Kohtuasi T‑83/24

Eti Gıda Sanayi ve Ticaret AŞ

versus

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet

Üldkohtu (kolmas koda) 3. septembri 2025. aasta kohtuotsus

Euroopa Liidu disainilahendus – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Registreeritud Euroopa Liidu disainilahendus, milleks on pakkekottide kaunistus – Varasemad riigisisesed sõna- ja kujutismärgid – Kehtetuse alus – Hilisemas disainilahenduses sellise eristava tähise kasutamine, mille omanikul on õigus kasutus keelata – Määruse (EL) 6/2002 artikli 25 lõike 1 punkt e – Kohaldatav materiaalõigus – Kaitseõigused – Apellatsioonikoja läbiviidava kontrolli ulatus

1. Euroopa Liidu disainilahendused – Kehtetuse alused – Eristava tähise kasutamine hilisemas disainilahenduses – Kohaldatava materiaalõiguse kindlaksmääramine

   (Nõukogu määrus nr 6/2002)

   (vt punkt 29)

2. Euroopa Liidu disainilahendused – Kehtetuse alused – Eristava tähise kasutamine hilisemas disainilahenduses – Vaidlustatud disainilahenduse ja eristava tähise võrdlemine – Asjaomane avalikkus

   (Nõukogu määrus nr 6/2002, artikli 25 lõike 1 punkt e)

   (vt punktid 39 ja 56)

3. Euroopa Liidu disainilahendused – Kehtetuse alused – Eristava tähise kasutamine hilisemas disainilahenduses – Eristava tähisega sarnase tähise kasutamine – Hõlmamine

   (Nõukogu määrus nr 6/2002, artikli 25 lõike 1 punkt e)

   (vt punktid 40–42)

4. Euroopa Liidu disainilahendused – Kehtetuse alused – Eristava tähise kasutamine hilisemas disainilahenduses – Vaidlustatud disainilahenduse ja eristava tähise võrdlemine – Segiajamise tõenäosus

   (Nõukogu määrus nr 6/2002, artikli 25 lõike 1 punkt e; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2015/2436, artikli 10 lõike 2 punkt b)

   (vt punktid 44, 45, 47 ja 102)

5. Euroopa Liidu disainilahendused – Kehtetuse alused – Eristava tähise kasutamine hilisemas disainilahenduses – Vaidlustatud disainilahenduse ja eristava tähise võrdlemine – Asjaomaste kaupade või teenuste sarnasus – Hindamiskriteeriumid – Vastastikku täiendavad kaubad või teenused

   (Nõukogu määrus nr 6/2002, artikli 25 lõike 1 punkt e)

   (vt punktid 50–53)

6. Euroopa Liidu disainilahendused – Kehtetuse alused – Eristava tähise kasutamine hilisemas disainilahenduses – Vaidlustatud disainilahenduse ja eristava tähise võrdlemine – Disainilahendus, milleks on pakkekottide kaunistus – Sõnamärk KRAX ja sõnalist osa „krax“ sisaldavad kujutismärgid

   (Nõukogu määrus nr 6/2002, artikli 25 lõike 1 punkt e)

   (vt punktid 55, 57, 58, 77, 82, 86, 92, 96 ja 101)

Kokkuvõte

Üldkohus jättis rahuldamata Eti Gıda Sanayi ve Ticaret AŞi esitatud tühistamishagid ja tegi esimest korda otsuse ratione temporis kohaldatava materiaalõiguse kohta Euroopa Liidu disainilahenduste valdkonnas, eelkõige määruse nr 6/2002 ( 1 ) artikli 25 lõike 1 punkti e alusel algatatud kohtuvaidluses, ning täpsustas seda sätet käsitlevat kohtupraktikat ja selle kohaldamise korda.

Hageja Eti Gıda Sanayi ve Ticaret AŞ esitas Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile (EUIPO) kolm disainilahenduse registreerimise taotlust: ühe 13. juulil 2007 (kohtuasi Eti vs. EUIPO – Star Foods E.M. (pakendid) (T‑92/24)) ja kaks 28. oktoobril 2016 (kohtuasjad Eti vs. EUIPO – Star Foods E.M. (pakkekottide kaunistus) (T‑83/24) ja Eti vs.EUIPO – Star Foods E.M. (pakkekottide kaunistus) (T‑91/24)). Nendeks disainilahendusteks on kahe viimatinimetatud registreeringu puhul pakkekottide kaunistus ja esimese puhul pakend. Kaubad, mille puhul kasutamiseks need disainilahendused on ette nähtud, on vastavalt „kotid (pakend) (Ornament-)“ ja „pakendid“ ( 2 ).

Star Foods E. M. SRL esitas 21. jaanuaril 2019 EUIPO‑le kaks taotlust tunnistada kehtetuks need mõlemad disainilahendused, kuna varasemate riigisiseste disainilahenduste kasutamine võimaldab keelata eristava tähise kasutamise vaidlusalustes disainilahendustes ( 3 ). Need taotlused tuginesid varasemale Rumeenia sõnamärgile KRAX ning kolmele varasemale Rumeenia kujutismärgile, mis sisaldavad sõnalist osa „krax“, kusjuures need kõik on registreeritud „teraviljasaaduste“ jaoks. Ta esitas 21. veebruaril 2020 kolmanda kehtetuks tunnistamise taotluse, mis põhines Rumeenia kujutismärgil KRAX, mis on registreeritud selliste kaupade jaoks nagu „suupisted, eelkõige paisutamise ja pressimise teel teraviljast valmistatud suupisted erinevate maitse- ja lõhnaainetega“.

Tühistamisosakond rahuldas need kolm kehtetuks tunnistamise taotlust. Seejärel esitas hageja nende otsuste peale kolm kaebust EUIPO apellatsioonikojale, kes jättis need rahuldamata, asudes seisukohale, et tühistamisosakonnal oli õigus tunnistada vaidlusalused disainilahendused kehtetuks määruse nr 6/2002 artikli 25 lõike 1 punkti e alusel koostoimes Rumeenia kaubamärgiseaduse artikli 36 lõike 2 punktiga b, kuna esineb segiajamise tõenäosus.

Selles kontekstis esitas hageja Üldkohtule kolm hagi nende otsuste tühistamiseks.

Üldkohtu hinnang

Kõigepealt märkis Üldkohus, et arvestades kuupäeva, mil esitati registreerimistaotlused kahe disainilahenduse kohta, milleks on pakkekottide kaunistus, st 28. oktoober 2016, mis on kohaldatava materiaalõiguse kindlakstegemisel määrava tähtsusega, reguleerivad käsitletava juhtumi faktilisi asjaolusid määruse nr 6/2002 varasema redaktsiooni materiaalõigusnormid ja Rumeenia kaubamärgiseadus sel kuupäeval kehtinud redaktsioonis.

Järgmiseks tõi ta seoses kolme asjaomase disainilahendusega esile kohtupraktika määruse nr 6/2002 artikli 25 lõike 1 punkti e varasemas redaktsioonis nimetatud kehtetuse aluse kohta. Nimelt võib selle sätte sõnastuse kohaselt disainilahenduse kehtetuks tunnistada juhul, kui hilisemas disainilahenduses on kasutatud eristavat tähist, mille alusel on tähise omanikul õigus seda tähist reguleeriva Euroopa Liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt selline kasutus keelata. Kohtupraktika kohaselt saab nimetatud sättes viidatud kehtetuse alusel esitatud taotluse tunnistada ühenduse disainilahenduse kehtetuks rahuldada üksnes juhul, kui on tuvastatud, et asjaomase avalikkuse hinnangul on taotluse esemeks olevas ühenduse disainilahenduses kasutatud kehtetuks tunnistamise taotluse toetuseks esitatud eristavat tähist. Nimetatud kehtetuse aluse kontrollimisel tuleb lähtuda sellest, kuidas asjaomane avalikkus selle aluse toetuseks esitatud eristavat tähist tajub, ning sellest tähisest asjaomasele avalikkusele jäävast tervikmuljest.

Samas ei eelda see kehtetuse alus tingimata varasema eristava tähise täielikku ja üksikasjalikku reprodutseerimist hilisemas ühenduse disainilahenduses. Nimelt, isegi kui kõnealuse tähise mõned üksikosad puuduvad vaidlusaluses ühenduse disainilahenduses või sinna on lisatud muid osi, võib tegemist olla asjaomase tähise „kasutamisega‟, eelkõige juhul, kui välja jäetud või lisatud üksikosad on teisejärgulised. See on nii seda enam, et avalikkusele jääb liikmesriikides registreeritud kaubamärkidest või ELi kaubamärkidest meelde üksnes ebatäiuslik mälupilt. Nimetatud asjaolu kehtib kõigi eristavate tähiste liikide suhtes. Sel põhjusel ei pane asjaomane avalikkus tingimata tähele eristava tähise muutusi, mis seisnevad tähise mõne teisejärgulise üksikosa väljajätmises hilisemast ühenduse disainilahendusest või selliste elementide lisamises nimetatud tähisele. Vastupidi, asjaomane avalikkus võib just arvata, et tähist on kasutatud hilisemas ühenduse disainilahenduses sellisena, nagu talle on see meelde jäänud. Sellest järeldub, et määruse nr 6/2002 artikli 25 lõike 1 punkt e varasemas redaktsioonis on kohaldatav mitte ainult juhul, kui kasutatakse kehtetuks tunnistamise taotluse toetuseks esitatud tähisega identset tähist, vaid ka sellega sarnast tähist.

Lisaks tõdes Üldkohus Rumeenia kaubamärgiseaduse kohta, et vastavalt selle artikli 36 lõike 2 punktile b võib kaubamärgi omanik sisuliselt esitada pädevale kohtule nõude keelata kolmandatel isikutel tema loata kasutada äritegevuses tähist, mille identsuse või sarnasuse tõttu asjaomase kaubamärgiga või identsuse või sarnasuse tõttu selle tähisega tähistatud kaupade või teenustega on tõenäoline, et avalikkus võib need omavahel segi ajada, sealhulgas tekitada seoseid tähise ja kaubamärgi vahel. Selle sättega on Rumeenia õigusesse üle võetud direktiivi 2015/2436 ( 4 ) artikli 10 lõike 2 punkt b, mille sõnastus on identne direktiivi 2008/95 ( 5 ) artikli 5 lõike 1 punktiga b. Järelikult tuleb mõistet „segiajamise tõenäosus“ nimetatud seaduse artikli 36 lõike 2 punkti b tähenduses tõlgendada lähtuvalt direktiivi 2008/95 artikli 5 lõike 1 punkti b ja direktiivi 2015/2436 artikli 10 lõike 2 punkti b käsitlevast kohtupraktikast. Täpsemalt, viimatinimetatud sätte kohaselt on segiajamine tõenäoline, kui avalikkus võib arvata, et vaidlusalused kaubad või teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt. Segiajamise tõenäosust asjaomase avalikkuse seas tuleb hinnata igakülgselt, võttes arvesse kõiki juhtumi olulisi asjaolusid.

Lõpuks märkis Üldkohus neid kaalutlusi arvestades, et käsitletav menetlus puudutab kaubamärgi kaitse ulatust ja täpsemalt küsimust, kas varasema kaubamärgi omanik võib keelata talle kuuluva eristava tähise kasutamise vaidlusaluses disainilahenduses. Seetõttu ei lähtunud ta asjatundlikule kasutajale jäävast muljest või vaidlusaluse disainilahenduse eristatavusest ja uudsusest määruse nr 6/2002 artiklite 4–6 tähenduses.

Seetõttu otsustas Üldkohus pärast analüüsi, kas esineb kaupade kaubandusliku päritolu segiajamise tõenäosus vastavalt määruse nr 6/2002 artikli 25 lõike 1 punktile e varasemas redaktsioonis koostoimes Rumeenia kaubamärgiseaduse artikli 36 lõike 2 punktiga b, et apellatsioonikoda ei eksinud järeldades, et selline segiajamine on tõenäoline.

( 1 ) Nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta (EÜT 2002, L 003, lk 1; ELT eriväljaanne 13/27, lk 142).

( 2 ) Need kaubad kuuluvad tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise klassifikatsiooni 8. oktoobri 1968. aasta Locarno kokkuleppe (muudetud) klassidesse 32.00 ja 9.03.

( 3 ) Alus, mis on ette nähtud määruse nr 6/2002 artikli 25 lõike 1 punkti e varasemas redaktsioonis koostoimes Rumeenia 15. aprilli 1998. aasta seaduse nr 84 kaubamärkide ja geograafiliste tähiste kohta (lege nr. 84 privind mărcile și indicațiile geografice; Monitorul Oficial al României, nr 337, 8.5.2014, edaspidi „Rumeenia kaubamärgiseadus“) artikli 36 lõike 2 punktidega b ja c.

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2436 kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT 2015, L 336, lk 1).

( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiiv 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT 2008, L 299, lk 25).