Keywords
Summary

Keywords

1. Isikute vaba liikumine – Asutamisvabadus – Piirangud

(ELTL artikkel 49)

2. Isikute vaba liikumine – Asutamisvabadus – Piirangud

(ELTL artikkel 49)

Summary

1. ELTL artiklit 49 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis reisijate linnaliiniveo teostamiseks kindlate peatustega ja eelnevalt kehtestatud sõiduplaani kohaselt nõuavad luba taotlevatelt ja teises liikmesriigis asutatud ettevõtjatelt asukoha või muu tegevuskoha olemasolu selle liikmesriigi territooriumil isegi enne hetke, kui sellise liini käitamisluba on antud.

Nimelt ei saa mõistlikult hoolikas ettevõtja teha investeeringuid, mis võivad olla väga suured, olles täielikus teadmatuses selles osas, kas selline luba saadakse. Lisaks ei näi sellise nõudega kaasnev piirang sugugi olevat õigustatud eesmärkidega, mis puudutavad vajadust tagada bussiliinide käitamisel konkurentsitingimuste võrdsus ja tagada kõnealuses liikmesriigis kehtiva sotsiaal- ja tööõiguse järgimine.

Seevastu tuleb ELTL artiklit 49 tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus sellised siseriiklikud õigusnormid, mis sätestavad asutamisnõude, kui see nõue kehtib pärast eelmainitud käitamisloa saamist ja enne hetke, kui taotleja alustab asjaomase ühistranspordiliini käitamist.

(vt punktid 37, 38, 41 ja resolutsiooni punkt 1)

2. ELTL artiklit 49 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis näevad ette turistidele mõeldud bussiliini loa andmisest keeldumise, kuna väheneb niisuguse konkureeriva ettevõtja kasumlikkus, kellel on luba käitada taotletud liiniga osaliselt või täielikult identset liini, ja seda lähtudes üksnes kõnealuse konkureeriva ettevõtja kinnitustest.

Nimelt kujutavad siseriiklikud õigusnormid endast põhimõtteliselt asutamisvabaduse piirangut ELTL artikli 49 tähenduses, kuna sellega soovitakse piirata teenuseosutajate arvu, vaatamata sellele, et väidetavalt puudub asjaomaste kutsealade esindajate kodakondsusel põhinev diskrimineerimine.

Selliseid õigusnorme ei saa õigustada konkureeriva bussiliini kasumlikkuse tagamise eesmärk, sest sellist eesmärki kui puhtmajanduslikku kaalutlust ei saa pidada ülekaalukaks üldiseks huviks, millega õigustada asutamislepinguga tagatud põhiõiguse piiramist. Lisaks ei saa proportsionaalsuse hindamisel eelnevalt taotletava loa süsteem muuta õiguspäraseks siseriiklike ametivõimude diskretsioonilisi otsustusi, mis jätavad liidu sätted – eelkõige sellist põhivabadust nagu asutamisvabadus käsitlevad sätted – ilma nende kasulikust mõjust. Selleks et eelneva loa andmise kord oleks õigustatud isegi juhul, kui see näeb ette erandi kõnealusest põhivabadusest, peab see põhinema objektiivsetel, mittediskrimineerivatel ja varem teada olevatel kriteeriumidel, mis tagaksid, et siseriiklike ametiasutuste kaalutlusõigusel oleksid piirid. Kuna siseriiklikke õigusnorme tõlgendatakse selles tähenduses, et pädev siseriiklik ametiasutus hindab loataotlust, tuginedes üksnes loaomaniku kinnitustele tema liinikäitamise kasumlikkuse kohta, ja seda vaatamata asjaolule, et see ettevõtja on uut luba taotleva ettevõtja potentsiaalne otsene konkurent, siis on selline hindamiskord vastuolus liidu õigusnormidega, kuna see võib kahjustada kõnealuse loataotluse läbivaatamise objektiivsust ja erapooletust.

(vt punktid 45, 46, 51, 53–55 ja resolutsiooni punkt 2)