Kohtuasi C‑609/13 P

Duravit AG jt

versus

Euroopa Komisjon

Apellatsioonkaebus – Konkurents – Keelatud kokkulepped – Vannitoaseadmete ja -sisustuse Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Madalmaade ja Austria turg – Müügihindade kooskõlastamine ja tundliku äriteabe vahetamine – Määrus (EÜ) nr 1/2003 – Artikkel 31 – Põhjendamiskohustus

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 26. jaanuar 2017

1. Konkurents–Trahvid–Summa–Kindlaksmääramine–Kohtulik kontroll–Liidu kohtu täielik pädevus–Ulatus

   (ELTL artikkel 261; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 31)

2. Apellatsioonkaebus–Väited–Ebapiisavad põhjendused–Kaudne põhjendamine Üldkohtu poolt–Lubatavus–Tingimused

   (ELTL artikkel 256; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 36 ja artikli 53 esimene lõik)

3. Apellatsioonkaebus–Euroopa Kohtu pädevus–Aluslepingu konkurentsieeskirju rikkunud ettevõtjatele määratud trahvide summale Üldkohtu poolt antud hinnangu võrdsuse põhjendusel kahtluse alla seadmine–Välistamine

   (ELTL artiklid 256 ja 261; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 58, nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 31)

4. Konkurents–Haldusmenetlus–Komisjoni otsus konkurentsivastase lepingu sõlmimises seisnenud rikkumise tuvastamise kohta–Rikkumise olemasolu tõendamiseks piisavatele tõenditele tuginev otsus–Rikkumise olemasolu vaidlustavate ettevõtjate tõendamiskohustused

   (ELTL artikli 101 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 2)

5. Keelatud kokkulepped–Kooskõlastatud tegevus–Mõiste–Koordineerimine ja koostöö, mis on vastuolus iga ettevõtja kohustusega otsustada sõltumatult, millisel viisil ta turul tegutseb–Katse kokkuleppele jõuda

   (ELTL artikli 101 lõige 1)

6. Apellatsioonkaebus–Väited–Ebapiisavad põhjendused–Põhjendamiskohustuse ulatus–Üldkohtu kohustus põhjendada lahknevusi erinevate kohtuotsuste vahel, mis puudutavad komisjoni sama otsust–Puudumine

   (ELTL artikkel 256; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 36 ja artikli 53 esimene lõik)

7. Konkurents–Haldusmenetlus–Kaitseõiguste tagamine–Juurdepääs toimikule–Ulatus

   (ELTL artikli 101 lõige 1)

8. Kohtumenetlus–Menetlust korraldavad meetmed–Pooltele esitatud kirjalikud küsimused–Kirjalik vastus, mille eesmärk oli selgitada teatud arutlusel olevaid punkte, mille üle kohtuistungil hiljem vaieldakse–Lubatavus

   (Üldkohtu kodukord, artikli 48 lõige 2)

9. Kohtumenetlus–Menetlustoimingud–Tunnistajate ärakuulamine–Esimese Astme Kohtu kaalutlusõigus–Õiguse õiglasele kohtumenetlusele põhimõtte mõju

10. Keelatud kokkulepped–Keeld–Rikkumised–Ühe rikkumise koostisosadeks olevad kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus–Vastutuse omistamine ettevõtjale kogu rikkumise eest–Tingimused–Rikkuv tegevus ja toimingud, mis kuuluvad tervikplaani–Hindamine–Osalevate ettevõtjate vahelise konkurentsisuhte olemasolu tingimus–Puudumine

    (ELTL artikli 101 lõige 1)

1.  Liidu kohtule määruse nr 1/2003 artikliga 31 antud täielik pädevus puudutab üksnes määratud karistust, mitte tervet vaidlusalust otsust. Täielik pädevus ega seaduslikkuse kontroll ei tähenda pealegi omal algatusel kontrolli ega nõua järelikult, et Üldkohus viiks omal algatusel läbi toimiku uue tervikliku uurimise, sõltumata hageja esitatud argumentidest.

   Lisaks teostatakse täielikku pädevust võistlevas menetluses. Kui jätta seega kõrvale avalikul huvil põhinev väide, ei pea Üldkohus omal algatusel ja sõltumata apellantide esitatud täpsetest väidetest hindama komisjoni kehtestatud trahvi ja tegema selle kohta iseseisvat kaalutlusotsust, vaid ta peab otsustama talle esitatud väidete üle.

   (vt punktid 31, 36, 42 ja 43)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 47)

3.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 49)

4.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 56–62)

5.  ELTL artikli 101 lõike 1 tähenduses „kooskõlastatud tegevus“ peab silmas ettevõtjate vahelist kooskõlastamist, mis ei ole küll läinud kokkuleppe sõlmimiseni selle sõna kitsas mõttes, kuid asendab teadlikult konkurentsiriski nendevahelise koostööga. Niisiis tuleb sama sätte tähenduses „kooskõlastatud tegevusena“ käsitatava koordineerimise ja koostöö kriteeriume mõista lähtuvalt aluslepingu konkurentsieeskirjadele omasest käsitlusest, mille kohaselt peab iga ettevõtja otsustama sõltumatult, mil viisil ta kavatseb siseturul tegutseda.

   Selle sõltumatuse nõudega on vastuolus igasugune ettevõtjate omavaheline otsene või kaudne suhtlemine, millega ettevõtja mõjutab oma tegelike või potentsiaalsete konkurentide käitumist turul või annab neile teada, kuidas ta on otsustanud käituda või kavatseb hakata turul käituma, kui selle suhtlemise tulemus on konkurentsitingimuste tekkimine, mis ei vasta asjaomase turu normaalsetele tingimustele, võttes arvesse kauba või osutatud teenuste laadi, ettevõtjate suurust ja arvu ning kõnealuse turu suurust. Sellest tuleneb, et suhtlemine, mis seisneb katses hindade osas kokkuleppele jõuda, kujutab endast selle sättega keelatud kooskõlastatud tegevust.

   (vt punktid 70–73)

6.  Üldkohtu kohustus põhjendada oma otsuseid ei saa põhimõtteliselt ulatuda nii kaugele, et ta peaks põhjendama ühes kohtuotsuses tehtud lahendust võrreldes ühe teise kohtuasjaga, mida ta peab lahendama, ehkki see puudutab komisjoni sama otsust ELTL artikli 101 kohaldamise menetluses.

   (vt punkt 90)

7.  Toimikuga tutvumise õigust ei ole rikutud, kui komisjon viitab ELTL artikli 101 lõike 1 rikkumist tuvastavas otsuses koosoleku märkmetele, mis esiteks tehti kättesaadavaks asjaomastele pooltele enne kohtumenetlust; mida teiseks mainiti komisjoni otsusele eelnenud vastuväiteteatises; ja kolmandaks, mille üle on Üldkohtu menetluses vaieldud. Pealegi ei too kaitseõiguste rikkumist kaasa asjaolu, et vaidlusalune otsus ei viita neile märkmetele tervikuna, vaid üksnes nende ühele leheküljele või lisale. Neist viidetest asjaomase dokumendi tuvastamiseks tegelikult piisab.

   (vt punktid 101 ja 103)

8.  Hilinenuks ei saa lugeda argumente, mis esitati kirjalikult Üldkohtu taotlusel ja mille eesmärk oli selgitada teatud arutlusel olevaid punkte enne, kui nende üle toimub vaidlus kohtuistungil.

   (vt punkt 104)

9.  Üldkohus on ainupädev otsustama, kas lahendamisel olevas kohtuasjas esitatud teavet on vaja täiendada. Isegi siis, kui hagiavalduses esitatud taotluses tunnistaja ärakuulamiseks viidatakse täpselt, milliste asjaoludega seoses ja mis põhjustel on vaja tunnistaja või tunnistajad ära kuulata, on Üldkohtu pädevuses hinnata taotluse asjakohasust seoses kohtuvaidluse eseme ja vajadusega kohtusse kutsutud tunnistajad ära kuulata. Üldkohtu kaalutlusõigus on kooskõlas õigusega õiglasele kohtumenetlusele ja eelkõige Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 6 lõike 3 punktiga d. Nimelt ei pane see säte kohustust kutsuda kõiki tunnistajaid, vaid peab silmas täielikku menetluslikku võrdsust, mis tagab, et vaidlusalune menetlus, mida tuleb vaadata terviklikult, andis süüdistatule sobiva ja piisava võimaluse vaidlustada tema vastu esitatud kahtlustusi.

   (vt punktid 108–110)

10.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 117–125, 134–139)