Kohtuasi C‑543/14

Ordre des barreaux francophones et germanophone jt

versus

Conseil des ministres

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour constitutionnelle (Belgia)

„Käibemaks — Direktiiv 2006/112/EÜ — Direktiivi kehtivus ja tõlgendamine — Advokaaditeenused — Maksustamine käibemaksuga — Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile — Poolte võrdsus — Tasuta õigusabi”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (neljas koda) 28. juuli 2016. aasta otsus

1. Maksualaste õigusaktide ühtlustamine – Ühine käibemaksusüsteem – Teenuste osutamine – Mõiste – Advokaaditeenus, mida osutatakse õigussubjektidele, kes ei saa tasuta õigusabi – Hõlmamine – Õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile ja poolte võrdsuse põhimõtte rikkumine – Puudumine

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; nõukogu direktiiv 2006/112, artikli 1 lõige 2 ja artikli 2 lõike 1 punkt c)

2. Rahvusvahelised lepingud – Liidu lepingud – Keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon (Århusi konventsioon) – Mõju – Esmasus liidu teiseste aktide suhtes – Liidu akti õiguspärasuse hindamine selle konventsiooni seisukohast – Tingimused – Võimalus tugineda konventsiooni artikli 9 lõigetele 4 ja 5 – Puudumine

   (Århusi konventsioon, artikli 9 lõiked 4 ja 5; nõukogu direktiiv 2006/112, artikli 1 lõige 2 ja artikli 2 lõike 1 punkt c)

3. Maksualaste õigusaktide ühtlustamine – Ühine käibemaksusüsteem – Maksuvabastused – Teenused, mis on seotud sotsiaalabi –ja hoolekandega ning mida osutavad avalik-õiguslikud või muud heategevana tunnustatud organisatsioonid – Mõiste – Advokaaditeenus, mida osutatakse õigussubjektidele, kes ei saa tasuta õigusabi – Väljaarvamine

   (Nõukogu direktiiv 2006/112, artikli 132 lõike 1 punkt g)

1.  Direktiivi 2006/112, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 1 lõike 2 ja artikli 2 lõike 1 punkti c analüüs Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 tagatud õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile ja poolte võrdsuse põhimõtte seisukohast ei toonud esile mingeid asjaolusid, mis mõjutaksid nende sätete kehtivust seetõttu, et need sätted kehtestavad käibemaksu advokaaditeenustele, mida osutatakse õigussubjektidele, kes ei saa tasuta õigusabi riigi tasuta õigusabi süsteemi raames.

   Nimelt esiteks, harta artikliga 47 tagatud õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile antud kaitse ei laiene advokaaditeenuste maksustamisele käibemaksuga. Ent õigussubjektidele, kellel ei ole õigust tasuta õigusabile ja kelle puhul eeldatakse asjassepuutuvate siseriiklike õigusnormide alusel, et neil on piisavad vahendid kohtusse pöördumiseks nii, et neid esindab advokaat, ei taga õigus tõhusale õiguskaitsevahendile üldjuhul õigust sellele, et advokaaditeenused oleksid vabastatud käibemaksust. Lisaks, nende kulude kandmise kohustuse saab selle õiguse seisukohast kahtluse alla seada ainult siis, kui need kulud kujutavad endast ületamatut takistust või kui need muudavad liidu õiguskorraga antud õiguste teostamise praktiliselt võimatuks või liiga keeruliseks. Kuid esineda ei saa mingit tihedat või lausa mehhaanilist seost advokaaditeenuste käibemaksuga maksustamise ja nende teenuste hinna suurenemise vahel. Igal juhul ei ole asjassepuutuv käibemaksu summa kaugeltki suurim osa kohtumenetlusega kaasnevatest kuludest. Teiseks tähendab poolte võrdsuse põhimõte, mille eesmärk on tagada pooltevaheline tasakaal kohtumenetluses, kohustust anda kummalegi poolele mõistlik võimalus oma seisukoha ja tõendite esitamiseks tingimustes, mis ei asetaks ühte neist oma vastasega võrreldes oluliselt ebasoodsamasse olukorda, tagades nende poolte õiguste ja kohustuste võrdsuse muu hulgas tõendite esitamist reguleerivate normide ja kohtuvaidluse seisukohast. See põhimõte ei tähenda aga kohustust panna pooled võrdsesse seisu kohtumenetlusega seoses tehtavate rahaliste kulutuste osas.

   (vt punktid 28, 31, 35, 36, 38, 40–42 ja 47 ning resolutsiooni punkt 1)

2.  Direktiivi 2006/112, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 1 lõike 2 ja artikli 2 lõike 1 punkti c kehtivuse hindamisel ei saa tugineda keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) artikli 9 lõigetele 4 ja 5.

   Nimelt saab sellise rahvusvahelise lepingu sätetele, mille pool liit on, liidu teisese õiguse akti peale esitatud tühistamishagi või sellise akti õigusvastasusel põhineva vastuväite põhjendamiseks tugineda üksnes topelttingimusel, et esiteks selle lepingu laad ja ülesehitus seda ei välista ning teiseks, et lepingu sätted on oma sisult tingimusetud ja piisavalt täpsed. Mis puudutab Århusi konventsiooni artikli 9 lõiget 4, siis tuleneb sellest sättest endast, et seda kohaldatakse ainult nimetatud konventsiooni artikli 9 lõigetes 1, 2, ja 3 nimetatud menetlustele. Kuid viimati nimetatud sätted ei näe ette ühtegi tingimusetut ja piisavalt täpset kohustust, mis võiks eraõiguslike isikute õiguslikku olukorda otseselt mõjutada. Sama kehtib Århusi konventsiooni artikli 9 lõike 5 kohta.

   (vt punktid 49, 50, 55 ja 57 ning resolutsiooni punkt 2)

3.  Direktiivi 2006/112, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 132 lõike 1 punkti g tuleb tõlgendada nii, et see ei vabasta käibemaksust teenuseid, mida advokaadid osutavad õigussubjektidele, kes saavad tasuta õigusabi riigi niisuguse tasuta õigusabi süsteemi raames.

   Nimelt direktiivi 2006/112 artikli 132 lõike 1 punktis g ette nähtud maksuvabastuse kohaldatavus ei sõltu mitte ainult asjassepuutuva teenuse heategevuslikust laadist – nimelt peavad need teenused olema otseselt seotud hoolekande ja sotsiaalkindlustusega –, vaid seda kohaldatakse ka ainult teenuste suhtes, mida osutavad heategevana tunnustatud organisatsioonid. Ent advokaatide kutseala tervikuna ei saa pidada heategevuslikuks, võttes arvesse nende tegevuse üldisi eesmärke ja seda, et nende võimalik heategevuslik tegevus ei ole püsiv.

   (vt punktid 62, 63 ja 68 ning resolutsiooni punkt 3)