Kohtuasi T‑238/20

Ryanair DAC

versus

Euroopa Komisjon

Üldkohtu (kümnes koda laiendatud koosseisus) 17. veebruari 2021. aasta otsus

Riigiabi – Lennutranspordi turg Rootsis, lähtekohaga Rootsist või sihtkohaga Rootsi – Laenugarantiid, mille eesmärk on ettevõtjaid COVID-19 pandeemia raames toetada – Otsus mitte esitada vastuväiteid – Riigiabi meetmete ajutine raamistik – Liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamise meede – Teenuste osutamise vabadus – Võrdne kohtlemine – Proportsionaalsus – Rootsi ametivõimude väljastatud loa omamise kriteerium – Olukord, kus kaalutud ei ole abi positiivset ja negatiivset mõju kaubandustingimustele ja moonutamata konkurentsi säilitamisele – ELTL artikli 107 lõike 3 punkt b – Ratio legis – Põhjendamiskohustus

1. Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võidakse pidada siseturuga kokkusobivaks – Abi mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks – Laenugarantiid, mille eesmärk on ettevõtjaid COVID-19 pandeemia raames toetada – Laenugarantiid, mida antakse ainult lennuettevõtjatele, kellel on liikmesriigi lennutegevusluba – ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b alusel siseturuga kokkusobiv abi – Kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõtte rikkumine – Puudumine

   (ELTL artikli 18 esimene lõik ja artikli 107 lõike 3 punkt b)

   (vt punktid 28–31 ja 56)

2. Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võidakse pidada siseturuga kokkusobivaks – Abi mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks – Laenugarantiid, mille eesmärk on ettevõtjaid COVID-19 pandeemia raames toetada – Laenugarantiid, mida antakse ainult lennuettevõtjatele, kellel on liikmesriigi lennutegevusluba – Siseturuga kokkusobivuse hindamine – Kriteeriumid – Abikava eesmärk – Abi proportsionaalsus

   (ELTL artikli 107 lõike 3 punkt b)

   (vt punktid 32–55 ja 57)

3. Teenuste osutamise vabadus – Aluslepingu sätted – Kohaldamisala – Transporditeenused ELTL artikli 58 lõike 1 tähenduses – Lennutransporditeenused – Õiguslik eriregulatsioon

   (ELTL artikkel 56, artikli 58 lõige 1 ja artikli 100 lõige 2)

   (vt punktid 62 ja 63)

4. Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võidakse pidada siseturuga kokkusobivaks – Hindamine ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b alusel – Kriteeriumid – Abi positiivse ja negatiivse mõju kaalumine kaubandustingimustele ja moonutamata konkurentsi säilitamisele – Mittevajalik kriteerium

   (ELTL artikli 107 lõike 3 punkt b)

   (vt punktid 67–71)

5. Riigiabi – Komisjoni otsus jätta abikava kohta vastuväited esitamata – Põhjendamiskohustus – Ulatus – Konteksti ja kõigi vastavat küsimust reguleerivate õigusnormide arvesse võtmine

   (ELTL artikli 107 lõike 3 punkt b ja artikkel 296)

   (vt punktid 77–80)

6. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Komisjoni otsus, millega riigiabi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks ametlikku uurimismenetlust algatamata – ELTL artikli 108 lõike 2 tähenduses asjasse puutuvate isikute hagi – Hagi eseme määratlemine – Hagi, mille eesmärk on kaitsta asjasse puutuvate isikute menetluslikke õigusi – Väited, millele saab tugineda – Sellisel väitel iseseisva sisu puudumine käesolevas asjas

   (ELTL artikli 108 lõige 2 ja artikli 267 neljas lõik)

   (vt punkt 83)

Kokkuvõte

Liidu õigusega on kooskõlas laenugarantiide kava, mille Rootsi kehtestas seoses COVID-19 pandeemiaga selleks, et toetada neid lennuettevõtjaid, kellel on Rootsi lennutegevusluba, ning kõrvaldada selle liikmesriigi majanduses tõsine häire

Rootsi Kuningriik teatas 2020. aasta aprillis Euroopa Komisjonile abimeetmest, mis seisneb laenugarantiide kavas (edaspidi „laenugarantiide kava“), mille eesmärk on COVID‑19 pandeemia tõttu toetada lennuettevõtjaid, kellel on Rootsi lennutegevusluba ( 1 ). Kava puudutas konkreetsemalt lennuettevõtjaid, kellel oli 1. jaanuari 2020. aasta seisuga luba tegeleda lennunduse valdkonnas kaubandustegevusega, välja arvatud lennuettevõtjad, kes teevad kavandamata lendusid. Abikava alusel garanteeritud laenude maksimaalne summa on 5 miljardit Rootsi krooni (SEK) ja garantii andmine toimub kuni 31. detsembrini 2020 kestusega kuni kuus aastat.

Kuna komisjon leidis, et teatatud kava kujutab endast ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabi, hindas ta kava lähtudes oma 19. märtsi 2020. aasta teatisest Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID‑19 puhangu kontekstis ( 2 ). Komisjon tunnistas 11. aprilli 2020. aasta otsusega ( 3 ) abikava ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b alusel siseturuga kokkusobivaks. Sellest sättest tulenevalt võib siseturuga kokkusobivaks pidada abi, mille eesmärk on kõrvalda liikmesriigi majanduses tõsine häire.

Lennuettevõtja Ryanair esitas selle otsuse tühistamiseks hagi, mille Üldkohtu kümnes koda laiendatud koosseisus jättis siiski rahuldamata. Selles kontekstis analüüsis Üldkohus esimest korda, kas abikava, mis on vastu võetud selleks, et reageerida COVID‑19 pandeemia tagajärgedele, on ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b seisukohast õiguspärane ( 4 ). Lisaks täpsustas Üldkohus, milline on riigiabinormide ning ühelt poolt ELTL artikli 18 esimeses lõigus sätestatud kodakondsuse tõttu diskrimineerimise keelu põhimõtte ja teiselt poolt teenuste osutamise vabaduse vaheline suhe.

Üldkohtu hinnang

Esiteks kontrollis Üldkohus komisjoni otsust ELTL artikli 18 esimese lõigu seisukohast, milles on ette nähtud, et ilma et see piiraks aluslepingutes sisalduvate erisätete kohaldamist, on aluslepingutes käsitletud valdkondades keelatud igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel. Kuna ELTL artikli 107 lõike 3 punkt b kuulub Üldkohtu arvates aga erinormide hulka, kontrollis viimane, kas laenugarantiide kava saab selle sätte alusel tunnistada siseturuga kokkusobivaks.

Sellega seoses kinnitas Üldkohus esimesena, et laenugarantiide kava eesmärk vastab ELTL artikli 107 lõike 3 punktis b sätestatud tingimustele, kuna selle eesmärk on tõesti kõrvaldada Rootsi majanduses COVID‑19 pandeemia põhjustatud tõsine häire, täpsemalt pandeemia suur negatiivne mõju lennundussektorile Rootsis, ning järelikult lennuliiklusele selle liikmesriigi territooriumil.

Üldkohus tuvastas teisena, et asjaolu, et laenugarantiide kava kehtib ainult nende lennuettevõtjate suhtes, kellel on Rootsi lennutegevusluba, on sobiv, et saavutada eesmärk kõrvaldada Rootsi majanduses tõsine häire. Selles osas toonitas Üldkohus, et määruse nr 1008/2008 alusel Rootsi lennutegevusloa omamine tähendab tegelikult lennuettevõtjate põhitegevuskohta Rootsi territooriumil ja nende allumist Rootsi ametivõimude finantsjärelevalvele ja hea maine kontrollile. Üldkohus oli seisukohal, et selle määruse sätted kehtestavad Rootsi lennutegevusluba omavate lennuettevõtjate ja Rootsi ametivõimude vahel vastastikused kohustused ning loovad seega nende vahel spetsiifilise ja püsiva seose, mis sobivalt vastab ELTL artikli 107 lõike 3 punktis b sätestatud tingimustele.

Mis puudutab laenugarantiide kava proportsionaalsust, siis toonitas Üldkohus lisaks, et abikava alusel abikõlblikud lennuettevõtjad moodustavad tervikuna suure osa nii kauba- kui reisijateveo regulaarsest teenindamisest Rootsis, mis vastab Rootsi lennuühenduste tagamise eesmärgile. Abikava laiendamine ettevõtjatele, kes ei asu Rootsis, ei oleks seevastu võimaldanud seda eesmärki saavutada.

Võttes arvesse kõnealuste olukordade mitmekesisust, kinnitas Üldkohus veel, et komisjon ei teinud hindamisviga, kui ta leidis, et kõnealune abikava ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik Rootsi ametiasutuste taotletud eesmärgi saavutamiseks, mis muutus ülioluliseks, arvestades et 2020. aasta märtsikuu lõpus tuvastas Rootsi oma kolmes peamises lennujaamas lennureisiliikluse languse ligikaudu 93%

Neid kaalutlusi arvestades kinnitas Üldkohus, et laenugarantiide kava eesmärk vastab ELTL artikli 107 lõike 3 punktis b ette nähtud erandi nõuetele ja et abi andmise reeglid ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks. Seega ei kujuta abikava endast ka ELTL artikli 18 esimeses lõigus keelatud diskrimineerimist.

Teiseks kontrollis Üldkohus komisjoni otsust ELTL artiklis 56 sätestatud teenuste osutamise vabaduse seisukohast. Sellega seoses meenutas Üldkohus, et seda põhivabadust ei kohaldata sellisena transpordi valdkonnas, kus kehtib eriregulatsioon, mille hulka kuulub viidatud määrus ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta. Selle määruse eesmärk on nimelt määratleda teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise tingimused lennutranspordisektoris. Ryanair ei ole siiski väitnud, et seda määrust on rikutud.

Kolmandaks lükkas Üldkohus tagasi väite, et komisjon rikkus oma kohustust kaaluda abi positiivset mõju ja selle negatiivset mõju kaubandustingimustele ja moonutamata konkurentsi säilitamisele. Selles osas märkis Üldkohus, et niisugune kaalumine ei ole ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b kohaselt nõutav, kuna liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks võetud abimeetmete – nagu laenugarantiide kava – puhul eeldatakse, et need on võetud liidu huvides, kui need on vajalikud, sobivad ja proportsionaalsed.

Lõpuks lükkas Üldkohus põhjendamatuse tõttu tagasi väite põhjendamiskohustuse väidetava rikkumise kohta ning tuvastas, et puudub vajadus kontrollida, kas väide ELTL artikli 108 lõikest 2 tulenevate menetlusõiguste rikkumise kohta on põhjendatud.

( 1 ) Luba, mis on väljastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT 2008, L 293, lk 3) artikli 3 alusel.

( 2 ) ELT 2020, C 91 I, lk 1; muudetud komisjoni teatisega Praeguse COVID‑19 puhangu kontekstis majanduse toetamiseks võetud riigiabi meetmete ajutise raamistiku muutmine (ELT 2020, C 112 I, lk 1).

( 3 ) Komisjoni 11. aprilli 2020. aasta otsus C(2020) 2366 final riigiabi SA.56812 (2020/N) – Rootsi – COVID‑19: kava lennuettevõtjatele antavate laenugarantiide kohta.

( 4 ) Oma 17. veebruari 2021. aasta kohtuotsuses Ryanair vs. komisjon (T‑259/20) analüüsis Üldkohus, kas ELTL artikli 107 lõike 2 punkti b seisukohast on õiguspärane abikava, mille Prantsusmaa võttis vastu selleks, et reageerida COVID-19 pandeemia tagajärgedele Prantsusmaa lennutransporditurul.