Kohtuasi C‑689/13

Puligienica Facility Esco SpA (PFE)

versus

Airgest SpA

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di giustizia amministrativa per la Regione siciliana (Sitsiilia maakonna kõrgeim halduskohus, Itaalia))

„Eelotsusetaotlus — Teenuste riigihanked — Direktiiv 89/665/EMÜ — Artikli 1 lõiked 1 ja 3 — Vaidlustusmenetlus — Edutu pakkuja kaebus, millega nõutakse pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tühistamist — Eduka pakkuja vastukaebus — Kohtupraktikast tulenev riigisisene eeskiri, mille kohaselt tuleb eelnevalt läbi vaadata vastukaebus ja selle põhjendatuse korral tunnistada põhikaebus vastuvõetamatuks viimast sisuliselt läbi vaatamata — Kooskõla liidu õigusega — ELTL artikkel 267 — Liidu õiguse esimuslikkuse põhimõte — Õiguspõhimõte, mis on sõnastatud liikmesriigi kõrgeima halduskohtu üldkogu otsuses — Riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt see otsus on nimetatud kohtu kodadele siduv — Liidu õigust käsitlevat küsimust menetleva koja kohustus suunata üldkogu otsusega nõustumatuse korral küsimus üldkogule — Koja õigus või kohustus esitada Euroopa Kohtule eelotsusetaotlus”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 5. aprilli 2016

1. Õigusaktide ühtlustamine – Asjade ja ehitustööde riigihangete vaidlustusmenetlused – Direktiiv 89/665 – Liikmesriikide kohustus näha ette vaidlustusmenetlus – Vaidlustamisõigus – Riigisisesed menetluseeskirjad, mis näevad ette ühe pakkuja poolt esitatud teise pakkuja hankemenetlusest kõrvale jätmise eesmärki taotleva kaebuse vastuvõetamatuse nimetatud teise pakkuja esitatud vastukaebuse esmajärjekorras läbivaatamise tulemusel – Lubamatus

   (Nõukogu direktiiv 89/665, muudetud direktiiviga 2007/66, artikli 1 lõiked 1 ja 3)

2. Eelotsuse küsimused – Euroopa Kohtusse pöördumine – Siseriiklike kohtute pädevus – Ulatus – Riigisisesed õigusnormid, mis kohustavad liikmesriigi viimase astme kohtu koda pöörduma selle kohtu üldkogu määratletud suunaga nõustumatuse korral üldkogu poole – Kohtu, kelle poole on õiguspäraselt pöördutud, riigisisesest õigusest tulenev võimatus esitada Euroopa Kohtule eelotsusetaotlus – Lubamatus

   (ELTL artikkel 267)

3. Eelotsuse küsimused – Siseriikliku kohtu pädevus – Euroopa Kohtu tõlgendatud õigusnormide kohaldamine – Riigisisesed õigusnormid, mis takistavad kohtul jätta kohaldamata liidu õigusega vastuolus olevad riigisisesed õigusnormid – Lubamatus

   (ELTL artikkel 267)

1.  Direktiivi 89/665 riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (muudetud direktiiviga 2007/66) artikli 1 lõike 1 kolmandat taanet ja lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus, kui teise pakkuja hankemenetlusest kõrvale jätmise eesmärki taotlev sellise pakkuja esitatud põhikaebus, kellel on huvi konkreetse lepingu vastu ning kes on riigihankeid käsitlevate liidu õigusaktide või neid rakendavate siseriiklike eeskirjade väidetava rikkumise tõttu kahju kannatanud või võib kahju kannatada, tunnistatakse vastuvõetamatuks riigisiseste menetluseeskirjade alusel, mis näevad ette teise pakkuja esitatud vastukaebuse esmajärjekorras läbivaatamise.

   Ühelt poolt on mõlemal menetlusosalisel võrdväärne õiguspärane huvi teiste konkurentide pakkumuste tagasilükkamise vastu. Teisel poolt ei ole välistatud, et üks neist rikkumistest, mis õigustab nii eduka pakkuja kui ka pakkumust edukaks tunnistava hankija otsuse vaidlustanud pakkuja pakkumuse tagasilükkamist, võib esineda ka hankemenetluse raames esitatud muude pakkumuste puhul; see võib aga tingida uue menetluse algatamise hankija poolt. See, mitu ettevõtjat asjaomases hankemenetluses osales, mitu neist kaebuse esitas ja asjaolu, et kaebustes esitatud väited on erinevad, ei oma selles osas mingit tähtsust.

   (vt punktid 28–30 ja resolutsiooni punkt 1)

2.  ELTL artiklit 267 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisene õigusnorm osas, milles seda tõlgendatakse nii, et liidu õiguse tõlgendamist või kehtivust käsitleva küsimuse puhul peab viimase astme kohtu koda – kui ta ei nõustu selle kohtu üldkogu otsusega määratletud suunaga – suunama selle küsimuse üldkogule ega saa seetõttu esitada eelotsusetaotlust Euroopa Kohtule.

   Liikmesriikide kohtutel on äärmiselt ulatuslik õigus esitada Euroopa Kohtule küsimusi liidu õiguse asjaomaste sätete tõlgendamise kohta, kusjuures see õigus muutub viimase astme kohtute puhul kohustuseks, kui ei ole kohaldatavad teatavad erandid. Riigisisene õigusnorm ei saa takistada liikmesriigi kohtul vastavalt olukorrale kas seda õigust kasutada või seda kohustust täita. Nii see õigus kui ka kohustus on omased ELTL artikliga 267 loodud liikmesriikide kohtute ja Euroopa Kohtu vahelisele koostöösüsteemile ning selle sättega liikmesriigi kohtutele usaldatud liidu õiguse kohaldamise ülesannetele. Seetõttu, kui kohtuasja menetlev liikmesriigi kohus on seisukohal, et selle raames kerkib üles liidu õiguse tõlgendamist või kehtivust käsitlev küsimus, võib või peab ta esitama Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse, ilma et selle õiguse teostamist või kohustuse täitmist saaksid takistada õigusnormidest või kohtupraktikast tulenevad riigisisesed eeskirjad.

   (vt punktid 32–34, 36 ja resolutsiooni punkt 2)

3.  ELTL artiklit 267 tuleb tõlgendada nii, et kui viimase astme kohtu koda on saanud Euroopa Kohtult vastuse oma küsimusele, mis käsitleb liidu õiguse tõlgendamist, või kui Euroopa Kohtu praktikas on sellele küsimusele juba selgelt vastatud, peab ta ise tegema kõik vajaliku, et kohaldada liidu õiguse sellist tõlgendust.

   Seega on igasugune riigisisese õiguskorra säte või seadusandlik, haldus- ja kohtupraktika, mis vähendab liidu õiguse tõhusust seeläbi, et ei anna liidu õiguse kohaldamiseks pädevale kohtule õigust teha selle kohaldamisel kõik vajalik, selleks et jätta kohaldamata riigisisesed õigusnormid, mis võivad takistada liidu normide täielikku toimet, vastuolus nende nõuetega, mis moodustavad liidu õiguse olemuse.

   (vt punktid 41, 42 ja resolutsiooni punkt 3)