Kohtuasi C-103/16

Jessica Porras Guisado

versus

Bankia SA jt

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Superior de Justicia de Cataluña)

Eelotsusetaotlus – Sotsiaalpoliitika – Direktiiv 92/85/EMÜ – Rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmed – Artikli 2 punkt a – Artikli 10 punktid 1–3 – Keeld öelda üles töötaja töölepingut tema raseduse algusest kuni rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpuni kestval ajavahemikul – Kohaldamisala – Erijuhud, mis ei ole seotud asjasse puutuva töötaja olukorraga – Direktiiv 98/59/EÜ – Kollektiivne koondamine – Artikli 1 lõike 1 punkt a – Põhjused, mis ei ole seotud töötajate isikuga – Rase töötaja, kelle tööleping on üles öeldud töölepingute kollektiivse ülesütlemise raames – Töölepingu ülesütlemise põhjendus – Naistöötaja eelisjärjekorras tööle jätmine – Teisele töökohale viimise eelisõigus

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (kolmas koda) 22. veebruari 2018. aasta otsus

1. Sotsiaalpoliitika–Töötajate ohutuse ja tervise kaitse–Rasedad, hiljuti sünnitanud või tööl rinnaga toitvad töötajad–Direktiiv 92/85–Töölepingu ülesütlemise keeld–Riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt võib raseda töötaja töölepingu kollektiivse koondamise tõttu üles öelda–Lubatavus

   (Nõukogu direktiiv 92/85, artikkel 10 ja direktiiv 98/59, artikli 1 punkti 1 alapunkt a)

2. Sotsiaalpoliitika–Töötajate ohutuse ja tervise kaitse–Rasedad, hiljuti sünnitanud või tööl rinnaga toitvad töötajad–Direktiiv 92/85–Töölepingu ülesütlemise keeld–Riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt võib raseda töötaja töölepingu kollektiivse koondamise tõttu üles öelda–Lubatavus–Tingimus–Nende objektiivsete kriteeriumide esitamise kohustus, mille alusel koondatavad töötajad määratakse

   (Nõukogu direktiiv 92/85, artikli 10 punkt 2)

3. Sotsiaalpoliitika–Töötajate ohutuse ja tervise kaitse–Rasedad, hiljuti sünnitanud või tööl rinnaga toitvad töötajad–Direktiiv 92/85–Töölepingu ülesütlemise keeld–Ulatus–Riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt ei ole ennetavalt keelatud raseda, hiljuti sünnitanud või rinnaga toitva töötaja töölepingu ülesütlemine ning mis näeb juhul, kui see ülesütlemine on ebaseaduslik, hüvitava meetmena ette üksnes ülesütlemise tühisuse–Lubamatus

   (Nõukogu direktiiv 92/85, artikkel 10)

4. Sotsiaalpoliitika–Töötajate ohutuse ja tervise kaitse–Rasedad, hiljuti sünnitanud või tööl rinnaga toitvad töötajad–Direktiiv 92/85–Töölepingu ülesütlemise keeld–Riigisisesed õigusnormid, mis kollektiivse koondamise raames ei näe rasedate, hiljuti sünnitanud või rinnaga toitvate töötajate puhul ette eelisjärjekorras tööle jätmist ega eelisjärjekorras teisele töökohale viimist, mis on kohaldatavad enne seda, kui töölepingud koondamise tõttu kollektiivselt üles öeldakse–Lubatavus–Liikmesriikide võimalus tagada neile töötajatele kõrgem kaitse

   (Nõukogu direktiiv 92/85, artikli 10 punkt 1)

1.  Nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivi 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta (kümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) artikli 10 punkti 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt võib üles öelda raseda töötaja töölepingu kollektiivse koondamise tõttu nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivi 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 1 lõike 1 punkti a tähenduses.

   Niisiis kui töölepingu ülesütlemise otsus on tehtud peamiselt huvitatud isiku rasedusega seotud põhjustel, on see vastuolus selle direktiivi artiklis 10 ette nähtud töölepingu ülesütlemise keeluga (vt selle kohta 11. novembri 2010. aasta kohtuotsus, Danosa, C-232/09, EU:C:2010:674, punkt 62).

   Seevastu töötaja raseduse alguse ning rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpu vahele jääval ajavahemikul tehtud töölepingu ülesütlemise otsus, mille põhjused ei ole seotud töötaja rasedusega, ei ole vastuolus nimetatud artikliga 10, kuid seda siiski tingimusel, et tööandja esitab kirjalikult töölepingu ülesütlemise põhjused ja et asjaomase isiku töölepingu ülesütlemine on lubatud riigisiseste õigusaktide ja/või riigisiseste tavadega, nagu on ette nähtud direktiivi 92/85 artikli 10 punktides 1 ja 2 (vt selle kohta 11. novembri 2010. aasta kohtuotsus, Danosa, C-232/09, EU:C:2010:674, punkt 63).

   Eeltoodust tuleneb, et töötaja isikuga mitteseotud üks või mitu põhjust, mille pärast toimub kollektiivne koondamine direktiivi 98/59 artikli 1 lõike 1 tähenduses, kuuluvad nende erijuhtude alla, mis ei ole seotud naistöötajate olukorraga direktiivi 92/85 artikli 10 punkti 1 tähenduses.

   (vt punktid 47–50 ja resolutsiooni punkt 1)

2.  Direktiivi 92/85 artikli 10 punkti 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt võib tööandja öelda kollektiivse koondamise tõttu üles raseda töötaja töölepingu, ilma et ta esitaks muid põhjusi kui need, millega ta põhjendab kollektiivset koondamist, kui esitatud on need objektiivsed kriteeriumid, mille alusel koondatavad töötajad määratakse.

   (vt punkt 55 ja resolutsiooni punkt 2)

3.  Direktiivi 92/85 artikli 10 punkti 1 tuleb tõlgendada nii, et selle sättega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt ei ole põhimõtteliselt ennetavalt keelatud raseda, hiljuti sünnitanud või rinnaga toitva töötaja töölepingu ülesütlemine ning mis näeb juhul, kui see ülesütlemine on ebaseaduslik, hüvitava meetmena ette üksnes ülesütlemise tühisuse.

   Direktiivi 92/85 artiklis 10 on niisiis selgelt eristatud ühelt poolt ennetavat kaitset töölepingu ülesütlemise enda eest ja teiselt poolt hüvitavat kaitset töölepingu ülesütlemise tagajärgede eest. Selle artikli nõuetekohane ülevõtmine paneb seega liikmesriikidele kohustuse kehtestada see kahekordne kaitse.

   Arvestades riski, mida võimalik töölepingu ülesütlemine kujutab rasedate, hiljuti sünnitanud või rinnaga toitvate töötajate füüsilisele ja vaimsele seisundile, ja pidades silmas iseäranis tõsist riski, et rase töötaja võib raseduse vabatahtlikult katkestada, on liidu seadusandja näinud naistele direktiivi 92/85 artiklis 10 ette erilise kaitse, sätestades töötaja töölepingu ülesütlemise keelu raseduse alguse ning rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpu vahele jääval ajavahemikul (14. juuli 1994. aasta kohtuotsus Webb, C-32/93, EU:C:1994:300, punkt 21, ja 11. novembri 2010. aasta kohtuotsus, Danosa, C-232/09, EU:C:2010:674, punkt 60).

   Niisiis, võttes arvesse direktiivi 92/85 ja iseäranis selle direktiivi artikli 10 eesmärke, tuleb märkida, et selle sättega rasedatele, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvatele töötajatele ette nähtud kaitse välistab nii töölepingu ülesütlemise otsuse vastuvõtmise kui ka töölepingu ülesütlemise ettevalmistamise, muu hulgas asjaomasele töötajale alalise asendaja otsimise ja ettenägemise raseduse ja/või lapse sünni tõttu (vt selle kohta 11. oktoobri 2007. aasta kohtuotsus, Paquay, C-460/06, EU:C:2007:601, punkt 33).

   Arvestades töölepingu ülesütlemisest tulenevat ohtu rasedate, hiljuti sünnitanud või rinnaga toitvate töötajate füüsilisele ja vaimsele seisundile, ei saa hüvitav kaitse, isegi kui see päädib selle töötaja tööle ennistamisega, kelle tööleping on üles öeldud, ja talle töölepingu ülesütlemise tõttu saamata jäänud töötasu maksmisega, asendada ennetavat kaitset.

   (vt punktid 59, 62–64, 66 ja resolutsiooni punkt 3)

4.  Direktiivi 92/85 artikli 10 punkti 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis direktiivi 98/59 tähenduses kollektiivse koondamise raames ei näe rasedate, hiljuti sünnitanud või rinnaga toitvate töötajate puhul ette eelisjärjekorras tööle jätmist ega eelisjärjekorras teisele töökohale viimist, mis on kohaldatavad enne seda, kui töölepingud koondamise tõttu kollektiivselt üles öeldakse, ilma et siiski oleks välistatud liikmesriikide võimalus tagada rasedatele, hiljuti sünnitanud või rinnaga toitvatele töötajatele kõrgem kaitse.

   (vt punkt 74 ja resolutsiooni punkt 4)