Kohtuasi C‑61/14

Orizzonte Salute – Studio Infermieristico Associato

versus

Azienda Pubblica di Servizi alla persona San Valentino – Città di Levico Terme jt

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale regionale di giustizia amministrativa di Trento)

„Eelotsusetaotlus — Direktiiv 89/665/EMÜ — Riigihanked — Siseriiklik õigus — Riigihangetega seotud asjades halduskohtusse pöördumisel ette nähtud lõivud — Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile — Hoiatavad lõivud — Haldusaktide kohtulik kontroll — Tõhususe ja võrdväärsuse põhimõtted — Kasulik mõju”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (viies koda), 6. oktoober 2015

1. Kohtumenetlus — Menetlusse astumine — Eelotsusemenetlus — Sellise füüsilise või juriidilise isiku menetlusse astumise taotlus, keda ei ole kodukorras otseselt silmas peetud — Vastuvõetamatus

   (ELTL artikkel 267; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 23; Euroopa Kohtu kodukord, artikli 96 lõige 1)

2. Kohtumenetlus — Menetlusse astumine — Eelotsusemenetlus — Põhikohtuasja vaidluse poolte osavõtt — Euroopa Kohtu pädevus ühe niisuguse poole osavõtt välistada — Piirid

   (ELTL artikkel 267; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 23; Euroopa Kohtu kodukord, artikli 96 lõige 1 ja artikli 97 lõige 1)

3. Õigusaktide ühtlustamine — Asjade ja ehitustööde riigihangete vaidlustusmenetlused — Direktiiv 89/665 — Liikmesriikide kohustus kehtestada vaidlustuste esitamise ja läbivaatamise kord — Kohtulõivu kindlaksmääramine — Liikmesriikide kaalutlusõigus — Piirid — Võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtete ning direktiivi 89/655 kasuliku mõju järgimine

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; nõukogu direktiiv 89/665, muudetud direktiiviga 2007/66, artikkel 1 ja artikli 2 lõike 1 punkt b)

4. Õigusaktide ühtlustamine — Asjade ja ehitustööde riigihangete vaidlustusmenetlused — Direktiiv 89/665 — Liikmesriikide kohustus kehtestada vaidlustuste esitamise ja läbivaatamise kord — Kohtulõivu kindlaksmääramine — Siseriiklikud õigusnormid, mis panevad kohustuse tasuda hagi esitamisel kohtulõiv — Lubatavus — Tingimused

   (Nõukogu direktiiv 89/665, muudetud direktiiviga 2007/66, artikkel 1 ja artikli 2 lõike 1 punkt b)

5. Õigusaktide ühtlustamine — Asjade ja ehitustööde riigihangete vaidlustusmenetlused — Direktiiv 89/665 — Liikmesriikide kohustus kehtestada vaidlustuste esitamise ja läbivaatamise kord — Kohtulõivu kindlaksmääramine — Siseriiklikud õigusnormid, mis näevad ette, et isik, kes esitab kohtule mitu kaebust, mis puudutavad sama hankemenetlust, peab kohtulõivu maksma mitu korda — Lubatavus — Tingimused

   (Nõukogu direktiiv 89/665, muudetud direktiiviga 2007/66, artikkel 1 ja artikli 2 lõike 1 punkt b)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 32)

2.  Eelotsusemenetluses on põhikohtuasja pooled kodukorra artikli 97 lõike 1 kohaselt need, kelle on sellisena määratlenud eelotsusetaotluse esitanud kohus vastavalt siseriiklikele menetlusnormidele. Järelikult on eelotsustetaotluse esitanud kohtu ülesanne teha vastavalt siseriiklikele menetlusnormidele kindlaks tema menetluses oleva põhikohtuasja pooled. Euroopa Kohtu ülesanne ei ole kontrollida, kas eelotsusetaotluse esitanud kohtu otsus, milles antakse luba selles kohtus menetlusse astumiseks, on tehtud neid norme järgides. Euroopa Kohus peab sellest otsusest kinni pidama, kuni seda ei ole siseriiklikus õiguses ette nähtud õiguskaitsevahendite raames tühistatud.

   Samas ei saa isikut pidada põhikohtuasja pooleks Euroopa Kohtu kodukorra artikli 96 lõike 1 ja Euroopa Kohtu põhikirja artikli 23 tähenduses nende sätete koostoimes ja tal ei lubata astuda Euroopa Kohtu menetlusse, mis on sätestatud ELTL artiklis 267, kui see isik esitab siseriiklikule kohtule menetlusse astumise avalduse mitte selleks, et siseriiklikust kohtumenetlusest aktiivselt osa võtta, vaid üksnes selleks, et osaleda menetluses Euroopa Kohtus.

   Euroopa Kohus võib pidada vajalikuks anda isikule, kellel on lubatud põhikohtuasjas menetlusse astuda, kirjalike seisukohtade esitamiseks tähtaja, mis on Euroopa Kohtu põhikirja artikli 23 kohaselt kirjalike seisukohtade esitamiseks ette nähtud asjassepuutuvatele pooltele, kellele eelotsusetaotlusest algselt teatati. Korrakohase õigusmõistmise põhimõttega ja eelotsuseasjade mõistliku aja jooksul läbivaatamise nõudega ei ole aga kooskõlas see, kui hilisemate menetlusse astumise lubamiste ja menetlusse astujate kirjalike seisukohtade esitamiseks Euroopa Kohtu põhikirja artikli 23 teises lõigus ette nähtud kahekuulise tähtaja tõttu ei saa kirjalikku menetlust Euroopa Kohtus lõpetada või menetlus tuleb uuesti algatada.

   (vt punktid 32, 33, 35, 37 ja 39)

3.  Direktiiv 89/665 riiklike tarne‑ ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus‑ ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, muudetud direktiiviga 2007/66, ei sisalda ühtegi sätet, mis puudutaks konkreetselt kohtulõivu, mida õigussubjektid peavad maksma, kui nad esitavad hankemenetlust käsitleva, väidetavalt ebaseadusliku otsuse tühistamiseks vastavalt direktiivi 89/665 artikli 2 lõike 1 punktile b kaebuse. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on teatud valdkonda reguleerivate liidu õigusnormide puudumisel igal liikmesriigil kohustus kehtestada haldus‑ ja kohtumenetlusnormid, mille eesmärk on tagada isikutele liidu õigusest tulenevate õiguste kaitse. Need menetlusnormid ei tohi siiski olla ebasoodsamad kui liikmesriigi õigusest tulenevate õiguste kaitseks ette nähtud samalaadsete õiguskaitsevahendite puhul (võrdväärsuse põhimõte) ja need ei tohi muuta liidu õiguskorraga antud õiguste kasutamist tegelikult võimatuks või ülemäära raskeks (tõhususe põhimõte).

   Lisaks, kuna niisugused kohtulõivud kujutavad endast menetlusnorme kohtule esitatud hagi või kaebuse läbivaatamiseks, mille eesmärk on kaitsta hankijate otsustega kahjustatud taotlejate ja pakkujate liidu õigusest tulenevaid õigusi, ei tohi need piirata direktiivi 89/665 kasulikku mõju. Samuti tuleb direktiivi 89/665 artikli 1 tõlgendamisel tingimata lähtuda hartas sätestatud põhiõigustest, eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 sätestatud õigusest tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus.

   (vt punktid 45–47 ja 49)

4.  Direktiivi 89/665 riiklike tarne‑ ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus‑ ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, muudetud direktiiviga 2007/66, artiklit 1 ning võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtteid tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt nõutakse riigihangetega seotud asjades halduskohtusse kaebuse esitamisel niisuguste kohtulõivude nagu üldise riigilõivu maksmist.

   Juhul kui siseriiklikud õigusnormid näevad ette, et riigihangetega seotud halduskohtumenetluses kaebuse esitamisel makstav riigilõiv ei ületa 2% asjassepuutuva hankelepingu maksumusest, ei muuda need kulud riigihankeid käsitlevas liidu õiguskorras ette nähtud õiguste kasutamist praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks. Kui asjaomane lõiv on selle vormist ja summast sõltumata kohaldatav kõikidele isikutele, kes soovivad esitada hankijate tehtud otsuste peale kaebuse, ei põhjusta niisugune süsteem samas majandusharus tegutsevate ettevõtjate vahelist diskrimineerimist.

   Võrdväärsuse põhimõtte rikkumist ei tõenda ainuüksi asjaolu, et riigihankemenetluse asjades makstav üldine riigilõiv on oluliselt suurem kui tavalises halduskohtumenetluses makstavad summad või kui tsiviilkohtumenetluses makstavad kohtulõivud. Nimelt tähendab võrdväärsuse põhimõte, et siseriikliku õiguse rikkumisele tuginevaid õiguskaitsevahendeid ja liidu õiguse rikkumisele tuginevaid samalaadseid õiguskaitsevahendeid käsitletakse võrdselt, mitte aga selliste siseriiklike menetlusnormide võrdväärsust, mida kohaldatakse erinevat liiki vaidluste, näiteks ühelt poolt tsiviil‑ ja teiselt poolt haldusvaidluste suhtes, või erinevatesse õigusharudesse kuuluvate vaidluste suhtes

   (vt punktid 58, 62, 63, 66, 67, 79 ja resolutsiooni punkt 1)

5.  Direktiivi 89/665 riiklike tarne‑ ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus‑ ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, muudetud direktiiviga 2007/66 artikliga 1 ega võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtetega ei ole vastuolus nõuda kohtulõivu mitu korda maksmist isikult, kes esitab kohtule mitu kaebust, mis puudutavad sama hankemenetlust, ega ka see, kui isik on kohustatud maksma täiendavat kohtulõivu, et esitada poolelioleva menetluse raames sama hankemenetluse kohta täiendavaid väiteid. Siiski peab siseriiklik kohus juhul, kui üks menetluspool esitab vastuväite, hindama nende kaebuste või väidete sisu, mis isik on sama menetluse raames esitanud. Kui siseriiklik kohus tuvastab, et kaebuste või väidete sisu ei ole tegelikult erinev või sellega ei laiendata oluliselt poolelioleva vaidluse eset, on ta kohustatud isiku kumulatiivsete kohtulõivude maksmisest vabastama.

   Kumulatiivse kohtulõivu mitu korda maksmine sama halduskohtumenetluse raames aitab põhimõtteliselt kaasa kohtusüsteemi paremale toimimisele, kuna see on üheks liikmesriikide kohtute tegevuse rahastamise allikaks ja hoiab ära ilmselgelt põhjendamatute või üksnes menetluse venitamise eesmärgist lähtuvate nõuete esitamist. Need eesmärgid saavad õigustada riigilõivude mitmekordset maksmist ainult juhul, kui kaebuse või täiendavate väidete sisu on tegelikult erinev ja sellega laiendatakse oluliselt poolelioleva vaidluse eset. Seevastu juhul, kui see nii ei ole, siis kohustus maksta niisuguse kaebuse või väidete esitamise korral täiendavat riigilõivu ei ole kooskõlas õiguskaitsevahendite kättesaadavusega, mis on tagatud direktiiviga 89/665, ega tõhususe põhimõttega.

   (vt punktid 72–75, 79 ja resolutsiooni punkt 2)