This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62010CJ0294
Kohtuotsuse kokkuvõte
Kohtuotsuse kokkuvõte
Transport – Lennutransport – Määrus nr 261/2004 – Reisijatele lendude tühistamise eest antav hüvitis ja abi – Erakorraliste asjaolude tõttu hüvitamiskohustusest vabastamine – Lennuettevõtja poolt erakorraliste asjaolude ületamiseks kõigi vajalike meetmete rakendamine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 261/2004, artikli 5 lõige 3 ja artikli 6 lõige 1)
Määruse nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta artikli 5 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et kuivõrd lennuettevõtja on kohustatud võtma kõik vajalikud meetmed erakorraliste asjaolude ületamiseks, peab ta vajaduse korral võtma lennu planeerimise etapis mõistlikult arvesse niisuguste asjaolude võimalikust ilmnemisest tulenevat riski. Ta peab seega nägema ette teatud ajavaru, mis lubaks tal lend võimaluse korral tervikuna teostada, kui erakorralised asjaolud on ära langenud. Meetmete vajalikkuse hindamine, mis on võetud ajavaru määratlemiseks, et võimalusel vältida, et erakorralistest asjaoludest tingitud hilinemine tooks kaasa lennu tühistamise, tuleb läbi viia lähtuvalt mitte hilinemisest võrreldes lennuki kavandatud väljumisajaga, vaid võttes arvesse seda aega, millal erakorraliste asjaolude ilmnemisest tulenevates uutes tingimustes võiks lend toimuda. Järelikult peab selline hindamine võtma arvesse ka teisejärgulisi riske ulatuses, milles nende olulised elemendid on prognoositavad ja väljaarvutatavad.
Seda sätet ei saa aga tõlgendada nii, et see paneb kohustuse vajalike meetmetena planeerida üldiselt ja erisusteta minimaalset ajavaru, mis kohalduks vahet tegemata kõigi lennuettevõtjate suhtes kõigis olukordades, kus erakorralised asjaolud ilmnevad. Lennuettevõtja suutlikkust tagada nendest asjaoludest tulenevates uutes tingimustes kavandatud lennu tervikuna teostamine tuleb hinnata selliselt, et oleks tagatud, et nõutava ajavaru suurusjärgu tagajärjel ei peaks lennuettevõtja nõustuma oma ettevõtte suutlikkusele asjakohasel hetkel vastuvõetamatute ohverdustega.
Nimetatud määruse artikli 6 lõige 1 ei ole kohaldatav nende meetmete vajalikkuse hindamisel, mida lennuettevõtja on võtnud selleks, et tagada ajavaru kavandatud lennu tervikuna teostamiseks. Tõepoolest puudutab see säte erinevaid lennuettevõtja süül tekkinud „hilinemise” kategooriaid, mis ei ole seotud erakorraliste asjaolude ilmnemisega, mida ei ole võimalik vältida isegi siis, kui on võetud kõik vajalikud meetmed.
(vt punktid 32, 34, 36, 37 ja resolutsioon)