Kohtuasi C‑109/23 [Jemerak] ( i )

GM
ja
ON

versus

PR

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Berlin)

Euroopa Kohtu (teine koda) 5. septembri 2024. aasta otsus

Eelotsusetaotlus – Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Piiravad meetmed seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas – Määrus (EL) nr 833/2014 – Artikli 5n lõiked 2 ja 6 – Keeld osutada otse või kaudselt õigusabiteenuseid Venemaa valitsusele või Venemaal asutatud juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele – Erand selliste teenuste osutamise suhtes, mida on vaja liikmesriigis toimuvale kohtu-, haldus- ja vahekohtumenetlusele juurdepääsu tagamiseks – Kinnisasja müügilepingu notariaalne tõestamine ja täitmine – Tõlgipoolne abistamine sellise tõestamise käigus

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Piiravad meetmed seoses olukorraga Ukrainas – Keeld osutada õigusabiteenuseid Venemaa valitsusele või Venemaal asutatud juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele – Mõiste – Kinnisasja müügilepingu notariaalne tõestamine ja täitmine – Välistamine – Tõlgipoolne abistamine sellise tõestamise käigus – Väljajätmine

(Nõukogu otsus (ÜVJP) 2022/1909, põhjendused 5 ja 8; nõukogu määrus nr 833/2014, põhjendus 2 ja artikli 5n lõige 2, määrus nr 269/2014 ning määrus 2022/1904, põhjendus 19)

(vt punktid 38–44, 49–55, 59, 62 ja 63 ning resolutsioon)

Kokkuvõte

Euroopa Kohus, kelle poole Landgericht Berlin (Berliini esimese astme kohus, Saksamaa) on pöördunud eelotsusetaotlusega, tegi otsuse Venemaal asutatud juriidilistele isikutele õigusabiteenuste osutamise keelu kohaldamisala kohta – keeld, mis on ette nähtud määruse nr 833/2014 ( 1 ), mida on muudetud määrusega 2022/1904 ( 2 ) ja mis käsitleb Euroopa Liidu Nõukogu võetud piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas, artikli 5n lõikes 2.

Saksa kodanikud GM ja ON valmistusid omandama korterit, mis asub Berliinis (Saksamaa) ja kuulus äriühingule Visit-Moscow Ltd, kes on Venemaal asutatud juriidiline isik. Selle tehingu tegemiseks pöördusid GM, ON ja VisitMoscow Saksamaal tegutseva notari PRi poole, paludes tal koostada tõestatud vormis müügileping ning seejärel seda täita. PR keeldus 2022. aastal siiski müügilepingu tõestamisest põhjusel, et ta ei saa välistada, et selle tõestamine rikub määruse nr 833/2014 artikli 5n lõikes 2 sätestatud keeldu. PR lükkas tagasi GMi, ONi ja VisitMoscow’ taotluse see keeldumine uuesti läbi vaadata ning edastas keeldumise peale esitatud kaebuse Berliini esimese astme kohtule, kes esitas Euroopa Kohtule käsitletava teema kohta mitu eelotsuse küsimust.

Euroopa Kohtu hinnang

Esiteks märkis Euroopa Kohus, et tavakeele harilikus tähenduses tähendab mõiste „õigusabi“ üldiselt arvamust õigusküsimuses. Kasutatuna määruse nr 833/2014 artikli 5n lõikes 2 seoses terminiga „teenused“ viitab see mõiste tegelemisele majandustegevusega, mis põhineb teenuseosutaja ja tema kliendi vahelisel suhtel, mille ese on õigusliku arvamuse andmine, milles teenuseosutaja annab õigusküsimustes arvamuse seda palunud isikutele.

Termini „õigusabiteenus“ sellist sisustamist kinnitab määruse 2022/1904 põhjendus 19. Ühelt poolt viitab see teenuseosutaja ja tema „kliendi“ vahelisele suhtele ning käsitleb selle teenuseosutaja rolli osas, milles ta kliendi huvides abistab ja nõustab seda klienti kolmandate isikutega tehtavate tehingute õiguslikes aspektides. Teiselt poolt käsitleb see kõrvaltegevusi, mis seisnevad „õigusdokumentide ettevalmistamises, täitmises ja kontrollimises“.

Tegevused, mida on silmas peetud mõiste „õigusabiteenus“ all määruse nr 833/2014 artikli 5n lõike 2 tähenduses, eristuvad selgelt tegevustest, millega tegelemist võib ette tulla ametiasutustel. Nimelt ei ole nende ametiasutuste ülesanne pakkuda teenuseid, mis seisnevad isikutele õigusküsimustes arvamuste andmises, et edendada või kaitsta nende isikute erihuve.

Käesoleval juhul tõdes Euroopa Kohus, et kinnisasja müügilepingu tõestamisel ei tegutse notar ühe või teise poole või mõlema poole erihuvide edendamiseks, vaid erapooletult ja nende poolte ning nende vastavate huvide suhtes ühevõrra neutraalselt, üksnes seaduse ja õiguskindluse huvides. Arvestades tehingute notariaalse tõestamise spetsiifilist korda Saksa õiguskorras ning seal tõestatud tehingutega seostatavaid õiguslikke tagajärgi, ei kuulu Venemaal asutatud äriühingule kuuluva korteri müügilepingu notariaalne tõestamine, nagu see tõestamine on reguleeritud Saksa õiguses, järelikult „õigusabiteenuste“ mõiste alla määruse nr 833/2014 artikli 5n lõike 2 tähenduses ega seega ka viidatud sätte punktis b sätestatud niisuguste teenuste sellisele juriidilisele isikule osutamise keelu kohaldamisalasse.

Euroopa Kohus tõdes selle kohta, et kui määruse nr 833/2014 artikli 5n lõiget 2 tuleks tõlgendada vastupidi, viiks see vastuoludeni ühelt poolt selle määruse kohaldamisel ning teiselt poolt nimetatud määruse ja määruse nr 269/2014 vahel ( 3 ).

Tehingud liidu territooriumil asuvate ja Venemaal asutatud juriidilistele isikutele kuuluvate kinnisasjadega jäävad määruse nr 833/2014 alusel nimelt lubatavaks. Praktikas võivad need tehingud teatavates liikmesriikides, kus kinnisasja müügilepingu notariaalne tõestamine on sellise kinnisasja võõrandamise vältimatu tingimus, osutuda takistatuks ja seda sõltumata sellest, kas nende juriidiliste isikute suhtes kehtib määruse nr 269/2014 alusel neile kuuluva vara käsutamise keeld või mitte.

Määruse nr 833/2014 artikli 5n lõikes 2 ette nähtud keelu tagajärgede selline varieeruvus liikmesriigiti vastavalt kehtivale notarisüsteemile ei saanud aga olla liidu seadusandja kavatsus.

Ka ei ole esitatud tõlgendus vastuolus määruse nr 833/2014 ega määruse nr 269/2014 eesmärgiga.

Kõigepealt ei nähtu ei otsusest 2022/1909 ( 4 ), määrusest nr 833/2014 ega määrusest 2022/1904, et õigusabiteenuste osutamise keelu kehtestamisega soovis nõukogu jõuda selleni, et selle keelu tõttu võiksid Venemaal asutatud juriidilised isikud teatavates liikmesriikides olla olukorras, kus neil ei ole võimalik oma kinnisvara käsutada.

Järgmiseks, määruse nr 833/2014 artikli 5n lõikes 2 sätestatud keeld osutada õigusabiteenuseid oli kantud eesmärgist muuta liidu territooriumil tegutsevatele Venemaa juriidilistele isikutele oma äritegevuse jätkamine sellel territooriumil raskemaks ja seeläbi mõjutada Venemaa majandust. Ent Venemaal asutatud juriidilisele isikule kuuluva kinnisasja müügilepingu notariaalne tõestamine ei ole nimetatud eesmärgiga vastuolus.

Viimaseks ei ilmne, kuidas Venemaal asutatud juriidilisele isikule kuuluva kinnisasja müügilepingu notariaalne tõestamine saaks a priori ja üldisel viisil aidata kaasa kehtestatud piiravatest meetmetest kõrvalehoidmisele.

Teiseks rõhutas Euroopa Kohus, et eelotsusetaotluse esitanud kohtul tuleb hinnata iga ülesande puhul, mida notar niisuguse müügilepingu täitmise tagamiseks täidab, kas need eeldavad, et notar annab pooltele õigusabi selle tõlgenduse tähenduses, mis anti mõistele „õigusabiteenus“ samas kohtuotsuses eespool.

Viimaseks märkis Euroopa Kohus küsimuse kohta, kas tõlketeenused, mida osutab tõlk notariaalsel tõestamisel, kujutavad endast õigusabiteenuseid määruse nr 833/2014 artikli 5n lõike 2 tähenduses, et arvestades, et tõlgi kutseala ei ole õiguslikku laadi, ei saa need teenused kujutada endast „õigusabi“ elementi, isegi kui asjaomane teenus seisneb mõnes õigusvaldkonnas tegutseva õigusala spetsialisti abistamises. Pealegi ei ilmne, et Saksa notari poolt Saksamaal asuva ja Venemaal asutatud juriidilisele isikule kuuluva kinnisasja müügitehingu tõestamine kuuluks määruse nr 833/2014 artikli 5n lõikes 2 sätestatud keelu osutada õigusabiteenuseid kohaldamisalasse. Sellest järeldub, et osutades tehingu notariaalse tõestamise käigus tõlketeenuseid, et abistada juriidilise isiku esindajat, kes ei valda tõestamismenetluses kasutatavat keelt, ei osuta tõlk niisugusele juriidilisele isikule „õigusabiteenuseid“ selle sätte tähenduses.

( i ) Käesoleval kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele.

( 1 ) Nõukogu 31. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT 2014, L 229, lk 1).

( 2 ) Nõukogu 6. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/1904, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT 2022, L 259 I, lk 3).

( 3 ) Nõukogu 17. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2014, L 78, lk 6).

( 4 ) Nõukogu 6. oktoobri 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/1909, millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT 2022, L 259 I, lk 122).