Escolha as funcionalidades experimentais que pretende experimentar

Este documento é um excerto do sítio EUR-Lex

Documento 62020TJ0631

Üldkohtu otsus (kaheksas koda laiendatud koosseisus), 6.7.2022.
MZ versus Euroopa Komisjon.
Avalik teenistus – Ametnikud – Konkurss EPSO/AD/363/18 administraatorite töölevõtmiseks maksustamise valdkonnas – Katsete läbiviimiseks kasutatava teise keele valiku piiramine – Reservnimekirja kandmata jätmine – Õigusvastasuse väide – Vastuvõetavus – Diskrimineerimine keele alusel – Täidetavate ametikohtade eripära – Põhjendatus – Teenistuse huvid – Proportsionaalsus.
Kohtuasi T-631/20.

Coletânea da Jurisprudência — Coletânea Geral

Identificador Europeu da Jurisprudência (ECLI): ECLI:EU:T:2022:426

Kohtuasi T‑631/20

MZ

versus

Euroopa Komisjon

Üldkohtu (kaheksas koda laiendatud koosseisus) 6. juuli 2022. aasta otsus

Avalik teenistus – Ametnikud – Konkurss EPSO/AD/363/18 administraatorite töölevõtmiseks maksustamise valdkonnas – Katsete läbiviimiseks kasutatava teise keele valiku piiramine – Reservnimekirja kandmata jätmine – Õigusvastasuse väide – Vastuvõetavus – Diskrimineerimine keele alusel – Täidetavate ametikohtade eripära – Põhjendatus – Teenistuse huvid – Proportsionaalsus

  1. Ametnike hagid – Õigusvastasuse vastuväide – Aktid, mille õigusvastasusele saab viidata – Konkursiteade – Keeltekasutuse kord – Vastuvõetavus – Tingimused – Vaidlustatud akti ja asjaomase konkursiteate vaheline vahetu õiguslik seos – Ulatus – Vajadus tõendada, et ilma keelelise piiranguta oleks olnud võimalik saada parem punktisumma

    (ELTL artiklid 266, 270 ja 277; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47)

    (vt punktid 31–48 ja 51–54)

  2. Ametnikud – Teade avaliku konkursi korraldamise kohta – Katsetel osalemise keeled – Teise keele valiku piiramine – Diskrimineerimine keele alusel – Põhjendus, mis tuleneb teenistuse huvist võtta tööle isikud, kes on kohe töövalmis – Lubatavus – Tingimus – Täidetavate ametikohtade tööülesannete laadi ja nõutud keelteoskuse vaheline seos

    (Personalieeskirjad, artikkel 1d ja artikli 28 punkt f ning III lisa artikli 1 lõike 1 punkt f; nõukogu määrus nr 1, artikkel 1)

    (vt punktid 69–71 ja 77–94)

Kokkuvõte

Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) avaldas 11. oktoobril 2018 teate avaliku konkursi EPSO/AD/363/18 korraldamise kohta. Konkursi eesmärk oli moodustada reservnimekirjad administraatorite töölevõtmiseks tolli ja maksustamise valdkonnas. Ühe konkursil osalemise tingimusena nõuti konkursiteates vähemalt kahe Euroopa Liidu ametliku keele oskust, mille hulgast teine keel pidi olema inglise või prantsuse keel.

Hageja MZ, kes on Itaalia kodanik, kandideeris sellel konkursil ning valis esimeseks keeleks itaalia keele ja teiseks keeleks prantsuse keele (edaspidi „teine keel“). Ta kutsuti hindamiskeskusesse, kus ta osales katsetel, mis toimusid viimati nimetatud keeles.

Seejärel teatas konkursikomisjoni esimees hagejale konkursikomisjoni otsusest jätta tema nimi reservnimekirja kandmata, kuna ta ei saanud iga katse eest minimaalset nõutavat punktisummat. Hageja läbivaatamistaotluse peale tegi konkursikomisjon otsuse (edaspidi „vaidlustatud otsus“), millega jättis oma algse otsuse muutmata.

Sellest tulenevalt esitas hageja Üldkohtule tühistamishagi. Ta tugines sellega seoses muu hulgas väitele, et konkursiteates ette nähtud keeltekasutuse kord on õigusvastane.

Üldkohus rahuldas hagi ja selgitas väljalangenud kandidaadi esitatud konkursiteate õigusvastasuse väite vastuvõetavust.

Üldkohtu hinnang

Üldkohus märkis kõigepealt, et kui konkursiteade, mis on üldkohaldatav akt, toob kandidaadi suhtes kaasa õiguslikke tagajärgi, ilma et tal oleks olnud võimalus nõuda selle tühistamist hagi raames, mis oleks olnud kahtlemata vastuvõetav, ei sõltu õigusvastasuse väite vastuvõetavus sellest, kas on tõendatud, et vaidlustatud üksikotsuse enda põhjenduste ja õigel ajal vaidlustamata konkursiteate õigusvastasust käsitleva väite vahel on otsene seos.

Arvestades tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtet, millest tuleneb, et akti vastu, mille peale ei saa esitada tühistamishagi, peab olema võimalik esitada õigusvastasuse väide, sõltub üldkohaldatava akti õigusvastasuse väite vastuvõetavus sellisel juhul kahest tingimusest: vaidlustatud üksikakt on võetud vastu üldkohaldatavat akti vahetult kohaldades ja hagejal on huvi vaidlustada põhikohtuasja esemeks olev üksikotsus.

Mis puudutab seejärel esimest tingimust, et teha kindlaks, kas vaidlustatud otsus on võetud vastu konkursiteadet vahetult kohaldades, siis õigusvastasuse väite saab nõuetekohaselt esitada selliste üldkohaldatava akti sätete vastu, mis on üksikotsuse aluseks või millel on sellise otsusega otsene õiguslik seos. Nii on see konkursiteate puhul, mis on konkursikomisjoni jaoks nii õiguslik kui ka hindamisraamistik ning mis näeb ette menetluse, mille kohaselt võttis konkursikomisjon vastu vaidlustatud otsuse.

Mis puudutab teist tingimust põhjendatud huvi kohta, siis tähendab see seda, et õigusvastasuse väide võib lõpptulemusena selle esitanud isikule mingit kasu tuua. Sellega seoses, kuivõrd on oht, et isikule pannakse tõendamiskoormis, mida tal on võimatu täita, ei saa aga nõuda, et ta tõendaks, et tühistava kohtuotsuse täitmise tulemusena saaks ta hindamiskeskuse katsetel tingimata parema punktisumma, vaid üksnes seda, et selline võimalus ei ole välistatud. Konkreetsel juhul võib inglise või prantsuse keele eelistamine kõigi teiste liidu ametlike keelte ees anda katsetel eelise kandidaatidele, kelle üheks keeleks, mida nad kõige paremini oskavad, on üks neist kahest keelest, pannes halvemasse olukorda teised kandidaadid, kelle puhul see nii ei ole. Järelikult on õigusvastasuse väide vastuvõetav.

Lõpuks analüüsis Üldkohus, kas teise keele valiku piiramise põhjendamine vajadusega võtta tööle kohe töövalmis isikud on lubatav. Sellega seoses ei ole tõdemus, et inglise ja prantsuse keel on tõenäoliselt need kaks keelt, mida kõige rohkem osatakse direktoraatides, kuhu konkursi edukalt läbinud kandidaadid võidakse tööle võtta, iseenesest piisav, et selgitada välja keelteoskus, mida võib objektiivselt nõuda seoses konkreetsete tööülesannetega, mida tööle võetud isikud peavad täitma. Nimelt tuleb kindlaks teha, kas täidetavate ametikohtade eripära arvestades saab äsja tööle võetud ametnik olla kohe töövalmis seetõttu, et ta oskab teise keelena neist kahest keelest vaid ühte keelt, ning vajaduse korral kontrollida, kas kohustus läbida kõik hindamiskeskuse katsed teises keeles oli sellise vajaduse täitmiseks sobiv. Kuigi prantsuse keele laialdane oskus kõnealuses institutsioonis ei välista võimalust, et konkursi edukalt läbinud kandidaat, kes oskab üksnes rahuldaval tasemel prantsuse keelt, võib pikas perspektiivis olla töövalmis, ei saa täidetavate ametikohtade eripära arvestades siiski asuda konkreetsel juhul seisukohale, et selline konkursi edukalt läbinud kandidaat oleks kohe töövalmis, nagu konkursiteates nõutakse.

Início