EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

7. september 2021,

ettepaneku kohta võtta vastu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja määrust (EL) nr 537/2014 seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega (CON/2021/27)

(2021/C 446/02)

Sissejuhatus ja õiguslik alus

29. juunil 2021. aastal sai Euroopa Keskpank (EKP) Euroopa Parlamendilt taotluse avaldada arvamust seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja määrust (EL) nr 537/2014 seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega (1) (edaspidi „kavandatav direktiiv“).

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, kuna kavandatav direktiiv sisaldab EKP pädevusse kuuluvaid sätteid, mis puudutavad eelkõige rahapoliitika rakendamist kooskõlas aluslepingu artikli 127 lõike 2 esimese taandega ja artikli 282 lõikega 1, krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet kooskõlas aluslepingu artikli 127 lõikega 6 ning rahandussüsteemi stabiilsusega seotud pädevate asutuste poliitika tõrgeteta teostamisele kaasaaitamist kooskõlas aluslepingu artikli 127 lõikega 5. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

1.   Üldised märkused

1.1

EKP toetab kavandatava direktiivi eesmärki parandada kestlikkusega seotud teabe kvantiteeti, kvaliteeti ja kättesaadavust Euroopa Komisjoni laiema kestliku rahanduse tegevuskava (2) raames, kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega (3). Samuti toetab EKP kavandatavas direktiivis ette nähtud ajakava, eelkõige esimeste kestlikkusaruandluse standardite vastuvõtmist 2022. aasta oktoobriks.

1.2

Euroopa Liidu (EL) praegune äriühingute kestlikkusteabe avalikustamise kord ei aita tagada piisavat, järjepidevat ja võrreldavat teavet erasektorile ja riigiasutustele. Sidusrühmadel ei ole võimalik hinnata ettevõtjate mõju kestlikkusele, eelkõige kliimamuutustele. Tulevikku suunatud näitajate täiendav avalikustamine võimaldaks sidusrühmadel jälgida ettevõtjate edusamme oma ärimudelite ja tegevuste joondamisel vähese CO2-heitega majanduse ning seejärel CO2-neutraalse majanduse eesmärkidega, nagu on ette nähtud Euroopa rohelises kokkuleppes, ning hinnata ettevõtjate riske seoses võimaliku varade ümberhindlusega eesmärgist kõrvalekaldumisel. Sellega seoses toetab ja täiendab kavandatav direktiiv teavet, mida ettevõtjad peavad avalikustama vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2020/852 (4) (edaspidi „taksonoomiamäärus“), ning aitab ELi majandusel paremini saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke.

1.3

Finantsturgudel praegu kehtivad kestlikkusteabe avalikustamise standardid ei aita piisavalt tagada, et kõik turuosalised oleksid kestlikkusega seotud finantsriske asjakohaselt mõistnud ning täielikult hinnastanud. Äriühingute kestlikkusteabe piiratud kvaliteedi ja kvantiteedi tõttu on pärsitud ka teabe kättesaadavus investoritele ja finantsturu osalistele. See vähendab läbipaistvust, suurendab teabe asümmeetriat, kahjustab võrreldavust ning pärsib üldisemalt kestliku rahanduse arengut ja teadmistepõhiste investeerimisotsuste langetamist. Lisaks, nagu on sedastatud kavandatava direktiivi põhjendustes, võib mitmel investeerimisotsusel, milles ei võeta piisavalt arvesse kestlikkusega seotud riske, olla võimendatud koondmõju, mis võib tekitada finantsstabiilsust ohustavaid süsteemseid riske (5). Samuti ei võimalda äriühingute kestlikkusteabe kehv kättesaadavus reguleerivatel asutustel, järelevalveasutustel, finantsstabiilsuse eest vastutavatel asutustel ja keskpankadel asjakohaselt hinnata kestlikkuse ning eelkõige kliimaga seotud riske äriühingutes ning krediidi- ja finantseerimisasutustes, kes kasutavad äriühingute aruandlust rahastamisotsuste langetamisel. Seetõttu on kavandatav direktiiv EKP hinnangul vajalik samm, et kõrvaldada andmelünk, mis takistab finantssektori asjakohase kestlikkuspoliitika, riskihindamise ja riskiseire raamistike väljatöötamist (6).

1.4

EKP hinnangul on kavandatav direktiiv oluline samm kapitaliturgude liidu kujundamise ning eelkõige integreeritud, laiaulatuslike, valmis ehitatud, piiriüleste ELi roheliste kapitaliturgude suunas (7). Roheline kapitaliturgude liit suurendaks ELi rolli keskkonnahoidlikel kapitaliturgudel kogu maailmas (8) ning tugevdaks seeläbi euro rolli globaalse valuutana. ELi roheliste kapitaliturgude ühtsete standardite ja taristute kujundamise kaudu võib roheline kapitaliturgude liit seega olla katalüsaatoriks kogu ELi kapitaliturgude integratsioonile (9). Eelkõige on kindel, standardne (kestlikkus-) aruandlus investoritele investeerimisotsuste langetamiseks vajalike usaldusväärsete ja võrreldavate andmete kogumise eeltingimus, ning seega oluline tegur, mis hõlbustab kapitali jaotamist kõige enam eelistatud projektidele ELis, kooskõlas ühtse turu eesmärkidega. Kapitali tõhusam jaotamine aitab parandada erasektori piiriülest riskijagamist ning ELi majanduse vastupanuvõimet (10). Sellega seoses toetab EKP ka asjaolu, et kavandatav direktiiv peab vajalikuks lisada ettevõtjate avalikustatud kestlikkusteabe loodavasse Euroopa ühtsesse juurdepääsupunkti (11). Kestlikkusaruandluse lõimimine finantsaruandlusega võimaldab teha ühtse kontaktpunkti kaudu kättesaadavaks kogu kriitilise teabe (sealhulgas keskkonnahoidlikkuse teabe), mis oleks abiks mitte ainult investoritele, vaid kõikidele finants- ja kestlikkusaruandlusest huvitatud era- ja avaliku sektori sidusrühmadele.

1.5

EKP toetab ELi suurettevõtjatele ja ELi reguleeritud turgudel noteeritud ettevõtjatele, sealhulgas krediidiasutustele, kavandatavat nõuet, mille kohaselt tuleb avalikustada kõik püstitatud kestlikkuseesmärgid ja nende saavutamisel tehtud edusammud. Mainerisk, millega peavad arvestama ettevõtjad, kes ei taga kooskõla Pariisi kokkuleppega, aitab suurendada turudistsipliini ning tagab olulise sisendi krediidiasutuste riskijuhtimise ja vastavuse tagamise strateegiatele.

1.6

Läbipaistvuse suurendamise ja nõuetekohase järelevalve edendamise huvides, eelkõige kliima- ja keskkonnariskide osas, leiab EKP, et finantseerimisasutused peaksid vastavalt komisjoni kavandatavale uuele kestliku rahanduse strateegiale (12) avalikustama oma kestlikule majandusele ülemineku ja CO2-heite vähendamise kavad, sealhulgas vahe- ja pikaajalised eesmärgid ning teabe selle kohta, kuidas nad kavatsevad vähendada oma keskkonnajalajälge. See võib olla tõhus vahend, mis aitab finantssüsteemi suunata konkreetsete vahe-eesmärkide poole, mille abil saavutada Pariisi kokkuleppes ette nähtud eesmärk piirata globaalset soojenemist 1,5 °C-ga. Pädevatele asutustele tuleks tagada vahendid, et jälgida riske, mis tulenevad krediidiasutuste portfellide mittevastavusest ülemineku eesmärkidele, ning neile reageerida.

2.   Kavandatava direktiivi asjakohasus EKP ja eurosüsteemi eesmärkide ja ülesannete seisukohast

2.1

Kestlikkusega - eelkõige kliimamuutustega - seotud küsimused võivad mõjutada keskpankade volituste täitmist alltoodud viisidel (13). Usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ülesannete raames ja finantsstabiilsuse tagamisel toetab EKP ELi poliitilisi jõupingutusi, mille eesmärk on parandada kestlikkusega seotud finantsriskide tuvastamist ja juhtimist, et suurendada krediidiasutuste turvalisust ja usaldusväärsust ning finantssüsteemi stabiilsust. Keskkonnariskide piisavalt laiaulatuslik ja üksikasjalik avalikustamine hõlbustab ka riskide hinnastamist avatud turumajanduse põhimõttel (14). Lisaks suurendaks asjaomase teabe avalikustamine eurosüsteemi võimet jälgida ja hinnata kliimamuutuste mõju rahapoliitika ülekandumisele.

2.2   Asjakohasus rahapoliitika seisukohast

2.2.1

Kliimamuutused ja keskkonnasäästlikumale majandusele üleminek avaldavad mõju makromajanduslikele näitajatele (nagu inflatsioon, toodang, tööhõive, intressimäärad, investeeringud ja tootlikkus), finantsstabiilsusele ja rahapoliitika ülekandumisele ning seeläbi ka hinnastabiilsuse väljavaatele, mille hoidmine on EKPSi esmane eesmärk (15). Kliimamuutustega seotud füüsilised riskid ja üleminekuriskid võivad muu hulgas mõjutada äriühingute hindamist ja krediidivõimet, millel on järelmõju krediidiasutustele ja finantssüsteemile (16). Kuigi pankadele ja finantsstabiilsusele mõju avaldavate kliimariskide hindamise meetodid on alles väljatöötamisel, näitavad olemasolevad hinnangud, et asjaomaste riskide mõju on tõenäoliselt märkimisväärne (17). See võib omakorda mõjutada rahapoliitika ülekandumist, näiteks varade allahindluse või kliimaga seotud finantsriskide ootamatu ümberhinnastamise kaudu. Lisaks võib pangandussektoris väheneda tagatise väärtus ning tekkida krediidikahju, mis võib mõjutada krediidiasutuste ja muude finantsvahendajate kapitali- ja likviidsuspositsiooni, nõrgendades seeläbi nende võimet suunata vahendeid reaalmajandusse. Seepärast soovitab finantssüsteemi keskkonnahoidlikuks muutmise võrgustik (NGFS) keskpankadel kaaluda kliimamuutuste võimalikku mõju majandusele. NGFSi hinnangul võib asjaomane mõju olla rahapoliitika seisukohast oluline isegi siis, kui mõju ilmneb rahapoliitika tavapärasest keskpikast perioodist pikema ajavahemiku jooksul (18).

2.2.2

Lisaks peab eurosüsteem hinnastabiilsuse eesmärgi saavutamiseks tagama bilansi piisava riskikaitse oma riskiohjeraamistiku kaudu. Seetõttu peab eurosüsteem tuvastama, jälgima ja maandama riske, mis on seotud tema vastaspooltega, refinantseerimisoperatsioonides aktsepteeritava tagatisega ja avaturu otsetehingutest tulenevate varadega, sealhulgas rahapoliitikaga mitteseotud portfelliga.

2.2.3

Seega suurendaks ettevõtjate kestlikkusega seotud teabe täiendav avalikustamine märkimisväärselt eurosüsteemi võimet jälgida ja hinnata kliimamuutuste mõju rahapoliitika ülekandumisele, hallata kliimaga seotud finantsriske oma bilansis ning tagada eurosüsteemi bilansi piisav riskikaitse.

2.2.4

Nagu on märgitud tegevuskavas kliimamuutusi käsitlevate kaalutluste kaasamiseks rahapoliitika strateegiasse (19), kehtestab eurosüsteem uue kõlblikkuskriteeriumina või tagatise ja varaostude puhul erikohtlemise alusena avalikustamisnõuded erasektori varade suhtes. Asjaomastes nõuetes võetakse arvesse ELi poliitikameetmeid ja algatusi, sealhulgas kavandatavat direktiivi, ning need edendavad järjepidevaid avalikustamistavasid turgudel.

2.3   Asjakohasus finantsstabiilsuse seisukohast

2.3.1

Kavandatava direktiivi eesmärk tagada usaldusväärne, järjepidev ja võrreldav teave erinevate sektorite ettevõtjate kliimariskide kohta on kliimamuutustega seotud finantsriskide täpse hindamise eeltingimus (20). Ühtsetel aruandlusstandarditel põhinev ja masinloetaval kujul esitatav täiendav kestlikkusteave suurendaks oluliselt EKP võimet jälgida ja käsitleda kliimamuutuste mõju finantsstabiilsusele.

2.4   Asjakohasus krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve seisukohast

2.4.1

EKP otsese järelevalve alla kuuluvad olulised krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid avalikustama kõik olulised kliimaga seotud riskid (21). Eelkõige peaksid nad avalikustama kogu kontserni kasvuhoonegaaside heitkogused, sealhulgas tootmisahela järgmise etapi heitkogused, samuti peamised tulemusnäitajad ja peamised riskinäitajad, mida nad kasutavad strateegia kujundamisel ja riskijuhtimisel (22). Lisaks on EKP võtnud ülesandeks töötada välja uued näitajad, mis aitavad hinnata krediidiasutuste CO2-jalajälge (23).

2.4.2

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (24) (edaspidi „kapitalinõuete määrus“) artiklis 449a sätestatud nõuetega avaldas Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) 2021. aasta märtsis rakenduslike tehniliste standardite eelnõu (25), milles tehakse ettepanek avalikustada teatavate krediidiasutuste puhul teave kliimamuutustega seotud ülemineku ja füüsiliste riskidega kohta, sealhulgas teave riskide kohta, mis tulenevad CO2-ga seotud varadest ning krooniliste ja ägedate kliimamuutustega seotud varadest.

2.4.3

Seetõttu on usaldusväärsete ja võrreldavate kliima- ja keskkonnaandmete kogumine ettevõtjatelt väga oluline selleks, et finantseerimisasutused (sealhulgas krediidiasutused) saaksid kliima- ja keskkonnanäitajaid (sealhulgas usaldatavusraamistiku seisukohast vajalikku teavet) nõuetekohaselt arvutada ja seejärel avalikustada. Ettepanek laiendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/95/EL (26) (edaspidi „muu kui finantsteabe avaldamist käsitlev direktiiv“) praegust kohaldamisala kõikidele suurettevõtjatele toetab krediidiasutuste ja investeerimisühingute jõupingutusi vajalike andmete kogumisel. Kavandatava direktiivi üksikasjalikumad nõuded ja kavandatav andmete digiteerimine hõlbustavad andmete järjepidevat kogumist.

2.5   Asjakohasus statistilise teabe kogumise seisukohast

2.5.1

Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikliga 5 antakse EKP-le volitused koguda riikide keskpankade abiga statistilist teavet, mis on vajalik Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ülesannete täitmiseks, ning soodustada eeskirjade ja tavade ühtlustamist, mis reguleerivad tema pädevuses olevates valdkondades statistika kogumist, koondamist ja levitamist. Oma ülesannete täitmisel ja tegevuste elluviimisel tugineb EKP võimalikult suurel määral olemasolevatele andmetele, et vähendada andmeesitajate koormust. Nagu eelnevalt märgitud, on kvaliteetseid granulaarseid ja agregeeritud kestlikkusandmeid vaja teadmistepõhiste otsuste langetamiseks rahapoliitika rakendamisel, krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvel ning pädevate asutuste rahandussüsteemi stabiilsusega seotud poliitika tõrgeteta teostamisele kaasaaitamisel. Kestlikkusaruandluse standardite väljatöötamine koos ettevõtjate poolt avalikustatavate kestlikkuse näitajate sätestamisega võimaldaks EKP-l paremini täita oma ülesandeid ning koondada kestliku rahandusega seotud statistilisi näitajaid (27). See omakorda võimaldaks EKP-l tõhustada statistilise teabe kogumist keskkonnasäästlikkuse näitajate kajastamiseks ja käsitlemiseks.

2.5.2

Seetõttu toetab EKP kavandatavas direktiivis ette nähtud nõuet, mille kohaselt hakkavad ettevõtjad oma kestlikkusaruandlust koostama ühtses elektroonilises aruandlusvormingus (XHTML) (28). Kavandatava direktiivi rakendamisel koondatavate andmete hulk peaks vastama ELi andmestrateegia ja digirahanduse strateegia (29) eesmärkidele, eelkõige eesmärgile luua ühtne turg, kus andmed saavad liikuda ELi-siseselt ja sektorite vahel, et kasutada uue põlvkonna andmete potentsiaali avalikes huvides ja edendada andmepõhist rahastamist. Nende eesmärkide saavutamine aitaks statistikaametnikel parandada andmete ja metaandmete usaldusväärsust, õigeaegsust ja sügavust.

2.5.3

Seetõttu toetab EKP kindlalt seda, et aruandvad üksused kasutavad aruandlusnõuete täitmiseks kordumatute tunnustena rahvusvaheliselt kokkulepitud standardeid, näiteks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu poolt 2020. aastal soovitatud ülemaailmset juriidilise isiku tunnust (30) või muid kokkulepitud standardeid. EKP hinnangul parandab selliste tunnuste kasutamine väljatöötatavates aruandlusstandardites statistilise teabe usaldusväärsust ja ulatust, võimaldades siduda äriühingute kestlikkusandmed EKPSi kogutud muu statistilise teabe allikatega (nt individuaalsete bilansiandmete ja/või AnaCrediti individuaalsete pangalaenude andmetega), hõlbustades seeläbi analüütilist tööd ja toetades poliitika kujundamist.

2.6   Rahapoliitikaga mitteseotud portfellid

2.6.1

Usaldusväärsed kestlikkusandmed on olulise tähtsusega ka kestlike investeeringute jaoks rahapoliitikaga mitteseotud portfellides. Eurosüsteem leppis hiljuti kokku ühises seisukohas kliimamuutustega seotud kestlike ja vastutustundlike investeeringute suhtes eurodes vääringustatud rahapoliitikaga mitteseotud portfellides, eesmärgiga alustada seda liiki portfellide kliimaaruandlust kahe aasta jooksul (31).

3.   Kavandatava direktiivi kohaldamine keskpankade suhtes

3.1

Kavandatava direktiiviga nähakse ette, et liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada kestlikkusega seotud teabe avalikustamise kohustust teatavate ettevõtjate suhtes, kes on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (32) (edaspidi „kapitalinõuete direktiiv“) kohaldamisalast välja jäetud, sealhulgas keskpankade suhtes (33). Kuna teatavad keskpangad võivad tõepoolest liigituda ettevõtjateks raamatupidamisdirektiivi tähenduses (34) ja kuuluksid seega põhimõtteliselt kavandatava direktiivi kohaldamisalasse, on tervitatav asjaomaste liikmesriikide õigus jätta keskpangad kohaldamisalast välja.

3.2

Kuigi EKP ei kuulu kavandatava direktiivi kohaldamisalasse, võiks tema enda avalikustatava teabe suhtes samuti kohaldada kavandatava direktiiviga ette nähtud ühiseid aruandlusstandardeid, kohandades neid vastavalt EKP eesmärkidele. Näiteks on EKP juba alustanud tööd kehtiva keskkonnaaruandlusraamistiku laiendamiseks, et hõlmata 2021. aastal majandus-, juhtimis- ja sotsiaalküsimusi, võttes arvesse muu kui finantsteabe avaldamist käsitleva direktiivi (35) nõudeid. EKP eesmärk on alustada 2022. aastal kestlikkust käsitleva teabe avaldamist, kirjeldades EKP 2021. aasta tegevuse tulemuslikkust (36).

3.3

Nagu eespool märgitud, on eurosüsteem võtnud kohustuse hakata järgmise kahe aasta jooksul avalikustama kliimamuutustega seotud teavet rahapoliitikaga mitteseotud portfellide kohta (37), mis on vääringustatud eurodes, ning alates 2023. aasta esimesest kvartalist kliimamuutustega seotud teavet varade kohta, mis on ostetud rahapoliitika ettevõtlussektori varaostukava raames. Lisaks hakatakse EKP hiljuti avaldatud tegevuskava (kliimamuutusi käsitlevate kaalutluste kaasamiseks rahapoliitika strateegiasse) rakendama vastavalt edusammudele ELi keskkonnasäästlikkuse teabe avalikustamise ja aruandluse valdkonna poliitikas ja algatustes, sealhulgas vastavalt kavandatavale direktiivile (38). Kuna praegu kvaliteetsed andmed puuduvad, oleks eurosüsteemi kestlikkusteabe avalikustamise seisukohast palju kasu kavandatava direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate ettevõtjate teabe avalikustamisest, kui see teave on kättesaadav. Kliimamuutustega seotud aruandluse standardimise toetamise kaudu võivad kavandatava direktiiviga ette nähtud avalikustamisstandardid omakorda hõlbustada eurosüsteemi enda kliimaga seotud teabe avalikustamist tulevikus. EKP kaalub, kas ühiseid aruandlusstandardeid või osa nendest saaks tulevikus kasutada EKP kliimaga seotud teabe avalikustamise alusena, võttes samal ajal arvesse EKP ülesannete ja eesmärkide eripära.

4.   Kavandatava direktiivi kohaldamisala

4.1

Kavandatava direktiivi kohaselt muutub kestlikkusega seotud teabe avalikustamine kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2023 kõikidele suurettevõtjatele ning alates 1. jaanuarist 2026 kõikidele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kelle vabalt võõrandatavad väärtpaberid on võetud kauplemisele ELi reguleeritud turul (39). EKP toetab kavandatava direktiivi kohaldamisala laiendamist kõikidele suurettevõtjatele raamatupidamisdirektiivis määratletud tähenduses, võrreldes muu kui finantsteabe avaldamist käsitleva direktiivi kitsama kohaldamisalaga, mille kohaselt on avalikustamine kohustuslik vaid suurtele avaliku huvi üksustele, millel on vähemalt 500 töötajat (40). Samuti toetab EKP kavandatava direktiivi laiendamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), kes on noteeritud ELi reguleeritud turgudel. Äriühingute aruandluse ulatuse laiendamine on vajalik selleks, et anda finantseerimisasutustele ja eelkõige krediidiasutustele paremad võimalused kestlikkusaruandluse nõuete täitmiseks ja kestlikkusriskide, eelkõige kliimaga seotud riskide, juhtimiseks. Eelkõige VKEd on Euroopa majanduses keskse tähtsusega ning nad mitte üksnes ei puutu kokku kliimaga seotud riskidega, vaid neil on ka oluline roll ELi üleminekul vähese CO2-heitega majandusele. Seetõttu on usaldusväärse, järjepideva ja võrreldava kestlikkusteabe kogumine VKEdelt oluline kõikide sidusrühmade jaoks, sealhulgas, nagu eelnevalt märgitud, finantseerimisasutuste jaoks, kes peavad koguma asjakohast teavet vastaspoolte kohta, et parandada oma riskijuhtimist ja langetada teadmistepõhiseid VKEde rahastamisotsuseid.

4.2

Siiski tunnistab EKP, et täiendavate aruandlusnõuetega seotud halduskoormus võib avaldada väiksematele ettevõtjatele ebaproportsionaalset mõju, ning rõhutab VKEde liigse halduskoormuse vältimise olulisust. Selles osas toetab EKP kavandatava direktiivi püüet vähendada väiksemate ettevõtjate täiendavat aruandluskoormust, sätestades noteeritud VKEdele järkjärgulise ülemineku ja lihtsustatud aruandlusstandardid, mille töötab välja Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm (EFRAG) (41). Selline proportsionaalne lähenemisviis peaks tagama, et krediidiasutuste täiendavad aruandlusnõuded vastaspoolte osas ei kahjusta VKEde juurdepääsu rahastamisele.

4.3

Kuigi EKP toetab eelnimetatud põhjustel proportsionaalset lähenemisviisi VKEdele, võiks EKP hinnangul lihtsustatud aruandlusstandardite kohaldamise ajakava direktiivis kavandatuga võrreldes lühendada. Lisaks on oluline, et VKEdele kavandatud lihtsustatud aruandlusstandardid tagaksid piisava, võrreldava ja järjepideva teabe, et võimaldada asjakohaselt hinnata kestlikkusega seotud riske ning tagada asjaomaste VKEde vastavus vähese CO2-heitega majandusele ülemineku nõuetele.

4.4

EKP juhib tähelepanu asjaolule, et enamikku kavandatava direktiivi sätetest kohaldatakse ka krediidiasutuste suhtes. Eelkõige nähakse kavandatava direktiiviga krediidiasutustele ette kestlikkusega seotud teabe avalikustamisnõue. Praeguses sõnastuses ei ole siiski selge, kas kavandatava direktiivi eesmärk on hõlmata kõik krediidiasutused, olenemata nende suurusest, või ainult krediidiasutused, mis liigituvad suurettevõtjateks või ettevõtjateks, kelle vabalt võõrandatavad väärtpaberid on võetud kauplemisele ELi reguleeritud turul. Kavandatava direktiivi põhjendustes (42) on sedastatud, et kestlikkusaruandluse nõudeid peaks krediidiasutuste suhtes kohaldama juhul, kui nad vastavad teatavatele suuruse kriteeriumidele. Selline kohaldatavuse piiramine teatavate suuruse kriteeriumidega ei ole siiski kavandatava direktiivi artiklites selgelt sätestatud (43). Pigem võib asjaomaseid sätteid tõlgendada ka selliselt, et koordineerimismeetmeid kohaldatakse krediidiasutustele, olenemata nende suurusest. EKP teeb ettepaneku täpsustada kavandatava direktiivi põhjendustes väljendatud seadusandja tahet selliselt, et kestlikkusaruandluse nõuded kehtiksid ainult nende krediidiasutuste suhtes, kes vastavad ka suuruse kriteeriumidele (44). Lisaks tuleks tagada minimaalne kooskõla kapitalinõuete määruses sätestatud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskide avalikustamise ulatusega, eelkõige asjaomase määruse artikliga 449a, mille kohaselt võetakse krediidiasutuse suuruse hindamisel arvesse nii suuruse kui keerukuse kriteeriume.

5.   Kohustuslikud ühised aruandlusstandardid

5.1

Kavandatava direktiiviga nähakse ette kohustuslikud ühised aruandlusstandardid, mille komisjon võtab vastu delegeeritud õigusaktidena (45). Piisava kvaliteediga ühised aruandlusstandardid, mis on aluseks võrreldava, läbipaistva ja usaldusväärse kestlikkusteabe avalikustamisele, on olulised võrreldavate ja usaldusväärsete kestlikkuse näitajate väljatöötamiseks, kestlikkusega seotud (finants- ja mittefinants-) riskide korrektseks hindamiseks ning seeläbi varade hinnakujunduseks ja riskiohjemeetmete kalibreerimiseks. See oleks abiks krediidiasutustele riskijuhtimisel, sisearuandluse koostamisel ning keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskide avalikustamisel ning samuti, nagu eelnevalt märgitud, keskpankadele ja järelevalveasutustele analüüside koostamisel ning kliimaga seotud kaalutluste kaasamisel oma volituste täitmiseks (46).

5.2

Kooskõlas kavandatava direktiivi sätetega peaksid ühised aruandlusstandardid sisaldama ka kahte olulisuse perspektiivi, pöörates tähelepanu nii äriühingute tulemuslikkust, positsiooni ja arengut mõjutavatele küsimustele („finantsküsimuste olulisus“) kui äriühingute laiemale keskkonna- ja sotsiaalsele mõjule („keskkonna- ja sotsiaalsete küsimuste olulisus“). Ühised aruandlusstandardid peaksid hõlmama vähemalt standardseid ja võrreldavaid andmeelemente, mis on olulised kliimaga seotud finantsriskide (nii ülemineku- kui ka füüsiliste riskide) analüüsimiseks (47). Need hõlmavad näiteks varade/rajatiste geograafilist asukohta ning äritegevust ja sellega seotud keskkonnasurvet, ettevõtjate valdkondlikku liigitust ja finantsriskide sektoripõhist kontsentratsiooni, kasvuhoonegaaside heitkoguseid (tasemed 1-3) (48) ja CO2-mahukust. Ühised aruandlusstandardid peaksid sisaldama konkreetseid suuniseid metoodika kohta, mida kasutada kliimamuutustega seotud riskide finantsmõju kvantifitseerimiseks andmeid avalikustavale ettevõtjale. EKP toetab ka asjaolu, et kavandatava direktiiviga nähakse ette delegeeritud õigusaktide vastuvõtmine, et täpsustada teavet, mida ettevõtjad peavad avalikustama konkreetses sektoris, kus nad tegutsevad (49). Kooskõlas kavandatava direktiivi sätetega peaksid ühised aruandlusstandardid nägema ette ka põhjaliku ja võrreldava aruandluse põhimõtete osas, mida ettevõtjad rakendavad kõnealuste riskide võimaliku mõju käsitlemiseks ja juhtimiseks (50). Selles osas peaksid aruandlusstandardid sisaldama kvantitatiivseid näitajaid, mis ulatuvad kaugemale praeguse aruandluse kvalitatiivsest laadist, ning mis hõlbustavad avalikustatava kestlikkusteabe kasutatavust ja võrreldavust.

5.3

Selles osas toetab EKP ka direktiivis kavandatavaid tulevikku suunatud eesmärke. Muu kui finantsteabe avaldamist käsitlevas direktiivis puuduvad praegu tulevikku suunatud kestlikkuse näitajad, mis on väga olulised varajaseks riskide kindlakstegemiseks ja ennetavaks leevendamismeetmete kujundamiseks. See on vajalik eesmärkide seadmiseks ja stsenaariumide analüüsiks. Seetõttu toetab EKP kindlalt kavandatava direktiivi sätet, mille kohaselt peaks avalikustatav teave sisaldama ülevaadet sellest, kuidas kavatsetakse tagada, et ettevõtja „ärimudel ja strateegia oleksid kooskõlas üleminekuga kestlikule majandusele ja globaalse soojenemise piiramisega 1,5 °C-ni kooskõlas Pariisi kokkuleppega“ (51). Tulevikku suunatud teave tuleks esitada standarditud ja lihtsasti võrreldaval kujul, ühtlustatud metoodika põhjal, ning seda peaksid usaldusväärsuse tagamiseks kontrollima välised osapooled, nagu kavandatavas direktiivis ette nähtud.

5.4

Kavandatava direktiiviga nähakse ette EKPga konsulteerimine kestlikkusaruandluse standardite osas ning sätestatakse, et kui EKP otsustab arvamuse esitada, peab ta seda tegema kahe kuu jooksul alates kuupäevast, millal komisjon temaga konsulteeris (52). EKP on valmis esitama asjaomase arvamuse ette nähtud kahekuulise perioodi jooksul. Lisaks toetab EKP ametiasutuste ja Euroopa institutsioonide rolli tähtsustamist delegeeritud õigusaktide kujundamisel (53) ning plaanib teha nendega koostööd.

6.   Kooskõla tagamine muude ELi õigusaktidega

6.1

EKP toetab kindlalt kavandatava direktiivi eesmärki tagada kestlikkusaruandluse standardite kooskõla muudes ELi õigusaktides sätestatud nõuetega (54). Asjaomased standardid tuleks viia vastavusse eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2088 (55) sätestatud avalikustamise nõuetega, võttes arvesse taksonoomiamääruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud alusnäitajaid ja metoodikat, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1011 (56) kohaselt võrdlusaluste haldurite suhtes kohaldatavaid avalikustamise nõudeid, ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste koostamise miinimumnõudeid ning kogu tööd, mida EBA on teinud kapitalinõuete määruse (57) III samba avalikustamisnõuete rakendamisel. EKP toetab algatusi, mille eesmärk on tagada järjepidevus ja vähendada erinevatest õigusaktidest tulenevate aruandluskohustuste keerukust. Kohustuste dubleerimine ning ebakõlad mõistetes, kohaldamisalas ja kohaldatavate nõuete eesmärkides teevad aruandluse ettevõtjatele asjatult keeruliseks, tekitavad segadust (58) ning vähendavad ELi õigusraamistiku läbipaistvust ja rahvusvahelist atraktiivsust. Kui selliseid kattuvusi ja ebakõlasid ei ole võimalik ELi kestlikkuaruandluse standardiga ühtlustada - näiteks juhul, kui need tulenevad õigusaktide nõuetest - peaks komisjon kaaluma kestliku rahanduse õigusraamistiku üldist läbivaatamist, sealhulgas võimalikke sihtotstarbelisi muudatusi, et õigusraamistikku ühtlustada ja lihtsustada.

6.2

EKP rõhutab, et kavandatava direktiivi eesmärk peaks olema täieliku kooskõla tagamine muude ELi õigusaktidega ning praeguste ebakõlade või erinevate õigusaktide dünaamikast tingitud tulevaste ebakõlade vähendamine (ideaalsel juhul kõrvaldamine). Kuna kõik eelnimetatud õigusaktid on omavahel seotud ning tuginevad oma nõuetekohasel toimimisel teineteise poolt vastastikku sätestatavatele nõuetele, ei pruugi üksikute sätete kooskõlastamata muutused raamistikku sobida. Eelkõige näeb kavandatav direktiiv ette kestlikkusaruandluse standardite läbivaatamise iga kolme aasta järel (59), samas kui muud õigusaktid jäävad muutumatuks. Sellega kaasneb aja jooksul ebakõlade tekkimise oht. EKP toetab kestliku rahanduse raamistiku terviklikku läbivaatamist, mitte iga õigusakti paralleelset ja kooskõlastamata eraldi läbivaatamist.

6.3

Kuna taksonoomiamäärus on ELi kestliku rahanduse tegevuskavas keskse tähtsusega, peaks kavandatava äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi kohaselt avaldatav teave olema kooskõlas taksonoomiamääruses sätestatud nõuetega ning võimaldama äriühingutel ja muudel taksonoomiamääruse kohaldamisalasse kuuluvatel taksonoomia-kohustuslastel koguda asjakohast teavet, mida nad vajavad taksonoomiamääruses sätestatud toote- ja avalikustamiskohustuste täitmiseks.

7.   Kooskõla tagamine rahvusvaheliste algatustega

7.1

Samuti toetab EKP asjaolu, et kavandatava direktiivi kohaselt peaksid ELi kestlikkusaruandluse standardid tuginema rahvusvahelistele kestlikkusaruandluse algatustele ning neile kaasa aitama (60). Ülemaailmse standardse avalikustamise raamistiku puudumine ei taga piisavat võrreldavust ja järjepidevust jurisdiktsioonides, võib asjatult takistada kestliku rahanduse rahvusvahelisi vooge ning põhjustada ebavõrdseid tingimusi jurisdiktsioonides, mis võib omakorda ebasoodsalt mõjutada ELi äriühinguid ning suurendada ELi äriühingute ja finantseerimisasutuste kulusid. Seetõttu toetab EKP ülemaailmselt koordineeritud jõupingutusi, mille eesmärk on läbipaistvus- ja avalikustamisstandardeid globaalsel tasandil lähendada, eelkõige rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) sihtasutuse ettepanekut moodustada uus kestlikkusstandardite nõukogu ning töötada välja kliimaga seotud aruandluse ja muude kestlikkusega seotud küsimuste standardid. IFRSi sihtasutus peaks sellise standardi koostama koos EFRAGiga, et tagada IFRSi ja ELi standardite kooskõla ja kokkusobivus. Mis tahes rahvusvaheline standard peaks vastama ülemaailmsetele parimatele tavadele ning võiks ideaalsel juhul hõlmata kõiki kestlikkuse aspekte, vastavalt kavandatava direktiivi sätetele. Standardiga tuleks kehtestada äriühingutele nõue avalikustada mitte ainult firmaväärtust mõjutav teave, vaid ka teave äriühingu laiema keskkonna- ja sotsiaalse mõju kohta („kaks olulisuse perspektiivi“). Piirkondliku või ülemaailmse tasandi algatused ei tohiks takistada ELil minemast kavandatavas direktiivis sätestatud kestlikkusaruandluse standardite ning ELi eesmärkide ja õigusraamistiku ühildamisel veelgi kaugemale, tagades samal ajal kooskõla ja järjepidevuse rahvusvahelise lähtetasemega.

8.   Auditit käsitlevad sätted

8.1

EKP toetab äriühingute kestlikkusaruandluse kontrollimise sätestamist kohustusliku auditina (61). Kohustusliku auditi laiendamine mitte ainult tagasiulatuvale, vaid ka tulevikku suunatud teabele aitab tagada kõikidele sidusrühmadele kindlustunde ning avalikustatava teabe ja kohustuste usaldusväärsuse. Esitatud teabe suurem usaldusväärsus toetab finantsturgude arengut ja süvendamist mitte ainult üleminekuks vajaliku rahastamise osas, vaid ka kestlikkusega seotud riskide maandamisel. Teksti redaktsiooni ettepanekud, mille puhul EKP on soovitanud kavandatavat direktiivi muuta, on esitatud eraldi tehnilises töödokumendis koos selgitustega. Tehniline töödokument on avaldatud inglise keeles EUR-Lexis.

---

(1)  COM(2021) 189 final.

(2)  Vt „Overview of sustainable finance“, avaldatud komisjoni veebilehel www.ec.europa.eu.

(3)  Komisjon avaldas teatise „Euroopa roheline kokkulepe“11. detsembril 2019; vt COM(2019) 640 final.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(5)  Vt põhjendus 12. Vt ka „Climate-related risks to financial stability“, EKP finantsstabiilsuse ülevaade, mai 2021, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(6)  Vt eurosüsteemi vastus Euroopa Komisjoni avalikule konsultatsioonile kestlikku rahandust käsitleva uuendatud strateegia ja muu kui finantsteabe avaldamist käsitleva direktiivi läbivaatamise kohta, lk 24 jj, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(7)  Vt Christine Lagarde’i kõne „Towards a green capital markets union for Europe“, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(8)  Näiteks ligikaudu 60% kõikidest 2020. aastal ülemaailmselt emiteeritud kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata rohelistest võlakirjadest on emiteeritud ELis. Keskkonnaalased, sotsiaalsed ja äriühingu üldjuhtimisega seotud investeeringud on samuti koondunud Euroopasse ning üle poole võlakirjafondidest asuvad euroalal. Lisaks oli 2020. aastal ligikaudu pool kogu maailmas emiteeritud rohelistest võlakirjadest vääringustatud eurodes.

(9)  Vt Christine Lagarde’i kõned „Towards a green capital markets union for Europe“ ja „Financing a green and digital recovery“, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(10)  Roheliste võlakirjade turul on juba peaaegu kaks korda kõrgem piiriüleste osaluste tase, kui ülejäänud Euroopa võlakirjaturgudel. See näitab, et roheliste võlakirjade turu edendamine toetaks ELi finantsintegratsiooni. Vt EKP 2020. aasta novembri finantsstabiilsuse ülevaate 5. peatükk, november 2020, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(11)  Vt kavandatava direktiivi põhjendus 48.

(12)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, 6. juuli 2021: Kestlikule majandusele ülemineku rahastamise strateegia, COM(2021) 390 final.

(13)  Vt arvamuse CON/2021/12 punkt 2.4. Kõik EKP arvamused on avaldatud EUR-Lexis.

(14)  Vt allmärkuses 6 osundatud eurosüsteemi vastus, lk 2.

(15)  Vt EKP pressiteade „EKP esitleb tegevuskava kliimamuutusi käsitlevate kaalutluste kaasamiseks oma rahapoliitika strateegiasse“, 8. juuli 2021, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(16)  Vt „Climate-related risks to financial stability“, EKP finantsstabiilsuse ülevaade, mai 2021, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(17)  Vt arvamuse CON/2021/12 punkt 2.4; arvamuse CON/2021/22 punkt 2.2; Isabel Schnabel, „Never waste a crisis: COVID-19, climate change and monetary policy“, virtuaalne ümarlaud „Sustainable Crisis Responses in Europe“, INSPIRE Research Network, 17. juuli 2020, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(18)  Vt arvamuse CON/2021/12 punkt 2.4; „Climate Change and Monetary Policy: Initial Takeaways“, juuni 2020, avaldatud võrgustiku Network of Central Banks and Supervisors for Greening the Financial System veebilehel www.ngfs.net, lk 3.

(19)  Vt EKP pressiteade „EKP esitleb tegevuskava kliimamuutusi käsitlevate kaalutluste kaasamiseks oma rahapoliitika strateegiasse“, 8. juuli 2021, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(20)  Vt EKP/ESRNi kliimariskide modelleerimise projektimeeskond, „Climate-related risk and financial stability“, juuli 2021, lk 9, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(21)  Vt EKP pangandusjärelevalve, „Juhend kliima- ja keskkonnariskide kohta“, mai 2020, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(22)  Vt EKP pangandusjärelevalve, „Juhend kliima- ja keskkonnariskide kohta“, mai 2020, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(23)  Vt EKP pressiteade „EKP esitleb tegevuskava kliimamuutusi käsitlevate kaalutluste kaasamiseks oma rahapoliitika strateegiasse“, 8. juuli 2021, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(24)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(25)  Vt „Implementing Technical Standards (ITS) on prudential disclosures on ESG risks in accordance with Article 449a CRR“, avaldatud EBA veebilehel www.eba.europa.eu.

(26)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/95/EL, 22. oktoober 2014, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt (ELT L 330, 15.11.2014, lk 1).

(27)  Vt ka 8. juuli 2021. aasta pressiteadet „EKP esitleb tegevuskava kliimamuutusi käsitlevate kaalutluste kaasamiseks oma rahapoliitika strateegiasse“, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu, milles kinnitatakse, et EKP töötab välja näitajad, mis kajastavaid keskkonnahoidlikke finantsinstrumente, finantseerimisasutuste CO2-jalajälge ning kliimaga seotud füüsilisi riske portfellis.

(28)  Vt kavandatava direktiivi põhjendus 48 ja artikli 1 punkt 4, millega lisatakse uus artikkel 19d Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivile 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19) (edaspidi „raamatupidamisdirektiiv“).

(29)  Vt kavandatava direktiivi põhjendus 48.

(30)  Vt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitus, 24. september 2020, juriidiliste isikute tuvastamise kohta (ESRN/2020/12).

(31)  Vt EKP pressiteade „Eurosystem agrees on common stance for climate change-related sustainable investments in non-monetary policy portfolios“, 4. veebruar 2021, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(32)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(33)  Vt kavandatava direktiivi artikli 1 lõike 1 teine lõik, milles viidatakse kapitalinõuete direktiivi artikli 2 lõike 5 punktidele 2 kuni 23.

(34)  Vt raamatupidamisdirektiivi I ja II lisa.

(35)  Vt „Tagasiside Euroopa Parlamendi märkustele, mis on esitatud parlamendi resolutsioonis Euroopa Keskpanga 2019. aasta aruande kohta“, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(36)  Vt „Tagasiside Euroopa Parlamendi märkustele, mis on esitatud parlamendi resolutsioonis Euroopa Keskpanga 2019. aasta aruande kohta“, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(37)  Vt EKP pressiteade „Eurosystem agrees on common stance for climate change-related sustainable investments in non-monetary policy portfolios“, 4. veebruar 2021, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(38)  Vt EKP pressiteade „EKP esitleb tegevuskava kliimamuutusi käsitlevate kaalutluste kaasamiseks oma rahapoliitika strateegiasse“, 8. juuli 2021, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(39)  Vt kavandatava direktiivi artikli 1 punkt 3, millega asendatakse raamatupidamisdirektiivi artikkel 19a.

(40)  „Suurettevõtjad“ on raamatupidamisdirektiivi artikli 3 lõikes 4 määratletud kui ettevõtjad, „kes oma bilansipäeval ületavad kolme järgmise kriteeriumi seast vähemalt kahte piirmäära: a) bilansimaht: 20 000 000 eurot; b) netokäive: 40 000 000 eurot; c) keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul: 250.“ Muu kui finantsteabe avaldamist käsitlev direktiivi hõlmab seevastu ainult enam kui 500 töötajaga suurettevõtjaid, kes on raamatupidamisdirektiivi artikli 2 lõikes 1 (kehtivas raamatupidamisdirektiivi artikli 19a lõikes 1) määratletud avaliku huvi üksused.

(41)  Vt kavandatava direktiivi artikli 1 punkt 4, millega lisatakse raamatupidamisdirektiivi artikkel 19c VKEde kestlikkusaruandluse standardite kohta.

(42)  Vt kavandatava direktiivi põhjendus 23.

(43)  Vt kavandatava direktiivi artikli 1 punktid 1 ja 3, millega muudetakse raamatupidamisdirektiivi artiklit 1 ja asendatakse artikkel 19a.

(44)  Nagu on ette pandud käesoleva otsuse tehnilises lisas.

(45)  Vt kavandatava direktiivi artikli 1 punkt 4, millega lisatakse raamatupidamisdirektiivi artikkel 19b.

(46)  Vt allmärkuses 6 osundatud eurosüsteemi vastus, lk 26.

(47)  Vt EKP pangandusjärelevalve, „Juhend kliima- ja keskkonnariskide kohta“, mai 2020, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(48)  Kasvuhoonegaaside protokollis (Greenhouse Gas Protocol) eristatakse otseseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid ettevõtjate omandis või nende kontrolli all olevatest allikatest (1. tase), kaudseid heitkoguseid elektri-, auru-, kütte- või jahutusenergia ostmisest (2. tase) ning kõiki kaudseid heitkoguseid, sealhulgas eelkõige ettevõtte tootmisahela eelnevas või järgmises etapis (3. tase); vt kasvuhoonegaaside protokolli veebileht ghgprotocol.org.

(49)  Vt kavandatava direktiivi artikli 1 punkt 4, millega lisatakse raamatupidamisdirektiivi artikli 19b lõike 1 punkti b alapunkt ii.

(50)  Vt ka kavandatava direktiivi artikli 1 punkt 3, millega asendatakse raamatupidamisdirektiivi artikkel 19a ja lisatakse sama artikli lõikele 2 uus punkt d.

(51)  Vt kavandatava direktiivi artikli 1 punkt 3, millega asendatakse raamatupidamisdirektiivi artikli 19a lõige 2.

(52)  Vt kavandatava direktiivi artikli 1 punkt 11, millega asendatakse raamatupidamisdirektiivi artikkel 49.

(53)  Vt kavandatava direktiivi artikli 1 punkt 11, millega asendatakse raamatupidamisdirektiivi artikkel 49.

(54)  Vt kavandatava direktiivi põhjendus 35.

(55)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2088, 27. november 2019, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).

(56)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/1011, 8. juuni 2016, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.6.2016, lk 1).

(57)  Vt kavandatava direktiivi põhjendus 35.

(58)  Vt allmärkuses 6 osundatud eurosüsteemi vastus, lk 29.

(59)  Vt kavandatava direktiivi artikli 1 punkt 4, millega lisatakse raamatupidamisdirektiivi artikli 19b lõige 1.

(60)  Vt kavandatava direktiivi põhjendus 37.

(61)  Vt kavandatava direktiivi artikkel 3, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ, 17. mai 2006, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87).