Kohtuasi T‑167/17

RV

versus

Euroopa Komisjon

Üldkohtu (teine koda) 12. juuni 2019. aasta otsus

Avalik teenistus – Ametnikud – Personalieeskirjade artikkel 42c – Teenistuse huvides puhkusele saatmine – Automaatselt pensionile jäämine – Vaidlustamatu akt – Osaline vastuvõetamatus – Seaduse kohaldamisala – Tõstatamine omal algatusel – Grammatiline, kontekstipõhine ja teleoloogiline tõlgendamine

1. Ametnike hagid – Huve kahjustav akt – Mõiste – Siduvate õiguslike tagajärgedega aktid – Institutsiooni arvamus, mis on jätk otsusele, mille huvitatud isik on liidu kohtus vaidlustanud – Välistamine

   (Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2 ja artikli 91 lõige 1)

   (vt punktid 41, 42 ja 46)

2. Kohtumenetlus – Kohtu kohustus järgida poolte nõuetega määratletud kohtuvaidluse raamistikku – Kohtu kohustus teha otsus üksnes poolte esitatud argumentide alusel – Puudumine

   (vt punkt 59)

3. Ametnike hagid – Väited – Väide, et on rikutud seaduse kohaldamisala – Tuvastamine omal algatusel

   (vt punktid 60, 61 ja 66)

4. Ametnikud – Puhkus – Teenistuse huvides puhkusele saatmine – Kohaldamisala – Pensioniikka jõudnud ametnikud – Välistamine

   (Personalieeskirjad, artikkel 42c; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1023/2013, põhjendus 7)

   (vt punktid 76–84, 86–88 ja 91–97)

Kokkuvõte

12. juunil 2019 tehtud kohtuotsuses RV vs. komisjon (T‑167/17) rahuldas Üldkohus endise ametniku nõude tühistada komisjoni otsus saata ta vastavalt Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artiklile 42c teenistuse huvides puhkusele ja samal ajal vastavalt nimetatud sätte viiendale lõigule automaatselt pensionile.

Esmalt tuli Üldkohtul käsitleda personalieeskirjade artikli 42c kohaldamisala määratlemisega seonduvat küsimust, hoolimata asjaolust, et hageja taolist küsimust sisaldavat väidet ei esitanud. Üldkohus otsustas seda kahe alternatiivse kaalutluse põhjal siiski analüüsida.

Kõigepealt märkis Üldkohus esimese võimalusena, et hageja esitatud väidete hindamise üheks vajalikuks eeltingimuseks on personalieeskirjade artikli 42c kohaldamisala määratlemine ja selle sätte kohaldamine ametniku suhtes, kes on juba jõudnud „pensioniikka“, ning et tal on õiguslik kohustus kõnealust küsimust käsitleda, sest vastasel korral võib ta olla sunnitud oma otsuses tuginema vääradele õiguslikele kaalutlustele. Seejärel märkis Üldkohus teise võimalusena, et seaduse kohaldamisala rikkumist puudutav väide on igal juhul avalikul huvil põhinev väide, mida liidu kohus peab omal algatusel hindama. Üldkohus leidis sellega seoses, et ta eiraks ilmselgelt oma pädevust õiguspärasuse kontrolli teostava kohtuna, kui ta ei tõstataks omal algatusel väidet, et vaidlustatud otsuse aluseks on õigusnorm, s.o personalieeskirjade artikkel 42c, mida ei saa käesoleval juhul kohaldada, ning kui tal tuleks seejärel tema menetluses olev vaidlus lahendada seda õigusnormi ise kohaldades.

Sisulistes küsimustes jõudis Üldkohus pärast personalieeskirjade artikli 42c grammatilist, kontekstipõhist ja teleoloogilist tõlgendamist järeldusele, et asjaomast sätet ei saa kohaldada ametnike suhtes, kes nagu hageja on jõudnud „pensioniikka“ selle sätte tähenduses.