Kohtuasi C‑73/14

Euroopa Liidu Nõukogu

versus

Euroopa Komisjon

„Tühistamishagi — Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon — Rahvusvaheline Mereõiguse Kohus — Ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük — Nõuandva arvamuse andmise menetlus — Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Liidu nimel kirjaliku seisukoha esitamine — Euroopa Liidu Nõukogu eelneva heakskiidu puudumine selle seisukoha sisule — ELL artikli 13 lõige 2, artikkel 16 ja artikli 17 lõige 1 — ELTL artikli 218 lõige 9 ja artikkel 335 — Euroopa Liidu esindamine — Pädevuse andmise põhimõte ja institutsioonidevahelise tasakaalu põhimõte — Lojaalse koostöö põhimõte”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 6. oktoober 2015

1. Euroopa Liit — Esindamine rahvusvahelises kohtus — Komisjoni poolt Rahvusvahelises Mereõiguse Kohtus Euroopa Liidu nimel kirjaliku seisukoha esitamine — Lubatavus — Nõukogu pädevuse rikkumine — Puudumine

   (ELL artikli 16 lõige 1; ELTL artikli 216 lõige 2, artikli 218 lõige 9 ja artikkel 335)

2. Euroopa Liidu institutsioonid — Kohustused — Lojaalne koostöö — Ulatus — Komisjoni poolt Rahvusvahelises Mereõiguse Kohtus Euroopa Liidu nimel kirjaliku seisukoha esitamine — Lubatavus — Tingimused

   (ELL artikli 13 lõige 2 ja artikli 16 lõige 1; ELTL artikli 218 lõige 9)

1.  ELTL artikkel 335 – kuigi oma sõnastuse kohaselt puudutab see vaid liikmesriike – väljendab üldist põhimõtet, mille kohaselt on liidul õigus- ja teovõime ning selle teostamisel esindab teda komisjon. Sellest tuleneb, et see säte annab komisjonile aluse esindada liitu Rahvusvahelises Mereõiguse Kohtus.

   Nimetatud kohtule liidu nimel sellise kirjaliku seisukoha esitamisega, mille sisu ei olnud nõukogu heaks kiitnud, ei jätnud komisjon arvesse võtmata pädevust, mis nõukogul on ELTL artikli 218 lõike 9 ja ELL artikli 16 lõike 1 teise lause alusel. Mis puudutab nimelt esiteks ELTL artikli 218 lõiget 9, siis selles sõnastatud viide liidu nimel võetavatele seisukohtadele rahvusvahelises lepingus sätestatud „organis”, kellel tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, tähendab, et selle sätte kohaldamine puudutab liidu osalemisega seotud liidu nimel võetavaid seisukohti tema institutsioonide kaudu – või vajaduse korral tema solidaarselt liidu huvides tegutsevate liikmesriikide kaudu – niisuguste aktide vastuvõtmisel asjassepuutuvas rahvusvahelises organis. Kuid liidul paluti väljendada poolena oma seisukoht rahvusvahelise kohtu „ees”, mitte selle „sees”

   Mis puudutab teiseks ELL artikli 16 lõike 1 teist lauset, siis kirjalik seisukoht, milles tehakse konkreetses kohtuasjas esitatud küsimustele vastamise ettepanekud, selgitades seda, kuidas liit näeb teatavate rahvusvahelise õiguse sätete ja liidu asjakohaste normide tõlgendamist ja kohaldamist kalapüügi valdkonnas, eesmärk ei ole poliitika kujundamine selles valdkonnas nimetatud sätte tähenduses, vaid esitada Rahvusvahelisele Mereõiguse Kohtule juriidiliste arvamuste kogum, et see kohus saaks anda vajaduse korral informeeritud nõuandva arvamuse talle esitatud küsimuste kohta. Kirjalikus seisukohas esitatud kaalutlused kõnealuse kohtu pädevuse kohta vastata nõuandva arvamuse taotlusele, ja esitatud küsimuste vastuvõetavuse kohta, on, nagu ka kõnealuses kohtuasjas esitatud kohtuasja sisu puudutavad seisukohad, kohtumenetluses osalemisele tüüpilised. Neil asjaoludel ei saa neid kaalutlusi pidada poliitika kujundamiseks ELL artikli 16 lõike 1 tähenduses.

   (vt punktid 58, 59, 62, 63, 70–73)

2.  ELL artikli 13 lõike 2 kohaselt on liidu institutsioonid omavahelises koostöös üksteise suhtes lojaalsed. Lojaalne koostöö toimub siiski igale institutsioonile aluslepingutega antud pädevuse piire järgides. Järelikult ei saa ELL artikli 13 lõikest 2 tulenev kohustus kõnealuseid pädevusi muuta. Osas, milles Rahvusvahelisele Mereõiguse Kohtule liidu nimel esitatud kirjaliku seisukoha sisu kehtestamine selle kohtu menetluses olevas asjas ei kuulu ELTL artikli 218 lõike 9 või ELL artikli 16 lõike 1 teise lause kohaselt nõukogu pädevusse, ei saa komisjonile ette heita, et ta rikkus oma lojaalse koostöö kohustust sellega, et jättis tegemata algatusi, mis tulenevad nende kahe sätte kohaldamisest.

   Lojaalse koostöö põhimõte paneb komisjonile siiski nõukoguga eelneva konsulteerimise kohustuse, kui ta kavatseb esitada rahvusvahelises kohtus liidu nimel seisukohti. Komisjon täidab seda kohustust, kui enne Rahvusvahelisele Mereõiguse Kohtule liidu nimel kirjaliku seisukoha esitamist saadab komisjon nõukogule töödokumendi, mis sisaldab konkreetses kohtuasjas esitatava liidu seisukoha põhijooni.

   (vt punktid 84–87)