Kohtuasi C-403/09 PPU

Jasna Detiček

versus

Maurizio Sgueglia

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Višje sodišče v Mariboru)

„Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Abielu ja vanemliku vastutusega seotud küsimused — Määrus (EÜ) nr 2201/2003 — Hooldusõigust käsitlevad ajutised meetmed — Liikmesriigis täidetav otsus — Lapse ebaseaduslik äraviimine — Teine liikmesriik — Teine kohus — Lapse hooldusõiguse määramine teisele vanemale — Kohtualluvus — Eelotsuse kiirmenetlus”

Kohtujurist Y. Bot’ seisukoht, esitatud 9. detsembril 2009   I ‐ 12197

Euroopa Kohtu otsus (kolmas koda), 23. detsember 2009   I ‐ 12220

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Eelotsuse küsimused – Eelotsuse kiirmenetlus – Tingimused

   (Euroopa Kohtu kodukord, artikkel 104b)

2. Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ning kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega – Määrus nr 2201/2003 – Ajutised ja kaitsemeetmed – Lapse ebaseaduslik äraviimine

   (Nõukogu määrus nr 2201/2003, artikli 2 punkt 11 ja artikli 20 lõige 1)

3. Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ning kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega – Määrus nr 2201/2003 – Ajutised ja kaitsemeetmed – Lapse hooldusõiguse muutmine

   (Nõukogu määrus nr 2201/2003, artikli 20 lõige 1)

4. Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ning kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega – Määrus nr 2201/2003 – Ajutised ja kaitsemeetmed – Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ette nähtud lapse põhiõiguste austamine

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 24; nõukogu määrus nr 2201/2003, artikkel 20)

1.  Eelotsusetaotluse esitanud kohtu taotlus lahendada eelotsusetaotlus kodukorra artiklis 104b ette nähtud kiirmenetluses on põhjendatud, kui see põhineb sellel, et

   —	on olemas täitmisele kuuluv kaitsemeetmeid käsitlev liikmesriigi kohtu määrus, mis näeb ette lapse hooldusõiguse andmise isale,

   —	on olemas vastupidine kaitsemeetmeid käsitlev teise liikmesriigi kohtu määrus, mis näeb ette lapse hooldusõiguse andmise emale,

   —	kiire tegutsemine on vajalik, sest otsuse viibimine oleks vastuolus lapse huvidega ja võiks põhjustada korvamatut kahju lapse ja tema isa vahelistele suhetele,

   —	lapse hooldusõigust puudutava kaitsemeetme ajutine iseloom nõuab Euroopa Kohtu kiiret vastust, et mitte pikendada õigusliku ebakindluse olukorda.

   (vt punktid 29–31)

2.  Määruse nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 1347/2000, artiklit 20 tuleb tõlgendada nii, et see ei luba liikmesriigi kohtul võtta vanemlikku vastutust puudutavat ajutist meedet, mis annab selle liikmesriigi territooriumil viibiva lapse hooldusõiguse ühele vanematest, samas kui teise liikmesriigi kohus, kes on mainitud määruse alusel pädev sisuliselt arutama vaidlust lapse hooldusõiguse üle, on juba teinud lahendi, millega on lapse hooldusõigus määratud ajutiselt teisele vanemale ja mis on tunnistatud täidetavaks esimesena nimetatud liikmesriigi territooriumil.

   Kui järkjärgulisest protsessist tulenev asjaolude muutus, nagu lapse kohanemine uue keskkonnaga, oleks piisav selleks, et anda ühe liikmesriigi kohtule, kes ei ole pädev asja sisuliselt arutama, õigus võtta ajutine meede, millega muudetakse vanemlikku vastutust käsitlevat meedet, mille on võtnud teise liikmesriigi kohus, kes on pädev asja sisuliselt arutama, ja mis on tunnistatud täidetavaks esimesena nimetatud liikmesriigi territooriumil, siis aitab täitmismenetluse võimalik aeglus taotluse saanud liikmesriigis tekitada olukorra, mis võimaldab esimesena nimetatud kohtul takistada täidetavaks tunnistatud kohtuotsuse täitmist. Niisugune tõlgendus kõigutaks põhimõtteid, millel see määrus põhineb, eelkõige määruses sõnastatud liikmesriikides tehtud otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtet.

   Määruse eesmärgiga – takistada laste ebaseaduslikku äraviimist ühest liikmesriigist teise või kinnipidamist – läheks vastuollu, kui tunnistada edasilükkamatuks olukorraks määruse artikli 2 punkti 11 tähenduses ebaseaduslikust äraviimisest tulenev lapse olukorra muutus. Kui pidada lubatavaks, et määruse artikli 20 lõike 1 alusel võib võtta meetme vanemliku vastutuse muutmiseks, tähendaks see õigusvastasest käitumisest tuleneva faktilise olukorra kinnistamist ja lapse ebaseaduslikult ära viinud vanema positsiooni tugevdamist.

   (vt punktid 45, 47–49 ja resolutsioon)

3.  Nagu nähtub määruse nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 1347/2000, artikli 20 lõike 1 sõnastusest, peavad ajutised meetmed olema võetud isikute suhtes, kes viibivad liikmesriigis, kus on selliste meetmete võtmiseks pädevate kohtute asukoht.

   Vanemlikku vastutust käsitlev ajutine meede, millega muudetakse lapse hooldusõigust, võetakse mitte üksnes lapse suhtes, vaid ka vanema suhtes, kellele antakse uuesti hooldusõigus, samuti teise vanema suhtes, kes jääb selle meetme võtmise tõttu hooldusõigusest ilma.

   (vt punktid 50 ja 51)

4.  Määruses nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 1347/2000, tunnustatakse põhiõigusi ja peetakse kinni Euroopa Liidu põhiõiguste harta põhimõtetest ning eeskätt püütakse tagada harta artiklis 24 sätestatud lapse põhiõiguste austamist. Seetõttu ei või määruse artiklit 20 tõlgendada sellisel viisil, et lapse ebaseaduslikult ära viinud vanem saaks seda kasutada vahendina tema ebaseaduslikust käitumisest tuleneva faktilise olukorra pikendamiseks või sellise käitumise tagajärgede legitimeerimiseks.

   Meedet, mis takistab säilitada regulaarseid isiklikke suhteid ja otsest kontakti mõlema vanemaga, saab õigustada üksnes lapse muu huvi, mis on kaalukam kui mainitud põhiõiguse aluseks olev huvi. Kõikide kaalul olevate huvide tasakaalustatud ja mõistlik hindamine, mis peab lähtuma lapse isiku ja tema sotsiaalse keskkonnaga seotud objektiivsetest kaalutlustest, tuleb põhimõtteliselt läbi viia selle kohtu menetluses, kes on määruse nr 2201/2003 alusel pädev asja sisuliselt arutama.

   (vt punktid 53, 57, 59 ja 60)