Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62015FJ0077

Avaliku Teenistuse Kohtu otsus (teine koda), 11.4.2016.
Richard Zink versus Euroopa Komisjon.
Avalik teenistus – Ametnikud – Kodumaalt lahkumise toetus – Haldusviga, mis tõi kaasa kodumaalt lahkumise toetuse maksmata jätmise mitme aasta jooksul – Huve kahjustav akt – Palgatõendid, millest ei nähtu otsus – Kodukorra artikkel 82 – Asja läbivaatamist takistavad avalikul huvil põhinevad asjaolud – Kohtueelse menetluse normide rikkumine – Taotlus personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 tähenduses – Mõistlik aeg.
Kohtuasi F-77/15.

Court reports – Reports of Staff Cases

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

11. aprill 2016

Richard Zink

versus

Euroopa Komisjon

„Avalik teenistus — Ametnikud — Kodumaalt lahkumise toetus — Haldusviga, mis tõi kaasa kodumaalt lahkumise toetuse maksmata jätmise mitme aasta jooksul — Huve kahjustav akt — Palgatõendid, millest ei nähtu otsus — Kodukorra artikkel 82 — Asja läbivaatamist takistavad avalikul huvil põhinevad asjaolud — Kohtueelse menetluse normide rikkumine — Taotlus personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 tähenduses — Mõistlik aeg”

Ese:

Hagi, mis on esitatud ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingu suhtes, ja millega Richard Zink palub tühistada Euroopa Komisjoni individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti 23. juuli 2014. aasta otsuse piirata kodumaalt lahkumise toetuse, mille maksmine lõpetati ekslikult alates 1. septembrist 2007, maksmine vea avastamisele eelnenud viie aastaga.

Otsus:

Jätta hagi rahuldamata. Jätta Richard Zinki kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

Kokkuvõte

  1. Ametnike hagid — Huve kahjustav akt — Mõiste — Palgatõend — Hõlmamine, mis on tavaliselt lubatud kaebeõiguse kasutamise eesmärgil — Palgatõend, mis haldusvea tõttu ei sisalda kodumaalt lahkumise toetust — Väljajätmine — Palgatõend, millest ei nähtu rahalist tasu käsitlev otsus

    (Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

  2. Ametnike hagid — Eelnev halduskaebus — Kaebus toetuse maksmata jätmise peale — Administratsiooni tegevusetus, mis ei võrdu toetuse maksmisest keeldumisega — Vastuvõetamatus

    (Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

  3. Ametnike hagid — Tähtajad — Institutsioonile esitatud kahju hüvitamise taotlus — Mõistliku aja järgimine — Rikkumine — Põhjendus, mis tuleneb töötingimuste raskusest — Vastuvõetamatus — Põhjendus, mis tuleneb erakorralisest olukorrast, mis takistas administratsiooni viga märgata ja taotlust esitada — Vastuvõetavus

    (Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 46; personalieeskirjad, artikli 90 lõige 1)

  1.  Kuigi palgatõendil ei ole selle laadist ja eesmärgist tulenevalt huve kahjustava akti tunnuseid, kuna sellega vaid väljendatakse rahas ametniku olukorda käsitlevate varasemate õigusalaste otsuste ulatust, võib palgatõend menetluslikust seisukohast siiski tekitada selle adressaadile konkreetseid õiguslikke tagajärgi. Palgatõendi esitamine toob kaasa selle, et tähtajad, mille jooksul saab haldusotsuse peale nõudeid ja kaebusi esitada, hakkavad kulgema, kui palgatõendist nähtub selgesti vastava otsuse olemasolu ja ulatus. Neil asjaoludel võib palgatõendeid, mida edastatakse igakuiselt ja mis sisaldavad ülevaadet rahalistest õigustest, pidada isikut kahjustavaks meetmeteks, mille peale võib esitada kaebuse ja vajaduse korral hagi.

    Kui kodumaalt lahkumise toetust ei ole makstud administratsiooni tehtud vea tõttu ametnikule personalieeskirjadega ette nähtud õiguste digitaalsesse infosüsteemi sisestamisel, olgugi et asjassepuutuv institutsioon on ametniku õigust sellele toetusele sõnaselgelt kinnitanud pärast ametniku sellesse institutsiooni tööle naasmist lähetuse järel, ei kajasta ametniku palgatõendid pärast mainitud kinnitust rahalist tasu käsitlevat otsust ning ei muuda ametniku õiguslikku olukorda ega kinnita lõplikult institutsiooni seisukohta.

    Kuna palgatõendeid ei kajasta ametisse nimetava asutuse otsust, siis järelikult ei saa nende tagajärg olla kaebuse esitamise täheja kulgema hakkamine.

    (vt punktid 34 ja 37–40)

    Viited:

    Euroopa Kohus: kohtuotsus, 27.6.1989, Giordani vs. komisjon, 200/87, EU:C:1989:259, punkt 13.

    Esimese Astme Kohus: kohtuotsus, 19.9.2008, Chassagne vs. komisjon, T‑253/06, EU:T:2008:386, punkt 139.

    Euroopa Liidu Üldkohus: kohtumäärus, 13.9.2013, Conticchio vs. komisjon, T‑358/12 P, EU:T:2013:525, punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika.

    Avaliku Teenistuse Kohus: kohtumäärus, 22.6.2015, van Oudenaarden vs. parlament, F‑139/14, EU:F:2015:64, punkt 29 ja seal viidatud kohtupraktika.

  2.  Mis puudutab personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel eelneva halduskaebuse esitamist ametnikule toetuse maksmata jätmise peale, siis tingimus huve kahjustava akti olemasolu kohta ei ole täidetud, kui nimetatud toetuse maksmata jätmine ei tähenda tingimata, et asjassepuutuv institutsioon oleks keeldunud huvitatud isiku vastava õiguse tunnustamisest.

    (vt punkt 35)

    Viide:

    Euroopa Kohus: kohtuotsus, 22.9.1988, Canters vs. komisjon, 159/86, EU:C:1988:432, punkt 7.

  3.  Mis puudutab liidu delegatsiooni lähetatud ametniku poolt institutsiooni vastu esitatud hüvitisenõuet, mille eesmärk on institutsiooni talituste tehtud tehnilise vea kahjulike tagajärgede heastamine, siis tuleb märkida, et olenema sellest, kui rasked on selle ametniku töötingimused, ei saa ametnik neile tugineda, kui ta on ületanud mõistliku aja, et esitada personalieeskirjade artikli 90 lõikes 1 ette nähtud taotlus eesmärgiga parandada nimetatud vea tagajärjed, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et oli erakorralises olukorras, mis takistas tal seda viga märgata ja niisugust taotlust esitada.

    (vt punkt 48)

    Viited:

    Avaliku Teenistuse Kohus: kohtumäärus, 13.7.2010, Allen jt vs. komisjon, F‑103/09, EU:F:2010:88, punkt 38, ja kohtuotsus, 13.4.2011, Sukup vs. komisjon, F‑73/09, EU:F:2011:40, punkt 83.

Top