Kohtuasi C‑376/16 P

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO),

versus

European Dynamics Luxembourg SA jt

Apellatsioonkaebus – Teenuste riigihankemenetlused – Infotehnoloogiavaldkonna programmide ja projektide juhtimise ning tehnilise nõustamise teenuste asutuseväline osutamine – Paremusjärjestusmenetlus – Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikkel 21 – Üldkohtu kodukorra artikkel 76 ja artikli 84 lõige 1 – Keeld teha otsus ultra petita – Hindamiskriteeriumide alakriteeriumidele osakaalu määramine – Ilmsed hindamisvead – Määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 – Artikli 100 lõige 2 – Pakkumuse tagasilükkamise otsus – Puuduvad põhjendused – Võimaluse kaotamine – Euroopa Liidu lepinguväline vastutus – Kahju hüvitamise nõue

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (neljas koda) 3. mai 2018. aasta otsus

1. Tühistamishagi–Liidu kohtu pädevus–Ulatus–Keeld teha otsus ultra petita–Kohustus järgida poolte määratletud kohtuvaidluse raamistikku–Pädevuse puudumine teha otsus väite kohta, millest pool menetluse käigus loobus

   (ELTL artikkel 263; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 76 ja artikli 84 lõige 1; nõukogu määrus nr 1605/2002, artiklid 93 ja 94; komisjoni määrus nr 2342/2002 (muudetud määrusega nr 478/2007) artiklid 133a ja 134b)

2. Euroopa Liidu hanked–Hankemenetlus–Lepingute sõlmimine–Pakkujate kõrvaldamine–Liidu kohtu kohustus omal algatusel kontrollida kõrvaldamisreeglite rikkumist–Puudumine

   (Nõukogu määrus nr 1605/2002, artiklid 93 ja 94)

3. Tühistamishagi–Väited–Hagi pakkuja pakkumuse tagasilükkamise otsuse peale liidu institutsiooni korraldatud hankemenetluses–Hankija ilmsel hindamisveal põhinev väide–Tõendamiskoormis–Liidu kohtu kohustus kontrollida, milline mõju on ilma ühegi tõendita väidetud vigadel vaidlustatud otsusele–Puudumine

   (ELTL artikkel 263)

4. Tühistamishagi–Väited–Ilmne hindamisviga–Viga, millel ei ole määravat mõju tulemusele–Edutu väide

   (ELTL artikkel 263)

5. Institutsioonide aktid–Põhjendamine–Kohustus–Ulatus–Teenuste riigihankemenetluses tehtud otsus lükata pakkumus tagasi–Hankija kohustus viia läbi eduka pakkumuse ja edutu pakkuja pakkumuse põhjalik võrdlev hinnang–Puudumine–Hindamiskomisjoni protokolli edastamise kohustus–Puudumine

   (ELTL artikli 296 teine lõik; nõukogu määrus nr 1605/2002, artikli 100 lõige 2; komisjoni määrus nr 2342/2002, artikli 149 lõige 3)

6. Institutsioonide aktid–Põhjendamine–Kohustus–Ulatus–Teenuste riigihankemenetluses tehtud otsus lükata pakkumus tagasi–Pakkujate punktide arvutamisel sellise valemi kasutamine, mis võimaldab teatavate hindamise alakriteeriumide eest punktide vähendamist ja nende andmist teiste pakkujate pakkumustele–Hankijapoolse selgituse puudumine selle kohta, milline on korrelatsioon pakkumuse negatiivsete hinnangute ja punktide mahaarvamise vahel–Lubamatus

   (ELTL artikli 296 teine lõik; nõukogu määrus nr 1605/2002, artikli 100 lõige 2)

7. Lepinguväline vastutus–Tingimused–Õigusvastasus–Kahju–Põhjuslik seos–Tõendamiskoormis

   (ELTL artikli 340 teine lõik)

1.  Liidu kohtutes toimuvat menetlust reguleerivatest eeskirjadest, eelkõige Euroopa Kohtu põhikirja artiklist 21 ja Üldkohtu kodukorra artikli 84 lõikest 1 tuleneb, et põhimõtteliselt määravad kindlaks ja piiritlevad vaidluse pooled, ning liidu kohus ei saa teha otsust ultra petita.

   Seetõttu tuleb tühistada Üldkohtu kohtuotsus, milles tuvastati, et liidu amet on ilmselgelt rikkunud oma hoolsuskohustust, kui ta uuris eelkõige pakkuja kõrvaldamise tõttu hankemenetlusest vastavalt määruse nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, artikli 93 lõike 1 punktile e ja määruse nr 2342/2002, millega kehtestatakse määruse nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, artiklitele 133a ja 134b, ehkki hageja oli loobunud oma sellekohastest argumentidest Üldkohtus toimunud kohtuistungil. Selles olukorras ei olnud Üldkohtul enam pädevust võtta seisukohta määruse nr 1605/2002 artiklite 93 ja 94 võimaliku rikkumise kohta.

   (vt punktid 33 ja 34)

2.  Ehkki määruse nr 1605/2002 mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, artiklite 93 ja 94 sätetel, mis puudutavad pakkujate kõrvaldamist hankemenetluselt, on tõesti teatud tähtsus liidu hankemenetlust puudutava õiguse järgimisel, ei vasta nende rikkumine siiski tingimustele, et lugeda neid oluliste menetlusnormide rikkumiseks. Seetõttu ei ole nende artiklite rikkumist käsitlev väide avalikul huvil põhinev väide, mida liidu kohus peab omal algatusel hindama.

   (vt punkt 35)

3.  Edutu pakkuja poolt tema pakkumuse tagasilükkamise otsuse peale esitatud hagi raames, milles ta viitas hankija ilmsetele hindamisvigadele, ei tähenda siiski liidu kohtu kontroll põhimõtteliselt selle kohtu kohustust kontrollida esitatud pakkumust puudutava ilmse hindamisvea mõju puudumist sellele, mis järjekoht tuleb esitatud pakkumusele anda, ja seega lõpuks lepingu sõlmimise otsusele, kui hankija ei esitanud mõju puudumise kohta ühtegi täpsustust.

   Sellega seoses peab hankija poolt esitatud apellatsioonkaebuses liidu kohtu tehtud esimese astme kohtuotsuse peale see hankija selgitama ja tõendama, et pakkumuse tagasilükkamise otsus ei oleks olnud edutu pakkuja suhtes soodsam, kui ei oleks esinenud neid vigu.

   (vt punktid 46 ja 47)

4.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 52)

5.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 57–59)

6.  Mis puudutab kohustust põhjendada hankemenetluse raames tehtud otsust lükata pakkujate pakkumused tagasi, siis ei nõuta põhimõtteliselt, et tagasi lükatud pakkumuse hinnangus sisalduvale igale negatiivsele või positiivsele kommentaarile omistataks kindel kaal. Sellegipoolest, kui hanget puudutavad dokumendid sisaldavad arvulist osakaalu, mis on seotud kriteeriumide ja alakriteeriumidega, siis nõuab läbipaistvuse põhimõte, et neile kriteeriumidele ja alakriteeriumidele antaks arvuline hinnang.

   Siiski on olukord erinev, kui esiteks oli hindamiskomisjon kohaldanud valemit või andnud punktide murdosasid alakriteeriumi või alapunkti kohta ja kui hindamisprotokollis olid spetsiifilised negatiivsed hinnangud selle kohta, mille alusel punkte konkreetselt vähendati, ja kui teiseks ei teavitanud hankija sellest, mitu punkti said – ja kuidas need punktid alakriteeriumide vahel jagunesid – vastavalt edutud ja edukad pakkujad. Nimelt ei täida hankija pakkumustele antud hinnangu tulemuse põhjendamise kohustust tervikuna, kui edututel pakkujatel ei ole võimalik mõista iga selle alakriteeriumi osakaalu hindamisel, st punktide koguarvu kindlaksmääramisel, ega teha kindlaks korrelatsiooni konkreetsete negatiivsete kommentaaride ja punktide koguarvu mõjutanud punktide vähendamiste vahel.

   (vt punktid 63 ja 65–67)

7.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 91 ja 92)