Kohtuasi C-337/07

Ibrahim Altun

versus

Stadt Böblingen

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgericht Stuttgart)

„EMÜ-Türgi assotsiatsioonileping — Assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/80 artikli 7 esimene lõik — Türgi päritolu töötaja lapse õigus riigis elada — Töötaja tegutsemine seaduslikul tööturul — Sunnitud töötus — Nimetatud lepingu kohaldatavus Türgi päritolu pagulastele — Omandatud õiguste kaotamise tingimused”

Kohtujurist Y. Bot’ ettepanek, esitatud 11. septembril 2008   I ‐ 10327

Euroopa Kohtu otsus (kolmas koda), 18. detsember 2008   I ‐ 10347

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Rahvusvahelised lepingud – EMÜ-Türgi assotsiatsioonileping – EMÜ-Türgi assotsiatsioonilepinguga loodud assotsiatsiooninõukogu – Otsus nr 1/80 – Perekonna taasühinemine – Liikmesriigi seaduslikul tööturul tegutseva Türgi päritolu töötaja pereliikmete õigus selles liikmesriigis töötada – Tingimused

   (EMÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu otsus nr 1/80, artikli 7 esimene lõik)

2. Rahvusvahelised lepingud – EMÜ-Türgi assotsiatsioonileping – EMÜ-Türgi assotsiatsioonilepinguga loodud assotsiatsiooninõukogu – Otsus nr 1/80 – Perekonna taasühinemine – Türgi päritolu töötaja pereliikme vastuvõtva liikmesriigi tööturule juurdepääsu õiguse tunnustamine

   (EMÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu otsus nr 1/80, artikli 7 esimene lõik)

3. Rahvusvahelised lepingud – EMÜ-Türgi assotsiatsioonileping – EMÜ-Türgi assotsiatsioonilepinguga loodud assotsiatsiooninõukogu – Otsus nr 1/80 – Perekonna taasühinemine – Türgi päritolu töötaja pereliikmete õiguste piiramine vastuvõtva liikmesriigi tööturul selle töötaja pettuse tõttu – Tingimused

   (EMÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu otsus nr 1/80, artikli 7 esimene lõik ja artikli 14 punkt 1)

1.  EMÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/80 artikli 7 esimese lõigu esimest taanet tuleb tõlgendada nii, et nimetatud sättega antud õigused laienevad Türgi päritolu töötaja lapsele ka juhul, kui nende kolme aasta jooksul, mil ta nimetatud töötajaga koos elas, on see töötaja teinud kaks ja pool aastat palgalist tööd ning olnud siis ülejäänud kuus kuud töötu.

   Türgi päritolu töötaja lapsele antud õigusele võtta vastuvõtvas liikmesriigis vastu kõiki tööpakkumisi on seatud kaks tingimust, mille kohaselt peab nimetatud töötaja selle riigi seaduslikul tööturul tegutsema ja laps peab olema seal elanud vähemalt kolm aastat. Asjaolu, et vastuvõtva liikmesriigi tööturule pääsu õiguse omandamise eeldus töötaja puhul lõpeb pärast seda, kui perekonnaliige ise on nimetatud õiguse omandanud, ei sea seda õigust kahtluse alla. Sellest järeldub, et selleks, et Türgi päritolu töötaja perekonnaliige omandaks õiguse juurdepääsuks vastuvõtva liikmesriigi tööturule, peab kõnealuse töötaja puhul vähemalt nende kolme aasta jooksul, mil nad elavad koos, olema täidetud tema seaduslikul tööturul tegutsemise tingimus. Sunnitud töötuse olukord ei saa iseenesest olla takistuseks Türgi päritolu töötaja tegutsemisele vastuvõtva liikmesriigi seaduslikul tööturul.

   (vt punktid 22, 26, 36, 37, 40, resolutsiooni punkt 1)

2.  Asjaolu, et Türgi päritolu töötaja on liikmesriigis elamise õiguse ja sellest tulenevalt õiguse juurdepääsuks selle riigi tööturule saanud pagulasena, ei ole takistuseks sellele, et tema perekonnaliikmele võiksid laieneda EMÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/80 artikli 7 esimese lõiguga antud õigused. Otsusega nr 1/80 Türgi kodanikele antud õiguste kasutamine ei sõltu ühestki tingimustest, mis oleks seotud põhjustega, millest lähtudes neile algselt anti õigus vastuvõtvasse riiki siseneda ja seal elada.

   Mis puutub pagulastele ühelt poolt otsusega nr 1/80 ja teiselt poolt Genfi pagulasseisundi konventsiooniga antud „topelteelisesse”, siis viimatinimetatu artiklis 5 on sätestatud, et konventsiooni sätted ei takista osalisriigil anda pagulasele ka konventsioonis käsitlemata õigusi ja soodustusi. Otsus nr 1/80 aga annab Türgi päritolu töötaja perekonnaliikmetele õigused, millele nad Genfi konventsiooni alusel tugineda ei saa, kuna viimane ei anna ühtegi niisugust õigust, mis on ette nähtud otsuse nr 1/80 artikliga 7. Kuigi otsus nr 1/80 ei vähenda liikmesriikide õigust reguleerida nii Türgi kodanike sisenemist oma territooriumile kui ka nende esimese tööleasumise tingimusi, seaks keeldumine kohaldada otsust nr 1/80 pagulasseisundi tõttu, mis Türgi päritolu töötajal oli siis, kui talle liikmesriiki sisenemise ja seal elamise luba anti, kahtluse alla nii tema enese kui ka tema perekonnaliikmete õigused, mis neil nimetatud otsuse alusel on.

   (vt punktid 42–50, resolutsiooni punkt 2)

3.  Türgi assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/80 artikli 7 esimest lõiku tuleb tõlgendada nii, et kui Türgi päritolu töötaja sai pagulasseisundi valeandmete alusel, ei saa nimetatud sättest tulenevaid perekonnaliikme õigusi vastuvõtva liikmesriigi seaduslikul tööturul kahtluse alla seada juhul, kui see perekonnaliige töötajale antud elamisloa kehtetuks tunnistamise kuupäeval vastab nimetatud otsuses sätestatud tingimustele.

   Kui kuupäeval, mil Türgi päritolu töötaja elamisluba tunnistatakse kehtetuks, ei ole tema perekonnaliikmed veel oma õigusi omandanud, sest otsuse nr 1/80 artikli 7 esimeses lõigus sätestatud töötajaga kooselamise aja tingimus ei ole veel täidetud, on liikmesriikidel õigus töötaja perekonnaliikmete suhtes selle töötaja pettuse tagajärgi kohaldada. Seevastu juhul, kui perekonnaliikmed on juba omandanud õiguse juurdepääsuks vastuvõtva liimesriigi tööturule ja sellest tulenevalt riigis elamise õiguse, ei saa neid õigusi nimetatud töötaja elamise õigust mõjutanud varasemate õigusrikkumiste tõttu enam kahtluse alla seada. Mis tahes muu lahendus oleks vastuolus õiguskindluse põhimõttega, mis eeldab eelkõige seda, et õiguslik regulatsioon oleks selge ja täpne ning selle kohaldamine tema subjektidele ettenähtav eriti juhtudel, kui see võib üksikisikutele kaasa tuua soovimatuid tagajärgi.

   Õigusi, mis on otsuse nr 1/80 artikli 7 esimese lõiguga antud selles sättes nimetatud tingimustele vastavatele Türgi päritolu töötaja perekonnaliikmetele, võib piirata ainult kahel juhul: kui Türgi päritolu immigrandi viibimine vastuvõtva liikmesriigi territooriumil kujutab endast nimetatud otsuse artikli 14 lõike 1 kohaselt tema isikliku käitumise tõttu reaalset ja tõsist ohtu avalikule korrale, julgeolekule või rahvatervisele, või kui asjaomane isik on lahkunud selle liikmesriigi territooriumilt märkimisväärselt pikaks ajaks ilma õiguspäraste põhjusteta. Nende piirangute ammendatuse seaks kahtluse alla see, kui liikmesriikide ametiasutustel oleks võimalik neid õigusi, mille immigrandist töötaja perekonnaliikmed on omandanud, selle tõttu tingimuslikuks muuta, piirata või kehtetuks tunnistada, et immigrandile riiki sisenemise ja seal elamise õiguse andmise asjaolusid uuritakse uuesti või hinnatakse ümber.

   (vt punktid 58–60, 62–64, resolutsiooni punkt 3)