Kohtuasi T‑301/19

PNB Banka AS

versus

Euroopa Keskpank

Üldkohtu (neljas koda laiendatud koosseisus) 7. detsembri 2022. aasta otsus

Majandus- ja rahapoliitika – Krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve – Määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 6 lõike 5 punkt b – Vajadus EKP otsese järelevalve järele vähem olulise krediidiasutuse üle – Pädeva riigiasutuse taotlus – Määruse (EL) nr 468/2014 artikli 68 lõige 5 – EKP otsus liigitada PNB Banka tema otsese usaldatavusnõuete täitmise järelevalve alla kuuluvaks oluliseks üksuseks – Põhjendamiskohustus – Proportsionaalsus – Kaitseõigused – Õigus tutvuda haldustoimikuga – Määruse nr 468/2014 artikli 68 lõikes 3 ette nähtud aruanne – Kodukorra artikkel 106 – Taotlus kohtuistungi korraldamiseks, mida ei ole põhjendatud

1. Kohtumenetlus – Suuline menetlus – Kohtuistungi korraldamine – Tingimused – Kohtuistungi korraldamise taotluse esitamata jätmine või selline taotlus kohtuistungi korraldamiseks, mida ei ole põhjendatud – Kohtu õigus teha kohtuotsus ilma menetluse suulise osata – Lubatavus

   (Üldkohtu kodukord, artikkel 106; Üldkohtu kodukorra praktilised rakendussätted, punktid 142 ja 143)

   (vt punktid 64 ja 65)

2. Majandus- ja rahapoliitika – Majanduspoliitika – Liidu finantssektori järelevalve – Ühtne järelevalvemehhanism – Euroopa Keskpanga pädevus – Otsene usaldatavusnõuete täitmise järelevalve vähem olulise krediidiasutuse üle – Tingimused – Sellise otsuse vastuvõtmine, millega liigitatakse krediidiasutus oluliseks

   (Nõukogu määrus nr 1024/2013, artikli 6 lõike 5 punkt b; Euroopa Keskpanga määrus nr 468/2014, artikli 39 lõige 5 ja artikli 68 lõige 5)

   (vt punkt 80)

3. Majandus- ja rahapoliitika – Majanduspoliitika – Liidu finantssektori järelevalve – Ühtne järelevalvemehhanism – Otsus liigitada üksus oluliseks – Ulatus – Üksnes pädeva asutuse kindlaksmääramine – Üksuse suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete muutmine – Puudumine – Järelevalvevolituste muutmine – Puudumine

   (Nõukogu määrus nr 1024/2013, artikli 6 lõike 5 punkt b; Euroopa Keskpanga määrus nr 468/2014, artikli 39 lõige 5)

   (vt punktid 85–87)

4. Majandus- ja rahapoliitika – Majanduspoliitika – Liidu finantssektori järelevalve – Ühtne järelevalvemehhanism – Euroopa Keskpanga järelevalvemenetlused – Kaitseõigused – Toimikuga tutvumise õigus – Tingimused – Asjaomase poole taotluse esitamine – Kohustus spontaanselt võimaldada tutvuda toimikus sisalduvate dokumentidega – Puudumine

   (Euroopa Keskpanga määrus nr 468/2014, artikkel 32)

   (vt punktid 126 ja 127)

5. Majandus- ja rahapoliitika – Majanduspoliitika – Liidu finantssektori järelevalve – Ühtne järelevalvemehhanism – Otsene usaldatavusnõuete täitmise järelevalve vähem olulise krediidiasutuse üle – Tingimused – Pädeva riigiasutuse taotlus – Lisatav aruanne vähem olulise üksuse varasema usaldatavusnõuete täitmise järelevalve tulemuste ja riskiprofiili kohta – Ulatus – Menetlustagatis – Puudumine – Oluline menetlusnorm – Puudumine

   (Euroopa Keskpanga määrus nr 468/2014, artikli 68 lõige 3)

   (vt punkt 136)

6. Majandus- ja rahapoliitika – Majanduspoliitika – Liidu finantssektori järelevalve – Ühtne järelevalvemehhanism – Otsus liigitada üksus oluliseks – Tingimused – Erakorralised asjaolud – Puudumine

   (Nõukogu määrus nr 1024/2013, artikli 6 lõike 5 punkt b)

   (vt punkt 168)

Kokkuvõte

Hagejat PNB Banka ASi, kes on Läti õiguse alusel asutatud krediidiasutus, peeti enne 1. märtsi 2019„vähem oluliseks“ krediidiasutuseks ( 1 ) ning seetõttu kuulus ta Finanšu un kapitāla tirgus komisija (finants- ja kapitaliturgude komisjon, Läti; edaspidi „FKTK“) otsese usaldatavusnõuete täitmise järelevalve alla. Ta liigitati 2017. aastal „kriisis olevaks vähem oluliseks krediidiasutuseks“, mille tulemusel teostas tema üle erijärelevalvet kriisiohjerühm, mis koosnes FKTKst ja Euroopa Keskpangast (EKP). FKTK esitas 21. detsembril 2018 EKP‑le taotluse, et see võtaks üle hageja usaldatavusnõuete täitmise otsese järelevalve. EKP nõukogu peasekretär tegi 1. märtsil 2019 hagejale teatavaks EKP otsuse liigitada ta EKP otsese usaldatavusnõuete täitmise järelevalve alla kuuluvaks „oluliseks“ üksuseks ( 2 ) (edaspidi „vaidlustatud otsus“).

Üldkohus, kellele esitati selle otsuse peale tühistamishagi, võttis seisukoha mitmes seni käsitlemata küsimuses. Ta tegi kõigepealt kindlaks EKP otsuse – teostada kõrgete järelevalvestandardite järjepideva kohaldamise tagamiseks ise otsest usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet vähem olulise krediidiasutuse üle – eseme ja tingimused. Seejärel analüüsis ta õigust tutvuda toimikuga usaldatavusnõuete täitmise järelevalvemenetluse käigus. Lõpuks täpsustas ta selle aruande eesmärki, mis oli lisatud pädeva riigiasutuse taotlusele, mille viimane oli saatnud EKP‑le, et paluda tal otsustada teostada ise otsest usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet. Üldkohus jõudis järeldusele, et hagi tuleb tervikuna rahuldamata jätta.

Üldkohtu hinnang

Esiteks otsustas Üldkohus, et kui EKP otsustab ise teostada otsest usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet vähem olulise krediidiasutuse üle kehtiva õiguse alusel ( 3 ), et tagada kõrgete järelevalvestandardite järjepidev kohaldamine, peab ta vastu võtma otsuse liigitada see krediidiasutus oluliseks.

Ta täpsustas, et otsus liigitada üksus oluliseks, kui EKP otsustab teostada tema üle otsest usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, puudutab üksnes pädeva asutuse kindlaksmääramist ega muuda ei selle üksuse suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ega pädeva asutuse järelevalvevolitusi tema suhtes seoses ühtse järelevalvemehhanismiga EKP-le antud järelevalveülesannete täitmisel.

Ta lisas, et nende õigusnormide kohaldamine ( 4 ), mille alusel see otsus on vastu võetud, ei sõltu erandlike asjaolude esinemisest.

Teiseks otsustas Üldkohus küsimuses, mis puudutab asjaomase poole õigust tutvuda toimikuga usaldatavusnõuete täitmise järelevalve menetluses, et selliseks tutvumiseks on nimetatud poolel vaja esitada taotlus. Kui piisavalt täpne teave, mis võimaldab asjaomasel üksusel esitada kavandatava meetme kohta tõhusalt oma seisukoha, on talle teatavaks tehtud, siis ei tulene kaitseõiguste tagamise põhimõttest EKP‑le kohustust anda talle spontaanselt võimalus tutvuda tema toimikus sisalduvate dokumentidega.

Kolmandaks, mis puudutab selle aruande eesmärki ( 5 ), mis oli lisatud pädeva riigiasutuse poolt EKP‑le saadetud taotlusele, et paluda tal otsustada teostada ise otsest usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, et tagada kõrgete järelevalvestandardite järjepidev kohaldamine, siis rõhutas Üldkohus, et vaatamata sellele, et see on kohustuslik, on selle aruande eesmärk eelkõige tagada teabe sujuv edastamine pädeva riigiasutuse ja EKP vahel. Täpsemalt võimaldab see EKP‑l hinnata pädeva riigiasutuse esitatud usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ülevõtmise taotlust ja aitab tagada selle järelevalvega seotud volituste sujuva ülemineku, kui EKP selle taotluse rahuldab. Seega ei kujuta see endast menetlustagatist, mille eesmärk on kaitsta asjaomase krediidiasutuse huve, ega a fortiori olulist menetlusnormi ELTL artikli 263 tähenduses.

( 1 ) Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT 2013, L 287, lk 63; edaspidi „ühtse järelevalvemehhanismi määrus“), artikli 6 lõike 4 tähenduses.

( 2 ) Ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 6 lõike 5 punkti b ning Euroopa Keskpanga 16. aprilli 2014. aasta määruse (EL) nr 468/2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (ühtse järelevalvemehhanismi raammäärus) (ELT 2014, L 141, lk 1), IV osa alusel.

( 3 ) Ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 6 lõike 5 punkti b alusel ja ühtse järelevalvemehhanismi raammääruse artikli 68 lõike 5 alusel.

( 4 ) Nimelt ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 6 lõike 5 punkt b.

( 5 ) Ühtse järelevalvemehhanismi raammääruse artikli 68 lõike 3 tähenduses.