Kohtuasi C-489/07

Pia Messner

versus

Firma Stefan Krüger

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Amtsgericht Lahr)

„Direktiiv 97/7/EÜ — Tarbijakaitse — Sidevahendi abil sõlmitud lepingud — Tarbija taganemisõiguse kasutamine — Müüjale kasutamise eest makstav tasu”

Kohtujurist V. Trstenjaki ettepanek, esitatud 18. veebruaril 2009   I ‐ 7317

Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 3. september 2009   I ‐ 7356

Kohtuotsuse kokkuvõte

Õigusaktide ühtlustamine – Tarbijakaitse sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral – Direktiiv 97/7

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7, artikli 6 lõike 1 teine lause ja lõige 2)

Direktiivi 97/7 (tarbijate kaitse kohta sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral) artikli 6 lõike 1 teist lauset ja artikli 6 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui siseriiklikud õigusnormid näevad müüjale ette üldise võimaluse nõuda tarbijalt sidevahendi abil sõlmitud lepingu alusel saadud asja kasutamise eest hüvitist, kui tarbija kasutas tähtaegselt oma õigust lepingust taganeda. Kui tarbijal tuleks tasuda taoline hüvitis ainult seetõttu, et tal oli võimalik kasutada asja seni, kui see oli tema valduses, saaks tarbija taganemisõigust kasutada ainult selle hüvitise tasumise vastu. Niisugune tagajärg oleks selges vastuolus direktiivi 97/7 artikli 6 lõike 1 teise lause ja artikli 6 lõike 2 sõnastuse ja eesmärgiga ning võtaks tarbijalt muu hulgas võimaluse kasutada vabalt ja surveta talle kõnealuse direktiiviga jäetud nn järelemõtlemisaega. Samuti ohustaks see lepingust taganemise õiguse tõhususust ja tulemuslikkust, kui tarbijal tuleks tasuda hüvitist pelgalt asjaolu tõttu, et ta asja kontrollis ja järele proovis. Arvestades, et taganemisõiguse eesmärk on just nimelt anda tarbijale selline võimalus, ei saa selle võimaluse kasutamise tagajärjeks olla olukord, kus tarbija võib kõnealust õigust kasutada ainult tingimusel, et ta tasub kõnealuse hüvitise.

Samade sätetega ei ole siiski vastuolus see, kui tarbijale asetatakse kohustus tasuda hüvitist juhul, kui tarbija kasutas asja tsiviilõiguse põhimõtete, näiteks hea usu või alusetu rikastumise põhimõtte vastaselt, tingimusel et sellega ei ohustata kõnealuse direktiivi eesmärki ja eeskätt taganemisõiguse tõhusust ja tulemuslikkust, mis on siseriikliku kohtu hinnata.

(vt punktid 23, 24, 29 ja resolutsioon)