Kohtuasi C‑141/14

Euroopa Komisjon

versus

Bulgaaria Vabariik

„Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Direktiiv 2009/147/EÜ — Loodusliku linnustiku kaitse — Kaliakra ja Belite skali erikaitsealad — Direktiiv 92/43/EMÜ — Looduslike elupaikade ja looduslike liikide kaitse — Ühenduse tähtsusega ala „Kompleks Kaliakra” — Direktiiv 2011/92/EL — Teatavate projektide keskkonnamõju hindamine — Kaitserežiimi ajaline kohaldatavus — Liikide looduslike elupaikade halvenemine ning liikide häirimine — Tuuleenergia — Turism”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (kolmas koda) 14. jaanuari 2016. aasta otsus

1. Keskkond — Loodusliku linnustiku kaitse — Direktiiv 2009/147 — Erikaitsealade valik ja piiritlemine — Liikmesriikide kaalutlusõigus — Piirid

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147, artikli 4 lõiked 1 ja 2)

2. Keskkond — Looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse — Direktiiv 92/43 — Erikaitsealad — Liikmesriikide kohustus vältida looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist — Ulatus — Kaitserežiimi ajaline kohaldatavus

   (Nõukogu direktiiv 92/43, artikli 6 lõige 2)

3. Keskkond — Looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse — Direktiiv 92/43 — Erikaitsealad — Liikmesriikide kohustus vältida looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist — Kohustuste rikkumine — Komisjoni tõendamiskoormis — Ulatus

   (Nõukogu direktiiv 92/43, artikli 6 lõige 2)

4. Keskkond — Loodusliku linnustiku kaitse — Direktiiv 2009/147 — Kaitse erimeetmed — Liikmesriikide kohustus võtta meetmeid elupaikade saastamise või kahjustamise vältimiseks — Kohustuste rikkumine — Komisjoni tõendamiskoormis — Ulatus

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147, artikli 4 lõige 4)

5. Keskkond — Loodusliku linnustiku kaitse — Direktiiv 2009/147 — Kaitse erimeetmed — Liikmesriikide kohustus võtta meetmeid elupaikade saastamise või kahjustamise vältimiseks — Asjaomaste alade erikaitsealana klassifitseerimata jätmine — Mõju puudumine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147, artikli 4 lõige 4)

6. Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi — Põhjendatuse kontrollimine Euroopa Kohtu poolt — Arvesse võetav olukord — Olukord põhjendatud arvamuses määratud tähtaja lõpul

   (ELTL artikkel 258)

7. Keskkond — Teatavate projektide keskkonnamõju hindamine — Direktiiv 2011/92 — II lisas loetletud klassidesse kuuluvate projektide hindamine — Liikmesriikide kaalutlusõigus — Piirid — Projekti kumulatiivse mõju arvestamine muude projektidega

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92, artikli 4 lõiked 2 ja 3, ning II lisa ja III lisa punkti 1 alapunkt b; nõukogu direktiiv 85/337, muudetud direktiiviga 2003/35, artikli 2 lõige 1 ja artikli 4 lõike 2 punkt b)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 27–30)

2.  Direktiivi 92/43 looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikli 6 lõige 2 on kohaldatav ka rajatistele, mille projekti on pädev ametiasutus heaks kiitnud enne seda, kui direktiivis ette nähtud kaitserežiim muutus asjaomase kaitseala suhtes kohaldatavaks. Kuigi selliste projektide suhtes ei ole kohaldatavad direktiivi 92/43 sätted, mis käsitlevad projekti poolt asjaomasele alale avaldatava mõju eelnevat hindamist, kuulub nende projektide elluviimine sellegipoolest direktiivi artikli 6 lõike 2 kohaldamisalasse.

   Seega kuuluvad tuulegeneraatorite projektide elluviimine ja selle tulemusel püstitatud generaatoritest johtuv tegevus direktiivi 92/43 artikli 6 lõike 2 kohaldamisalasse, kuigi neile anti luba enne asjaomase liikmesriigi ühinemist Euroopa Liiduga ja enne direktiivi 92/43 ja direktiivi 2009/147 loodusliku linnustiku kaitse kohta kohaldamist neile lubadele.

   (vt punktid 51, 52 ja 55)

3.  Direktiivi 92/43 looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikli 6 lõikega 2 on mingi tegevus kooskõlas ainuüksi siis, kui on tagatud, et see tegevus ei põhjusta mingisugust häirimist, mis võiks oluliselt riivata kõnealuse direktiivi eesmärke, eeskätt selle direktiivi kaitse-eesmärke. Selle sätte rikkumise tõendamiseks ei ole komisjon aga kohustatud tõendama põhjusliku seose olemasolu projekti tulemusel püstitatud generaatori käitamise ja asjassepuutuvate liikide olulise häirimise vahel. Nimelt piisab sellest, kui komisjon tõendab, et on olemas tõenäosus või oht, et kõnesolev käitamine niisugust häirimist põhjustab.

   (vt punktid 56 ja 58)

4.  Direktiivi 2009/147 loodusliku linnustiku kaitse kohta artikli 4 lõiget 4, mis kohustab liikmesriike võtma vajalikke meetmeid, et vältida erikaitsealadel elupaikade saastamist või kahjustamist või lindude mis tahes häirimist, on rikutud, kui komisjon tuvastab tõenäosuse või ohu, et projekt põhjustab kaitstud linnuliikide elupaikade halvenemise või nende liikide olulise häirimise.

   Kui on tuvastatud, et tuulegeneraatorite käitamine võib kaitstud linnuliike oluliselt häirida ja nende elupaiku halvendada, ei kummuta seda tuvastust asjaolu, et linnud kasutavad neid alasid endiselt ja sobivate tuuleolude korral koondub lindude ränne ühele kõnesolevale käitamisalale. Nimelt tekivad kaitsekohustused juba enne seda, kui tuvastatakse lindude arvu vähenemine või kui kaitsealuse liigi väljasuremisoht on reaalseks muutunud.

   (vt punktid 66, 70, 75 ja 76)

5.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 67)

6.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 88)

7.  Mis puudutab selliste künniste või tingimuste kehtestamist, mille abil saab kindlaks teha, kas direktiivi 2011/92 teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta II lisas loetletud projektide puhul tuleb keskkonnamõju hinnata, siis on tõsi, et direktiivi 85/337 teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, mida on muudetud direktiiviga 2003/35, artikli 4 lõike 2 punkt b jätab liikmesriikidele selles osas kaalutlusruumi. Seda kaalutlusruumi piirab siiski direktiivi artikli 2 lõikes 1 sätestatud kohustus hinnata selliste projektide keskkonnamõju, mis oma laadi, mahu või asukoha tõttu võivad keskkonda oluliselt mõjutada. Direktiivi 85/337 artikli 4 lõike 2 punktis b nimetatud tingimuste ja künniste eesmärk on seega hõlbustada projekti konkreetsete tunnuste hindamist selle kindlakstegemisel, kas asjaomase projekti keskkonnamõju tuleb hinnata. Sellest järeldub, et kui siseriiklikele pädevatele asutustele esitatakse direktiivi II lisas loetletud projekti teostusloa taotlus, peavad nad korraldama eriuurimise, et teada saada, kas võttes arvesse direktiivi III lisas loetletud kriteeriume, on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine.

   Lisaks peab siseriiklik ametiasutus projekti keskkonnamõju hindamise vajaduse väljaselgitamisel uurima, milline mõju oleks projektil koos muude projektidega. Pidades silmas direktiivi 2011/92 artikli 4 lõigete 2 ja 3 kohaldamist koostoimes III lisa punkti 1 alapunktiga b, tuleb projekti laadi hindamisel eelkõige silmas pidada projekti koosmõju muude projektidega.

   (vt punktid 91–96)