Dokument je izvleček s spletišča EUR-Lex.
Dokument 62015TO0522
Üldkohtu presidendi määrus, 15.12.2015 (Väljavõtted).
CCPL - Consorzio Cooperative di Produzione e Lavoro SC jt versus Euroopa Komisjon.
Ajutiste meetmete kohaldamine – Konkurents – Keelatud kokkulepped – Toiduainete pakendamine jaemüügiks – Trahvide määramise otsus – Pangagarantii – Täitmise peatamise taotlus – Fumus boni iuris – Kiireloomulisus – Huvide kaalumine.
Kohtuasi T-522/15 R.
Üldkohtu presidendi määrus, 15.12.2015 (Väljavõtted).
CCPL - Consorzio Cooperative di Produzione e Lavoro SC jt versus Euroopa Komisjon.
Ajutiste meetmete kohaldamine – Konkurents – Keelatud kokkulepped – Toiduainete pakendamine jaemüügiks – Trahvide määramise otsus – Pangagarantii – Täitmise peatamise taotlus – Fumus boni iuris – Kiireloomulisus – Huvide kaalumine.
Kohtuasi T-522/15 R.
Zbirka odločb – splošno
Kohtuasi T‑522/15 R
(avaldamine väljavõtetena)
CCPL – Consorzio Cooperative di Produzione e Lavoro SC jt
versus
Euroopa Komisjon
„Ajutiste meetmete kohaldamine — Konkurents — Keelatud kokkulepped — Toiduainete pakendamine jaemüügiks — Trahvide määramise otsus — Pangagarantii — Täitmise peatamise taotlus — Fumus boni iuris — Kiireloomulisus — Huvide kaalumine”
Kokkuvõte – Üldkohtu presidendi 15. detsembri 2015. aasta määrus
Ajutiste meetmete kohaldamine — Täitmise peatamine — Taotluse rahuldamise tingimused — Fumus boni iuris — Niisuguse pangagarantii esitamise kohustuse täitmise peatamine, mida nõutakse tingimusena, et konkurentsiõiguse normide rikkumise eest määratud trahvi tasumise nõuet ei pöörataks viivitamata täitmisele — Väide, et komisjon on alahinnanud puudutatud ettevõtja negatiivse rahalise seisu raskust — Prima facie piisavalt suure tõenäosuse esinemine, et liidu kohus vähendab oluliselt määratud trahvi — Väide, mis esmapilgul ei näi põhjendamata
(ELTL artiklid 261 ja 278; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 31; Üldkohtu kodukord, artikli 156 lõige 3)
Ajutiste meetmete kohaldamine — Täitmise peatamine — Niisuguse pangagarantii esitamise kohustuse täitmise peatamine, mida nõutakse tingimusena, et konkurentsiõiguse normide rikkumise eest määratud trahvi tasumise nõuet ei pöörataks viivitamata täitmisele — Taotluse rahuldamise tingimused — Erakorralised asjaolud — Tõendamiskoormis — Pankade keeldumine niisuguse pangagarantii andmisest — Sellise finantsinstrumendi saamise objektiivne võimatus kui lubatav tõend
(ELTL artikkel 278; Üldkohtu kodukord, artikli 156 lõige 3)
Ajutiste meetmete kohaldamine — Täitmise peatamine — Niisuguse pangagarantii esitamise kohustuse täitmise peatamine, mida nõutakse tingimusena, et konkurentsiõiguse normide rikkumise eest määratud trahvi tasumise nõuet ei pöörataks viivitamata täitmisele — Taotluse rahuldamise tingimused — Erakorralised asjaolud — Selle kontserni rahalise olukorra arvessevõtmine, kuhu kuulub puudutatud ettevõtja
(ELTL artikkel 278)
Ajutiste meetmete kohaldamine — Täitmise peatamine — Niisuguse pangagarantii esitamise kohustuse täitmise peatamine, mida nõutakse tingimusena, et konkurentsiõiguse normide rikkumise eest määratud trahvi tasumise nõuet ei pöörataks viivitamata täitmisele — Kõikide asjaomaste huvide kaalumine
(ELTL artikkel 278; Üldkohtu kodukord, artikli 156 lõige 3)
Mis puudutab ajutiste meetmete kohaldamise taotlust, mille eesmärk on vabastada hageja pangagarantii esitamise kohustusest, mis on tingimuseks, et komisjon ei pööraks konkurentsiõiguse normide rikkumise eest määratud trahvi tasumise nõuet viivitamata täitmisele, siis on fumus boni iuris’e tingimus täidetud, kui esinevad mitu elementi, mis viitavad sellele, et komisjon näib tõesti olevat vaidlustatud otsuses alahinnanud karistatud ettevõtjate negatiivse rahalise seisu raskust.
Igal juhul saab ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik ainult järeldada, et talle esitatud asjaoludele antud hinnang väärib kohtuasja sisuliselt lahendava kohtukoosseisu süvendatud analüüsi põhimenetluses. Nimelt vastavalt ELTL artiklile 261 ja määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklile 31 on liidu kohtul täielik pädevus läbi vaadata hagisid otsuste peale, millega komisjon on määranud trahvi või karistusmakse. Täielikku pädevust omav kohus võib oma muutmispädevust kasutades arvesse võtta õiguslikku ja faktilist olukorda, mis esineb tema otsuse tegemise ajal.
Fumus boni iuris’e tingimus on seega täidetud, kui ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik asub seisukohale, et prima facie esineb piisavalt suur tõenäosus, et asja sisuliselt läbi vaatav kohtukoosseis vähendab oluliselt komisjoni poolt vaidlustatud otsuses ettevõtjale määratud trahvi.
(vt punktid 14, 34 ja 41–43)
Võimalus nõuda pangagarantii esitamist tingimusena, et konkurentsiõiguse normide rikkumise eest määratud trahvi tasumise nõuet ei pöörataks viivitamata täitmisele, on kooskõlas komisjoni üldise ja mõistliku otsustuspraktikaga ning ainult erakorraliste asjaolude esinemisel võib karistatud hageja olla vabastatud selle garantii esitamise kohustusest. Selleks et tuvastada viidatud erakorralise asjaolu esinemine, on see ettevõtja kohustatud üldjuhul tõendama kas seda, et tal on objektiivselt võimatu pangagarantiid esitada, või seda, et selle esitamine seaks ohtu tema olemasolu. Need kaks erakorralist asjaolu on alternatiivsed, mitte kumulatiivsed. Seega menetluses, kus karistatud ettevõtja on esitanud ajutiste meetmete kohaldamise taotluse, milles palutakse teda vabastada sellise garantii esitamisest, tuleb tunnustada taotletud täitmise peatamise kiireloomulisust, kui ettevõtja on suuteline õiguslikult piisavalt tõendama, et tal on objektiivselt võimatu esitada määratud trahvide tasumist tagav pangagarantii.
Lisaks tuleb asuda seisukohale, et ettevõtja on õiguslikult piisavalt tõendanud, et tal on objektiivselt võimatu pangagarantiid esitada, kui taotletud pangagarantiid on keeldunud andmast kokku kaksteist krediidiasutust.
(vt punktid 49–51 ja 66)
Ajutiste meetmete kohaldamise asjades tugineb kontserni võimsuse arvessevõtmine, kuhu kuulub isik, kes taotleb ajutiste meetmete kohaldamist, ideel, et selle isiku objektiivsed huvid ei ole sõltumatud nende isikute huvidest, kes teda kontrollivad või kes on sama kontserni liikmed, kusjuures tuleb täpsustada, et arvestades kontserni aktsionäristruktuuri, on see lähenemine kohaldatav ka vähemusaktsionäridele, kes esindavad 50%, 40% või ainult 30% asjassepuutuva äriühingu kapitalist. Ent kooperatiividele ei saa kohaldada kontserni kontsepti, kui ühelt poolt kooperatiivide ning teiselt poolt valdusühingu ja õdekooperatiivide huvid ei ole omavahel piisavalt ühtelangevad.
(vt punktid 69 ja 70)
Vt otsuse tekst.
(vt punktid 77 ja 78)