa komisjoni prioriteedist „Euroopaliku eluviisi edendamine“, tähistab pöördepunkti vaimse tervisega tegelemisel ELis. Komisjon vastab ka Euroopa Parlamendi üleskutsele võtta meetmeid, mis tuleneb parlamendi 2022. aasta resolutsioonist vaimse tervise kohta digitaalses töömaailmas 7 ja millega nõutakse, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid tunnistaksid tööga seotud vaimse tervise probleemide ulatust ELis ja tegutseksid sellele vastavalt. Käesolev teatis on algus vaimset tervist käsitlevale uuele strateegilisele lähenemisviisile, mis on oma olemuselt valdkondadevaheline ja ulatub tervishoiupoliitikast kaugemale. Selles keskendutakse viisidele, kuidas toetada vaimse tervise probleemide all kannatavaid inimesi, ja ennetuspoliitikale. See tugineb kolmele juhtpõhimõttele, mis kehtivad iga ELi elaniku puhul: i) juurdepääs piisavale ja tõhusale ennetusele, ii) juurdepääs kvaliteetsele ja taskukohasele vaimsele tervishoiule ja ravile ning iii) võimalus pärast taastumist ühiskonda taasintegreeruda.

Neid juhtpõhimõtteid kasutatakse käesoleva algatuse kõigis aspektides ja need kajastuvad otseselt selle peatükkides.

Tänane terviklik lähenemisviis vaimsele tervisele kutsub riiklikke ja piirkondlikke osalejaid, tervishoiu- ja muid poliitikavaldkondi ning asjaomaseid sidusrühmi, alates patsientide ja kodanikuühiskonna organisatsioonidest kuni akadeemiliste ringkondade ja tööstuseni, tegema koostööd. Selle eesmärk on luua vahendid ka üleilmsel tasandil muutuste elluviimiseks, olemasolevate struktuuride tugevdamiseks ja meetmete jälgimiseks.

Sellega toetatakse liikmesriike nende jõupingutustes saavutada mittenakkuslikke haigusi käsitlevad Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) eesmärgid 2025. aastaks 8 ja kestliku arengu eesmärgid 9 2030. aastaks, sealhulgas vaimse tervise valdkonnas.

a.Vaimse tervise lõimimine eri poliitikavaldkondadesse

Terviklikus lähenemisviisis tuleb arvesse võtta bioloogiliste ja psühholoogiliste tegurite mõju ning perekonna, kogukonna, majanduse, ühiskonna, keskkonna ja julgeoleku tähtsust. See hõlmab töö ja hoolsuskohustuste, kooli ja töökoha kombineerimise rolli, samuti digimaailma ning sotsiaalseid (nt kogetud vägivald, sugu, käitumine, haridus 10 ), majanduslikke (nt ebastabiilsus, inflatsioon, vaesus ja töötus) ja kaubanduslikke (nt agressiivsest turundusest tulenev surve) tervist mõjutavaid tegureid.

Sellest tulenevalt on vaimse tervise parandamiseks ja vaimse tervise alase vastupanuvõime toetamiseks vaja poliitilisi otsuseid sellistes valdkondades nagu haridus, noored, kunst ja kultuur, keskkond, tööhõive, ühtekuuluvus, teadusuuringud ja innovatsioon, sotsiaalkaitse, kestlik linnaareng ja digimaailm. Hea vaimse tervise teel olevaid takistusi ei ole võimalik kõrvaldada üksnes tervishoiusüsteemis 11 .

Vaimset tervist mõjutavad tegurid on seotud ühiskonnas valitseva ebavõrdsusega, mis seab mõned inimesed suuremasse vaimse tervise probleemide ilmnemise ohtu kui teised. Kui sool, rassilisel või etnilisel päritolul, usutunnistusel või veendumustel, puudel, vanusel või seksuaalsel sättumusel põhinev diskrimineerimine, vägivald ja vihkamine kahjustavad vaimset tervist, on võrdõiguslikkuse edendamine meie ühiskonnas oluline ennetusvahend. Komisjon võttis 2020. ja 2021. aastal vastu viis võrdõiguslikkuse strateegiat, 12 et liikuda võrdõiguslikkuse liidu suunas. Kõigis strateegiates rõhutatakse diskrimineerimisest tulenevat ohtu, mis toob kaasa vaimse tervise halvenemise. Euroopa Liidu lapse õiguste strateegias 13 on rõhutatud, et lapsepõlv on tulevase vaimse tervise seisukohast ülioluline, mistõttu on vaja terviklikku lähenemisviisi laste kaitsmiseks mis tahes vormis vägivalla eest ja sellise vägivalla ennetamiseks.  

Euroopa noorteaasta 2022 keskendus noorte jaoks positiivsete väljavaadete taastamisele ning hõlmas tegevusi, millega toetati noorte vaimset tervist ja heaolu. Euroopa oskusteaasta soodustab 2023. aastal investeeringuid koolitusse ja täiendõppesse, et suurendada eluvõimalusi ning parandada inimeste ja töötajate muutustega kohanemise võimet, mis on oluline vaimset tervist käsitleva tervikliku lähenemisviisi edendamiseks.

Vaimse tervise poliitika, mis vastab kõigile vajadustele, peab toimima kõigis asjaomastes poliitikavaldkondades. Üha rohkem on uuringuid, millest nähtub, et vastastikune seotus ja taasühinemine loodusega avaldavad vaimsele tervisele positiivset mõju. Samal ajal tunnistavad paljud saaste mõju vaimsele tervisele, sealhulgas õhusaaste või toksiliste kemikaalidega kokkupuute kaudu. Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgid ja meetmed puhta keskkonna, taastatud rohelise seisundiga alade ning linnaruumi haljastamise edendamiseks mõjutavad positiivselt inimeste füüsilist ja vaimset tervist.

Selleks et vähendada digiteenuste kasutamisega seotud riske, sealhulgas vaimse tervisega seotud riske, kehtestatakse digiteenuste määrusega 14 suur hulk hoolsuskohustusi, mida kohaldatakse digivahendajate suhtes. Sihipäraste õiguskaitsevahendite võimaldamiseks ja avaliku korraga seotud probleemide tulemuslikuks lahendamiseks tuuakse digiteenuste määruses välja konkreetsed riskid, mis on seotud tõsise negatiivse mõjuga isiku füüsilisele ja vaimsele heaolule, samuti tagajärgedega laste füüsilisele ja vaimsele arengule, mida nende platvormide kasutamine võib põhjustada. Suurimad platvormid ja otsingumootorid, st need, millel on liidus rohkem kui 45 miljonit kasutajat, on kohustatud hindama süsteemseid riske, mida nende teenused vaimsele tervisele põhjustavad, ja võtma meetmeid tuvastatud riskide leevendamiseks 15 .

Komisjon toetab juba liikmesriikide ja sidusrühmade asjakohaste parimate tavade edasiandmist, et edendada vaimse tervise käsitlemist kõigis kogukondade poliitikavaldkondades 16 rahvatervise eksperdirühma kaudu 17 .

Selleks et paremini toetada poliitika kujundamist, on käimas uuring, mille eesmärk on analüüsida liikmesriikides koostatud vaimset tervist ja heaolu käsitlevate poliitiliste strateegiate täiustamise tõhusust liikmesriikides 18   .

Liikmesriike kutsutakse üles võtma kasutusele lähenemisviis, millega edendada vaimset tervist kõigis poliitikavaldkondades. Erilist tähelepanu tuleks pöörata edendamisele, ennetamisele, 22 varajasele sekkumisele, võitlusele häbimärgistamise vastu ja vaimse tervise probleemidega inimeste sotsiaalse kaasatuse tagamisele. Lisaks peaksid liikmesriigid toetama programme, mille eesmärk on aidata inimestel tööle asuda või osaleda tööle naasmise programmides. Digivaldkond, sealhulgas töökohal, toob kaasa psühhosotsiaalsed riskid, mis mõjutavad märkimisväärselt nii inimesi, organisatsioone kui ka majandust 23 . Erilist tähelepanu tuleb pöörata töö- ja eraelu tasakaalu edendamisele.

b.Hea vaimse tervise edendamine, vaimse tervise probleemide ennetamine ja varajane sekkumine

Vaimse tervise probleemidega inimesed peavad teadma, kust abi küsida. Praegu on kättesaadavad teenused ja vahendid hajutatud ning ELi eri paigus väga erinevad. Samuti ei ole need inimestele piisavalt nähtavad ja teada. Kõik see peab muutuma.

Hea vaimse tervise edendamine, vaimse tervise probleemide ennetamine ja varajane sekkumine on tõhusam ja kulutasuvam kui ravi. Majanduslikud tõendid selle lähenemisviisi raames tehtavate investeeringute tõhususe kohta näitavad suurimat kasu varajase sekkumise puhul, kus keskendutakse emade ja imikute tervisele, lastele ja noorukitele, vaimsele tervisele töökohal (vt peatükk e) ning enesetapu ja enesevigastamise ennetamisele 24 . Selles valdkonnas tuleb teadusuuringuid tõhustada, et paremini ära tunda varajasi ohumärke, ning programmil „Euroopa horisont“ on selleks eraldatud eelarve 25 .

Inimeste tervist mõjutavad nende elukogemused ja elukeskkond. Tervist mõjutavad tegurid, mis tulenevad toitumisest ja kehalisest tegevusest, alkoholi, tubaka ja uimastite kuritarvitamisest, ning keskkonna-, sotsiaalsed ja kaubanduslikud tegurid, sealhulgas elamistingimused, parem eluase, puhas õhk, juurdepääs spordile, kultuurile ja rohealadele ning parem töö- ja eraelu tasakaal, samuti vägivallaoht, mõjutavad vaimset tervist olulisel määral.

Kehalisel aktiivsusel ja spordil on hea vaimse tervise edendamisel tähtis roll. EL jätkab spordi ja tervist tugevdava kehalise aktiivsuse toetamist ELi spordialase töökava ja Euroopa spordinädala kaudu.

Varajane sekkumine võib tagada õigeaegse toetuse ning hoida ära heaolu ja vaimse tervise edasise halvenemise, eriti noorte seas 26 . Näiteks võib varajane sekkumine olla keskse tähtsusega riskitegurite ja eri liiki stressi sümptomite äratundmisel ja käsitlemisel. Vaimse tervise edendamise, ennetamise, varajase avastamise ja sekkumise keskmes on ka mitmesugused asutused, nagu koolid, töökohad, vanadekodud ja vanglad. Vaimse tervise ja heaolu edendamiseks ette nähtud ning kogukonna eri osalejaid ja teenistusi 27 kaasavate koolipõhiste programmide abil on võimalik probleemid varakult kindlaks teha ja need lahendada.

Komisjon esitab 2023. aastal liikmesriikidele ja sidusrühmadele üleskutse esitada ELi parima tava portaali 28 kaudu vaimse tervise edendamise, ennetamise, varajase avastamise ja varajase sekkumise parimaid tavasid. Komisjon töötab koos liikmesriikidega välja algatused, et käsitleda vaimse tervise peamisi käitumuslikke, majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid (sealhulgas saastega seotud) põlvkondadevahelisi ja kaubanduslikke tegureid, tehes selleks koostööd algatuse „Koos oleme tervemad“ raames 29 . Sellega toetatakse varajase avastamise ja sekkumise suuniste väljatöötamist ning haavatavate elanikkonnarühmade seiret võtmeolukordades ning seda katsetatakse liikmesriikides 30 . Komisjon tõhustab oma tegevust aju-uuringute valdkonnas, käivitades uusi projekte, sealhulgas digitaalsete terviseandmete, 31 andmetöötlus- ja simulatsioonitaristute 32 kasutamise kaudu.

Liikmesriike kutsutakse üles kasutama ELi rahastamisvõimalusi ja tegema koostööd, et rakendada algatusi ja parimaid tavasid vaimse tervise edendamise ja probleemide ennetamise valdkonnas, tegeleda ebavõrdsuse ja vaimse tervise vaheliste seostega, suurendades jõupingutusi häbimärgistamise, diskrimineerimise, vihakõne ja vägivalla vastu võitlemiseks, ning pakkuda tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandetöötajatele vaimse tervise ja heaolu edendamiseks piisavat koolitust, täiendus- ja ümberõpet. Riigid peaksid tegelema ka probleemidega, mis on seotud haavatavate kogukondade vaimse tervise probleemide ennetamisega, tõhustama vaimse tervise probleemide varajast äratundmist, pakkuma varajast sekkumist ja tuge ning tegelema tõrjutuse, ebavõrdsuse ja vaimse tervise vaheliste seostega, suurendades jõupingutusi diskrimineerimise, vihakõne ja vägivalla vastu võitlemiseks.

c.Laste ja noorte vaimse tervise parandamine

Euroopa seisab silmitsi nooremate põlvkondade vaimse tervise halvenemisega. COVID-19 pandeemia ajal hoiti lapsi klassiruumidest eemal ning jäeti nad ilma sotsiaalsest suhtlusest ja kehalisest tegevusest ning depressioonis noorte hulk enam kui kahekordistus 37 . Üksildus, mis mõjutab heaolu ja vaimset tervist olulisel määral, on saavutanud murettekitava taseme. 2022. aastal teatas iga viies 16–25aastane inimene, et tunneb suurema osa ajast end üksildasena 38 .

Laste vaesusel võib olla vaimsele tervisele kahjulik mõju. Nõukogu soovituses, millega luuakse Euroopa lastegarantii, 39 käsitletakse mõnda neist probleemidest. Kiusamise ennetamise programmid koolides 40 on tõhus viis toetada laste ja noorte psühholoogilist heaolu.

Noored seisavad üha enam vastamisi ärevuse, kurbuse või hirmu, enesevigastamise, madala enesehinnangu, kiusamise ja söömishäiretega. Eriti ohustatud on põgenikest ja rändajatest lapsed, sealhulgas need, kes on olnud sunnitud põgenema Venemaa agressioonisõja eest Ukrainas, ning lapsed, kes on seksuaalse ärakasutamise, muu kuritegevuse ja väärkohtlemise ohvrid. 

Lastele avaldavad mõju mitmesugused omavahel seotud tervise- ja keskkonnaalased ning sotsiaalsed ja kaubanduslikud tegurid, samuti internetikuritegevuse, näiteks internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise tagajärjed. On juhtumeid, kus lapsed ja noored seisavad kõige haavatavamas ja isiksust kujundavamas eas silmitsi raskustega, mis võivad mõjutada nii nende üldist kui ka vaimset tervist kogu elu jooksul.

Noored on ühtlasi väga mures kliimamuutuste ja elurikkuse kadumise pärast. Hiljutises uuringus 41 jõuti järeldusele, et 75 % lastest ja noortest vastanutest pidas oma tulevikku hirmutavaks. Samal ajal näitas uuring, et kliimaga seotud ärevus ja stress olid seotud valitsusepoolse tajutava ebapiisava reageerimise ja sellega kaasneva tundega, et neid on reedetud. ELi võetud kohustused saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja järgida Kunming-Montreali üleilmse elurikkuse raamistikku on seetõttu olulised ka meie laste vaimse tervise seisukohast.

Digivahenditel võib olla vaimsele tervisele positiivne mõju (nt pakkudes juurdepääsu teabele, tugirühmadele ja raviteenustele), kuid need võivad seda ka kahjustada. Vaja on liikuda laste jaoks turvalisema ja tervislikuma digiruumi 42 suunas. See võimaldab: kaitsta neid sobimatu sisu eest, teabe sekkuva kogumise ning ebatervisliku toidu, jookide, ilustandardite ning alkoholi ja tubaka agressiivse internetiturunduse eest, tutvustada neile sotsiaalmeedia mõistlikku kasutamist, võidelda laste seksuaalse kuritarvitamisega internetis ning ebaseaduslikele uimastitele ja uutele psühhoaktiivsetele ainetele juurdepääsuga, luua kaitsemeetmeid küberkiusamise, vihakõne, liigse ekraaniaja ja piltide digitaalse töötlemise vastu; kasutada arvutimänge tasakaalustatult, mis aitab vältida sõltuvust ja negatiivset mõju igapäevaelule.

Seoses laste füüsilise ja vaimse arenguga 43 kajastatakse digiteenuste määruses 44 teatavaid süsteemseid riske, mis tulenevad väga suurte digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootoritena määratletud teenuste ja süsteemide, sealhulgas algoritmiliste süsteemide kavandamisest või toimimisest. Sellised riskid võivad tekkida näiteks seoses selliste internetipõhiste kasutajaliideste disainiga, mis kasutavad tahtlikult või tahtmatult ära alaealiste nõrkusi ja kogenematust või mis võivad põhjustada sõltuvuskäitumist.

Nende platvormide jaoks, mida ei ole määratletud väga suurtena, kehtestatakse digiteenuste õigusaktiga ka sihipärased meetmed alaealiste paremaks kaitsmiseks internetis, näiteks kujundades platvormide internetipõhised kasutajaliidesed või nende osad nii, et need tagaksid vaikimisi laste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrgeima taseme, või võttes vastu lastekaitse standardeid või osaledes asjakohastes käitumisjuhendites. Lisaks keelatakse digiteenuste määrusega digiplatvormide pakkujatel esitada veebireklaami oma liideses, kui nad on mõistliku kindlusega teadlikud sellest, et teenusesaaja on alaealine. 

Lastele parema interneti loomise strateegia (BIK+), 45 mis täiendab digiteenuste määrust, toetab laste vaimset tervist turvalisema interneti keskuste ja BIKi portaali kaudu, mis pakub lastele, peredele ja õpetajatele hulgaliselt eakohaseid vahendeid. Turvalisema interneti keskuste abitelefonid pakuvad praktilist tuge ja nõu lastele, kes seisavad silmitsi internetis esinevate probleemidega, nagu küberkiusamine, seksuaalsuhte eesmärgil kontakti otsimine ja häiriv sisu, ning samuti nende vanematele või eestkostjatele.

Lapsed on oma mure väljendamisel haavatavamas olukorras kui täiskasvanud. Kooskõlas ELi lapse õiguste strateegiaga esitab komisjon 2024. aastal integreeritud lastekaitsesüsteemide algatuse, millega julgustatakse kõiki asjaomaseid ametiasutusi ja talitusi tegema paremat koostööd süsteemis, mille keskmes on laps. Vastloodud ELi laste osalusplatvormi raames konsulteeritakse lastega algatuse ettevalmistamisel, sealhulgas selle vaimse tervise mõõtme osas. Laste häält tuleks kuulda võtta ning selleks on vaja sihipäraseid vahendeid ja algatusi. Komisjon toetab laste seksuaalse ärakasutamise ja väärkohtlemise vastast tulemuslikumat võitlust käsitleva ELi strateegia 46 rakendamist, parandades ennetustegevust, ohvrite abistamist ning uurimist ja süüdistuste esitamist. Selleks et tegeleda selliste maapiirkondades või äärealadel elavate laste ja noorte konkreetsete probleemidega, keda vaimse tervise tugiteenuste ebapiisavus eriti mõjutab, lisab komisjon ELi maaelu tegevuskava raames sihtotstarbelised meetmed. Sellega tagatakse, et Euroopa solidaarsuskorpus toetab jätkuvalt tervishoiu valdkonna ennetus-, edendus- ja toetustegevust kooskõlas algatuse „HealthyLifeStyle4All“ 47 eesmärkidega; seejuures keskendutakse eelkõige haavatavatele või ebasoodsas olukorras olevatele elanikkonnarühmadele pakutavale toetusele.

Kui lastega kokkupuutuvad spetsialistid, näiteks õpetajad tegelevad vaimse tervise probleemide ennetamise ja varajase sekkumisega, võib see suurendada laste ja noorte vaimse tervise vastupanuvõimet ning leevendada võimalikke kahjusid, eelkõige tänu sellele, et neile antakse sõna. Lasteaiad ja koolid on ideaalne keskkond selleks, et anda väikelastele oskused oma emotsioonide reguleerimiseks ja kujundada nende arusaam vaimsest tervisest, arendada selliseid oskusi nagu empaatia ning suurendada eneseteadlikkust ja enesekindlust. Selleks on vaja piisavalt koolitatud töötajaid, asjakohast investeeringut, mis võib aidata vähendada vaimse tervise probleemidega seotud häbimärgistamist ning luua vastupidavama ja sidusama ühiskonna. On tõendatud, et koolipõhised algatused, sealhulgas terviklikud lähenemisviisid vaimsele tervisele aitavad parandada õpilaste vaimset tervist, kognitiivseid oskusi, tähelepanuvõimet, õpitulemusi ja vastupidavust stressitekitajate suhtes 48 . Abiliin Child Helpline International 49 pakub vaimse tervise alast tuge, mis võib hõlmata emotsionaalset, psühholoogilist ja mõnikord ka õigusalast abi lastele, kes abiliiniga ühendust võtavad.

Komisjon toetab liikmesriike Euroopa lastegarantii rakendamisel kooskõlas nende riiklike tegevuskavadega ja ELi fondide, eelkõige Euroopa Sotsiaalfond+ kaudu ning hõlbustab heade tavade vahetamist lastegarantii koordinaatorite vahel. Riike toetatakse ka nende jõupingutustes tõhustada tervishoiu- ja muude spetsialistide riikliku suutlikkuse suurendamist ning neid kutsutakse üles kasutama ELi eelarve rahalisi võimalusi, et laiendada ennetustegevust ja varajast sekkumist väljaspool tervishoiusektorit, eelkõige hariduskeskkonnas. Komisjon jälgib edusamme ka Euroopa poolaasta kaudu.

Komisjon jätkab ELi noortestrateegia (2019–2027) 50 rakendamist, et noorte vaimne tervis ja heaolu paraneksid ja lõppeks häbimärgistamine.

Komisjon parandab vaimse tervise edendamist hariduskeskkonnas, toetades selleks algatuse „Õpiedu saavutamise teed“ 51 rakendamist. Komisjoni eksperdirühm, mis tegeleb selliste rühmade toetava õpikeskkonnaga, kelle õpitulemused on kehvad, ja heaolu toetamisega koolis, töötab 2024. aastal kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi poliitikakujundajatele ja koolidele välja suunised, mis hõlmavad heaolu käsitlevat lähenemisviisi, mis on süsteemne ja hõlmab kogu kooli 52 . Komisjon teeb ettepaneku enesehindamis- ja enesearenguvahendite komplekti kohta, mis käsitleb heaolu koolides, ning esitab soovitused teadlikkuse suurendamiseks riiklikul ja ELi tasandil. Programmi „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpuse vahendusel on kättesaadavad projektide rahastamisvõimalused, et edendada noorte vaimset tervist ja heaolu, ning programmi „Erasmus+“ pikaajalise tegevuse „Vaimne tervis noorsootöös“ raames jätkatakse üldise ja vaimse tervise alase teadlikkuse suurendamist.

Komisjon julgustab liikmesriike tegema koostööd selliste poliitiliste strateegiate ja algatuste koostamisel, mis on suunatud laste ja noorte vaimse tervisega seotud konkreetsetele probleemidele, ning uurima vaimse tervise probleemide, tervist mõjutavate tegurite ning digivahendite kasutamise vahelisi seoseid. Komisjon kutsub liikmesriike üles määrama oma riiklikes vaimse tervise strateegiates lapsed üheks prioriteetseks sihtrühmaks ning looma võrgustikke perekondade, koolide, noorte ning muude laste vaimse tervisega seotud sidusrühmade ja institutsioonidega. Liikmesriike õhutatakse tagama, et lastel oleks parem juurdepääs vaimse tervise teenustele ning võrdne ja lihtne juurdepääs tervislikule toidule ja korrapärasele kehalisele tegevusele, samuti tagama, et nad elaksid turvalises ja toetavas keskkonnas ning oleksid kaitstud alkoholi-, tubaka- ja uimastiprobleemide ning digitaalse kasutamise negatiivsete mõjude eest. Ühtlasi kutsutakse liikmesriike üles rakendama uuenduslikke lähenemisviise ja parimaid tavasid, mis on kindlaks määratud laste ja noorte vaimset tervist käsitlevas algatuses „Koos oleme tervemad“, ning osalema algatuse raames tehtavas koostöös, et tegeleda tervist mõjutavate tegurite, sealhulgas majanduslike, kaubanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste tegurite mõju ning digiülemineku mõjuga laste ja noorte vaimsele tervisele ja heaolule.

d.Abi osutamine neile, kes seda kõige enam vajavad

Psüühikahäired on seotud paljude ebavõrdsuse vormidega, mistõttu haavatavas olukorras olevatele inimestele tuleb pöörata erilist tähelepanu. Inimesed võivad kuuluda mitmesse haavatavasse rühma samaaegselt – sellised inimesed on näiteks vaesuses elav üksikema või puudega isik, kes paraneb raskest haigusest.

Keerukate demograafiliste muutuste ajal peavad vaimse tervise teenused ning sotsiaal- ja pikaajalise hoolduse teenused olema kättesaadavad, taskukohased, integreeritud, 60 kogukonnapõhised ja kasutajasõbralikud. Eakatel 61 peaks olema võimalus harrastada tervislikku ja aktiivset eluviisi, tegeleda oma vaimse tervisega ning suurendada sotsiaalset suhtlust 62 ja vähendada üksildust. Soodustada tuleb loovaid lahendusi, nagu eri põlvkondade koos elamine.

Komisjon suurendab teadlikkust sellest, et vaimse tervise edendamiseks on vaja tegeleda üksilduse ja sotsiaalse eraldatuse probleemiga, 63 ning toetab liikmesriike parimate tavade koondamisel ja jagamisel ELi parima tava portaalis.

Naised kogevad depressiooni peaaegu kaks korda suurema tõenäosusega kui mehed. See tuleneb paljudest teguritest, nagu bioloogia, eluline olukord ja kultuuriline surve 64 .

Soolise vägivalla ohvrid on eriti haavatavad. Komisjon tõhustab soolise vägivalla, sealhulgas kübervägivalla ohvrite kaitset ja toetamist, rakendades ELi eesseisvaid kohustusi, mis tulenevad Istanbuli konventsioonist 65  ning ELi ettevalmistatavast direktiivist, mis käsitleb naistevastast vägivalda ja perevägivalda 66 . Komisjon tegeleb naisi ja tütarlapsi kahjustavate tavade 67 ennetamise ja nende vastu võitlemisega ning loob soolise vägivalla ja perevägivalla ennetamise ELi võrgustiku. Nii laste kui ka naiste vaimse tervise kaitsmiseks tuleb tegeleda sünnitusjärgse depressiooni ja muude vaimse tervise probleemidega, mis võivad tekkida raseduse ajal ja pärast seda 68 . ELi rahastatud projekti „HappyMums“ 69 raames uuritakse füsioloogilisi mehhanisme, mis võimaldaksid tõhusat teaduspõhist kliinilist sekkumist. Tuleb tegeleda ka naiste ees seisvate väljakutsetega, nagu ebavõrdne juurdepääs tööhõivele, sealhulgas ajutistele lepingutele ja/või võrdsele töötasule, majapidamis- ja perekohustuste ebavõrdne jaotumine ning majanduslik surve ja sõltuvus. Komisjon aitab olukorda parandada, tagades, et liikmesriigid võtavad täielikult ja nõuetekohaselt üle ja kohaldavad ELi õigusakte, mis käsitlevad naiste ja meeste tööhõive- ja elukutsealaseid võrdseid võimalusi ja võrdset kohtlemist, lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu ning tasustamise läbipaistvust.

Diskrimineerimine seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi, sooväljenduse või sootunnuste alusel võib samuti mõjutada vaimset tervist, seda eriti noorte puhul. Marginaliseerumisest, diskrimineerimisest ja häbimärgistamisest põhjustatud psühholoogiline stress (stressirohke vähemusse kuulumine) suurendab enesetapukäitumise, enesekahjustamise või depressiooni ohtu ning sellega tegeletakse vastavalt LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegiale 2020–2025 70 .

Inimkaubanduse ohvrite kogetud füüsiline ja seksuaalne vägivald ning ohud toovad kaasa pikaajalised vaimset tervist mõjutavad tagajärjed 71 . Direktiivis, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust, tunnistatakse vaimse tervise probleemidega ohvrite erivajadusi ning kirjeldatakse spetsiaalseid tervishoiuteenuseid ning pikaajalist taastumis- ja rehabilitatsioonitoetust. Komisjon tõhustab ja edendab ohvrite taastumist ja taasintegreerumist toetavaid programme, 72 näiteks selliseid, mis pakuvad tervishoiu- ja psühholoogilisi teenuseid, tehes seda Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu 73 .

Paljud terviseprobleemid võivad põhjustada või süvendada vaimse tervise probleeme, näiteks vähipatsientide puhul, võttes arvesse, et vähktõbi on teine peamine surma põhjus. Vähktõbi ei mõjuta mitte ainult inimese keha, vaid ka tema mõtteid ja tundeid ning põhjustab sageli depressiooni, ärevust ja hirmu.

Puuded võivad sageli põhjustada üksikisikutele suuremat vaimse tervise probleemide tekkimise riski ning seetõttu tuleb kohandada vastavat lähenemisviisi kooskõlas puuetega inimeste õiguste strateegiaga 74 , milles käsitletakse vaimse puude ja intellektipuudega inimeste jaoks eriti olulisi meetmeid, näiteks kutsutakse liikmesriike üles rakendama vaimse tervise valdkonnas deinstitutsionaliseerimist kui head tava.

Vaimse tervisega on seotud ka iseseisvus, sõltumatus ja osalemine ühiskonnas, mis on eriti asjakohane eakate ja puuetega inimeste puhul. Seepärast on äärmiselt oluline tagada füüsiline, sotsiaalne ja rahaline juurdepääs, parandades sealhulgas juurdepääsu tööturule ja hõlbustades inimeste tööle naasmist. Kaks puuetega inimeste tööhõive paketi suunist tööandjatele käsitlevad töötamist krooniliste haigustega ja tööle naasmist 75 . Samuti annab komisjon enne 2023. aasta lõppu liikmesriikidele iseseisvat elu ja kogukonda kaasamist käsitlevad suunised ning 2024. aastal esitab ta raamistiku, milles käsitletakse puuetega inimestele, sealhulgas vaimse tervise probleemidega inimestele pakutavaid kõrgetasemelisi sotsiaalteenuseid.

On teada, et COVID-19-järgse seisundi (tuntud kui pikaajaline COVID) sümptomid avaldavad negatiivset mõju vaimsele tervisele 76 ning vaimse tervise probleemid võivad suurendada pikaajalise COVIDi tekke riski. Komisjon loob 2023. aastal pikaajalist COVIDit käsitleva liikmesriikide ekspertide võrgustiku.

Pagulased ja põgenikud ning just sõja, tagakiusamise või konflikti eest põgenevad inimesed (nt Ukraina põgenikud) on vaimse tervise probleemide suhtes vastuvõtlikumad 77  ning kannatuste vähendamiseks on vaja varakult tegutseda. Sellega seoses aitab komisjon jätkuvalt tugevdada põgenike psühhosotsiaalset toetamist, eelkõige andes psühholoogilist esmaabi neile inimestele, keda mõjutab Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu 78 .

Komisjon kuulutab Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 79 raames välja projektikonkursi, mille eesmärk on vähendada takistusi rändajate juurdepääsuks tervishoiuteenustele, sealhulgas vaimse tervise teenustele ja psühholoogilisele toele.

Vaimse tervise häired on levinud kodutute seas 80 ning pikaajaline ja korduv kodutus süvendab vaimse tervise häireid ja asjaomast puuet. Kodutuse vastu võitlemise Euroopa platvormi raames tegeletakse vaimse tervise probleemidega.

Romade puhul võib vaimse tervise probleemide risk olla suurem, arvestades, et nad on sageli raskes olukorras, mis tuleneb kehvast sotsiaal-majanduslikust sissetulekust, ümbritsevatest asjaoludest ja tõrjutusest, juurdepääsu puudumisest haridusele ja tööhõivele, ebapiisavast eluasemest, segregatsioonist, tõrjutusest ja diskrimineerimisest, mida esineb ka tervise valdkonnas. Romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik sisaldab valdkondlikku eesmärki parandada romade tervist ning tõhusat võrdset juurdepääsu kvaliteetsetele tervishoiu- ja sotsiaalteenustele 81 .

Kuriteoohvritel nagu terrorismiohvrid, inimkaubanduse ohvrid, vihakuritegude ohvrid, lapsohvrid või mis tahes muud ohvrid (eelkõige need, kes on kannatanud märkimisväärset kahju kuriteo raskuse või oma isiku tõttu ning kes vajavad psühholoogilist abi), peaks olema tasuta juurdepääs sellisele abile nii kaua, kui see on vajalik. Ohvrite õiguste direktiivi 82 eelseisva läbivaatamise käigus teeb komisjon tööd selle nimel, et parandada ohvrite juurdepääsu psühholoogilisele abile, eelkõige muutes psühholoogilise abi tasuta kättesaadavaks nii kauaks, kui see on vajalik kõigile sellist abi vajavatele ohvritele.

Maapiirkondades või äärealadel elavatele inimestel, näiteks põllumajandusettevõtjatel on konkreetsed vaimse tervise probleemid, mis on seotud ohuga jääda eraldatuks ja juurdepääsu puudumisega vaimse tervise teenustele. Põllumajandusettevõtjate hulgas on enesetappude määr osades liikmesriikides 83 20 % kõrgem kui riigi keskmine, mistõttu pakutakse toetust nende inimeste vastupanuvõime tugevdamiseks. ÜPP vahenditest saab toetada teadlikkuse suurendamise meetmeid, sealhulgas vaimse tervise valdkonnas, näiteks põllumajandusettevõtete nõustamisteenuste kaudu. Lisaks võiks kasutusele võtta ka muid vahendeid, mida pakuvad Euroopa Sotsiaalfond+ või Euroopa Regionaalarengu Fond, et suurendada investeeringuid sotsiaalteenustesse maapiirkondades ja äärealadel ning seega tagada, et need teenused on kättesaadavad abivajavatele põllumajandustootjatele ja põllumajandustöötajatele, olenemata nende elukohast.

Komisjon julgustab liikmesriike parandama juurdepääsu digivahenditele, mille kasulikkus eakamate inimeste jaoks on tõestatud, et parandada nende vaimset tervist ja aidata neil osaleda ühiskondlikus elus. Liikmesriike julgustatakse koguma andmeid haavatavas olukorras olevate inimeste, sealhulgas kodutute vaimse tervise seisundi kohta ning teenuste kättesaadavuse kohta marginaliseerunud, äärepoolsetes ja ebasoodsas olukorras olevates piirkondades. Komisjon kutsub liikmesriike üles tagama takistusteta võrdne juurdepääs kvaliteetsetele ja taskukohastele tervishoiu- ja sotsiaalteenustele, eelkõige kõige suuremas ohus olevatele rühmade või marginaliseerunud või kõrvalistes paikkondades elavatele inimeste jaoks, 86 ning tegelema romade konkreetse olukorraga, parandades juurdepääsu vaimse tervise teenustele ja esmastele ennetusmeetmetele, näiteks teadlikkuse suurendamise kampaaniate kaudu. Lisaks kutsub komisjon liikmesriike tungivalt üles rakendama deinstitutsionaliseerimise häid tavasid, sealhulgas laste puhul, ning tugevdama üleminekut kogukonnapõhistele teenustele.

e.Tähelepanu pööramine töökohal esinevatele psühhosotsiaalsetele riskidele

Inimesed veedavad märkimisväärse osa oma ajast tööl ja hea töökeskkond on tervise jaoks äärmiselt oluline. Stress ja psühhosotsiaalsed riskid töökohal võivad mõjutada vaimset tervist ja põhjustada rahulolematust tööga, konflikte, väiksemat tootlikkust, läbipõlemist, töölt puudumist ning mõjutada käivet. Vaimne tervis on töövõime, pädevuse ja tootlikkuse eeltingimus. Umbes pooled Euroopa töötajatest peavad oma töökohal stressi levinuks ja selle tõttu läheb umbes pool kõigist tööpäevadest kaduma. Samas on psühhosotsiaalsed riskid ja tööstress ka tööohutuse ja töötervishoiu valdkonna kõige suuremad väljakutsed.

Digiüleminekuga kaasnevad ja COVID-19 pandeemia tõttu esile kerkinud uued töövormid (nt platvormi- ja kaugtöö) on mõjutanud töötajate vaimset tervist, isegi kui selliste töövormide paindlikkus võib osutuda ka kasulikuks. Elutähtsate kutsealade töötajad, eelkõige tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandetöötajad, sattusid neile tööga seotud psühhosotsiaalsete riskide tõttu pandeemiajärgses olukorras kõige suuremasse ohtu 87 .

Tööandjatel on oluline roll töötajate ohutuse ja tervise tagamisel, nagu on määratletud tööohutust ja töötervishoidu käsitlevates ELi õigusaktides 88 . Aastate jooksul on komisjon töötervishoiu ja tööohutuse strateegilistes raamistikes käsitlenud psühhosotsiaalseid riske ja vaimset tervist töökohal 89 . Teatises „ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik aastateks 2021–2027“ pööratakse erilist tähelepanu vaimsele tervisele ja psühhosotsiaalsetele riskidele 90 .

Vaimse tervise edendamiseks ja kaasavama ühiskonna loomiseks on vaja kaaluda edasisi samme seoses õigusega tööst välja lülituda, mis on tööga seotud stressi vähendamise ning töö- ja eraelu parema tasakaalu edendamise lahutamatu osa, seoses õigusega naasta tööle pärast psüühikahäiret ning seoses psühholoogiliselt ohutu töökeskkonnaga.

Komisjon väljendab heameelt seoses Euroopa sektoriüleste sotsiaalpartnerite 2022.–2024. aasta tööprogrammiga ning käimasolevate läbirääkimistega, mida peetakse uue kaugtööd ja tööst väljalülitumise õigust käsitleva lepingu üle, mis on kavas esitada vastuvõtmiseks õiguslikult siduva kokkuleppena, mida rakendatakse direktiiviga. Komisjon jätkab sotsiaalpartnerite toetamist läbirääkimistel kaugtööd ja tööst väljalülitumise õigust käsitleva lepingu üle, hõlbustades arutelusid ja parimate tavade kindlakstegemist ning hinnates olemasolevaid tavasid ja eeskirju, mis on seotud õigusega tööst välja lülituda. Käimasolevad läbirääkimised sotsiaalpartneritega on seotud Euroopa Parlamendi 2021. aasta jaanuari resolutsiooniga õiguse kohta tööst välja lülituda, mille puhul komisjonil on kohustus võtta järelmeetmeid.

Komisjon tagab, et Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet (EU-OSHA) 91 viib lõpule töötervishoiu ja tööohutuse ning digiülemineku ülevaate koostamise, mis hõlmab vaimset tervist töökohal, ning rakendab seda tööohutuse ja töötervishoiu ülevaadet psühhosotsiaalse ja vaimse tervise kontekstis töökohtadel, hõlmates ka teavet tööle naasmise ja psüühikahäirega töötamise heade tavade kohta ning ülevaadet töötervishoiu ja tööohutuse kohta tervishoiu- ja hooldussektoris. Komisjon tagab, et EU-OSHA esitab 2018. aasta väljaande „Terved töötajad, edukad ettevõtted – töökoha heaolu praktiline juhend“ 92 alusel ajakohastatud suunised ning viib ellu projekti, mis käsitleb häid tavasid, et toetada tööga seotud või mitteseotud vaimse tervise probleemidega töötajaid töökoha säilitamisel või pärast haiguspuhkust edukalt tööle naasmisel, ning esitab 2024. aastaks ka asjaomase aruande.

Eesistujariigi Rootsi ja Euroopa Komisjoni poolt korraldatud tööohutuse ja töötervishoiu teemalisel tippkohtumisel, mis toimus 15–16. mail 2023, määratleti töökohal esinevad psühhosotsiaalsed riskid ja vaimse tervise probleemid kui tööohutuse ja töötervishoiu teemad, mis muutuvad järjest olulisemaks ning vajavad täiendavat tähelepanu 93 . Komisjon võtab vastavalt tippkohtumise järeldustele järelmeetmeid, et parandada töökohtadel vaimse tervisega seotud olukorda kooskõlas kolmepoolsuse põhimõttega. Samuti jätkab komisjon tööd töökohale esitatavate nõuete direktiivi (89/654/EMÜ) 94 ja kuvariga töötamise nõuete direktiivi (90/270/EMÜ) 95  läbivaatamisega. Lisaks toetab komisjon Euroopa hooldusstrateegia 96 rakendamist meetmetega, mis aitavad kaasa hooldajate ja hooldatavate vaimsele heaolule.

Liikmesriike julgustatakse ühise põllumajanduspoliitika toel suurendama teadlikkust põllumajandustootjate ja maapiirkondade elanike vaimse tervise probleemidest ning töötama välja ja rakendama poliitikat ja parimaid tavasid, et aidata keskenduda ennetusele ja tugevdada elutähtsate valdkondade töötajate, sealhulgas tervishoiutöötajate, õpetajate ja põllumajandustootjate vastupanuvõimet. Liikmesriikide abistamiseks tagab komisjon, et EU OSHA koostab aruande, milles käsitletakse psühhosotsiaalseid riske põllumajandussektoris.

Samuti julgustatakse liikmesriike veelgi edendama kõrgemate tööinspektorite komitee juhendi 98 kasutamist psühhosotsiaalsete riskide ennetamisel, et suurendada töötervishoiu ja tööohutusega seotud kohustuste tõhusat järelevalvet ja kontrolli, ning osalema tööinspektoritele mõeldud juhendit käsitlevatel koolitustel.

f.Vaimse tervise süsteemide reformimine ning ravile ja hooldusele juurdepääsu parandamine

Tervishoiusüsteemid peavad tugevdama oma suutlikkust juhtida vaimse tervise alast tegevust alates ennetamisest kuni varajase sekkumise, diagnoosimise, ravi ja hoolduse juhtimise ning patsientide taasintegreerumise toetamiseni. Vaimse tervise süsteemide reformimine ning ravile ja hooldusele juurdepääsu parandamine on seega peamine eesmärk.

Kõigi õigus saada õigeaegne juurdepääs taskukohasele, ennetavale ja kvaliteetsele ravile on üks Euroopa sotsiaalõiguste samba peamisi põhimõtteid. Vaimse tervise probleemidega inimestel puudub ELis sageli lihtne ja ühetaoline juurdepääs toetusele ning juurdepääsuga kaasnevad tihtipeale sellised kulud, mida paljud ei suuda kanda. Liikmesriikide vahel ja liikmesriikides on erinev tervishoiusüsteemide suutlikkus rahuldada vaimse tervise probleemidega inimeste vajadusi 99 . Sooga, etnilise päritoluga, geograafilise asukohaga (sealhulgas linna ja maapiirkondade vaheline lõhe), haridusega, vanusega, seksuaalse sättumusega, soolise identiteediga ning sootunnustega seotud ebavõrdsus mõjutab olulisel määral elanikkonna vaimset tervist ja juurdepääsu vajalikule ravile.

Oluline on teha kindlaks parimad tavad ja uuenduslikud lahendused, et parandada vaimse tervise alaste teenuste kättesaadavust, kvaliteeti, juurdepääsetavust ja taskukohasust. Ebavõrdsuse vähendamiseks tuleks haavatavas olukorras olevatele inimestele, sealhulgas põgenikele, pagulastele, rändajatele, puuetega inimestele ja LGBTIQ-inimestele, pakkuda kohandatud hoolekannet. Kooskõlas ELi narkostrateegiaga (2021–2025) ja sellega seotud tegevuskavaga tuleks tegeleda ka kaasnevate haigustega inimeste erihooldusvajadustega, et hõlbustada tõhusa ravi kättesaadavust, eelkõige uimastitarbimise häiretega inimeste jaoks.

Tervishoiutöötajate koolituse tõhustamine on oluline, et jätkata oskuste ja ravi kvaliteedi parandamist, aga ka vähendada häbimärgistamist ja diskrimineerimist ning suurendada töötava elanikkonna ühe kõige enam surve all oleva sektori vastupanuvõimet. Euroopa oskusteaasta pakub sidusrühmadele ainulaadset võimalust edendada vaimse tervise valdkonna spetsialistide koolitamist.

Tuleks uurida digivahendite (nt telemeditsiin, nõuandetelefonid) kasutamist nende inimeste jaoks, kes vajavad paremat teavitamist ja ravi, sealhulgas maapiirkondades.

Sotsiaalne suhtlus kui ravim on uuenduslik lähenemisviis heaolu ja tervise, sealhulgas vaimse tervise parandamiseks. Üksikisiku tasandil pakub selline sotsiaalne suhtlus inimesele teadmisi, motivatsiooni ja enesekindlust, et oma tervist ja heaolu paremini juhtida ja paremaks muuta 100 . Seda lähenemisviisi saab kohaldada esmatasandi tervishoius, kus arstid või muud tervishoiutöötajad võivad näha ette tegevusi, mis vastavad isiku vajadustele ja huvidele, näiteks aja veetmine looduses, sport, jooga või ühiskondlik ja kultuuriline tegevus 101 .

Komisjon jätkab meetmete väljatöötamist, et toetada liikmesriike rahuldamata ravimivajaduste osas, ning vaatab läbi telemeditsiini võimalused vaimse tervise teenuste kättesaadavuse parandamisel 102 .  Projekti „State of Health in the EU“ raames lisatakse 2023. aasta riikide terviseprofiilidesse vaimset tervist käsitlev osa. Lisaks käivitab komisjon vabatahtliku koostöö liikmesriikidega avatud koordinatsiooni meetodi vahendusel, et tugevdada seoseid kultuuri ja vaimse tervise vahel. Tervishoiusüsteemide tulemuslikkuse hindamise eksperdirühm 103 uurib ka uute tehnoloogiate potentsiaali vaimse tervise häirete ennetamiseks ja raviks.

Andmete kogumist ja seiret tuleb tõhustada, et hõlbustada teadlike otsuste tegemist. Tuleks välja töötada uus statistika ja näitajad ning integreerida need järk-järgult poliitika kujundamisse, et kajastada selliseid küsimusi nagu ebavõrdsus, füüsiline ja vaimne tervis ning looduse väärtus inimeste jaoks, ning hinnata meetmete ja rahastamise mõju. See aitab jälgida edusamme heaolu saavutamisel, hõlbustada poliitilistest probleemidest ja nende lahendamise võimalustest teavitamist inimkesksel ja planeeti arvestaval viisil 104 .

Liikmesriigid on juba andnud märku suurest vajadusest toetada vaimse tervise valdkonnas tööjõu planeerimist ja/või suutlikkuse suurendamist, vaimse tervise poliitika seiret ja hindamist ning vaimse tervise edendamist ja probleemide ennetamist (joonis 1) 105 .

Joonis 1. Liikmesriikide esmatähtsad vajadused suutlikkuse suurendamiseks (27 ELi liikmesriiki, Norra ja Island)

Nende vajaduste rahuldamiseks antakse ELi tasandil rahalist toetust, et liikmesriigid saaksid tugevdada oma tegutsemissuutlikkust. See tähendab rohkem vaimse tervise probleemidega tegelevaid spetsialiste, kes on paremini koolitatud. See tähendab ka üleminekut institutsionaliseeritud hoolduselt kogukonnapõhisele hooldusele.

Mitu liikmesriiki on lisanud oma taaste- ja vastupidavuskavadesse meetmed elanikkonna vaimse tervise tugevdamiseks. See on kooskõlas 2020. aasta Euroopa poolaasta raames vastu võetud riigipõhiste soovitustega, milles kutsutakse kõiki liikmesriike üles suurendama oma tervishoiusüsteemide vastupanuvõimet. 2023. aasta kevadel esitas komisjon riigipõhised soovitused, millega toetatakse tervishoiureformi kuues liikmesriigis. Veel kuue liikmesriigi aruannetes tunnistati vajadust tõhustada tervishoiusüsteemi, et täiendada taaste- ja vastupidavuskavasid. Lisaks sisaldavad kõik Euroopa poolaasta raames vastu võetud riigiaruanded valdkonda käsitlevat osa, mis hõlmab liikmesriikide elanikkonna tervist ja tervishoiusüsteeme, tuues konkreetsetel juhtudel välja vaimse tervise valdkonna probleemid ja kavandatud reformid. Euroopa poolaasta raames jätkatakse tervishoiuvaldkonna arengute jälgimist riiklikul tasandil.

Komisjon julgustab liikmesriike tagama juurdepääsu taskukohasele vaimsele tervishoiule, sealhulgas telemeditsiini kaudu ja piiriüleselt. Riikide ametiasutused peaksid tegema koostööd vaimse tervise teenuste ning kogukonnapõhise hoolduse ja deinstitutsionaliseerimise 107 parandamiseks mõeldud projektide väljatöötamisel ja rakendamisel ning neid asutusi kutsutakse üles töötama vaimse tervise spetsialistidele välja suunamisvõimalusi, võttes arvesse ka muude teenuseosutajate tööd.

g.Häbimärgistamise lõpetamine

Häbimärgistamine ja diskrimineerimine süvendavad isiklikke vaimse tervise probleeme ja nende majanduslikku mõju. Vaimse tervise probleemidega inimeste diskrimineerimine on levinud, eriti sotsiaalmeedias, kuid ka töökohtadel, kus 50 % töötajatest on seisukohal, et vaimse tervise seisundi avalikustamine avaldaks nende karjäärile negatiivset mõju 108 .

Tegevuses tuleb juhinduda vaimse tervise probleemidega inimeste taasintegreerimise ja sotsiaalse kaasamise põhimõtetest. Selleks, et olukorda paremaks muuta, on oluline investeerida vaimse tervise alase teadlikkuse ja arusaamise parandamisse, sealhulgas vaimse tervise ja empaatiaalasesse koolitusesse koolide õppekavades, kaasates sellesse kõik sidusrühmad.

Iga-aastane Euroopa vaimse tervise nädal (toimub mais) ja ülemaailmne vaimse tervise päev 109 (10. oktoobril) on üritused, kus käsitletakse konkreetselt häbimärgistamist ELi tasandil.

Kunst ja kultuur on inimeste ja kogu ühiskonna positiivse vaimse tervise ja üldise heaolu edendamisel olulised, toetades sotsiaalset kaasatust ja vähendades vaimse tervise probleemide häbimärgistamist 110 . Kunst ja kultuur võivad olla täienduseks traditsioonilisemale lähenemisele vaimse tervise probleemide lahendamiseks ning aidata kaasa vaimse tervise probleemide ennetamisele ja vaimse tervise häbimärgistamise probleemi lahendamisele. Komisjon toetab liikmesriike teadlikkuse suurendamisel kultuuri ja kunsti positiivsest rollist vaimse tervise ja üldise heaolu parandamisel, näiteks spetsiaalse ürituse kaudu, kus tutvustatakse kunsti ja kultuuri kui uusi heaolu ja vaimse tervise tagamise vahendeid.

Komisjon julgustab liikmesriike töötama välja teavituskampaaniaid häbimärgistamise demüstifitseerimiseks ja lõpetamiseks ning töötama välja meetmeid häbimärgistamise ja diskrimineerimise vastu võitlemiseks, aidates inimestel tööturule naasta, andes patsientidele juurdepääsu teenustele, mis vastavad kõige paremini nende vajadustele, ning levitades teavet diskrimineerimise vastu võitlemise õiguslike vahendite kasutamise kohta. Tuleks suurendada teadlikkust (hõlmates otsustajaid, tööandjaid, tervishoiutöötajaid, muid spetsialiste ja üldsust ning tervishoiutöötajaid vaimse tervise ja häbimärgistamise valdkonnas, eriti haavatavas olukorras olevate inimeste puhul) ning toetada kogukonna tegevusi (sport, kunst, loodusega seotud tegevused), mis aitavad häbimärgistamist lõpetada ning toetavad vaimse tervise taastamist. Liikmesriigid peaksid toetama poliitikat, mis soodustab vaimse tervise probleemidega inimeste integreerimist kogukonda ja tööturule, sealhulgas sotsiaalmajanduse tegevuste kaudu.

h.Vaimse tervise edendamine kogu maailmas

Vaimse tervise kaitsmine ja edendamine ei ole ainult ELi prioriteet, vaid see on ka ülemaailmne teema, milles EL saab olla eeskujuks, andes sihipärase panuse rahvusvahelisel tasandil ja edendades vajaduse korral lähenemist.

30.–31. mail 2023. aastal toimunud ELi-USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogu istungil väljendasid EL ja Ameerika Ühendriigid ühist seisukohta, et veebiplatvormid peaksid võtma suurema vastutuse tagamaks, et nende teenused pakuvad sellist veebikeskkonda, mis kaitseb, võimestab ja austab lapsi ja noori, ning et nad võtaksid vastutustundlikke meetmeid, et arvestada oma teenuste mõjuga laste ja noorte vaimsele tervisele ja arengule 112 .

ELi üleilmses tervishoiustrateegias 113 on esitatud üleilmsed, riiklikud ja piirkondlikud meetmed, mille eesmärk on hõlbustada tervisega seotud ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamist, keskendudes kolmele omavahel seotud prioriteedile: 1) tagada inimeste parem tervis ja heaolu kogu elukaare kestel; 2) tugevdada tervishoiusüsteeme ja edendada üldist tervisekindlustust; 3) tagada rahva tervise turve, sealhulgas seoses vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toega. Keskenduda tuleks esmatasandi tervishoiu tugevdamisele seal, kus vaimse tervise teenuste kättesaadavus on hädavajalik.

Noorte tegevuskavaga ELi välistegevuses (2022–2027) 114 tunnistatakse, et tervis ja heaolu on eeltingimus sellele, et noored saaksid oma potentsiaali täielikult ära kasutada ja ühiskonnas osaleda. Tegevuskavas seatakse kesksele kohale tervis ning vaimne ja füüsiline heaolu. Samal ajal peaks vaimse tervise teenused ja psühhosotsiaalne toetus olema partnerriikide tervishoiusüsteemide tugevdamise meetmete lahutamatu osa, toetades vajaduse korral ülemaailmseid rahvatervise alaseid sekkumisi, nagu ülemaailmne AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fond, 115 soolise vägivalla algatus „Spotlight“ 116 või ELi humanitaarabi. WHO andmetel kannatab konfliktijärgses olukorras rohkem kui iga viies inimene depressiooni, ärevuse või traumajärgse stressihäire all 117 . Vaimse tervise probleemidest tulenevad vajadused tekivad ka pealesunnitud rände ja loodusõnnetuste korral. Seetõttu on vaimse tervise teenused ja psühhosotsiaalne tugi oluline osa terviklikust kriisidele reageerimisest, mis on integreeritud ELi rahastatavatesse humanitaarabioperatsioonidesse, mille raames on sellele prioriteedile alates 2019. aastast eraldatud 111 miljonit eurot.

EL innustab ka teisi meetmeid võtma, mobiliseerides ja suurendades rahastajate ja partnerite teadlikkust sellest, kui oluline on humanitaarhädaolukordades tagada kvaliteetsed vaimse tervise teenused ja psühhosotsiaalne tugi. Pärast edukat toimimist Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas viiakse enne 2023. aasta lõppu läbi teavituslikke ja suutlikkuse suurendamise tegevusi ka muudes piirkondades, alustades Ladina-Ameerikast ja Kariibi mere piirkonnast.

Lisaks suurendab komisjon sidusrühmade suutlikkust, koolitades ning levitades agentuuridevahelise alalise komitee (IASC) vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe teenuste miinimumpaketti 118 . Selle olulise vahendi töötas välja humanitaarkogukond, et määrata kindlaks miinimumkvaliteet ning hõlbustada mõjusate ja õigeaegsete vaimse tervise meetmete kasutuselevõttu kriisiolukordades.

Komisjon juba toetab Ukrainas 119 ümberasustatud laste ja nende hooldajate ning hoolekandeasutustes viibivate laste kogukondlikke keskusi, et aidata neil taastada teatav normaalne igapäevase rutiini tase. Kuid agressiooni pikaajaline kestus ja selle laastav mõju süvendavad vaimse tervise probleemide teket ELis sõja eest põgenenud inimeste ja Ukrainas ümberasustatud isikute hulgas, mis nõuab otsustavat ja ambitsioonikat toetust.

Ukraina lapsed kannatavad praegu sõjatrauma all, mis sageli jätab neile sügavad psühholoogilised jäljed. Komisjon loob koos Ukrainaga spetsiaalse e-õppe programmi lastearstidele ja esmatasandi meditsiinitöötajatele. Selle algatuse raames saavad tervishoiutöötajad vajalikud oskused traumade leevendamiseks ja laste vaimse tervise seisundi parandamiseks. Nii Ukrainas kui ka ELis pakutakse hädas olevatele lastele spetsiaalseid rehabilitatsiooniteenuseid.

Komisjon toetab ka humanitaarpartnereid, et suurendada nende suutlikkust tegeleda konfliktidest mõjutatud elanikkonna vaimse tervise alaste vajadustega, sealhulgas Zaporižžja, Harkivi, Dnipro ja Mõkolajivi oblastites. Programmi „EL tervise heaks“ raames eraldati 2022. aastal Rahvusvahelise Punase Risti Ühinguga sõlmitud toetuslepingu raames 28,4 miljonit eurot, et anda psühholoogilist esmaabi, ning nelja projekti 120 (kokku 3 miljoni euro väärtuses) viivad ellu sidusrühmad, kes rakendavad parimaid tavasid vaimse tervise ja psühhosotsiaalse heaolu parandamiseks rändajate ja pagulaste hulgas. 2023. aastaks on programmi „EL tervise heaks“ raames tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks ja mittenakkuslike haiguste, eelkõige vaimse tervise probleemide ennetamiseks kavandatud üle 10,6 miljoni euro. Samuti toetab komisjon liikmesriike ja sidusrühmi vahendi iFightDepression 121 parimate tavade rakendamisel. Vahend hõlmab veebipõhist eneseabiprogrammi, mis võib aidata põgenikel, sealhulgas Ukraina põgenikel, oma sümptomitega ise toime tulla.

Kuna ainult humanitaarabiga ei ole võimalik rahuldada sunniviisiliselt ümberasustatud isikute võimalikke pikaajalisi vajadusi, sealhulgas tervishoiualaseid vajadusi, toetab komisjon oma partnerriike sunniviisiliselt ümberasustatud kogukondade integreerimisel olemasolevate riiklike teenuste osutamise struktuuridega. Integratsioon toimub viisil, mis tagab pagulastele võrdse ja õiglase juurdepääsu teenustele, mis vastavad nende vajadustele, sealhulgas vaimse tervise, traumajärgse stressi ja soolise vägivalla valdkonnas. ELi oluline abi rändajate vajaduste rahuldamiseks hõlmab ka psühhosotsiaalset toetust, eelkõige kõige haavatavamatele isikutele, sealhulgas lastele, inimkaubanduse ohvritele, lõksu jäänud rändajatele ja tagasipöördujatele.

Komisjon toetab terviklikku lähenemisviisi õppijate ning nende õpetajate ja hooldajate vaimse tervise ja psühhosotsiaalse heaolu edendamisele ja kaitsmisele haridusmeetmete kaudu. Komisjon on algatuse Education Cannot Wait peamine rahastaja; algatus käsitleb vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe teenuseid oma töö peamise prioriteedina. Samuti on komisjon peamine rahastaja ülemaailmses hariduspartnerluses, mille raames investeeritakse tervishoiu- ja haridussektori vaheliste sidemete tugevdamisse.

Komisjon jätkab vaimse tervise süvalaiendamist meetmete raames, mille eesmärk on tugevdada tervishoiusüsteeme piirkondlikul, riiklikul ja ülemaailmsel tasandil kooskõlas jõupingutustega, mida tehakse lokaliseerimiseks ning humanitaar-, arengu- ja rahualase kolmekordse seose saavutamiseks, ning tagada, et pagulastel, liikuvatel inimestel ja põgenikel, kes asuvad hädaolukorra järgselt partnerriikides, oleks samasugune juurdepääs vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe teenustele nagu vastuvõtvatel kogukondadel. 

Vaimse tervise rahastamine ELi vahenditest

Vaimse tervise toetamise eelarve peaks vastama probleemi ulatusele. EL ja liikmesriigid peavad eraldama piisavalt vahendeid, et tagada hädasolijate abistamine, täites niimoodi sotsiaalset ja majanduslikku kohustust.

Komisjon võtab mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 raames kasutusele ELi eelarve rahastamisvahendid, et tegeleda peamiste vaimse tervise probleemidega ning toetada käesolevas teatises nimetatud juhtalgatusi ja meetmeid. Lisaks võivad liikmesriigid kasutada taaste- ja vastupidavusrahastu 125 kaudu kättesaadavaid vahendeid, et rahastada reforme ja investeeringuid tervise, sealhulgas vaimse tervise valdkonnas.

ELi toetusena on vaimse tervisega seotud tegevustele eraldatud kokku 1,23 miljardit eurot, millega rahastatakse otseselt või kaudselt vaimset tervist edendavaid tegevusi alates teadusuuringutest kuni teadlikkuse suurendamise kampaaniateni, suutlikkuse suurendamisest ja parimate tervisetavade edasiandmisest vähipatsientide ja Ukraina pagulaste psühholoogilise toetamiseni. Nende projektide ja programmide mõju jälgitakse korrapäraselt. See ei nõua mitte ainult usaldusväärseid, võrreldavaid ja värskeid andmeid, vaid ka näitajaid ning järelevalve- ja hindamissüsteeme järelmeetmete ja vastutuse tagamiseks.

2022. ja 2023. aastaks on programmi „EL tervise heaks“ 126 kaudu vaimset tervist edendavatele meetmetele eraldatud 69,7 miljonit eurot. See hõlmab 51,4 miljonit eurot 2022. aasta tööprogrammi 127 raames, et toetada suutlikkuse suurendamise algatusi liikmesriikides ja tegeleda haavatavate rühmade vaimse tervisega, ning 18,3 miljonit eurot programmi „EL tervise heaks“ 2023. aasta tööprogrammi raames, et toetada liikmesriikidevahelist koostööd ja pakkuda psühholoogilist tuge vähipatsientidele ning nende hooldajatele ja perekondadele 128 .

Programmi „Horisont 2020“ ja programmi „Euroopa horisont“ 129 raames võetakse kasutusele 765 miljonit eurot, et toetada vaimse tervise alaseid teadus- ja innovatsiooniprojekte.

Riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused saavad kasutada ka ühtekuuluvuspoliitika vahendeid (eelkõige Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF)), et parandada võrdset juurdepääsu tervishoiule, investeerides näiteks asjakohasesse taristusse ja seadmetesse, eraabilistesse, liikuvatesse meeskondadesse, abiliinidesse, sotsiaaltöötajatesse 130 . Tehnilise toe instrument on kättesaadav, et pakkuda liikmesriikidele tehnilist tuge vaimse tervise projektide osas (2 miljonit eurot 2023. aastal). 2024. aastal kavatseb komisjon võtta tehnilise toe instrumendi raames kasutusele täiendavaid vahendeid, et toetada vaimse tervise alase suutlikkuse suurendamist liikmesriikides lähtuvalt vajadustest.

ELi programmi „Loov Euroopa“ raames on tehtud kättesaadavaks rahalised vahendid (3,3 miljonit eurot) kultuuri, heaolu ja vaimse tervise projektide jaoks ning 28 miljonit eurot on võetud kasutusele vaimse tervise ja psühhosotsiaalsete tugimeetmete toetamiseks hädaolukordades ja humanitaarolukordades (Euroopa kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonid). Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm (2023–2024) 131 pakub ka rahastamisvõimalusi 132 laste ja soolise vägivalla ohvrite vaimse tervisega seotud meetmetele 133 . EU-OSHA kaudu tehakse rahalised vahendid kättesaadavaks, et lahendada töökohtadel tekkivaid vaimse tervise probleeme.

Järeldused ja järgmised sammud

Vaimse tervisega seotud praegused väljakutsed võivad mõjutada igaüht ning need nõuavad kooskõlastatud tegevust ja kõigi asjaosaliste täielikku pühendumist. Vaimne tervis on inimese tervise lahutamatu osa. See võimaldab inimesel realiseerida oma võimeid, tulla toime eluliste pingetega, sotsialiseeruda ja töötada ning anda panuse ühiskondlikus elus.

Kõik institutsioonid ja valitsustasandid saavad osaleda ja peaksid täitma oma osa takistuste ületamiseks, et tagada hea vaimne tervis. Vaja on teha kooskõlastatud jõupingutusi nii tervishoiusüsteemis kui ka väljaspool seda, et mobiliseerida ühiskonda tervikuna ja järgida kõiki vanuserühmi hõlmavat lähenemisviisi, pannes rõhku võrdsusele ja mittediskrimineerimisele.

Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja liikmesriike üles tegema koostööd, et edendada käesolevas strateegilises teatises esitatud algatusi, mis panevad aluse pidevale tegevusele riiklikul ja ELi tasandil, et töötada välja terviklik, ennetusele suunatud ja paljusid sidusrühmi hõlmav lähenemisviis vaimsele tervisele. Need algatused edendavad vaimse tervise probleemide all kannatavate inimeste universaalset tervishoidu ELis ja mujal.

Vaimse tervise probleemide ennetamine, abi kättesaadavus ja ühiskonda taasintegreerumine on lahutamatud osad õigusest tervishoiule ning käesoleva algatusega seab EL ambitsioonika eesmärgi aidata meie ühiskonna kõige haavatavamaid inimesi kooskõlas euroopaliku eluviisiga, mille puhul iga inimene on oluline ja kõigil peaks olema elus head väljavaated.

Käesolev teatis on uue strateegilise lähenemisviisi algus, et võrdsustada vaimne tervis füüsilise tervisega. Sellega lisatakse Euroopa terviseliidule veel üks sammas, tugevdades nii käimasolevat tööd kui ka avades uusi suundi, mis on välja töötatud koos kõigi partneritega ja hõlmavad meetmete rakendamist. Olukorda jälgitakse tähelepanelikult koos liikmesriikidega rahvatervise eksperdirühma ja eelkõige selle vaimse tervise allrühma raames. Sidusrühmadel on võimalus teha koostööd ja koordineerida oma ühist panust ELi tervishoiupoliitika platvormi kaudu esitatud meetmete väljatöötamisse ja rakendamisse. Sellised kooskõlastatud jõupingutused aitavad välja töötada ja rakendada uut ambitsioonikat vaimset tervist käsitlevat lähenemisviisi vastupanuvõimelisema ühiskonna jaoks, kus inimesed on kõige olulisemad.

(1)

  Terviseülevaade „Health at a Glance“ : Euroopa 2018.

(2)

  Eurostati uudised – Eurostat (europa.eu) .

(3)

  New report: Loneliness doubles in Europe during the pandemic (europa.eu) .

(4)

  The consequences of the COVID-19 pandemic on mental health and implications for clinical practice | European Psychiatry | Cambridge Core .

(5)

The State of the World’s Children 2021 : On My Mind – Promoting, protecting and caring for children’s mental health, Regional brief, Euroopa, UNICEF, 2021.

(6)

  SOWC-2021-Europe-regional-brief.pdf (unicef.org) .

(7)

https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2022-0279_ET.html.

(8)

  On the road to 2025 (who.int) .

(9)

Kestliku arengu alaeesmärk 3.4.  Mittenakkuslikud haigused ja vaimne tervis: vähendada 2030. aastaks ennetamise ja ravi abil ühe kolmandiku võrra mittenakkuslikest haigustest tingitud enneaegset suremust ning edendada vaimset tervist ja heaolu.

(10)

  Education: a neglected social determinant of health - The Lancet Public Health  (Haridus: tervist mõjutav kõrvaleheidetud tegur). 

(11)

  Fitter Minds, Fitter Jobs : From Awareness to Change in Integrated Mental Health, Skills and Work Policies | Mental Health and Work | OECD iLibrary (oecd-ilibrary.org) .

(12)

  Soolise võrdõiguslikkuse strateegia ; LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia ; Romasid käsitlev strateegiline raamistik ; Puuetega inimeste õiguste strateegia .

(13)

  ELi lapse õiguste strateegia ja Euroopa lastegarantii (europa.eu) .

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus), https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32022R2065  

(15)

See võib hõlmata näiteks isikupärastatud soovituste negatiivse mõju leevendamist ja soovitustes kasutatud kriteeriumide parandamist, konkreetse teabe reklaamitulude kaotamist või autoriteetsete teabeallikate nähtavuse kohandamist.

(16)

Näiteks EAADi parimate tavade mudel depressiooniravi parandamiseks ja suitsiidse käitumise ennetamiseks Euroopas, mida rahastatakse ELi kolmandast terviseprogrammist: 2 miljonit eurot.

(17)

  https://health.ec.europa.eu/non-communicable-diseases/expert-group-public-health_et

(18)

Rahaline toetus programmi „EL tervise heaks“ 2021. aasta tööprogrammi raames: DP-g-07.2.1: mittenakkuslikke haigusi käsitlevate uuenduslike parimate tavade ja teadusuuringute tulemuste kogumine ja toetamine: eelarvet täiendatakse vahendite ümberjaotamisega: 1 miljon eurot.

(19)

WHOga sõlmitud rahalist toetust käsitleva kokkuleppe kaudu (eelarvet suurendatakse vahendite ümberjaotamisega: 11 miljonit eurot) programmi „EL tervise heaks“ 2022. aasta tööprogrammi raames: DP-g-22–07.02: vaimse tervise probleemidega tegelemine.

(20)

Rahaline toetus programmi „EL tervise heaks“ 2022. aasta tööprogrammi raames: DP-g-22-07.01/03/04: konkursikutse vaimse tervise edendamiseks: 10 miljonit eurot.

(21)

  Suutlikkuse suurendamine vaimse tervise valdkonnas : valdkonnaülene koolitusprogramm ja vahetusprogramm tervishoiutöötajatele: 9 miljon eurot

(22)

  Teadusuuringute Ühiskeskuse terviseedenduse ja haiguste ennetamise teabeportaal (depressiooni, tööstressi ja dementsuse ennetamine ).

(23)

Teatises „ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik aastateks 2021–2027“ tunnistatakse, kui oluline on tegeleda psühhosotsiaalsete riskidega töökohal, sealhulgas digiüleminekut silmas pidades.

(24)

  https://www.annualreviews.org/doi/full/10.1146/annurev-publhealth-040617-013629 .

(25)

  Programmi „Euroopa horisont“ tervishoiualased projektikonkursid 2023. aastal – nn hõbedane kokkulepe – isikukeskne tervishoid ja hooldus Euroopa piirkondades (1. sihtkoht) (europa.eu) .

(26)

  Preventive psychiatry: a blueprint for improving the mental health of young people (nih.gov) (Ennetav psühhiaatria: tegevuskava noorte vaimse tervise parandamiseks) .

(27)

Kooskõlas nõukogu soovitusega „Õpiedu saavutamise teed “.

(28)

  Parima tava portaal (europa.eu) .

(29)

  Programmi „EL tervise heaks“ (2021–2027) raames rahastatavate meetmete kaudu.

(30)

  Programmi „EL tervise heaks“ 2022. aasta tööprogrammi rahastamise kaudu (tehniline tugi eksperdirühmadele).

(31)

  Ühtset Euroopa terviseandmeruumi käsitleva määruse ettepaneku eesmärk on hõlbustada juurdepääsu terviseandmetele teadusuuringute ja innovatsiooni tarbeks, sealhulgas aju-uuringute valdkonnas.

(32)

  Euroopa teadustaristu (europa.eu) .

(33)

  Rahvatervise eksperdirühm .

(34)

ELi parima tava portaal: Parima tava portaal (europa.eu) .

(35)

Rahvatervise eksperdirühma vaimse tervise alarühma raames.

(36)

  Programmi „EL tervise heaks“ 2023. aasta tööprogramm (europa.eu) .

(37)

Võrdlus pandeemiaeelse aja (2019. või lähim aasta) ja pandeemia kõrgaja (aprill 2020 – august 2021) vahel: Terviseülevaade „Health at a Glance“: Euroopa aruanne, 2022 .

(38)

  Loneliness publications (europa.eu) .

(39)

  Nõukogu soovitus, millega luuakse Euroopa lastegarantii .

(40)

  Heaolu koolis | Euroopa haridusruum (europa.eu) .

(41)

https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2542519621002783.

(42)

  Laste jaoks parema interneti loomine | Euroopa digituleviku kujundamine (europa.eu) .

(43)

Artikli 34 lõike 2 punktid b ja d

(44)

  Digiteenuste määrus .

(45)

Laste ja noorte digikümnend: uus lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia (BIK+) (COM/2022/212 final).

(46)

ELi strateegia, mis käsitleb tulemuslikumat võitlust laste seksuaalse väärkohtlemise vastu (europa.eu) .

(47)

Algatus „Healthylifestyle4All“ | Sport (europa.eu) .

(48)

  Kuidas saavad koolisüsteemid tervist ja heaolu parandada: teema lühikokkuvõte: vaimne tervis (who.int) .

(49)

  Avaleht – Child Helpline International : mida rahastatakse kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmist.

(50)

  EUR-Lex – 42018Y1218(01) – ET – EUR-Lex (europa.eu) .

(51)

  EUR-Lex – 32022H1209(01) – ET – EUR-Lex (europa.eu) .

(52)

Need suunised peaksid sisaldama vaimse heaolu ja kiusamise ennetamise teemat ning käsitlema ka õpetajate tööstressi ja vägivalda, samuti õpetajate kiusamist osana kogu kooli hõlmavast lähenemisviisist. Link: https://osha.europa.eu/en/publications/occupational-safety-and-health-and-education-whole-school-approach#:~:text=A%20Whole%2DSchool%20Approach%20to,pupils%20in%20school%20safety%20management

(53)

Algatuse „Koos oleme tervemad“ raames ja rahastatud programmi „EL tervise heaks“ raames.

(54)

Algatuse „Koos oleme tervemad“ raames ja rahastatud programmi „EL tervise heaks“ raames.

(55)

2 miljonit eurot tehnilise toe instrumendi 2023. aasta tööprogrammi raames: projekt käivitatakse 2023. aasta sügisel.

(56)

 Koos UNICEFiga annab komisjon  tehnilist abi Küprosele, Itaaliale, Sloveeniale ja Andaluusia piirkonnale, et tõhustada koostööd eri sektorite –  tervishoiu, hariduse, sotsiaalteenuste ja lastekaitsesüsteemide – vahel. .

(57)

  Lastele parema interneti loomise strateegia .

(58)

Internetiteenuste eakohase kujunduse tegevusjuhend toetab digiteenuste määruse artikli 28 rakendamist ja seda tunnustatakse digiteenuste määruse artikli 45 kohase tegevusjuhendina.

(59)

Iga digiteenuste määruse kohase tegevusjuhendi puhul on ette nähtud Euroopa digiteenuste nõukoja osalemine.

(60)

Eakate integreeritud hooldussüsteem tähendab, et vanemaealised täiskasvanud saavad vajalikku tervishoiuteenust, kus ja millal nad seda vajavad. Vt: Ageing and Health unit (who.int) .

(61)

2021. aastal olid rohkem kui 20,8 % ELi elanikkonnast üle 65 aasta vanused, ning see määr tõuseb 2058. aastaks prognooside kohaselt 30,3 %ni: Nõukogu järeldused, mis käsitlevad vananemise süvalaiendamist avalikus poliitikas .

(62)

  Nõukogu järeldused „Eakate inimõigused, osalus ja heaolu digiajastul“ .

(63)

  Loneliness (europa.eu) .

(64)

  WMH REVIEW FINAL (who.int) .

(65)

Istanbuli konventsioon: Naistevastase vägivallaga ja perevägivallaga võitlemine .

(66)

  EUR-Lex - 52022PC0105 - ET - EUR-Lex (europa.eu)

(67)

  Komisjoni 2023. aasta tööprogramm .

(68)

  https://cordis.europa.eu/project/id/101057390

(69)

  Projekt „HappyMums“ .

(70)

  „Võrdõiguslikkuse liit: LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025

(71)

  Uuring inimkaubanduse majanduslike, sotsiaalsete ja inimkulude kohta ELis – Euroopa Liidu Väljaannete Talitus (europa.eu) .

(72)

 Vastavalt  Inimkaubanduse vastu võitlemise ELi strateegiale 2021–2025 .

(73)

  Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (2021–2027) (europa.eu)

(74)

2021. aastal võttis Euroopa Komisjon vastu „Puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030“ , tehes seda kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, millega EL ja liikmesriigid on ühinenud.

(75)

  Puuetega inimeste tööhõive pakett

(76)

  Long COVID and mental health correlates: a new chronic condition fits existing patterns - PubMed (nih.gov) .

(77)

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel esineb järgmise kümne aasta jooksul hinnanguliselt igal viiendal sõjakoledusi kogenud inimesel vaimse tervise probleeme ning iga kümnenda inimese seisund on raske posttraumaatilise stressi või psühhoosi tõttu.

(78)

Vaata juhtalgatust Ukraina põgenike ja sõjast mõjutatud inimeste vaimse tervise toetamiseks.

(79)

  Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (2021–2027) (europa.eu)

(80)

Nicholas Pleace (2023) Social and healthcare services for homeless people: a discussion paper forthcoming in European Platform on Combatting Homelessness.

(81)

  https://commission.europa.eu/system/files/2021-01/eu_roma_strategic_framework_for_equality_inclusion_and_participation_for_2020_-_2030_0.pdf .

(82)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK (ELT L 315, 14.11.2012, lk 57–73).

(83)

Prantsusmaa rahvatervise 2018. aasta aruanne

(84)

  EU Mission: Cancer (europa.eu) .

(85)

Rahaline toetus programmi „EL tervise heaks“ 2023. aasta tööprogrammi raames: CR-g-23-19.01 meetmega toetakse vähipatsientide ja vähktõve üleelanud isikute vaimse tervise probleemide lahendamist.

(86)

Nagu see on sätestatud näiteks nõukogu soovituses romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise kohta .

(87)

vt https://osha.europa.eu/en/publications/osh-pulse-occupational-safety-and-health-post-pandemic-workplaces .

(88)

  Tööohutust ja töötervishoidu käsitlevad õigusaktid | Safety and health at work EU-OSHA (europa.eu) . Töötervishoiu ja tööohutuse raamdirektiivis (89/391/EMÜ) on sätestatud tööandja kohustus hinnata töötajate ohutuse ja tervisega seotud riske, sealhulgas psühhosotsiaalseid riske, ning kehtestada kaitsemeetmed. Kuvariga töötamise nõuete direktiivis (90/270/EMÜ), töökohale esitatavate nõuete direktiivis (89/654/EMÜ) ning direktiivis teravate instrumentide põhjustatud vigastuste ärahoidmise kohta haigla- ja tervishoiusektoris (2010/32/EL) käsitletakse ka psühhosotsiaalsete riskidega seotud tööalaseid aspekte.

(89)

Näiteks COM(2002) 118; COM(2007) 62; COM(2014) 0332.

(90)

COM(2021) 323 final.

(91)

  Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet (europa.eu) .

(92)

  „Terved töötajad, edukad ettevõtted – töökoha heaolu praktiline juhend“ .

(93)

  https://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=en&catId=89&furtherNews=yes&newsId=10582#navItem-1  

(94)

Nõukogu direktiiv töökohale esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta .

(95)

Nõukogu direktiiv kuvariga töötamise kohta .

(96)

  Euroopa hooldusstrateegia .

(97)

EU-OSHA eelarvest antav rahaline toetus.

(98)

  https://osha.europa.eu/en/legislation/guidelines/labour-inspectors-guide-assessing-quality-risk-assessments- and-risk-management-measures-regard-prevention-msds

(99)

Terviseülevaade „Health at a Glance“: Euroopa 2022. aasta aruanne (vt joonealune märkus 37 leheküljel 8).

(100)

  Global developments in social prescribing - PubMed (nih.gov) .

(101)

  Systematic review of social prescribing and older adults: where to from here? - PubMed (nih.gov) .

(102)

  EUR-Lex - 52012SC0414 - ET - EUR-Lex (europa.eu)

(103)

Eksperdirühma aruanne „Mapping metrics of health promotion and disease prevention for health system performance assessment“ (Tervise edendamise ja haiguste ennetamise parameetrite kaardistamine tervishoiusüsteemi tulemuslikkuse hindamiseks) sisaldab juhtumiuuringut vaimse tervise ja sotsiaalsete ravimite väljakirjutamise parimate tavade kohta.

(104)

  Tulevikusuundade strateegiline analüüs (europa.eu).

(105)

Selleks et toetada investeeringuid ja reforme liikmesriikides sihipärase suutlikkuse suurendamise kaudu, korraldati 2023. aasta aprillis Euroopa Komisjoni, WHO ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) koostöös uuring, et anda ülevaade vaimse tervise poliitikast liikmesriikides.

(106)

  TSI 2024 Flagship - Mental health: Fostering well-being and mental health (europa.eu)

(107)

Vastavalt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile (UNCRPD).

(108)

OSH Pulse (Eurobaromeetri kiiruuring, 2022): ’Occupational safety and health in post-pandemic workplaces’. Aruanne sisaldab psühhosotsiaalseid riske käsitlevate küsimuste tulemusi ja riikide teabelehti ning jätkuekspertiisi hõlmavat artiklit vaimse tervise ja COVID-19 pandeemia mõju kohta.

(109)

World Mental Health Day (who.int) .

(110)

  C4H_SummaryReport_V11LP_shortsmall.pdf (cultureforhealth.eu) .

(111)

Rahastatakse programmist „EL tervise heaks“ (18,36 miljonit eurot: eelarve, mis on suunatud vaimse tervisega seotud tegevustele 2023. aasta tööprogrammis).

(112)

ELi-USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogu (30.–31. mai 2023) ühisavaldus.

(113)

  ELi üleilmne tervishoiustrateegia, millega parandada üleilmset terviseturvet, et tagada inimeste parem tervis (europa.eu) .

(114)

  Noorte tegevuskava (europa.eu) .

(115)

  Ülemaailmne AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fond .

(116)

  The Spotlight Initiative | What we do: Ending violence against women and girls | UN Women – Headquarters .

(117)

  New WHO prevalence estimates of mental disorders in conflict settings: a systematic review and meta-analysis - The Lancet .

(118)

  IASC Minimum Service Package : Mental Health and Psychosocial Support.

(119)

  Naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi idapartnerluse piirkondliku programmi raames antav rahaline toetus psühholoogilise toe pakkumiseks Ukrainas.

(120)

Programmi „EL tervise heaks“ projektid Ukraina pagulaste vaimse tervise toetamiseks.

(121)

  https://ifightdepression.com/en/ : Vahend on kättesaadav ukraina keeles ja see on kultuuriliselt kohandatud.

(122)

Eelarve: Programmi „EL tervise heaks“ 2022. aasta tööprogrammi raames on kasutusele võetud 28,4 miljonit eurot.

(123)

Eelarve: 750 000 eurot rahastatakse suurema reageerimissuutlikkuse programmi raames.

(124)

WHO, UNICEF, UNHCR ja UNFPA https://mhpssmsp.org/en .

(125)

  Taaste- ja vastupidavusrahastu (europa.eu) .

(126)

  Programmi „EL tervise heaks“ käsitlev määrus (EL) 2021/522 .

(127)

  com_2022-5436_annex2_en.pdf (europa.eu)

(128)

  wp2023_annex_en.pdf (europa.eu) .

(129)

  Programm „Euroopa horisont“ (europa.eu) .

(130)

ERFi raames on tervishoiu infrastruktuuri ja seadmete jaoks ette nähtud 7,2 miljardi euro suurune kogueelarve, millega on võimalik hõlmata vaimse tervise ja sotsiaalse kaasatuse alaseid meetmeid.

(131)

  Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm .

(132)

Daphne and rights of the child: c_2022_8588_1_en_annexe_acte_autonome_cp_part1_v2.pdf (europa.eu) .

(133)

2024. aasta Daphne programmi raames eraldatakse 22,9 miljonit eurot, et tegeleda soolise vägivalla ja lastevastase vägivalla ennetamise ja sellevastase võitlusega ning rahastada meetmeid, millega toetatakse konkreetselt ohvreid ja ellujäänuid ning arendatakse integreeritud lastekaitsesüsteeme.