Kohtuasi C-168/13 PPU

Jeremy F.

versus

Premier ministre

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil constitutionnel)

„Politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades — Raamotsus 2002/584/JSK — Artikli 27 lõige 4 ja artikli 28 lõike 3 punkt c — Euroopa vahistamismäärus ja liikmesriikidevaheline üleandmiskord — Erikohustuse reegel — Üleandmise aluseks olnud Euroopa vahistamismääruse laiendamise taotlus või teisele liikmesriigile järgneva üleandmise taotlus — Vahistamismäärust täitva liikmesriigi õigusasutuse otsus nõusoleku andmise kohta — Peatava toimega kaebus — Lubatavus”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 30. mai 2013

1. Eelotsuse küsimused – Eelotsuse kiirmenetlus – Tingimused – Isik, kellelt on võetud vabadus, ning kohtuvaidluse lahendamisel võib olla oluline mõju selle vabadusekaotuse kestusele

   (Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 23a; Euroopa Kohtu kodukord, artikkel 107)

2. Õigusalane koostöö kriminaalasjades – Raamotsus Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta – Ese – Liikmesriikidevahelise väljaandmise süsteemi asendamine õigusasutustevahelise üleandmissüsteemiga

   (Nõukogu raamotsus 2002/584, muudetud raamotsusega 2009/299, põhjendused 5 ja 7, artikli 1 lõiked 1 ja 2)

3. Õigusalane koostöö kriminaalasjades – Raamotsus Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta – Vastastikuse tunnustamise põhimõte – Ulatus

   (Nõukogu raamotsus 2002/584, muudetud raamotsusega 2009/299, artikli 1 lõige 2)

4. Õigusalane koostöö kriminaalasjades – Raamotsus Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta – Kohtu alla andmise võimalused muude süütegude eest – Järgnev üleandmine – Üleandmise aluseks olnud Euroopa vahistamismääruse laiendamise taotlus või teisele liikmesriigile järgneva üleandmise taotlus – Vahistamismäärust täitva liikmesriigi õigusasutuse otsus nõusoleku andmise kohta 30 päeva jooksul arvates taotluse kättesaamisest – Võimalus näha siseriiklikes õigusaktides ette kaebus, mille esitamine peatab sellise otsuse täitmise – Lubatavus – Tingimused

   (Nõukogu raamotsus 2002/584, muudetud raamotsusega 2009/299, põhjendus 12 ja artikkel 17, artikli 27 lõige 4 ja artikli 28 lõike 3 punkt c)

1.  Eelotsusetaotluse esitanud kohtu taotlus lahendada eelotsusetaotlus Euroopa Kohtu kodukorra artiklis 107 ette nähtud kiirmenetluses on põhjendatud, kui põhikohtuasja kaebuse esitajalt on vabadus võetud ning põhikohtuasja lahendamisel võib olla oluline mõju selle vabadusekaotuse kestusele.

   (vt punktid 30–32)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 34, 35, 57 ja 58)

3.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 36, 49 ja 50)

4.  Raamotsuse 2002/584 Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta, muudetud raamotsusega 2009/299, artikli 27 lõiget 4 ja artikli 28 lõike 3 punkti c tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus see, kui liikmesriigid näevad ette kaebuse, mille esitamine peatab sellise õigusasutuse otsuse täitmise, kes otsustab 30 päeva jooksul arvates taotluse kättesaamisest, kas anda nõusolek seoses vastutusele võtmise, karistuse määramise või vahistamisega vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetme täitmiseks süüteo eest, mis on toime pandud enne Euroopa vahistamismääruse alusel üleandmist ja mis on muu süütegu kui see, mille eest ta üle anti, või seoses isiku üleandmisega liikmesriigile, kes ei ole vahistamismäärust täitev liikmesriik, Euroopa vahistamismääruse alusel, mis tehti süüteo eest, mis on toime pandud enne tema üleandmist, tingimusel et lõplik otsus tehakse raamotsuse artiklis 17 kehtestatud tähtaegade jooksul.

   Nimelt sõltumata raamotsuses 2002/584 sõnaselgelt ette nähtud tagatistest ei takista see, et raamotsuses ei ole Euroopa vahistamismäärust käsitlevate otsuste peale peatava toimega kaebuse võimaliku esitamise õigust reguleeritud, liikmesriikidel sellist õigust ette näha ega pane neile kohustust seda kehtestada. Sellega seoses tuleb märkida, et tingimusel et see ei lähe vastuollu raamotsuse kohaldamisega, ei takista raamotsus liikmesriigil kohaldada oma põhiseaduse norme muu hulgas seoses õiglase menetlusega, nagu on märgitud raamotsuse põhjenduse 12 teises lõigus.

   Siiski tuleb liikmesriikide sellekohasele kaalutlusõigusele seada teatud piirid.

   Mis puudutab esiteks Euroopa vahistamismääruse täitmise otsust, siis raamotsuse 2002/584 artiklis 17 ette nähtud tähtaegu peab tõlgendama nii, et nendega nõutakse, et lõplik otsus Euroopa vahistamismääruse täitmise kohta tehtaks põhimõtteliselt kas 10 päeva jooksul pärast nõusoleku andmist tagaotsitava üleandmiseks või teistel juhtudel 60 päeva jooksul pärast tagaotsitava vahistamist. Ainult erijuhtudel võib neid tähtaegu veel 30 päeva võrra pikendada ning ainult erandlikel asjaoludel võib liikmesriik selles artiklis 17 ette nähtud tähtajad järgimata jätta. Seega võimalikku liikmesriigi õigusnormides ette nähtud peatava toimega kaebust Euroopa vahistamismääruse täitmise otsuse peale ei saa igal juhul esitada Euroopa vahistamismääruse täitmise otsuse tegemise tähtaegu rikkudes, välja arvatud juhul, kui pädev kohus otsustab Euroopa Kohtule eelotsuse küsimuse esitada.

   Mis puudutab teiseks otsust anda nõusolek vahistamismääruse laiendamiseks või järgnevaks üleandmiseks, siis raamotsuse 2002/584 artikli 27 lõiget 4 ja artikli 28 lõike 3 punkti c tuleb tõlgendada nii, et õigusasutuse otsused tehakse põhimõtteliselt hiljemalt 30 päeva jooksul pärast taotluse saamist.

   (vt punktid 38, 51, 53, 55, 56, 60, 64–66, 71 ja 75 ning resolutsioon)

Kohtuasi C-168/13 PPU

Jeremy F.

versus

Premier ministre

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil constitutionnel)

„Politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades — Raamotsus 2002/584/JSK — Artikli 27 lõige 4 ja artikli 28 lõike 3 punkt c — Euroopa vahistamismäärus ja liikmesriikidevaheline üleandmiskord — Erikohustuse reegel — Üleandmise aluseks olnud Euroopa vahistamismääruse laiendamise taotlus või teisele liikmesriigile järgneva üleandmise taotlus — Vahistamismäärust täitva liikmesriigi õigusasutuse otsus nõusoleku andmise kohta — Peatava toimega kaebus — Lubatavus”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 30. mai 2013

1. Eelotsuse küsimused — Eelotsuse kiirmenetlus — Tingimused — Isik, kellelt on võetud vabadus, ning kohtuvaidluse lahendamisel võib olla oluline mõju selle vabadusekaotuse kestusele

   (Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 23a; Euroopa Kohtu kodukord, artikkel 107)

2. Õigusalane koostöö kriminaalasjades — Raamotsus Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta — Ese — Liikmesriikidevahelise väljaandmise süsteemi asendamine õigusasutustevahelise üleandmissüsteemiga

   (Nõukogu raamotsus 2002/584, muudetud raamotsusega 2009/299, põhjendused 5 ja 7, artikli 1 lõiked 1 ja 2)

3. Õigusalane koostöö kriminaalasjades — Raamotsus Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta — Vastastikuse tunnustamise põhimõte — Ulatus

   (Nõukogu raamotsus 2002/584, muudetud raamotsusega 2009/299, artikli 1 lõige 2)

4. Õigusalane koostöö kriminaalasjades — Raamotsus Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta — Kohtu alla andmise võimalused muude süütegude eest — Järgnev üleandmine — Üleandmise aluseks olnud Euroopa vahistamismääruse laiendamise taotlus või teisele liikmesriigile järgneva üleandmise taotlus — Vahistamismäärust täitva liikmesriigi õigusasutuse otsus nõusoleku andmise kohta 30 päeva jooksul arvates taotluse kättesaamisest — Võimalus näha siseriiklikes õigusaktides ette kaebus, mille esitamine peatab sellise otsuse täitmise — Lubatavus — Tingimused

   (Nõukogu raamotsus 2002/584, muudetud raamotsusega 2009/299, põhjendus 12 ja artikkel 17, artikli 27 lõige 4 ja artikli 28 lõike 3 punkt c)

1.  Eelotsusetaotluse esitanud kohtu taotlus lahendada eelotsusetaotlus Euroopa Kohtu kodukorra artiklis 107 ette nähtud kiirmenetluses on põhjendatud, kui põhikohtuasja kaebuse esitajalt on vabadus võetud ning põhikohtuasja lahendamisel võib olla oluline mõju selle vabadusekaotuse kestusele.

   (vt punktid 30–32)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 34, 35, 57 ja 58)

3.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 36, 49 ja 50)

4.  Raamotsuse 2002/584 Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta, muudetud raamotsusega 2009/299, artikli 27 lõiget 4 ja artikli 28 lõike 3 punkti c tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus see, kui liikmesriigid näevad ette kaebuse, mille esitamine peatab sellise õigusasutuse otsuse täitmise, kes otsustab 30 päeva jooksul arvates taotluse kättesaamisest, kas anda nõusolek seoses vastutusele võtmise, karistuse määramise või vahistamisega vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetme täitmiseks süüteo eest, mis on toime pandud enne Euroopa vahistamismääruse alusel üleandmist ja mis on muu süütegu kui see, mille eest ta üle anti, või seoses isiku üleandmisega liikmesriigile, kes ei ole vahistamismäärust täitev liikmesriik, Euroopa vahistamismääruse alusel, mis tehti süüteo eest, mis on toime pandud enne tema üleandmist, tingimusel et lõplik otsus tehakse raamotsuse artiklis 17 kehtestatud tähtaegade jooksul.

   Nimelt sõltumata raamotsuses 2002/584 sõnaselgelt ette nähtud tagatistest ei takista see, et raamotsuses ei ole Euroopa vahistamismäärust käsitlevate otsuste peale peatava toimega kaebuse võimaliku esitamise õigust reguleeritud, liikmesriikidel sellist õigust ette näha ega pane neile kohustust seda kehtestada. Sellega seoses tuleb märkida, et tingimusel et see ei lähe vastuollu raamotsuse kohaldamisega, ei takista raamotsus liikmesriigil kohaldada oma põhiseaduse norme muu hulgas seoses õiglase menetlusega, nagu on märgitud raamotsuse põhjenduse 12 teises lõigus.

   Siiski tuleb liikmesriikide sellekohasele kaalutlusõigusele seada teatud piirid.

   Mis puudutab esiteks Euroopa vahistamismääruse täitmise otsust, siis raamotsuse 2002/584 artiklis 17 ette nähtud tähtaegu peab tõlgendama nii, et nendega nõutakse, et lõplik otsus Euroopa vahistamismääruse täitmise kohta tehtaks põhimõtteliselt kas 10 päeva jooksul pärast nõusoleku andmist tagaotsitava üleandmiseks või teistel juhtudel 60 päeva jooksul pärast tagaotsitava vahistamist. Ainult erijuhtudel võib neid tähtaegu veel 30 päeva võrra pikendada ning ainult erandlikel asjaoludel võib liikmesriik selles artiklis 17 ette nähtud tähtajad järgimata jätta. Seega võimalikku liikmesriigi õigusnormides ette nähtud peatava toimega kaebust Euroopa vahistamismääruse täitmise otsuse peale ei saa igal juhul esitada Euroopa vahistamismääruse täitmise otsuse tegemise tähtaegu rikkudes, välja arvatud juhul, kui pädev kohus otsustab Euroopa Kohtule eelotsuse küsimuse esitada.

   Mis puudutab teiseks otsust anda nõusolek vahistamismääruse laiendamiseks või järgnevaks üleandmiseks, siis raamotsuse 2002/584 artikli 27 lõiget 4 ja artikli 28 lõike 3 punkti c tuleb tõlgendada nii, et õigusasutuse otsused tehakse põhimõtteliselt hiljemalt 30 päeva jooksul pärast taotluse saamist.

   (vt punktid 38, 51, 53, 55, 56, 60, 64–66, 71 ja 75 ning resolutsioon)