Alegeți funcționalitățile experimentale pe care doriți să le testați

Acest document este un extras de pe site-ul EUR-Lex

Document 62013CJ0551

SETAR

Kohtuasi C‑551/13

Società Edilizia Turistica Alberghiera Residenziale (SETAR) SpA

versus

Comune di Quartu S. Elena

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Commissione tributaria provinciale di Cagliari)

„Eelotsusetaotlus — Direktiiv 2008/98/EÜ — Artikkel 15 — Jäätmekäitlus — Jäätmetekitaja võimalus viia jäätmete töötlus ise läbi — Ülevõttev siseriiklik seadus, mis on vastu võetud, kuid ei ole veel jõustunud — Ülevõtmistähtaja möödumine — Vahetu õigusmõju”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (kuues koda), 18. detsember 2014

  1. Eelotsuse küsimused — Euroopa Kohtu pädevus — Piirid — Kontrollimine, kas siseriiklik õigus on liidu õigusega kooskõlas — Välistamine — Eelotsusetaotluse esitanud kohtule kõikide liidu õiguse tõlgendamise juhtnööride andmine — Hõlmamine

    (ELTL artikkel 267)

  2. Institutsioonide aktid — Direktiivid — Rakendamine liikmesriikide poolt — Rakendamistähtaeg — Siseriiklikud rakendusnormid, mille jõustumise tingimuseks on seatud hilisema siseriikliku akti vastuvõtmine — Siseriikliku akti vastuvõtmine pärast rakendamistähtaja möödumist, kui direktiivis ei ole sellega seoses ette nähtud erandit — Lubamatus — Kohustuste rikkumine

    (ELTL artikli 288 kolmas lõik; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98, artikli 40 lõige 1)

  3. Keskkond — Jäätmed — Direktiiv 2008/98 — Liikmesriikide kohustus tagada jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine — Jäätmekäitlussüsteemi rakendamine — Liikmesriikide kaalutlusruum — Piirid — Proportsionaalsuse põhimõtte järgimine

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98, artiklid 4, 13 ja artikli 15 lõige 1)

  1.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 31 ja 32)

  2.  Liidu õigust ning direktiivi 2008/98, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid, tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus sellised siseriiklikud õigusnormid, millega võetakse üle selle direktiivi säte, kuid mille jõustumise tingimuseks on seatud hilisema siseriikliku akti vastuvõtmine, kui see jõustumine toimub pärast selles direktiivis määratud ülevõtmistähtaja möödumist.

    Nimelt on liikmesriigi kohustus võtta kõik vajalikud meetmed direktiivis ette nähtud tulemuse saavutamiseks siduv kohustus, mis on kehtestatud ELTL artikli 288 kolmanda lõiguga ja direktiivi 2008/98 enesega. Isegi kui liikmesriikidel on direktiivi ülevõtmisel meetmete valiku osas ulatuslik kaalutlusruum, on neil siiski kohustus tagada direktiivi täielik mõju ja kinni pidada selles määratud tähtaegadest, et selle rakendamine oleks kogu liidus ühetaoline. Pealegi ei näe direktiiv 2008/98 ette erandit, mis võimaldaks liikmesriikidel ülevõtmismeetmete jõustumist õiguspäraselt edasi lükata direktiivi artikli 40 lõikes 1 kehtestatud tähtajast hilisemale kuupäevale.

    (vt punktid 36–40 ja resolutsioon)

  3.  Direktiivi 2008/98, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid, artikli 15 lõiget 1 koostoimes direktiivi artiklitega 4 ja 13 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus siseriiklikud õigusnormid, milles ei ole ette nähtud esmase jäätmetekitaja või -valdaja võimalust ise oma jäätmed kõrvaldada, mis vabastab ta jäätmekõrvaldamise tasu maksmisest, tingimusel et need õigusnormid vastavad proportsionaalsuse põhimõtte nõuetele.

    Seoses kohustusega võtta vajalikud meetmed tagamaks, et iga esmane jäätmetekitaja või jäätmevaldaja viib ise läbi oma jäätmete töötluse, on artikli 15 lõike 1 kohaselt liikmesriikidel nimelt lubatud valida mitme võimaluse vahel ning viidet direktiivi 2008/98 artiklitele 4 ja 13 ei saa tõlgendada nii, et see vähendab selliselt liikmesriikidele jäetud kaalutlusruumi, kohustades neid tunnustama esmase jäätmetekitaja või jäätmevaldaja õigust viia ise läbi jäätmete töötlus, mis vabastab nad kohustusest panustada avaliku võimu rakendatud jäätmekäitlussüsteemi rahastamisse.

    Kui ei ole ühtegi liidu õigusakti, mis näeks liikmesriikidele ette täpse jäätmekäitluse kulude rahastamise täpse meetodi, võib seda rahastamist vastavalt asjassepuutuva liikmesriigi valikule tagada kas maksu või lõivu abil või muul viisil, ning siseriiklikke õigusakte, mis näevad sellise süsteemi rahastamiseks ette näiteks maksu, mis on arvutatud tekkinud jäätmete hinnangulise koguse alusel, mitte tegelikult tekitatud ja kogumisse antud jäätmete koguse alusel, ei saa pidada direktiiviga 2008/98 vastuolus olevaks. Kuigi on tõsi, et vastavas valdkonnas pädevatel siseriiklikel ametivõimudel on sellise tasu arvutamise meetodite kindlaksmääramisel järelikult ulatuslik kaalutlusruum, ei tohi selliselt kindlaksmääratud tasu siiski minna kaugemale, kui on vajalik taotletava eesmärgi saavutamiseks.

    (vt punktid 42, 43, 47, 48, 50 ja resolutsioon)

Sus