Keywords
Summary

Keywords

1. Euroopa Liit – Politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades – Raamotsus Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta – Euroopa vahistamismääruse täitmata jätmise kohustuslikud alused

(Schengeni lepingu rakendamise konventsioon, artikkel 54; nõukogu raamotsus 2002/584, artikli 3 punkt 2)

2. Euroopa Liit – Politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades – Raamotsus Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta – Euroopa vahistamismääruse täitmata jätmise kohustuslikud alused

(Nõukogu raamotsus 2002/584, artikli 3 punkt 2)

Summary

1. Euroopa vahistamismääruse tegemise ja täitmise eesmärgil kujutab raamotsuse 2002/584 Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta artikli 3 punktis 2 esinev mõiste „samad teod” endast liidu õiguse autonoomset mõistet. Lisaks esineb mõiste „samad teod” ka Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklis 54 ning selles kontekstis tõlgendati nimetatud mõistet nii, et sellega peetakse silmas tegude sisulist laadi ja see hõlmab konkreetsete omavahel lahutamatult seotud tegude kogumit, sõltumata nende tegude õiguslikust kvalifikatsioonist või kaitstud õiguslikust huvist. Arvestades konventsiooni artikli 54 ja raamotsuse artikli 3 lõike 2 ühist eesmärki, st soovi vältida, et isik sama teo eest uuesti vastutusele võetakse või tema üle kohut mõistetakse, kehtib Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni kontekstis sellele mõistele antud tõlgendus ka raamotsuse 2002/584 kontekstis.

(vt punktid 39, 40, 51 ja resolutsioon)

2. Olukorras, kus vastuseks vahistamismäärust täitva õigusasutuse esitatud teabenõudele raamotsuse 2002/584 artikli 15 lõike 2 tähenduses tõdes vahistamismääruse teinud õigusasutus siseriikliku õiguse alusel ja pidades kinni nõuetest, mis tulenevad mõistest „samad teod”, nagu see on ette nähtud raamotsuse artikli 3 punktis 2, sõnaselgelt, et tema õiguskorras langetatud varasem kohtuotsus ei kujuta endast lõplikku kohtuotsust, mis hõlmab tema vahistamismääruses silmas peetud tegusid, ega takista seega vahistamismääruses silmas peetud kohtumenetluse alustamist, ei ole vahistamismäärust täitval õigusasutusel mingit põhjust seoses sellise kohtuotsusega kohaldada nimetatud raamotsuse artikli 3 punktis 2 ette nähtud täitmata jätmise kohustuslikku alust.

Nimelt on tagaotsitava kohta tehtud lõplik kohtuotsus samade tegude eest raamotsuse 2008/584 artikli 3 punkti 2 tähenduses, kui kriminaalmenetluse järel on kriminaalasi lõplikult lõpetatud või kui liikmesriigi õigusasutused on teinud otsuse, millega süüdistatav mõistetakse etteheidetavate tegude osas lõplikult õigeks. Raamotsuse artikli 3 punktis 2 silmas peetud kohtuotsuse „lõplik” iseloom tehakse kindlaks selle liikmesriigi õiguse kohaselt, kus kohtuotsus tehti. Seega ei saa niisugune otsus, mis ei lõpeta teatud isiku vastu kriminaalmenetluse algatanud liikmesriigi õiguse kohaselt teatava teo eest kriminaalasja siseriiklikul tasandil lõplikult, olla põhimõtteliselt menetluslikuks takistuseks sellele, et sama teo eest ning sama isiku vastu algatataks või jätkataks teises liidu liikmesriigis kriminaalmenetlust. Nii on see eelkõige juhul, kui vahistamismääruse teinud õigusasutus ütleb sõnaselgelt, et tema siseriikliku õiguse kohaselt on süüdistatava suhtes tehtud lõplik kohtuotsus seoses narkootilise aine valdamise üksikjuhtumiga, kuid vahistamismäärusega hõlmatud kriminaalmenetlus tugineb teistsugustele tegudele, mis puudutavad organiseeritud kuritegevuse raames toime pandud süütegusid, ning muudele edasimüümise eesmärgil narkootilise aine ebaseadusliku valdamise süütegudele, mida see varasem kohtuotsus ei hõlmanud, kuigi uurimisasutustel oli teatav faktiline teave nende süütegude kohta. Seega kui vahistamismääruse teinud õigusasutuse esitatud vastusest nähtub, et siseriikliku kohtu esimest kohtuotsust ei saa pidada otsuseks, millega lõpetati lõplikult kriminaalmenetlus siseriiklikul tasandil seoses tema vahistamismääruses nimetatud tegudega, peab vahistamismäärust täitev õigusasutus tegema vahistamismääruse teinud õigusasutuse vastuses antud hinnangust kõik järeldused.

(vt punktid 45–47, 49–51 ja resolutsioon)