EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52023PC0281
Proposal for a COUNCIL DECISION authorising Member States to become or remain parties, in the interest of the European Union, to the Convention of 13 January 2000 on the International Protection of Adults
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse liikmesriikidele luba saada või jääda Euroopa Liidu huvides täiskasvanute rahvusvahelist kaitset käsitleva 13. jaanuari 2000. aasta konventsiooni osaliseks
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse liikmesriikidele luba saada või jääda Euroopa Liidu huvides täiskasvanute rahvusvahelist kaitset käsitleva 13. jaanuari 2000. aasta konventsiooni osaliseks
COM/2023/281 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,31.5.2023
COM(2023) 281 final
2023/0170(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS,
millega antakse liikmesriikidele luba saada või jääda Euroopa Liidu huvides täiskasvanute rahvusvahelist kaitset käsitleva 13. jaanuari 2000. aasta konventsiooni osaliseks
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
EL on seadnud eesmärgi luua vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine, õiguskaitse kättesaadavus ja põhiõiguste täielik austamine, ning seda ala säilitada ja arendada.
See eesmärk peaks hõlmama ka nende täiskasvanute piiriülest kaitset, kes oma võimete kahjustatuse või piiratuse tõttu ei suuda ise oma huve kaitsta (edaspidi „täiskasvanud“). Täiskasvanuks loetakse isikut, kes on saanud 18-aastaseks.
Elanikkonna vananemise ja vanusest tingitud haiguste esinemise ning puuetega inimeste arvu suurenemise tõttu kasvab sellises olukorras olevate täiskasvanute arv ELis. Sõltuvalt selle liikmesriigi õigusaktidest, kus niisugune täiskasvanu elab, võidakse tema suhtes kohaldada kohtu või haldusasutuse poolt tarvitusele võetud kaitseabinõud või võib teda toetada kolmas isik, kelle see täiskasvanu on eelnevalt määranud oma huvide haldamiseks (esindusõiguse kaudu).
Täiskasvanutel võib olla vaja hallata oma teises riigis asuvat kinnis- või muud vara, saada välismaal erakorralist või plaanilist arstiabi või kolida mitmesugustel põhjustel teise riiki.
Kirjeldatud piiriülestes olukordades seisavad täiskasvanud silmitsi liikmesriikide keerukate ja mõnikord vastuoluliste õigusnormidega. Nende põhjal tuleb otsustada, milline kaitseabinõude tarvitusele võtmise pädevusega kohus või muu ametiasutus on nende juhtumi korral pädev, millise riigi õigust nende juhtumi suhtes kohaldatakse ning kuidas saavutada otsuse või esindusõiguse tunnustamine või kehtivus välisriigis. See põhjustab täiskasvanutele, nende perekondadele ja nende esindajatele märkimisväärset õiguskindlusetust selle osas, milliseid õigusnorme nende juhtumi suhtes kohaldatakse, milline on menetluse tulemus ja millised formaalsused on nõutavad. Tagamaks, et nende kaitse kehtib ka teisel pool piiri või et neil oleks võimalik välismaal oma õigusi teostada, tuleb neil sageli läbi teha pikk ja kulukas menetlus. Mõnel juhul ei tunnusta kohtud või kohtuvälised üksused, näiteks pangad, meditsiinitöötajad või kinnisvaramaaklerid, nende kaitset ja esindajale antud volitusi.
Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi (valitsustevaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise eraõiguse normide järkjärguline ühtlustamine 1 ) egiidi all võeti 13. jaanuaril 2000 vastu täiskasvanute rahvusvahelise kaitse konventsioon (edaspidi „täiskasvanute kaitset käsitlev 2000. aasta Haagi konventsioon“). Konventsioon sisaldab ulatuslikku eeskirjade kogumit pädevuse, kohaldatava õiguse ning kaitseabinõude tunnustamise ja rakendamise kohta, samuti sätteid esindusõiguse suhtes kohaldatava õiguse kohta, millega tagatakse esindusõiguse kehtivus piiriüleses kontekstis. Selles on sätestatud ka osalisriikide pädevate ametiasutuste ja keskasutuste vahelise koostöö mehhanismid.
Kõnealust konventsiooni peetakse üldiselt tõhusaks ja paindlikuks rahvusvahelise eraõiguse vahendiks, mis täidab oma eesmärki ülemaailmsel tasandil. Täiskasvanute kaitset käsitleva 2000. aasta Haagi konventsiooni praktilise toimimise erikomisjoni 2 raames hiljuti tehtud töö tulemusena tehakse praktikutele peagi kättesaadavaks kasulikud vahendid konventsiooni nõuetekohaseks kohaldamiseks, näiteks praktiline käsiraamat.
Praeguseks on aga konventsiooniga ühinenud ainult 12 ELi liikmesriiki 3 . Euroopa Liidu kauaaegne eesmärk on olnud, et kõik liikmesriigid ratifitseeriksid täiskasvanute kaitset käsitleva 2000. aasta Haagi konventsiooni ja ühineksid sellega.
Alates 2008. aastast on täiskasvanute kaitset käsitlevale 2000. aasta Haagi konventsioonile oma sõnaselge heakskiidu andnud Euroopa Liidu Nõukogu, 4 Euroopa Parlament 5 ja Euroopa Komisjon 6 . Täiskasvanute kaitset käsitleva 2000. aasta Haagi konventsiooni tulemuslikuks toimimiseks on vajalik selle laialdane ratifitseerimine ELi liikmesriikide ja teiste riikide poolt. Euroopa Parlament on aktiivselt toetanud täiskasvanute kaitset käsitleva 2000. aasta Haagi konventsiooni ratifitseerimist kõigi liikmesriikide poolt ning võimalikku ELi seadusandlikku algatust, mis seda konventsiooni täiendaks.
5.–8. detsembril 2018 korraldasid komisjon ja Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverents ühiskonverentsi, et edendada täiskasvanute kaitset käsitleva 2000. aasta Haagi konventsiooni ratifitseerimist ja käsitleda võimalikke puudusi, mis nõuaksid edasiste meetmete võtmist 7 .
3. mail 2021 saatsid Tšehhi, Prantsusmaa ja Sloveenia justiitsministrid komisjonile kirja, paludes komisjonil kiirendada seadusandliku algatuse ettevalmistamist.
2021. aasta juunis võeti vastu nõukogu järeldused, 8 milles muu hulgas kutsuti liikmesriike üles ratifitseerima võimalikult kiiresti täiskasvanute kaitset käsitlev 2000. aasta Haagi konventsioon ning paluti komisjonil kaaluda võimalikku vajadust ELi õigusraamistiku järele, et hõlbustada kaitseabinõudele tuginemist, ja esitada vajaduse korral seadusandlikud ettepanekud.
2021. ja 2022. aastal korraldasid eesistujariigid Portugal, Prantsusmaa ja Tšehhi mitu üritust, et suurendada teadlikkust selles küsimuses.
Vaatamata kogu sellele tegevusele on konventsiooni ratifitseerimise tempo endiselt liiga aeglane. Mõnes liikmesriigis on ratifitseerimist rakendav seaduseelnõu parlamendis juba aastaid menetlemisel või ei ole valitsus seaduseelnõud parlamendile üldse esitanud, kuigi ettevalmistustöö on lõpule viidud. Teised liikmesriigid kohaldavad konventsiooni praktikas osaliselt (eelkõige pädevust ja kohaldatavat õigust käsitlevaid eeskirju), tegemata mingeid algatusi konventsiooni ametlikuks ratifitseerimiseks. See eeldaks keskasutuse määramist, et tõhustada osalisriikide vahelist koostööd.
Eeltoodut arvesse võttes on komisjon otsustanud esitada algatuse, mille eesmärk on lubada liikmesriikidel, kes ei ole veel konventsiooniga ühinenud, see ratifitseerida või sellega ühineda. Sellele algatusele viidatakse komisjoni 2022. aasta tööprogrammis: „esitame ettepanekud, millega [...] tihendada õigusalast koostööd kaitset vajavate täisealiste kaitsmisel piiriülestes olukordades“.
Kuna täiskasvanute kaitset käsitlev 2000. aasta Haagi konventsioon on allakirjutamiseks ja ratifitseerimiseks avatud riikidele, kes olid 2. oktoobril 1999 Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi liikmed 9 (konventsiooni artikkel 53), peavad konventsiooni nii allkirjastama kui ka ratifitseerima järgmised liikmesriigid: Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Ungari, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia ja Rootsi. Seevastu Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad ja Poola peavad konventsiooni üksnes ratifitseerima, kuna nad on sellele juba alla kirjutanud. Leedu peab konventsiooniga ühinema, kuna ta on olnud Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi liige alates 23. oktoobrist 2001.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Praegu puudub ELi õigusakt, mis käsitleks täiskasvanute piiriülest kaitset. Käesolev ettepanek on aga osa paketist, mis sisaldab komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb pädevust, kohaldatavat õigust, abinõude, ametlike dokumentide ja esindusõiguste tunnustamist ja rakendamist ning koostööd täiskasvanute kaitsega seotud tsiviilasjades. Kõnealuse ettepanekuga nähakse ette, et liikmesriigid kohaldavad teatavaid täiskasvanute kaitset käsitleva 2000. aasta Haagi konventsiooni norme, ning sätestatakse täiendavad eeskirjad, et hõlbustada veelgi tihedamat ELi‑sisest koostööd selles valdkonnas.
Käesolev ettepanek käsitleb täiskasvanute kaitset käsitleva 2000. aasta Haagi konventsiooni ratifitseerimist ja sellega ühinemist nende liikmesriikide poolt, kes ei ole veel konventsiooni osalisriigid. Kõnealune konventsioon on ainus rahvusvaheline õigusakt, mis käsitleb täiskasvanute piiriülese kaitsega seotud rahvusvahelise eraõiguse küsimusi.
Mõlemad ettepanekud käsitlevad rahvusvahelist eraõigust, mis on ELis hästi arenenud poliitikavaldkond. Alates 2000. aastast on EL piiriülese toimega tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas vastu võtnud mitu seadusandlikku akti. Ükski neist seadusandlikest aktidest ei reguleeri siiski isikute teovõime piiriüleseid aspekte 10 ega selliste täiskasvanute kaitset, kes „oma isiklike võimete kahjustatuse või piiratuse tõttu ei suuda ise oma huve kaitsta“ 11 .
Kavandatavat määrust kohaldataks liikmesriikides, ent suhetes konventsiooni osalisriikideks olevate kolmandate riikidega kohaldataks täiskasvanute kaitset käsitlevat 2000. aasta Haagi konventsiooni. Kuivõrd ELi täiskasvanutel võivad olla sidemed nii liikmesriikidega kui ka kolmandate riikidega (näiteks kuna nad omavad seal kinnisvara või isiklikke sidemeid), on rahvusvahelistes olukordades täiskasvanute kaitse tagamiseks vajalik sidus rahvusvahelise eraõiguse raamistik, mida kohaldatakse täiskasvanute kaitse eesmärgil nii ELis kui ka konventsiooni osalisriikidest kolmandate riikide puhul.
Seega täiendavad mõlemad ettepanekud teineteist ja seetõttu esitatakse need koos.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
EL ja selle liikmesriigid on ühinenud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, mis alates selle vastuvõtmisest 2006. aastal toimib puuetega inimeste õiguste rahvusvahelise alusena.
Täiskasvanute kaitset käsitleva 2000. aasta Haagi konventsiooni artikli 3 punkt c sisaldab sätteid, mis väidetavalt soodustavad või lubavad isiku asemel otsuste tegemises seisnevaid abinõusid (iseäranis mõistete „eestkoste“, „hooldus“ ja „muud seda laadi institutsioonid“ kasutamise tõttu). Tõstatatud on küsimus, kas seeläbi võidakse soodustada või lubada selliste abinõude tunnustamist, millega abistatud otsustamise asemel nähakse ette isiku asemel otsustamine, ning kas seeläbi rikutakse täiskasvanute õigust autonoomiale ja võrdsusele.
Täiskasvanute kaitset käsitleva 2000. aasta Haagi konventsiooni kooskõla ja vastastikust täiendavust ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud õigustega on mitmel korral tunnistatud, näiteks eespool nimetatud Euroopa Komisjoni ja Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi ühiskonverentsi 2018. aastal vastu võetud järeldustes ja soovitustes (2. ja 3. järeldus) 12 .
Täiskasvanute kaitset käsitlev 2000. aasta Haagi konventsioon on rahvusvahelise eraõiguse instrument. Konventsioon on neutraalne materiaalõiguse suhtes, mis ei näe ette mingit liiki abinõusid, ning selle preambulis seatakse esikohale täiskasvanu huvid ning tema väärikuse ja autonoomia austamine. Hõlbustades piiriülest koostööd ning kõrvaldades õiguslikud ja praktilised tõkked, edendab kõnealune konventsioon ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni mõningaid olulisi eesmärke. Nende eesmärkide hulka kuuluvad artikli 12 kohane võrdne tunnustamine seaduse ees ja artikli 32 kohane rahvusvaheline koostöö, mille jaoks täiskasvanute kaitset käsitleva 2000. aasta Haagi konventsiooniga on ette nähtud keskasutuste süsteem.
Lisaks ei ole mitte kõik puuetega inimesed sellised täiskasvanud, kes vajavad piiriülest kaitset täiskasvanute kaitset käsitleva 2000. aasta Haagi konventsiooni tähenduses, vaid ainult need, kes ei suuda ise oma isiklikke või rahalisi huve kaitsta. Ka ei ole kõik vähenenud psühhosotsiaalsete võimetega täiskasvanud puuetega inimesed.
Samuti tasub meenutada, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni komitee väljendas ELis konventsiooni rakendamist käsitlevas 2015. aasta aruandes muret takistuste pärast, millega puuetega inimesed ühest liikmesriigist teise liikudes kokku puutuvad. Komitee soovitas ELil võtta viivitamata meetmeid tagamaks, et kõik puuetega inimesed ja nende perekonnad saaksid kasutada oma vaba liikumise õigust teistega võrdsetel alustel 13 .
Puuetega inimeste õiguste eriraportöör tellis õigusalase uuringu 14 ja tegi koos eakate kõigi inimõiguste teostamise valdkonna sõltumatu eksperdiga uuringu kohta ühisavalduse 15 . Neis selgitati seda küsimust ning tehti järeldus, et täiskasvanute kaitset käsitlev 2000. aasta Haagi konventsioon jätab piisavalt ruumi tõlgendamiseks ja praktilisteks täiustusteks ning seda saab edasi arendada, et kajastada siseriiklike õigusnormide ajakohastamist. Eriraportöör tuletab meelde, et täiskasvanute kaitset käsitlev 2000. aasta Haagi konventsioon sisaldab sätteid, mille eesmärk on vältida vastuolusid ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, ning et mõlemad õigusaktid võivad üksteist täiendada ja peaksid seda tegema. EL ja kõik selle liikmesriigid peavad kasutama olemasolevat tõlgendamisruumi nii, et oleks tagatud kõnealuse konventsiooni järgimine.
Täiskasvanute kaitset käsitleva 2000. aasta Haagi konventsiooni kohaldamisel on konventsiooni osalisriigid, kes on ühtlasi ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni osalisriigid, kohustatud järgima ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja selles sätestatud põhimõtteid. Ka Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on rahvusvahelised konventsioonid liidu õiguse lahutamatu osa, mistõttu nende rakendamisel tuleb järgida proportsionaalsuse põhimõtet kui liidu õiguse üht üldpõhimõtet 16 .
2021. aasta märtsis võttis komisjon vastu puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030 17 . Muu hulgas käsitletakse strateegias õigusemõistmisele juurdepääsu, õiguskaitse, vabaduse ja turvalisuse suurendamist puuetega inimeste jaoks. Eri algatuste hulgas on selle tulemuse saavutamiseks sõnaselgelt öeldud, et komisjon „töötab koos liikmesriikidega, et rakendada kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooniga täiskasvanute rahvusvahelise kaitse 2000. aasta Haagi konventsiooni, viies sealhulgas läbi uuringu, mis käsitleb kaitset vajavate täiskasvanute kaitsmist piiriülestes olukordades, eelkõige intellektipuudega täiskasvanute kaitsmist, et sillutada teed konventsiooni ratifitseerimisele kõigis liikmesriikides“ 18 .
Komisjoni õigusalane uuring viidi läbi 2021. aastal 19 ja selles jõuti muu hulgas järeldusele, et täiskasvanute kaitset käsitleva 2000. aasta Haagi konventsiooni ratifitseerimine kõigi liikmesriikide poolt lahendaks mõned probleemid, mis on seotud täiskasvanute piiriüleses kaitses esinevate märkimisväärsete lünkade ja ebakõladega.
Kui nõukogu on käesoleva otsuse vastu võtnud, muutub täiskasvanute kaitset käsitlev 2000. aasta Haagi konventsioon liidu õiguse osaks. Seega võib Euroopa Liidu Kohus seda tõlgendada, lähtudes nii ELi üldpõhimõtetest, milleks on inimeste vaba liikumise tagamine, õiguskaitse kättesaadavus ja põhiõiguste täielik austamine, kui ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Käesolev ettepanek puudutab teatavatele liikmesriikidele loa andmist ELi huvides rahvusvahelise konventsiooni ratifitseerimiseks või sellega ühinemiseks. Õigusalast koostööd tsiviil- ja kaubandusasjades reguleerib ELi toimimise lepingu artikkel 81, mis on seega ELi pädevuse õiguslik alus kõnealuses valdkonnas. Seega on kohaldatav õiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 6 koostoimes materiaalõigusliku alusega, milleks on ELi toimimise lepingu artikli 81 lõige 2.
ELi toimimise lepingu artikli 81 lõige 3 ei ole kohaldatav, sest täiskasvanute piiriülene kaitse ei ole perekonnaõiguse küsimus.
Mõistet „perekonnaõigus“ ELi toimimise lepingu artikli 81 lõike 3 tähenduses tuleb tõlgendada autonoomselt, sõltumata liikmesriikide õiguses sätestatud määratlusest.
Seni on ELi õigusaktides seda mõistet tõlgendatud üsna kitsalt ja piiratud perekonnaõiguse kohaldamisala peresuhteid, näiteks abieluasju, vanemlikku vastutust või ülalpidamiskohustusi, reguleerivate eeskirjadega.
Sageli kaitsevad kaitset vajavaid täiskasvanuid nende pereliikmed. Mõnes liikmesriigis on kaitset vajavate täiskasvanute õiguskaitse seaduse alusel abikaasa või pereliikmete ülesanne. Täiskasvanu perekond (kui tal on perekond) on aga vaid üks kaitse tagamise võimalus. Pereliikmete kaasamine ei ole vajalik nõue, samuti ei reguleeri seda rahvusvahelise eraõiguse normid. Selle asemel tuleb täiskasvanute kaitsmisel eelkõige arvesse võtta pakutavat tuge ning vajadust tagada täiskasvanute õigus väärikusele, enesemääramisele, mittediskrimineerimisele ja sotsiaalsele kaasatusele olenemata nende sugulussuhetest.
Tuleb märkida, et erinevalt perekonnaõiguse küsimusi reguleerivatest ELi määrustest ei sisalda täiskasvanute kaitset käsitlev 2000. aasta Haagi konventsioon ühtegi viidet sugulussuhetele (näiteks mõisteid „vanem“, „lapsed“ või „abikaasa“).
Kavandatav määrus täiendab täiskasvanute kaitset käsitleva 2000. aasta Haagi konventsiooni ning hõlmab mõningaid selle konventsiooni eeskirju, eelkõige rahvusvahelist pädevust ja kohaldatavat õigust käsitlevaid eeskirju, muutes need liikmesriikides vahetult kohaldatavaks.
Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud praktikast tulenevalt eksisteerib seega oht, et täiskasvanute kaitset käsitlev 2000. aasta Haagi konventsioon võib mõjutada või muuta kavandatud määruse kohaldamisala.
Rahvusvahelised kohustused võivad liidu eeskirjade kohaldamisala mõjutada või muuta siis, kui need kohustused kuuluvad valdkonda, mis on juba suures osas selliste eeskirjadega hõlmatud, või seoses liidu õiguse prognoositava arenguga, nagu käesoleval juhul 20 .
Seega kuulub täiskasvanute kaitset käsitlev 2000. aasta Haagi konventsioon ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 2 kohaselt liidu ainupädevusse.
Seetõttu on ELil pädevus anda liikmesriikidele luba ühineda täiskasvanute kaitset käsitleva 2000. aasta Haagi konventsiooniga või jääda konventsiooni osaliseks.
Kõnealuse konventsiooni osaliseks võivad saada ainult riigid, sest konventsioon ei sisalda klauslit, mis võimaldaks ELil konventsiooniga ühineda. Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud kohtupraktika 21 kohaselt võivad liikmesriigid seega konventsiooni ratifitseerida ja sellega ühineda, tegutsedes liidu huvides.
Sarnane algatus tehti 2008. aastal, et lubada teatavatel liikmesriikidel ratifitseerida Haagi 1996. aasta lastekaitsekonventsioon või sellega ühineda 22 .
Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 kohaselt ei ole õigusvaldkonnas vastu võetud õiguslikud meetmed Iirimaal siduvad ega kohaldatavad. Kui selles valdkonnas on esitatud ettepanek, võib Iirimaa siiski anda teada oma soovist osaleda meetme vastuvõtmises ja kohaldamises ning pärast meetme vastuvõtmist teatada oma soovist sellega ühineda.
Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.
•Proportsionaalsus
Käesolev ettepanek on koostatud sarnaselt juba vastu võetud nõukogu otsustele, millega antakse liikmesriikidele luba ühineda rahvusvahelise konventsiooniga. Ettepanek ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik täiskasvanute piiriülese kaitse valdkonnas ELi ühtse tegevuse saavutamiseks, tagades, et liikmesriigid, kes ei ole veel täiskasvanute kaitset käsitleva 2000. aasta Haagi konventsiooniga ühinenud, ratifitseerivad kõnealuse konventsiooni või ühinevad sellega teatava aja jooksul.
Samuti ollakse arusaamisel, et liikmesriikidele jääb pädevus reguleerida täiskasvanute kaitset käsitlevate materiaalõiguse normide vastuvõtmist.
Ettepanek on seega proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas.
•Vahendi valik
Kuna ettepanek käsitleb rahvusvahelist lepingut, mille teatavad liikmesriigid peavad liidu huvides ratifitseerima ja millega nad peavad ühinema, on ainus asjakohane vahend artikli 218 lõike 6 kohane nõukogu otsus.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Käesolevale ettepanekule ja paralleelsele ettepanekule võtta samas küsimuses vastu määrus eelnesid põhjalikud ja laiaulatuslikud konsultatsioonid sidusrühmadega.
Avalik konsultatsioon 23 ja tagasisidekorje 24 toimusid 2022. aasta alguses. Enamik vastajaid, sealhulgas liikmesriigid ning advokaate ja notareid esindavad kutseorganisatsioonid, toetas ELi algatust, mis kohustaks liikmesriike ratifitseerima täiskasvanute kaitset käsitlevat 2000. aasta Haagi konventsiooni. Samuti kutsusid nad üles võtma vastu konventsiooni täiendava ELi õigusakti. Üks vabaühendus – puuetega inimeste õiguste kaitse katusorganisatsioon – väljendas kartusi puuetega täiskasvanute põhiõiguste pärast juhul, kui ELi õigusakt soodustaks sellistele otsustele tuginemist, mille vastuvõtmisel rikuti ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja puuetega täiskasvanute põhiõigusi. See on korduv küsimus, mis puudutab seost puuetega inimeste õiguste ÜRO konventsiooni ja täiskasvanute kaitset käsitleva 2000. aasta Haagi konventsiooni vahel ning mida on käsitletud 14. ja 15. joonealuses märkuses nimetatud uuringus ja ühisavalduses.
29. septembril 2022 korraldati konsultatsioonistrateegia raames mitteametlik veebipõhine kohtumine sidusrühmadega. Lisaks korraldas komisjon 27. oktoobril 2022 veebipõhise kohtumise liikmesriikide ekspertidega, et anda teavet täiskasvanute kaitset käsitleva algatuse kohta ja vahetada esialgseid arvamusi.
Peale selle konsulteeriti 7. ja 8. novembril 2022 toimunud kohtumisel tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga viimase võimaliku rolli üle tulevases algatuses.
Kokkuvõttes nähtus kõikidest konsultatsioonidest tugev toetus täiskasvanute kaitset käsitlevale 2000. aasta Haagi konventsioonile ja üldiselt positiivne tagasiside selle kohta. Lisaks ilmnes konsultatsioonidest, et enamik sidusrühmi näeb praktilist vajadust ELi tasandi lisameetmete järele ja pooldab neid.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
2021. aastal viidi läbi õigusalane uuring 25 . Uuringu autorid jõudsid järgmistele järeldustele: i) kaitset vajavate täisealiste piiriüleses kaitses esineb märkimisväärseid lünki ja ebakõlasid (pädevust käsitlevad eeskirjad, esindusõiguse tunnustamine, õiguskindluse puudumine ja ametiasutuste praktilised probleemid); ii) täiskasvanute kaitset käsitleva 2000. aasta Haagi konventsiooni ratifitseerimine kogu ELis lahendaks otseselt mõned sellistest probleemidest nii liikmesriikides kui ka suhetes kolmandate riikidega; ning iii) ELi õigusakt tugevdaks kaitset vajavate täisealiste kaitset veelgi ning hõlbustaks nende elu ja vastutavate ametiasutuste tööd.
Täiendavaid eksperditeadmisi täiskasvanute piiriülese kaitse kohta koguti ka Euroopa Parlamendi seadusandliku algatuse raportile lisatud uuringust 26 (2016) ja Euroopa Õigusinstituudi raportist 27 (2020).
•Mõjuhinnang
2022. aastal viidi läbi mõju hindamine, et uurida erinevaid ELis kasutada olevaid poliitikavariante täiskasvanute piiriülese kaitse parandamiseks ja hinnata nende mõju.
Kuna käesolev ettepanek puudutab üksnes täiskasvanute kaitset käsitleva 2000. aasta Haagi konventsiooni ratifitseerimist ja sellega ühinemist teatavate liikmesriikide poolt, selgitatakse mõjuhinnangu tulemusi üksikasjalikumalt lisatud määruse ettepanekus. Praeguses analüüsis on asjakohane piirduda lõpliku poliitikavariandi väljatoomisega.
Selleks on konventsiooni täiendav määrus ning konventsiooni ratifitseerimine ja sellega ühinemine nende liikmesriikide poolt, kes ei ole veel konventsiooni osalisriigid. Seeläbi tagataks, et asjakohaseid rahvusvahelise eraõiguse norme, mis käsitlevad täiskasvanute kaitset piiriülestes olukordades, kohaldatakse lisaks ELi tasandile ka liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel. Samuti eeldatakse, et ratifitseerimine kõigi liikmesriikide poolt julgustaks rohkem ELi mittekuuluvaid riike konventsiooniga ühinema.
•Põhiõigused
Kavandatud meetme üldeesmärk on kaitsta täiskasvanute põhiõigusi kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 6, Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga.
Piiriülestes olukordades tähendaks see eelkõige täiskasvanu välismaal asuva vara käsutamise või sellele juurdepääsu võimaldamisest keeldumise ärahoidmist, õiguskaitse kättesaadavuse tagamist ning täiskasvanute enesemääramise ja autonoomia tagamist.
Ühtlustades rahvusvahelise eraõiguse norme, ühendab täiskasvanute kaitset käsitlev 2000. aasta Haagi konventsioon erinevad õigussüsteemid, et konventsiooni kohaldamisalas hõlbustada täiskasvanute õiguste mittediskrimineerivat austamist, nende huvide kaitset ning nende teovõime teostamist.
Konventsiooni preambul kajastab neid väärtusi, kinnitades vajadust arvestada eelkõige täiskasvanu huve ning austust tema väärikuse ja autonoomia vastu. Samasugused prioriteedid on sätestatud ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni preambulis.
Konventsiooni eeskirjade kohaselt peaks ühe osalisriigi pädeva ametiasutuse poolt tarvitusele võetud kaitseabinõu kehtima ka teises osalisriigis, näiteks kui täiskasvanu kolib ühest osalisriigist teise. Konventsioon sisaldab ka kaitsemeetmeid, mis võimaldavad abinõusid mitte tunnustada või rakendada, näiteks juhul, kui abinõu on tarvitusele võtnud ametiasutus, kelle pädevus ei põhinenud ühelgi konventsioonis sätestatud alusel või ei olnud nendega kooskõlas, või kui abinõu tunnustamine oleks vastuolus taotluse adressaadiks oleva riigi avaliku korraga 28 . Selles kontekstis võib tunnustamisest keeldumist õigustada asjaolu, et järgitud ei ole abinõust mõjutatud täiskasvanu põhiõigusi.
4.MÕJU EELARVELE
Kavandatav otsus ei mõjuta Euroopa Liidu eelarvet.
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Kuna ettepanek käsitleb teatavatele Euroopa Liidu liikmesriikidele täiskasvanute kaitset käsitleva 2000. aasta Haagi konventsiooni ratifitseerimiseks või sellega ühinemiseks loa andmist, on selle rakendamise järelevalve peamine eesmärk tagada, et need liikmesriigid järgiksid konventsiooni ratifitseerimise või sellega ühinemise tähtaega kooskõlas nõukogu otsusega.
Kui kõikidest liikmesriikidest on saanud konventsiooni osalised, on kavas võtta mitu meedet, et suurendada teadlikkust konventsioonist ja tagada selle nõuetekohane kohaldamine. Lisaks võetakse tulevaste konventsiooni toimimist käsitlevate erikomisjonide loomiseks ettevalmistuste tegemisel vastu kooskõlastatud ELi seisukohad; see võimaldab ELil jälgida kõnealuse õigusakti rakendamist liikmesriikides.
2023/0170 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS,
millega antakse liikmesriikidele luba saada või jääda Euroopa Liidu huvides täiskasvanute rahvusvahelist kaitset käsitleva 13. jaanuari 2000. aasta konventsiooni osaliseks
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 81 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust 29
ning arvestades järgmist:
(1)Liit on seadnud eesmärgi luua, säilitada ja arendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, kus austatakse täielikult põhiõigusi ning kus on tagatud isikute vaba liikumine ja õiguskaitse kättesaadavus.
(2)Selle eesmärgi saavutamiseks on liit piiriülese toimega tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas vastu võtnud mitu seadusandlikku akti. Liit on kas iseseisvalt või liidu huvides tegutsevate liikmesriikide kaudu ka mitme sama valdkonna rahvusvahelise konventsiooni osaline.
(3)Liidus puudub aga õigusakt selliste täiskasvanute piiriülese kaitse kohta, kes oma võimete kahjustatuse või piiratuse tõttu ei suuda ise oma huve kaitsta või kelle puhul võib olla vajalik, et tugi, mis neil on ühes liikmesriigis oma teovõime teostamiseks ette nähtud, kehtiks kogu liidus.
(4)Kõnealustel täiskasvanutel võib piiriülestes olukordades tekkida mitmeid probleeme, sealhulgas juhul, kui nad kolivad teise liikmesriiki või kui neil on teises liikmesriigis kinnis- või muud vara. Probleemid võivad tekkida näiteks siis, kui ühes liikmesriigis täiskasvanu kaitseks tarvitusele võetud abinõudele on vaja tugineda teises liikmesriigis, või kui esindusõigust, mille täiskasvanu on andnud oma esindajale ajaks, mil ta ise ei suuda enam oma huve kaitsta, on vaja hiljem kasutada välisriigis. Sellistel probleemidel võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed õiguskindlusele piiriüleses asjaajamises, täiskasvanute õigustele ja heaolule ning nende väärikuse austamisele. Eelkõige võib see mõjutada negatiivselt täiskasvanute põhiõigusi, nagu õiguskaitse kättesaadavust, õigust enesemääramisele ja autonoomiale, õigust omandile ja õigust vabale liikumisele.
(5)Seega on kahjustatud või piiratud võimetega täiskasvanute põhiõiguste kaitse parandamiseks vaja ühtseid piiriüleseid olukordi reguleerivaid rahvusvahelise eraõiguse norme. Rahvusvahelisel tasandil sisaldab selliseid norme täiskasvanute rahvusvahelist kaitset käsitlev 13. jaanuari 2000. aasta konventsioon (edaspidi „täiskasvanute kaitset käsitlev 2000. aasta Haagi konventsioon“). Konventsioonis on sätestatud normid, mis käsitlevad pädevust, kohaldatavat õigust, kõnealuste täiskasvanute kaitseks tarvitusele võetud abinõude tunnustamist ja täitmist, esindusõiguse suhtes kohaldatavaid õigusnorme ning konventsiooniosaliste ametiasutuste vahelist koostööd.
(6)Täiskasvanute kaitset käsitleva 2000. aasta Haagi konventsiooni kohaselt võivad selle osaliseks olla ainult suveräänsed riigid. Sel põhjusel ei saa liit kõnealust konventsiooni sõlmida.
(7)Euroopa Liidu kauaaegne eesmärk on olnud, et kõik liikmesriigid ratifitseeriksid täiskasvanute kaitset käsitleva 2000. aasta Haagi konventsiooni ja ühineksid sellega.
(8)Praeguseks on täiskasvanute kaitset käsitleva 2000. aasta Haagi konventsiooni osalised Belgia, Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Eesti, Kreeka, Prantsusmaa, Küpros, Läti, Malta, Austria, Portugal ja Soome. Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad ja Poola on sellele ainult alla kirjutanud.
(9)[...] esitas komisjon seadusandliku ettepaneku määruse kohta, mis käsitleb pädevust, kohaldatavat õigust, abinõude, ametlike dokumentide ja esindusõiguste tunnustamist ja täitmist ning koostööd täiskasvanute kaitsega seotud tsiviilasjades (edaspidi „kavandatud määrus“). Kõnealuse ettepanekuga nähakse ette, et liikmesriikide vahel kohaldatakse teatavaid täiskasvanute kaitset käsitleva 2000. aasta Haagi konventsiooni norme, ning sätestatakse täiendavad normid, et hõlbustada veelgi tihedamat ELi-sisest koostööd selles valdkonnas. Kavandatud määruse sätted kattuvad ja on tihedalt seotud täiskasvanute kaitset käsitleva 2000. aasta Haagi konventsiooniga.
(10)Seetõttu on oht, et täiskasvanute kaitset käsitlev 2000. aasta Haagi konventsioon võib mõjutada või muuta kavandatava määruse kohaldamisala. Täiskasvanute kaitset käsitlev 2000. aasta Haagi konventsioon kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõike 2 kohaselt liidu ainupädevusse.
(11)Seetõttu peaks nõukogu andma liikmesriikidele, kes ei ole veel täiskasvanute kaitset käsitleva 2000. aasta Haagi konventsiooni osalised, loa konventsioonile liidu huvides alla kirjutada, see ratifitseerida või sellega ühineda käesolevas otsuses sätestatud tingimustel. Samuti peaks nõukogu andma liikmesriikidele, kes on täiskasvanute kaitset käsitleva 2000. aasta Haagi konventsiooni osalised, loa jääda selle konventsiooni osalisteks.
(12)Liit ja selle liikmesriigid on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi „ÜRO“) puuetega inimeste õiguste konventsiooni osalised.
(13)Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt on liikmesriikide pädevuses võtta vastu materiaalõiguslikke norme ja menetlusnorme täiskasvanute kaitse valdkonnas. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni osalistena peavad liikmesriigid tagama, et nende riigisisesed materiaalõiguslikud normid ja menetlusnormid, mis käsitlevad täiskasvanute kohtlemist, sealhulgas täiskasvanute kaitset käsitleva 2000. aasta Haagi konventsiooni artiklis 3 osutatud eestkoste ja hoolduse abinõud ning teovõime piiratuse kindlaksmääramine, on kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud inimõigustealaste kohustustega.
(14)Täiskasvanute kaitset käsitleva 2000. aasta Haagi konventsiooni norme tuleks kohaldada kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist tulenevate inimõigustealaste kohustustega.
(15)Kõnealuste kohustuste täitmata jätmine peaks mõjutama ka kolmandates riikides tarvitusele võetud abinõude tunnustamist ja täitmist liikmesriikide poolt.
(16)[Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.] VÕI
(17)Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Iirimaa [... kirjaga] teatanud oma soovist osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.
(18)Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1.Nõukogu volitab liikmesriike saama või jääma liidu huvides täiskasvanute rahvusvahelist kaitset käsitleva 13. jaanuari 2000. aasta konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) osaliseks artiklis 2 sätestatud tingimustel.
2.Konventsiooni tekst on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Bulgaaria, [Iirimaa], Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Leedu, Luksemburg, Ungari, Madalmaad, Poola, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia ja Rootsi astuvad vajalikud sammud, et anda oma ratifitseerimis- või ühinemiskirjad konventsiooni hoiulevõtjana tegutsevale Madalmaade Kuningriigi välisministeeriumile hoiule hiljemalt [24 kuud pärast käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva].
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,31.5.2023
COM(2023) 281 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: Nõukogu otsus,
millega antakse liikmesriikidele luba saada või jääda Euroopa Liidu huvides täiskasvanute rahvusvahelist kaitset käsitleva 13. jaanuari 2000. aasta konventsiooni osaliseks
LISA
TÄISKASVANUTE RAHVUSVAHELISE
KAITSE KONVENTSIOON
(Vastu võetud 13. jaanuaril 2000)
Konventsioonile alla kirjutanud riigid,
arvestades vajadust tagada rahvusvahelistes olukordades sellise täiskasvanu kaitse, kes oma isiklike võimete kahjustatuse või piiratuse tõttu ei suuda ise oma huve kaitsta;
soovides vältida vastuolusid oma õigussüsteemide vahel täiskasvanu kaitse abinõude rakendamise pädevuse ja kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel ning abinõude tunnustamisel ja rakendamisel;
meenutades täiskasvanu kaitseks tehtava rahvusvahelise koostöö tähtsust;
kinnitades vajadust arvestada eelkõige täiskasvanu huve ning austust tema väärikuse ja sõltumatuse vastu,
on kokku leppinud järgmises.
I PEATÜKK – KONVENTSIOONI KOHALDAMISALA
Artikkel 1
1) Konventsiooni kohaldatakse rahvusvahelistes olukordades sellise täiskasvanule kaitsele, kes oma isiklike võimete kahjustatuse või piiratuse tõttu ei suuda ise oma huve kaitsta.
2) Konventsiooni eesmärgid on:
a) määrata kindlaks riik, mille ametiasutuste pädevuses on võtta tarvitusele abinõusid täiskasvanu isiku või tema vara kaitseks;
b) määrata kindlaks, millist õigust nimetatud ametiasutused kohaldavad oma pädevuse teostamisel;
c) määrata kindlaks, millist õigust kohaldatakse täiskasvanu esindamisele;
d) tagada kaitseabinõude tunnustamine ja rakendamine kõikides osalisriikides;
e) seada konventsiooni eesmärkide saavutamiseks sisse koostöö osalisriikide ametiasutuste vahel.
Artikkel 2
1) Konventsioonis tähendab täiskasvanu isikut, kes on saanud 18-aastaseks.
2) Konventsiooni kohaldatakse ka sellise täiskasvanu suhtes rakendatud abinõudele, kes ei olnud nende tarvitusele võtmise ajal 18-aastaseks saanud.
Artikkel 3
Artiklis 1 viidatud abinõud võivad eelkõige käsitleda:
a) teovõime piiratuse kindlaksmääramist ja kaitserežiimi rakendamist;
b) täiskasvanu paigutamist kohtu- või haldusasutuse kaitse alla;
c) eestkostet, hooldust või muud seda laadi institutsiooni;
d) sellise isiku või organi määramist ja tema ülesandeid, kes vastutab täiskasvanu isiku või tema vara eest, esindab või abistab täiskasvanut;
e) täiskasvanu paigutamist kinnisesse asutusse või mujale, kus on võimalik tagada tema kaitse;
f) täiskasvanu vara haldamist, säilitamist või käsutamist;
g) erisekkumiseks loa andmist täiskasvanu isiku või tema vara kaitse eesmärgil.
Artikkel 4
1) 1. Konventsiooni ei kohaldata:
a) ülalpidamiskohustusele;
b) abielu või muu seda laadi suhte sõlmimisele, tühistamisele või lõpetamisele, kaasa arvatud faktiline lahuselu abielu puhul;
c) abielu või muu seda laadi suhte varasuhtele;
d) hooldusel olevale varale ja pärimisele;
e) sotsiaalkindlustusele;
f) üldist laadi riiklikele abinõudele tervise valdkonnas;
g) isiku suhtes tema poolt toime pandud kuriteo tõttu rakendatud abinõudele;
h) varjupaigaõiguse ja sisserände kohta tehtud otsustele;
i) üksnes avaliku julgeoleku tagamiseks rakendatud abinõudele.
2) Lõige 1 ei mõjuta isiku õigust tegutseda täiskasvanu esindajana nimetatud lõikes nimetatud asjades.
II PEATÜKK – PÄDEVUS
Artikkel 5
1) Täiskasvanu hariliku viibimiskoha osalisriigi kohtu või haldusasutuse pädevuses on rakendada abinõusid täiskasvanu isiku või tema vara kaitseks.
2) Kui täiskasvanu harilik viibimiskoht muutub ja selleks saab teine osalisriik, on pädevad uue hariliku viibimiskoha riigi ametiasutused.
Artikkel 6
1) Pagulasest täiskasvanu või oma maal toimuvate rahutuste tõttu rahvusvaheliselt ümber asustatud täiskasvanu suhtes on artikli 5 lõikes 1 sätestatud pädevus selle osalisriigi ametiasutustel, mille territooriumil see täiskasvanu ümberasustamise tõttu viibib.
2) Eelmise lõike sätteid kohaldatakse ka täiskasvanule, kelle harilikku viibimiskohta ei ole võimalik kindlaks teha.
Artikkel 7
1) Välja arvatud pagulasest täiskasvanu või oma kodakondsusjärgses riigis toimuvate rahutuste tõttu rahvusvaheliselt ümberasustatu, on täiskasvanu kodakondsusjärgse osalisriigi ametiasutuste pädevuses rakendada abinõusid täiskasvanu isiku või tema vara kaitseks pärast artikli 5 või artikli 6 lõike 2 kohaselt pädevatele asutustele teatamist, kui nad leiavad, et suudavad paremini hinnata täiskasvanu huve.
2) Nimetatud pädevust ei teostata, kui artikli 5, artikli 6 lõike 2 või artikli 8 kohaselt pädevad ametiasutused on täiskasvanu kodakondsusjärgse riigi ametiasutustele teatanud, et nad on rakendanud olukorrale vastavaid abinõusid või on otsustanud, et abinõusid ei ole vaja rakendada, või et menetlus nendes küsimustes kestab.
3) Lõike 1 alusel rakendatud abinõud muutuvad kehtetuks niipea, kui artikli 5, artikli 6 lõike 2 või artikli 8 kohaselt pädevad ametiasutused on rakendanud olukorrale vastavaid abinõusid või otsustanud neid mitte rakendada. Nimetatud ametiasutused informeerivad vastavalt asutusi, kes on rakendanud abinõusid lõike 1 kohaselt.
Artikkel 8
1) Artikli 5 või 6 kohaselt pädevad osalisriigi ametiasutused, kelle arvates see on täiskasvanu huvides, võivad omal algatusel või teise osalisriigi ametiasutuse palvel esitada taotluse, et ühe lõikes 2 nimetatud riigi ametiasutused rakendaksid abinõusid täiskasvanu isiku või tema vara kaitseks. Selline taotlus võib puudutada nimetatud kaitse kõiki või mõningaid aspekte.
2) Osalisriigid, kelle ametiasutuste poole võib eelmise lõike alusel taotlusega pöörduda, on:
a) riik, kelle kodanik täiskasvanu on;
b) riik, kus oli täiskasvanu eelmine harilik viibimiskoht;
c) riik, kus asub täiskasvanu vara;
d) riik, mille ametiasutused on täiskasvanu kirjalikult valinud enda kaitseks abinõusid rakendama;
e) riik, kus asub täiskasvanu sellise lähedase isiku harilik viibimiskoht, kes on valmis tema kaitse enda peale võtma;
f) riik, mille territooriumil asub täiskasvanu, – isiku kaitse küsimustes.
3) Kui eelmiste lõigete kohaselt nimetatud ametiasutus ei kinnita oma pädevust, säilitavad pädevuse artikli 5 või 6 kohaselt pädevad osalisriigi ametiasutused.
Artikkel 9
Selle osalisriigi ametiasutused, kus asub täiskasvanu vara, on pädevad rakendama selle vara kaitseks abinõusid ulatuses, mis on ühitatav artiklite 5–8 alusel pädevate ametiasutuste rakendatud abinõudega.
Artikkel 10
1) Kõikides kiireloomulistes asjades on vajalike kaitseabinõude rakendamiseks pädevad selle osalisriigi ametiasutused, kelle territooriumil asub täiskasvanu või tema vara.
2) Osalisriigis harilikult viibiva täiskasvanu suhtes eelmise lõike alusel rakendatud abinõud muutuvad kehtetuks niipea, kui artiklite 5–9 alusel pädevad ametiasutused on rakendanud olukorrale vastavaid abinõusid.
3) Abinõud, mis on lõike 1 alusel rakendatud täiskasvanu suhtes, kelle harilik viibimiskoht on riigis, mis ei ole konventsiooniosaline, muutuvad igas osalisriigis kehtetuks niipea, kui kõnealune osalisriik on tunnustanud olukorrale vastavate abinõude rakendamist teise riigi ametiasutuste poolt.
4) Ametiasutused, kes on lõike 1 alusel rakendanud abinõusid, peavad võimaluse korral teatama neist osalisriigile, kus asub täiskasvanu harilik viibimiskoht.
Artikkel 11
1) Selle osalisriigi ametiasutused, kelle territooriumil asub täiskasvanu, on erandkorras pädevad rakendama täiskasvanu isiku kaitseks ajutisi abinõusid, mille mõju piirdub ainult kõnealuse riigi territooriumiga, kui sellised abinõud sobivad abinõudega, mida on juba rakendanud artiklite 5–8 alusel pädevad ametiasutused, ja pärast artikli 5 alusel pädevatele ametiasutustele teatamist.
2) Osalisriigis harilikult viibiva täiskasvanu suhtes eelmise lõike alusel rakendatud abinõud muutuvad kehtetuks niipea, kui artiklite 5–8 alusel pädevad ametiasutused on otsustanud rakendada olukorrale vastavaid kaitseabinõusid.
Artikkel 12
Võttes arvesse artikli 7 lõike 3 sätteid, kehtivad artiklite 5–9 alusel rakendatud abinõud vastavalt neis sätestatud tingimustele ka siis, kui asjaolude muutumise tõttu on pädevuse tekkimise alus kõrvaldatud, kuni konventsiooni kohaselt pädevad ametiasutused ei ole neid abinõusid muutnud, asendanud või lõpetanud.
III PEATÜKK – KOHALDATAV ÕIGUS
Artikkel 13
1) Teostades II peatüki alusel pädevust, kohaldab osalisriigi ametiasutus oma riigi õigust.
2) Kui täiskasvanu isiku või tema vara kaitseks on vaja, võib ametiasutus erandkorras kohaldada või võtta arvesse teise riigi õigust, millega olukord on tihedalt seotud.
Artikkel 14
Osalisriigis tarvitusele võetud abinõusid rakendatakse teises osalisriigis teise riigi õigusega määratud tingimustel.
Artikkel 15
1) Kui täiskasvanu on lepingu või ühepoolse tehinguga andnud üle esindusõiguse, mida rakendatakse juhul, kui ta ei saa ise oma huve kaitsta, kohaldatakse volituse olemasolule, ulatusele, muutmisele ja lõppemisele selle riigi õigust, kus lepingu sõlmimise või tehingu tegemise ajal oli täiskasvanu harilik viibimiskoht, välja arvatud juhul, kui selleks on kirjalikult ja sõnaselgelt määratud ühe lõikes 2 nimetatud riigi õigus.
2) Riigid, mille õigust võib kohaldatavaks määrata, on:
a) riik, kelle kodanik täiskasvanu on;
b) riik, kus oli täiskasvanu varasem harilik viibimiskoht;
c) riik, kus asub täiskasvanu vara, – selle varaga seotud küsimustes.
3) Esindusõiguse kasutamise viisile kohaldatakse selle riigi õigust, kus seda kasutatakse.
Artikkel 16
Kui artiklis 15 nimetatud esindusõigust ei kasutata viisil, mis tagab täiskasvanu isiku või tema vara piisava kaitse, võib sellise õiguse tagasi võtta või muuta seda konventsiooni alusel pädeva ametiasutuse meetmetega. Esindusõiguse tagasivõtmise või muutmise korral tuleb võimalikult suures ulatuses võtta arvesse artiklis 15 viidatud õigust.
Artikkel 17
1) Kui kolmas isik on teinud tehingu isikuga, kes võib tehingu tegemise riigi õiguse kohaselt tegutseda täiskasvanu esindajana, ei saa tehingu kehtivust vaidlustada ega pidada kolmandat isikut vastutavaks ainult sel põhjusel, et tal ei olnud õigust tegutseda täiskasvanu esindajana käesoleva peatüki sätete alusel määratud õiguse kohaselt, välja arvatud juhul, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et esindusõigusele kohaldatakse nimetatud õigust.
2) Eelmist lõiget kohaldatakse ainult juhul, kui tehingu teinud isikud asuvad sama riigi territooriumil.
Artikkel 18
Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse ka juhul, kui nendega määratud õigus on sellise riigi õigus, kes ei ole konventsiooniosaline.
Artikkel 19
Käesolevas peatükis tähendab õigus riigis kehtivat õigust, välja arvatud kollisiooninormid.
Artikkel 20
Käesolev peatükk ei takista selle riigi õiguse sätete kohaldamist, kus täiskasvanu suhtes rakendatakse kaitseabinõusid, kui selliste sätete kohaldamine on kohustuslik sõltumata sellest, millist õigust muul juhul tuleks kohaldada.
Artikkel 21
Käesoleva peatüki sätetega määratud õiguse kohaldamisest võib keelduda ainult siis, kui selle kohaldamine oleks ilmses vastuolus avaliku korraga.
IV PEATÜKK – TUNNUSTAMINE JA RAKENDAMINE
Artikkel 22
1) Osalisriigi ametiasutuse rakendatud abinõusid tunnustatakse seadusest tulenevalt kõikides teistes osalisriikides.
2) Tunnustamisest võib keelduda, kui:
a) abinõu on rakendanud ametiasutus, kelle pädevus ei põhine ühelgi II peatükis sätestatud alusel või ei ole nendega kooskõlas;
b) kohtu- või haldusmenetluses on rakendatud abinõu täiskasvanut ära kuulamata ja sellega on rikutud taotluse saanud riigi menetlusõiguse olulisi põhimõtteid; see ei kehti kiireloomuliste asjade kohta;
c) tunnustamine on ilmses vastuolus taotluse saanud riigi avaliku korraga või on vastuolus selle riigi kohustusliku sättega sõltumata sellest, millist õigust tuleks muul juhul kohaldada;
d) abinõu on vastuolus hilisema abinõuga, mida on rakendatud riigis, mis ei ole konventsiooniosaline ja oleks olnud artiklite 5–9 alusel pädev tingimusel, et nimetatud hilisem abinõu vastab taotluse saanud riigi tunnustamisnõuetele;
e) ei ole järgitud artiklis 33 sätestatud menetlust.
Artikkel 23
Piiramata artikli 22 lõike 1 kohaldamist, võib huvitatud isik taotleda osalisriigi pädevalt ametiasutuselt teises osalisriigis rakendatud abinõu tunnustamise või tunnustamata jätmise otsustamist. Tunnustamismenetlusele kohaldatakse taotluse saanud riigi õigust.
Artikkel 24
Taotluse saanud riigi ametiasutus on seotud abinõu rakendanud teise riigi ametiasutuse pädevuse aluseks võetud asjaolude tuvastamise otsustega.
Artikkel 25
1) Kui osalisriigis tarvitusele võetud ja seal rakendatavaid abinõusid on vaja rakendada teises osalisriigis, tuleb need huvitatud isiku taotlusel tunnistada rakendatavaks teises riigis või registreerida seal täitmise eesmärgil selle riigi õiguses sätestatud korras.
2) Osalisriik kohaldab abinõu rakendatavaks tunnistamisele või registreerimisele lihtsat ja kiiret menetlust.
3) Rakendatavaks tunnistamisest või registreerimisest võib keelduda ainult artikli 22 lõikes 2 sätestatud alusel.
Artikkel 26
Ilma et see piiraks eelmiste artiklite kohaldamiseks vajalikku kontrolli, ei kontrollita rakendatud abinõude asjaolusid.
Artikkel 27
Osalisriigis tarvitusele võetud ja rakendatavaks tunnistatud või rakendamise eesmärgil registreeritud abinõusid tuleb teises riigis rakendada nii, nagu need oleksid tarvitusele võetud selle riigi ametiasutuste poolt. Abinõusid rakendatakse taotluse saanud riigi õiguse kohaselt ja selles sätestatud ulatuses.
V PEATÜKK – KOOSTÖÖ
Artikkel 28
1) Osalisriik määrab keskasutuse, kes täidab talle konventsiooniga pandud ülesandeid.
2) Liitriigid, mitme õigussüsteemiga riigid või autonoomsete territoriaalsete üksustega riigid võivad määrata mitu keskasutust ja määrata nende kohustuste territoriaalse või individuaalse ulatuse. Kui riik on määranud mitu keskasutust, peab ta määrama ühe keskasutuse, kellele võib saata kõik teated selle riigi asjakohasele keskasutusele edastamiseks.
Artikkel 29
1) Konventsiooni eesmärkide saavutamiseks teevad keskasutused üksteisega koostööd ja edendavad koostööd ka oma riigi pädevate asutustega.
2) Konventsiooni kohaldamiseks võtavad nad asjakohaseid meetmeid, et anda teavet oma riigis täiskasvanute kaitseks kehtivate seaduste ja olemasolevate teenuste kohta.
Artikkel 30
Osalisriigi keskasutus võtab kas otse või ametiasutuste või teiste organite kaudu asjakohaseid meetmeid, et:
a) igati hõlbustada teabevahetust pädevate ametiasutuste vahel olukordades, millele kohaldatakse konventsiooni;
b) anda teise osalisriigi pädeva ametiasutuse taotluse korral abi täiskasvanu asukoha kindlakstegemiseks juhul, kui on alust arvata, et täiskasvanu võib viibida taotluse saanud riigi territooriumil ja vajada kaitset.
Artikkel 31
Osalisriigi pädevad ametiasutused võivad kas otse või teiste organite kaudu ergutada vahendamise või lepitamise teel või muude seda laadi abinõudega täiskasvanu isiku või vara kaitseks kokkuleppel põhinevate lahenduste leidmist olukordades, millele kohaldatakse konventsiooni.
Artikkel 32
1) Kui kaalutakse rakendada kaitseabinõusid ja täiskasvanu olukord seda nõuab, võib konventsiooni kohaselt pädev ametiasutus taotleda täiskasvanu kaitseks vajalikku teavet teise osalisriigi ametiasutuselt, kellel sellist teavet on.
2) Osalisriik võib deklareerida, et lõike 1 kohased taotlused tuleb tema ametiasutustele edastada ainult keskasutuse kaudu.
3) Osalisriigi pädev ametiasutus võib taotleda teise osalisriigi ametiasutustelt abi konventsiooni kohaste kaitseabinõude rakendamiseks.
Artikkel 33
1) Kui artiklite 5–8 alusel pädev ametiasutus kaalub täiskasvanu paigutamist kinnisesse asutusse või mujale, kus on võimalik tagada tema kaitse, ja kui selline paigutamine leiab aset teises osalisriigis, peab ta kõigepealt nõu pidama selle riigi keskasutuse või muu pädeva ametiasutusega. Sel eesmärgil edastab ta täiskasvanu kohta aruande, milles põhjendab kavandatavat paigutamist.
2) Taotlev riik ei tohi teha kinnisesse asutusse paigutamise otsust, kui taotluse saanud riigi keskasutus või muu pädev asutus teatab mõistliku aja jooksul, et on sellise paigutamise vastu.
Artikkel 34
Kui täiskasvanut ähvardab tõsine hädaoht ja täiskasvanu kaitseks abinõusid rakendanud või nende rakendamist kaaluv osalisriigi pädev ametiasutus on saanud teavet selle kohta, et täiskasvanu harilik viibimiskoht on muutunud või et ta viibib teises riigis, peab see pädev asutus teatama teise riigi ametiasutusele olemasolevast hädaohust ja abinõudest, mida on rakendatud või mille rakendamist kaalutakse.
Artikkel 35
Ametiasutus ei pea selle peatüki alusel taotlema ega edastama teavet, mis tema arvates võib seada ohtu täiskasvanu isiku või tema vara või kujutada endast suurt ohtu täiskasvanu perekonnaliikme vabadusele või elule.
Artikkel 36
1) Ilma et see piiraks võimalust kehtestada mõistlik tasu teenuste osutamise eest, kannavad osalisriikide keskasutused ja teised ametiasutused käesoleva peatüki sätteid kohaldades oma kulud ise.
2) Osalisriik võib tasumäärade kehtestamiseks sõlmida kokkuleppeid ühe või mitme osalisriigiga.
Artikkel 37
Osalisriik võib sõlmida kokkuleppeid ühe või mitme osalisriigiga, et parandada käesoleva peatüki kohaldamist nende omavahelistes suhetes. Kokkuleppe sõlminud riigid edastavad kokkuleppe koopia konventsiooni hoiulevõtjale.
VI PEATÜKK – ÜLDSÄTTED
Artikkel 38
1) Selle osalisriigi ametiasutus, kus on rakendatud kaitseabinõusid või kinnitatud esindusõigus, võib anda isikule, kellele on usaldatud täiskasvanu isiku või tema vara kaitse, tema taotlusel tõendi, milles on andmed isiku tegutsemispädevuse ja volituste kohta.
2) Kui ei ole tõestatud vastupidist, eeldatakse, et tõendis märgitud pädevus ja volitused kuuluvad sellele isikule tõendi andmise kuupäevast alates.
3) Osalisriik määrab tõendi koostamiseks pädeva ametiasutuse.
Artikkel 39
Konventsiooni alusel kogutud või edastatud isikuandmeid tohib kasutada ainult sel otstarbel, milleks need olid kogutud või edastatud.
Artikkel 40
Ametiasutus, kellele teave edastatakse, tagab selle konfidentsiaalsuse oma riigi õiguse kohaselt.
Artikkel 41
Kõik konventsiooni alusel edastatud või kättetoimetatud dokumendid on vabastatud legaliseerimisest ja muust seda laadi formaalsusest.
Artikkel 42
Osalisriik võib määrata ametiasutused, kellele tuleb adresseerida artiklite 8 ja 33 kohased taotlused.
Artikkel 43
1) Artiklites 28 ja 42 nimetatud määramistest teavitatakse Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi alalist bürood hiljemalt konventsiooni ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmise või sellega ühinemise kuupäeval. Samuti teavitatakse alalist bürood kõikidest teatatud andmete muudatustest.
2) Artikli 32 lõikes 2 nimetatud deklaratsioon esitatakse konventsiooni hoiulevõtjale.
Artikkel 44
Osalisriik, kus täiskasvanu isiku või vara kaitseks kohaldatakse eri õigussüsteeme või õigusnormide kogumeid, ei pea kohaldama konventsiooni sätteid vastuoludele, mis on tekkinud ainult selliste õigussüsteemide või õigusnormide kogumite vahel.
Artikkel 45
Kui riigis kohaldatakse konventsiooniga reguleeritud valdkonnas eri territoriaalsetes üksustes mitut õigussüsteemi või õigusnormide kogumit, käsitatakse viidet:
a) harilikule viibimiskohale selles riigis viitena harilikule viibimiskohale territoriaalses üksuses;
b) täiskasvanu viibimisele selles riigis viitena täiskasvanu viibimisele territoriaalses üksuses;
c) täiskasvanu vara asukohale selles riigis viitena täiskasvanu vara asukohale territoriaalses üksuses;
d) riigile, mille kodanik täiskasvanu on, viitena selle riigi õigusega määratud territoriaalsele üksusele või kui asjakohased eeskirjad puuduvad, viitena territoriaalsele üksusele, millega täiskasvanu on kõige tugevamini seotud;
e) riigile, mille ametiasutuse on täiskasvanu valinud,
– viitena territoriaalsele üksusele, kui täiskasvanu on valinud selle territoriaalse üksuse ametiasutuse;
– viitena territoriaalsele üksusele, millega täiskasvanu on kõige tugevamini seotud, kui täiskasvanu on valinud selle riigi ametiasutuse, täpsustamata territoriaalset üksust selles riigis;
f) selle riigi õigusele, millega olukord on märkimisväärselt seotud, viitena selle territoriaalse üksuse õigusele, millega olukord on märkimisväärselt seotud;
g) abinõusid rakendanud riigi õigusele, menetlusele või ametiasutusele viitena abinõusid rakendanud territoriaalse üksuse kehtivale õigusele või menetlusele või tema ametiasutusele;
h) taotluse saanud riigi õigusele, menetlusele või ametiasutusele viitena selle territoriaalse üksuse kehtivale õigusele või menetlusele või tema ametiasutusele, kus tunnustamist või täitmist taotletakse;
i) kaitseabinõusid rakendavale riigile viitena abinõusid rakendavale territoriaalsele üksusele;
j) riigi organile või ametiasutusele, välja arvatud keskasutus, viitena organile või asutusele, kes on pädev tegutsema territoriaalses üksuses.
Artikkel 46
Kui III peatüki alusel tuleb kohaldada selle riigi õigust, mis koosneb mitmest territoriaalsest üksusest, kus igaühes kehtib oma õigussüsteem või õigusnormide kogum konventsiooniga reguleeritud asjades, kohaldatakse järgmisi sätteid:
a) kui selles riigis on jõus õigusnormid, mis määravad, millise territoriaalse üksuse õigust tuleb kohaldada, siis kohaldatakse selle üksuse õigust;
b) selliste õigusnormide puudumisel kohaldatakse asjakohase territoriaalse üksuse õigust, nagu on sätestatud artiklis 45.
Artikkel 47
Kui III peatüki alusel tuleb kohaldada selle riigi õigust, kus kehtib mitu õigussüsteemi või õigusnormide kogumit, mida kohaldatakse eri inimrühmadele konventsiooniga reguleeritud asjades, kohaldatakse järgmisi sätteid:
a) kui selles riigis on jõus õigusnormid, mis määravad, millist õigust kohaldada, siis kohaldatakse seda õigust;
b) selliste õigusnormide puudumisel kohaldatakse seda õigussüsteemi või õigusnormide kogumit, millega täiskasvanu on kõige tugevamini seotud.
Artikkel 48
Osalisriikide vahelistes suhetes asendab käesolev konventsioon 1905. aasta 17. juulil Haagis allakirjutatud eestkostet ja teisi seda laadi abinõusid käsitleva konventsiooni (Convention concernant l'interdiction et les mesures de protection analogues).
Artikkel 49
1) Konventsioon ei mõjuta rahvusvahelisi õigusakte, mille osalisteks osalisriigid on ja mis sisaldavad sätteid konventsiooniga reguleeritud asjade kohta, välja arvatud juhul, kui õigusakti osalised riigid on deklareerinud vastupidist.
2) Konventsioon ei mõjuta ühe või mitme osalisriigi võimalust sõlmida kokkuleppeid, mis sisaldavad sätteid kokkuleppeosalises riigis harilikult viibiva täiskasvanu kohta konventsiooniga reguleeritud asjades.
3) Ühe või mitme osalisriigi sõlmitud kokkulepped konventsiooniga reguleeritud asjades ei mõjuta konventsiooni sätete kohaldamist selliste riikide ja teiste osalisriikide vahel.
4) Eelmisi lõikeid kohaldatakse ka asjaomaste riikide piirkondlikel või muudel erisuhetel põhinevate ühtsete õigusaktide suhtes.
Artikkel 50
1) Konventsiooni kohaldatakse ainult selliste abinõude suhtes, mida riik on rakendanud pärast seda, kui konventsioon on tema suhtes jõustunud.
2) Konventsiooni kohaldatakse ainult selliste abinõude tunnustamise ja rakendamise suhtes, mis on rakendatud pärast seda, kui konventsioon on jõustunud abinõusid rakendava ja taotluse saanud riigi vahel.
3) Alates konventsiooni jõustumisest osalisriigi suhtes kohaldatakse seda esindusõigusele, mis on varem antud artiklis 15 sätestatud tingimuste kohaselt.
Artikkel 51
1) Osalisriigi keskasutusele või muule ametiasutusele saadetav teade peab olema originaalkeeles ja sellele lisatakse tõlge selle riigi ametlikku keelde või ühte selle riigi ametlikest keeltest või kui see ei ole võimalik, siis tõlge inglise või prantsuse keelde.
2) Osalisriik võib teha artikli 56 kohase reservatsiooni, mille kohaselt tuleb kasutada kas inglise või prantsuse keelt, kuid mitte mõlemat.
Artikkel 52
Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi peasekretär kutsub konventsiooni rakendumise läbivaatamiseks korrapäraselt kokku erikomisjoni.
VII PEATÜKK – LÕPPSÄTTED
Artikkel 53
1) Konventsioon on allakirjutamiseks avatud riikidele, kes olid Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi liikmed 1999. aasta 2. oktoobril.
2) Konventsioon ratifitseeritakse või kiidetakse heaks ja ratifitseerimis- või heakskiitmiskiri antakse hoiule Madalmaade Kuningriigi välisministeeriumi, kes on konventsiooni hoiulevõtja.
Artikkel 54
1) Iga riik võib konventsiooniga ühineda pärast seda, kui konventsioon on artikli 57 lõike 1 kohaselt jõustunud.
2) Ühinemiskiri antakse hoiule konventsiooni hoiulevõtja kätte.
3) Ühinemine mõjutab ainult ühineva riigi ja nende osalisriikide vahelisi suhteid, kes ei ole ühinemisele esitanud vastuväidet kuue kuu jooksul pärast artikli 59 punktis b nimetatud teate kättesaamist. Riik võib esitada vastuväite ka pärast ühinemist konventsiooni ratifitseerides või heaks kiites. Vastuväite esitamisest teatatakse konventsiooni hoiulevõtjale.
Artikkel 55
1) Kui riigis on mitu territoriaalset üksust, kus konventsioonis reguleeritud valdkonna kohta kehtivad eri õigussüsteemid, võib riik allakirjutamise, ratifitseerimise või heakskiitmise ajal deklareerida, et konventsioon laieneb kõikidele tema territoriaalsetele üksustele või ainult ühele või mitmele, ja ta võib deklaratsiooni muuta, esitades mis tahes ajal uue deklaratsiooni.
2) Deklaratsioonist teatatakse konventsiooni hoiulevõtjale ja selles nimetatakse sõnaselgelt territoriaalsed üksused, millele konventsiooni kohaldatakse.
3) Kui riik ei esita käesoleva artikli kohast deklaratsiooni, kohaldatakse konventsiooni kõigile tema territoriaalsetele üksustele.
Artikkel 56
1) Riik võib hiljemalt ratifitseerimise, heakskiitmise, ühinemise ajal või artiklis 55 sätestatud tingimustel deklaratsiooni esitamise ajal teha artikli 51 lõikes 2 nimetatud reservatsiooni. Muid reservatsioone teha ei ole lubatud.
2) Riik võib reservatsiooni alati tagasi võtta. Tagasivõtmisest teatatakse hoiulevõtjale.
3) Reservatsioon kaotab kehtivuse eelmises lõikes nimetatud teatamisele järgneva kolmanda kalendrikuu esimesel päeval.
Artikkel 57
1) Konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolmanda artiklis 53 nimetatud ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmisest kolme kuu möödumisele.
2) Seejärel jõustub konventsioon:
a) selle hiljem ratifitseeriva või heaks kiitva riigi suhtes selle kuu esimesel päeval, mis järgneb tema ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmisest kolme kuu möödumisele;
b) sellega ühineva riigi suhtes selle kuu esimesel päeval, mis järgneb artikli 54 lõikes 3 nimetatud kuuekuuse tähtaja lõppemisest kolme kuu möödumisele;
c) selle territoriaalse üksuse suhtes, millele konventsioon laieneb artikli 55 kohaselt, selle kuu esimesel päeval, mis järgneb nimetatud artiklis sätestatud teatamisest kolme kuu möödumisele.
Artikkel 58
1) Osalisriik võib konventsiooni denonsseerida, teatades sellest kirjalikult hoiulevõtjale. Denonsseerimine võib piirduda teatavate territoriaalsete üksustega, kus konventsiooni kohaldatakse.
2) Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kaheteistkümne kuu möödumisele sellest, kui hoiulevõtja on teate kätte saanud. Kui teates on denonsseerimise jõustumiseks märgitud pikem tähtaeg, jõustub denonsseerimine pärast pikema tähtaja möödumist.
Artikkel 59
Konventsiooni hoiulevõtja teeb Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi liikmesriikidele ja artikli 54 kohaselt konventsiooniga ühinenud riikidele teatavaks:
a) artiklis 53 nimetatud allakirjutamise, ratifitseerimise ja heakskiitmise;
b) artiklis 54 nimetatud ühinemise ja ühinemisele esitatud vastuväite;
c) kuupäeva, kui konventsioon artikli 57 kohaselt jõustub;
d) artikli 32 lõikes 2 ja artiklis 55 nimetatud deklaratsiooni;
e) artiklis 37 nimetatud kokkuleppe;
f) artikli 51 lõikes 2 nimetatud reservatsiooni ja artikli 56 lõikes 2 nimetatud tagasivõtmise;
g) artiklis 58 nimetatud denonsseerimise.
Selle kinnituseks on täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud.
Koostatud 13. jaanuaril 2000. aastal Haagis inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris. Tekstid on võrdselt autentsed ja antakse hoiule Madalmaade Kuningriigi valitsuse arhiivi, nende tõestatud koopia edastatakse diplomaatiliste kanalite kaudu kõikidele Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi liikmesriikidele.
