Kohtuasi T‑377/20

KN

versus

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

Üldkohtu (kaheksas koda) 1. septembri 2021. aasta otsus

Institutsiooniline õigus – EMSK liige – OLAFi juurdlus psühholoogilise ahistamise väidete kohta – Otsus vabastada liige tema personalihalduse ja ‑juhtimise ülesannetest – Tühistamishagi – Vaidlustatav akt – Vastuvõetavus – Teenistuse huvides võetud meede – Õiguslik alus – Kaitseõigused – OLAFi aruande lisadega tutvumise võimaldamisest keeldumine – Tunnistajate ütluste sisu kokkuvõtlikult avaldamine – Vastutus

1. Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Mõiste – Siduvate õiguslike tagajärgedega aktid – Kutse astuda tagasi ning loobuda kandideerimisest Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee eestseisusesse – Välistamine

   (ELTL artikkel 263)

   (vt punktid 62, 63 ja 68)

2. Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Mõiste – Siduvate õiguslike tagajärgedega aktid – Otsus vabastada Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige tema personalihalduse ja –juhtimise ülesannetest – Hõlmamine

   (ELTL artikkel 263; Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodukord, artikkel 80)

   (vt punktid 74 ja 77–79)

3. Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Mõiste – Siduvate õiguslike tagajärgedega aktid – Liidu organi või ameti otsus osaleda tsiviilhagejana liikmesriigi kohtus – Välistamine

   (ELTL artikkel 263; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47)

   (vt punktid 82 ja 83)

4. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee – Liikmed – Psühholoogiline ahistamine – Teenistuse huvid – Otsus vabastada liige tema hierarhilisest pädevusest – Distsiplinaarkaristusena kvalifitseerimine – Puudumine

   (Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodukord, artikli 9 lõige 8 ja lisa artikli 8 lõike 3 teine lõik)

   (vt punktid 99–102, 104 ja 105)

5. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) – Liikmed – Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlus väidetava psühholoogilise ahistamine kohta – Otsus vabastada liige tema hierarhilisest pädevusest – Õigus tutvuda ärakuulamiste protokollidega – Piirid – Administratsiooni võimalus muuta tekst anonüümseks või teha sellest kokkuvõte

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõige 2; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 883/2013, artikli 11 lõige 4)

   (vt punktid 112–115, 123–125, 187 ja 191)

6. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) – Liikmed – Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlus väidetava psühholoogilise ahistamine kohta – Otsus vabastada liige tema hierarhilisest pädevusest – Õigus tutvuda ärakuulamiste protokollidega – Piirid – Üksnes liikme esindajate võimalus tutvuda konfidentsiaalse versiooniga – Konfidentsiaalse versiooni sisu sisaldumine mittekonfidentsiaalses versioonis – Lubatavus

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõige 2; Üldkohtu kodukord, artikli 103 lõige 3; Üldkohtu kodukorra praktilised rakendussätted, punkt 191; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 883/2013, artikli 11 lõige 4)

   (vt punktid 164–166)

Kokkuvõte

Hageja KN on alates 1. maist 2004 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) liige ning ajavahemikul aprillist 2013 kuni 27. oktoobrini 2020 oli ta EMSKs tööandjaid esindava I rühma esimees.

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) algatas juurdluse pärast seda, kui talle anti teada väidetest hageja käitumise kohta teiste EMSK liikmete ja selle töötajate suhtes, ning juurdluse käigus kuulati ära hageja ning rikkumisest teatajad. OLAF edastas 16. jaanuaril 2020 aruande, milles ta soovitas EMSK‑l võtta kõik vajalikud meetmed, et hoida ära uued hageja poolt töökohal ahistamise juhtumid. Selleks, et tagada tunnistajate ja rikkumisest teatajate kaitse, ei edastatud nende ärakuulamise protokolle hagejale, kes sai OLAFi aruande mittekonfidentsiaalse ja lisadeta versiooni.

Euroopa Parlament keeldus 13. mail 2020 EMSK puhul eelarve täitmisele heakskiidu andmisest, kuna ei olnud võetud meetmeid OLAFi soovituste järgimiseks ( 1 ).

EMSK juhatus palus 9. juuni 2020. aasta otsusega hagejal I rühma esimehe ametikohalt tagasi astuda ning samuti loobuda kandideerimisest EMSK eestseisusesse ning vabastas ta igasugusest personalihalduse ja –juhtimise tööst (edaspidi „vaidlustatud otsus“). Selle otsuse järgselt jäi hageja I rühma esimeheks kuni oma volituste lõppemiseni, kuid ta võttis oma kandidatuuri tagasi. Ta nimetati EMSK liikmeks ajavahemikuks 21. septembrist 2020 kuni 20. septembrini 2025.

Üldkohus, kellele esitati vaidlustatud otsuse tühistamise ning kahju hüvitamise nõuded, jättis need nõuded rahuldamata ning täpsustas, millise ulatusega on ahistamises kahtlustatud isiku õigus tutvuda OLAFi juurdluse käigus ära kuulatud tunnistajate ütlustega.

Üldkohtu hinnang

Kõigepealt tegi Üldkohus otsuse hagi vastuvõetavuse kohta. Esiteks on hagi vastuvõetamatu osas, milles see on suunatud hagejale esitatud palvete peale astuda tagasi I rühma esimehe ametikohalt ja loobuda kandideerimisest EMSK eesseisusesse, kuna nendel palvetel ei ole siduvaid õiguslikke tagajärgi. Teiseks on hagi vastuvõetav osas, milles see on suunatud otsuse peale vabastada hageja tema personalihalduse ja –juhtimise ülesannetest. Nimelt tekitab see otsus, mis takistab hagejal oma hierarhilist pädevust kasutamast, siduvaid õiguslikke tagajärgi ning kahjustab tema huve.

Seejärel tõdes Üldkohus, et OLAFi aruande mittekonfidentsiaalne versioon sisaldab ära kuulatud tunnistajate ja rikkumisest teatajate ütluste kokkuvõtet. Selles versioonis on nimelt üksikasjalikult esitatud hagejale etteheidetud käitumine ja kirjeldatud seda, kuidas mõjus taoline käitumine asjaomaste isikute tervisele.

Kuna selline kokkuvõte kajastab kogutud ütluste sisu, siis tegi Üldkohus järelduse, et OLAFi aruande lisade edastamata jätmine ei mõjuta vaidlustatud otsuse õiguspärasust.

Üldkohtu menetluses paluti hageja advokaatidel enne OLAFi aruande lisadest koopia saamist nõustuda konfidentsiaalsuse kohustusega ( 2 ). Hageja advokaadid väitsid siiski, et nende seisukohad ei saa asendada neid seisukohti, mida hageja oleks saanud esitada, kui tal oleks olnud võimalus nende lisadega tutvuda. Üldkohus tõdes sellega seoses, et hageja advokaadid ei viidanud konkreetselt ühelegi asjaolule OLAFi aruande lisades, mille sisu ei ole juba hõlmatud aruande mittekonfidentsiaalse versiooniga. Kuna seda oleks saanud teha ilma, et hagejale oleks edastatud konfidentsiaalne versioon juurdluse käigus ära kuulatud tunnistajate ütlustest, siis tegi Üldkohus järelduse, et ei ole vaja analüüsida täiendavaid seisukohti, mida hageja oleks võinud ise esitada, kui ta oleks selle versiooniga tutvunud.

( 1 ) Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta otsus (EL) 2020/1984 Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (ELT 2020, L 417, lk 469), ning Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon (EL) 2020/1985 tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (ELT 2020, L 417, lk 470).

( 2 ) Üldkohtu kodukorra artikli 103 lõikes 3 on ette nähtud võimalus teha vaidluse lahendamiseks asjakohased konfidentsiaalsed andmed või dokumendid kohtuasja poolele teatavaks, seades vajaduse korral nende avaldamise eeltingimuseks erikohustustega nõustumise. Lisaks nähtub Üldkohtu kodukorra praktiliste rakendussätete punktist 191, et selline kohustus võib seisneda selles, et poolte esindaja võtab endale kohustuse mitte edastada esindatavale isikule või kolmandatele isikutele neid andmeid või dokumente.