1.   II lisas loetletud kaupade eksport on keelatud, sõltumata nende kaupade päritolust.

II lisa hõlmab kaupu, millel puudub muu praktiline kasutus kui kasutamine surmanuhtluse täideviimiseks või piinamiseks või muuks julmaks, ebainimlikuks või alandavaks kohtlemiseks või karistamiseks.

Tehnilise abi osutajal on keelatud osutada II lisas loetletud kaupadega seonduvat tehnilist abi, olgu see tasu eest või mitte, mis tahes isikule, üksusele või asutusele kolmandas riigis.

2.   Erandina lõikest 1 võib pädev asutus anda loa II lisas loetletud kaupade ekspordiks ja nendega seonduva tehnilise abi osutamiseks, kui tõendatakse, et riigis, kuhu need kaubad eksporditakse, kasutatakse neid kaupu nende ajaloolise tähtsuse tõttu üksnes avalikuks eksponeerimiseks muuseumis.

1.   II lisas loetletud kaupade import, sõltumata nende kaupade päritolust, on keelatud.

II lisas loetletud kaupadega seotud ning kolmandas riigis asuva mis tahes isiku, üksuse või asutuse poolt, olgu see tasu eest või mitte, pakutava tehnilise abi vastuvõtmine liidus asuva isiku, üksuse või asutuse poolt on keelatud.

2.   Erandina lõikest 1 võib pädev asutus anda loa II lisas loetletud kaupade impordiks ja sellega seonduva tehnilise abi osutamiseks, kui tõendatakse, et sihtliikmesriigis kasutatakse neid kaupu nende ajaloolise tähtsuse tõttu üksnes avalikuks eksponeerimiseks muuseumis.

1.   II lisas loetletud kaupade transiit on keelatud.

2.   Erandina lõikest 1 võib pädev asutus anda loa II lisas loetletud kaupade transiidiks, kui tõendatakse, et sihtriigis kasutatakse neid kaupu nende ajaloolise tähtsuse tõttu üksnes avalikuks eksponeerimiseks muuseumis.

1.   Ilma et see piiraks kohaldatavaid liidu norme, sealhulgas kodakondsuse alusel diskrimineerimise keeld, võivad liikmesriigid võtta vastu või jätta kehtima riigisisesed meetmed, millega piiratakse II lisas loetletud kaupade transporti, kindlustust või edasikindlustust, üldist reklaami või müügiedendust ning nende kaupadega seonduvaid finantsteenuseid.

2.   Liikmesriik teavitab komisjoni vastavalt lõikele 1 vastuvõetud meetmetest või nende muudatustest ja kehtetuks tunnistamisest enne nende jõustumist.

1.   III lisas loetletud kaupade ekspordiks on sõltumata nende kaupade päritolust vaja luba. Luba ei nõuta niisuguste kaupade puhul, mis ainult läbivad liidu tolliterritooriumi, nimelt kaupade puhul, millele ei ole määratud muud tollikäitlust kui määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 226 sätestatud välistransiidiprotseduur, sealhulgas liiduväliste kaupade ladustamisel vabatsoonis.

III lisa hõlmab ainult järgmisi kaupu, mida on võimalik kasutada piinamiseks või muuks julmaks, ebainimlikuks või alandavaks kohtlemiseks või karistamiseks:

III lisa ei hõlma

2.   Lõiget 1 ei kohaldata ekspordile liikmesriikide nendele territooriumidele, mis on loetletud VI lisas ja mis ei ole liidu tolliterritooriumi osa, tingimusel et kaupu kasutab nii sihtriigi või -territooriumi kui ka selle liikmesriigi, millele see territoorium kuulub, emamaaosa õiguskaitse eest vastutav asutus. Tollil või muudel asjakohastel asutustel on õigus kontrollida selle tingimuse täitmist ning nad võivad sõltuvalt kontrolli tulemustest otsustada, et eksporti ei toimu.

3.   Lõiget 1 ei kohaldata ekspordile kolmandatesse riikidesse, tingimusel et kaupu kasutab liikmesriigi sõjaväe- või tsiviilpersonal, kui niisugune personal osaleb ELi või ÜRO rahuvalve- või kriisiohjeoperatsioonis asjaomases kolmandas riigis või operatsioonis, mis põhineb liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistel riigikaitsealastel kokkulepetel. Tollil või muudel asjakohastel asutustel on õigus kontrollida selle tingimuse täitmist. Sõltuvalt kontrolli tulemustest võidakse otsustada, et eksporti ei toimu.

1.   Pädev asutus teeb otsused III lisas loetletud kaupade ekspordiga seotud loataotluste kohta, võttes arvesse kõiki asjaomaseid kaalutlusi, eelkõige seda, kas olemuselt samasuguseks ekspordiks loa saamise taotlus on mõnes teises liikmesriigis eelmise kolme aasta jooksul rahuldamata jäetud, ning kavandatud lõppkasutuse, kaubasaaja ja sihtkohast kõrvalekaldumise ohuga seotud kaalutlusi.

2.   Pädev asutus ei anna luba, kui on põhjendatult alust arvata, et III lisas loetletud kaupu võidakse kasutada piinamiseks või muuks julmaks, ebainimlikuks või alandavaks kohtlemiseks või karistamiseks, sealhulgas kehaliseks karistamiseks kolmanda riigi õiguskaitseasutuse või mis tahes füüsilise või juriidilise isiku poolt.

Pädev asutus võtab arvesse

Arvesse võib võtta ka muud asjakohast teavet, sealhulgas saadaolevaid riigisiseste kohtute otsuseid, kodanikuühiskonna organisatsioonide koostatud aruandeid või muud teavet ning teavet II ja III lisas loetletud kaupadele sihtriigis kohaldatavate ekspordipiirangute kohta.

3.   Kavandatud lõppkasutuse ja sihtkohast kõrvalekaldumise ohu kontrollimisel kohaldatakse teises ja kolmandas lõigus sätestatud norme.

Kui III lisa punktis 3.2 või 3.3 loetletud kaupade tootja taotleb luba selliste kaupade eksportimiseks edasimüüjale, hindab pädev asutus tootja ja edasimüüja vahelist lepingut ja meetmeid, mida nad võtavad tagamaks, et neid kaupu ja vajaduse korral tooteid, mille valmistamiseks neid kaupu kasutatakse, ei kasutata piinamiseks või muuks julmaks, ebainimlikuks või alandavaks kohtlemiseks või karistamiseks.

Kui luba taotletakse III lisa punktis 3.2 või 3.3 loetletud kaupade eksportimiseks lõppkasutajale, võib pädev asutus võtta sihtkohast kõrvalekaldumise ohu hindamisel arvesse kehtivaid lepingutingimusi ja lõppkasutaja poolt allakirjutatud kinnitust lõppkasutuse kohta, kui selline kinnitus on esitatud. Kui lõppkasutuse kinnitust ei ole esitatud, peab eksportija näitama, kes on lõppkasutaja ja milleks ta kaupu kasutama hakkab. Kui eksportija ei esita piisavat teavet lõppkasutaja ja lõppkasutuse kohta, on pädeval asutusel põhjendatult alust arvata, et kaupu võidakse kasutada piinamiseks või muuks julmaks, ebainimlikuks või alandavaks kohtlemiseks või karistamiseks.

4.   Lisaks lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele võtavad pädevad asutused koondloa taotluste hindamisel arvesse, kas eksportija on kasutanud käesoleva määruse sätete ja eesmärkidega kooskõla tagamiseks ning loa tingimustele vastamiseks proportsionaalseid ja asjakohaseid vahendeid ja menetlusi.

1.   Olenemata artiklitest 11 ja 12, võib liikmesriik vastu võtta või jätta kehtima jalaraudade, rühmaahelate ja kaasaskantavate elektrišokivahendite impordi- ja ekspordikeelu.

2.   Liikmesriik võib kehtestada loanõude niisuguste käeraudade ekspordile, mille kogupikkus koos ketiga ühe käeraua äärest teise käeraua ääreni lukustatuna on üle 240 mm. Niisugustele käeraudadele kohaldab asjaomane liikmesriik III ja V peatükki.

3.   Liikmesriik teavitab komisjoni vastavalt lõigetele 1 ja 2 vastuvõetud meetmetest enne nende jõustumist.

1.   Luba nõutakse järgmiste teenuste osutamiseks tehnilise abi osutaja või vahendaja poolt, olgu see tasu eest või mitte, mis tahes isikule, üksusele või asutusele kolmandas riigis:

2.   III lisas loetletud kaupadega seonduvate vahendusteenuste osutamiseks loa saamise taotluste kohta otsuste tegemisel kohaldatakse artiklit 12 mutatis mutandis.

III lisas loetletud kaupadega seotud tehnilise abi osutamiseks loa saamise taotluste kohta otsuste tegemisel võetakse arvesse artiklis 12 sätestatud kriteeriume, et hinnata,

3.   Lõiget 1 ei kohaldata tehnilise abi osutamise suhtes, kui

4.   Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid jätta kehtima jalaraudade, rühmaahelate ja kaasaskantavate elektrišokivahenditega seotud vahendusteenuste osutamise keelu. Kui liikmesriik jätab sellise keelu kehtima, teatab ta komisjonile määruse (EÜ) nr 1236/2005 artikli 7a lõike 4 kohaselt võetud ja teatatud meetmete muutmisest ja kehtetuks tunnistamisest.

1.   IV lisas loetletud kaupade ekspordi jaoks on sõltumata nende kaupade päritolust vaja luba. Luba ei nõuta niisuguste kaupade puhul, mis ainult läbivad liidu tolliterritooriumi, nimelt kaupade puhul, millele ei ole määratud muud tollikäitlust kui määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 226 sätestatud välistransiidiprotseduur, sealhulgas liiduväliste kaupade ladustamisel vabatsoonis.

IV lisa hõlmab ainult kaupu, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks ja mille üks või mitu riiki, kes ei ole surmanuhtlust kaotanud, on surmanuhtluse täideviimiseks heaks kiitnud või selleks tegelikult kasutanud. See ei hõlma

2.   Kui ravimite ekspordiks on nõutav nii käesoleva määruse kohane ekspordiluba kui ka luba vastavalt narkootilisi ja psühhotroopseid aineid käsitlevatele rahvusvahelistele konventsioonidele, näiteks 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsioonile, võivad liikmesriigid kasutada käesoleva määruse ja asjaomase konventsiooniga kehtestatud kohustuste täitmiseks sama menetlust.

1.   Pädev asutus teeb otsused IV lisas loetletud kaupade ekspordiga seotud loataotluste kohta, võttes arvesse kõiki asjaomaseid kaalutlusi, eelkõige seda, kas olemuselt samasuguseks ekspordiks loa saamise taotlus on mõnes teises liikmesriigis eelmise kolme aasta jooksul rahuldamata jäetud, ning kavandatud lõppkasutuse, kaubasaaja ja sihtkohast kõrvalekaldumise ohuga seotud kaalutlusi.

2.   Pädev asutus ei anna luba, kui tal on põhjendatult alust arvata, et IV lisas loetletud kaupu võidakse kolmandas riigis kasutada surmanuhtluse täideviimiseks.

3.   Kavandatud lõppkasutuse ja sihtkohast kõrvalekaldumise ohu kontrollimisel kohaldatakse teises, kolmandas ja neljandas lõigus sätestatud norme.

Kui IV lisa 1. jaos loetletud kauba tootja taotleb luba sellise toote eksportimiseks edasimüüjale, hindab pädev asutus tootja ja edasimüüja vahelist lepingut ja meetmeid, mida nad võtavad tagamaks, et kaupu ei kasutata surmanuhtluse täideviimiseks.

Kui luba taotletakse IV lisa 1. jaos loetletud kaupade ekspordiks lõppkasutajale, võib pädev asutus võtta sihtkohast kõrvalekaldumise ohu hindamisel arvesse kehtivaid lepingutingimusi ja lõppkasutaja poolt allakirjutatud kinnitust lõppkasutuse kohta, kui selline kinnitus on esitatud. Kui lõppkasutuse kinnitust ei ole esitatud, peab eksportija näitama, kes on lõppkasutaja ja milleks ta kaupu kasutama hakkab. Kui eksportija ei esita piisavat teavet lõppkasutaja ja lõppkasutuse kohta, on pädeval asutusel põhjendatult alust arvata, et kaupu võidakse kasutada surmanuhtluse täideviimiseks.

Komisjon võib võtta koostöös liikmesriikide pädevate asutustega vastu suunised lõppkasutuse hindamise ning tehnilise abi võimalike kasutuseesmärkidega seotud parimate tavade kohta.

4.   Lisaks lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele võtavad pädevad asutused koondloa taotluste hindamisel arvesse, kas eksportija on kasutanud käesoleva määruse sätete ja eesmärkidega kooskõla tagamiseks ning loa tingimustele vastamiseks proportsionaalseid ja asjakohaseid vahendeid ja menetlusi.

1.   Luba nõutakse järgmiste teenuste osutamiseks tehnilise abi osutaja või vahendaja poolt, olgu see tasu eest või mitte, mis tahes isikule, üksusele või asutusele kolmandas riigis:

2.   IV lisas loetletud kaupadega seonduvate vahendusteenuste osutamiseks loa saamise taotluste kohta otsuste tegemisel kohaldatakse artiklit 17 mutatis mutandis.

IV lisas loetletud kaupadega seonduva tehnilise abi osutamiseks loa saamise taotluste kohta otsuste tegemisel võetakse arvesse artiklis 17 sätestatud kriteeriume, et hinnata,

3.   Lõiget 1 ei kohaldata tehnilise abi osutamise suhtes, kui

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse teatava ekspordi puhul V lisas sätestatud liidu üldine ekspordiluba.

Eksportija elu- või asukohaliikmesriigi pädev asutus võib keelata eksportijal kõnealuse loa kasutamine, kui on põhjust kahelda eksportija suutlikkuses sellise loa tingimustest või ekspordikontrolli käsitlevatest õigusaktidest kinni pidada.

Liikmesriikide pädevad asutused vahetavad teavet kõigi eksportijate kohta, kellelt on võetud õigus liidu üldist ekspordiluba kasutada, välja arvatud juhul, kui nad otsustavad, et konkreetne eksportija ei püüa IV lisas loetletud kaupu eksportida läbi teise liikmesriigi. Selleks kasutatakse turvalist ja krüpteeritud teabevahetussüsteemi.

2.   Loa muuks kui lõikes 1 nimetatud ekspordiks, milleks nõutakse luba käesoleva määruse alusel, annab selle liikmesriigi I lisas loetletud pädev asutus, kus eksportija elab või asub. Kui selline luba on seotud III või IV lisas loetletud kaupadega, võib see olla kas individuaalne või koondluba. II lisas loetletud kaupadega seotud luba on individuaalne luba.

3.   Loa II lisas loetletud kaupade transiidiks annab selle liikmesriigi I lisas loetletud pädev asutus, kus on kaupu liidu tolliterritooriumi piires transportiva füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse elu- või asukoht. Kui selle isiku, üksuse või asutuse elu- või asukoht ei ole üheski liikmesriigis, annab loa selle liikmesriigi pädev asutus, kus toimub kaupade sissetoomine liidu tolliterritooriumile. Väljastatav luba on individuaalne.

4.   Loa impordiks, mille jaoks on käesoleva määruse alusel vaja luba, annab selle liikmesriigi I lisas loetletud pädev asutus, kus muuseum asub. II lisas loetletud kaupadega seotud luba on individuaalne.

5.   Loa II lisas loetletud kaupadega seotud tehnilise abi osutamiseks annab

6.   Loa III või IV lisas loetletud kaupadega seotud tehnilise abi osutamiseks annab selle liikmesriigi I lisas loetletud pädev asutus, kus tehnilise abi osutaja elab või asub, või kui selline liikmesriik puudub, siis selle liikmesriigi pädev asutus, mille kodanik tehnilise abi osutaja on või mille õiguse alusel on ta asutatud või moodustatud.

7.   Loa III või IV lisas loetletud kaupadega seotud vahendusteenuste osutamiseks annab selle liikmesriigi I lisas loetletud pädev asutus, kus vahendaja elab või asub, või kui selline liikmesriik puudub, siis selle liikmesriigi pädev asutus, mille kodanik vahendaja on või mille õiguse alusel on ta asutatud või moodustatud. Selline luba antakse kahe või enama kolmanda riigi vahel liikuvate kindlate kaupade kindlaksmääratud koguse kohta. Kõnealuste kaupade asukoht päritoluriigiks olevas kolmandas riigis, kaupade lõppkasutaja ja tema täpne asukoht peavad olema selgelt märgitud.

8.   Loataotlejad esitavad pädevale asutusele kogu asjakohase teabe, mis on nõutav ekspordi individuaalse või koondloa või vahendusteenuste osutamise loa, tehnilise abi osutamise loa, individuaalse impordiloa või individuaalse transiidiloa taotlemiseks.

Ekspordi puhul esitatakse pädevatele asutustele täielik teave eelkõige konkreetse lõppkasutaja, sihtriigi ja kaupade lõppkasutuse kohta.

Vahendusteenuste puhul esitatakse pädevatele asutustele eelkõige üksikasjalik teave kaupade asukoha kohta päritoluriigiks olevas kolmandas riigis, kaupade ja nende koguse täpne kirjeldus ning teave tehinguga seotud kolmandate isikute, sihtriigiks oleva kolmanda riigi, selles riigis asuva lõppkasutaja ja tema täpse asukoha kohta.

Kui see on asjakohane, võib loa andmine sõltuda lõppkasutuse kinnitusest.

9.   Erandina lõikest 8, kui tootja või tootja esindaja ekspordib või müüb ja annab üle III lisa punktis 3.2 või 3.3 või IV lisa 1. jaos nimetatud kaupu kolmandas riigis asuvale edasimüüjale, esitab tootja teabe kokkulepitud korra ning meetmete kohta, mis on võetud, hoidmaks ära III lisa punktis 3.2 või 3.3 nimetatud kaupade kasutamist piinamiseks või muuks julmaks, ebainimlikuks või alandavaks kohtlemiseks või karistamiseks või hoidmaks ära IV lisa 1. jaos nimetatud kaupade kasutamist surmanuhtluse täideviimiseks, teabe sihtriigi kohta ning võimaluse korral kaupade lõppkasutuse ja lõppkasutaja kohta.

10.   ÜRO 1984. aasta piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli kohaselt loodud riigi ennetusasutuse taotluse korral võivad pädevad asutused otsustada teha taotlejalt saadud teabe sihtriigi, kaubasaaja, lõppkasutuse ja lõppkasutajate või, kus see on asjakohane, edasimüüja ning lõikes 9 osutatud korra ja meetmete kohta kättesaadavaks taotlevale riigi ennetusasutusele. Pädevad asutused kuulavad taotleja enne nimetatud teabe kättesaadavaks tegemist ära ja võivad kehtestada teabe kasutamise suhtes piiranguid. Pädevad asutused teevad oma otsused riigisisese õiguse ja tavade kohaselt.

11.   Liikmesriigid vaatavad individuaalsete või koondlubade taotlused läbi riigisisese õiguse või tavade kohaselt kindlaks määratava ajavahemiku jooksul.

1.   Ekspordi-, impordi- ja transiidiload väljastatakse VII lisas esitatud näidisele vastaval vormil. Vahendusteenuste osutamist puudutavad load väljastatakse VIII lisas esitatud näidisele vastaval vormil. Tehnilist abi puudutavad load väljastatakse IX lisas esitatud näidisele vastaval vormil. Sellised load kehtivad kogu liidus. Loa kehtivusaeg on kolm kuni kaksteist kuud, võimalusega pikendada seda kuni kaheteist kuu võrra. Koondloa kehtivusaeg on üks kuni kolm aastat, võimalusega pikendada seda kuni kahe aasta võrra.

2.   Artikli 12 või artikli 17 kohaselt antud ekspordiluba annab eksportijale õiguse osutada lõppkasutajale tehnilist abi määral, mil see on vajalik selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks või parandamiseks, mille eksport on lubatud.

3.   Loa võib väljastada elektroonilisel kujul. Täpne kord kehtestatakse liikmesriigi tasandil. Liikmesriigid, kes kasutavad seda võimalust, teavitavad sellest komisjoni.

4.   Ekspordi-, impordi-, transiidi-, tehnilise abi osutamise ja vahendusteenuste osutamise lubade suhtes kehtivad nõuded ja tingimused, mida pädev asutus peab kohaseks.

5.   Tegutsedes vastavalt käesolevale määrusele, võivad pädevad asutused keelduda loa andmisest ning võivad nende poolt juba antud loa tühistada, peatada, seda muuta või selle kehtetuks tunnistada.

1.   Tolliformaalsuste täitmisel esitab eksportija või importija VII lisas sätestatud nõuetekohaselt täidetud vormi tõendina selle kohta, et asjaomase ekspordi või impordi jaoks vajalik luba on saadud. Kui dokument ei ole täidetud selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus tolliformaalsusi täidetakse, võib nõuda, et eksportija või importija esitaks tõlke vastavasse ametlikku keelde.

2.   Kui tollideklaratsioon esitatakse II, III või IV lisas loetletud kaupade kohta ja leiab kinnitust, et kavandatava ekspordi või impordi jaoks ei ole käesolevale määrusele vastavat luba antud, peab toll deklareeritud kaubad kinni ja teavitab eksportijat või importijat võimalusest taotleda luba vastavalt käesolevale määrusele. Kui loataotlust ei ole esitatud kuue kuu jooksul pärast kinnipidamist või kui pädev asutus sellise taotluse rahuldamata jätab, hävitab toll kinni peetud kaubad kooskõlas riigisisese õigusega.

1.   Liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni, kui tema I lisas loetletud pädevad asutused otsustavad käesoleva määruse kohase loataotluse rahuldamata jätta või nende poolt antud loa tühistada. Teavitamine peab toimuma 30 päeva jooksul alates otsuse tegemise kuupäevast.

2.   Pädev asutus konsulteerib – kui see on nõutav või asjakohane, siis diplomaatiliste kanalite kaudu – asutuse või asutustega, kes on eelneva kolme aasta jooksul käesoleva määruse kohase ekspordi-, transiidi-, kolmandas riigis asuvale isikule, üksusele või asutusele tehnilise abi osutamise või vahendusteenuste osutamise loa taotluse rahuldamata jätnud, kui ta saab taotluse, mis käsitleb niisuguses varasemas taotluses nimetatud olemuselt samasuguse tehinguga seotud eksporti, transiiti, kolmandas riigis asuvale isikule, üksusele või asutusele tehnilise abi osutamist või vahendusteenuste osutamist, ja leiab, et luba tuleb sellest hoolimata anda.

3.   Kui pädev asutus otsustab pärast lõikes 2 osutatud konsultatsioone loa anda, teavitab asjaomane liikmesriik oma otsusest viivitamata teisi liikmesriike ja komisjoni ning põhjendab oma otsust, esitades vajaduse korral taustteavet.

4.   Kui loa andmisest keeldumine tugineb artikli 14 lõike 1 või artikli 15 lõike 4 kohasele riigisisesele keelule, ei ole see loataotluse rahuldamata jätmise otsus käesoleva artikli lõike 1 tähenduses.

5.   Kõik käesoleva artikli alusel nõutavad teadaanded tehakse turvalise ja krüpteeritud teabevahetussüsteemi kaudu.

1.   Iga liikmesriik võib saata komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse lisada II, III või IV lisasse kaupu, mis on välja töötatud või mida turustatakse õiguskaitseasutustele. Taotlused peavad sisaldama järgmist teavet:

Kui liikmesriik esitab taotluse komisjonile, edastab ta selle taotluse ka teistele liikmesriikidele.

2.   Kui komisjon on seisukohal, et taotluses ei käsitleta üht või mitut olulist aspekti, või et vajalik on täiendav teave ühe või mitme olulise aspekti kohta, võib ta kolme kuu jooksul alates taotluse kättesaamisest paluda taotluse esitanud liikmesriigil esitada täiendavat teavet. Ta edastab taotlejale need aspektid, mille kohta tuleb täiendavat teavet esitada. Komisjon edastab oma küsimused teistele liikmesriikidele. Teised liikmesriigid võivad esitada komisjonile samuti täiendavat teavet, mida on vaja taotluse hindamiseks.

3.   Kui komisjon on seisukohal, et täiendavat teavet ei ole vaja, või kui ta on nõutud täiendava teabe kätte saanud, alustab ta 20 nädala jooksul alates taotluse või nõutud täiendava teabe kättesaamisest menetlust taotletud paranduse tegemiseks või teatab taotluse esitanud liikmesriigile põhjused, miks ta seda ei tee.

1.   Ilma et see piiraks artikli 23 kohaldamist, teatavad komisjon ja liikmesriigid üksteisele taotluse korral käesoleva määruse alusel võetud meetmetest ja edastavad üksteisele igasuguse nende käsutuses oleva käesoleva määrusega seotud asjakohase teabe, eelkõige teabe lubade kohta, mis on antud või mille andmisest on keeldutud.

2.   Asjaomane teave lubade kohta, mis on antud või mille andmisest on keeldutud, hõlmab vähemalt otsuse liiki, otsuse põhjusi või nende kokkuvõtet, kaubasaajate nimesid ja kui see on erinev, siis lõppkasutajate nimesid, ning kõnealust kaupa.

3.   Liikmesriigid esitavad, võimaluse korral koostöös komisjoniga, avaliku iga-aastase tegevusaruande, milles antakse teavet saadud taotluste arvu, nendes taotlustes käsitletud toodete ja riikide ning nende taotluste suhtes tehtud otsuste kohta. Kõnealune aruanne ei sisalda teavet, mille avalikustamist peab liikmesriik oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks.

4.   Komisjon koostab lõikes 3 osutatud iga-aastastest tegevusaruannetest koosneva aastaaruande. Aastaaruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks.

5.   Välja arvatud lõikes 2 loetletud teabe esitamise puhul teiste liikmesriikide asutustele ja komisjonile, ei piira käesolev artikkel konfidentsiaalsust ja ametisaladust käsitlevate kehtivate riigisiseste normide kohaldamist.

6.   Kui loa andmisest keeldumine tugineb artikli 14 lõike 1 kohasele riigisisesele keelule, ei ole see loa andmisest keeldumine käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 tähenduses.

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 24 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 16. detsembrist 2016. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 24 osutud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 24 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1.   Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad viivitamata ja neid kohaldatakse seni, kuni nende suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2.   Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid kooskõlas artikli 29 lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

1.   Asutatakse piinamise tõkestamise koordineerimisrühm, mille esimeheks on komisjoni esindaja. Iga liikmesriik määrab sellesse rühma oma esindaja.

2.   Piinamise tõkestamise koordineerimisrühm käsitleb kõiki käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimusi, sealhulgas teabevahetust haldustavade kohta ning küsimusi, mille võivad tõstatada kas esimees või liikmesriigi esindaja.

3.   Piinamise tõkestamise koordineerimisrühm võib juhul, kui ta peab seda vajalikuks, konsulteerida eksportijate, vahendajate, tehnilise abi osutajate ja muude asjaomaste sidusrühmadega, keda käesolev määrus puudutab.

4.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile igal aastal kirjaliku aruande piinamise tõkestamise koordineerimisrühma tegevuse, kontrollide ja konsultatsioonide kohta.

Aastaaruande koostamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse vajadust mitte kahjustada füüsiliste või juriidiliste isikute ärihuvisid. Piinamise tõkestamise koordineerimisrühma arutelud on konfidentsiaalsed.

1.   Komisjon vaatab 2020. aasta 31. juuliks ja seejärel iga viie aasta järel käesoleva määruse rakendamise läbi ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle rakendamise ja mõju hindamise kohta põhjaliku aruande, mis võib sisaldada määruse muutmise ettepanekuid. Läbivaatamise käigus hinnatakse vajadust hõlmata liidu kodanike tegevust välismaal. Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu asjakohase teabe, mida on vaja aruande koostamiseks.

2.   Aruande eri osades käsitletakse järgmist:

1.   Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.   Liikmesriigid teavitavad viivitamata komisjoni määruse (EÜ) nr 1236/2005 artikli 17 lõike 2 kohaselt teatatud karistusnormide muudatustest.

1.   Käesoleva määruse territoriaalne kohaldamisala on sama nagu aluslepingutel, välja arvatud artikli 3 lõike 1 esimese lõigu, artikli 4 lõike 1 esimese lõigu, artiklite 5, 11, 13, 14, 16 ning 18, artikli 20 lõigete 1–4 ning artikli 22 puhul, mida kohaldatakse

2.   Käesolevas määruses käsitletakse Ceutat, Helgolandi ja Melillat liidu tolliterritooriumi osana.