Kohtuasi C‑117/20

bpost SA

versus

Autorité belge de la concurrence

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour d’appel de Bruxelles)

Euroopa Kohtu (suurkoda) 22. märtsi 2022. aasta otsus

Eelotsusetaotlus – Konkurents – Postiteenused – Universaalteenuse pakkuja kehtestatud hinnasüsteem – Postisektori riigisisese reguleeriva asutuse määratud trahv – Riigisisese konkurentsiasutuse määratud trahv – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Artikkel 50 – Ne bis in idem’i põhimõte – Sama süüteo olemasolu – Artikli 52 lõige 1 – Ne bis in idem’i põhimõtte piiramine – Menetluste ja sanktsioonide kumuleerimine – Tingimused – Üldist huvi teeniva eesmärgi taotlemine – Proportsionaalsus

1. Põhiõigused – Ne bis in idem’i põhimõte – Tunnustamine nii põhiõiguste hartaga kui ka Euroopa inimõiguste konventsiooni lisaprotokolliga nr 7 – Sama tähendus ja ulatus

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 50 ja artikli 52 lõige 3)

   (vt punktid 22 ja 23)

2. Põhiõigused – Ne bis in idem’i põhimõte – Kohaldamise tingimused – Kriminaalõiguslikku laadi menetluste ja sanktsioonide kumuleerimine – Kriminaalõigusliku laadi hindamise kriteeriumid – Süüteo õiguslik kvalifitseerimine riigisiseses õiguses, süüteo laad ja selle sanktsiooni raskus, mis võidakse määrata

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 50)

   (vt punktid 24–27)

3. Põhiõigused – Ne bis in idem’i põhimõte – Kohaldamise tingimused – Varasema lõpliku otsuse olemasolu – Hindamiskriteeriumid – Lõplik otsus, mis on tehtud pärast asja sisulist hindamist

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 50)

   (vt punktid 29 ja 30)

4. Põhiõigused – Ne bis in idem’i põhimõte – Kohaldamise tingimused – Sama süüteo olemasolu – Hindamiskriteerium – Faktiliste asjaolude identsus

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 50)

   (vt punktid 33–38)

5. Põhiõigused – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Hartas ette nähtud õiguste ja vabaduste teostamise piiramine – Ne bis in idem’i põhimõtte piiramine – Tingimused – Selle põhimõtte olemuse arvestamine – Hindamine

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 50 ja artikli 52 lõige 1)

   (vt punkt 43)

6. Põhiõigused – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Hartas ette nähtud õiguste ja vabaduste teostamise piiramine – Ne bis in idem’i põhimõtte piiramine – Tingimused – Üldist huvi teeniva eesmärgi taotlemine – Valdkondlikel õigusnormidel ja konkurentsiõigusel põhinevate menetluste ja sanktsioonide kumuleerimine – Õigusnormid, mis taotlevad eraldiseisvaid õiguspäraseid eesmärke

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 50 ja artikli 52 lõige 1)

   (vt punktid 44–47)

7. Põhiõigused – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Hartas ette nähtud õiguste ja vabaduste teostamise piiramine – Ne bis in idem’i põhimõtte piiramine – Tingimused – Proportsionaalsuse põhimõtte järgimine – Valdkondlikel õigusnormidel ja konkurentsiõigusel põhinevate menetluste ja sanktsioonide kumuleerimine – Menetluste ja sanktsioonide kumuleerimine, mis on sobiv, mitte ülemäärane ja tingimata vajalik – Hindamine – Kriteeriumid

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 50 ja artikli 52 lõige 1)

   (vt punktid 48–57)

Kokkuvõte

2010. aastal kehtestas Belgia ajalooline postiteenuste osutaja bpost SA uue hinnasüsteemi.

20. juuli 2011. aasta otsusega määras Belgia postisektori reguleeriv asutus ( 1 ) bpostile 2,3 miljoni euro suuruse trahvi selle eest, et ta oli rikkunud kohaldatavaid valdkondlikke õigusnorme seeläbi, et uus süsteem põhines põhjendamatul vahendajate ja otseklientide erineval kohtlemisel.

Cour d’appel de Bruxelles (Brüsseli apellatsioonikohus, Belgia) tühistas selle otsuse põhjendusel, et kõnealune hinnasüsteem ei olnud diskrimineeriv. See kohtuotsus, mis jõustus, tehti pärast eelotsusetaotlust, mis lahendati Euroopa Kohtu 11. veebruari 2015. aasta kohtuotsusega bpost ( 2 ).

Vahepeal tuvastas Belgia konkurentsiasutus 10. detsembri 2012. aasta otsusega, et bpost oli toime pannud turgu valitseva seisundi kuritarvitamise, mis on konkurentsikaitse seaduse ( 3 ) ja ELTL artikli 102 kohaselt keelatud. Kuritarvitamine seisnes selles, et bpost kehtestas oma uue hinnasüsteemi ja rakendas seda ajavahemikus jaanuarist 2010 kuni juulini 2011. Seega määras Belgia konkurentsiasutus bpostile trahvi summas 37399786 eurot, mille arvutamisel võeti arvesse postisektori reguleeriva asutuse varem määratud trahvi.

Cour d’appel de Bruxelles (Brüsseli apellatsioonikohus) tühistas ka selle otsuse, kuna see oli vastuolus ne bis in idem’i põhimõttega. Nimetatud kohus leidis sellega seoses, et postisektori reguleeriva asutuse ja konkurentsiasutuse läbiviidud menetlused puudutasid samu asjaolusid.

Cour de cassation (Belgia kassatsioonikohus) siiski tühistas selle kohtuotsuse ja saatis kohtuasja cour d’appel de Bruxelles’ile (Brüsseli apellatsioonikohus) tagasi.

Tagasisaatmisele järgnenud menetluses otsustas cour d’appel de Bruxelles (Brüsseli apellatsioonikohus) esitada Euroopa Kohtule kaks eelotsuse küsimust, milles palus sisuliselt selgitada, kas ne bis in idem’i põhimõttega, mida on tunnustatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklis 50, on vastuolus see, kui postiteenuste osutajale määratakse trahv liidu konkurentsiõiguse rikkumise eest, kui samadel asjaoludel on selle teenuseosutaja suhtes juba tehtud lõplik otsus, mis puudutas postisektori valdkondlike õigusnormide rikkumist.

Vastuseks nendele küsimustele täpsustas Euroopa Kohtu suurkoda harta artikliga 50 tagatud ne bis in idem’i põhimõttest tuleneva kaitse piire ja ulatust.

Euroopa Kohtu hinnang

Alustuseks tuletas Euroopa Kohus meelde, et harta artikliga 50 tagatud ne bis in idem’i põhimõte keelab samadel asjaoludel ja sama isiku suhtes kumuleerida nii menetlusi kui ka sanktsioone, mis on selle artikli tähenduses kriminaalõiguslikku laadi.

Kuna eelotsusetaotluse esitanud kohus kinnitas, et menetlused, mille Belgia postisektori reguleeriv asutus ja Belgia konkurentsiasutus bposti suhtes algatasid, olid kriminaalõiguslikku laadi, leidis Euroopa Kohus seejärel, et ne bis in idem’i põhimõtte kohaldamise suhtes kehtib kaks tingimust: esiteks peab olema tehtud varasem lõplik otsus (bis‑tingimus) ning teiseks peavad varasem otsus ja hilisemad menetlused või otsused puudutama samu asjaolusid (idem‑tingimus).

Kuna Belgia postisektori reguleeriva asutuse otsus tühistati jõustunud kohtuotsusega, mille kohaselt mõisteti bpost õigeks menetluses, mis toimus postisektorit reguleerivate valdkondlike õigusnormide alusel, ilmnes, et selle asutuse algatatud menetlus lõpetati lõpliku otsusega, mistõttu bis‑tingimus oli kõnealusel juhul täidetud.

Mis puudutab idem‑tingimust, siis sama süüteo olemasolu hindamiseks asjakohane kriteerium on identsed faktilised asjaolud, olenemata sellest, milline on nende õiguslik kvalifikatsioon riigisiseses õiguses ja kaitstav õigushüve. Sellega seoses tuleb identseid faktilisi asjaolusid mõista kui selliste konkreetsete asjaolude kogumit, mis tulenevad tegudest, mis on sisuliselt samad, kuivõrd nende toimepanija on sama ning need on ajas ja ruumis omavahel lahutamatult seotud.

Seega peab eelotsusetaotluse esitanud kohus kindlaks tegema, kas asjaolud, mille suhtes viidi bposti suhtes läbi kaks menetlust – üks postisektori valdkondlike õigusnormide ja teine konkurentsiõiguse alusel – on identsed. Kui see peaks nii olema, kujutaks bposti suhtes läbiviidud kahe menetluse kumuleerimine endast harta artikliga 50 tagatud ne bis in idem’i põhimõtte piirangut.

Niisugune ne bis in idem’i põhimõtte piirang võib siiski olla harta artikli 52 lõike 1 alusel põhjendatud. Selle sätte kohaselt tohib hartaga tunnustatud õiguste ja vabaduste teostamist piirata ainult seadusega ning arvestades nende olemust. Selles sättes on lisaks täpsustatud, et proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt võib nendele õigustele ja vabadustele piiranguid seada üksnes juhul, kui need on vajalikud ning vastavad tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi teenivatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi.

Sellega seoses märkis Euroopa Kohus, et seaduses ette nähtud võimalus kumuleerida kahe eri riigisisese asutuse läbiviidavaid menetlusi ja määratavaid sanktsioone arvestab harta artikli 50 olemust tingimusel, et riigisisesed õigusnormid ei võimalda menetlust algatada ega sanktsiooni määrata samadel asjaoludel sama süüteo eest või samal eesmärgil, vaid näevad ette üksnes eri normistikel põhinevate menetluste ja sanktsioonide kumuleerimise võimaluse.

Mis puudutab küsimust, kas niisugune kumuleerimine võib vastata liidus tunnustatud üldist huvi teenivale eesmärgile, siis tõdes Euroopa Kohus, et kahel normistikul, mille alusel bposti suhtes menetlused läbi viidi, on eraldiseisvad õiguspärased eesmärgid. Nimelt, kui postisektori valdkondlike õigusnormide eesmärk on postiteenuste siseturu liberaliseerimine, siis konkurentsikaitset käsitlevate õigusnormide eesmärk on tagada, et konkurentsi siseturul ei kahjustata. Seega on õiguspärane, et tagamaks postiteenuste siseturu liberaliseerimise protsessi jätkumist, kindlustades samas selle nõuetekohase toimimise, karistab liikmesriik nii asjaomase turu liberaliseerimist taotlevate valdkondlike õigusnormide rikkumise kui ka konkurentsi reguleerivate riigisiseste ja liidu õigusnormide rikkumise eest.

Mis puudutab proportsionaalsuse põhimõtte järgimist, siis see põhimõte nõuab, et menetluste ja sanktsioonide kumuleerimine, mis on ette nähtud riigisisestes õigusnormides, ei läheks kaugemale sellest, mis on nende õigusnormidega seatud õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks sobiv ja vajalik, ning juhul, kui on võimalik valida mitme sobiva meetme vahel, tuleb rakendada kõige vähem koormavat meedet, ning tekitatud ebamugavused ei tohi olla seatud eesmärke arvestades ülemäära suured.

Sellega seoses rõhutas Euroopa Kohus, et asjaolu, et kahel menetlusel on erinevad üldist huvi teenivad eesmärgid, mida on õiguspärane kumuleerituna kaitsta, võib menetluste ja sanktsioonide kumuleerimise proportsionaalsuse analüüsimisel arvesse võtta tegurina, mis põhjendab seda kumuleerimist, tingimusel et need menetlused on teineteist täiendavad ja et täiendav koormus, mille kumuleerimine kaasa toob, võib seega olla põhjendatud nende kahe taotletava eesmärgiga.

Mis puudutab menetluste ja sanktsioonide kumuleerimise tingimata vajalikku laadi, siis tuleb hinnata, kas puudutatud isikutele kumuleerimisega kaasnev koormus piirdub tingimata vajalikuga ja kas määratud sanktsioonide kogum vastab toimepandud süütegude raskusele. Selleks tuleb analüüsida, kas on olemas selged ja täpsed õigusnormid, mis võimaldavad ette näha, millise tegevuse või tegevusetuse korral võidakse menetlusi ja sanktsioone kumuleerida, ning pädevate asutuste vaheline koordinatsioon, kas need kaks menetlust viidi läbi piisavalt koordineeritult ja ajaliselt lähestikku ning kas määratud sanktsioonide kogum vastab toimepandud süütegude raskusele.

Nii on sanktsioonide kumuleerimise võimalikule põhjendusele seatud tingimused, mis juhul, kui need on täidetud, püüavad eelkõige piirata – seadmata seejuures kahtluse alla bis’i kui sellise olemasolu – kõnealuste menetluste funktsionaalselt erinevat laadi ja seega konkreetset mõju, mis puudutatud isikutele tuleneb asjaolust, et nende suhtes läbiviidavad menetlused kumuleeritakse.

( 1 ) Nimelt Institut belge des services postaux et des télécommunications (IBPT).

( 2 ) 11. veebruari 2015. aasta kohtuotsus bpost (C‑340/13, EU:C:2015:77).

( 3 ) Majandusliku konkurentsi kaitset käsitlev 10. juuni 2006. aasta seadus (loi du 10 juin 2006 sur la protection de la concurrence économique) (Moniteur belge, 29.6.2006, lk 32755), mis kodifitseeriti 15. septembri 2006. aasta kuningliku määrusega (Moniteur belge, 29.9.2006, lk 50613).