Liidetud kohtuasjad C‑331/20 P ja C‑343/20 P

Volotea, SA
ja
easyJet Airline Co. Ltd

versus

Euroopa Komisjon

Euroopa Kohtu (teine koda) 17. novembri 2022. aasta otsus

Apellatsioonkaebus – Riigiabi – ELTL artikli 107 lõige 1 – Euroopa Komisjoni otsus, mis puudutab Sardiinia lennujaamadele antavat hüvitist avaliku teenindamise kohustuste täitmise eest – Itaalia Vabariigi poolt lennujaamakäitajate vahendusel lennuettevõtjatele antud ebaseadusliku ja siseturuga kokkusobimatu riigiabi olemasolu – Mõiste „riigiabi“ – Eelise olemasolu tõendamine – Eelise suuruse kindlaksmääramine – Turumajanduse tingimustes tegutseva eraettevõtja põhimõte – Kohaldatavus ja kohaldamine – Kauba või teenuste eraõigusliku omandaja kriteerium – Tingimused – Tõendamiskoormis

1. Apellatsioonkaebus – Väited – Nõue esitada konkreetne kriitika Üldkohtu põhjenduste mõne punkti kohta – Nõue täpselt osutada väidete põhjendamiseks esitatud õiguslikud argumendid

   (ELTL artikkel 256; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik; Euroopa Kohtu kodukord, artikli 168 lõike 1 punkt d ja artikli 169 lõige 2)

   (vt punktid 86, 87, 94 ja 95)

2. Riigiabi – Mõiste – Abisaajatele eelise andmine – Riigi meede, millega vähendatakse ettevõtjal tavaliselt lasuvat maksukoormust – Hõlmamine

   (ELTL artikli 107 lõige 1)

   (vt punktid 102–104, 107 ja 138)

3. Riigiabi – Mõiste – Hindamine eraettevõtja põhimõtte kohaselt – Lennujaamakäitajate ja lennuettevõtjate vahelised lepingulised suhted – Abikava rakendamine lennujaamakäitaja poolt, milles puudub riigi osalus – Asjaolu, mis ei välista eraettevõtja põhimõtte kohaldatavust

   (ELTL artikli 107 lõige 1)

   (vt punktid 105 ja 119)

4. Riigiabi – Mõiste – Hindamine eraettevõtja põhimõtte kohaselt – Abikava rakendamine piirkonna majanduse arendamiseks – Avaliku võimu volituste teostamine – Asjaolu, mis ei välista eraettevõtja põhimõtte kohaldatavust

   (ELTL artikli 107 lõige 1)

   (vt punktid 106–108 ja 120)

5. Riigiabi – Mõiste – Hindamine eraettevõtja põhimõtte kohaselt – Teenuste ostmine ettevõtjalt asutuste vahendusel, millele ei ole hanke-eeskirjad kohaldatavad – Võimatus järeldada eelise olemasolu hankemenetluse korraldamata jätmisest

   (ELTL artikli 107 lõige 1)

   (vt punktid 109, 110, 123, 125–128, 131, 132, 135–137, 152 ja 153)

6. Riigiabi – Mõiste – Abisaajatele eelise andmine – Komisjoni kohus eelist tõendada – Komisjoni uurimiskohustus

   (ELTL artikli 107 lõige 1)

   (vt punktid 111, 112, 129 ja 157)

7. Riigiabi – Mõiste – Hindamine eraettevõtja põhimõtte kohaselt – Hindamine kõikide vaidlusalust tehingut ja selle konteksti puudutavate asjaolude alusel – Komisjoni tõendamiskoormis – Ulatus

   (ELTL artikli 107 lõige 1)

   (vt punktid 113, 114, 128 ja 132)

Kokkuvõte

Sardiinia autonoomne piirkond (Itaalia; edaspidi „maakond“) võttis 13. aprillil 2010 vastu seaduse nr 10/2010, millega lubati anda Sardiinia lennujaamadele lennutranspordi arendamiseks rahalist toetust. Seadust rakendati mitmesuguste maakonnavalitsuse võetud meetmetega (edaspidi koos seaduse nr 10/2010 asjakohaste sätetega „vaidlusalused meetmed“).

Vaidlusaluste meetmete eesmärk oli muu hulgas soodustada lepingute sõlmimist lennujaamakäitajate ja lennuettevõtjate vahel, et muuta Sardiinia lennuteenus paremaks ja tagada saare reklaamimine turismisihtkohana. Selleks oli meetmetes sisuliselt ette nähtud, et maakond hüvitab summad, mille lennujaamakäitajad maksavad nende lepingute alusel lennuettevõtjatele, tingimusel et täidetud on teatud tingimused ja üksikasjalikud eeskirjad, mis puudutavad muu hulgas nende lepingute kasumlikkust.

Euroopa Komisjon kvalifitseeris 29. juuli 2016. aasta otsuses ( 1 ) (edaspidi „vaidlusalune otsus“) vaidlusalused riigiabi meetmed osaliselt siseturuga kokkusobimatuks ja kohustas abi lennuettevõtjatelt, keda peeti ainsateks abisaajateks, tagasi nõudma.

Lennuettevõtjad Volotea SA ja easyJet Airline Co. Ltd (edaspidi „easyJet“), kes sõlmisid Olbia (Itaalia) ja Cagliari-Elmase (Itaalia) lennujaamakäitajatega vaidlusaluste meetmete kohaldamisalasse kuuluvad teenuste osutamise lepingud, esitasid kumbki Üldkohtule vaidlusaluse otsuse tühistamiseks hagi. Need hagid jäeti 13. mai 2020. aasta kohtuotsustega ( 2 ) (edaspidi „vaidlustatud kohtuotsused“) rahuldamata.

Euroopa Kohus, kellele Volotea ja easyJet esitasid kumbki apellatsioonkaebuse, tühistas neid kahte lennuettevõtjat puudutavas osas nii vaidlustatud kohtuotsused kui ka vaidlusaluse otsuse. Selle raames tuletas ta meelde turumajanduse tingimustes tegutseva eraettevõtja põhimõtte rolli ja kohaldamise tingimusi riigiabi valdkonnas, enne kui ta täpsustas meetodit, mida tuleb kohaldada selleks, et hinnata ELTL artikli 107 lõike 1 seisukohalt sellise eelise olemasolu, mis tuleneb liikmesriigi poolt eraettevõtjatele avaliku sektori vahendite eraldamisest selleks, et rahastada teenuse osutamise lepinguid, mille viimased on sõlminud teiste eraettevõtjatega.

Euroopa Kohtu hinnang

Esimesena leidis Euroopa Kohus, et Üldkohus rikkus ELTL artikli 107 lõike 1 tõlgendamisel õigusnormi, kui ta asus vaidlustatud kohtuotsustes seisukohale, et küsimust, kas Volotea ja easyJet said maakonnalt eelise, ei tule analüüsida turumajanduse tingimustes tegutseva eraettevõtja põhimõtte alusel.

Selle kohta tuletas Euroopa Kohus meelde, et ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses eelise olemasolu kindlakstegemiseks tuleb arvesse võtta meetme mõju soodustatud ettevõtjatele, olenemata sellest, millised on asjasse puutuva liikmesriigi taotletavad eesmärgid ning kas eelise on andnud vahetult riik või riigi poolt selleks asutatud või määratud avalik-õiguslik või eraõiguslik üksus. Järelikult tuleb sellisena käsitada iga meedet, mis olenemata meetme vormist ja eesmärkidest soodustab otseselt või kaudselt ühte või mitut ettevõtjat või millega antakse neile eelis, mida nad tavapärastel turutingimustel ei oleks saanud.

Lisaks kohaldatakse sellise eelise olemasolu kindlakstegemisel üldjuhul turumajanduse tingimustes tegutseva eraettevõtja põhimõtet, välja arvatud juhul, kui puudub igasugune võimalus võrrelda konkreetsel juhul asjasse puutuvat riigi tegevust eraettevõtja omaga, näiteks kuna see tegevus on lahutamatult seotud sellise taristu olemasoluga, mida ükski eraettevõtja ei oleks kunagi saanud luua, või kuna riik tegutses avaliku võimu kandjana.

Sellest järeldub, et vastupidi vaidlustatud kohtuotsustes Üldkohtu leitule ei välistanud käesolevas asjas turumajanduse tingimustes tegutseva eraettevõtja põhimõtte kohaldatavust vaidlusaluste meetmetega taotletavad avaliku poliitika eesmärgid, Olbia ja Cagliari lennujaama käitajate eraõiguslik staatus ega ka see, et viimastel ei olnud nende meetmete rakendamisel maakonnast olulist autonoomiat.

Kuna vaatamata järeldusele turumajanduse tingimustes tegutseva eraettevõtja kohaldamatuse kohta analüüsis Üldkohus siiski, kas maakond tegutses kauba või teenuste eraõigusliku omandajana, enne kui ta järeldas vaidlusaluste meetmetega antud eelise olemasolu, hindas Euroopa Kohus teisena seda, kas Üldkohtu see täiendav põhjenduskäik võib põhjendada vaidlustatud kohtuotsuste resolutsiooni, hoolimata varem tuvastatud õigusnormi rikkumistest.

Olles täpsustanud, et eraõigusliku omandaja kriteerium – nagu ka eraõigusliku müüja kriteerium –, mis on esimese paarik, on üks neist eri kriteeriumidest, mis täpsustavad turumajanduse tingimustes tegutseva eraettevõtja põhimõtet, märkis Euroopa Kohus täpsemalt, et Üldkohus asus selle kriteeriumi alusel seisukohale, et Volotea ja easyJet said lennujaamakäitajatega sõlmitud lennutranspordi-, turundus- ja reklaamiteenuseid käsitlevate lepingute alusel eelise, põhjusel, et nende lepingute sõlmimiseks ei korraldatud hankemenetlust või samaväärset menetlust.

Ent kuigi Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast tuleneb, et kui liikmesriiki otsustab müüa kaupa või teenuseid või osta neid otse ühelt või mitmelt eraettevõtjalt, võimaldab hankemenetluse korraldamine teatud tingimustel eeldada, et menetluse tulemusel selleks sõlmitud lepingud või muud aktid kajastavad tavapäraseid turutingimusi, nähtub sellest kohtupraktikast samuti, et hankemenetluse läbiviimine ei ole ainus vahend, et välistada ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses eelise olemasolu, ning eriti on see nii olukorras, kus riik ei müü kaupu või teenuseid eraettevõtjatele või ei osta neid eraettevõtjatelt mitte otse, vaid teiste eraettevõtjate vahendusel, kellel ei ole kohustust hankemenetlust korraldada. Lisaks, olenemata sellest, millist vahendit kasutatakse, eeldab küsimus, kas sellise eelise olemasolu tuleb välistada või – vastupidi – tuvastada, igal juhul selle hindamist, kas seda müüki või ostu ette nägevad lepingud või muud aktid kajastavad tavapäraseid turutingimusi või mitte.

Neid kaalutlusi arvestades tõdes Euroopa Kohus, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta järeldas, et Voloteale ja easyJetile anti eelis, põhjusel, et lennujaamakäitajatega sõlmitud lepingute sõlmimiseks ei korraldatud hankemenetlust või samaväärset menetlust. Samuti märkis ta, et Üldkohus ei hinnanud nõuetekohaselt küsimust, kas need lepingud kajastavad tavapäraseid turutingimusi.

Neil põhjustel nõustus Euroopa Kohus Volotea ja easyJeti etteheidetega, et rikutud on ELTL artikli 107 lõiget 1, ning tühistas vaidlustatud kohtuotsused.

Kuna menetlusstaadium lubas teha kohtuasjades otsuse, meenutas Euroopa Kohus ning hindas kolmanda ja viimasena etteheiteid, mille Volotea ja easyJet esitasid vaidlusaluse otsuse tühistamiseks esitatud oma vastava hagi põhjendamiseks.

Sellega seoses märkis Euroopa Kohus, et komisjon pani toime esimese õigusnormi rikkumise, kui jättis ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses eelise olemasolu analüüsist kõrvale turumajanduse tingimustes tegutseva eraettevõtja põhimõtte kohaldatavuse põhjustel, mis on seotud maakonna taotletavate avaliku poliitika eesmärkide, lennujaamakäitajate eraõigusliku staatuse ja vaidlusaluste meetmete vormiga. Seejärel märkis ta, et tuvastades sellise eelise, hindamata igakülgselt ja konkreetselt, kas maakond ja lennujaamakäitajad üritasid omandada asjaomaseid teenuseid tavapärastel turutingimustel, pani komisjon toime teise õigusnormi rikkumise.

Neid kaalutlusi arvestades tühistas Euroopa Kohus ELTL artikli 107 lõike 1 rikkumise tõttu ka vaidlusaluse otsuse Volotead ja easyJetti puudutavas osas.

( 1 ) Komisjoni 29. juuli 2016. aasta otsus (EL) 2017/1861, milles käsitletakse riigiabi SA 33983 (2013/C) (ex 2012/NN) (ex 2011/N) – Itaalia – Sardiinia lennujaamadele antav hüvitis avaliku teenindamise kohustuste täitmise eest (üldist majandushuvi pakkuv teenus) (ELT 2017, L 268, lk 1).

( 2 ) 13. mai 2020. aasta kohtuotsus Volotea vs. komisjon (T‑607/17, EU:T:2020:180) ja 13. mai 2020. aasta kohtuotsus easyJet Airline vs. komisjon (T‑8/18, EU:T:2020:182).