Kohtuasi C‑791/19 R

Euroopa Komisjon

versus

Poola Vabariik

Euroopa Kohtu (suurkoda) 8. aprilli 2020. aasta määrus

Ajutiste meetmete kohaldamine – ELTL artikkel 279 – Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus – ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik – Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) Izba Dyscyplinarna (distsiplinaarkolleegium) sõltumatus

1. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Kohtunike sõltumatuse põhimõte – Ulatus

   (ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 47 ja 48)

   (vt punktid 29, 30, 34, 65 ja 66)

2. Liikmesriigid – Kohustused – Tõhusa kohtuliku kaitse tagamiseks vajalike õiguskaitsevahendite kehtestamine – Kohtunike sõltumatuse põhimõtte järgimine – Kõrgeima kohtu uus distsiplinaarkolleegium, mis koosneb kohtunikest, kelle on nimetanud Poola Vabariigi president riikliku kohtute nõukoja ettepaneku alusel – Rikkumine, kui õigussubjektidel on tekkinud põhjendatud kahtlus, kas see kolleegium on väljaspool väliste tegurite haardeulatust ja kas ta on vastanduvate huvide suhtes neutraalne – Kriteeriumid – Objektiivsed tingimused, milles see kolleegium loodi, tema tunnused ja liikmete ametisse nimetamise menetlus – Riikliku kohtute nõukoja sõltumatus

   (ELL artiklid 2 ja 19; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 47 teine lõik)

   (vt punktid 31–33, 35, 68 ja 70–72)

3. Ajutiste meetmete kohaldamine – Ajutiste meetmete taotlust läbivaatava kohtu pädevus – Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus, mis on esitatud seoses liikmesriigi kohustuste rikkumise hagiga – Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi, mille eesmärk on tuvastada, et ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga ei ole kooskõlas riigisisesed sätted, mis reguleerivad liidu õiguse küsimusi lahendavate kohtunike suhtes kohaldatavat distsiplinaarkorda – Ajutisi meetmeid kohaldava kohtuniku pädevusse kuuluv taotlus

   (ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik; ELTL artiklid 278 ja 279)

   (vt punkt 36)

4. Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Fumus boni iuris – Kiireloomulisus – Oluline ja hüvitamatu kahju – Kumulatiivne iseloom – Kõikide asjaomaste huvide kaalumine – Ajutisi meetmeid kohaldava kohtuniku kaalutlusõigus

   (ELTL artiklid 278 ja 279; Euroopa Kohtu kodukord, artikli 160 lõige 3)

   (vt punkt 51)

5. Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Fumus boni iuris – Põhimenetluses lahendatava hagi põhjendamiseks esitatud väidete prima facie kontrollimine – Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi – Riigisisesed sätted, mis reguleerivad liidu õiguse küsimusi lahendavate kohtunike suhtes kohaldatavat distsiplinaarkorda – Sätted, mis käsitlevad nende kohtunike distsiplinaarasju lahendavat organit – Etteheide, mis puudutab küsimust, kas loodud organ järgib kohtunike sõltumatuse põhimõtet, mis on ette nähtud ELL artikli 19 lõike 1 teises lõigus – Etteheide, mis esmapilgul ei näi olevat põhjendamatu

   (ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik; ELTL artiklid 278 ja 279; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47)

   (vt punktid 52, 64, 67 ja 75–78)

6. Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Kiireloomulisus – Oluline ja hüvitamatu kahju – Mõiste – Oht kahjustada selle organi sõltumatust, kes vaatab läbi liidu õiguse küsimusi lahendavate liikmesriigi kohtunike distsiplinaarasju – Hõlmamine

   (ELL artikkel 2; ELTL artiklid 278 ja 279; Euroopa Kohtu kodukord, artikli 160 lõige 3)

   (vt punktid 82–86, 89, 90, 92 ja 93)

7. Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Kõikide asjaomaste huvide kaalumine – Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi – Riigisisesed sätted, mis reguleerivad liidu õiguse küsimusi lahendavate kohtunike suhtes kohaldatavat distsiplinaarkorda – Sätted, mis käsitlevad nende kohtunike distsiplinaarasju lahendavat organit – Oht kahjustada selle organi sõltumatust – Asjaomase liikmesriigi huvi, et tema õigussüsteemis toimuks õigusemõistmine – Liidu üldise huvi esimus

   (ELL artikli 19 lõike 1 teine lõige; ELTL artiklid 278 ja 279; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47)

   (vt punktid 104 ja 109–113)

Kokkuvõte

Euroopa Kohtu suurkoda kohustas 8. aprillil 2020 ajutiste meetmete kohaldamise kohtumäärusega komisjon vs. Poola (C‑791/19 R) Poola Vabariiki viivitamata peatama nende riigisiseste sätete kohaldamine, mis on aluseks Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) distsiplinaarkolleegiumi pädevusele lahendada kohtunike distsiplinaarasju, ning hoiduma distsiplinaarkolleegiumi menetluses olevaid asju edastamast kohtukoosseisule, mis ei vasta sõltumatuse nõuetele, mis on määratletud eelkõige 19. novembri 2019. aasta kohtuotsuses A. K. jt ( 1 ). Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus esitati seoses liikmesriigi kohustuste rikkumise hagiga, mille komisjon esitas 2019. aasta oktoobris ja milles ta palus tuvastada, et kuna Poola kehtestas kõrgeima kohtu ja üldkohtute kohtunikele uue distsiplinaarkorra, rikkus ta kohustusi, mis tulenevad ELL artikli 19 lõike 1 teisest lõigust ( 2 ) koostoimes ELTL artikli 267 teise ja kolmanda lõiguga. ( 3 )

2017. aastal vastu võetud uue korra kohaselt on kõrgeimas kohtus loodud distsiplinaarkolleegiumil pädevus lahendada selle kohtu kohtunike distsiplinaarasju ja apellatsiooniastmena üldkohtute kohtunike distsiplinaarasju. Komisjon ( 4 ) leiab, et kõnealune kord ei taga, et distsiplinaarkolleegium – mis koosneb ainult Krajowa Rada Sądownictwa (riiklik kohtute nõukoda, edaspidi „KRS“) valitud kohtunikest, kellest 15 on valinud Poola parlamendi alamkoda, samas kui enne 2017. aasta reformi valisid kohtunikud need liikmed endi hulgast – on sõltumatu ja erapooletu. Tulenevalt kohtuotsusest A. K. jt ( 5 ) leidis Poola kõrgeima kohtu töö- ja sotsiaalkindlustusasjade kolleegium selle kohtuotsuse aluseks olnud kohtuasju lahendades oma 5. detsembri 2019. aasta ja 15. jaanuari 2020. aasta otsustes, et arvestades distsiplinaarkolleegiumi loomise tingimusi, pädevuse ulatust, koosseisu ning KRSi osalemist selle moodustamises, ei saa seda kolleegiumi pidada kohtuks ei liidu ega Poola õiguse tähenduses. Sellegipoolest jätkas distsiplinaarkolleegium õigusemõistmise ülesannete täitmist.

Enne komisjoni ajutiste meetmete kohaldamise taotluse sisulist läbivaatamist lükkas Euroopa Kohus esiteks tagasi Poola esitatud vastuvõetamatuse vastuväite. Täpsemalt tuletas ta seoses oma pädevusega määrata kõnealuseid ajutisi meetmeid meelde, et kuigi kohtukorraldus liikmesriikides kuulub viimati nimetatute pädevusse, peavad liikmesriigid selle pädevuse teostamisel siiski täitma kohustusi, mis tulenevad neile liidu õigusest ja eriti ELL artikli 19 lõike 1 teisest lõigust. Euroopa Kohus märkis seejärel, et see säte, mis konkretiseerib õigusriigi väärtusi, teeb liikmesriikide kohtutele ja Euroopa Kohtule ülesandeks tagada liidu õiguse täielik kohaldamine kõikides liikmesriikides ning kohtulik kaitse, mis õigussubjektidele tuleneb liidu õigusest. Olles esile toonud nende organite sõltumatuse säilitamise esmatähtsuse sellise kaitse tagamiseks, rõhutas Euroopa Kohus, et seega on iga liikmesriigi kohustus tagada, et distsiplinaarkord, mida kohaldatakse nende riigisiseste kohtute kohtunikele, kes kuuluvad õiguskaitsesüsteemi liidu õigusega hõlmatud valdkondades, järgib kohtunike sõltumatuse põhimõtet. Nii tuleb eelkõige tagada, et nimetatud kohtute kohtunike suhtes algatatud distsiplinaarmenetlustes tehtud otsuseid kontrollib organ, kes ise vastab tõhusa kohtuliku kaitse tagatistele, sealhulgas sõltumatuse tagatisele. Neil asjaoludel leidis Euroopa Kohus, et kui ta lahendab liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi, millega on vaidlustatud liidu õiguse küsimusi lahendama pidavate kohtunike suhtes kohaldatavat distsiplinaarkorda reguleerivate riigisiseste sätete kooskõla liidu õigusega, on tal pädevus määrata ajutisi meetmeid, millega peatatakse selliste sätete kohaldamine.

Teiseks tuletas Euroopa Kohus seoses ajutiste meetmete kohaldamise taotluse sisulise läbivaatamisega meelde tingimusi, mille korral võib ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik ajutise meetme kohaldamise määrata. Nii peab olema tõendatud, et sellise meetme määramine on esmapilgul faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud (fumus boni iuris) ning ajutise meetme kohaldamise küsimus on kiireloomuline selles mõttes, et hageja huvidele tekkida võiva olulise ja korvamatu kahju vältimiseks on vajalik, et ajutine meede määrataks ja selle tagajärjed avalduksid enne sisulise otsuse tegemist. Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik kaalub vajaduse korral ka asjas esinevaid huve.

Fumus boni iuris’e esinemise tingimuse kohta rõhutas Euroopa Kohus kõigepealt, et see tingimus on täidetud, kui vähemalt üks väidetest, millega ajutiste meetmete kohaldamist taotlev pool põhjendab sisulises menetluses lahendatavat hagi, ei ole esmapilgul selgelt põhjendamatu. Võtmata seisukohta poolte poolt liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi menetluses esitatud argumentide põhjendatuse suhtes, tõdes Euroopa Kohus käesoleval juhul, et arvestades komisjoni esitatud faktilisi asjaolusid ning tõlgendamisjuhiseid, mis on antud eelkõige 24. juuni 2019. aasta kohtuotsuses komisjon vs. Poola (kõrgeima kohtu sõltumatus) ( 6 ) ja kohtuotsuses A. K. jt, näib esmapilgul, et liikmesriigi kohustuste rikkumise hagis esitatud argumendid, mille kohaselt ei ole distsiplinaarkolleegiumi sõltumatus ja erapooletus tagatud, ei ole selgelt põhjendamatud.

Mis puudutab kiireloomulisuse tingimust, siis asus Euroopa Kohus seisukohale, et kiireloomulisus on käesoleval juhul tõendatud. Nimelt võib pelk võimalus, et kõrgeima kohtu kohtunike ja üldkohtute kohtunike suhtes võidakse alustada distsiplinaarmenetlust, mille tulemusena võidakse pöörduda organi poole, mille sõltumatus ei ole tagatud, kahjustada nende endi sõltumatust ja sellest tulenevalt nende õiguste tõhusat kohtulikku kaitset, mis õigussubjektidel on liidu õiguse alusel. Euroopa Kohus järeldas sellest, et vaidlusaluste riigisiseste sätete kohaldamine niivõrd, kuivõrd need annavad nimetatud kohtunike distsiplinaarasjades otsuse tegemise pädevuse organile, mille sõltumatus ei pruugi olla tagatud, võib tekitada olulist ja korvamatut kahju liidu õiguskorrale.

Lõpuks kaalus Euroopa Kohus asjas esinevaid huve. Järeldades, et kaalukauss kaldub komisjoni taotletavate ajutiste meetmete kohaldamise kasuks, märkis kohus eelkõige, et nende meetmete kohaldamine ei tooks kaasa mitte distsiplinaarkolleegiumi laialisaatmist, vaid ainult tema tegevuse ajutise peatamise kuni lõpliku kohtuotsuse kuulutamiseni. Peale selle leidis kohus, et kuna nende meetmete kohaldamine tähendaks, et distsiplinaarkolleegiumis pooleliolevate asjade menetlemine tuleb peatada kuni lõpliku kohtuotsuse kuulutamiseni, siis oleks nende kohtuasjade peatamisest asjaomastele õigussubjektidele tulenev kahju väiksem kui kahju, mis tuleneks nende läbivaatamisest sellise organi poolt, kelle sõltumatuse ja erapooletuse puudumist ei saa esmapilgul välistada.

( 1 ) 19. novembri 2019. aasta kohtuotsus A. K. jt (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegiumi sõltumatus) (C‑585/18, C‑624/18 ja C‑625/18, edaspidi „kohtuotsus A. K., EU:C:2019:982).

( 2 ) Selles sättes on ette nähtud, et „[l]iikmesriigid näevad ette tulemusliku õiguskaitse tagamiseks vajaliku kaebeõiguse liidu õigusega hõlmatud valdkondades“.

( 3 ) Selles sättes on ette nähtud Euroopa Kohtu pädevus lahendada eelotsuse küsimusi. Selle artikli teisest ja kolmandast lõigust tuleneb, et „[k]ui selline küsimus antakse liikmesriigi kohtusse, võib see kohus, kui ta leiab, et otsuse tegemiseks on vaja kõnealune küsimus lahendada, taotleda sellekohast eelotsust kohtult.

Kui mingi niisugune küsimus kerkib üles poolelioleva kohtuasja käigus liikmesriigi kohtus, mille otsuste peale ei saa siseriikliku õiguse järgi edasi kaevata, siis peab nimetatud kohus saatma asja [Euroopa K]ohtusse“.

( 4 ) Keda toetasid Belgia, Taani, Madalmaad, Soome ja Rootsi.

( 5 ) 19. novembri 2019. aastakohtuotsuses A. K. jt (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegiumi sõltumatus) (C‑585/18, C‑624/18 ja C‑625/18, EU:C:2019:982) tuvastas Euroopa Kohus nimelt, et liidu õigusega on vastuolus see, kui liidu õiguse kohaldamist puudutavad vaidlused „võivad kuuluda sellise organi ainupädevusse, kes ei ole sõltumatu ja erapooletu kohus […]. Nii on see juhul, kui objektiivsed tingimused, milles asjaomane organ loodi, tema tunnused ja liikmete ametisse nimetamise viis on sellised, et võivad tekitada õigussubjektidel põhjendatud kahtlusi selles suhtes, kas see organ on väljaspool väliste tegurite, eelkõige seadusandliku ja täitevvõimu otsese või kaudse mõju haardeulatust, ja kas ta on vastanduvaid huvisid arvestades neutraalne, ning need tingimused võivad järelikult viia selleni, et nimetatud organ ei tundu enam sõltumatu või erapooletu, mis võib nõrgendada usaldust, mida demokraatliku ühiskonna kohtud peavad õigussubjektidele sisendama“.

( 6 ) 24. juuni 2019. aasta kohtuotsus komisjon vs. Poola (kõrgeima kohtu sõltumatus), (C‑619/18, EU:C:2019:531).