Liidetud kohtuasjad C‑748/19–C‑754/19

Kriminaalasjad

WB jt

suhtes

(eelotsusetaotlused, mille on esitanud Sąd Okręgowy w Warszawie)

Euroopa Kohtu (suurkoda) 16. novembri 2021. aasta otsus

Eelotsusetaotlus – Õigusriik – Kohtusüsteemi sõltumatus – ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik – Riigisisesed õigusnormid, mis näevad justiitsministrile ette võimaluse lähetada kohtunikke kõrgema astme kohtutesse ja need lähetused lõpetada – Kriminaalasju lahendavad kohtukoosseisud, kuhu kuuluvad justiitsministri lähetatud kohtunikud – Direktiiv (EL) 2016/343 – Süütuse presumptsioon

1. Liikmesriigid – Kohustused – Tõhusa kohtuliku kaitse tagamiseks vajalike õiguskaitsevahendite kehtestamine – Ulatus

   (ELL artikkel 2 ja artikli 19 lõike 1 teine lõik; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47 ja artikli 51 lõige 1)

   (vt punktid 59, 60 ja 62)

2. Liikmesriigid – Kohustused – Tõhusa kohtuliku kaitse tagamiseks vajalike õiguskaitsevahendite kehtestamine – Kohtunike sõltumatuse ja erapooletuse põhimõtete järgimine – Kohtunike lähetamise meetmete suhtes kohaldatav kord – Lähetamismeetmed, mis pakuvad vajalikke sõltumatuse ja erapooletuse tagatisi, et vältida mis tahes ohtu, et neid kasutatakse kohtulahendite sisu poliitilise kontrolli vahendina – Hindamine eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt

   (ELL artikkel 2 ja artikli 19 lõike 1 teine lõik; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 47 teine lõik)

   (vt punktid 63–69 ja 71–74)

3. Liikmesriigid – Kohustused – Tõhusa kohtuliku kaitse tagamiseks vajalike õiguskaitsevahendite kehtestamine – Kohtunike sõltumatuse ja erapooletuse põhimõtete järgimine – Süütuse presumptsiooni järgimine kriminaalmenetluses – Riigisisesed õigusnormid, mis näevad justiitsministrile ette võimaluse lähetada kohtunik tähtajaliselt või tähtajatult kõrgema astme kriminaalkohtusse – Riigisisesed õigusnormid, mis näevad justiitsministrile ette võimaluse see lähetus põhjendamata otsusega mis tahes ajal lõpetada – Lähetamise otsuse ja lähetuse lõpetamise otsuse aluseks olevad kriteeriumid, mis ei ole avalikustatud – Lubamatus

   (ELL artikkel 2 ja artikli 19 lõike 1 teine lõik; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 47 ja 48; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2016/343, põhjendus 22 ja artikkel 6)

   (vt punktid 76–80, 83–90 ja resolutsioon)

Kokkuvõte

Liidu õigusega on vastuolus Poolas kehtiv kord, mis võimaldab justiitsministril lähetada kohtunikke kõrgema astme kriminaalkohtutesse, kusjuures justiitsminister, kes on ühtlasi peaprokurör, võib selle lähetuse mis tahes ajal ja põhjendusi esitamata lõpetada

Kohtunike sõltumatuse nõue eeldab nimelt, et sellist lähetamist reguleerivad eeskirjad pakuvad vajalikke tagatisi, selleks et vältida mis tahes ohtu, et seda kasutatakse eelkõige karistusõiguse valdkonnas kohtulahendite sisu poliitilise kontrolli vahendina

Sąd Okręgowy w Warszawiel (Varssavi regionaalne kohus, Poola) on seitsme tema menetluses oleva kriminaalasja läbivaatamise raames tekkinud kahtlus, kas neid kohtuasju lahendavate kohtukoosseisude moodustamine on liidu õigusega kooskõlas, arvestades asjaolu, et nendesse kohtukoosseisudesse kuulub üldkohtute korralduse seaduse ( 1 ) alusel justiitsministri otsusega lähetatud kohtunik.

Selle kohtu sõnul võimaldavad kohtunike lähetamist käsitlevad Poola eeskirjad justiitsministril lähetada kohtuniku kõrgema astme kriminaalkohtusse kriteeriumide alusel, mis ei ole ametlikult teada, ning lähetamisotsust ei saa kohtulikult kontrollida. Lisaks võib justiitsminister lähetuse mis tahes ajal lõpetada, ilma et sellise lõpetamise suhtes kehtiksid seaduses ette kindlaks määratud kriteeriumid ning ilma et seda tuleks põhjendada.

Niisuguses kontekstis otsustas eelotsusetaotluse esitanud kohus küsida Euroopa Kohtult, kas eespool osutatud eeskirjad on kooskõlas ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga ( 2 ) ning kas need eeskirjad rikuvad kriminaalmenetluste suhtes kohaldatavat süütuse presumptsiooni, mis tuleneb muu hulgas direktiivist 2016/343 ( 3 ).

Euroopa Kohus otsustas suurkojas tehtud otsuses, et ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga lähtuvalt ELL artiklist 2 ning direktiiviga 2016/343 ( 4 ) on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt võib liikmesriigi justiitsminister avalikustamata kriteeriumide alusel esiteks lähetada kohtuniku tähtajaliselt või tähtajatult kõrgema astme kriminaalkohtusse ning teiseks selle lähetuse põhjendamata otsusega mis tahes ajal lõpetada, olenemata sellest, kas lähetus on tähtajaline või tähtajatu.

Euroopa Kohtu hinnang

Kõigepealt tõdes Euroopa Kohus, et Poola üldkohtud, sealhulgas Sąd Okręgowy Warszawie (Varssavi regionaalne kohus), kuuluvad Poola õiguskaitsevahendite süsteemi „liidu õigusega hõlmatud valdkondades“ ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu mõttes. Selleks et niisugustel kohtutel oleks võimalik tagada selles sättes nõutud tõhusat kohtulikku kaitset, on esmatähtis säilitada nende kohtute sõltumatus. Sõltumatuse nõude järgimine eeldab muu hulgas, et kohtunike lähetamist reguleerivad eeskirjad pakuvad vajalikke tagatisi, selleks et vältida mis tahes ohtu, et kohtunike lähetamist kasutatakse kohtulahendite sisu poliitilise kontrolli vahendina.

Seoses sellega toonitas Euroopa Kohus, et kuigi see, et justiitsminister võib kohtunikke lähetada üksnes nende nõusolekul, kujutab endast olulist menetluslikku tagatist, on siiski rida asjaolusid, mis eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates annavad justiitsministrile võimaluse neid kohtunikke mõjutada, mistõttu võib tekkida kahtlusi nende sõltumatuses. Neid erinevaid asjaolusid analüüsides märkis Euroopa Kohus esmalt, et selleks et vältida omavoli ja manipuleerimisohtu, peab kohtuniku lähetust puudutav otsus ja otsus lähetuse lõpetamise kohta olema tehtud enne teada olevate kriteeriumide alusel ja olema nõuetekohaselt põhjendatud. Pealegi, kuna kohtuniku lähetuse nõusolekuta lõpetamine võib kohtuniku jaoks kaasa tuua distsiplinaarkaristusega analoogsed tagajärjed, peab nimetatud meedet olema võimalik kohtus vaidlustada menetluses, milles on täielikult tagatud kaitseõigused. Lisaks tõdes Euroopa Kohus, et kuna justiitsminister täidab ka peaprokuröri ülesandeid, on justiitsministril konkreetses kriminaalasjas võim nii üldprokuröri kui ka lähetatud kohtunike üle, mis võib tekitada õigussubjektides põhjendatud kahtlusi lähetatud kohtunike erapooletuses. Viimaseks märkis Euroopa Kohus, et põhikohtuasju lahendavatesse kohtukoosseisudesse lähetatud kohtunikud täidavad samal ajal jätkuvalt üldkohtute kohtuniku distsiplinaarametniku asetäitja ülesandeid, kusjuures distsiplinaarametnik on organ, kelle ülesanne on korraldada distsiplinaarmenetlusi, mida võidakse kohtunike suhtes algatada. Ent asjaolu, et üks ja sama isik täidab mõlemaid ülesandeid olukorras, kus üldkohtute distsiplinaarametniku asetäitjad nimetab ametisse samuti justiitsminister, võib anda õigussubjektidele alust põhjendatud kahtluseks, kas teised kohtukoosseisu liikmed on väljaspool väliste tegurite haardeulatust.

Need erinevad asjaolud koos vaadelduna võivad – sellele peab lõpphinnangu andma eelotsusetaotlused esitanud kohus – viia järeldusele, et justiitsministril on kriteeriumide alusel, mis ei ole teada, pädevus lähetada kohtunikke kõrgema astme kohtutesse ning pädevus nende lähetus põhjendusi esitamata lõpetada, mille tagajärjel puuduvad neil kohtunikel lähetuse ajal tagatised ja sõltumatus, mis peavad kohtunikel õigusriigis tavaliselt olema. Sellist pädevust ei saa pidada sõltumatuse nõude järgimise kohustusega kooskõlas olevaks.

Pealegi eeldab kriminaalmenetluste suhtes kohaldatav süütuse presumptsioon – mille järgimise tagamine on direktiivi 2016/343 eesmärk ( 5 ) –, et kohtunik on erapooletu ja eelarvamustevaba, kui ta hindab süüdistatava kriminaalvastutust. Kohtute sõltumatus ja erapooletus on seega süütuse presumptsiooni tagamise põhitingimused. Konkreetsel juhul ilmneb aga, et eespool kirjeldatud asjaoludel võib kohtunike sõltumatus ja erapooletus ning seega süütuse presumptsioon olla ohus.

( 1 ) 27. juuli 2001. aasta üldkohtute korralduse seadus (ustawa Prawo o ustroju sądów powszechnych) põhikohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis (Dz. U. 2019, jrk nr 52).

( 2 ) Selle sätte kohaselt „näevad [liikmesriigid] ette tulemusliku õiguskaitse tagamiseks vajaliku kaebeõiguse liidu õigusega hõlmatud valdkondades“.

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/343, millega tugevdatakse süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte ja õigust viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul (ELT 2016, L 65, lk 1).

( 4 ) Direktiivi 2016/343 artikli 6 lõiked 1 ja 2.

( 5 ) Vt direktiivi 2016/343 põhjendus 22 ja artikkel 6.