Kohtuasi C-205/14

Euroopa Komisjon

versus

Portugali Vabariik

„Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Lennutransport — Määrus (EMÜ) nr 95/93 — Teenindusaegade jaotamine Euroopa Liidu lennujaamades — Artikli 4 lõige 2 — Koordinaatori sõltumatus — Mõiste „huvitatud osapool“ — Lennujaama juhtorgan — Funktsionaalne eraldatus — Rahastamissüsteem”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (viies koda), 2. juuni 2016

1. Transport – Lennutransport – Määrus nr 95/93 – Teenindusaegade jaotamine Euroopa Liidu lennujaamades – Artikli 4 lõige 2 – Koordinaatori sõltumatus – Kõigi huvitatud osapoolte funktsionaalse eraldatuse nõue – Ulatus

   (Nõukogu määrus nr 95/93, artikli 4 lõike 2 punktid b ja c, artikli 4 lõige 8 ja artikli 5 lõige 1)

2. Transport – Lennutransport – Määrus nr 95/93 – Teenindusaegade jaotamine Euroopa Liidu lennujaamades – Artikli 4 lõige 2 – Liikmesriikide kohustus tagada koordinaatori sõltumatus – Kõigi huvitatud osapoolte ning koordinaatori tegevuse sõltumatuse kindlustamiseks sobiva rahastamissüsteemi funktsionaalse eraldatuse nõue – Puudumine – Liikmesriigi kohustuste rikkumine

   (Nõukogu määrus nr 95/93, artikli 4 lõike 2 punktid b ja c)

1.  Euroopa Liidu lennujaamades teenindusaegu jaotava koordinaatori funktsionaalse eraldatuse nõue, mille eesmärk on kindlustada tema sõltumatus kõigi huvitatud osapoolte suhtes määruse nr 95/93 ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta, muudetud määrusega nr 545/2009, artikli 4 lõike 2 punktide b ja c tähenduses, tähendab seda, et koordinaator jagab taotlejatele teenindusaegu erapooletult, mittediskrimineerivalt ja arusaadavalt.

   Kuna määruse nr 95/93 artikli 4 lõike 2 punkti b esimese lause eesmärk on välistada igasugune risk, et koordinaator ei täida oma ülesandeid sõltumatul moel, siis tuleb „huvitatud osapoole“ all mõista iga üksust, kelle huve võib teenindusaegade jaotamine mõjutada, nagu on tegu lennujaama juhtorganite puhul. Asjaolu, et lennujaama juhtorgan võib olla huvitatud sellest, et teenindusajad antakse teatavale lennuettevõtjale, kinnitab seda järeldust, isegi kui selle kapitalis puudub tal otsene või kaudne osalus, kuna niisugune huvi võib tuleneda muudest asjaoludest, näiteks lennujaama ruumirendilepingutest, mis on sõlmitud teatava lennuettevõtja ja juhtorgani vahel, või näiteks selle viimase soovist, et kõnealune lennujaam muutuks teatava lennuettevõtja sõlmlennujaamaks.

   (vt punktid 33, 37, 39–44)

2.  Liikmesriik, kes ei ole taganud koordinaatori sõltumatust teenindusaegade jaotamisel, jättes ühelt poolt koordinaatori funktsionaalselt eraldamata kõikidest huvitatud osapooltest ja jättes teiselt poolt tagamata, et koordinaatori tegevuse rahastamissüsteem on tema sõltumatuse kindlustamiseks sobiv, rikub määrusest nr 95/93 ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta, muudetud määrusega nr 545/2009, tulenevaid kohustusi.

   Ühelt poolt ei vasta selle liikmesriigi õigusnormid selles osas koordinaatori sõltumatuse nõudele, kuna need on ebamäärased ja abstraktsed ning viitavad üksnes koordinaatori enesepiiramisele, kehtestamata talle selles osas asjakohast ja täpset raamistikku.

   Teiselt poolt, kui teenindusaegu jaotav liikmesriigi koordinaator on ühtlasi lennujaamade juhtorgan, siis peab selle koordinaatori struktuuris teenindusaegade jaotamise eest vastutaval üksusel olema oma raamatupidamine, eelarve ja rahalised vahendid, et tagada tema koordinaatoriülesannete täitmine vastavalt sellele määrusele, ilma igasuguse surveta lennujaama juhtorgani poolt. Nendele nõuetele ei vasta süsteem, mis ei näe niisuguse üksuse jaoks ette mingit omavahendite kaudu rahastamise mehhanismi, kuna seda üksust rahastatakse täielikult lennujaama juhtorgani poolt, ning kus koordinaatori tegevuseelarve ja raamatupidamise aastaruande vastuvõtmine kuulub juhtorgani nõukogu ainupädevusse. Pelgalt see fakt, et teenindusaegade jaotamise eest vastutava üksuse puhul on tegemist konkreetse kulukeskusega, ei saa seda järeldust mõjutada.

   (vt punktid 47, 49, 54–58, resolutsioon 1)