Liidetud kohtuasjad C‑283/14 ja C‑284/14

CM Eurologistik GmbHÇ

versus

Hauptzollamt Duisburg

ja

Grünwald Logistik Service GmbH (GLS)

versus

Hauptzollamt Hamburg-Stadt

(eelotsusetaotlused, mille on esitanud Finanzgericht Düsseldorf ja Finanzgericht Hamburg)

„Eelotsusetaotlus — Määrus (EL) nr 158/2013 — Kehtivus — Teatavate Hiinast pärinevate tsitrusviljadest valmistatud toodete ja konservide impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastane tollimaks — Esialgse määruse kehtetuks tunnistanud kohtuotsuse täitmine — Normaalväärtuse kindlaksmääramist käsitleva esialgse uurimise taasalustamine — Dumpinguvastase tollimaksu taaskehtestamine samade andmete põhjal — Arvesse võetav uurimisperiood”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (neljas koda) 28. jaanuari 2016. aasta otsus

1. Eelotsuse küsimused — Siseriikliku kohtu pädevus — Esitatud küsimuste vajalikkuse ja asjakohasuse hindamine — Eelotsusetaotlused, mis käsitlevad liidu määruse kehtivust — Euroopa Kohtu kohustus hinnata põhikohtumenetluse poole esitatud tühisuse väiteid, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole silmas pidanud — Puudumine

   (ELTL artikkel 267)

2. Eelotsuse küsimused — Kehtivuse hindamine — Määruse kehtetuks tunnistamine — Mõju — ELTL artikli 266 kohaldamine analoogia alusel — Institutsioonide kohustused — Kohustus võtta tuvastatud õigusvastasuse kõrvaldamiseks vajalikud meetmed — Kehtetuks tunnistamise otsuse põhjenduse ja resolutsiooni arvesse võtmine — Uue õigusakti vastuvõtmine — Menetluse taasalustamine tuvastatud rikkumise etapis — Lubatavus

   (ELTL artiklid 266 ja 267)

3. Ühine kaubanduspoliitika — Dumpinguvastane kaitse — Uurimine — 15 kuu pikkune tähtaeg uurimise lõpetamiseks — Kohaldamisala — Tühistamine või kehtetuks tunnistamise kohtuotsuste järel taasalustatud menetlused — Väljajätmine

   (Nõukogu määrus nr 1225/2009, artikli 5 lõige 9 ja artikli 6 lõige 9)

4. Ühine kaubanduspoliitika — Dumpinguvastane kaitse — Uurimine — Arvesse võetav võrdlusperiood — Normaalväärtuse kindlaksmääramist käsitleva esialgse uurimise taasalustamine pärast kehtetuks tunnistamise kohtuotsust — Kohustus tugineda kaasajastatud võrdlusperioodile — Puudumine

   (ELTL artiklid 266 ja 267; nõukogu määrus nr 1225/2009, artikli 6 lõige 1 ja artikli 11 lõige 2, ning määrus nr 158/2013)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 44–46)

2.  Kui Euroopa Kohus tuvastab ELTL artikli 267 alusel algatatud menetluses liidu õigusakti kehtetuse, on tema otsuse õiguslikuks tagajärjeks asjaomastele institutsioonidele tekkiv kohustus võtta tuvastatud õigusvastasuse kõrvaldamiseks vajalikud meetmed, kuna ELTL artiklis 266 seoses tühistatud kohtuotsustega kehtestatud kohustust kohaldatakse analoogia alusel ka kohtuotsustele, millega tunnistatakse kehtetuks liidu õigusakt.

   Selle kohustuse täitmiseks peavad asjaomased institutsioonid järgima mitte ainult tühistava või kehtetuks tunnistava kohtuotsuse resolutsiooni, vaid ka selle põhjendusi, mis viisid otsuse tegemiseni ja mis kujutavad endast otsuse alust selles mõttes, et need on resolutsiooni täpse tähenduse mõistmiseks möödapääsmatud. Põhjendused näitavad nimelt ühelt poolt ära selle, milline säte tunnistati õigusvastaseks, ja teiselt poolt resolutsioonis tuvastatud õigusnormi rikkumise täpsed põhjused, ning et asjaomane institutsioon peab neid arvestama tühistatud või kehtetuks tunnistatud akti asendamisel.

   Siiski kohustab ELTL artikkel 266 institutsioone, kelle õigusakt on tühistatud, üksnes võtma tühistava kohtuotsuse täitmiseks vajalikke meetmeid. Peale selle ei mõjuta liidu akti tühistamine ilmtingimata selle ettevalmistavaid akte.

   Järelikult võivad need institutsioonid – välja arvatud juhul, kui tuvastatud rikkumine toob endaga kaasa kogu menetluse tühisuse – eelmist tühistatud või kehtetuks tunnistatud õigusakti asendava uue akti vastuvõtmiseks taasalustada menetlust selles etapis, milles rikkumine toimus.

   Selleks, et tühistatud või kehtetuks tunnistatud akti kehtestanud institutsioonid võiksid menetluse taasalustamise võimalust kasutada, ei ole vajalik, et see võimalus oleks kohaldatavas õigusnormis selgelt ette nähtud.

   (vt punktid 48–52)

3.  Määruse nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, artikli 6 lõikest 9 tuleneb küll, et kui dumpinguvastane menetlus on algatatud, tuleb sellele järgnev uurimine igal juhul lõpetada 15 kuu jooksul pärast selle algatamist.

   Kuna aga see säte viitab selgelt nimetatud määruse artikli 5 lõike 9 alusel avatud menetlustele, siis puudutab see ainult esialgseid menetlusi, mitte aga menetlusi, mis on taasalustatud pärast tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohtuotsust.

   Sellal kui nimetatud sättes ette nähtud 15 kuu pikkuse tähtaja eesmärk on tagada alusmääruses kehtestatud menetluste kiire läbiviimine, viiks määruse artikli 6 lõike 9 teistsugune tõlgendus praktikas kõnealuses määruses ette nähtud menetluste alusetu pikendamiseni, kohustades institutsioone neid menetlusi taolise kohtuotsuse tagajärjel täielikult uuesti alustama, ja viivitades niimoodi nende lõpetamisega.

   (vt punktid 58–60)

4.  Määruse nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, artikli 6 lõikes 1 on sätestatud, et uurimise tarbeks kasutatav võrdlusperiood peab tavaliselt hõlmama vähemalt kuue kuu pikkust menetluse algatamisele vahetult eelnevat ajavahemikku.

   Siiski on dumpinguvastaste uurimiste puhul arvesse võetava võrdlusperioodi kindlaksmääramise eeskirjad soovituslikud, mitte kohustuslikud.

   Mõistagi tuleb uurimismenetlus viia läbi nii värske teabe põhjal kui võimalik, määramaks dumpinguvastased tollimaksud, mis oleksid kohased kaitsmaks ühenduse vastavat tootmisharu dumpingu eest.

   Samas nähtub eelnimetatud määruse artikli 11 lõikest 2, et sama võrdlusperioodi kohta käivate andmete alusel võivad asjaomased institutsioonid säilitada viie aasta jooksul dumpinguvastased tollimaksud, mis on kohased kaitsmaks ühenduse vastavat tootmisharu dumpingu eest.

   Menetluse taasalustamisel dumpingu olemasolu kindlakstegemist käsitlevas uurimise etapis, selleks et rakendada Euroopa Kohtu tehtud kehtetuks tunnistamise otsust, kujutavad – juhul, kui uus määrus piirdub vaid dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisega ajavahemikuks, mil eelnev määrus oleks pidanud kehtima – eelneva määruse vastuvõtmise aluseks olnud võrdlusperioodi andmed endast järelikult piisavalt värskeid andmeid, et põhjendada dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist kuni uue määruse kehtivuse lõppemiseni.

   Sellest järeldub, et pärast menetluse taasalustamist võivad nõukogu ja komisjon eelnimetatud määruse artikli 6 lõiget 1 rikkumata mitte tugineda kaasajastatud võrdlusperioodile, et määrata kindlaks vaatlusaluse, Euroopa Kohtu otsusega ebaseaduslikuks tunnistatud toote normaalväärtus.

   (vt punktid 63–70)