Kohtuasi C‑152/17

Consorzio Italian Management

ja

Catania Multiservizi SpA

versus

Rete Ferroviaria Italiana SpA

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato)

Eelotsusetaotlus – Vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektori hankemenetlused – Direktiiv 2004/17/EÜ – Kohustus vaadata pärast hankeotsuse tegemist läbi hankelepingu alusel makstav tasu – Sellise kohustuse puudumine direktiivis 2004/17/EÜ või ELTL artikli 56 ja direktiivi 2004/17/EÜ aluseks olevates üldpõhimõtetes – Raudteeveotegevusega seotud koristus- ja hooldusteenused – ELL artikli 3 lõige 3 – ELTL artiklid 26, 57, 58 ja 101 – Piisavate täpsustuste puudumine põhikohtuasja faktiliste asjaolude ning põhjuste kohta, millega eelotsuse küsimustele vastuse andmise vajadust põhjendatakse – Vastuvõetamatus – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 16 – Siseriiklikud õigusnormid, millega ei rakendata liidu õigust – Pädevuse puudumine

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (üheksas koda) 19. aprilli 2018. aasta otsus

1. Õigusaktide ühtlustamine–Vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektori ning ehitustöö, asjade ja teenuste riigihankemenetlused–Direktiivid 2004/17 ja 2004/18–Kohaldamisala–Hankija direktiivi 2004/17 tähenduses–Hanked, mis on seotud mitme direktiivi 2004/17 kohaldamisalasse kuuluva sektori tegevuse elluviimisega–Nimetatud direktiivis ette nähtud kordade kohaldatavus–Muude tegevustega seotud hanked–Direktiivis 2004/18 ette nähtud kordade kohaldatavus

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/17, muudetud määrusega nr 1251/2011, artiklid 3–7, ja direktiiv 2004/18)

2. Õigusaktide ühtlustamine–Vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektori riigihankemenetlused–Direktiiv 2004/17–Lepingute sõlmimine–Kohustus vaadata pärast hankeotsuse tegemist läbi hankelepingu alusel makstav tasu–Puudumine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/17, muudetud määrusega nr 1251/2011)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 26)

2.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused (muudetud komisjoni 30. novembri 2011. aasta määrusega (EL) nr 1251/2011), ja selle aluseks olevaid üldpõhimõtteid tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus niisugused liikmesriigi õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mis ei näe nimetatud direktiiviga hõlmatud sektorites ette tasude perioodilist läbivaatamist pärast hankelepingute sõlmimist.

   Sellega seoses tuleb märkida, et ühestki selle direktiivi sättest ei nähtu, et direktiivi tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, nagu seadusandliku dekreedi 163/2006 artiklid 115 ja 206, mis ei näe ette tasu perioodilist läbivaatamist pärast hankelepingute sõlmimist sama direktiiviga hõlmatud sektorites, kuna viimati nimetatud direktiiv ei kehtesta liikmesriikidele mingeid konkreetseid kohustusi kehtestada sätted, millega nõutakse, et hankija annaks oma lepingupartnerile õiguse tõsta hinda pärast lepingu sõlmimist. Samamoodi ei välista selliseid eeskirju direktiivi 2004/17 aluseks olevad üldised põhimõtted, eelkõige võrdse kohtlemise põhimõte ja sellest tulenev läbipaistvuskohustus, mis on sätestatud selle direktiivi artiklis 10. Seevastu ei saa välistada, et lepingutasu muutmine pärast hankemenetluses edukaks tunnistamist võib selle põhimõtte ja kohustusega vastuolus olla (vt analoogia alusel 7. septembri 2016. aasta kohtuotsus Finn Frogne, C‑549/14, EU:C:2016:634, punkt 40). Nimelt, nagu märgib komisjon oma kirjalikes seisukohtades, on hankelepingu maksumus väga oluline element pakkumuste hindamisel hankija poolt, samuti otsuse puhul tunnistada ettevõtja hankemenetluses edukaks. Lisaks nähtub selle tähtsus asjaolust, et hinda on nimetatud mõlemas direktiivi 2004/17 artikli 55 lõikes 1 sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumis. Neil kaalutlustel tuleb asuda seisukohale, et liikmesriigi õigusnormid, mis ei näe ette tasu perioodilist läbivaatamist pärast hankelepingute sõlmimist kõnealuse direktiiviga hõlmatud sektorites, pigem hõlbustavad nende põhimõtete järgimist.

   (vt punktid 29, 30 ja 36 ning resolutsioon)