Kohtuasi C‑298/15

UAB „Borta“

versus

Klaipėdos valstybinio jūrų uosto direkcija VĮ

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Lietuvos Aukščiausiasis Teismas)

Eelotsusetaotlus – Riigihange – Direktiiv 2004/17/EÜ – Hankeleping, mille maksumus jääb allapoole direktiivis ette nähtud künnist – ELTL artiklid 49 ja 56 – Allhanke kasutamise piirang – Ühispakkumuse esitamine – Pakkujate kutsealane suutlikkus – Tehnilise kirjelduse muutmine

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (viies koda) 5. aprilli 2017. aasta otsus

1. Õigusaktide ühtlustamine–Vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektori riigihankemenetlused–Direktiiv 2014/25–Ajaline kohaldamine–Enne selle direktiivi ülevõtmise tähtaega hankija tehtud otsus valida selle menetluse liik, mida ta kavatseb järgida hankelepingu sõlmimisel–Direktiivi kohaldamatus

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/25, artikli 106 lõige 1)

2. Õigusaktide ühtlustamine–Vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektori riigihankemenetlused–Direktiiv 2004/17–Kohaldamisala–Direktiivis sätestatud piirmäärast madalama maksumusega riigihankeleping, mis pakub siiski selget piiriülest huvi–Välistamine–EL toimimise lepingu alusnormide ja üldpõhimõtete järgimise kohustus–Liikmesriigi õigusnormid, millega piiratakse allhanke kasutamist ning milles nõutakse, et põhitööd teeb hankija ise–Lubamatus–Põhjendatus–Puudumine

   (ELTL artiklid 49 ja 56; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/17, muudetud määrusega nr 1336/2013)

3. Õigusaktide ühtlustamine–Vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektori riigihankemenetlused–Direktiiv 2004/17–Kohaldamisala–Direktiivis sätestatud piirmäärast madalama maksumusega riigihankeleping, mis pakub siiski selget piiriülest huvi–Välistamine–EL toimimise lepingu alusnormide ja üldpõhimõtete järgimise kohustus–Hankija muudab pärast hanketeate avaldamist tehnilise kirjelduse punkti–Lubatavus–Tingimused

   (ELTL artiklid 49 ja 56; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/17, muudetud määrusega nr 1336/2013)

4. Õigusaktide ühtlustamine–Vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektori riigihankemenetlused–Direktiiv 2004/17–Lepingute sõlmimine–Kvalitatiivse valiku kriteeriumid–Tehniline ja kutsealane suutlikkus–Võimalus tugineda teiste üksuste pädevusele–Piirid–Nõue, et pakkuja suutlikkus oleks vastavuses tema osutatavate teenustega–Lubamatus

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/17, muudetud määrusega nr 1336/2013, artikli 54 lõige 6)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 27)

2.  Mis puudutab riigihanget, mis ei kuulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused (muudetud komisjoni 13. detsembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1336/2013), kohaldamisalasse, kuid mis pakub kindlat piiriülest huvi, siis tuleb ELTL artikleid 49 ja 56 tõlgendada nii, et nendega on vastuolus selline liikmesriigi õigusnorm nagu Leedu riigihangete seaduse (Lietuvos Respublikos viešųjų pirkimų įstatymas) artikli 24 lõige 5, milles on ette nähtud, et ehitustööde hankelepingu täitmisel alltöövõtjate kasutamise korral peab edukas pakkuja ise teostama põhitööd, mille hankija on sellisena määratlenud.

   Euroopa Kohtu valduses olevast toimikust selgub esiteks, et põhikohtuasjas on riigihangete seaduse artikli 24 lõike 5 eesmärk tagada ehitustööde nõuetekohane tegemine. Kuigi ei ole välistatud, et sellise eesmärgiga saaks põhjendada allhanke kasutamise teatud piiranguid (vt selle kohta kohtuotsused, 18.3.2004, Siemens ja ARGE Telekom, C‑314/01, EU:C:2004:159, punkt 45, ning 14.7.2016, Wrocław - Miasto na prawach powiatu, C‑406/14, EU:C:2016:562, punkt 34), tuleb siiski jõuda järeldusele, et selline liikmesriigi õigusnorm, nagu riigihangete seaduse artikli 24 lõige 5, läheb kaugemale sellest, mis on vajalik kõnealuse eesmärgi saavutamiseks, kuna selle normiga keelatakse üldiselt allhange tööde puhul, mille hankija on kvalifitseerinud põhitöödeks. Vastav keeld kehtib, olenemata kõnealuse hankelepinguga seotud majandussektorist, tööde laadist ja alltöövõtjate kvalifikatsioonist. Lisaks ei võimalda üldine keeld hankijal anda juhtumipõhist hinnangut. Nagu kohtujurist tõdes oma ettepaneku punktis 51, oleks vähem piirav ja taotletava eesmärgi saavutamist tagav alternatiivne meede võinud olla nõue, et pakkuja märgib oma pakkumuses hankelepingu osa ja ehitustööd, mille puhul ta kavatseb kasutada allhanget, väljapakutavad alltöövõtjad ning nende suutlikkuse. Samuti oleks mõeldav ka hankija võimalus keelata pakkujal vahetada alltöövõtjaid, kui hankija ei saa eelnevalt kontrollida alltöövõtjate isikuid ja nende suutlikkust.

   (vt punktid 52, 54, 55, 57 ja 61 ning resolutsiooni punkt 1)

3.  Niisuguse hankelepingu puhul tuleb võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet ning läbipaistvuskohustust, mis tulenevad eelkõige ELTL artiklitest 49 ja 56, tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus, kui hankija muudab pärast hanketeate avaldamist tehnilise kirjelduse punkti kutsealase suutlikkuse kumuleerumise tingimuste ja korra kohta, nagu põhikohtuasjas kõne all olev punkt 4.3, eeldusel et esiteks ei ole tehtud muudatused niivõrd olulised, et need ärataksid huvi potentsiaalsetes pakkujates, kes nende muudatusteta ei oleks pakkumust suutnud esitada, teiseks on need muudatused nõuetekohaselt avaldatud ning kolmandaks on muudatused tehtud enne pakkujate poolt pakkumuste esitamist, pakkumuste esitamise tähtaega on pikendatud, kui muudatused on olulised, tähtaega on pikendatud vastavalt muudatuste olulisusele ning pikendatud tähtaeg on piisav, et huvitatud ettevõtjatel oleks võimalik oma pakkumust vastavalt kohandada, ning seda peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.

   (vt punkt 77 ja resolutsiooni punkt 2)

4.  Direktiivi 2004/17 (muudetud määrusega nr 1336/2013) artikli 54 lõiget 6 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus tehnilise kirjelduse punkt, nagu põhikohtuasjas käsitletav punkt 4.3, mille kohaselt on mitme pakkuja poolt ühispakkumise esitamisel nõutav, et neist igaühe panus – selleks et nad täidaksid kutsealase suutlikkuse suhtes kehtivad nõuded – vastaks proportsionaalselt tööde osale, mida pakkuja tegelikult teeb, kui temaga sõlmitakse asjaomane hankeleping.

   Siinkohal ei saa küll välistada, et arvestades põhikohtuasjas kõne all olevate ehitustööde tehnilisust ja tähtsust, on nende tööde kohaseks täitmiseks nõutav, et paljude pakkujate poolt ühispakkumuse esitamisel täidab neist igaüks spetsiifilised ülesanded, mis nende tööde või ülesannete esemest või laadist lähtuvalt vastavad nende endi kutsealasele suutlikkusele. Põhikohtuasjas käsitletava tehnilise kirjelduse punkti 4.3 ulatus ei näi siiski niisugune olevat. Nagu kohtujurist sisuliselt märkis oma ettepaneku punktides 63 ja 64, on selle punkti kohaselt nõutav, et iga asjaomase pakkuja panus, mis on vajalik kutsealase suutlikkuse suhtes kehtivate nõuete täitmiseks, oleks puhtalt aritmeetilises vastavuses ehitustööde osaga, mille kõnealune pakkuja kohustub teostama ning mida ta tegelikult teeb hankelepingu sõlmimise korral. Seevastu ei võeta selles punktis arvesse igal pakkujal lasuvate ülesannete laadi ega iga pakkuja enda tehnilist pädevust. Neil asjaoludel ei ole punktiga 4.3 välistatud, et mõni asjaomastest pakkujatest täidab spetsiifilisi ülesandeid, milleks tal tegelikult puudub kogemus või nõutav suutlikkus.

   (vt punktid 91, 92 ja 96 ning resolutsiooni punkt 3)