Kohtuasi C‑176/19 P

Euroopa Komisjon

versus

Servier SAS jt

Euroopa Kohtu (esimene koda) 27. juuni 2024. aasta otsus

Apellatsioonkaebus – Konkurents – Farmaatsiatooted – Perindopriili turg – ELTL artikkel 101 – Keelatud kokkulepped – Turu jagamine – Potentsiaalne konkurents – Eesmärgilt konkurentsipiirang – Perindopriili geneeriliste versioonide turule sisenemise edasilükkamise strateegia – Patendivaidluste lahendamise kompromisskokkulepe – Patendilitsentsi leping – Tehnoloogia üleandmis- ja litsentsileping – ELTL artikkel 102 – Asjaomane turg – Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine

1. Apellatsioonkaebus – Väited – Asjaolude ja tõendite ebaõige hindamine – Vastuvõetamatus – Asjaolude ja tõendite hindamise kontroll Euroopa Kohtus – Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral – Vaidluse asjaolude õigusliku kvalifitseerimise kontroll Euroopa Kohtus – Lubatavus

   (ELTL artikli 256 lõige 1; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik)

   (vt punktid 69–75)

2. Apellatsioonkaebus – Väited – Üldkohtus esitatud väidete ja argumentide pelk kordamine – Vastuvõetamatus – Selle vaidlustamine, kuidas Üldkohus on liidu õigust tõlgendanud või kohaldanud – Lubatavus

   (ELTL artikkel 256; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik; Euroopa Kohtu kodukord, artikli 168 lõike 1 punkt d ja artikli 169 lõige 2)

   (vt punktid 77–79)

3. Keelatud kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Hindamiskriteeriumid – Ettevõtja kvalifitseerimine potentsiaalseks konkurendiks – Tegelikud ja konkreetsed võimalused turule sisenemiseks – Kriteeriumid – Ettevõtja kindel kavatsus ja isiklik võime asjaomasele turule tulla – Ületamatu tõkke puudumine – Hindamine – Originaalravimit või mõnda selle tootmisprotsessi kaitsvate patentide olemasolu – Geneeriliste ravimite tootja kvalifitseerimine patendiomanikust originaalravimi tootja potentsiaalseks konkurendiks

   (ELTL artikkel 101)

   (vt punktid 91, 92, 100–103, 130–135, 425 ja 427–440)

4. Keelatud kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Patendivaidluste lahendamise kompromisskokkulepe ja patendilitsentsi leping – Originaalravimite tootja ja geneeriliste ravimite tootja vahel sõlmitud kokkulepped – Kokkulepped, mis sisaldavad geneeriliste ravimite tootjal patentide vaidlustamist ja toodete turustamist keelavaid tingimusi – Kvalifitseerimine eesmärgilt piiranguks – Kriteeriumid – Kokkulepped, mis kahjustavad piisaval määral konkurentsi asjaomasel turul – Asjaomaste kokkulepete sisust, kujunemisloost ning õiguslikust ja majanduslikust kontekstist lähtuv hindamine – Nõue analüüsida konkurentsivastase tegevuse tagajärgi konkurentsile – Puudumine –Asjasse puutuvad ettevõtjad, kes tegutsesid kavatsuseta takistada, piirata või kahjustada konkurentsi – Määrava tähtsuseta asjaolud

   (ELTL artikli 101 lõige 1)

   (vt punktid 93–96, 104–108, 174–184, 196–200, 223–226 ja 236–244)

5. Keelatud kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Hindamiskriteeriumid – Konkurentsivastane eesmärk – Turgude jagamist puudutavad kokkulepped – Eesmärgilt rikkumine – Turu kindla jagamise puudumine – Asjakohasuse puudumine

   (ELTL artikli 101 lõige 1)

   (vt punktid 97 ja 215–219)

6. Apellatsioonkaebus – Väited – Vaidlustatud kohtuotsuse resolutsiooni mõjutavate põhjenduste suhtes esitatud kriitika – Edutu väide

   (ELTL artikli 256 lõige 1; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik)

   (vt punktid 111–120)

7. Apellatsioonkaebus – Väited – Asjaolude ja tõendite ebaõige hindamine – Vastuvõetamatus – Asjaolude ja tõendite hindamise kontroll Euroopa Kohtus – Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral – Väide, et tõendeid on moonutatud – Üldkohtu poolt tõenditele antud tõlgendus, mis on ilmselgelt vastupidine nende sõnastusele

   (ELTL artikli 256 lõige 1; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik)

   (vt punktid 145–154 ja 230–232)

8. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Tõendi laad – Tõendite kogumile tuginemine – Nõutava tõendusjõu tase seoses üksikult võetud tõenditega – Tõendite kogumile üldhinnangu andmise lubatavus – Olukord, kus konkurentsivastaste kokkulepete sisu on komisjonile teada – Mõju puudumine

   (ELTL artikli 101 lõige 1)

   (vt punktid 271–276)

9. Keelatud kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Hindamiskriteeriumid – Eesmärgilt ja tagajärjelt piirangute eristamine – Eesmärgilt piirang – Kahjustamine piisavas ulatuses – Hindamine – Rikkumise geograafilisest ulatusest välja jääval turul konkurentsi soodustavate tagajärgede asjassepuutumatus

   (ELTL artikli 101 lõige 1)

   (vt punktid 288–290, 452, 453 ja 489)

10. Keelatud kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Hindamiskriteeriumid – Eesmärgilt ja tagajärjelt piirangute eristamine – Tagajärjelt piirang – Konkurentsi hindamine vaidlusaluse kokkuleppe puudumisel – Praeguse ja potentsiaalse konkurentsi arvessevõtmine – Originaalravimeid tootva laboratooriumi ja geneerilisi ravimeid tootva ettevõtja vahel sõlmitud patendivaidluste lahendamise kompromisskokkulepe – Komisjoni kohustus kindlaks teha võimalik konkurentsiolukord asjaomase toote turgudel ilma kompromisskokkuleppeta – Realistliku ja usutava vastupidise stsenaariumi väljatöötamine – Vajadus lähtuda vaadeldava olukorra ja vastupidise stsenaariumi puhul samast ajalisest lähtepunktist – Vastupidine stsenaarium, mis ei või põhineda kokkuleppe sõlmimisest hilisematel asjaoludel – Vastupidine stsenaarium, millest peavad nähtuma geneeriliste ravimite tootja realistlikud võimalused tegutseda

    (ELTL artikli 101 lõige 1)

    (vt punktid 338–356 ja 482–486)

11. Turgu valitsev seisund – Asjaomane turg – Piiritlemine – Kriteeriumid – Farmaatsiatooted – Vahetatavus – Hindamiskriteeriumid – Farmaatsiatoote nõudluse elastsus võrreldes muutustega teiste sama ravinäidustuse jaoks mõeldud toodete hindades

    (ELTL artikkel 102)

    (vt punktid 381–390)

12. Apellatsioonkaebus – Põhjendatuks tunnistatud apellatsioonkaebus – Vaidluse sisuline lahendamine apellatsioonikohtu poolt – Tingimus – Kohtuasi, mille suhtes menetlusstaadium lubab teha kohtuotsuse – Puudumine – Kohtuasja tagasisuunamine Üldkohtusse – Kohustus suunata kohtuasi tagasi teisiti moodustatud kohtukoosseisule – Puudumine

    (ELTL artikli 216 lõige 1; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 216 lõige 1)

    (vt punkt 417)

13. Keelatud kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Patendivaidluste lahendamise kompromisskokkulepe ja patendilitsentsi leping – Originaalravimite tootja ja geneeriliste ravimite tootja vahel sõlmitud kokkulepped – Kokkulepped, mis sisaldavad geneeriliste ravimite tootjal teatavatel turgudel patentide vaidlustamist ja toodete turustamist keelavaid tingimusi – Vastutasu, milleks on geneeriliste ravimite tootjale antav litsents, mis võimaldab asjaomast ravimit oma peamistel turgudel turustada – Kokkulepete kvalifitseerimine turgude jagamiseks, mis oma eesmärgilt piiravad konkurentsi – Kriteeriumid – Litsentsi andmise stimuleeriv mõju geneeriliste ravimite tootja poolt oma toote turustamisest loobumisele originaalravimi tootjale reserveeritud turgudel

    (ELTL artikli 101 lõige 1)

    (vt punktid 447–473)

Kokkuvõte

Euroopa Kohus rahuldas Euroopa Komisjoni apellatsioonkaebused kahe Üldkohtu otsuse ( 1 ) peale, millega tühistati osaliselt otsus, millega komisjon tuvastas keelatud kokkulepped ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamise farmaatsiatoote perindopriil turul ning määras rikkumistega seotud ravimitoojatele trahvid. ( 2 ) Seejuures täpsustas Euroopa Kohus eraldusjoont, mis lahutab ühelt poolt ravimitootjate õiguspärast tegevust tõeliste patendivaidluste kompromissiga lahendamisel farmaatsiasektoris ning teiselt poolt kokkuleppeid, millega patendivaidluste kompromissiga lahendamise kattevarjus jagatakse õigusvastaselt ära farmaatsiatoote turg.

Farmaatsiakontsern Servier, mille emaettevõtja Servier SASi asukoht on Prantsusmaal (edaspidi eraldi või koos „Servier“), töötas välja perindopriili, mis on muundava ensüümi inhibiitorite klassi kuuluv ravim, mida kasutatakse südame-veresoonkonna haiguste ravimiseks ja mis on peamiselt mõeldud hüpertensiooni ja südamepuudulikkuse raviks. Perindopriili molekuliga seotud patendi, mille patenditaotlus esitati Euroopa Patendiametile 1981. aastal, kehtivus lõppes 2000ndatel aastatel.

Perindopriili farmatseutiline toimeaine esineb soola (erbumiin) kujul. 1988. aastal esitas Servier Euroopa Patendiametile mitu nimetatud toimeaine tootmisprotsessiga seotud patenditaotlust; nende patentide kehtivus lõppes 16. septembril 2008.

Servier esitas 2001. aastal Euroopa Patendiametile ühe uue patenditaotluse perindopriili ja selle tootmisprotsessi kohta ning 2004. aastal väljastati patent (edaspidi „patent 947“). Peale selle sai Servier patendile 947 vastava riigisisese patendi mitmes liikmesriigis enne, kui viimased ühinesid Euroopa patentide väljaandmise konventsiooniga.

Alates 2003. aastast oli Servier’ ja perindopriili geneerilise versiooni turustamist ette valmistavate geneeriliste ravimite tootjate vahel mitu vaidlust. Selles kontekstis esitasid kümme geneeriliste ravimite tootjat patendi 947 peale vastulause Euroopa Patendiametile, mille tehniline apellatsioonikoda tühistas vaidlustatud patendi 2009. aasta mais. Mitu geneeriliste ravimite tootjat vaidlustasid patendi 947 kehtivuse ka liikmesriigi kohtutes. Servier aga esitas asjaomaste geneeriliste ravimite tootjate vastu, sh Sloveenia äriühing KRKA, tovarna zdravil, d.d. (edaspidi „Krka“), vastu patendist tulenevate õiguste rikkumise hagid ja esialgse õiguskaitse taotlused.

Osutatud vaidluste lõpetamiseks sõlmis Servier aastatel 2005–2007 mitme geneeriliste ravimite tootjaga kompromisskokkulepped. Krkaga sõlmis Servier patenti 947 ja sellele vastavaid riigisiseseid patente puudutava kompromisskokkuleppe, ühe litsentsilepingu ning ühe üleandmis- ja litsentsilepingu (edaspidi „Krka kokkulepped“). Need kokkulepped hõlmasid kõiki asjaolude aset leidmise ajal Euroopa Liidu liikmeks olnud riike, samuti liidu liikmeks mitteolevaid riike, mis olid Krka peamisteks turgudeks.

Komisjoni hinnangul sõlmisid Servier ja Krka need kokkulepped õigusvastasel eesmärgil jagada kokkuleppega hõlmatud riigid kaheks mõjusfääriks, kuhu jäid nende peamised turud ning kus Servier võis tegutseda kindlustundega, et Krka ei avalda kokkulepetest tulenevaid piire ületavat konkurentsisurvet, ja Krka võis tegutseda kindlustundega, et ei ole ohtu, et Servier esitaks kohtule tema vastu patendist tulenevate õiguste rikkumisega seotud nõudeid.

9. juuli 2014. aasta otsusega ( 3 ) tuvastas komisjon, et Servier’ ning Krka ja teiste geneeriliste ravimite tootjate sõlmitud kokkulepete näol on tegemist ELTL artikli 101 kohaselt keelatud konkurentsipiiranguga. Lisaks sellele leidis komisjon, et Servier oli rikkunud ELTL artiklit 102, töötades välja väljatõrjumise strateegia ja seda ellu viies, mis hõlmas perindopriili turgu ja selle ravimi toimeainega seotud tehnoloogia turgu Prantsusmaal, Madalmaades, Poolas ja Ühendkuningriigis.

Komisjon määras Servier’le ELTL artikli 101 rikkumise eest trahvid kokku 289727200 euro ulatuses, millest 37661800 eurot osalemise eest Krka kokkulepetes, ning ELTL artikli 102 rikkumise eest 41270000 euro suuruse trahvi. Krkale määrati ELTL artikli 101 rikkumise eest 10 miljoni euro suurune trahv.

Vaadanud läbi Servier’ ja Krka hagid, sedastas Üldkohus, et komisjon rikkus õigusnormi, kvalifitseerides Krka kokkulepped ELTL artikli 101 lõike 1 rikkumiseks ilma et ta oleks tuvastanud eesmärgi või tagajärje tõttu konkurentsipiirangu esinemist. Servier’le ette heidetud ELTL artikli 102 rikkumise kohta leidis Üldkohus, et komisjon oli perindopriili turu määratlemisel teinud hindamisvigu, mille tõttu osutusid vääraks tema järeldused Servier’ turgu valitseva seisundi kohta asjaomasel turul.

Seetõttu tühistas Üldkohus 12. detsembri 2018. aasta kahe kohtuotsusega ( 4 ) vaidlusaluse otsuse osas, milles sellega tuvastati ELTL artikli 101 rikkumine seoses Krka kokkulepetega ning ELTL artikli 102 rikkumine, samuti nende rikkumiste eest vastavalt Servier’le ja Krkale määratud trahvid.

Komisjon esitas nende Üldkohtu otsuste peale Euroopa Kohtule kaks apellatsioonkaebust.

Euroopa Kohtu hinnang

ELTL artikli 101 rikkumine

A. Potentsiaalse konkurentsi olemasolu Servier’ ja Krka vahel

Esimesena analüüsis Euroopa Kohus komisjoni etteheiteid, mis puudutavad Üldkohtu vigu potentsiaalse konkurentsi mõiste tõlgendamisel ja kohaldamisel.

Kõigepealt märkis Euroopa Kohus, et andmaks ELTL artikli 101 lõike 1 alusel hinnangut salajasele tegevusele, mis toimub ettevõtjatevaheliste horisontaalkoostöö kokkulepete vormis (nagu Krka kokkulepped), tuleb esimeses etapis kindlaks teha, kas seda tegevust saab käsitada konkurentsi piiramisena ettevõtjate poolt, kelle vahel on kas või potentsiaalne konkurents. Kui see on nii, tuleb teises etapis kontrollida, kas see tegevus on oma majanduslikku laadi arvestades käsitatav eesmärgi tõttu konkurentsipiiranguna. Kui kõnealuse tegevuse konkurentsivastane eesmärk ei leia tõendamist, tuleb analüüsida selle tagajärgi.

Olles teinud selle täpsustuse, tunnistas Euroopa Kohus potentsiaalse konkurentsi mõiste tõlgendamise ja kohaldamisega seotud vigu puudutavad väited tulemuslikuks, kuna Üldkohus oli analüüsinud mitut vaidlusaluse otsuse põhjendust, mis puudutasid Krka ja Servier’ vahelist potentsiaalset konkurentsi ning teatavaid Servier’ poolt esitatud etteheiteid.

Sisu osas sedastas Euroopa Kohus, et olles leidnud, et Krka kompromisskokkuleppe ja litsentsilepingu sõlmimise ajal oli omavahel kooskõlas olevaid kaudseid tõendeid, mis lubasid Servier’l ja Krkal arvata, et patent 947 on kehtiv, järeldas Üldkohus neist kaudsetest tõenditest, et sestpeale oli nende ettevõtjate vaheline konkurents riigisisestel turgudel liidu sees välistatud ning seega ei olnud nende vahel enam potentsiaalset konkurentsi.

Selleks aga, et asuda potentsiaalse konkurentsi puudumisega seoses sellisele seisukohale, oleks Üldkohus pidanud kontrollima, kas komisjonil puudusid tõendid selle kohta, et Krka kokkulepete sõlmimise ajal oleks Krkal olnud reaalsed ja konkreetsed võimalused asjaomasele turule siseneda ja Servier’ga konkureerida, võttes arvesse piisavaid ettevalmistusi ja turule sisenemisel ületamatute tõkete puudumist.

Selle vajaliku kontrolli läbiviimise asemel väitis Üldkohus aga üksnes, et Servier ja Krka olid veendunud, et patent 947 on kehtiv ning et Krka tegevus, mis seisnes jätkuvas konkurentsisurve avaldamises Servier’le, võis olla selgitatav tema sooviga tugevdada oma positsiooni võimalikel läbirääkimistel, et jõuda kompromisskokkuleppeni, millega kaasneb litsentsilepingu sõlmimine. Üldkohus eksis, pidades õiguslikult asjasse puutuvaks asjaomasel turul patentidega seoses tuvastatud olukorda ning poolte kavatsusi. Lisaks sellele ei põhjendanud Üldkohus oma kaudset seisukohta, et Servier ja Krka ei olnud enam potentsiaalsed konkurendid, hoolimata vaidlusaluses otsuses vastupidise tõendamiseks esile toodud asjaoludest.

Lisaks rõhutas Euroopa Kohus, et Krka kompromisskokkuleppe ja litsentsilepingu sõlmimise konteksti analüüsides ei ole Üldkohus mitte üksnes moonutanud ühe Ühendkuningriigi kohtu otsuse selget ja täpset sõnastust, mis tehti Krka poolt patendi 947 tühistamiseks esitatud vastuhagi kohta, vaid ka vaidlusaluse otsuse mõtet ja ulatust osas, mis puudutab selle patendi kehtivaks tunnistanud Euroopa Patendiameti vastulausete osakonna ühe otsuse tagajärgi.

Euroopa Kohus nõustus seega komisjoni etteheidetega, mis puudutavad Üldkohtu vigu potentsiaalse konkurentsi mõiste tõlgendamisel ja kohaldamisel.

B. Krka kokkulepete kvalifitseerimine eesmärgi tõttu konkurentsipiiranguks

Teisena sedastas Euroopa Kohus, et Üldkohus rikkus õigusnorme, asudes seisukohale, et tegemist ei olnud eesmärgi tõttu konkurentsipiiranguga.

Edasi kaevatud kohtuotsustes leidis Üldkohus, et tõelise patendivaidluse korral saab selle vaidluse lahendamise kompromisskokkuleppe, mis sisaldab konkurentsivastaseid tingimusi ning millega koos sõlmitakse seda patenti puudutav litsentsileping, kvalifitseerida eesmärgi tõttu konkurentsipiiranguks üksnes juhul, kui komisjon suudab tõendada, et selle litsentsilepingu näol ei ole tegemist tavapärastel turutingimustel tehtud tehinguga ja sellega varjatakse seega vastupidise makse tegemist.

Euroopa Kohtu hinnangul aga jääb selle arutluskäigu juures tähelepanuta asjaomaste kokkulepete laad ehk see, et tegemist ei olnud pelgalt patendivaidluse lahendamise kompromisskokkuleppega vastupidise makse eest, vaid kokkuleppega jagada turud kaheks piirkonnaks, millest üks liiati ei kuulu ELTL artikli 101 rikkumise alla.

See õigusnormi rikkumine viis selleni, et Üldkohus kontrollis Servier’le ja Krkale süüks pandud rikkumise kvalifitseerimist eesmärgi tõttu konkurentsipiiranguks, analüüsides selle tegevuse elluviimiseks mõeldud kokkulepete vormi ja õiguslikke tunnuseid, kuigi ta oleks pidanud hindama kõnealuste kokkulepete majandusliku kahjulikkuse ulatust, analüüsides üksikasjalikult nende kokkulepete tunnuseid, nende eesmärke ning nende majanduslikku ja õiguslikku konteksti.

Lisaks, asudes seisukohale, et kuna Krka kompromisskokkuleppe ja litsentsilepingu puhul ei reserveeritud osa turust Krkale, siis ei saanud järeldada, et tegemist oli turu jagamisega, tõlgendas Üldkohus vääralt ka ELTL artikli 101 lõike 1 punkti c, kuna turgude jagamises seisnevate kokkulepete keeld, mis on sõnastatud selles sättes, ei piirdu kokkulepetega, millega turud „kindlalt“ ära jagatakse.

Lisaks rikkus Üldkohus õigusnormi ka seeläbi, et tugines eesmärgi tõttu konkurentsipiirangu puudumisega seotud arutluskäigus kaalutlustele, mis puudutasid asjaomaste kokkulepete potentsiaalsete tagajärgede väidetavalt hüpoteetilist laadi, olgugi et eesmärgi tõttu konkurentsipiiranguks kvalifitseeruva tegevuse puhul ei tulnud kontrollida – ega veel vähem tõendada – selle tagajärgi konkurentsile, sh ka mitte selle analüüsimisel, kas asjaomane tegevus oli sellise kvalifikatsiooni omistamiseks nõutaval määral kahjustav.

Samamoodi rikkus Üldkohus veel kord õigusnormi, heites komisjonile ette, et viimane ei olnud tõendanud sisuliselt seda, et Servier’l või Krka l oli kavatsus piirata omavahelist konkurentsi, olgugi et selle tõendamine ei olnud eesmärgi tõttu konkurentsipiirangu esinemise tuvastamiseks nõutav.

Lisaks rikkus Üldkohus tõendite vaba hindamise põhimõtet, kui leidis, et kui rikkumise olemasolu tuvastamiseks võetakse arvesse osalisi ja hajusaid tõendeid, siis tehakse õiguslikult vahet olukordadel, kus komisjonile on konkurentsivastaste kokkulepete sisu teada – nagu käesoleval juhul – ja olukordadel, kus see talle teada ei ole. Seejärel rikkus Üldkohus õigusnormi veel siis, kui ta leidis, et e-kirjade osalistest väljavõtetest või muudest poolte kavatsusi tõendama pidavatest dokumentidest tuletatuga ei ole lihtne kahtluse alla seada järeldust, mis põhineb kokkulepete endi sisul.

Viimaks juhtis Euroopa Kohus tähelepanu sellele, et kui hinnatakse, kas patendilitsents tuleb ELTL artikli 101 lõike 1 alusel kvalifitseerida eesmärgi tõttu konkurentsipiiranguks, on täiesti asjassepuutumatu võimalus, et teatavatel geograafilistel turgudel võivad sellel olla konkurentsi soodustavad tagajärjed. Võttes arvesse Krka litsentsilepingu positiivseid tagajärgi Krka peamistel turgudel, tõlgendas ja kohaldas Üldkohus seega vääralt ELTL artikli 101 lõiget 1, seda enam et Krka peamised turud ei kuulu ELTL artikli 101 rikkumise geograafilisse kohaldamisalasse.

Eespool nimetatud vigu arvesse võttes leidis Euroopa Kohus, et Üldkohtu arutluskäik, mille kohaselt ei kujutanud Krka kokkulepped endast eesmärgi tõttu konkurentsipiirangut, on tervikuna õigusvastane.

C. Krka kokkulepete kvalifitseerimine tagajärje tõttu konkurentsipiiranguks

Kolmandana ei nõustunud Euroopa Kohus Üldkohtu järeldusega, mille kohaselt ei tuvastanud komisjon, et Krka kokkulepete tagajärjeks oli konkurentsi piiramine, kuna komisjonil ei õnnestunud tõendada, et vaidlusaluste kokkulepete puudumise korral oleks Krka tõenäoliselt sisenenud Servier’ peamistele turgudele.

Siinkohal juhtis Euroopa Kohus tähelepanu sellele, et ettevõtjatevahelise kokkuleppega kaasnevate konkurentsivastaste tagajärgede hindamiseks tuleb võrrelda selle kokkuleppe tulemusel tekkinud konkurentsiolukorda sellega, mis oleks valitsenud kokkuleppe puudumise korral. Selle n‑ö vastupidise stsenaariumi meetodi puhul on vaja võtta arvesse selle kokkuleppe konkreetset konteksti. Vastupidine stsenaarium, milles kujutatakse ette olukorda, kus viidatud kokkulepet ei oleks olnud, peab olema realistlik ja usutav.

Selle täpsustuse kontekstis leidis Euroopa Kohus, et Üldkohus eiras ELTL artikli 101 kohaldamisel vastupidise stsenaariumi meetodi tunnuseid kolmes peamises aspektis.

Esiteks leidis Üldkohus, et Krka kompromisskokkuleppe konkurentsivastaste tagajärgede hindamine põhines hüpoteetilisel lähenemisviisil ja nende tagajärgede puudulikul analüüsil, kuna komisjon ei võtnud vastupidise stsenaariumi puhul arvesse sellest kokkuleppest hilisemate sündmuste tegelikku arengut. Üldkohtu selline arutluskäik jätab aga tähelepanuta asjaolu, et vastupidine stsenaarium, mis määratluselt ongi hüpoteetiline, kuna see ei realiseerunud, ei saa põhineda kõnealuse kokkuleppe sõlmimisest hilisematel asjaoludel.

Teiseks rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta leidis, et kohtupraktika, mille kohaselt ettevõtjatevahelise kokkuleppe võib selle potentsiaalsete tagajärgede tõttu kvalifitseerida tagajärje tõttu konkurentsipiiranguks, ei ole enam kohaldatav, kui see kokkulepe on ellu viidud, sest on võimalik täheldada selle kokkuleppe tegelikke tagajärgi konkurentsile. Nimelt kui kokkulepe ei muuda – nagu käesoleval juhul – vaid, vastupidi, säilitab sellel turul juba tegutsevate konkureerivate ettevõtjate arvu või tegevuse, ei oleks pelk võrdlus sellel turul enne ja pärast selle kokkuleppe täitmist tuvastatud olukordade vahel piisav, et saaks järeldada, et konkurentsivastased tagajärjed puuduvad, kuna konkurentsivastaseks tagajärjeks on selle kokkuleppe sõlmimise hetkel veel potentsiaalse konkurentsiallika kindel kadumine selle kokkuleppe tõttu.

Kolmandaks tuleneb kohtupraktikast, et kui komisjon määratleb vastupidise stsenaariumi, et hinnata originaalravimite tootja ja geneeriliste ravimite tootja vahelise patendivaidluse lahendamise kompromisskokkulepet, ei pea ta tegema lõplikku järeldust geneeriliste ravimite tootja eduvõimaluste kohta patendivaidluses või vähem piirava kokkuleppe sõlmimise tõenäosuse kohta. Sellest järeldub, et Üldkohus tõlgendas ja kohaldas vääralt ELTL artikli 101 lõiget 1, kui ta leidis, et komisjon ei suutnud tõendada, et kompromisskokkuleppe puudumise korral oleks Krka tõenäoliselt sisenenud kõnealustele turgudele ning et patendi 947 kehtivuse vaidlustamist puudutavate kohtumenetluste jätkamine oleks tõenäoliselt või usutavalt võimaldanud selle patendi kiiremini või suuremas ulatuses kehtetuks tunnistada.

Euroopa Kohus leidis, et selliselt tuvastatud õigusnormi rikkumised muudavad õigusvastaseks kogu Üldkohtu arutluskäigu, mille kohaselt ei kvalifitseerunud Krka kokkulepped tagajärje tõttu konkurentsipiiranguks.

ELTL artikli 102 rikkumine

Neljandana ei nõustunud Euroopa Kohus Üldkohtu järeldusega, et asjaomase tooteturu määratlus, millest lähtudes hindas komisjon seda, kas Servier’ poolt oli tegemist turgu valitseva seisundi kuritarvitamisega, oli sedavõrd ekslik, et see muudab nimetatud hinnangu vääraks. Seejuures heitis Üldkohus komisjonile ette eelkõige seda, et viimane piiritles asjaomase turu ainult perindopriiliga, jättes sealt välja teised muundava ensüümi inhibiitorite klassi kuuluvad ravimid.

Siinkohal juhtis Euroopa Kohus tähelepanu sellele, et asjaomase turu määratlemine, mis eelneb hinnangu andmisele võimaliku turgu valitseva seisundi kuritarvitamise kohta ELTL artikli 102 tähenduses, eeldab esiteks kaubaturu ja teiseks geograafilise turu määratlemist.

Lisaks tuleneb kohtupraktikast, et asjaomase turu mõiste tähendab seda, et selle turu moodustavad kaubad või teenused on omavahel piisavalt vahetatavad. Mis puudutab konkreetselt ravimite majanduslikku asendatavust, siis seda tuleb hinnata lähtuvalt sama ravinäidustuse jaoks mõeldud ravimite müügimahu muutusest, mis tuleneb nende ravimite suhtelistest hindadest. Sellise asendatavuse puudumise tuvastamine näitab eraldiseisva turu olemasolu ja seda olenemata selle põhjustest.

Kuna komisjon oli leidnud, et perindopriil ja teised muundava ensüümi inhibiitorite klassi kuuluvad ravimid ei ole omavahel asendatavad, pidades silmas tuvastatud asjaolu – mida Servier ei vaidlustanud –, et perindopriili nõudlus on suhteliselt mitte-elastne võrreldes teiste muundava ensüümi inhibiitorite klassi kuuluvate ravimite tugeva hinnalangusega, rikkus Üldkohus õigusnormi, heites komisjonile ette seda, et viimane piiritles asjaomase turu ainult perindopriiliga.

Kuivõrd Üldkohus leidis seejärel, et komisjoni järeldus Servier’ turgu valitseva seisundi kohta perindopriili toimeainega seotud tehnoloogia turul põhines asjaomase turu vääral määratlemisel, leidis Euroopa Kohus, et need Üldkohtu hinnangud tuginevad väärale eeldusele ja on seega samuti õigusvastased.

Nõustudes eelnimetatud vigasid puudutavate komisjoni väidetega, tühistas Euroopa Kohus vaidlustatud kohtuotsused osaliselt.

Servier’ ja Krka tühistamishagid

Viiendana leidis Euroopa Kohus, et nende Üldkohtule esitatud väidete osas, millega Servier’ ja Krka vaidlustasid vaidlusaluses otsuses Krka kompromisskokkuleppe ja litsentsilepingu kvalifitseerimise eesmärgi tõttu konkurentsipiiranguks ning Krka kompromisskokkuleppe ning üleandmis- ja litsentsilepingu kvalifitseerimise tagajärje tõttu konkurentsipiiranguks, on kohtuasi menetlusstaadiumis, mis võimaldab asja lahendada.

Mis puudutab esiteks Krka kompromisskokkuleppe ja litsentsilepingu kvalifitseerimist eesmärgi tõttu konkurentsipiiranguks, siis kontrollis Euroopa Kohus esmalt, kas komisjon võis õiguspäraselt need kokkulepped kvalifitseerida Krka poolt Servier’le pakutava potentsiaalse konkurentsi piiranguks. Selleks analüüsis ta seda, kas kõnealuste kokkulepete sõlmimise ajal olid olemas tegelikud ja konkreetsed võimalused selleks, et Krka siseneks perindopriili turule ja konkureeriks Servier’ga.

Sellega seoses rõhutas Euroopa Kohus, et niisuguse patendi olemasolu, mis kaitseb üldkasutatavaks muutunud toimeaine valmistamisprotsessi, ei saa iseenesest pidada ületamatuks tõkkeks sellel toimeainel põhinevate geneeriliste ravimite turule sisenemisel. Sellest järeldub, et sellise patendi olemasolu ei takista seda, et asjaomase originaalravimi tootja potentsiaalseks konkurendiks kvalifitseeritakse geneeriliste ravimite tootja, kellel tõepoolest on kindel kavatsus ja isiklik võime turule siseneda ning kes oma toimingutega näitab üles valmidust selle patendi kehtivust vaidlustada ja kanda riski, et tema turule sisenemisel esitab selle patendi omanik tema vastu patendist tulenevate õiguste rikkumise hagi.

Krka kindla kavatsuse kohta jätkata pingutusi oma perindopriili turustamiseks hoolimata teda 2006. aastal tabanud kaotustest kohtuasjades, mis puudutasid tema ja Servier’ vahelisi patendivaidlusi, märkis Euroopa Kohus, et komisjoni poolt vaidlusaluses otsuses viidatud tõenditest ilmneb, et Krka ei lõpetanud pingutuste tegemist Servier’ peamistele turgudele sisenemiseks.

Ka asjaolu, et Krka pidas Servier’ga läbirääkimisi Krka kompromisskokkuleppe ja litsentsilepingu sõlmimiseks, ei ole piisav tõendamaks, et Krkal ei olnud kindlat kavatsust Servier’ga konkureerida.

Eeltoodut arvesse võttes leidis Euroopa Kohus, et Krka oli kompromisskokkuleppe ja litsentsilepingu sõlmimise ajal Servier’ potentsiaalne konkurent.

Järgmisena kontrollis Euroopa Kohus, kas komisjon leidis ekslikult, et Krka kompromisskokkuleppe ja litsentsilepingu eesmärk oli perindopriili turgude jagamine.

Sellega seoses rõhutas ta, et see, et patendivaidluste lahendamise kompromisskokkuleppeid – nagu ka selliste kokkulepetega seonduvaid litsentsilepinguid – võidakse sõlmida eesmärgil, mis võib olla õiguspärane, ei saa neid välistada ELTL artikli 101 kohaldamisalast, kui ilmneb, et nendega soovitakse konkurentsi piirata. Käesoleval juhul ilmneb pealegi Krka kompromisskokkuleppe ja litsentsilepingu sõnastusest ning nende sõlmimise asjaoludest selgelt, et majanduslikus plaanis on need omavahel seotud ning neid ei saa käsitleda eraldi.

Koondmõju, mis oli Krka litsentsilepingul, millega Servier loobus takistamast Krkal perindopriili geneerilise versiooni turustamist viimase peamistel turgudel, ning kompromisskokkuleppel, kus nähti ette Krka kohustus hoiduda patendist tulenevate õiguste rikkumisest Servier’ peamistel turgudel, on majanduslikus plaanis samaväärne quid pro quo’ga, mis võimaldas Servier’l ja Krkal säilitada soodsama positsiooni oma peamistel turgudel. Selline kokkulepete kogum tähendab põhimõtteliselt nende turgude jagamist ja seega eesmärgi tõttu konkurentsipiirangut, mille tähtsust ei saa vähendada ega mida ei saa kompenseerida võimalikud positiivsed või konkurentsi soodustavad tagajärjed ükskõik millisel turul.

Neid asjaolusid arvesse võttes leidis Euroopa Kohus, et vaidlusaluses otsuses kajastatud tõendid kinnitavad sellise tegevuse olemasolu, mille eesmärk oli Servier’ ja Krka jaoks perindopriili turu jagamine Krka kompromisskokkuleppe ja litsentsilepingute abil, ning need tõendid on piisavad, et õigustada sellise tegevuse kvalifitseerimist eesmärgi tõttu konkurentsipiiranguks.

Mis puudutab teiseks Krka kompromisskokkuleppe ning üleandmis- ja litsentsilepingu kvalifitseerimist tagajärje tõttu konkurentsipiiranguks, siis juhib Euroopa Kohus tähelepanu sellele, et komisjon pidi võrdlema nende kokkulepete tulemusena valitsenud konkurentsiolukorda konkurentsiolukorraga, mis oleks valitsenud realistliku ja usutava vastupidise stsenaariumi korral. Kuna käesoleval juhul aga seisnes kõnealune konkurentsipiirang Krka poolt Servier’le pakutava potentsiaalse konkurentsi allika kõrvaldamises, vastas vastupidise stsenaariumi analüüs sisuliselt selle potentsiaalse konkurentsi olemasolu analüüsile.

Nendest täpsustustest lähtudes sedastas Euroopa Kohus, et komisjon võis õiguspäraselt leida, et Krka oli Servier’ jaoks üks kõige vahetumaid ohte, kuna tal olid tegelikud ja konkreetsed võimalused siseneda Prantsusmaa, Madalmaade ja Ühendkuningriigi turule. Krka kokkulepete puudumise korral ei oleks kõrvaldatud võimalust, et Krka siseneb turule oma perindopriiliga. Sellest tulenevalt tõendas komisjon, et sellise potentsiaalse konkurentsiallika kõrvaldamine nende kokkulepete rakendamise tõttu piiras konkurentsi tuntavalt. Tagajärg, mis ei olnud hüpoteetiline ega potentsiaalne, vaid tegelik, õigustab tagajärje tõttu konkurentsipiirangu kvalifikatsiooni omistamist vaidlusaluses otsuses.

Olles võtnud seisukoha mõne Servier’ ja Krka poolt Üldkohtule esitatud väite kohta, sedastas Euroopa Kohus, et vaidlus ei ole menetlusstaadiumis, mis võimaldaks selle tervikuna lahendada. Seetõttu suunas ta kohtuasja tagasi Üldkohtule, et viimane teeks otsuse Krka üleandmis- ja litsentsilepingu kvalifitseerimise kohta eesmärgi tõttu konkurentsipiiranguks ning kohtuasjas komisjon vs. Servier jt (C‑176/19 P) nende väidete kohta, mis puudutavad ELTL artikli 102 rikkumist, ja teise võimalusena esitatud väidete kohta, millega vaidlustatakse trahvi suurust.

---

( 1 ) 12. detsembri 2018. aasta kohtuotsus Servier jt vs. komisjon (T‑691/14, EU:T:2018:922) ja kohtuotsus Krka vs. komisjon (T‑684/14, EU:T:2018:918) (edaspidi koos „vaidlustatud kohtuotsused“).

( 2 ) Komisjoni 9. juuli 2014. aasta otsus C(2014) 4955 (final) [ELTL] artiklite 101 ja 102 kohaldamise menetluse kohta (juhtum AT/39612 – Perindopril (Servier)) (edaspidi „vaidlusalune otsus“).

( 3 ) Vt 2. joonealune märkus.

( 4 ) Vt 1. joonealune märkus.